Miks on ENÜ ühise strateegia koostamise vastu

Inimkaubanduse, lähisuhtevägivalla ja alaealiste kuritegevuse ennetamise ning tõkestamise ühise arengukava koostamine on ebamõistlik.

Strateegia koostamine paneb paika tegevussuunad ja prioriteedid paljudeks aastateks, sellega määratakse üldkjoontes ära ka ressursside jaotus erinevate valdkondade vahel (vähemalt peaks see nii olema), aga samuti sotsiaalsete probleemide ja inimõiguste käsitlusviisid. Praegusel kujul põlistab strateegia ebaselge terminikasutuse ja seniste uuringutulemuste ning seaduspärasuste eiramise ning sugupoolte aspekti ignoreerimise. Tegelemine nn. haavatavate ehk ohvritega jätab strateegia vaateväljast välja struktuursed ja sotsiaalsed mõjutegurid, mis kuritegevust ja vägivalda toodavad ja taastoodavad.

Leiame, et haavatavate kaitse riiklik strateegia peaks eelkõige tegelema haavatavuse põhjustega, et seda ennetada. Seostades meelevaldselt nii erinevaid valdkondi, nagu seda on alaealiste kuritegevus, inimkaubandus ja perevägivald, on tegelike põhjusteni võimatu jõuda.
Justiitsministeeriumi ettepanekut võiks võrrelda sooviga leiutada tablett , mis ühtaegu raviks nii grippi, tuberkuloosi kui pimesoolepõletikku . Tõsi, kõik need haigused võivad tekitada palavikku ja palaviku alandamiseks sobiliku ühise ravimi võib ju tõepoolest leida, haigus ise jääb aga niiviisi välja ravimata. Aga ega see vist justiitsministeeriumis kedagi ei huvitagi.
Tundub, et ministeerium soovib ühise arengukava koostamisega lihtsalt luua nii Eesti avalikkusele kui rahvusvahelistele organisatsioonidele muljet, et erinevate sihtgruppide probleemidega tegeletakse. Kuidas teisiti saaks tõlgendada pealkirja ja sisu erinevust (pealkirjas räägitakse haavatavatest sihtrühmadest, sisus keskendutakse eeskätt alaealiste probleemidele). Järjekindlalt ja küüniliselt on seejuures eiratud sotsiaalministeeriumi sisulisi seisukohti, mis on ühise arengukava koostamise vastu, rääkimata ohvreid vahetult abistavate organisatsioonide samasisulistest ettepanekutest.

ENÜ on kindlal seisukohal, et ka Eestis on vaja lisaks alaealiste teemaga tegelemisele selget strateegiat, võitlemaks naistevastase vägivalla vastu. Seejuures ei vaidlusta me kuidagi alaealiste kaitsmise erakordset olulisust, kuid oleme veendunud, et laste kaitsmise eelduseks on kõigile naistele, sealhulgas nii praegustele kui tulevastele emade kaitse tagamine igasuguse vägivalla eest.

Vägivald on kõige otsesem ja lihtsam võimu saavutamise ja säilitamise ning kontrolli vahend. On ju mõttetu tegeleda teiste vägivallavormidega, kui kahe sotsiaalse grupi vahelised võimusuhted on vägivaldsed ja seda ühiskonnas aktsepteeritakse.
Loodame, et Justiitsministeerium õiguskuuleka institutsioonina viiks läbi vastava strateegia mõjude hindamise sugupoolte aspektist ning tooks välja need eesmärgid, mis oleksid suunatud vägivalda põhjustavatele väärtustele ja hoiakutele ja mis arvestaksid vajadusega muuta ettekujutusi mehelikkusest ja selle säilitamiseks kasutatavast vägivallast.
Nii ÜRO, Euroopa Nõukogu, Euroopa komisjon kui Euroopa Parlament rõhutavad riikide kohustust võidelda vägivallaga, mis hõlmab nii peresisest vägivalda kui muid vägivalla vorme, mis on suunatud naise vastu põhjusel, et ta on naine või mis mõjutavad naisi ebaproportsionaalselt suurel määral.

Leiame, et Justiitsministeeriumi eestvedamisel püüab Eesti riik oma kohustuste täitmisest lihtsalt mööda hiilida.

Eha Reitelmann
ENÜ peasekretär

Nais­teühen­du­sed oo­ta­vad rii­gilt eral­di nais­te­vas­ta­se vä­gi­val­la vas­tast st­ra­tee­giat

Kadri Ibrus
Eesti Päevaleht 3.08.09

Jus­tiits­mi­nis­tee­rium on il­ma oma ala spet­sia­lis­ti­de ja sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga aru­ta­ma­ta koos­ta­nud plaa­ni, kui­das kaits­ta haa­va­ta­vaid ku­ri­teo ohv­reid. As­ja­tund­ja­te sõnul on do­ku­ment puu­du­lik ega pa­ku ohv­ri­te­le sel­li­sel ku­jul kind­lat kait­set.

Ni­melt on jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mi kaks amet­nik­ku, kri­mi­naal­po­lii­ti­ka osa­kon­na nõuni­kud Brit Tam­mis­te ja Kai­re Tamm koos­ta­nud riik­li­ku aren­gu­ka­va, ku­hu on kok­ku pan­nud kolm laiau­la­tus­lik­ku sot­siaal­set prob­lee­mi. Esi­teks alaea­lis­te poolt ja vas­tu toi­me pan­dud ku­ri­te­ge­vus – sin­na al­la kuu­lu­vad kõikvõima­li­kud ku­ri­teod. Tei­sena ko­duvä­gi­val­la, kol­man­da­na inim­kau­ban­du­se vas­tu võit­le­mi­se. Aren­gu­ka­va­ga sä­tes­tab riik, kui­das kõigi nen­de prob­lee­mi­de­ga võit­le­ma ha­ka­ta ja kui pal­ju ra­ha sel­leks ku­lu­ta­tak­se.

Kokku ei saa panna
Do­ku­ment on sündi­nud, il­ma et oleks kon­sul­tee­ri­tud sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga, kel­le vald­kond see suu­res­ti on. Sa­mu­ti ei ole kaa­sa­tud spet­sia­lis­te, kes tee­vad en­ne­tustööd ja abis­ta­vad ohv­reid te­ge­li­kult.
Sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur on saat­nud jus­tiits­mi­nis­ter Rein Lan­gi­le ju­ba kaks kir­ja, kus ütleb, et ta on sel­le aren­gu­ka­va vas­tu. Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi soo­li­se võrdõigus­lik­ku­se osa­kon­na peas­pet­sia­listi Kat­ri Ees­pe­re sõnul leia­vad nad, et nii eri­ne­vaid tee­ma­sid ei saa ühe müt-si al­la pan­na, kui eesmärk on te­gel­da prob­lee­mi­de tek­kepõhjus­te­ga ja ohv­reid kaits­ta. „Va­ja oleks te­ha kaks eri aren­gu­ka­va: pe­revä­gi­val­la ja inim­kau­ban­du­se koh­ta üks ning alaea­lis­te ku­ri­te­ge­vu­se koh­ta tei­ne,” sõnas Ees­pe­re. „Ku­na prob­lee­mi­de põhju­sed on eri­ne­vad, on va­ja eral­di stra­tee­giaid,” sel­gi­tas ta.

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi hin­nan­gul on algp­rob­lee­miks see, et jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mi plaan kes­ken­dub üks­nes ohv­ri­te­le, mit­te ei vaat­le sot­siaal­se­te prob­lee­mi­de tek­kepõhju­si ja mõju­te­gu­reid, mis vä­gi­val­da too­da­vad.
Spet­sia­lis­tid leia­vad, et teis­me­li­se mo­pee­di­var­gu­se ja lä­hi­suh­tevä­gi­val­la põhju­sed on vä­ga eri­ne­vad ning sel­leks et pe­revä­gi­val­la vas­tu võidel­da, peab riik sel­le prob­lee­mi eral­di et­te võtma – nii na­gu se­da oo­ta­vad ka inimõigus­te­ga te­ge­le­vad rah­vus­va­he­li­sed or­ga­ni­sat­sioo­nid.

„Nais­te­vas­ta­se vä­gi­val­la tõkes­ta­mi­se st­ra­tee­gia on pi­sut eluvõõras, et mit­te öel­da ham­bu­tu,” sõnas Vi­ru nais­te var­ju­pai­ga juht An­ge­la Olt, kel­le­ga st­ra­tee­gia koos­ta­jad po­le kon­sul­tee­ri­nud. Üld­se ei küsi­tud ka näi­teks MTÜ Elu­liin ar­va­must, ome­ti abis­ta­sid ne­mad eel­mi­sel aas­tal 55 nais­soost inim­kau­ban­du­se ohv­rit.
Prae­gu­ne st­ra­tee­gia kes­ken­dub peaas­ja­li­kult las­test ku­ri­teo ohv­ri­te­le – pe­revä­gi­vald on sin­na sis­se too­dud vaid sel­gi­tu­sel, et las­te ku­ri­te­ge­li­ku käi­tu­mi­se põhju­sed võivad pei­tu­da ka ko­duvä­gi­val­las. Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi hin­nan­gul on kit­sen­dav, et ka­su­tatakse mõis­tet „ko­duvä­gi­vald”, sest pe­revä­gi­vald on ku­ri­teo­liik, mis leiab aset ka väl­jas­pool ko­du: õigem oleks see ni­me­ta­da lä­hi­suh­tevä­gi­val­laks.
Eraldi strateegiat pole vaja?
•• Tõsiasi, et uus arengukava keskendub alaealiste probleemidele, selgub ka justiitsministeeriumi selgitusest, mille edastas kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt.
•• Seos nende kolme sotsiaalse probleemi vahel seisneb tema sõnul selles, et kui laps kogeb kodus vägivalda, siis on suur tõenäosus, et ta võib sattuda kuritegelikule teele. „Ei saa ka välistada, et inimkaubanduse ohvriks satub noor just seetõttu, et on kodus kogenud vägivalda või jäänud ilma vanemliku toeta,” kirjutas Sööt. Seega vaatleb arengukava ka perevägivalda eeskätt lapse vaatevinklist.
•• Naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks eraldi kava ette nähtud ei ole, kinnitas Sööt.
•• „Lisaks lapsi puudutavale arengukavale, mis on ülioluline, on Eestis vaja ka strateegiat võitlemaks naistevastase vägivalla vastu,” kinnitas Eesti naisteühenduste ümarlaua juht Eha Reitelmann. „Laste kaitsmise eelduseks on kõigile naistele kaitse tagamine igasuguse vägivalla eest."

Televisioon ja Ameerika pereelu

Alates klassikalisest situatsioonikomöödiast „I love Lucy“ („Ma armastan Lucyt“) kuni kaasaegse draamani „Mad men“ („Hullud mehed“) on Ameerika teleprogramme televisiooni leiutamisest saadik valitsenud saated ja sarjad, milles portreteeritakse Ameerika perekonnaelu musttuhandet erinevat külge. Alates süngelt masendavatest nägemustest ühisest võitlusest ellujäämise nimel kuni muretute, ning sageli suisa rämedate lõbutsemisteni situatsioonikomöödiates, heidavad need näiliselt otsekohesed peredünaamika ja peresuhete kajastused tõenäoliselt valgust varjatud suhtumisele Ameerika kultuuri, ühiskonda ja poliitikasse.
Konverentsi eesmärgiks on uurida Ameerika perekonna kajastamist televisioonis kogu televisiooni ajaloo vältel.

Filmi- ja Meediauuringute Ühingu paneelkonverents "Oh seda Ameerika elu: televisioon ja Ameerika pereelu" toimub 17.—21. märtsil 2010 Los Angeleses.

Näited võimalike teemade kohta:
- Konkreetsete telesaadete teoreetiline analüüs
- Reklaam ja turundus
- Ideaalperekonna (utoopilise perekonna) ja võimalikult hirmsa perekonna (düstoofilise perekonna) variandid
- Emaduse ja isaduse kajastamine
- Perekond ja identiteedi loomine
- Perekond ja demokraatia
- Perekond ja „Ameerika unelm“
- Televisioon ja laste kasvatamine
- Laste ja teismeliste saated
- „Alternatiivsete“ perekondade kajastamine
- Bioloogiline perekond versus „perekond, mille me ise valime“
- Teleri vaatamine ja perekonna liitmine
- Soolised ja rassilised pinged ja läbirääkimised
- Feminism ning „perekond versus karjäär“ debatt
- Avaliku ja privaatse dihhotoomia
- Koduse ruumi funktsioon televisioonis

CALL FOR PAPERS

Society for Cinema and Media Studies Conference PANEL
2010 Conference in Los Angeles, March 17-21

*******************

This American Life: Television and the American Family From I LOVE LUCY to MAD MEN, shows portraying the myriad facets of American family life have dominated television programming since the medium's inception. Ranging from darkly dystopian visions of a unified struggle for survival to the lighthearted, and often downright raucous, hijinks of sitcoms, seemingly straightforward representations of family dynamics and familial relationships may reveal underlying commentaries on American culture, society, and politics. This panel aims to explore representations of the American family on television throughout the medium's history.

Topics may include, but are not limited to

- Theoretical analyses of specific television shows
- Advertising and marketing
- Utopian and dystopian versions of familial units
- Representations of motherhood or fatherhood
- Family and the construction of identity
- Family and democracy
- Family and the "American Dream"
- Television and parenting
- Programming for children and teenagers
- The representation of "alternative" families
- Biological family vs. the "families we choose"
- Watching television and family bonding
- Gender and racial tensions and negotiations
- Feminism and the family vs. career debate
- The dichotomy between public and private
- The function of domestic spaces on television

Please send abstracts or proposals (250-500 words) to

adovevie@mail.rochester.edu by July 31, 2009.

(Accepted presenters will be notified prior to August 15 and the panel will be
submitted to SCMS by September 1. Acceptance of your proposal does not guarantee that SCMS will accept the panel as a whole.)

----------------------------------------------------------------------
Nico Carpentier (Phd)
-----------------------------------------------------------------------
Vrije Universiteit Brussel - Free University of Brussels
Centre for Studies on Media and Culture (CeMeSO)
Pleinlaan 2 - B-1050 Brussels - Belgium
T: ++ 32 (0)2-629.18.56
F: ++ 32 (0)2-629.36.84
Office: 5B.401a
-----------------------------------------------------------------------
European Communication Research and Education Association
Web: http://www.ecrea.eu/
-----------------------------------------------------------------------
E-mail: Nico.Carpentier@vub.ac.be
Web: http://homepages.vub.ac.be/~ncarpent/
-----------------------------------------------------------------------

ECREA - European Communication Research and Education Association
Postal address:
ECREA
Universit? Libre de Bruxelles
c/o Dept. of Information and Communication Sciences
CP123, avenue F.D. Roosevelt 50, b-1050 Bruxelles, Belgium
Email: info@ecrea.eu
URL: http://www.ecrea.eu/
----------------
　

Hüvasti Topu

meie esimene näitus ...

... "Molbertiga mere ääres"

ühispilt Haapsalu kunstileedidega


Merike ja Vaike Õlekõrs

näkimadalikul

... ja võttiski Madli pintsli kätte ... tema töötab tekstiga ...

viimast korda Topu trepil

hüvasti Topu!

Maalilaager sai selleks korraks jälle läbi.
Topu majakese imeline merevaade oli jätkuvaks inspiratsiooniallikaks tänavugi. Kahjuks aga ei ole meil siia enam asja - nõukaaegne Haapsalu rajooni „tsiviilkaitse objekt” on rändamas uue omaniku valdusesse.
Kindlasti jäädvustub viimasest Topulaagrist Naistoimetajate ajalukku meie esimene maalinäitus Haapsalu kuulsa linnusemüüri ääres koos kohaliku kunstiklubi energiliste daamidega Vaike Õlekõrrega eesotsas, Ene Pajula lugu meie tegemistest maakonnalehes Lääne Elu ning ühe jäärapäise veinipudeli pikavõitu avanemisprotseduuriga.

Kaunist suve jätku kõigile!
Merike

fotod: Aita Nurga, Riina Vällo, Merike Viilup

Perevägivalla debatt jätkub

Perevägivalla teema kütab ajakirjanduses jätkuvalt kirgi. Allpool mõned näited.
Lugege ja otsustage ise.


Indrek Schwede: vägivaldsed naised
18.06.2009

http://www.postimees.ee/?id=133127

Anna-Maria Penu: aitab naistevastase vägivalla õigustamisest!

19.06.2009

http://www.postimees.ee/?id=133607

Evelyn Sepp: head lapsed kasvavad vitsata

Kuidas on võimalik last kaitsta, kui ei kaitsta tema ema ja nende turvalist kooselu!?

07.07.2009

http://www.postimees.ee/?id=138961

Urve Eslas: pole numbrit, pole probleemi

Kuritegevuse statistikas liigitatakse perevägivald üldjuhul «kehalise väärkohtlemise», vahel «avaliku korra raske rikkumise» või «surma põhjustamine ettevaatamatusest» alla.

07.07.2009

http://www.postimees.ee/?id=138965

Volinik: Eesti politsei peab sekkuma perevägivalda

Kadri Ibrus
Eesti Päevaleht
26. juuni 2009

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Thomas Hammarberg ütleb, et perevägivalla puhul ei pea ootama kannatanu avaldust, sekkuda tuleb kohe.

•• Eestis ei ole perevägivald seadustes ära mainitud, seda nagu ei eksisteerigi. Seetõttu ei ole see ka eraldi kuriteoliik, milles kedagi saaks süüdi mõista. Ja meie justiitsminister arvab, et seda pole vaja ka. Kas teie arvates peaks perevägivald olema seadustes defineeritud?

Jah peab. Meie kogemus on, et töö perevägivalla vastu võitlemisel on palju tõhusam, kui see kuritegu on selgelt seaduses defineeritud. Igal juhul on perevägivalla kuritegu väga eriline. Sellega tegelemiseks on eelistatav, et oleks selge definitsioon ja karistused selle kuriteo vastu seaduses endas.

•• Selgitage palun, miks see on oluline ohvritele?

See annab kohtutele selgemad juhtnöörid, et võtta seisukoht. Meil on kogemusi, et mõnes riigis kohtud trivialiseervad või ei võta seda teemat väga tõsiselt. Kui see oleks selgelt seaduses sõnastatud, aitaks see sellist praktikat ära hoida.

•• Ma kirjutasin hiljuti artikli, milleks olin läbi vaadanud viimase kolme aasta kohtuotsused, kus mees oli tapnud oma naise. Osal juhtumitel, mis aset oli leidnud, oli ilmselt tegemist perevägivallaga – see oli tõestatud, et mees peksis oma naist ja naine lõpuks suri. Ja leidis tõestust, et perevägivald oli kestnud seal aastaid. Aga kuna meil ei ole perevägivald kuritegu, käsitas kohus seda kui õnnetusjuhtumit, surma põhjustamist ettevaatamatusest. Kuna mees ei kavatsenud naist tappa, vaid lihtsalt peksta. Ning seega need mehed ei saanud karistust. Mida te sellisest situatsioonist arvate?

Ma arvan, et üks probleem on see, et endiselt on säilinud eelarvamus: see, mis juhtub perekonnas kahe osapoole vahel, on perekonna siseasi ja seda ei vaadelda kui kuritegu. Kuid isiku väärkohtlemine – nii perekonnas kui ka väljaspool seda, on mõlemad väga tõsised nähtused. Kuna on kalduvus trivialiseerida perevägivalda, on minu arvates eelistatav, et seaduses oleks selle spetsiifilise kuriteo väga selge definitsioon.

•• Eestis sõltub kõik ohvri avaldusest, et politsei üldse alustaks uurimist ja prokurör menetlust. Ja kui tema ei anna nõusolekut, siis politsei ei tee midagi. Samal ajal Euroopa riikides politsei sekkub, kui vägivald on toimunud, kas ohver tahab seda või mitte. Riik näeb oma kohustusena teha midagi selle inimesega, kes on vägivaldne ja nad teineteisest lahutada. Mis te arvate, kas riik peab alati ootama ohvri arvamust või mitte?

Probleem on siin selles, et osal juhtudel ei ole naisel mingit vaba tahet. Sest ta on teatud mõttes pantvang. Seega, kui ta palub sekkumist, siis tema meespartner karistab teda selle eest. Ta ei ole vabas positsioonis. Ma arvan, et lähenemine peaks olema vastupidine. Prokurör ja politsei ei pea ootama initsiatiivi ohvrilt, vaid sekkuma. Seda selleks, et ära hoida tõenäoliselt kõige tõsisem olukord, kus naisel on oht saada veel rohkem peksa politseile ettekandmise eest. Igas olukorras peaks politsei tegutsema ohvri huvides, mitte tema huvide vastu. See ei ole enam vastuvõetav, et politsei hoidub sekkumisest lihtsalt seetõttu, et pole saanud ohvrilt avaldust.

•• Loomulikult on oluline, mis juhtub siis, kui politsei on sekkunud. Osas riikides nad lahutatakse teatud ajaks ja naine saab mõelda selgemalt asjad läbi. Eestis seda ei ole. Politsei võib küll mehe kaasa viia, aga ta võib juba samal õhtul koju tagasi jõuda.

Ma olin Eestis paar aastat tagasi ja siis tehti lähenemiskeelu süsteem. Selle eesmärk on hoida meest naisega kontaktis olemast. Tavaline süsteem on varjupaigad, kuid nendega on rahastamise probleeme nii Eestis kui ka teistes riikides. Neid juhivad väikeste ressurssidega MTÜ-d. Me kardame, et majanduskriisi ajal on liiga vähe raha, et neid üleval pidada.

•• Eestis on varjupaigad seotud hasartmängumaksu rahaga. Kuna nüüd on see allikas kokku kuivanud, ei ole neil enam üldse raha ja varjupaigad on sunnitud uksed sulgema.

Sellest on väga kahju. Peamine põhimõte on, et kui paar elab majas või korteris ja mees kasutab naise kallal vägivalda, siis peaks see olema mees, kes välja kolib, mitte naine. See süsteem on sisse viidud osas riikides. Samuti saab siis esitada piiranguid selle isiku õigusele minna tagasi. Kõik selleks, et kaitsta naist.

•• Kuidas see on neis riikides organiseeritud? Meie politsei ütleb, et seda on võimatu teha enne kohut. Enne kui inimene on süüdi mõistetud.

On olemas kiirendatud protseduurid. Tehakse kiired otsused. Ja kui siis tuleb kohtumenetluses välja, et nad on teinud vea, siis nad parandavad selle. Aga parem on teha viga selles suunas, kui teha viga, millega seatakse ohtu naise elu. On võimalusi kiireteks otsusteks. Nende tegemises võib osaleda ka kohtunik. Niimoodi me päästame teatud olukordades elusid.

Peamine põhimõte on ära hoida kahju. Ja kui nad on kahtlevad, peavad nad tagama, et väärkohtlemist enam ette ei tule. Ja tavaliselt tähendab see seda, et nad peavad usaldama naise ütlusi.

•• Kuidas politsei tegutseb neis olukordades?

Kui politseid on informeeritud, et tegemist on tõsise kuriteoga, peavad nad ka vastavalt käituma. See on üks põhjustest, miks politseisse on vaja mitte ainult üksikuid naisi, vaid naiste suurt osakaalu, et tagada naiste panus. Samuti peavad kõik politseinikud saama spetsiifilise koolituse, kuidas neis olukordades käituda, et naise olukorda mitte hullemaks ajada.

Teine probleem on, et mis juhtub siis, kui asi jõuab kohtusse. Meie kogemus üle Euroo­pa näitab, et kohtutel on probleeme, kuidas läbi viia koduvägivalla juhtumite kohtumenetlusi nii, et need ei traumeeriks naist ega asetaks teda uuesti ohtu pärast kohtumenetluse lõppu. On vaja leida meetod tõendite kogumiseks ja esitamiseks ning ristküsitluseks, nii et see naist ei traumeeriks. Näiteks kui prokurör või advokaat esitab küsimusi, mees istub naise ees, vahtides talle otsa, siis võib naisel olla väga raske. On eri viise kaitsta naist, aga samal ajal tuleb tagada õiglane kohtupidamine, et isik, keda süüdistatakse, saaks ka ennast kaitsta.

Lubadus

Eesti on lubanud perevägivallaga võidelda

•• Eelmise nädala lõpus võtsid Euroopa Nõukogu liikmesriikide justiitsministrid Norras Tromsøs vastu deklarastiooni, millega lubatakse paremini kaista perevägivalla ohvreid. Kohtumisel esindas Eestit justiitsminister Rein Langi asemel kantsleri abi Maria Suurna.

•• „Eesti ühines nõukogu deklaratsiooniga tõhustada võitlust koduvägivallaga ning parandada ohvrite, eriti naiste ja laste, kaitset,” kinnitati justiitsministeeriumist. Osas Euroopa riikides on perevägivald seadustes juba defineeritud, Hammarbergi sõnul on nende eesmärk, et seda tehtaks kõikides liikmesriikides.

•• Rootsist pärit Thomas Hammarberg alustas tööd Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikuna 2006. aastal.

•• Ta on käinud ka Eestis, kus külastas naiste varjupaiku ja tutvus nende tööga.

Inimõiguste volinik on sõltumatu institutsioon Euroopa Nõukogus. Tal on mandaat levitada teadlikkust inimõigustest.

Ajakirjanike hauaplats sai jälle korda

Rehad, lilled, küünlad ja mu tarvilik ühes, sammusime reipalt ajakirjanike viimset puhkepaika korrastama. Seekord ei tulnudki õige koha otsingul ekselda - ikkagi kolmas kord juba!

Ilmaga läks samuti täppi. Kuigi jahe ja tuulisevõitu, oli pärast vihmasadusid ometi üks kuiv ja päikeseline päev. Metsakalmistu mändide all ei pääsenud tuulgi eriti ligi.

Pikka arupidamist polnud - kes haaras reha, kes seadis lilli, kes küünlaid, kes kandis kokkuriisutud prahi kontenerisse ja valmis oligi.

Piknikukoht oli seekord varem valmis vaadatud. Pireti pitsa ja Aita kook maitsesid Pirita kloostri siseõuel oivaliselt.



Tekst ja fotod

Merike Viilup

Perekonnaseaduse eelnõust

Riigikogu pressiteade
16.06.2009

Õiguskomisjon algatas 15. juunil perekonnaseaduse eelnõu (543 SE),milles esitatakse uus terviklik perekonnaõiguse regulatsioon, mis hõlmab abikaasadevahelisi õigussuhteid, vanemate ja laste vahelisiõigussuhteid ning alaealiste ja täisealiste eestkoste puhul tekkivaidõigussuhteid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Ümarlaud „50:50 perekonnas- võrdselt jagatud vanemlik vastutus"

Kutse
Ootame Teid osa võtma Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuses (ENUT) toimuvast ümarlauast
„50:50 perekonnas- võrdselt jagatud vanemlik vastutus"
18. juunil 2009a. algusega kell 14: 00 Tallinna Ülikoolis Narva mnt. 25 ruumis 410.
Osalemiseks palume registreerida e-maili aadressil: liivi.pehk@enut.ee
Ootame osalema ka kõiki teisi huvilisi keda antud teema huvitab.

Kava

14.00- 14.15 Tervituskohv
14.15-14.30 50:50 perekonnas-millest me räägime?, Liivi Pehk, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse projektijuht
14.30-15.15 Palgatöö ja majapidamistöö ühitamine Eestis: hoiakud ja tegelikkus, Dr. Mare Ainsaar, Rahvastikuministri nõunik
15.15-16.00 Isa eeskuju perekonnas: Kuidas tunda ära poissi, kellest võib saada vägivaldne mees?, Valter Parve , TÜ Pärnu kolledži sotsiaaltöö lektor
16.00-16.15 Kohvipaus
16.15-17.00 „50:50 peale lahutust- isade hooldusõigus“ Kaido Kallikorm, MTÜ Isade eest
17.00-18.00 ESF projektikavandi arutelu ja ümarlaua lõpetamine, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine

Ümarlauda rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu

ANALÜÜS: Kas naisi tapetakse kogemata?

Kadri Ibrus
Eesti Päevaleht
15. juuni 2009

Kor­du­va ko­duvä­gi­val­la jä­rel nai­se tap­nud me­hi ei an­ta tap­missüüdis­tu­se­ga koh­tu al­la. Pro­kurö­rid näe­vad sel­les sur­ma põhjus­ta­mist et­te­vaa­ta­ma­tu­se­na na­gu tööõnne­tus­tel. Mis ai­taks süüdla­si reaal­selt van­gi mõis­ta?
Mul­lu juu­nis si­dus 54-aas­ta­ne tal­lin­la­ne Toi­vo oma kor­te­ris rih­ma­de­ga kin­ni abi­kaa­sa käed ja ja­lad, sul­ges tei­bi ja pea­pae­la­ga suu ning hoi­dis te­da sel­li­selt kin­ni­seo­tu­na um­bes kümme mi­nu­tit. Hin­ga­mis­tee­de sul­gu­se tõttu nai­ne läm­bus ja su­ri mõne päe­va pä­rast haig­las.
Te­ma ka­ris­tus? Ka­ris­tust ei tul­nud­ki. Pro­kurör Too­mas Tom­berg kva­li­fit­see­ris ku­ri­teo mit­te tap­mi­se, vaid et­te­vaa­ta­ma­tu­sest sur­ma põhjus­ta­mi­se­na. Koh­tus­se viis pro­kurör juh­tu­mi kaits­ja­ga kok­ku­lep­pel lühi­me­net­lu­se­na. See tä­hen­das, et sel­li­se ko­ge­ma­ta sur­ma­mi­se eest mõis­tis ko­hus tal­le küll ühe aas­ta ja kuus kuud van­gis­tust, kuid se­da ei pöö­ra­tud täit­mi­se­le. Tap­mi­se eest näeks sea­dus et­te van­gis­tust 6–15 aas­tat.
Uu­ri­maks, kas te­gu on üks­nes ühe äär­mus­li­ku juh­tu­mi­ga, võttis Ees­ti Päe­va­leht koh­tu­la­hen­di­te re­gist­rist väl­ja kõik vii­ma­se kol­me aas­ta jook­sul teh­tud koh­tuot­su­sed, kus süüdimõist­mi­ne tu­leb ka­ris­tus­sea­dus­ti­ku pa­rag­rah­vi 117 jär­gi – sur­ma põhjus­ta­mi­ne et­te­vaa­ta­ma­tu­sest. Tu­li väl­ja, et see pol­nud kau­gelt­ki mit­te ai­nu­kord­ne juh­tum. Ka üks­teist teist meest on aas­ta­tel 2006–2008 sur­ma­nud ko­dus oma nai­se ja ko­hus on se­da vaa­del­nud kui õnne­tus­juh­tu­mit.

loe edasi Eesti Päevalehest http://www.epl.ee/artikkel/471282

Mother Jones ja seksuaalne ahistamine

Barbi Pilvre blogi 9.06. sissekandest koolitusreisil USA-sse

Täna näitas USA oma varjukülge: toimus meie ajakirjanikegrupi naiste instrueerimine seksuaalse ahistamise teemal! Põhjust selleks andis üks intsident, üllatus-üllatus, mitte minuga! Poleks uskunudki, et ühest tühiasjast läheb lahti selline moraalne paanika, maal, kus "kõik võimalik", kus publik saab vaadata elektritoolil hukkamist ja telekas lendab igal kanalil mõni keha tükkideks. Püüdsin seletada Eesti positsiooni: et oleme harjunud tõrjuma soome ja briti turistide lähenemiskatseid jooksu pealt ja et meie kultuuris pole flirt häbiasi. Tõeline kultuurierinevus, tõepoolest.

Arvatavasti kukkus lääne feminism Eestis ja Ida-Euroopas just tänu seksuaalse ahistamise teemale läbi. Nii visati välja laps koos pesuveega ja tõsiselt ei võeta ka täiesti mõistlikke teemasid, mida feminism puudutab, nagu tööjõuturg, naiste-meeste palgad jms. Ka mõiste ahistamine on Eestis kasutusel k...t teab, mis tähenduses, näiteks saab ahistamiseks, kogu võrdõiguslikkuse poliitikat teadagi naeruvääristades, nimetada ukse avamist naistele.

Päeva esimene pool oli õnneks igati tõhus: kohtumine kvaliteetajakirjandust (ja uurivat ajakirjandust) viljeleva ajakirja Mother Jones veebitoimetaja Laura McClurega.

Kuulun ajakirja sihtgruppi, ehk sellepärast näiski MoJo nii huvitav: keskmine lugeja on sotsiaalselt tundlik, keskkonnateadlik, sekkuv neljakümnendates naine, nagu mina!

MoJo elektrooniline väljaanne ilmub muide aastast 1993, oli esimene ajakiri, mis sisu netti riputas. Palju lugusid keskkonna, ravimite toime, tervise kohta - naisi on toimetuses palju ja ilmne on teemavalikute seos ajakirja tegijate sooga, kinnitas mu tähelepanekut ka Laura McClure. Vihje eesti lehetegijatele: globaalne keskkond, tervis, tarbijakaitse lähevad korda inimestele, eriti naistele. Kõige kuumem uuriva ajakirjanduse osas maailmas ongi keskkonnaajakirjandus: suured sigadused, suured rahad, ja sigaduste tulemused mõjutavad kõikide elu.

Fotodel eelmise aasta talgulised

Nagu traditsiooniks saamas - kolmas kord ikkagi! - tähistame 16. juunil EAL aastapäeva talgutöö vormis mõnusa liigutamisega Metsakalmistul ajakirjanike hauaplatsil ja toreda piknikuga Pirita kloostri kaunil siseõuel.

Kogunemine kell 16.00 Metsakalmistu peavärava juures.
Kaasa töökindad, kalmuküünlad, koduaia lilled. Muude vahendite eest hoolitsevad Merike ja Piret.

Linna poolt tulijad saavad küüdi suhtes kokku leppida Piretiga (kui auto täis, siis Riinaga tel.52 93519) , Pirita poolt Merikesega.
Piknikuks vajamineva ostame Pirita selverist. Ja loodetavasti on ka ilmataat meiega - nagu alati.

Vaata fotomeenutust eelmisest aastast http://naistoimetajad.blogspot.com/2008/06/ajakirjanike-hauaplats-sai-vrskema-ilme.html

Kohtumiseni!

Aita, Piret,

Hispaania edusammudest soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

Pressiteade


29.05.2009

T.E. Hispaania Suursaadik esineb Tallinna Ülikoolis ettekandega Hispaania edusammudest soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) kutsel esineb 1. juunil 2009 kell 14.30 Tallinna Ülikooli auditooriumis U-648 Hispaania Suursaadik, Tema Ekstsellents hr. Eduardo Ibáñez López-Dóriga ettekandega „Hispaania edusammudest soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel” („The way toward gender equality in Spain“), kus ta käsitleb Hispaania seadusandluse viimase kümnendi edusamme, mis on riigis taganud edu demokraatlikuma, võrdõiguslikult tasakaalustatuma ühiskonna poole ning räägib institutsionaalsetest mehhanismidest soolise diskrimineerimise juhtumitega tegelemiseks.

Ettekanne toimub inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde.

Hispaanias on tänaseks avalik arvamus ja valupiir tuntavalt arenenud. Laiahaardelise teavitustööga on tekitatud ühiskondlik hukkamõist vägivallatsejate vastu ja poolehoid ning kaitse ohvrite suhtes. Inimesed on muutunud enesekindlamaks, teadlikumaks oma õigustest ja väärtusest.

Lisaks meeste kultuurilisele ja kasvatuslikule arusaamale naiste-meeste rollidest, on siiski veel suur tööpõld ees ka naiste eneseteadvuse tõstmiseks ja kasvatamiseks.



Osalema oodatakse kõikide huvigruppide esindajaid, kes soovivad laiendada oma arusaamist demokraatia olemusest ja on teadvustanud, et naistele ja meestele võrdsete võimaluste loomine on valdkond, kus ka väikesed muudatused võivad viia ühiskonna olulistele arengutele.

Üritust toetavad Tallinna Ülikool ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Täpsem informatsioon:

Ilvi Jõe-Cannon, tel. 5345 1146, e-post ilvi.joe-cannon@enut.ee

ENUT (www.enut.ee) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast.

Kutse kohtumisele Hispaania Suursaadikuga

Head naistoimetajad!

Olete oodatud Hispaania suursaadik H.E. Eduardo Ibanez Lopez-Doriga loengule Tallinna Ülikooli ruumis U-648, esmaspäeval 01. juunil kell 14.30.

Suursaadik Ibanez käsitleb soolise võrdõiguslikkuse teemat oma kodumaal käesoleval sajandil.
Palume teatada osalemisest: ilvi.joe-cannon@enut.ee või 5345 1146.

Ilvi Cannon
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT)
projektijuht

Postimees rikkus head ajakirjandustava

Tallinn, 20. mai 2009.
Pressinõukogu arutas naisteühenduste ja lähisuhtevägivallaga tegelevate organisatsioonide kaebust Postimehe peale ning tegi tauniva otsuse.

14. novembril 2008 Postimehes ilmunud artiklites „Arsti viis mõrvani kannatuse katkemine“ ja „Kadi kasutas teda jõhkralt ära!“ on erinevad osapooled kommenteerinud Tartus 2008. aasta novembri alguses asetleidnud tragöödiat, kus eakas arst lasi maha oma korteris elanud noore naise.

Lähisuhtevägivallaga tegelevad organisatsioonid leidsid, et Postimees on artiklites kirjutanud mõrvast moel, mis on rikkunud avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet. Samuti leidsid kaebajad, et leht käsitles naistevastast vägivalda väga stereotüüpselt ja lugejatele püüti tekitada arusaam, et teo eest vastutas ohver, mitte kurjategija. Samuti ei pidanud kaebajad õigeks ohvri täisnime, piltide ja eraeluliste faktide avalikustamist.

Postimees selgitas, et vahendas allikatelt saadud infot, kontrollis seda ega mõelnud fakte välja. Postimehe hinnangul oli tegu võika ja kõneainet pakkunud kuriteoga, mille põhjuste toomine lugejateni on ajakirjanduse ülesanne. Postimees lisas, et avaldas järgmise päeva lehes ohvri tädi seisukohad, mis näitasid, et tegu polnud must-valge juhtumiga.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul on Postimees allikatele toetudes loonud kuriteost ühekülgse pildi.

Postimees rikkus ka eetikakoodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Pressinõukogu hinnangul oli tegu uudislooga, mis ei oleks tohtinud sisaldada ajakirjaniku oletusi. Samuti rikkus leht koodeksi punkti 4.8., mille järgi ohvreid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita. Pressinõukogu hinnangul ei olnud põhjendatud nimede, fotode ja eraeluliste detailide avaldamine.

Postimees rikkus ka koodeksi punti 4.11., mille järgi ei või pealkirjad ja juhtlaused auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul oli artikli „Arsti viis mõrvani kannatuse katkemine“ pealkiri ja juhtlause lugejaid eksitav, sest seal väidetav pole artiklis faktidega tõestatud.

Pressinõukogu otsuse allkirjastas nõukogu aseesimees Ivi Proos. Postimees avaldas otsuse 20. mail.
PN

SEMINAR EESTI NAISKIRJANDUSEST

Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi

SEMINAR EESTI NAISKIRJANDUSEST

21. mail kell 14.30-16.30
ruumis U-649, Uus-Sadama 5

Seminari eesmärk on tutvustada naiskirjanduse mõiste tähendust ning keskendada tähelepanu eesti naiskirjanike loomingu peamistele teemadele ja problemaatikale viimase kümne aasta jooksul. Arutleme naiskogemuse, naishääle ja naisidentiteedi kujutamise üle kirjandustekstides; küsime, keda näevad naisautorid oma lugejaina ning kas nad tunnevad end tänases kirjanduselus tõrjutuna. Eesti filoloogia üliõpilaste ettekandeid kommenteerivad kirjanikud.


KAVA

14.30 Elo Lindsalu. Naiskirjandus – kellele ja milleks.

14.45 Merlin Piirve. Maimu Bergi sõltuvad/sõltumatud naisekujud.

15.00 Erika Pääbus. Naiselik enesekehtestus Eeva Pargi novellides.

15.15 Mari Peegel. „Oma“ ja „võõras“ Kristiina Ehini luuleilmas.

15.30 – 15.45 Kohvipaus

15.45 Karin Pallon. Huntnaine Helga Nõu romaanis „Hundi silmas”.

16.00 Elinor Taluste. Naiskirjaniku portree: Kärt Hellerma.

16. 15 Gerli Punison. Elo Viidingu feministlik kirjutus.

Diskussioon jätkub kohvilauas.
Kõik huvilised on oodatud!
Kontaktisik: Elo Lindsalu elo@tlu.ee

MTÜ Eesti Naistoimetajad!

Fotol vasakult: Merike (ees), Imbi, Madli, Aita, Piret. Tiina ja Ljuda andsid ajaloolisele dokumendile allakirjutamiseks volituse.
Fotoklõpsu tegi Aime Hendre.

5. mail kirjutasid Aita Nurga, Piret Mäeniit, Madli Vitismann, Ljudmilla Ljulko, Tiina Rebane, Imbi Ernits-Kaljuste ja Merike Viilup mittetulundusühingu Eesti Naistoimetajad asutamislepingule ja kinnitasid põhikirja.

Eesti Naistoimetajate eesmärgiks on:

aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel;
väärtustada ajakirjanduskultuuri;
arendada koostööd naisorganisatsioonidega;
edendada liikmete loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd ajakirjanike vahel;
kaasa rääkida ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises;
väärtustada Eesti ajakirjandusajalugu.

3-liikmelise juhatusse valiti Piret Mäeniit, Aita Nurga ja Merike Viilup, sisekontrolliks Madli Vitismann.

Liikmemaksuks määrati 120 krooni aastas.

Värskelt asutatud ühingu juhatuse esimeseks ülesandeks on korraldada kõik ühingu asutamisega seotud protseduurid – registreerimine Harju Maakohtu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, avada pangaarve jne.

Vastavalt põhikirjale võib Naistoimetajate liikmeks olla iga Eestiga seotud isik, kes on töötanud või töötab ajakirjanduses või raamatutoimetajana ja kes soovib tegutseda kooskõlas ühingu eesmärkidega.

MTÜ-na saame olla võrdväärseks koostööpartneriks teistele ja ühtlasi iseseisvad oma projektide algatamisel!

Ootame värskeid ideid ja uusi liikmeid!
Kontaktid: tel. 5045400, e-post info (ätt) estmedia.ee

Täname heade mõtetega kaasa aitamast Aimet, Hillet, Millat, Eve, Riinat.

Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000

Hea naistoimetajate ühendus!
Aasta tagasi märkasin, et teie blogist jooksis läbi minu kunstikriitiliste artiklite kogumiku tutvustus. Seega julgen loota, et ehk pakun allpool olev info ka huvi – kuigi nüüd tegemist puhtteadusliku väljaandega!
Parimate soovidega,
Kati Kivimaa

Humanitaarteaduslike monograafiate sarjas Heuremata (Tartu Ülikooli Kirjastus) on ilmunud Katrin Kivimaa monograafia “Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000”.

Raamatut esitletakse Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus teisipäeval 12. mail kell 16 koos samas sarjas ilmunud Boris Bernsteini monograafiaga “Visuaalne kujutis ja kunstimaailm”.

Raamat põhineb tema 2004. aastal Leedsi Ülikoolis kaitstud doktoritööl, mis keskendus sellele, kuidas soolisustatud kujutised ja kriitikamudelid on vorminud kunsti loomist ja professionaalset kunstikirjutust. Tegemist on nn uue ehk kriitilise kunstiajaloo traditsiooniga suhestuva uurimusega, mille eesmärgiks on vaadelda kunstiteoseid – ja nende retseptsiooni – ajaloolises kontekstis ning tuua nähtavale kunsti ideelised ja ideoloogilised alustalad. Raamatus esitatud juhtumiuuringud vaatlevad eesti kunsti ajaloo peamisi perioode alates 19. sajandi teisest poolest kuni kaasaegse kunstini. Käsitletud kunsti ajatelje sisse – Kölerist Mare Trallani – mahuvad lisaks nimetatutele veel August Weizenberg, Karin Luts, Erna Brinckmann, sotsrealistlik Evald Okas, Marju Mutsu, Kai Kaljo jt.

Eelretsensent: prof emer Jaak Kangilaski
Toimetanud: Katre Talviste
Kujundus ja küljendus: Piia Ruber
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009
Toetajad: Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm “ Eesti keel ja rahvuslik mälu”, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia

Katrin Kivimaa on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudi juhataja ja külalisprofessor, kelle peamised uurimisvaldkonnad on moodne ja kaasaegne kunst, feministlik kunstiajalugu ja -teooria ning visuaalkultuur. Lisaks akadeemilisele tööle tegutseb ta kunstikriitikuna ning teeb kunstialast koostööd eesti ja väliskunstnikega.Tema viimaste publikatsioonide seas on artiklite ja intervjuude kogumik „Kinnitused ja vastuväited. Tekste kunstist, pildikultuurist ja kirjutamisest 1995–2007” (2008) ning kunstipublikatsioon „So Communication: Translating Each Other’s Words” (kaastoimetaja C. Charnley; 2007).

Kohtumine Lagle Parekiga

Head naistoimetajad!

Aita eestvõttel on meil 5. mail suurepärane võimalus teha teoks juba eelmisel aastal planeeritud üritus - kohtumine Lagle Parekiga ja tema juhatusel heita pilk ka Pirita kloostri (http://www.piritaklooster.ee) müüride taha.

Lagle Parek on meile teatanud:

"… heameelega kohtun teiega ja näitan kloostrit. Ootan teid Pirita kloostri varemete väravas. Nii on õige järjekord asjaga tutvumisel.
Loodame, et siis pole vaja vilte jalga panna!"

Lagle Parek valiti aastal 2007 Aasta Kodanikuks. Parek on öelnud, et tema eesmärk on "olla olemas kaaskodanike ja riigi jaoks".

Kõik huvilised oodatud!
Osalemisest teatada merike.viilup@estmedia.ee

Lagle Parek:
• Sündinud 17.04.1941 Pärnus
• Lapsena elas küüditatuna Novosibirski oblastis
• Lõpetanud Tallinna ehitustehnikumi klaasitehnoloogina ning töötanud eri projekteeri-misasutustes•• Osales aktiivselt vastupanuliikumises alates 1970-ndatest
• Poliitvang Mordvas 1983–1987
• Üks Hirvepargi miitingu (1987) korraldajaid
• Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige (1988) ja neli aastat esimees
• Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige 1990–1992
• Presidendikandidaat 1992
• Siseminister 1992–1993
• Heategevusorganisatsiooni Caritas Eesti asutajaliige ja juht aastast 1997
• Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu nõukogu endine esimees, alates 2008.a. nõukogu liige
• Pirita kloostri birgitiinide ordu õdede sõber, kellel puuduvad kindlad kohustused, kuid kes hoolitseb kloostrivaremete ning mitme projekti eest
• Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu

Lagle Parek intervjuus Eesti Päevalehele (2007.a.):

Olid üks esimesi Eesti naisministreid, esimene kolmest presidendiks kandideerinud naisest. Kas meeste ja naiste rollid on vabas Eestis muutnud?

Naisi on riigikogus naeruväärselt vähe, väga vähe on muutunud. Pikk tee on käia.
Minu ema ütles alati, et eesti naine on olnud silmapaistvalt tugev ja tark, seda pandi möödunud iseseisvuse ajal juba tähele.
Kõrgharidusega naiste hulk on olnud alati suur. Ka eelmise vabariigi ajal oli ülikoolis palju naisi, kel oli raske oma haridust rakendada, sest töötus oli 30-ndatel suur ja ennekõike olid tööta haritud naised.
Kuid praegu saavad Eestist Euroopa kõrgetele kohtadele peamiselt naised, ma ei tea, palju on mehi, kes läbi ei lähe. Kui hindame kompetentsi, on eesti naine kõva. Kuid poliitiliselt valib ka eesti naine mehi. Kui kõik naised valiksid naisi, oleksid mehed parlamendis vähemuses.

„Ariadne Lõng” ja ümarlaud „Vabadus ja vastutus – isa kohaloleku mõju pereelu kvaliteedile”

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) akadeemilise ajakirja „Ariadne Lõng“ järjekordse väljaande esitlus ja sellele järgnev ümarlaud

„Vabadus ja vastutus – isa kohaloleku mõju pereelu kvaliteedile”

toimub 22. aprillil 2009a. kell 14.30

Tallinna Ülikoolis Narva mnt. 25 auditooriumis 405 (vt. kava)

Eesti esimene ja ainuke nais- ja meesuurimuse ajakiri ilmub alates 2000. aastast.
„Ariadne Lõng” peegeldab naisteaduste interdistsiplinaarset iseloomu, pakkudes artikleid, mis lähtuvad sotsioloogia, kirjandusteaduse, kunstiteaduse, psühholoogia ning filosoofia vaatenurgast. Väljaandes avaldatakse ka rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ilmunud artiklite tõlkeid.

Täpsem informatsioon:

Liivi Pehk, 5545 615, liivi.pehk@enut.ee
http://www.enut.ee/ / Ariadne Lõng

Kava:

14:15-14:30 Tervituskohv
14:30-14:40 ENUTi tegevussuunad 2009 aastal , Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
14:40-15:30 Ariadne Lõnga uue numbri tutvustus, Leena Kurvet-Käosaar, Marge Monko ja teised autorid
15:30-16:00 " Pereelu, vabadus ja vastutus tänases Eestis", Mari Kalkun, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna perepoliitika juht
16:00-16:20 „Miks isad võiksid koju jääda?“, Liina Järviste, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütik
16:20-17:00 Arutelu teemal „Vabadus ja vastutus- isa kohaloleku mõju pereelu kvaliteedile"

Eva ja Adele Tallinna Ülikoolis

Kolmapäeval, 22. aprillil kell 18.00 presenteerib Tallinna Ülikooli
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi (TLÜ RASI) soouuringutekeskus Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, ruum U-218) maailmakuulsaid saksa tegevus- ja maalikunstnikke Evat ja Adelet. Ülikoolis toimuvale avatud vestlusringile on oodatud kõik huvilised.

Ennast "kunstimaailma hermafrodiitsete kaksikutena" defineeriv kunstnikeduo EVA & ADELE vaidlustab oma perfomance`ites näiliselt enesestmõistetavaid soorolle ja ühiskonna soolist süsteemi.

1989. aastast Berliinis koos elavate ja töötavate EVA & ADELE esimene performance toimus 1991. aastal. Paralleelselt näituste ja muuseumide avamisele "ilmumisega" ning enese välise kuvandi süstemaatilise dokumenteerimisega on käesoleval kümnendil järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust pälvinud ka EVA & ADELE omamüüdi tõlgendustel põhinev ekspressiivses laadis ning popi kujundeis autoportreeline maalikunst ja joonistused. Nende ülevaatenäitus "Stereoefekt" on alates 22. aprillist avatud Tallinna Kunstihoones.

Eva ja Adelega vestleb TLÜ RASI teadur Barbi Pilvre, nende kunstiprojekte kommenteerib kunstiteadlane Harry Liivrand. Kohapeal näidatakse ka visuaalseid materjale EVA & ADELE töödest.

Lisainformatsioon: Barbi PilvreTallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur

e-post: barbi@tlu.ee

Häbiväärne - NATO toetab Afganistani naiste orjust

Eesti Ekspress, 8.04.2009

Anna-Maria Penu kirjutab, et samal ajal, kui NATO 60. aastapäeval kuulutavad poliitikud välklampide sähvides Afganistani riiki ülesehituse tähtsust, toimub see äsja riigis vastu võetud seaduse hinnaga, mis viib šiidi vähemuse naised tagasi kõige hullemasse Talibani ajastusse - sõna otseses mõttes orjusesse.
NATO 60. aastapäeval tõdesid liitlased üheselt, et organisatsiooni tähtsaimaks ülesandeks on piisava julgeolekutaseme saavutamine Afganistanis ja riigi ülesehitus. Mitmed valitsused, sealhulgas ka Eesti, saadavad augustis toimuvate kohalike presidendivalimiste ajaks Afganistani lisavägesid, et päästa riigikord, eesotsas president Hamid Karzaiga, mida millegipärast nimetatakse demokraatlikuks. Sajad käepigistused, naeratused kaameratele ja NATO tunneb end jälle hästi, sest suutis „elustada ühiseid jõupingutusi" läänele strateegiliselt tähtsas piirkonnas.
Samal ajal jõuab lääne avalikkuseni info seaduse kohta, millele kirjutas just äsja alla meie suur liitlane ja lootus Afganistanis, president Karzai, ning mis viib šiidi vähemuse naised tagasi kõige hullemasse Talibani ajastusse, sõna otseses mõttes orjusesse. Šiidi naised peavad selle seaduse kohaselt oma abikaasadelt küsima luba kodust väljumiseks, arstiabi saamiseks, õppimiseks või töötamiseks. Isegi silmade värvimiseks. Seadus kiidab heaks lapsabielud, mis tähendab pea alati liitu tüdrukute ja keskealiste meeste vahel, ning naised ei tohi keelduda suguühtest oma abikaasadega, mida läänes peetakse üksmeelselt vägistamiseks.
Uue šiidi perekonnaseaduse vastu võtmist nõudsid usujuhid juba üle aasta, kuid arutelu oli unustusse vajunud. Nüüd võeti ta Kabuli parlamendis kiiresti, praktiliselt debatita vastu, kusjuures läänemaailma kriitika hirmus pole seaduse teksti tänaseni täielikult avaldatud. See hirm tundus olevat siiski asjatu, sest NATO strateegiliste huvide jaoks ei tähenda too otsus muud, kui šiidide (ainult meeste, selge see!) häälte ostmist presidendi toetuseks. Ja Lääs vaikib. Sest kui Karzail on hääli vaja ja šiidi mehed nõudsid talt selleks uut seadust, siis pigistab Lääs silmad kinni. Kas liitlased tõesti ise selle peale ei mõtle, et on vastuvõetamatu, häbiväärne ja lubamatu, et võitluses terrorismi vastu on vahetusrahaks afgaani naised ja nende õigused ning mille tagajärjel väljub võitjana teine terror: seadustatud naistevastane vägivald?
-->
-->
Orjasaatus ei pruugi oodata vaid šiidi naisi. „Lääne vaikus on afgaani naiste jaoks hukatuslik," teatas Inimõiguste Sõltumatu Komisjoni juhataja Soraya Sobhrang. Lisaks selgitab olukorda Afganistani parlamendisaadik Fauzia Koofi, kes teatas, et seadus võeti nii kiiresti ja vastuargumentideta vastu ainult seepärast, et „enamus saadikutest on äärmuslased, kes on naiste baasõiguste vastu ja ei usu ei võrdõiguslikkusesse ega inimõigustesse". Need üksikud, kes seaduse vastu häält tõstsid, sildistati islami vastasteks ja neid ähvardati surmaga. Seega taoline seadus võib kergesti laieneda ka teiste rahvusgruppide naistele.
Isegi 31. märtsil Haagis toimunud Afganistani-teemalisel rahvusvahelisel konverentsil osalenud lääne poliitikud - nende seas ka Urmas Paet - olid võimelised Karzaiga läbirääkimisi pidama ja lubadusi andma nõudmata enne selle inimõiguste vastase seaduse kohest tühistamist. Kuigi lääne avalikkuseni polnud uudis seadusest veel jõudnud, siis osalenud poliitikud teadsid sellest juba siis - Afganistani kohalikud inimõiguste ja feministide organisatsioonid olid häirekella tõstnud juba tükk aega varem. Mis on tegelikult veel hullem, näidates, et Karzail palutakse „seadus üle vaadata" (ja mitte täielikult kaotada NB!) alles siis, kui meelepaha on jõudnud meedia kaudu laiema publikuni. Kuidas on võimalik, et demokraatlike riikide ning seega demokraatlikke väärtuste esindajad ei planeeri tõkestada kõikide olemasolevate mõjutusvahenditega, eelkõige oma inimväärikuse nõudel, naiste orjastamise ja naiste vastase vägivalla seadustamist?
Afgaani naiste kirjaoskamatuse näitaja on üks suurim maailmas, nagu ka surmad sünnitustel ja otse loomulikult töötus. Kuid liitlaste raha läheb endiselt ennekõike sõduritele ja relvadele. Oxfam/Acbari viimase aruande kohaselt on lääneriigid välja käinud poole vähem raha Afganistani arengu toetuseks kui nad lubasid. Ja 40% sellestki summast tuleb nende taskutesse tagasi läbi „riigi ülesehitamisel" osalevate firmade ja „nõuandjate" palkade.
Ma ei saa aru, miks ei käi afgaani naised „Afganistani julgeoleku tagamise ja ülesehitamise" alla? Miks rääkides üllast „vabaduste ja inimõiguste kaitsest Afganistanis" ei ole šiidi naiste vabadus(t)el ja õigustel liitlaste jaoks mitte mingisugust tähtsust?

NATO kritiseeris teravalt Kabuli uut seadust naiste vägistamise kohta

Aino Siebert – Saksamaa 10.04.2009

Juba enne NATO tippkohtumise algamist teatasid ka saksa ajalehed Kabulis alla kirjatud uuest seadusest, mis lubab abielumeestel vägistada oma naisi. Uute paragrahvide kohaselt on abielunaine kohustatud „rahuldama oma mehe seksuaalseid vajadusi“ vähemalt neli korda nädalas. Samuti peavad šiidi naised (Afganistanis arvatakse elavat 32 miljonit inimest, nendest 10-20 protsenti moodustavad šiidid) küsima oma meestelt luba mh kodunt lahkumiseks.

Sôjaväelise allianssi tippkohtumise lôpppressikonverentsil, kus ma ise osalesin, tôid nii Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kui ka Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, samuti nagu tema Ameerika Ühendriikide kolleeg Barack Obama selgelt esile, et nad ei nôustu selle seaduse eelnôuga: „Kuigi peab arvestama kohaliku kultuuriga, siis maailmas on olemas demokraatlikud pôhireeglid, mis kehtivad nii naistele kui meestele. Angela Merkel tôi Strasbourgis teiste NATO maade liidrite nimel selgelt esile, et Afganistani valitsuselt oodatakse seadusi, mille järgi vôivad nii mehed kui naised üksteist austades sôbralikult koos elada.

Naiste kohustust seksuaalteenustuste osutamiseks mägiriigis kritiseerisid ka Suurbritannia, Kanada, NATO ja ÜRO. Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier rääkis sellel teemal oma afganistani kolleegi Rangin Dadfar Spantaga. Viimastel andmetel on president Hamid Karsai lubanud maailmas terava kriitika osaliseks saanud seaduse üle kontrollida. Samaaegselt tôi Afganistani riigipea aga ka esile, et kriitika aluseks on olnud ebaprofessionaalne tôlge. President olevat palunud justiitsministril tekst veelkord pôhjalikult üle kontrollida ja vajadusel muuta. Kuigi Karsai on kära tekitanud seadusele juba alla kirjutanud, ei ole see veel jôustunud.
Šiitide kôrge vaimulik Hajatullah šeik Mohammad Asif Mohsini kaitses uut seadust: “Ajakirjanikud kritiseerivad, et naine ei vôi seksist keelduda. See ei ole aga ôige. Kui tal on “ei”-ütlemiseks môjuvad pôhjused ja ta nendest ka oma abikaasale teatab, paludes luba keelduda, siis vôib ta seda ka teha.”
Saksamaa arenguminister Heidemarie Wieczorek-Zeul teatas külaskäigul Pakistanis, et rahvusvaheline ühendus ei luba president Karsail sellist naisi alandavat seadust teostada: “Teeme kôik, et need paragrahvid ei hakkaks kehtima. Need rikuvad nii naiste- kui ka inimôigusi. Kuna Saksamaa investeerib palju Afganistani ülesehitamisele, on ka tema ôigus ja kohustus pidada hoolt selle eest, et riigis austataks inimôigusi”. Prantsusmaa riigisekretär Rama Yade, kes vastutab Sarkozy valitsuses inimôiguste eest, tôi esile, et uus seadus saadab naised tagasi orjusesse, see meenutavat talle Taliban-vôimu kôige pimedamaid aegu. Kabuli kavatsusi naiste aheldamiseks kritiseeris teravalt ka NATO peasekretär Jaap de Hoof Scheffer.

Toredat pühademeeleolu
ja kepsakaid jänkupoisse!

Karikatuurid ja fotod Tallinna Tervishoiumuuseumis

2. aprillil käisime Tallinna Tervishoiumuuseumis hea kolleegi, karikaturist Eduard Tüüri ja noore saksa-eesti fotograafi Jan Erik Sieberti ühisnäitust „Karikatuurid ja fotod” avamas.
Haapsalu juurtega vanameister Eduard Tüür ei vaja eesti rahvale enam tutvustamist, Saksamaal sündinud Jan-Erik Siebert ( http://www.fotografie-siebert.de/) on aga alles fotokunstniku tee alguses. Noormehe annet on aga siiski märgatud - 2007. aastal valiti ta Fotoheft Sony Corner’i augustikuu talendiks, tema fotosid on avaldatud ka mitmetes väljaannetes nii kodu- kui välismaal, sh tuntud fotoajakirjas Stern View. Noor pildikunstnik on osalenud oma töödega ka näitustel, viimane väljapanek Saksamaal Gschwendis sündis juba koostöös maestro Eduard Tüüriga.
Nagu ikka, naerutab Eduard Tüür vaatajaid oma ajatute ja samas nii ajakohaste sõnatute pilapiltidega, Jan-Erik Siebertilt on väljas valik tsirkuseteemalisi fotosid.

Kui pärast tervituskõnesid ja muusikalist etteastet oli ka head-paremat maitstud, õnnestus härra Tüür ka ühispildile meelitada.

Näitus jääb avatuks kuni 23. aprillini. Kel Tallinna vanalinna asja, tasub kindlasti läbi astuda, sest ka tervishoiumuuseumis jagub põnevaid eksponaate – näiteks president Pätsi hambaarstitool või saab enda peal katsetada, millist raskust peab kaasas kandma viimast kuud lapseootel olev naine.

tekst ja foto Merike Viilup

ANDKE OMA ALLKIRI NAISTE ARVU SUURENDAMISEKS OTSUSTE TEGEMISEL

ON AEG TEHA MUUDATUSI EUROOPAS!

Euroopa Parlamendi valimised lähenevad kiiresti! Andke oma allkiri kampaaniale, mille eesmärgiks on suurendada naiste arvu otsuste tegemisel Euroopas. Klikkige siia ning kirjutage oma nimi. Teie allkiri aitab meil lähetada tugevama sõnumi selle kohta, et vajame rohkem naisi Euroopa kõige kõrgemal tasandil tehtavate poliitiliste otsuste langetamisel.

http://www.5050democracy.eu/

Sirp ja vasar ning sugupoolte sõda

Postimees 14.03.2009

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme leiab, etsugupoolestereotüübid on kui raudrüü, mis takistab vabalt hingamast ja avaramalt ilma nägemast, kui lubavad kitsad silmapilud.
Üks mõni aeg tagasi meieni jõudnud eurouudis edastas teate skandaalsest näitusest Brüsselis. Selleks oli tšehhi kunstniku kokku pandud kaart ELi riikide sõbralikust perest, kus iga auväärse rahvuse kodu tähistas mõni irooniline sümbol. Solvunud liikmesmaade esindajad saavutasid näituse kiire mahavõtmise. Siiski jõudis läbi meie meedia libiseda märk, mida kunstnik oli tunnetanud Eesti omana. Selleks oli sirp ja vasar, kummagi varred pärit modernse tehnoloogia riistvarast. Kohalik arutelu selle sündmuse üle lõppes kiiresti ja tähelepanuta jäi, kuivõrd täpselt oli inimene Tšehhimaalt tabanud meie kohalike olude tuuma.

Sirp ja vasar viitavad arhailistele tööviisidele (ka mõtteviisidele). Moodne trimmerivars (moodsad tehnoloogiad) ei suurenda sirbi tööviljakust. Sirp ja vasar on ka ühe teatud režiimi ideoloogiline märk, ja see ideoloogia on paraku jäänud kumama ka moodsa disaini tagant.Keskendaksime selle logo abil pilgu ühele kaas- ja koosolemise vormile, milleks eri sugupooled hariduses.Kindlasti ei ole see praegu teema, mis avalikkust erutaks. Kõik ju on niigi selge: haridussüsteemi aluseks euroopalikus kultuuriruumis on võrdsed võimalused igaühele. Sellega, et õpetajaskond on feminiseerunud ja poisid kukuvad hulgakaupa koolist välja, ollakse harjunud nagu loodusseadusega. Sest siiani pole midagi ette võetud. Õpetajad – kibestunud keskealised naised – eelistavad tüdrukuid ja näägutavad poisse. Kolm on koolipoisi hinne, ent elus läheb kolmelisel poisil tihti paremini kui viielisel tüdrukul. Selle kõigega ollakse leppinud.Pisut järelemõtlemist võtmes, nagu hindavad asju feministlikud filosoofid, ja nähtavaks hakkab saama, kuidas sellest mitte välja tehes toodame riskiühiskonda. Eestlaste peamine religioon on endiselt haridus, ent meeste jaoks pole haridus kuigi püüdmisväärne. Eesti naised on meestest keskmiselt mitu aastat haritumad, ent nende palk on tunduvalt väiksem. Avalikkuse arvamusliidrid ja juhid on valdavalt lipsustatud härrad. Liiga vähe pääsevad teise soo esindajad asjade käiku määrama. Hästi kõlav haridusretoorika nende härrade sõnaseades pole muutnud tõsiasja, et haridusvaldkonna palgad jäävad muudest maha seda kindlamalt, mida rohkem on seal naisi. Lasteaedades on need kõige väiksemad.Viimase aastakümne jooksul on niisuguseks haridusasutuseks hakanud kujunema ülikool. Millist tähendust ühiskonna jaoks kannab tütarlaste haridusse panustatud ressurss? Ning milline on nende valdkondade autoriteet, kus tegijateks peamiselt naised?

loe edasi Postimehest

Mägi oli? OLI
Lumi oli? OLI
Kelk oli? OLI
Hernesupp oli? OLI
Vastlakukkel oli? OLI
Mis see kokku oli? MEIE VASTLAPÄEV

Kõigele lisaks veel tutvumistuur kapitaalse uuenduskuuri läbinud Lauluväljaku siseruumides Riho Rõõmuse lahkel juhatusel.

tekst ja fotod: Merike Viilup

Hõissa, meil on vastlad!

Neljapäeval, 26. veebruaril kell 16.00 Lauluväljaku nõlval!
Kogunemine lauluisa Ernesaksa juures.

Pärast lõbusat liulaskmist
tutvustab isand Rõõmus meile
uhke uuenduskuuri läbinud Lauluväljaku ruume,
kus saame pika laua taga iseendale ka külakosti pakkuda ja
majandussurutist lahata.

Menüüks:
(Kui ei leidu vabatahtlikke hernesupi keetjaid)
Piretilt pitsa ja poola rogalikid
Lisaks
Puljong
Vastlakuklid
Kuum tee
Vastlanaps

Ekipaažide marsruut sündmuskohale:
Piret: Pelgulinn – kesklinn – Lauluväljak
Merike: Mähe – Pirita - Lauluväljak
Kõik head ettepanekud teretulnud!
Muud organisatsioonilised küsimused töö käigus.


Täpsem info:
Merike Viilup
merike.viilup@estmedia.ee
5045400

Kutse pressikonverentsile: laste turvalisus internetis

Esmaspäeval, 9. veebruaril toimub Sotsiaalministeeriumis pressikonverents, mis on pühendatud rahvusvahelisele turvalise interneti päevale.

Turvalise interneti päeva tähistatakse 10. veebruaril ja sel aastal pühendatakse Eestis see päev lapsevanemate teadlikkuse tõstmisele lapsi varitsevatest ohtudest internetis.

Turvalise interneti päeva tähistamist alustatakse esmaspäeval pressikonverentsiga, mille avab proua Evelin Ilves. Pressikonverentsil räägib koolitaja Kalev Pihl laste käitumisest internetis, sealhulgas võimalikest ohtudest ja turvariskidest ning vanemate võimalustest oma lapsi küberruumis kaitsta. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe võtab lõpetuseks kokku, mis üritused turvalise interneti päeva puhul toimuvad.

Turvalise interneti päeva raames korraldas Tiigrihüppe SA konkursi "Lõksud internetis", kus lapsed pidid kirjeldama ohtu internetis ning lahendust, kuidas sellega toime tulla. Microsoft Eesti viib läbi teisipäeval avaliku loengu lapsevanematele, mille eesmärk on anda teadmisi ja praktilisi juhiseid, kuidas oma last interneti ohtude eest kaitsta. RIA alustab teavituskampaaniat „Sa kaitseksid oma last päris elus. Tee seda ka internetis!", mis kutsub lapsevanemaid huvi tundma oma lapse kübertegevuste vastu.

Päeva tähistamine on osa Euroopa Liidu interneti turvalisuse programmist, mille eesmärk on interneti ja uute kommunikatsioonitehnoloogiate turvalise kasutamise suurendamine, seda iseäranis laste seas. Eestis valmistab turvalise interneti päeva tähistamist ja ka Euroopa Liidu programmiga liitumist ette koostöögrupp, milles osalevad erinevad ministeeriumid, mittetulundusühendused ja erasektor. Grupi tegevust koordineerib Sotsiaalministeerium.

Lugupeetud ajakirjanikud!
Pressikonverents toimub esmaspäeval, 9. veebruaril kell 13.00 Sotsiaalministeeriumis viienda korruse saalis (Gonsiori 29).

Katrin Pärgmäe
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Kommunikatsioonijuht
+3726630233
+37256623823
katrin.pargmae@ria.ee

Tiina Viiderfeld
Haridus- ja toetusprogrammide koordinaator
Microsoft Eesti
Rävala 5, 10143 Tallinn
Tel: +372 6679 880
Mobiil: +372 5656 8899
E-mail: i-tiinav@microsoft.com
www.microsoft.ee

Jana Zdanovitð
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
jana.zdanovits@sm.ee

Turvalise interneti päev

Avalik loeng lastevanematele laste internetiohutusest
Ürituse tüüp
Hariv ja kasulik
Piletiinfo
tasuta

10. veebruaril tähistab Eesti 50 maailma riigi seas turvalise interneti päeva.
Selle päeva puhul korraldab laste internetiturvalisuse suurendamisele suunatud algatus Veebivend lapsevanematele avaliku loengu, mille eesmärgiks on anda teadmisi ja praktilisi juhiseid, kuidas oma last interneti ohtude eest kaitsta.
Avaliku loengu avab Evelin Ilves, kes muuhulgas tutvustab Tiigrihüppe SA konkursi „Lõksud internetis" tulemusi.
Oma teadmisi internetiturvalisusest, praktilistest juhtumitest ja näpunäidetest vanematele jagavad pikaajalise interneti turvalisuse alase õpetamiskogemusega Kalev Pihl (Sertifitseerimiskeskuse juhataja) ja Viimsi kooli psühholoog Katrin Kaljula.

Lisaks saab nõu, kuidas arvutit seadistada nii, et selle kasutamine oleks võimalikult turvaline. Soovi korral saavad vanemad lapse kaasa võtta.
Lastele viikse üritusel läbi toredaid mänge ja näidatakse lastepäraseid internetiohutuse alaseid materjale.
Tasuta loengusse oodatakse osalema teisipäeval, 10. veebruaril kell 16:00 Tallinnas Nordic Hotel Forumi Siriuse konverentsisaalis.

Üritus kestab kokku ligi 2 tundi. Oma tulekust anda märku eesti@microsoft.com / 6679880

Võrdse kohtlemise seadust tutvustav seminar

11. detsembril 2008 a. võeti Riigikogus vastu võrdse kohtlemise seadus.
TTÜ Inimõiguste Keskus korraldab seminari, et huvitatutele selgitada nimetatud seaduse vajalikkust ja sisulisi ning rakenduslikke põhimõtteid.

Seminar toimub 4.02.2009

kell 16.00 - 18.00

Tallinnas International University Audentes

(Tondi 55) auditooriumis 210

Ettekandjateks on Õiguskantsleri nõunik Kristiina Albi ning võrdse kohtlemise seaduse eelnõu eest vastutanud Riigikogu liige Evelyn Sepp.

Seminar on osalejatele tasuta.

16.00 - 16.05 Saabumine
Avasõnad - Marianne Meiorg

Inimõiguste Keskuse juhataja

16.10 - 16.40 I paneel

Evelyn Sepp.
Seaduse vajalikkus. Seaduse reguleerimisala. Seaduse rakendusmeetmed. Seaduseelnõu koostamise problemaatika, takistused ja probleemid seaduse vastuvõtmisel.

16.40 - 17.10 II paneel

Kristiina Albi.
Olukord Eestis. Mõisted, rakenduslikud probleemid, kitsaskohad. Valdkonnad, mis vaatamata seaduse vastuvõtmisele katmata.

17.10 - 17.40 Küsimused esinejatele, osalejate kommantaarid

17.40 - 18.00 Kohvipaus

Inimõiguste Keskus / Human Rights Centre
International University Audentes
Tondi 55Tallinn 11316 Estonia
Tel: +372 6996 518Fax: +372 6996 548
E-mail: marianne@humanrights.ee
Web: www.humanrights.ee

Konverents "Lasteaiast ülikoolini - sootundlikkus hariduses"

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Eesti Lasteaednike Liit korraldavad 31. jaanuaril 2009.a. konverentsi "Lasteaiast ülikoolini - sootundlikkus hariduses", mille eesmärgiks on teadvustada sugupoolte aspekti olulisust hariduselus ja pöörata senisest enam tähelepanu sootundliku õpetuse ja kasvatuse eesmärkidele.

Arutletakse, kas ja kuivõrd võrdselt on poisid ja tüdrukud väärtustatud Eesti lasteaias, koolis ja huvitegevuses ning kuidas on lood naiste ja meeste positsiooniga ülikoolis ja teadusmaailmas. Tehakse kokkuvõte AEF ja Sotsiaalministeeriumi samateemalise projektikonkursi tulemustest.

Koht: Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5, konverentsisaal U-225
Sihtgrupp: lapsevanemad, lasteaiaõpetajad, õpetajad, õppejõud, üliõpilased, haridusametnikud ja kõik teised huvilised

Kava:

10.30-11.00 Tervituskohv, osavõtjate registreerimine
11.00-11.25 Avasõnad, tervitused
Sugude võrdsus Eesti hariduspoliitikas ja ideoloogias. Viive-Riina Ruus, Tallinna Ülikool
Sugupooleneutraalne kool kui ebavõrdsuse vari-õpe. Tiiu Kuurme, Tallinna Ülikool
Kool kui poiste ja tüdrukute arengukeskkond. Marika Veisson, Tallinna Ülikool
„Probleemsed „ poisid või „vale „ temperament. Mare Leino, Tallinna Ülikool

13.30-14.30 Lõuna

Sisustamata normid ja avastamata võimalused –mida tähendab poiste ja tüdrukute võrdne õigus võrdväärsele haridusele. Ülle-Marike Papp, Tallinna Ülikool
Mida meie haridus- ja teadusasutused on juba teinud soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Maie Soll, Haridus- ja Teadusministeerium
Kuidas lasteaia igapäevases töös edendada õiguste, võimaluste, kohustuste ja vastutuse võrdsust poiste ja tüdrukute vahel. Marju Reinvart, ELAL juhatuse liige
Projektikonkursi „Lasteaiast ülikoolini- sootundlikkus hariduses“ tulemustest. Christian Veske, Sotsiaalministeerium

16.30-16.45 Kokkuvõte päevast

Konverentsi toetab Hasartmängumaksu Nõukogu

Soovime kõigile
KAUNIST JÕULURAHU JA LOOMINGULIST UUT AASTAT!
Naistoimetajate Ühendus

Leedu Ajakirjanike Liidu konverentsist ja Balti riikide ajakirjanike liitude esindajate koosolekust 13.-14. detsembril

Konverents „Meedia ja ajakirjanduse perspektiivid majanduskriisi kontekstis” toimus esinduslikus ja asjalikus koostöö õhkkonnas pea kõikide Leedu ajakirjandusega seotud institutsioonide osavõtul. Lisaks allpoolnimetatuile ka Leedu Kultuuriministeeriumi vastav osakonnajuhataja ja Hermann Buenz, äsja ametisse asunud Friedrich Eberti Fondi Baltimaade koordinaator.

Ettekanded:

Donald D. Kummerfeld president, International Federation of the Periodical Press
Linas Krapavickas - General Manager, UPG Baltic, founder and shareholder of the company
Ramute Šimukauskaité - esinaine, Association of the National Regional and Urban Newspaper Publisher
Juhani Tamminen - Eesti Ajakirjanike Liit
Arturas Račas - peatoimetaja, Leedu BNS
Dainius Radzwvičius - esimees, Leedu Ajakirjanike Liit
Merike Viilup - Eesti Ajakirjanike Liit
Marius Bagdonavičius - vabakutseline ajakirjanik
Davit Alaverdyan - peatoimetaja, Armeenia uudisteagentuur Mediamax
Audroné Nugaraité - professor, Vilniuse Ülikool, ajakirjandus
Rytis Juozapavičius - konsultant, FranklinCovey
Dr. Edita Žiobiené - esinaine, Leedu ajakirjanike ja väljaandjate
Eetika Komisjon


Sisuka ettekandega esines konverentsi peaettekandja Donald D. Kummerfeld, kes on oma sõnul olnud 10 aastat meediamoguli Rupert Murdochi kontserni president.
Kummerfeld avaldas muret ajakirjanduse kvaliteedi languse pärast. Tema sõnum konverentsist osavõtnutele oli: „Jääge ellu, ärge andke alla. Meie aitame teid!” Ellujäämiseks on vaja aga teha ka midagi muud peale ajakirjanduse.
On kindlaks tehtud, et ekraanilt lugeda on 5 korda raskem kui trükitud teksti, mistõttu ta ei usu, et trükiajakirjandus välja sureb. Kahjuks loevad noored aga üha vähem.
Reklaamiandjad tulevad ja lähevad, lugejad jäävad. Nad on lojaalsed ja maksavad selle eest. Praegu on periood, kus reklaamiandjad lähevad.

Kummerfeld esitas reklaami mahu ja selle prognoosi aastatel 2007-2111.
Kõige kriitilisem on olukord Põhja-Ameerikas, kus reklaami maht kukub aastaks 2009 10% ja ei saavuta ka 2111 aastaks 2007 aasta taset (188 milj. USD). Teatud langust prognoositakse ka Lääne-Euroopas – 2 milj. USD, kuid juba aastal 2010 on see samavõrra kõrgem 2007. aasta tasemest (120 milj. USD).

Kõige halvem on olukord ajalehtedes, kus ennustatakse reklaamimahu pidevat langust ja alles 2111 võib tulla stabiliseerumine, samas aga toimub TV-s, aga eriti internetis jätkuv tõus.

USA-l on olemas suurepärane kogemus 2001. aastast, kui reklaamiturg elas üle reklaamimahu 25% languse, kuid järgnevatel aastatel toimus seda suurem tõus.

Meedia on läbi tegemas revolutsiooni – massimeedialt fragmentiseerumisele. Kui varem otsustasid ajakirjanikud, mida loeti-vaadati, siis interneti ja blogiajastul ei ole see enam võimalik.
Ajakirjanduses on väga huvitav aeg ja kogu aeg tuleb õppida midagi uut.

EAL jaoks oluliseks tuleks pidada Friedrich Eberti Fondi Balti regiooni uue koordinaatori Hermann Buenzi esinemist. Ta nimetas, et Saksa riigi parlamendi otsusega eraldatud maksumaksjate raha suunatakse Fondi kaudu täiskasvanute koolitusse ja demokraatia arendamisse. Ta nimetas, et Eberti Fond ei ole mitte sponsor vaid koostööpartner, rõhutades ühtlasi pressi ja sõnavabaduse olulisust.
Hr. Buenzi sõnavõtu valgusel on Balti Ajakirjanike Föderratsiooni elluäratamine vajalik ja võimalik.

Üldjoontes valitseb kõigis Balti riikides üsna samasugune olukord. Leedulased rääkisid avameelselt rasketest aegadest.

Näiteks on UPG Balticus (tegutseb 12 aastat ja annab välja 30 ajakirja, sh 5 rahvusvahelist), on tiraaž kukkunud 15-20%, reklaam 40% ja prognoositakse veel vähemalt 10%-list langust.

Nii Leedus kui ka Lätis tõuseb käibemaks ajakirjandusele teistega samale tasemele, Lätis räägitakse üleüldisest käibemaksu tõstmisest. Ka Eestis tõuseb ajakirjanduse käibemaks seniselt 5%-lt 9%-le.

Leedus kaalutakse ajakirjanike poolt käibemaksu tõstmise vastu teatud surve avaldamist solidaarsuse demonstratsiooniga – mitte osaleda valitsuse pressikonverentsil. Mõte pälvis konverentsil osalejate ovatsiooni.

Leedulastel on juba üks demonstratsiooni kogemus olemas, kui toetati viimast IFJ aktsiooni.

Tuleb tõdeda, et tänu juhtimise stabiilsusele on Leedu Ajakirjanike Liit saavutanud edusamme. Koostööd tehakse paljude organisatsioonide, valitsuse ja kohalike omavalitsustega.

Pühapäevasel kohtumisel oligi kõne all Leedu, Läti ja Eesti ajakirjanike liitude koostöö Balti Ajakirjanike Föderatsiooni egiidi all.
Tuginedes Eberti Fondi esindaja huvile tegi Leedu AL esimees Dainius ettepaneku kolme liidu esindajate kohtumisteks järgmise aasta algul (jaanuari lõpp), aprillis ja näiteks juunis. 2-päevased kohtumised (reede-laupäev) toimuksid korda mööda erinevates riikides. Igast liidust 4 esindajat, kokku 12 inimest. Reedel toimuksid kohtumised valitsuse, parlamendi jt oluliste organisatsioonide esindajatega, reede õhtu ja laupäev suunatud liitude vahelise koostöö arendamisele.
Kohtumiste üks eesmärke on arendada ning näidata Balti riikide liitude omavahelist koostööd ja –jõudu.


EAL koduleheküljelt http://www.eal.ee/ (ajalugu):
23.juuni 1933 kirjutati Tallinnas alla kolmepoolne Balti Pressi Liidu leping.1940 Balti Pressi Liidu töö katkes. 22.juunil 1998 - 65 aastat pärast toonase liidu tekkimist kirjutati Tallinna Raekojas alla Balti Ajakirjanike Föderatsiooni asutamise lepingule - viimane on Balti Pressi Liidu kaasaegne nimetus.

Merike Viilup

Soovime kõigile

KAUNIST JÕULURAHU JA LOOMINGULIST UUT AASTAT!

Naistoimetajate Ühendus