Kadri Ibrus
Eesti Päevaleht 3.08.09
Justiitsministeerium on ilma oma ala spetsialistide ja sotsiaalministeeriumiga arutamata koostanud plaani, kuidas kaitsta haavatavaid kuriteo ohvreid. Asjatundjate sõnul on dokument puudulik ega paku ohvritele sellisel kujul kindlat kaitset.
Nimelt on justiitsministeeriumi kaks ametnikku, kriminaalpoliitika osakonna nõunikud Brit Tammiste ja Kaire Tamm koostanud riikliku arengukava, kuhu on kokku pannud kolm laiaulatuslikku sotsiaalset probleemi. Esiteks alaealiste poolt ja vastu toime pandud kuritegevus – sinna alla kuuluvad kõikvõimalikud kuriteod. Teisena koduvägivalla, kolmandana inimkaubanduse vastu võitlemise. Arengukavaga sätestab riik, kuidas kõigi nende probleemidega võitlema hakata ja kui palju raha selleks kulutatakse.
Kokku ei saa panna
Dokument on sündinud, ilma et oleks konsulteeritud sotsiaalministeeriumiga, kelle valdkond see suuresti on. Samuti ei ole kaasatud spetsialiste, kes teevad ennetustööd ja abistavad ohvreid tegelikult.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur on saatnud justiitsminister Rein Langile juba kaks kirja, kus ütleb, et ta on selle arengukava vastu. Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialisti Katri Eespere sõnul leiavad nad, et nii erinevaid teemasid ei saa ühe müt-si alla panna, kui eesmärk on tegelda probleemide tekkepõhjustega ja ohvreid kaitsta. „Vaja oleks teha kaks eri arengukava: perevägivalla ja inimkaubanduse kohta üks ning alaealiste kuritegevuse kohta teine,” sõnas Eespere. „Kuna probleemide põhjused on erinevad, on vaja eraldi strateegiaid,” selgitas ta.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on algprobleemiks see, et justiitsministeeriumi plaan keskendub üksnes ohvritele, mitte ei vaatle sotsiaalsete probleemide tekkepõhjusi ja mõjutegureid, mis vägivalda toodavad.
Spetsialistid leiavad, et teismelise mopeedivarguse ja lähisuhtevägivalla põhjused on väga erinevad ning selleks et perevägivalla vastu võidelda, peab riik selle probleemi eraldi ette võtma – nii nagu seda ootavad ka inimõigustega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid.
„Naistevastase vägivalla tõkestamise strateegia on pisut eluvõõras, et mitte öelda hambutu,” sõnas Viru naiste varjupaiga juht Angela Olt, kellega strateegia koostajad pole konsulteerinud. Üldse ei küsitud ka näiteks MTÜ Eluliin arvamust, ometi abistasid nemad eelmisel aastal 55 naissoost inimkaubanduse ohvrit.
Praegune strateegia keskendub peaasjalikult lastest kuriteo ohvritele – perevägivald on sinna sisse toodud vaid selgitusel, et laste kuritegeliku käitumise põhjused võivad peituda ka koduvägivallas. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on kitsendav, et kasutatakse mõistet „koduvägivald”, sest perevägivald on kuriteoliik, mis leiab aset ka väljaspool kodu: õigem oleks see nimetada lähisuhtevägivallaks.
Eraldi strateegiat pole vaja?
•• Tõsiasi, et uus arengukava keskendub alaealiste probleemidele, selgub ka justiitsministeeriumi selgitusest, mille edastas kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt.
•• Seos nende kolme sotsiaalse probleemi vahel seisneb tema sõnul selles, et kui laps kogeb kodus vägivalda, siis on suur tõenäosus, et ta võib sattuda kuritegelikule teele. „Ei saa ka välistada, et inimkaubanduse ohvriks satub noor just seetõttu, et on kodus kogenud vägivalda või jäänud ilma vanemliku toeta,” kirjutas Sööt. Seega vaatleb arengukava ka perevägivalda eeskätt lapse vaatevinklist.
•• Naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks eraldi kava ette nähtud ei ole, kinnitas Sööt.
•• „Lisaks lapsi puudutavale arengukavale, mis on ülioluline, on Eestis vaja ka strateegiat võitlemaks naistevastase vägivalla vastu,” kinnitas Eesti naisteühenduste ümarlaua juht Eha Reitelmann. „Laste kaitsmise eelduseks on kõigile naistele kaitse tagamine igasuguse vägivalla eest."
teisipäev, 4. august 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar