Miks naised arvamuslugusid ei kirjuta?

Anette Parksepp ja Marti Aavik nentisid, et Triin Toomesaarel oli arvamusfestivalil õigus – päevalehtede arvamuskülgedel kirjutavad eelkõige valged keskealised mehed. Statistika vastu ei saa, ent miks see nii on, arutleb 28. augusti Postimehes Sigrid Solnik, noor naine.

Tuleb tõdeda, et ega olukord mujal maailmas meist ei erine – ka USA ja Suurbritannia suurte ajalehtede arvamuskülgedel jääb naiste kirjutatud lugude arv sinna 20–30 protsendi kanti. Ja kui mehed kirjutavad arvamusartikleid Tähtsatest Meeste Asjadest nagu näiteks majandus, poliitika ja sõda, jäävad naised sagedamini tegelema n-ö pehmete teemadega nagu kodu, perekond, mood jne. 

Miks see nii on? Eelkirjutajad on välja toonud, kuidas arvamustoimetused otsivad naisi tikutulega taga, ent suur osa neist ei soovi oma mõtteid ilmarahvale lugemiseks kirja panna. Tagaplaanile tõmbujad pigem ei kirjuta, sest «nad pole valmis» või kindlasti on kusagil keegi, kelle arvamus on rohkem avaldamist väärt.

Teiseks peljatakse avalikus diskussioonis osalemise varjukülge – isiku, mitte mõtete, vastu suunatud kriitikat, või siis kõige ehtsamat materdamist ja solvamist. Naiste puhul on negatiivne tagasiside palju sagedamini seotud nende vanuse, välimuse või eeldatavate võimetega – meesautorite puhul kirjutavad netikommentaatorid üsna harva avaldusi à la «sul on nii koledad jalad, pane end põlema!»

Nii nagu naised ei kipu suurde poliitikasse, soovivad vähesed neist meediasse, sest nad arvavad, et neil on seal läbilöömiseks vähem võimalusi ja et võimalik saadav kasu ei kaalu potentsiaalset kahju üles.

Võimalikke põhjuseid vabatahtlikuks vaikimiseks on veel.  Loe edasi siit.
__________________

Sigrid Solnik on etnoloogiaharidusega väitluskoolitaja ning kultuuridevahelise õppimise ja vabatahtlike juhtimise konsultant.

Samal teemal:
Marti Aavik: Eesti naine oskab öelda «EI»  Postimees 24.8.15
Anette Parksepp: miks on arvamusküljed keskealise valge mehe nägu? Postimees 24.8.15

****