KUTSE
Olete oodatud osalema naistevastase vägivalla vastu
võitlemise nädala raames toimuvatel üritustel
FEMINISTID TULEVAD KELL KOLM
24.11 - 28.11.2010 Tallinnas
Projekt käsitleb naistevastast vägivalda, vägivallatu ühiskonna võimalikkust ja võimatust, kus naised saavad ise aktiivselt osaledes arendada, luua ja kaitsta oma ühiskondlikke ning kultuurilisi õigusi.
Projekti eesmärgiks on tõsta teadlikkust naistevastasest vägivallast kui inimõigusteemast ja suunata sellele avalikkuse tähelepanu, õpetada märkama, ära tundma ja ennetama erinevaid naiste vastu suunatud vägivalla vorme.
Keskseteks märksõnadeks on naine, naise keha, selle mõtestamine, selle kasutamine, sellest arusaamine ja selle vastu suunatud vaimne, seksuaalne, füüsiline, sümboolne, institutsionaalne ja strukturaalne vägivald nii avalikus kui ka isiklikus elus.
Projekti raames toimuvad praktilised töötoad, temaatilised videoskriiningud, teoreetiline Feminar ja performance-etendus. Töötubades pakuvad juhendajate erinevad tehnikad uusi, värskeid mõtteid, tundmusi, vahendeid vabanemaks valitsevatest arhailistest arusaamadest naistest ja nende kehadest, mis taastoodavad patriarhaalse ühiskonnasüsteemi olemusest tulenevat naiste vastast vägivalda.
Programm ja lisainfo:
http://feministid.blogspot.com/
Facebooki Feministid tulevad kell kolm lehelt.
Täpsem informatsioon:
Dagmar Kase tel 56 646250, dagmar.kase@artun.ee
Olete oodatud osalema naistevastase vägivalla vastu
võitlemise nädala raames toimuvatel üritustel
FEMINISTID TULEVAD KELL KOLM
24.11 - 28.11.2010 Tallinnas
Projekt käsitleb naistevastast vägivalda, vägivallatu ühiskonna võimalikkust ja võimatust, kus naised saavad ise aktiivselt osaledes arendada, luua ja kaitsta oma ühiskondlikke ning kultuurilisi õigusi.
Projekti eesmärgiks on tõsta teadlikkust naistevastasest vägivallast kui inimõigusteemast ja suunata sellele avalikkuse tähelepanu, õpetada märkama, ära tundma ja ennetama erinevaid naiste vastu suunatud vägivalla vorme.
Keskseteks märksõnadeks on naine, naise keha, selle mõtestamine, selle kasutamine, sellest arusaamine ja selle vastu suunatud vaimne, seksuaalne, füüsiline, sümboolne, institutsionaalne ja strukturaalne vägivald nii avalikus kui ka isiklikus elus.
Projekti raames toimuvad praktilised töötoad, temaatilised videoskriiningud, teoreetiline Feminar ja performance-etendus. Töötubades pakuvad juhendajate erinevad tehnikad uusi, värskeid mõtteid, tundmusi, vahendeid vabanemaks valitsevatest arhailistest arusaamadest naistest ja nende kehadest, mis taastoodavad patriarhaalse ühiskonnasüsteemi olemusest tulenevat naiste vastast vägivalda.
Programm ja lisainfo:
http://feministid.blogspot.com/
Facebooki Feministid tulevad kell kolm lehelt.
Täpsem informatsioon:
Dagmar Kase tel 56 646250, dagmar.kase@artun.ee
PROGRAMM
OSAVÕTT KÕIGIST ÜRITUSTEST TASUTA (va PIDU 27.11)!
Üritustele eelregistreeruda kuni 22.11.2010
e-posti aadressil feministidtulevad@gmail.com
Kolmapäev, 24.11.2010
17.00 - 20.00 Töötuba "We Build Sisterhood! / Koos saavutame rohkem!" (inglise keeles)
OSAVÕTT KÕIGIST ÜRITUSTEST TASUTA (va PIDU 27.11)!
Üritustele eelregistreeruda kuni 22.11.2010
e-posti aadressil feministidtulevad@gmail.com
Kolmapäev, 24.11.2010
17.00 - 20.00 Töötuba "We Build Sisterhood! / Koos saavutame rohkem!" (inglise keeles)
Tallinna Ülikool, ruumis M 648, Uus-Sadama 5
Malin Gustavsson (Soome)
Sooline võrdõiguslikkus, feminism; arutelu seksuaalse ahistamise teemal; katsed rääkida meeste vägivallast naiste vastu kohtavad sageli tugevat vastuseisu. Vastuseis sõltub sellest, kes sa oled, kus sa oled ning millal juhid tähelepanu soolisele ebavõrdsusele. Olukord, kus pead ennast pidevalt kaitsma, võib tekitada pettumust ja frustratsiooni. Töötoas juhitakse tähelepanu igapäevastele võtetele, mida meist igaüks ning ka grupid saavad kasutada eneseusu kasvatamiseks ja üksteise toetamiseks konstruktiivsema dialoogi arendamise eesmärgil.
20.45 - 21.45 Videoskriining "Preoccupation / Järjepidev tegevus" (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8
Neljapäev, 25.11.2010
10.00 - 14.00 Konverents "Kelle probleem on naistevastane vägivald?"
http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=386
eelregistreerimine: 2010konverents@gmail.com
Mustpeade Maja, Pikk tn 26
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhinna üleandmine
17.00 - 20.00 Töötuba "Feminist Self Defense / Feministide enesekaitse"
inglise keeles
Tallinna Ülikool, ruum T314, Narva mnt 25
Milla Ahola (Soome)
Psüühiline, verbaalne ja füüsiline enesekaitse naistele ja trans-inimestele, sh mängud ja rollimängud.
Lisainfo vene keeles: http://www.myspace.com/feministskajasamozaschita
Inglise keeles: http://www.myspace.com/feminist_sister
20.45 - 21.45 Videoskriining „Fragility / Haprus“ (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8
Reede, 26.11.2010
17.30 - 20.00 Töötuba "Empowerment and Basic Self-esteem / Enesekehtestus
ja eneseväärikus"
inglise keeles
Tallinna Ülikool, ruum M 648, Uus-Sadama 5
Maite Sarrió Catalá (Hispaania)
20.45 - 21.45 Videoskriining „ Resistance / Vastuseis“ (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8
Laupäev, 27.11.2010
11.00 - 17.00 FEMINAR
sünkroontõlkega eesti keelde
Tallinna Ülikooli Tallinna saal (M 218), Uus-Sadama 5
Kava:
11.00 - 11.20 Feminism ja naisõiguslus – vägivald tähenduste ruumis.
Milla Ahola (Soome)
Psüühiline, verbaalne ja füüsiline enesekaitse naistele ja trans-inimestele, sh mängud ja rollimängud.
Lisainfo vene keeles: http://www.myspace.com/feministskajasamozaschita
Inglise keeles: http://www.myspace.com/feminist_sister
20.45 - 21.45 Videoskriining „Fragility / Haprus“ (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8
Reede, 26.11.2010
17.30 - 20.00 Töötuba "Empowerment and Basic Self-esteem / Enesekehtestus
ja eneseväärikus"
inglise keeles
Tallinna Ülikool, ruum M 648, Uus-Sadama 5
Maite Sarrió Catalá (Hispaania)
20.45 - 21.45 Videoskriining „ Resistance / Vastuseis“ (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8
Laupäev, 27.11.2010
11.00 - 17.00 FEMINAR
sünkroontõlkega eesti keelde
Tallinna Ülikooli Tallinna saal (M 218), Uus-Sadama 5
Kava:
11.00 - 11.20 Feminism ja naisõiguslus – vägivald tähenduste ruumis.
Dagmar Kase (Eesti)
Kuigi nii feminismi kui naisõigusluse eesmärgiks on subjekti ja objekti suhte ümbersõnastamine ja uuestimääratlemine, on antud tähendused, nendest arusaamine ja nende kasutamine deformeerunud. Ettekanne põhineb eestikeelse Internetiruumi kommentaaridel, käsitledes antud teadvustamata ja deformeeritud mütoloogiat muuhulgas läbi alljärgnevate küsimuste: miks ja kuidas eristatakse feminismi-feministe ja naisõiguslust-naisõiguslasi; mida ja milliseid väiteid me usume; millele toetub tähenduste muutmine ja kinnistamine; eelarvamuste, hirmu ja võimu vahelised suhted meie igapäevaelu mõistetemaailmas?
11.20 - 11.40 Mida tähendab rääkida emakeeles isamaal asuvas isakodus? Mõtteid nais(t)e enesevägivallast.
Kuigi nii feminismi kui naisõigusluse eesmärgiks on subjekti ja objekti suhte ümbersõnastamine ja uuestimääratlemine, on antud tähendused, nendest arusaamine ja nende kasutamine deformeerunud. Ettekanne põhineb eestikeelse Internetiruumi kommentaaridel, käsitledes antud teadvustamata ja deformeeritud mütoloogiat muuhulgas läbi alljärgnevate küsimuste: miks ja kuidas eristatakse feminismi-feministe ja naisõiguslust-naisõiguslasi; mida ja milliseid väiteid me usume; millele toetub tähenduste muutmine ja kinnistamine; eelarvamuste, hirmu ja võimu vahelised suhted meie igapäevaelu mõistetemaailmas?
11.20 - 11.40 Mida tähendab rääkida emakeeles isamaal asuvas isakodus? Mõtteid nais(t)e enesevägivallast.
Anna-Maria Penu (Eesti / Hispaania)
Ettekanne toonitab nais(t)e hääl(t)e, keele ja pilkude, jälgede jätmise vajalikkust üldisesse kultuuriloosse, naisliini järjepidevuse hoidmise olulisust fragmenteeritud üksikute heledamate tähtede kõrval. Ja seda nii isiklikus kui ka avalikus sfääris, kus naistevahelise solidaarsuse ja koostöö tähtsus on asendamatu. Kuid mida tähendab naistevaheline solidaarsus ja koostöö? Ja mis osa mängib naiste nähtamatusel ajaloos näiteks omandi puudumine?
Samuti räägime sellest, kuidas läbi teiste naiste saavutuste, mõtete, tööde alavääristamise, maha tegemise, põlguse alavääristame, põlgame, teeme maha tegelikult iseennast. Mis aitab kaasa taolise enese vastu suunatud vägivalla, misogüünia elujõule? Milles see seisneb ja kuidas see endast ja seeläbi ühiskonnast välja juurida?
11.40 - 12.00 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus
12.00 - 12.40 Naise kujutamine vägivalla ohvri ja toimepanijana.
Liina Siib (Eesti)
Ettekandes vaatlen visuaalsete kujutiste abil, kuidas esitatakse naist, kes on langenud vägivalla ohvriks või on ise toime pannud vägivallateo. Muuhulgas tunnen huvi, kas need kujutised erinevad analoogsetest piltidest, kus tegelaseks on mees? Kas naisest on kergem saada abjektset kujutist kui mehest? Kuidas toimub naise stigmatiseerimine kujutiste kaudu? Kas vaatajas hakkab tööle kaastunne või õõvastus?
Kasutan kujutisi kunstist (naismärter, naismodell, naine kättemaksjana); teatrist (sh ooper, tragöödia); fotograafiast (nt politseifoto); filmikunstist ja ajakirjandusest.
12.40 - 13.00 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus
13.00 - 13.40 Seksuaalne ahistamine, tõke inimõiguste saavutamiseks töökohal.
Ettekandes vaatlen visuaalsete kujutiste abil, kuidas esitatakse naist, kes on langenud vägivalla ohvriks või on ise toime pannud vägivallateo. Muuhulgas tunnen huvi, kas need kujutised erinevad analoogsetest piltidest, kus tegelaseks on mees? Kas naisest on kergem saada abjektset kujutist kui mehest? Kuidas toimub naise stigmatiseerimine kujutiste kaudu? Kas vaatajas hakkab tööle kaastunne või õõvastus?
Kasutan kujutisi kunstist (naismärter, naismodell, naine kättemaksjana); teatrist (sh ooper, tragöödia); fotograafiast (nt politseifoto); filmikunstist ja ajakirjandusest.
12.40 - 13.00 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus
13.00 - 13.40 Seksuaalne ahistamine, tõke inimõiguste saavutamiseks töökohal.
Mari Angeles Bustamente Ruano (Hispaania)
Õiglasema maailma saavutamine on inimlik püüdlus, mis tugineb peamiselt universaalsete inimõiguste nõudmistele baseeruva süsteemi loomisel. Niikaua kuni eksisteerivad sundabielud, naiste suguelundite mutilatsioon (FGM), seksuaalkuriteod, abikaasa käe läbi mõrvatud naised, poisssõbra käest jõhkralt peksa saanud neiud, ülemuse või kolleegi seksuaalse ahistamise alla kannatajad ei saa me rääkida inimõiguste universaalsusest.
On oluline märkida, et seksuaalne ahistamine töökohal pole muud kui võimu valesti mõistmine ehk teise poole alandamine läbi domineerimise. Selles protsessis segunevad õigustused uskumustest, mis seotud naiselike omaduste väidetavast alaväärsusest (seega, väärtusetusest) võrreldes mehelikkusega (väärtuslik või ülema väärtusega) ning meeste juhtpositsiooni legitiimsusest, ainsa ja tõelisena, kehtestatud ühiskonnakorras.
Lisaks segunevad need põhjendused töökohal (kuigi mitte ainult seal) klassistlike selgitustega, kus jällegi normaliseeritakse hierarhia kui ainuvõimalik viis mõista inimsuhete organiseeritust, ning muidugi võimu ja kontrolli. Mõlemad lähenemised toidavad teineteist, et säilida, süsteemi taastoota, ja mitte surra.
13.40 - 14.30 küsimused, vastused, vestlus ja lõunapaus
14.30 - 15.10 Absoluutselt vajalik. Naised vägivalla vastu.
Õiglasema maailma saavutamine on inimlik püüdlus, mis tugineb peamiselt universaalsete inimõiguste nõudmistele baseeruva süsteemi loomisel. Niikaua kuni eksisteerivad sundabielud, naiste suguelundite mutilatsioon (FGM), seksuaalkuriteod, abikaasa käe läbi mõrvatud naised, poisssõbra käest jõhkralt peksa saanud neiud, ülemuse või kolleegi seksuaalse ahistamise alla kannatajad ei saa me rääkida inimõiguste universaalsusest.
On oluline märkida, et seksuaalne ahistamine töökohal pole muud kui võimu valesti mõistmine ehk teise poole alandamine läbi domineerimise. Selles protsessis segunevad õigustused uskumustest, mis seotud naiselike omaduste väidetavast alaväärsusest (seega, väärtusetusest) võrreldes mehelikkusega (väärtuslik või ülema väärtusega) ning meeste juhtpositsiooni legitiimsusest, ainsa ja tõelisena, kehtestatud ühiskonnakorras.
Lisaks segunevad need põhjendused töökohal (kuigi mitte ainult seal) klassistlike selgitustega, kus jällegi normaliseeritakse hierarhia kui ainuvõimalik viis mõista inimsuhete organiseeritust, ning muidugi võimu ja kontrolli. Mõlemad lähenemised toidavad teineteist, et säilida, süsteemi taastoota, ja mitte surra.
13.40 - 14.30 küsimused, vastused, vestlus ja lõunapaus
14.30 - 15.10 Absoluutselt vajalik. Naised vägivalla vastu.
Prof. dr. Gloria Wekker (Holland)
Laenan Malcolm X sõnu "absolutuselt vajalik", et näidata naiste vastu igapäevaselt toime pandud vägivallaga võitlemise kiireloomulisust. Millist vägivalda ma silmas pean? Naised kannatavad füüsilise, psühholoogilise ja tunnetusliku vägivalla all ning sageli on tegemist nende kolme kombinatsiooniga. Oma ettekandesse haaran sealhulgas kodu / partneri vägivalla, seksuaalse hirmutamise, prostitutsiooni, nn aumõistega seotud vägivalla ning lesbide, transseksuaalide ja queeride diskrimineerimise. Puudutan erinevaid vägivalla vorme, sealhulgas ka sellist olulist aspekti nagu sunnitud vaikimise vägivald toime pandud vägivalla kohta ning sellele lisanduv omaks võetud süü, mida naised sageli kaasas kannavad, nende vastu suunatud vägivallategude suhtes.
Tänu soo, rassi / rahvuse, klassi ja seksuaalsuse mõistetele, kesksed minu soouuringutes, näitan, kuidas need erinevad teljed suhestuvad naiste vastu suunatud vägivalla nähtustega.
15.10 - 15.30 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus
15.30 - 16.10 Kas mina siis polegi naine? Vägivald ja dokumentideta migrantnaiste murettekitav olukord Euroopas.
Laenan Malcolm X sõnu "absolutuselt vajalik", et näidata naiste vastu igapäevaselt toime pandud vägivallaga võitlemise kiireloomulisust. Millist vägivalda ma silmas pean? Naised kannatavad füüsilise, psühholoogilise ja tunnetusliku vägivalla all ning sageli on tegemist nende kolme kombinatsiooniga. Oma ettekandesse haaran sealhulgas kodu / partneri vägivalla, seksuaalse hirmutamise, prostitutsiooni, nn aumõistega seotud vägivalla ning lesbide, transseksuaalide ja queeride diskrimineerimise. Puudutan erinevaid vägivalla vorme, sealhulgas ka sellist olulist aspekti nagu sunnitud vaikimise vägivald toime pandud vägivalla kohta ning sellele lisanduv omaks võetud süü, mida naised sageli kaasas kannavad, nende vastu suunatud vägivallategude suhtes.
Tänu soo, rassi / rahvuse, klassi ja seksuaalsuse mõistetele, kesksed minu soouuringutes, näitan, kuidas need erinevad teljed suhestuvad naiste vastu suunatud vägivalla nähtustega.
15.10 - 15.30 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus
15.30 - 16.10 Kas mina siis polegi naine? Vägivald ja dokumentideta migrantnaiste murettekitav olukord Euroopas.
Zakia Khan (Rootsi)
Tänavu alustas Göteborgis kampaaniat võrgustik "Keegi ei ole ebaseaduslik" toonitamaks dokumentideta naiste elus aset leidvat kuritarvitamist ja nende võitlust õiguse eest saada vägivalla ja väärkohtlemise vastu kaitset. Nõuame, et ka “paberiteta” naistel oleks samasugune õigus kaitsele, kuigi kõigil teistel naistel meie ühiskonnas.
Dokumentideta naised on nende seaduslike õiguste puudumise tõttu sageli kerge saak inimestele, kes teavad nende olukorda ja kasutavad ära oma võimu, et neid ähvarda, röövida, neilt välja pressida, neid läbi seksuaalse ahistamise ja kuritarvitamise allutada. Paljudel neist naistest pole mingit võimalust ennast kaitsta või saada politseilt abi. Nad ei ela mitte ainult peidus Rootsi ametiasutuste eest vaid peituvad ka vägivaldsete inimeste eest oma vahetus keskkonnas. Ähvarduste, vägistamiste, kuritarvitamiste ja väljapressimiste toimepanijad on vägagi teadlikud dokumentideta naisi varitsevast ohust (neid võidakse vahistada või maalt välja saata), kui nad neist nende peal toime pandud rikkumistest teada annavad.
16.10 - 16.30 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus
16.30 - 17.10 Loomingulis-teoreetiline uurimus seksismi/rassismi kohta reklaamis.
Tänavu alustas Göteborgis kampaaniat võrgustik "Keegi ei ole ebaseaduslik" toonitamaks dokumentideta naiste elus aset leidvat kuritarvitamist ja nende võitlust õiguse eest saada vägivalla ja väärkohtlemise vastu kaitset. Nõuame, et ka “paberiteta” naistel oleks samasugune õigus kaitsele, kuigi kõigil teistel naistel meie ühiskonnas.
Dokumentideta naised on nende seaduslike õiguste puudumise tõttu sageli kerge saak inimestele, kes teavad nende olukorda ja kasutavad ära oma võimu, et neid ähvarda, röövida, neilt välja pressida, neid läbi seksuaalse ahistamise ja kuritarvitamise allutada. Paljudel neist naistest pole mingit võimalust ennast kaitsta või saada politseilt abi. Nad ei ela mitte ainult peidus Rootsi ametiasutuste eest vaid peituvad ka vägivaldsete inimeste eest oma vahetus keskkonnas. Ähvarduste, vägistamiste, kuritarvitamiste ja väljapressimiste toimepanijad on vägagi teadlikud dokumentideta naisi varitsevast ohust (neid võidakse vahistada või maalt välja saata), kui nad neist nende peal toime pandud rikkumistest teada annavad.
16.10 - 16.30 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus
16.30 - 17.10 Loomingulis-teoreetiline uurimus seksismi/rassismi kohta reklaamis.
Nanna Lüth (Saksamaa)
Grupi (Nanna Lüth, Jeanine Oleson, Wiebke Trunk) näituse idee sündis vastuseks Saksa tv-ajakirja Hörzu kampaaniale, kus esitati ülikonnas euroopa meest, kelle süles istus traditsioonilise huuleplaadiga aafrika naine ja all oli tekst "Vahel sa ei võta enam mitte midagi" kui irooniline kujutis erakordselt kõrgete nõudmistega paarist (kes ostaks kvaliteetset telekava).
2006. aastal kutsus taolise teksti ja kujutise kombinatsioon esile suure avaliku arutelu. Seda kritiseeriti, peeti seksistlikuks, rassistlikuks, ja eriti solvavaks, arvestades koloniaalset ajalugu. Saksa reklaamivolikogule, turundustööstuse enesekontrolliasutusele, tuli mitmelt poolt nõudmisi, et kampaanile tehtaks ametlik noomitus. Reklaami sõnavabadusele apelleerides ning Hörzu pressiosakonna argumentide kõrval ei toimunud mingit ametlikku käiku. Lõpuks loobusid ajakirja kirjastajad ise reklaamist.
Projekt "Aitab jamast, juba praegu!" arutas varem esile tõusnud teemasid seksismi, rassismi ja vähemuste huvide tarbeesemeteks muutmise ümber tänapäeva reklaamis.
Moderaator Anna-Maria Penu
18.00 - 20.30 Videoskriining „Meie unistused ja meie vabadus“
vestlus kunstnike osavõtul
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8
Petra Innanen (Soome) Dagmar Kase (Eesti), Ingrida Picukane (Läti), Heidi Romo (Soome), Liina Siib (Eesti), Rut Suso ja Maria Pavon (Hispaania), Anna-Stina Treumund (Eesti)
Moderaatorid Dagmar Kase ja Anna-Maria Penu.
22.00 - ... Tantsupidu 'kehale kirjutatud'.
Olevimägi 7
Pileti hind: eelmüük 75.- ja kohapeal 100.-
Programm täpsustub lähiajal!
Pühapäev, 28.11.2010
15.00 - 16.30 Burleski-etendus „Rebellesque from Helsinki“
Kanuti Gildi saal, Pikk tn 20
http://www.saal.ee/event/257
17.00 - 18.00 vestlus burleski-artistidega
Bettie Blackheart, Kiki Hawaiji, Tinker Bell, Bent Van Der Bleu ja Frank Doggenstein Soomest).
Kanuti Gildi saal, Pikk tn 20
Moderaator Dagmar Kase
Grupi (Nanna Lüth, Jeanine Oleson, Wiebke Trunk) näituse idee sündis vastuseks Saksa tv-ajakirja Hörzu kampaaniale, kus esitati ülikonnas euroopa meest, kelle süles istus traditsioonilise huuleplaadiga aafrika naine ja all oli tekst "Vahel sa ei võta enam mitte midagi" kui irooniline kujutis erakordselt kõrgete nõudmistega paarist (kes ostaks kvaliteetset telekava).
2006. aastal kutsus taolise teksti ja kujutise kombinatsioon esile suure avaliku arutelu. Seda kritiseeriti, peeti seksistlikuks, rassistlikuks, ja eriti solvavaks, arvestades koloniaalset ajalugu. Saksa reklaamivolikogule, turundustööstuse enesekontrolliasutusele, tuli mitmelt poolt nõudmisi, et kampaanile tehtaks ametlik noomitus. Reklaami sõnavabadusele apelleerides ning Hörzu pressiosakonna argumentide kõrval ei toimunud mingit ametlikku käiku. Lõpuks loobusid ajakirja kirjastajad ise reklaamist.
Projekt "Aitab jamast, juba praegu!" arutas varem esile tõusnud teemasid seksismi, rassismi ja vähemuste huvide tarbeesemeteks muutmise ümber tänapäeva reklaamis.
Moderaator Anna-Maria Penu
18.00 - 20.30 Videoskriining „Meie unistused ja meie vabadus“
vestlus kunstnike osavõtul
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8
Petra Innanen (Soome) Dagmar Kase (Eesti), Ingrida Picukane (Läti), Heidi Romo (Soome), Liina Siib (Eesti), Rut Suso ja Maria Pavon (Hispaania), Anna-Stina Treumund (Eesti)
Moderaatorid Dagmar Kase ja Anna-Maria Penu.
22.00 - ... Tantsupidu 'kehale kirjutatud'.
Olevimägi 7
Pileti hind: eelmüük 75.- ja kohapeal 100.-
Programm täpsustub lähiajal!
Pühapäev, 28.11.2010
15.00 - 16.30 Burleski-etendus „Rebellesque from Helsinki“
Kanuti Gildi saal, Pikk tn 20
http://www.saal.ee/event/257
17.00 - 18.00 vestlus burleski-artistidega
Bettie Blackheart, Kiki Hawaiji, Tinker Bell, Bent Van Der Bleu ja Frank Doggenstein Soomest).
Kanuti Gildi saal, Pikk tn 20
Moderaator Dagmar Kase
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar