Fotodel: eestikeelses mudilasringis Triin, Glenn, Anneli, Tiina ja Meelis lastega,parempoolsel - eesti keele õpetajad Austraalias.
Kuigi Haridus- ja Teadusministeerium valis Aasta Keeleteoks kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele, sai tihedas konkurentsis auväärsele tiitlile tunnustavalt palju hääli ja leidis ära märkimist ka meie, Eesti Naistoimetajate ühenduse esitatud kandidaat Tiiu Salasoo.
"Tänan kõiki naistoimetajaid mind kandidaadiks esitamise ja toetuse eest!
Ma ei ole sugugi pettunud, et esimeseks ei tulnud, vaid rõõmus, et võisin kandideerida teiste eesti keelt edendavate tegude hulgas.
On just sama tunne, kui 1999. a. Austraalia Eesti Seltside Liidu korraldatud esseevõistlusele tuli nii palju häid töid gümnaasiumilõpetajatelt Eestis, et pidin, müts käes, lisauhindu 4-le määratud auhinnale nõutama, et kirjutajatele nende tööde väärilist tunnustust anda.
Elagu eesti keel ja kasvagu selle tarvitajaskond!Loodame, et suvel näeme!
Tiiu Salasoo
Tiiu-Ann Salasoo keeletegu 2011:
Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine
Tiiu Salasoo on Austraalias elades tundnud alati elavat huvi oma emakeele vastu ja samas ka süvenevat muret selle hääbumise pärast sealses eesti kogukonnas. Tänu Tiiu Salasoole on Austraalias kasvanud huvi ja suurenenud võimalused õppida eesti keelt ning saada sellekohast abi ja teavet üle Austraalia - eesti keele nõustajad on Adelaide´is, Brisbane’is, Canberras, Hobartis, Melbourne´is, Perthis ja loomulikult Sydneys. Aastal 2011, kui eesti keele tulevikuväljavaated Austraalias olid Tiiu Salasoo usu ja lootuse õige tugevalt proovile pannud, võttis ta kätte ja otsis üle Austraalia välja inimesed, kellest võiksid saada eesti keele õpetajad. Eesti keele kui teise keele õpetaja kutsega oli neist vaid üks, ülejäänud lihtsalt hakkajad huvilised. Tiiu Salasoo tellimusel valmis internetiprogramm, mille abil viidi läbi keeleõpetajate Skype’i kursus. See loodi täpselt selle õpetajate rühma vajadusi arvestades. Kuigi internetõppe puuduseks on see, et ei kujune reaalset ühiste huvidega õpperühma, on samas ka võrreldamatuid eeliseid: õppida saab õppijale sobival ajal ja asukohast sõltumata, materjali saab korduvalt uuesti ette võtta, mis on eriti tähtis foneetikas. Tiiu Salasoo algatusel toimusid eesti keele õppepäevad Sydneys, kus oli palju osalejaid ja kohale tuldi isegi kuni 4000 km kauguselt. Kõige ettenägelikum on eesti mudilaste mängurühma ellukutsumine 2011.a. Nii ärgitati Austraaliasse asunud ja seal emaks saanud eestlannasid lastega kogunema, suhtlema, eesti keeles rääkima – pannes sellega aluse väikelaste emakeeleoskusele kaugel Eestist. Tiiu Salasoo 2011.a. algatused ja tegevus eesti keele hoidmisel, selle kõnelejaskonna laiendamisel ja harimisel on üliolulised eesti keele ja eestluse väärtustamiseks Austraalias.
Eesti
Haridus- ja Teadusministeerium
Pressiteade
14.03.2012
Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele
Täna tehti Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis kokkuvõte 2011. aasta parima keeleteo konkursist.
Pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela jäi silmapaistvaima tiitlile kandideerima üheksa mullust keeletegu.Tavakohaselt valisid peaauhinna taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid, kes eelistasid Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“.
Ministrid tõstsid esile ka Narva koorikooli tegu „Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost „Maa ja ilm““ ning tunnustasid Heli Laanekase ja Ellen Niidu Wiedemanni eesti keele grammatika tõlget saksa keelest eesti keelde. Narva koorikool sai ka riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ juhtkomitee eriauhinna.Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (180 häält) „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine“, tegijaiks Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi.
Tihedat konkurentsi pakkusid võitnud teole „Ajakiri National Geographic eesti keeles“ (Erkki Peetsalu; 167 häält) ja „Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine“ (Tiiu-Ann Salasoo; 160 häält).
Hääli said ka kõik ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod: „Elektrooniline õigekirjakäsiraamat „Sõnar“ (Martin Ehala; 153), Wiedemanni grammatika tõlge (136), „Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele“ (130), eestikeelse repertuaari omandamine (103), „Eesti-keskne raamatumess Helsingis“ (Eesti Kirjanduse Teabekeskus; 81) ja „Leksikon „Majandusarvestus ja rahandus““ (Jaan Alver; 71). Hääletamisel osalejaid oli 768, hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.Wiedemanni Gümnaasiumis toimunud lõpuürituse korraldasid koos võõrustajatega Haridus- ja Teadusministeerium ning Emakeele Selts, osalejateks teiste hulgas kolm bussitäit õpilasi-õpetajaid mitmekümnest Eesti koolist.
Kokkutulnuile esinesid HWG lauljad ning tantsijad, õpetaja Tiina Brock ning lavastaja Margus Kasterpalu. Tervitasid kooli, ministeeriumi ja Emakeele Seltsi esindajad.
Üritusest oli veebiülekanne reaalajas ning see salvestati hilisemaks vaatamiseks aadressile http://www.uttv.ee, otsingusõna „keeletegu“ (samal aadressil on vaadatav ka möödunud aasta analoogiline üritus Vastseliinas).
Keeleteokandidaatide tutvustus: www.hm.ee/keeletegu2011
Lähem teave:
keeleosakonna nõunik Jüri Valge, mob 510 3977.
Rein Joamets
avalike suhete osakondHaridus- ja Teadusministeerium, mob. 508 2580
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar