Kaunist jõuluaega ja
tegusat uut aastat kõigile!
Eesti Naistoimetajad
********
laupäev, 24. detsember 2011
teisipäev, 29. november 2011
reede, 25. november 2011
Valge Lindi auhinna pälvib Justiitsministeerium
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Pressiteade
25.11.2011
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua 2011. aasta Valge Lindi auhinna pälvib Justiitsministeerium seaduseelnõu väljatöötamise eest, millega lisatakse Karistusseadustikku erinevatel eesmärkidel toime pandud inimkaubanduse kuriteokoosseisud.
Inimkaubandus on kuritegu, mille ohvriteks langevad kogu maailmas enamasti naised ja lapsed. Ka Eestis on valdav enamus seni tuvastatud inimkaubanduse ohvritest olnud seksuaalse ärakasutamise eesmärgil kaubitsetud naised. Seetõttu on naistevastase vägivalla vähendamise seisukohalt erakordselt oluline, et seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuv kaubitsemine on eelnõus toodud välja eraldi kuriteokoosseisuna.
Märgilise tähtsusega on ka asjaolu, et eelnõu käsitleb prostitutsioonile kaasaaitamist inimkaubandusena. Asjade nimetamine nende õige nimega aitab kindlasti kaasa ka avalikkuse suhtumise muutumisele ning prostitutsiooni kui ühe rängema naistevastase vägivalla vormi vähendamisele.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud loodab, et Justiitsministeerium jätkab tööd naistevastase vägivalla tõkestamisel ning võtab järgmisena tõsiselt käsile perevägivalda puudutava seadusandluse tõhustamise.
Häid suuniseid selleks annab värske Euroopa Nõukogu Naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon, millega Eesti loodetavasti võimalikult peatselt ühineb.
2004. aastal algatatud Valge Lindi auhind antakse 25. novembril, rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastasel päeval, välja üksikisikule või organisatsioonile, kes möödunud aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.
Auhind antakse üle Eesti Naisteühenduste Ümarlaua seminaril „Naistevastane vägivald ja lapsed“ laupäeval, 26. novembril kell 13.00 Tallinna Ülikoolis.
Valge Lindi auhinna on eelnevatel aastatel pälvinud:
2004 Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuurist
2005 Põhja-Tallinna Valitsus
2006 Tartu Naiste Varjupaik
2007 Ene Augasmägi Tapa Vallavalitsusest
2008 Jõhvi Vallavolikogu
2009 Kadri Ibrus, Eesti Päevalehe ajakirjanik
2010 ETV saate Jõulutunnel tegijad
Eesti Naisteühenduste ümarlaud ENÜ (www.enu.ee) on naiste ühenduste võrgustik, mille sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.
ENÜ-ga on ühinenud 55 naisteühendust, sealhulgas 14 naisteühenduste ümarlauda. Kokku ühendab ENÜ otse ja läbi piirkondlike ümarlaudade üle 100 naisorganisatsiooni.
Lähem info:
Laine Tarvis, ENÜ eesistuja, 56223718
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär 5265927
Pressiteade
25.11.2011
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua 2011. aasta Valge Lindi auhinna pälvib Justiitsministeerium seaduseelnõu väljatöötamise eest, millega lisatakse Karistusseadustikku erinevatel eesmärkidel toime pandud inimkaubanduse kuriteokoosseisud.
Inimkaubandus on kuritegu, mille ohvriteks langevad kogu maailmas enamasti naised ja lapsed. Ka Eestis on valdav enamus seni tuvastatud inimkaubanduse ohvritest olnud seksuaalse ärakasutamise eesmärgil kaubitsetud naised. Seetõttu on naistevastase vägivalla vähendamise seisukohalt erakordselt oluline, et seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuv kaubitsemine on eelnõus toodud välja eraldi kuriteokoosseisuna.
Märgilise tähtsusega on ka asjaolu, et eelnõu käsitleb prostitutsioonile kaasaaitamist inimkaubandusena. Asjade nimetamine nende õige nimega aitab kindlasti kaasa ka avalikkuse suhtumise muutumisele ning prostitutsiooni kui ühe rängema naistevastase vägivalla vormi vähendamisele.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud loodab, et Justiitsministeerium jätkab tööd naistevastase vägivalla tõkestamisel ning võtab järgmisena tõsiselt käsile perevägivalda puudutava seadusandluse tõhustamise.
Häid suuniseid selleks annab värske Euroopa Nõukogu Naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon, millega Eesti loodetavasti võimalikult peatselt ühineb.
2004. aastal algatatud Valge Lindi auhind antakse 25. novembril, rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastasel päeval, välja üksikisikule või organisatsioonile, kes möödunud aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.
Auhind antakse üle Eesti Naisteühenduste Ümarlaua seminaril „Naistevastane vägivald ja lapsed“ laupäeval, 26. novembril kell 13.00 Tallinna Ülikoolis.
Valge Lindi auhinna on eelnevatel aastatel pälvinud:
2004 Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuurist
2005 Põhja-Tallinna Valitsus
2006 Tartu Naiste Varjupaik
2007 Ene Augasmägi Tapa Vallavalitsusest
2008 Jõhvi Vallavolikogu
2009 Kadri Ibrus, Eesti Päevalehe ajakirjanik
2010 ETV saate Jõulutunnel tegijad
Eesti Naisteühenduste ümarlaud ENÜ (www.enu.ee) on naiste ühenduste võrgustik, mille sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.
ENÜ-ga on ühinenud 55 naisteühendust, sealhulgas 14 naisteühenduste ümarlauda. Kokku ühendab ENÜ otse ja läbi piirkondlike ümarlaudade üle 100 naisorganisatsiooni.
Lähem info:
Laine Tarvis, ENÜ eesistuja, 56223718
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär 5265927
esmaspäev, 21. november 2011
Konverents 2. 12.2011
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Konverents
"Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda"
Konverents
"Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda"
2. detsembril 2011.a. Tallinnas
Hotell Euroopa, Lääne-Euroopa saal (Paadi 5)
Hotell Euroopa, Lääne-Euroopa saal (Paadi 5)
KAVA
11.30–12.00 Tervituskohv. Osavõtjate registreerimine. ENUTi väljaannete tutvustamine
12.00–12.10 Avamine. Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
12.10–12.30 Sotsiaalvaldkonna edasised tegevussuunad. Riho Rahuoja, Sotsiaalministeeriumiasekantsler
12.30–12.50 Kaasamine ja soolise võrdõiguslikkuse alane eestkoste arengukavades. Liina Kanter,soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja, Sotsiaalministeerium
12.50–13.00 Küsimused ja vastused
13.00–13.30 EL vahendite 2014–2020 planeerimine. Rahandusministeeriumi esindaja
13.30–13.50 Sootundlik eelarvestamine. Liivi Pehk, soolise võrdõiguslikkuse osakonnakoosseisuväline koordinaator, Sotsiaalministeerium
13.50–14.00 Kokkuvõte päeva esimesest poolest
14.00–14.45 Lõuna
14.45–15.15 ENUT soolise võrõiguslikkuse võrgustiku ja liikmete tegevusest
15.15–16.15 Rühmatöö võrgustiku tegevuse edasiseks planeerimiseks
16.15–16.30 Konverentsi lõpetamine
Ümarlaud toimub projekti „Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda“ raames.Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Konverentsile eelneb
kell 10.15 -11.30 töötuba "Säästev Eesti 21- eesmärkide analüüs soolise võrdõiguslikkuse aspektist (heaolu kasv)"
ja järgneb kell 16.45-18.00 II töötuba " Naised ettevõtlusse ja ärinõukogudesse. Norra kogemus ja EL resolutsioon" (hotellis Euroopa)
3. detsember kell 10.00-12.00
Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M-648)
Töötuba "Säästev Eesti 21" jätkub (teemadega "sidus ühiskond" ja "ökoloogiline tasakaal")
Üritused on osavõtjatele tasuta. Sõidukulud kompenseeritakse bussipiletite esitamisel.
Palume registreerida enut@enut.ee 25. novembriks.
Registreerimisel vajalikud andmed: ees- ja perekonnanimi, organisatsioon (kus töötate või keda esindate), telefoni nr.
Samuti palume märkida, millistel üritustel osalete:
2. dets konverents
2. dets. töötuba I
2. dets töötuba II
3. dets töötuba I jätk
Kõik kolleegid oodatud!
ENUT konverentsi korraldustoimkond
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Narva mnt 25-41010120 Tallinn
Tel 640 9173
enut@enut.ee www.enut.ee
esmaspäev, 14. november 2011
ENÜ avatud seminar Naistevastane vägivald ja lapsed
ENÜ koosolek ja seminar toimuvad 26. novembril Tallinna Ülikoolis ruumis M648
Kava:
10.00-12.00 ENÜ koosolek
1. Kokkuvõtted 2011. aasta tööst ja piirkondlike ümarlaudade kaardistusest- iga ümarlaua esindaja
2. ENÜ 2012. aasta tööplaani kinnitamine
3. Jooksvad küsimused- ENÜ seisukoht partnerlusseaduse osas jm
12.00-13.00 Kohvipaus
13.00-17.00 avatud seminar tööpealkirjaga „Naistevastane vägivald ja lapsed“
Esmalt toimub 2011. aasta Valge Lindi auhinna kätteandmine
Seejärel räägime hooldusõiguse vaidlustest ja olukordadest, kus lapsed kohtuvad vägivaldsete isadega, keda nad kardavad ja kellega puudub lähedussuhe.
Nendel juhtumitel põrkuvad isa seadusjärgne õigus (ja kohustus) lapsega kohtuda, lapse õigus kohtuda mõlema vanemaga ja lapse arvamuse arvestamise kohustus.
Kas lapse õigus kohtuda lahus elava vanemaga tähendab tema kohustust kohtuda vägivaldse vanemaga?
Esinema on lubanud tulla:
Ruth Soonets Tartu Laste Tugikeskusest
Merle Albrant, Järva Naiste Varjupaiga jurist
Eda Mölder, MTÜ Eluliin psühhoterapeut
Eveli Vavrenjuk, Tartu Maakohtu kohtunik
Ene Võrno, Ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige
Pakume kohvi ja sõidudokumentide alusel katame sõidukulud.
Palun anda oma osalusest teada hiljemalt 18. novembriks.
Eha Reitelmann
Kava:
10.00-12.00 ENÜ koosolek
1. Kokkuvõtted 2011. aasta tööst ja piirkondlike ümarlaudade kaardistusest- iga ümarlaua esindaja
2. ENÜ 2012. aasta tööplaani kinnitamine
3. Jooksvad küsimused- ENÜ seisukoht partnerlusseaduse osas jm
12.00-13.00 Kohvipaus
13.00-17.00 avatud seminar tööpealkirjaga „Naistevastane vägivald ja lapsed“
Esmalt toimub 2011. aasta Valge Lindi auhinna kätteandmine
Seejärel räägime hooldusõiguse vaidlustest ja olukordadest, kus lapsed kohtuvad vägivaldsete isadega, keda nad kardavad ja kellega puudub lähedussuhe.
Nendel juhtumitel põrkuvad isa seadusjärgne õigus (ja kohustus) lapsega kohtuda, lapse õigus kohtuda mõlema vanemaga ja lapse arvamuse arvestamise kohustus.
Kas lapse õigus kohtuda lahus elava vanemaga tähendab tema kohustust kohtuda vägivaldse vanemaga?
Esinema on lubanud tulla:
Ruth Soonets Tartu Laste Tugikeskusest
Merle Albrant, Järva Naiste Varjupaiga jurist
Eda Mölder, MTÜ Eluliin psühhoterapeut
Eveli Vavrenjuk, Tartu Maakohtu kohtunik
Ene Võrno, Ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige
Pakume kohvi ja sõidudokumentide alusel katame sõidukulud.
Palun anda oma osalusest teada hiljemalt 18. novembriks.
Eha Reitelmann
pühapäev, 6. november 2011
Näitus "Sugude substitutsioon"
Dagmar Kase näituse "sugude substitutsioon" avamine
teisipäeval, 8. novembril kell17 - 19
Galeriis Aatrium, Harju tn. 6.
teisipäeval, 8. novembril kell17 - 19
Galeriis Aatrium, Harju tn. 6.
Isiku soolist kuuluvust otsustatakse mitmel moel ja tasandil - arstid sünnitusmajas bioloogilisi erinevusi arvestades, vanemad nimeandmisega, inimesed tänaval tehes otsuseid välimuse alusel, arstlik ekspertiisikomisjon toetudes psühhiaatri otsusele ja geneetilisele uuringule. Peaaegu kõigi sookuuluvuse määratlemistasandeid saadavad oma kindlad ettemääratud ja vaid mõnikord ähmastunud piiridega suhtumine, kohtlemine, kasvatus ja sugude eristamine. Bioloogiline sookategooria ning visuaalselt ja psühholoogiliselt peegelduv sooidentiteet on põhilised faktorid, mille põhjal järeldusi ja otsuseid tehakse.
Näituseprojekti keskseteks küsimusteks on soo stereotüübid, sugupooletunnetus ja keelekategooria, kus vaatluse all on teksti sooline kuuluvus. Aasta jooksul lugesin seltskonnaajakirja "Kroonika", pöörates tähelepanu, milliste sõnadega naised ja mehed iseloomustavad ennast ja teisi ning milliseid (iseloomu)omadusi ja väärtusi peetakse vastassoo esindajate puhul olulisteks. Kui naiste poolt öeldud tekstid tähistada meeste poolt öelduteks ja vastupidi, kas tekstid on usutavad, kas need jäävad oma tähenduse ja sookuuluvuse juurde, milliseks kujuneb naiste ja meeste staatus?
Näitus jääb avatuks 09.11 - 26.11.2011
E-R 8-20
L 14-20
P suletud
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
laupäev, 5. november 2011
Sugude akadeemiline asümmeetria
Marek Strandberg
Sirp 27.10.2011
Kurb lugu on see, et naisõppejõud ja -teadlased väga mehistest ülikoolidest ei nõustu oma nime all kirjutama-rääkima soolisest võrdõigusetusest. Keegi ei takista kandideerimast valitavatele ametikohtadele. Formaalselt on naiste ja meeste võrdsus tagatud, kuidas muidu. Õppetoolides täidetakse vabanenud õppejõukohad teaduskonna dekaani ettevõtmisel – dekaan kutsub kokku asjakohase eksperdikomisjoni. Kolmeliikmeline komisjon vaatab läbi avaliku info ja teeb siis oma otsuse.
Esimest korda professori või dotsendi ametisse kandideerijale korraldatakse avalik loeng. Sellele loengule tulevad kohale ka komisjoni liikmed. Nii professori kui ka dotsendi kohale kandideerinud naisteadlased kurdavad, et üsna sageli on saadud eksperdikomisjoni hinnanguks „mitte valida”. Eksperdikomisjoni arvamus mõjutab omakorda akadeemilist komisjoni ja akadeemiline komisjon (ülikoolides täidab see oma otsusega vabad ametikohad) üldjuhul toetab eksperdikomisjoni arvamust.
Akadeemiliste komisjonide sooline koosseis on järgmine: Tartu Ülikoolis kümnest liikmest kaks naised, Maaülikoolis seitsmest kolm naised, Tallinna Tehnikaülikoolis 14st üks naine, Tallinna Ülikoolis viiest kaks naist. Naissoost akadeemiliste ja teadusjuhtide vähesus torkab eriti silma tehnikateaduste valdkonnas ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Akadeemilise karjääri mõttes on sugude võrdne kohtlemine arusaadavalt oluline ka üliõpilaste koolituses. Üliõpilaste hoiakud ja arusaamad vermitakse käitumismustriks õpingute ajal ja arvata võib, et mees- ja naisõppejõudude suhe ei jää neile märkamata. Loomulikult ei ole akadeemiline sooline diskrimineerimine vahetu. See kujuneb välja mitmesuguste protsesside koosmõjus.
Eravestluses kurdavad naisteadlased ja -õppejõud, et probleemiks on kujunenud nende ignoreerimine mitmel moel: ei kaasata, ei informeerita, ei kutsuta uurimisgruppidesse. Võite küsida, et miks siis need inimesed ise oma probleemidest ei kirjuta. Nad pelgavad. Pelgavad ilma jääda olemasolevastki tööst ja võimalustest, pensionilisast.
Kõigist minu vestlustest tuli välja, et naisõppejõudude faktiline töökoormus on paraku suurem kui nende meeskolleegidel. Juriidilist palgavahet meeste ja naiste vahel enamjaolt ehk polegi, kuid naised on väidetavalt sagedamini määratud osakoormusele. Teadus on mainekesksuselt lähedane poliitikale, kus näokaotust välditakse iga hinna eest. Meenutan siinkohal Nobeli 2011. aasta keemiapreemia saajat, kes on tunnistanud, et ei julgenud näokaotuse kartuses avaldada oma tavatuid uurimistulemusi. Eesti akadeemilises keskkonnas on paraku oma koha leidnud hirm avaldada arvamust selle keskkonna kohta.
Loomuldasa ei peaks teadus olema võitlustanner, vaid koostöökoht. Rohkem kui meeskolleegidel on akadeemilistel naistel ootusi ja lootusi suuremaks akadeemiliseks vabaduseks. Vähemalt selline mulje on mulle jäänud peetud vestlustest. Akadeemiline vabadus on lahutamatu akadeemilisest vastutustundest. See on õigus isiklikule arvamusele, kuid avalikul loengul tuleb esitada ainult tõestatud ja argumenteeritud materjale ning teha ka oma teadustööd samal moel. Akadeemiliselt vaba õppejõud ja teadur teeb oma uurimistööd absoluutselt vabalt, sõltumata ettevõtetest ja ärihuvidest, usulistest, erakondlikest jm ühendustest.
Akadeemiline vabadus kindlustatakse sõltumatu palgapoliitikaga, aga loomulikult ka õhkkonnaga, kus sallitakse, isegi oodatakse sõnavõtte ülikooli ja teaduse kui institutsiooni kohta, administreerimisprobleemide ja muu sellise kohta.
Ühe Eesti ülikooli igati edukas, hästi toimetulev naisteadlane võttis küsimuse selle kohta, kas Eestis on piisavalt akadeemilist vabadust, kokku nii: „Minu arvamus on, et mitte mingisugust. Palk sõltub ei tea kellest. Teaduskorralduses otsustavad projektide saatuse tihti mittekompetentsed inimesed. Otsustajad on kas liiga huvitatud ühest või teisest otsusest või pole lihtsalt selle ala inimesed. Väike riik ja vähe rahvast…”
Akadeemilised olud on kujunenud aastate vältel, sealhulgas ka valmidus toimida vabalt ja sugusid võrdselt koheldes. Tegelikult on teadmata, kui olulised akadeemilist elu puudutavad otsused sünnivad klubilises tegevuses ja siseringis. Saunaskäigud ja jahilkäigud, sooliselt iseloomulikud meelelahutused... Ega mitteformaalne suhtlus ole kuidagimoodi halb, kuid selle soolise kallutatuse korral pole lootagi sooliselt tasakaalukaid otsuseid.
Akadeemiline demokraatia on mehhanism, mis pole orienteeritud mitte revolutsioonile, vaid olude jätkumisele. Olude muutmiseks on aga vaja tahet. Kas rohkem akadeemilist vabadust ja soolist võrdusust saab ülikoolidesse tuua vaid seadusandja sekkumisega? See riivaks ülikoolide autonoomiat. Rohkem akadeemilist vabadust ja sugude võrdsust rikastaks oluliselt meie akadeemilist maailma.
Sirp 27.10.2011
Kurb lugu on see, et naisõppejõud ja -teadlased väga mehistest ülikoolidest ei nõustu oma nime all kirjutama-rääkima soolisest võrdõigusetusest. Keegi ei takista kandideerimast valitavatele ametikohtadele. Formaalselt on naiste ja meeste võrdsus tagatud, kuidas muidu. Õppetoolides täidetakse vabanenud õppejõukohad teaduskonna dekaani ettevõtmisel – dekaan kutsub kokku asjakohase eksperdikomisjoni. Kolmeliikmeline komisjon vaatab läbi avaliku info ja teeb siis oma otsuse.
Esimest korda professori või dotsendi ametisse kandideerijale korraldatakse avalik loeng. Sellele loengule tulevad kohale ka komisjoni liikmed. Nii professori kui ka dotsendi kohale kandideerinud naisteadlased kurdavad, et üsna sageli on saadud eksperdikomisjoni hinnanguks „mitte valida”. Eksperdikomisjoni arvamus mõjutab omakorda akadeemilist komisjoni ja akadeemiline komisjon (ülikoolides täidab see oma otsusega vabad ametikohad) üldjuhul toetab eksperdikomisjoni arvamust.
Akadeemiliste komisjonide sooline koosseis on järgmine: Tartu Ülikoolis kümnest liikmest kaks naised, Maaülikoolis seitsmest kolm naised, Tallinna Tehnikaülikoolis 14st üks naine, Tallinna Ülikoolis viiest kaks naist. Naissoost akadeemiliste ja teadusjuhtide vähesus torkab eriti silma tehnikateaduste valdkonnas ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Akadeemilise karjääri mõttes on sugude võrdne kohtlemine arusaadavalt oluline ka üliõpilaste koolituses. Üliõpilaste hoiakud ja arusaamad vermitakse käitumismustriks õpingute ajal ja arvata võib, et mees- ja naisõppejõudude suhe ei jää neile märkamata. Loomulikult ei ole akadeemiline sooline diskrimineerimine vahetu. See kujuneb välja mitmesuguste protsesside koosmõjus.
Eravestluses kurdavad naisteadlased ja -õppejõud, et probleemiks on kujunenud nende ignoreerimine mitmel moel: ei kaasata, ei informeerita, ei kutsuta uurimisgruppidesse. Võite küsida, et miks siis need inimesed ise oma probleemidest ei kirjuta. Nad pelgavad. Pelgavad ilma jääda olemasolevastki tööst ja võimalustest, pensionilisast.
Kõigist minu vestlustest tuli välja, et naisõppejõudude faktiline töökoormus on paraku suurem kui nende meeskolleegidel. Juriidilist palgavahet meeste ja naiste vahel enamjaolt ehk polegi, kuid naised on väidetavalt sagedamini määratud osakoormusele. Teadus on mainekesksuselt lähedane poliitikale, kus näokaotust välditakse iga hinna eest. Meenutan siinkohal Nobeli 2011. aasta keemiapreemia saajat, kes on tunnistanud, et ei julgenud näokaotuse kartuses avaldada oma tavatuid uurimistulemusi. Eesti akadeemilises keskkonnas on paraku oma koha leidnud hirm avaldada arvamust selle keskkonna kohta.
Loomuldasa ei peaks teadus olema võitlustanner, vaid koostöökoht. Rohkem kui meeskolleegidel on akadeemilistel naistel ootusi ja lootusi suuremaks akadeemiliseks vabaduseks. Vähemalt selline mulje on mulle jäänud peetud vestlustest. Akadeemiline vabadus on lahutamatu akadeemilisest vastutustundest. See on õigus isiklikule arvamusele, kuid avalikul loengul tuleb esitada ainult tõestatud ja argumenteeritud materjale ning teha ka oma teadustööd samal moel. Akadeemiliselt vaba õppejõud ja teadur teeb oma uurimistööd absoluutselt vabalt, sõltumata ettevõtetest ja ärihuvidest, usulistest, erakondlikest jm ühendustest.
Akadeemiline vabadus kindlustatakse sõltumatu palgapoliitikaga, aga loomulikult ka õhkkonnaga, kus sallitakse, isegi oodatakse sõnavõtte ülikooli ja teaduse kui institutsiooni kohta, administreerimisprobleemide ja muu sellise kohta.
Ühe Eesti ülikooli igati edukas, hästi toimetulev naisteadlane võttis küsimuse selle kohta, kas Eestis on piisavalt akadeemilist vabadust, kokku nii: „Minu arvamus on, et mitte mingisugust. Palk sõltub ei tea kellest. Teaduskorralduses otsustavad projektide saatuse tihti mittekompetentsed inimesed. Otsustajad on kas liiga huvitatud ühest või teisest otsusest või pole lihtsalt selle ala inimesed. Väike riik ja vähe rahvast…”
Akadeemilised olud on kujunenud aastate vältel, sealhulgas ka valmidus toimida vabalt ja sugusid võrdselt koheldes. Tegelikult on teadmata, kui olulised akadeemilist elu puudutavad otsused sünnivad klubilises tegevuses ja siseringis. Saunaskäigud ja jahilkäigud, sooliselt iseloomulikud meelelahutused... Ega mitteformaalne suhtlus ole kuidagimoodi halb, kuid selle soolise kallutatuse korral pole lootagi sooliselt tasakaalukaid otsuseid.
Akadeemiline demokraatia on mehhanism, mis pole orienteeritud mitte revolutsioonile, vaid olude jätkumisele. Olude muutmiseks on aga vaja tahet. Kas rohkem akadeemilist vabadust ja soolist võrdusust saab ülikoolidesse tuua vaid seadusandja sekkumisega? See riivaks ülikoolide autonoomiat. Rohkem akadeemilist vabadust ja sugude võrdsust rikastaks oluliselt meie akadeemilist maailma.
esmaspäev, 17. oktoober 2011
Esitletakse Eesti esimest soouuringute õpikut
Pressiteade
Avatud Eesti Fond
17.10.2011
Homme, 18. oktoobril esitletakse Tallinna Ülikoolis Eesti esimest omamaist soouuringute õpikut, pealkirjaga „Sissejuhatus soouuringutesse.“
Avatud Eesti Fondi toetusel ilmunud õpik toob kokku eesti juhtivaid soouurijaid ja noored humanitaar- ning sotsiaalteadlased, et lahata soolise analüüsi erinevaid võimalusi. Artiklid mitte ainult ei tutvusta maailmas levinud lähenemisi, vaid rikastavad neid eesti ühiskonna põhjal tehtud uurimuste ja näidetega.
„On äärmiselt oluline, et Eesti esimene ülevaatlik soouurimusõpik ei ole tõlge vaid originaaltekst, omamaisena suudab ta kohalikku tegelikkust kindlasti ka paremini kõnetada. Elame ju kõik soolistena - tahame seda või ei - ja loodan, et õpik aitab meil kõigil paremini mõista seda, kuidas soolisus meie elu ja ühiskonda mõjutab,“ sõnas raamatu toimetaja, Tartu Ülikooli dotsent Raili Marling.
Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam lisas, et õpik ärgitab paljude näidete varal mõtlema ühiskondlike normide ja tõekspidamiste teemadel. „Kui tahame ühiskonnas valitsevaid hoiakuid paremini mõista, siis ei saa soolisuse aspekte kuidagi alahinnata. Sooline palgalõhe, naised juhtidena poliitikas ja ettevõtluses, naisekuvandi loomine meedias – need on teemad, mille üle peaksime tunduvalt rohkem avalikus ruumis arutlema. Nüüd on meil olemas ka hea eestikeelne ning kohalike näidetega akadeemiliselt tugev teos, mis argumentatsiooni rikastab,“ lausus Hellam.
Tutvustusseminaril avavad mõningad autorid soouuringute erinevaid tahke: Raili Marling tutvustab projekti, Katrin Kivimaa kõneleb soolisest vaatenurgast kunstis ja visuaalkultuuris, Barbi Pilvre süüvib meedia ja soo küsimustesse, Kairi Talves vaatleb sooperspektiivi sotsioloogias ja Tiiu Kuurme keskendub hariduse ja soo küsimustele.
Raamatu esitlus toimub 18. oktoobril kell 14 Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 õppehoones, ruumis 421.
Kõik huvilised on teretulnud!
Lisainfo:
Maarja Toots
Avatud Eesti Fond
maarja@oef.org.ee
6155 710
Raili Marling
raili.marling@ut.ee
50 464 29
Avatud Eesti Fond
17.10.2011
Homme, 18. oktoobril esitletakse Tallinna Ülikoolis Eesti esimest omamaist soouuringute õpikut, pealkirjaga „Sissejuhatus soouuringutesse.“
Avatud Eesti Fondi toetusel ilmunud õpik toob kokku eesti juhtivaid soouurijaid ja noored humanitaar- ning sotsiaalteadlased, et lahata soolise analüüsi erinevaid võimalusi. Artiklid mitte ainult ei tutvusta maailmas levinud lähenemisi, vaid rikastavad neid eesti ühiskonna põhjal tehtud uurimuste ja näidetega.
„On äärmiselt oluline, et Eesti esimene ülevaatlik soouurimusõpik ei ole tõlge vaid originaaltekst, omamaisena suudab ta kohalikku tegelikkust kindlasti ka paremini kõnetada. Elame ju kõik soolistena - tahame seda või ei - ja loodan, et õpik aitab meil kõigil paremini mõista seda, kuidas soolisus meie elu ja ühiskonda mõjutab,“ sõnas raamatu toimetaja, Tartu Ülikooli dotsent Raili Marling.
Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam lisas, et õpik ärgitab paljude näidete varal mõtlema ühiskondlike normide ja tõekspidamiste teemadel. „Kui tahame ühiskonnas valitsevaid hoiakuid paremini mõista, siis ei saa soolisuse aspekte kuidagi alahinnata. Sooline palgalõhe, naised juhtidena poliitikas ja ettevõtluses, naisekuvandi loomine meedias – need on teemad, mille üle peaksime tunduvalt rohkem avalikus ruumis arutlema. Nüüd on meil olemas ka hea eestikeelne ning kohalike näidetega akadeemiliselt tugev teos, mis argumentatsiooni rikastab,“ lausus Hellam.
Tutvustusseminaril avavad mõningad autorid soouuringute erinevaid tahke: Raili Marling tutvustab projekti, Katrin Kivimaa kõneleb soolisest vaatenurgast kunstis ja visuaalkultuuris, Barbi Pilvre süüvib meedia ja soo küsimustesse, Kairi Talves vaatleb sooperspektiivi sotsioloogias ja Tiiu Kuurme keskendub hariduse ja soo küsimustele.
Raamatu esitlus toimub 18. oktoobril kell 14 Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 õppehoones, ruumis 421.
Kõik huvilised on teretulnud!
Lisainfo:
Maarja Toots
Avatud Eesti Fond
maarja@oef.org.ee
6155 710
Raili Marling
raili.marling@ut.ee
50 464 29
neljapäev, 13. oktoober 2011
Loengusari "Mäluauk: naiskirjanikke erinevas ajas"
A. H. Tammsaare Muuseum teatab:
Loengusarja "Mäluauk: Naiskirjanikke erinevas ajas" esimene loeng toimub reedel, 14. oktoobril kell 16.30 Kadriorus Tammsaare muuseumis.
Loengusari on inspireeritud meie ekspositsioonist "Paradiisi perenaine. Leida Kibuvits Tammsaare juures" ning keskendub suures osas teemadele ja naiskirjanikele, kellest teame vähe või kelle looming on taas muutunud aktuaalseks, kaasaega kõnetavaks.
Sarja avaloengu peab Elo Lindsalu teemal "Love story ja lahutuse mudelid 1960.-1970. aastate Nõukogude Eesti proosas."
Osalemine tasuta.
Mälulünkade täitmine jätkub muidugi ka järgnevatel nädalatel, mil on võimalik (taas)tutvuda Aimee Beekmani, Elisabeth Aspe, Helga Pärli-Sillaotsa ja Leida Kibuvitsaga.
TULEMAS:
21.10. kell 17:00
Johanna Ross “Kõige viljakama kirjaniku kõige vastuolulisem teos”: “Aimee Beekman ja “Valikuvõimalus”".
27.10. kell 16:30
Elle-Mari Talivee “Elisabeth Aspe, kakskümmend kuus aastat Friedebert Tuglasest vanem”.
11.11. kell 17:00
Margaret Neithal „Naisautori marginaliseerumine Helga Pärli-Sillaotsa elu ja loomingu näitel“.
18.11. kell 17.00
Maarja Vaino „Looduse tehtud kirjanik. Leida Kibuvitsa elust ja loomingust“
Rohket osavõttu ja põnevaid arutleusid ootama jäädes,
A. H. Tammsaare Muuseum
Koidula 12 A, Tallinn
www.linnamuuseum.ee/tammsaare
Loengusarja "Mäluauk: Naiskirjanikke erinevas ajas" esimene loeng toimub reedel, 14. oktoobril kell 16.30 Kadriorus Tammsaare muuseumis.
Loengusari on inspireeritud meie ekspositsioonist "Paradiisi perenaine. Leida Kibuvits Tammsaare juures" ning keskendub suures osas teemadele ja naiskirjanikele, kellest teame vähe või kelle looming on taas muutunud aktuaalseks, kaasaega kõnetavaks.
Sarja avaloengu peab Elo Lindsalu teemal "Love story ja lahutuse mudelid 1960.-1970. aastate Nõukogude Eesti proosas."
Osalemine tasuta.
Mälulünkade täitmine jätkub muidugi ka järgnevatel nädalatel, mil on võimalik (taas)tutvuda Aimee Beekmani, Elisabeth Aspe, Helga Pärli-Sillaotsa ja Leida Kibuvitsaga.
TULEMAS:
21.10. kell 17:00
Johanna Ross “Kõige viljakama kirjaniku kõige vastuolulisem teos”: “Aimee Beekman ja “Valikuvõimalus”".
27.10. kell 16:30
Elle-Mari Talivee “Elisabeth Aspe, kakskümmend kuus aastat Friedebert Tuglasest vanem”.
11.11. kell 17:00
Margaret Neithal „Naisautori marginaliseerumine Helga Pärli-Sillaotsa elu ja loomingu näitel“.
18.11. kell 17.00
Maarja Vaino „Looduse tehtud kirjanik. Leida Kibuvitsa elust ja loomingust“
Rohket osavõttu ja põnevaid arutleusid ootama jäädes,
A. H. Tammsaare Muuseum
Koidula 12 A, Tallinn
www.linnamuuseum.ee/tammsaare
teisipäev, 11. oktoober 2011
Eesti esimene omamaine soouuringute õpik
Teisipäeval, 18. oktoobril kell 14 tutvustatakse Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, ruum 421) Eesti esimest omamaist soouuringute õpikut.
Õpik toob kokku eesti juhtivaid soouurijaid ja noori spetsialiste humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallast lahkamaks soolise analüüsi erinevaid võimalusi. Artiklid mitte ainult ei tutvusta maailmas levinud lähenemisi, vaid rikastavad neid eesti ühiskonna põhjal tehtud uurimuste ja näidetega.
Tutvustusseminaril avavad autorid soouuringute erinevaid tahke: õpiku koostaja ja toimetaja Raili Marling tutvustab projekti, Katrin Kivimaa kõneleb soolisest vaatenurgast kunstis ja visuaalkultuuris, Barbi Pilvre süüvib meedia ja soo küsimustesse, Kairi Talves vaatleb sooperspektiivi sotsioloogias ja Tiiu Kuurme keskendub hariduse ja soo küsimustele.
Kõik huvilised on teretulnud!
Õpik ilmus Avatud Eesti Fondi toetusel
Õpik toob kokku eesti juhtivaid soouurijaid ja noori spetsialiste humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallast lahkamaks soolise analüüsi erinevaid võimalusi. Artiklid mitte ainult ei tutvusta maailmas levinud lähenemisi, vaid rikastavad neid eesti ühiskonna põhjal tehtud uurimuste ja näidetega.
Tutvustusseminaril avavad autorid soouuringute erinevaid tahke: õpiku koostaja ja toimetaja Raili Marling tutvustab projekti, Katrin Kivimaa kõneleb soolisest vaatenurgast kunstis ja visuaalkultuuris, Barbi Pilvre süüvib meedia ja soo küsimustesse, Kairi Talves vaatleb sooperspektiivi sotsioloogias ja Tiiu Kuurme keskendub hariduse ja soo küsimustele.
Kõik huvilised on teretulnud!
Õpik ilmus Avatud Eesti Fondi toetusel
Soome pangad usaldavad rohkem naissoost finantsjuhte
Soome majanduslehe Talouselämä teatel saavad ettevõtted, kus finantsjuhina on ametis naine, pangast keskmiselt 14 protsenti soodsamat laenu kui firmad, kus sama ametit peab mees - nii selgub Soome Panga poolt avalikustatud uuringust.
Pangad usaldavad rohkem naissoost rahandusjuhte, sest uuringu kohaselt on sel juhul ka laenu tagastamisega seotud riskid väiksemad.
Krediidiasutused on valmis andma sellistele ettevõtetele, kus ametis on naisfinantsjuht, soodsamatel tingimustel laenu.
Pangad usaldavad rohkem naissoost rahandusjuhte, sest uuringu kohaselt on sel juhul ka laenu tagastamisega seotud riskid väiksemad.
Krediidiasutused on valmis andma sellistele ettevõtetele, kus ametis on naisfinantsjuht, soodsamatel tingimustel laenu.
kolmapäev, 5. oktoober 2011
Kvoodiga või kvoodita ...
Ülle-Marike Papp, võrdõiguslikkuse ekspert
Kvoote rakendatakse enamus riikides
Ilvi Jõe-Cannon
politoloog, demokraat
Eesti peaks Norrast eeskuju võtma.
Rain Kooli
Delfi arvamustoimetaja
Meediapäeva moderaator
Ajutise meetmena on koodid ok
Kas siis kvoodiga või kvoodita?
Rahvusvahelisel muusikapäeval kõlalised kuumadele teemadele leevenduseks
rahvusvahelised kammermuusikapalad Pärnu muusika aastapreemia 2011 laureaadi
Toomas Kuteri esituses, klaveril Helin Kapten.
Soome Naistoimetajate Sirkku Määttä, Kirsi Mattila ja Pirkko Jyväkorpi
sünnipäevaõnnitlusi võtab muheledes vastu Eesti Naistoimetajate juhatus
(vasakult) Aita Nurga, Merike Viilup ja Piret Mäeniit
Erkki Bahovski
Ilvi Jõe-Cannonpolitoloog, demokraat
Eesti peaks Norrast eeskuju võtma.
Rain KooliDelfi arvamustoimetaja
Meediapäeva moderaator
Ajutise meetmena on koodid ok
Kas siis kvoodiga või kvoodita?
Rahvusvahelisel muusikapäeval kõlalised kuumadele teemadele leevenduseksrahvusvahelised kammermuusikapalad Pärnu muusika aastapreemia 2011 laureaadi
Toomas Kuteri esituses, klaveril Helin Kapten.
Soome Naistoimetajate Sirkku Määttä, Kirsi Mattila ja Pirkko Jyväkorpisünnipäevaõnnitlusi võtab muheledes vastu Eesti Naistoimetajate juhatus
(vasakult) Aita Nurga, Merike Viilup ja Piret Mäeniit
Erkki BahovskiKvootidega võrdse maailma poole?
Põhimõtteliselt poolt.
Läheb maiustamiseks.
Eesti Naistoimetajate ühendusel täitus viis aastat!
Meediapäeva pildialbumi fotod: Riina Vällo
Põhimõtteliselt poolt.
Läheb maiustamiseks.Eesti Naistoimetajate ühendusel täitus viis aastat!
Meediapäeva pildialbumi fotod: Riina Vällo
Meediapäev pildis
JELENA SKULSKAJA - Hea Sõna auhinna laureaat 2011 
Õnnitlemise kord on jõudnud Eesti Ajakirjanike Liidupeasekretäri Ebba Räätsa kätte
Hea Sõna auhinda annab üleEesti Naistoimetajate juhatuse liige,
maali looja Aita Nurga
Jelena Skulskaja on sündinud 8. augustil 1950. aastal Tallinnas kirjanikust isa perekonnas, lõpetanud 1974 Tartu Ülikooli vene filoloogina ja on 1980. aastast Kirjanike Liidu liige. Ta on töötanud õpetajana Tallinna 20. Keskkoolis, ajakirjaniku ja kultuurivaatlejana ajalehtedes Sovetskaja Estonija, Estonija, Denj za Dnjom ja Molodjoz Estonii, teinud pikemat aega kaastööd ajalehtedele Postimees ja KesKus ning oli 13 aastat Vene Teatri draamastuudio õppejõud.
2008. aastast juhib ta ETV saadet “Batareja“.
Arvamusliider, esseist, kirjanik, ajakirjanik, saatejuht, tõlkija Jelena Skulskaja sulest on ilmunud tuhandeid artikleid ja 14 raamatut, sealhulgas mahukas kogumik Juhan Viidingu luulet tõlgituna vene keelde ja trükivärske luulekogu “Kohtumiseni paradiisis“,
mis vahendab venekeelsele lugejale terve rea tänaste eesti luuletajate loomet.
Jelena Skulskaja ise on öelnud: “Publitsistika ei nõua sugugi vähem hingejõudu kui poeesia.“
Hea Sõna auhinnaga tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Jelena Skulskaja tundlikku sotsiaalset närvi, professionaalset meisterlikkust ja tähelepandavat rolli eesti ja
vene kultuuriruumi vastastikusel vahendamisel ja lõimimisel.
Fotod: Riina Vällo
laupäev, 1. oktoober 2011
Soolise võrdõiguslikkuse ekspert keelaks alaealistele Riigikogu ülekannete näitamise
(naistoimetajate meediapäeva jälgedes)
Delfi Majandus
1. oktoober 2011
Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp ütles täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“, et ta keelaks alaealistel vaadata Riigikogu teleülekandeid, kuna seal kandub meeste üleolek Eesti ühiskonda.
„Väga ohtlikke meeme võib tekitada stseen, kui üks Riigikogu liige ütleb naisliikmele, et kuule sina, loll lapsuke, kuidas sa nii võid küsida ...“ sõnas Papp.
Ta meenutas samas, et ajalooliselt hääletasid Asutavas Kogus Eesti iseseisvumise poolt kõik kuus naisliiget.
Parlamendis on kõige rohkem naisliikmeid Rwandas – 56,3% -, kus on seadustatud kvoodisüsteem.
Põhjamaad on sihipäraselt teinud läbi 60-aastase arengu, et jõuda naiste 20%-lise esindatuseni parlamendis, ja veel 10 aastat, et jõuda 30%-ni, märkis ekspert.
„Millise tee peaks valima Eesti?" küsis ta.
Riigikogus on praegu 20 ehk 19,8 protsenti. Eesti naiste osalemine parlamendis ei aga vasta Papi sõnul majanduse arengutasemele ega meie soovile kuuluda Põhjamaade hulka - asetume oma Riigikogu soolise koosseisu alusel Rahvusvahelise Parlamentide Ühingu (IPU) nimekirjas Senegali ja Peruu vahele.
Papi sõnul sõnul seostuvad kvoodid esmalt kohe soolisusega. „Majandus toimib kvootide alusel, et maha suruda monopolide võim. Majandusteadlased ütlevad, et tootmisele ja kaubandusele ei tohiks olla barjääre – las parim toode võidab. Vabaturu põhimõte on sõnades ilus, kuid tegelikult soovime hoopis konkurentsiturgu, kus konkurentsieelise saavutaks parim toode või teenus,“ ütles Papp. „See on hoopis teine asi. Keegi ei anna vabatahtlikult võimu käest.“
Delfi Majandus
1. oktoober 2011
Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp ütles täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“, et ta keelaks alaealistel vaadata Riigikogu teleülekandeid, kuna seal kandub meeste üleolek Eesti ühiskonda.
„Väga ohtlikke meeme võib tekitada stseen, kui üks Riigikogu liige ütleb naisliikmele, et kuule sina, loll lapsuke, kuidas sa nii võid küsida ...“ sõnas Papp.
Ta meenutas samas, et ajalooliselt hääletasid Asutavas Kogus Eesti iseseisvumise poolt kõik kuus naisliiget.
Parlamendis on kõige rohkem naisliikmeid Rwandas – 56,3% -, kus on seadustatud kvoodisüsteem.
Põhjamaad on sihipäraselt teinud läbi 60-aastase arengu, et jõuda naiste 20%-lise esindatuseni parlamendis, ja veel 10 aastat, et jõuda 30%-ni, märkis ekspert.
„Millise tee peaks valima Eesti?" küsis ta.
Riigikogus on praegu 20 ehk 19,8 protsenti. Eesti naiste osalemine parlamendis ei aga vasta Papi sõnul majanduse arengutasemele ega meie soovile kuuluda Põhjamaade hulka - asetume oma Riigikogu soolise koosseisu alusel Rahvusvahelise Parlamentide Ühingu (IPU) nimekirjas Senegali ja Peruu vahele.
Papi sõnul sõnul seostuvad kvoodid esmalt kohe soolisusega. „Majandus toimib kvootide alusel, et maha suruda monopolide võim. Majandusteadlased ütlevad, et tootmisele ja kaubandusele ei tohiks olla barjääre – las parim toode võidab. Vabaturu põhimõte on sõnades ilus, kuid tegelikult soovime hoopis konkurentsiturgu, kus konkurentsieelise saavutaks parim toode või teenus,“ ütles Papp. „See on hoopis teine asi. Keegi ei anna vabatahtlikult võimu käest.“
Jõe-Cannon: naised tuleks alustuseks lasta riigifirmade juhtimise juurde
(Naistoimetajate meediapäeva "Kära meedia pärast IV. Kvoodiga või kvoodita..." jälgedes)
Delfi Majandus
1. oktoober 2011
Soolise võrdõiguslikkuse osas võiks Eesti võtta eeskuju Norralt, kus sookvoodid viidi ettevõtete juhtimisse sisse 2003. aastast, rääkis täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“ politoloog, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse liige Ilvi Jõe-Cannon.
Tema sõnul oleks Eestil mõistlik alustada avalikust sektorist – riigile kuuluvatest ettevõtetest. Ta ise on naisena samuti valmis kuuluma mõne riigiettevõtte nõukogusse.
Nelja suurima riigile kuuluva ettevõtte juhtkonnas pole ühtegi naist:
Eesti Energia – juhatuses 5, nõukogus 8 liiget;
Eesti Raudtee – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Tallinna Sadam – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Estonian Air - juhatuses 2, nõukogus 6 liiget.
Kui valida nende ettevõtete juhtkonda alustuseks vähemalt üks kvalifitseeritud naine, tõuseks naiste osakaal kohe 10 protsendini.
„Pole võimalik öelda, et Eestis pole nii palju sobivaid naisi. Juba Estonian Business Schooli lõpetajate hulgas oli rohkem naisi kui mehi,“ märkis Jõe-Cannon. „Näiteks ma ise olen valmis kuuluma Tallinna Sadama nõukogusse.“
Kui Eesti riigis ei võeta midagi soolise võrdõiguslikkuse osas ette, siis meie majandus ei suuda konkureerida maailmaturul, rõhutas esineja.
„Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovaatiline, jätkusuutlik, läbipaistev, hea praktika järgija – selleks on vaja naiste kaasamist otsuste langetamiseks ettevõtte tasemel," sõnas Jõe-Cannon.
Sooliselt tasakaalus areng on tema sõnul positiivne, kui mitte öelda hädavajalik. Peab olema kriitiline mass, kolmandik, et grupp suudaks mõjutada ühisarvamust.
Delfi Majandus
1. oktoober 2011
Soolise võrdõiguslikkuse osas võiks Eesti võtta eeskuju Norralt, kus sookvoodid viidi ettevõtete juhtimisse sisse 2003. aastast, rääkis täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“ politoloog, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse liige Ilvi Jõe-Cannon.
Tema sõnul oleks Eestil mõistlik alustada avalikust sektorist – riigile kuuluvatest ettevõtetest. Ta ise on naisena samuti valmis kuuluma mõne riigiettevõtte nõukogusse.
Nelja suurima riigile kuuluva ettevõtte juhtkonnas pole ühtegi naist:
Eesti Energia – juhatuses 5, nõukogus 8 liiget;
Eesti Raudtee – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Tallinna Sadam – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Estonian Air - juhatuses 2, nõukogus 6 liiget.
Kui valida nende ettevõtete juhtkonda alustuseks vähemalt üks kvalifitseeritud naine, tõuseks naiste osakaal kohe 10 protsendini.
„Pole võimalik öelda, et Eestis pole nii palju sobivaid naisi. Juba Estonian Business Schooli lõpetajate hulgas oli rohkem naisi kui mehi,“ märkis Jõe-Cannon. „Näiteks ma ise olen valmis kuuluma Tallinna Sadama nõukogusse.“
Kui Eesti riigis ei võeta midagi soolise võrdõiguslikkuse osas ette, siis meie majandus ei suuda konkureerida maailmaturul, rõhutas esineja.
„Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovaatiline, jätkusuutlik, läbipaistev, hea praktika järgija – selleks on vaja naiste kaasamist otsuste langetamiseks ettevõtte tasemel," sõnas Jõe-Cannon.
Sooliselt tasakaalus areng on tema sõnul positiivne, kui mitte öelda hädavajalik. Peab olema kriitiline mass, kolmandik, et grupp suudaks mõjutada ühisarvamust.
neljapäev, 29. september 2011
Sookvoodid – pseudoteema või demokraatliku ühiskonna arengu üks võimalustest
Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
29.09.2011
Sookvoodid – pseudoteema või demokraatliku ühiskonna arengu üks võimalustest
Sellel teemal arutletakse Eesti Naistoimetajate ühenduse meediapäeval „Kära meedia pärast IV. Kvoodiga või kvoodita“, mis toimub laupäeval, 1. oktoobril kell 12 Tallinna Ülikoolis, Riho Pätsi auditooriumis (ruum M-213), Uus Sadama 5, Tallinn.
Meediapäeval antakse ülevaade kvootide kui ajutiste erimeetmete sätestamise õiguslikest aspektidest, kvootide erinevatest liikidest ja rakendamisest maailma riikides. Rahvusvahelistele uuringutele tuginedes tuuakse välja, millistele ideoloogiatele toetuvad poolt- ja vastuväited ning milliseid meetmeid on riigid kasutanud soolise tasakaalu saavutamiseks esinduskogudes. Arutletakse, mis takistab Eesti naistel jõudmast tipppoliitikasse ja kas meie esindusdemokraatias saavad mehed esindada naiste elukogemusi.
Euroopa Parlamendi resolutsioonist „Naised ja ärijuhtimine“ 6. 07.2011: „Euroopa Komisjoni ja erasektori läbi viidud uuringud on näidanud, et ettevõtete paremate majandus- ja finantstulemuste ning naiste esindatuse vahel nende ettevõtete otsustusorganites eksisteerib seos, millest saab selgesti järeldada, et naiste oluline esindatus juhtivatel ametikohtadel on tõeline vahend, mille abil tagada majanduslikku konkurentsivõimet ning tulemuslikkust.“
Vastavalt resolutsioonile peab börsil noteeritud ettevõtete juhtorganitest olema 2015. aastaks 30% ja 2020. aastaks 40% naisi. Lähtuvalt Norra positiivsest kogemusest on Prantsusmaa, Holland ja Hispaania algatanud muudatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites.
Hoolimata kõrgemast haridustasemest on naiste palgad Eestis ca 30 protsenti madalamad kui meestel. Riigikogu kiitis 20. septembril 77 poolthäälega heaks otsuse, mis kohustab valitsust astuma samme sügava soolise palgalõhe vähendamiseks. Eurostati andmetel on Eestis Euroopa Liidu kõige suurem palgalõhe. Väiksem töötasu mõjutab aga pensionite ja sotsiaaltoetuste suurust.
Milline roll on muutunud julgeolekuga maailmas naistel? Kas võrdsus loeb suures poliitikas ja kas maailmapoliitikas osalevad naised muudavad rahvusvahelisi suhteid?
Lugupeetud ajakirjanikud!
Olete oodatud meediapäevale, mõtlema kaasa aruteludes ja osalema diskussioonides. Kava lisatud.
Meediapäeval antakse üle naistoimetajate HEA SÕNA auhind, mille sellel aastal pälvib kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija Jelena Skulskaja. Eelmiste aastate laureaadid on Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm ja Margus Saar.
Osavõtust teatamine naistoimetajad@gmail.com, tel. 5045400.
Täiendav info: Merike Viilup, tel. 5045400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee
Piret Mäeniit, tel 50 55516, e-post: piret.maeniit@gmail.com
MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.
KAVA
Eesti Naistoimetajate meediapäev
KÄRA MEEDIA PÄRAST IV
Kvoodiga või kvoodita?
11:30 - 12.00 Registreerimine ja tervituskohv
12:00 Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad
HEA SÕNA auhinna kätteandmine
12:15 - 13:00 "Milleks rääkida kvootidest, sihttasemetest ja eesmärkidest?"
Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
13:00 - 13:15 Diskussioon
13:15 - 13:45 Naised ja ärijuhtimine- Euroopa Parlamendi 6.07.2011 resolutsioon.
Siiri Oviir, Euroopa Parlamendi liige
13:45 – 14:15 Sooline tasakaal ettevõttes: Norra mudel
Ilvi Jõe-Cannon, politoloog, demokraat
14:15 – 14:30 Diskussioon
14:30 - 15:30 Kohvilaud
15:30- 16:00 "Kvootidega võrdse maailma poole?"
Erkki Bahovski, vabakutseline ajakirjanik
16:00 – 16:15 Diskussioon
16:15 – 16:40 Dokfilm „Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis“,
www.sooline.ee, rež. Kaupo Kruusiauk , konsultant Barbi Pilvre
16:40 Diskussioon
Reet Laja, ENUT-i juhatuse esinaine
Harda Roosna, ENÜ eesistuja asetäitja, Hiiu Lehe peatoimetaja
17:00 Kokkuvõte, lõpetamine, sünnipäevatort
Moderaatorid: Merike Viilup, ajakirjanik ja meediakonsultant
Rain Kooli, Delfi arvamustoimetaja
Koostööpartnerid ja toetajad:
Eesti Ajakirjanike Liit (EAL)
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ)
Eesti Aastaraamat
Eurofoto
Pressiteade
29.09.2011
Sookvoodid – pseudoteema või demokraatliku ühiskonna arengu üks võimalustest
Sellel teemal arutletakse Eesti Naistoimetajate ühenduse meediapäeval „Kära meedia pärast IV. Kvoodiga või kvoodita“, mis toimub laupäeval, 1. oktoobril kell 12 Tallinna Ülikoolis, Riho Pätsi auditooriumis (ruum M-213), Uus Sadama 5, Tallinn.
Meediapäeval antakse ülevaade kvootide kui ajutiste erimeetmete sätestamise õiguslikest aspektidest, kvootide erinevatest liikidest ja rakendamisest maailma riikides. Rahvusvahelistele uuringutele tuginedes tuuakse välja, millistele ideoloogiatele toetuvad poolt- ja vastuväited ning milliseid meetmeid on riigid kasutanud soolise tasakaalu saavutamiseks esinduskogudes. Arutletakse, mis takistab Eesti naistel jõudmast tipppoliitikasse ja kas meie esindusdemokraatias saavad mehed esindada naiste elukogemusi.
Euroopa Parlamendi resolutsioonist „Naised ja ärijuhtimine“ 6. 07.2011: „Euroopa Komisjoni ja erasektori läbi viidud uuringud on näidanud, et ettevõtete paremate majandus- ja finantstulemuste ning naiste esindatuse vahel nende ettevõtete otsustusorganites eksisteerib seos, millest saab selgesti järeldada, et naiste oluline esindatus juhtivatel ametikohtadel on tõeline vahend, mille abil tagada majanduslikku konkurentsivõimet ning tulemuslikkust.“
Vastavalt resolutsioonile peab börsil noteeritud ettevõtete juhtorganitest olema 2015. aastaks 30% ja 2020. aastaks 40% naisi. Lähtuvalt Norra positiivsest kogemusest on Prantsusmaa, Holland ja Hispaania algatanud muudatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites.
Hoolimata kõrgemast haridustasemest on naiste palgad Eestis ca 30 protsenti madalamad kui meestel. Riigikogu kiitis 20. septembril 77 poolthäälega heaks otsuse, mis kohustab valitsust astuma samme sügava soolise palgalõhe vähendamiseks. Eurostati andmetel on Eestis Euroopa Liidu kõige suurem palgalõhe. Väiksem töötasu mõjutab aga pensionite ja sotsiaaltoetuste suurust.
Milline roll on muutunud julgeolekuga maailmas naistel? Kas võrdsus loeb suures poliitikas ja kas maailmapoliitikas osalevad naised muudavad rahvusvahelisi suhteid?
Lugupeetud ajakirjanikud!
Olete oodatud meediapäevale, mõtlema kaasa aruteludes ja osalema diskussioonides. Kava lisatud.
Meediapäeval antakse üle naistoimetajate HEA SÕNA auhind, mille sellel aastal pälvib kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija Jelena Skulskaja. Eelmiste aastate laureaadid on Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm ja Margus Saar.
Osavõtust teatamine naistoimetajad@gmail.com, tel. 5045400.
Täiendav info: Merike Viilup, tel. 5045400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee
Piret Mäeniit, tel 50 55516, e-post: piret.maeniit@gmail.com
MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.
KAVA
Eesti Naistoimetajate meediapäev
KÄRA MEEDIA PÄRAST IV
Kvoodiga või kvoodita?
11:30 - 12.00 Registreerimine ja tervituskohv
12:00 Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad
HEA SÕNA auhinna kätteandmine
12:15 - 13:00 "Milleks rääkida kvootidest, sihttasemetest ja eesmärkidest?"
Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
13:00 - 13:15 Diskussioon
13:15 - 13:45 Naised ja ärijuhtimine- Euroopa Parlamendi 6.07.2011 resolutsioon.
Siiri Oviir, Euroopa Parlamendi liige
13:45 – 14:15 Sooline tasakaal ettevõttes: Norra mudel
Ilvi Jõe-Cannon, politoloog, demokraat
14:15 – 14:30 Diskussioon
14:30 - 15:30 Kohvilaud
15:30- 16:00 "Kvootidega võrdse maailma poole?"
Erkki Bahovski, vabakutseline ajakirjanik
16:00 – 16:15 Diskussioon
16:15 – 16:40 Dokfilm „Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis“,
www.sooline.ee, rež. Kaupo Kruusiauk , konsultant Barbi Pilvre
16:40 Diskussioon
Reet Laja, ENUT-i juhatuse esinaine
Harda Roosna, ENÜ eesistuja asetäitja, Hiiu Lehe peatoimetaja
17:00 Kokkuvõte, lõpetamine, sünnipäevatort
Moderaatorid: Merike Viilup, ajakirjanik ja meediakonsultant
Rain Kooli, Delfi arvamustoimetaja
Koostööpartnerid ja toetajad:
Eesti Ajakirjanike Liit (EAL)
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ)
Eesti Aastaraamat
Eurofoto
teisipäev, 27. september 2011
Hea Sõna auhinna laureaat 2011 - Jelena Skulskaja!
Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
27. septembril 2011
Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija Jelena Skulskaja
Auhind antakse üle laupäeval, 1. oktoobril kell 12 Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV“ Tallinna Ülikooli Riho Pätsi auditooriumis (ruum M-213), Uus-Sadama 5
HEA SÕNA auhinnaga tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Eestis silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid. Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga ainulaadse maaliga. Hea Sõna auhinda antakse välja viiendat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm ja Margus Saar.
Jelena Skulskaja on sündinud 8. augustil 1950. aastal Tallinnas kirjanikust isa perekonnas, lõpetanud 1974 Tartu Ülikooli vene filoloogina ja on 1980. aastast Kirjanike Liidu liige. Ta on töötanud õpetajana Tallinna 20. Keskkoolis, ajakirjaniku ja kultuurivaatlejana ajalehtedes Sovetskaja Estonija, Estonija, Denj za Dnjom ja Molodjoz Estonii, teinud pikemat aega kaastööd ajalehtedele Postimees ja KesKus ning oli 13 aastat Vene Teatri draamastuudio õppejõud.
2008. aastast juhib ta ETV saadet “Batareja“.
Arvamusliider, esseist, kirjanik, ajakirjanik, saatejuht, tõlkija Jelena Skulskaja sulest on ilmunud tuhandeid artikleid ja 14 raamatut, sealhulgas mahukas kogumik Juhan Viidingu luulet tõlgituna vene keelde ja trükivärske luulekogu “Kohtumiseni paradiisis“, mis vahendab venekeelsele lugejale terve rea tänaste eesti luuletajate loomet.
Jelena Skulskaja ise on öelnud: “Publitsistika ei nõua sugugi vähem hingejõudu kui poeesia.“
Hea Sõna auhinnaga tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Jelena Skulskaja tundlikku sotsiaalset närvi, professionaalset meisterlikkust ja tähelepandavat rolli eesti ja vene kultuuriruumi vastastikusel vahendamisel ja lõimimisel.
Täiendav info: Piret Mäeniit, tel 50 55516, e-post: piret.maeniit@gmail.com
Merike Viilup, tel. 5045400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee
MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.
Pressiteade
27. septembril 2011
Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija Jelena Skulskaja
Auhind antakse üle laupäeval, 1. oktoobril kell 12 Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV“ Tallinna Ülikooli Riho Pätsi auditooriumis (ruum M-213), Uus-Sadama 5
HEA SÕNA auhinnaga tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Eestis silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid. Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga ainulaadse maaliga. Hea Sõna auhinda antakse välja viiendat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm ja Margus Saar.
Jelena Skulskaja on sündinud 8. augustil 1950. aastal Tallinnas kirjanikust isa perekonnas, lõpetanud 1974 Tartu Ülikooli vene filoloogina ja on 1980. aastast Kirjanike Liidu liige. Ta on töötanud õpetajana Tallinna 20. Keskkoolis, ajakirjaniku ja kultuurivaatlejana ajalehtedes Sovetskaja Estonija, Estonija, Denj za Dnjom ja Molodjoz Estonii, teinud pikemat aega kaastööd ajalehtedele Postimees ja KesKus ning oli 13 aastat Vene Teatri draamastuudio õppejõud.
2008. aastast juhib ta ETV saadet “Batareja“.
Arvamusliider, esseist, kirjanik, ajakirjanik, saatejuht, tõlkija Jelena Skulskaja sulest on ilmunud tuhandeid artikleid ja 14 raamatut, sealhulgas mahukas kogumik Juhan Viidingu luulet tõlgituna vene keelde ja trükivärske luulekogu “Kohtumiseni paradiisis“, mis vahendab venekeelsele lugejale terve rea tänaste eesti luuletajate loomet.
Jelena Skulskaja ise on öelnud: “Publitsistika ei nõua sugugi vähem hingejõudu kui poeesia.“
Hea Sõna auhinnaga tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Jelena Skulskaja tundlikku sotsiaalset närvi, professionaalset meisterlikkust ja tähelepandavat rolli eesti ja vene kultuuriruumi vastastikusel vahendamisel ja lõimimisel.
Täiendav info: Piret Mäeniit, tel 50 55516, e-post: piret.maeniit@gmail.com
Merike Viilup, tel. 5045400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee
MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.
teisipäev, 13. september 2011
Naistoimetajate meediapäev Kära meedia pärast. Kvoodiga või kvoodita
Tule naistoimetajate IV meediapäevale,
osale diskussioonides
„KÄRA MEEDIA PÄRAST. Kvoodiga või kvoodita“
1. oktoobril kell 12
Tallinna Ülikooli Riho Pätsi auditooriumis M-213, Uus-Sadama 5.
osale diskussioonides
„KÄRA MEEDIA PÄRAST. Kvoodiga või kvoodita“
1. oktoobril kell 12
Tallinna Ülikooli Riho Pätsi auditooriumis M-213, Uus-Sadama 5.
Ettekanded:
Ülle-Marike Papp, Siiri Oviir, Erkki Bahovski,
Iivi Masso, Ilvi Jõe Cannon.
Ülle-Marike Papp, Siiri Oviir, Erkki Bahovski,
Iivi Masso, Ilvi Jõe Cannon.
Meediapäevaga tähistame naistoimetajate ühenduse
viiendat tegevusaastat,
viiendat korda anname välja Hea Sõna auhinda,
katame kohvilaua ja laseme hea maitsta sünnipäevatordil.
viiendat tegevusaastat,
viiendat korda anname välja Hea Sõna auhinda,
katame kohvilaua ja laseme hea maitsta sünnipäevatordil.
Kava (allpool) täieneb sedamööda,kuidas laekuvad esinejate materjalid.
Osavõtuks registreerimine: naistoimetajad@gmail.com, tel. 5045400
Viis aastat tagasi, 27. septembril 2006 kirjutasid Peeter I majamuuseumis naistoimetajate ühenduse asutamisele alla:
Piret Mäeniit - Kodutohter, peatoimetaja
Aita Nurga - Äripäeva Kirjastus, toimetaja
Hille Karm - ERGO,
toimetajaMilla Mägi - vabakutseline ajakirjanik
Kaarin Subbi - vabakutseline fotograaf
Merike Viilup – EAL juhatuse liige, Eesti Kultuurfilm, produtsent
Hille Tänavsuu – Postimees, reporter-toimetaja
Ebba Rääts - EAL peasekretär
Madli Vitismann – The Scandinavian Shipping Gazette, korrespondent
Eesmärkideks seadsime:
Edendada koostööd naisajakirjanike vahel;
Tutvuda Eesti naisorganisatsioonide tegevusega;
Arendada koostööd naistoimetajate ühendustega välismaal;
Võtta seisukohti nais- ja võrdõiguslikkuse küsimustes;
Väärtustada ajakirjanduses kirjutamise kultuuri.
Piret Mäeniit - Kodutohter, peatoimetaja
Aita Nurga - Äripäeva Kirjastus, toimetaja
Hille Karm - ERGO,
toimetajaMilla Mägi - vabakutseline ajakirjanik
Kaarin Subbi - vabakutseline fotograaf
Merike Viilup – EAL juhatuse liige, Eesti Kultuurfilm, produtsent
Hille Tänavsuu – Postimees, reporter-toimetaja
Ebba Rääts - EAL peasekretär
Madli Vitismann – The Scandinavian Shipping Gazette, korrespondent
Eesmärkideks seadsime:
Edendada koostööd naisajakirjanike vahel;
Tutvuda Eesti naisorganisatsioonide tegevusega;
Arendada koostööd naistoimetajate ühendustega välismaal;
Võtta seisukohti nais- ja võrdõiguslikkuse küsimustes;
Väärtustada ajakirjanduses kirjutamise kultuuri.
Ja otsustasime hakata välja andma Hea Sõna auhinda.
On heameel tõdeda, et möödunud on viis tegusat aastat, millest suurem osa on jäädvustatud ka meie blogis.
Teretulemast meie juubelihõngulise sünnipäeva tähistamisele!
On heameel tõdeda, et möödunud on viis tegusat aastat, millest suurem osa on jäädvustatud ka meie blogis.
Teretulemast meie juubelihõngulise sünnipäeva tähistamisele!
KAVA:
Eesti Naistoimetajate meediapäev
KÄRA MEEDIA PÄRAST IV
Kvoodiga või kvoodita.
Tallinna Ülikool,
Riho Pätsi auditoorium (ruum M-213), II korrus
Uus-Sadama 5, Tallinn
11:30 - 12.00 Registreerimine ja tervituskohv
12:00 Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad
HEA SÕNA auhinna kätteandmine
12:15 - 13:00 "Milleks rääkida kvootidest, sihttasemetest ja eesmärkidest?"
Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
Eesti naiste osalemine parlamendis ei vasta majanduse arengutasemele ega meie soovile kuuluda Põhjamaade hulka - asetume oma Riigikogu soolise koosseisu alusel Rahvusvahelise Parlamentide Ühingu (IPU) nimekirjas Senegali ja Peruu vahele.
Arutleme, millised on siis need barjäärid, mis takistavad Eesti naistel jõuda tipppoliitikasse ja kas meie esindusdemokraatias saavad mehed esindada naiste elukogemusi? Kas naiste esindatus otsustuskogudes on imporditud teema või okupatsiooni poolt katkestatud demokraatiataotlus? Kas kvoodid on jäänuksümbolid nõukogude-aegsest sundemantsipeerimisest või hoopis demokraatliku ühiskonna arengu tagamise üks võimalustest?
Ettekanne annab ülevaate kvootide kui ajutiste erimeetmete sätestamise õiguslikest aspektidest, kvootide erinevatest liikidest, kvootide rakendamise viisidest maailmas ja EL liikmesriikides. Ühtlasi toetutakse uuringutele, mis toovad välja selle, millistele ideoloogiatele toetuvad poolt- ja vastuväited poliitilise esindatuse piirmääradele? Vaadeldakse, milliseid lähenemisviise – pikaajalisi või kiireid - on eri riigi kasutanud soolise tasakaalu saavutamiseks esinduskogudes.
13:00 - 13:15 Diskussioon
13:15 - 13:45 Naised ja ärijuhtimine
Siiri Oviir, EP liige, EP naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liige,
EP resolutsiooni „Naised ja ärijuhtimine“ kaasraportöör
Suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhtorganitest peaks 2015. aastaks olema 30% ja 2020. aastaks 40% naisi. Kui vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks, tuleb naiste esindatuse suurendamiseks kasutada ELi seadusandlust. EL suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhatuste liikmetest on praegu naisi 10%, neist ainult 3% on juhatuse esimehed.
Ettevõtete juhatustes suureneb naiste osakaal liiga aeglaselt.
"Euroopa ei saa endale lubada talentide raiskamist! Naiste rolli suurendamine ettevõtete juhatuses ei ole ainult eetika ja võrdsuse küsimus, vaid see ülioluline ka majanduskasvu ning konkurentsivõimelise siseturu jaoks. Raporti "Naised ja ärijuhtimine" vastuvõtmisega saatis Euroopa Parlament selge sõnumi valitsustele, sotsiaalpartneritele ning ettevõtetele Euroopas," sõnas raporti koostaja EP asepresident Rodi Kratsa- Tsagaropoulou.
Viidates Norra edukale kvoodiseadusele, tervitavad EP saadikud Prantsusmaa, Hollandi ja Hispaania algatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites.
13:45 – 14:15 Sooline tasakaal ettevõttes: Norra mudel
Ilvi Jõe-Cannon, demokraat, ENUT-i juhatuse liige
Eesti majandus on osa rahvusvahelisest turumajandusest. Et olla edukas, peab iga sektor olema konkurentsivõimeline. Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovaatiline, jätkusuutlik, läbipaistev, hea praktika järgija – selleks on vaja naiste kaasamist otsuste langetamiseks ettevõtte tasemel. Norras saadi sellest aru ja võeti 2003.a. vastu seadus, mille järgi aktsiaseltsid ja korporatsioonid pidid juhatusse määrama naisi. Vastupanu oli suur, aga valitsuses oldi veendunud, et seadus tugevdab Norra firmade majanduslikku edu. Aeg on näidanud, et otsus oli õige. Terve mõistus ütleb, et sooliselt tasakaalus areng positiivne, kui mitte öelda hädavajalik.
14:15 – 14:30 Diskussioon
14:30 - 15:00 Kohvilaud
15:00- 15:30 "Kvootidega võrdse maailma poole?"
Erkki Bahovski, vabakutseline ajakirjanik
Milline roll on muutunud julgeolekuga maailmas naistel?
Kas võrdsus loeb suures poliitikas ja kas maailmapoliitikas osalevad naised muudavad rahvusvahelisi suhteid?
15:30 – 15:45 Diskussioon
15:45- 16:15 Iivi Masso, Diplomaatia peatoimetaja
16:15 – 16:30 Diskussioon
16:30 – 17:00 Dokfilm „Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis“,
http://www.sooline.ee/, rež. Kaupo Kruusiauk , konsultant Barbi Pilvre
Film uurib soolise võrdõiguslikkuse olukorda Eesti ühiskonnas. Keskendutakse kolmele teemale:
• Sugu ja stereotüübid
• Sugu ja palk
• Sugu, töö- ja pereelu
Sõna saavad inimesed, kelle elukutsevalikud pole ühiskonnas kehtivate stereotüüpide kohaselt kõige tavapärasemad. Uuritakse ka tundlikku palgateemat. Miks on nii, et Eesti naised teenivad meestega võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem? Kui erialane eneseteostus on ühtviisi oluline mõlemale, siis kuidas ühildada töised ja kodused kohustused.
Diskussioonis osalevad Reet Laja, ENUT-i juhatuse esinaine
Harda Roosna, ENÜ eesistuja asetäitja, Hiiu Lehe peatoimetaja
17:15 Kokkuvõte, lõpetamine, sünnipäevatort
Moderaatorid: Merike Viilup, ajakirjanik ja meediakonsultant
Rain Kooli, Delfi arvamustoimetaja
Koostööpartnerid:
Esti Ajakirjanike Liit
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
neljapäev, 25. august 2011
Nimede raamatu esitlus
Raamatu koostaja Piret Mäeniit ja toimetaja-kirjastaja Aita Nurga
jagasid autogramme ja võtsid vastu õnnitlusi.
Kaante vahele ja CD-le on saanud 70 000 eesnime,
jagasid autogramme ja võtsid vastu õnnitlusi.
Kaante vahele ja CD-le on saanud 70 000 eesnime,
millest üle 50 000 on ainukordsed.
Kel päevakorras lapsukese nimepaneku tähtis protseduur,
on äsjailmunud trükis igal juhul tänuväärne abivahend.
Kel päevakorras lapsukese nimepaneku tähtis protseduur,
on äsjailmunud trükis igal juhul tänuväärne abivahend.
Fotod Merike Viilup
esmaspäev, 22. august 2011
Pireti ja Aita koostöös on ilmunud raamat "Eesti nimed"!
Igal inimesel on nimi ja iga nime taga on oma lugu.
Kas teate, kust on teie nimi pärit ja mida see tähendab?
Või kui palju on teil Eestis nimekaime?
Kogumik „Eesti nimed“ annab ülevaate meie eesnimede kujunemisest ja tähendustest,
muistsetest nimedest, kaitsvatest, haruldastest ja populaarsetest nimedest,
nimepaneku reeglitest ja nimepäevadest.
Koostaja Piret Mäeniit, kaanekujundus Walter Piirmets, toimetaja Aita Nurga.
Raamatuga on kaasas CD,
mis sisaldab kõiki Eestis esinevaid eesnimesid nii tähestiku kui esinemissageduse järgi.
Neljapäeval kell 16-17 on ajaloomuuseumis (Pikk 17) uue raamatu esitlus.
Esitlusel esilinastub nimedega seotud üllatusfilm Eesti Riigiarhiivist ja on muidki üllatusi.
Raamat müügis sõbrahinnaga.
Olete oodatud!
Esitlusel esilinastub nimedega seotud üllatusfilm Eesti Riigiarhiivist ja on muidki üllatusi.
Raamat müügis sõbrahinnaga.
Olete oodatud!
pühapäev, 21. august 2011
Valmis dokumentaalfilm soolisest võrdõiguslikkusest Eestis
Dokumentalistlikus laadis film “Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis” keskendub soostereotüüpide, palgalõhe ning töö- ja pereelu ühitamise teemadele.
Filmi esimeses osas portreteeritakse lasteaiaõpetaja Aigarit ja bussijuht Aget – inimesi, kelle elukutsevalikud pole ühiskonnas kehtivate stereotüüpide kohaselt just kõige tavapärasemad, ent kes on veenvaks tõestuseks sellest, et rahulolu toob vaid töö, mis tõeliselt südamelähedane.
Filmi teises osas analüüsitakse soolise palgalõhe teemat, mis on Eestis Euroopa Liidu suurim (30,9%). Probleemi olemust ja võimalikke lahendusi lahkavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, personalispetsialist ning firmajuht.
Lõpetuseks jutustab oma pereelust kahte last kasvatav abielupaar, kelle näitel illustreeritakse, kuidas ühildada töised ja kodused kohustused juhul, kui erialane eneseteostus on ühtviisi oluline mõlema partneri jaoks. Samuti on kõne all erinevused suurfirmade deklareeritud perepoliitika ning tegeliku olukorra vahel.
Filmi režissöör on Kaupo Kruusiauk, konsultant Barbi Pilvre. Valmimist rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine”.
Edaspidi saavad filmi erinevate koolituste, teabepäevade jms käigus kasutada soolise võrdõiguslikkuse konsultandid ja kõik, kelle tegevuse eesmärgiks on vähendada soolisest ebavõrdsusest tulenevaid probleeme Eesti ühiskonnas. Filmi saab tellida veebilehel www.sooline.ee, filmi treilerit vaata siit.
Dokumentaalfilm “Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis” kestab 46 minutit ning sellel on ka venekeelsed subtiitrid. Teos valmis ajavahemikus september 2010 kuni mai 2011.
Film esilinastus 2011. aasta mais ning seda levitati tasuta inimestele ja organisatsioonidele, kelle tegevus on seotud soolise ebavõrdsuse vähendamisega Eestis.
Filmi saab laenutada Eesti Rahvusraamatukogust, Tartu Linnaraamatukogust ja Tartu Ülikooli raamatukogust, samuti pannakse film vaatamiseks välja Eesti Töötukassa maakondlikesse karjääriinfotubadesse. Peagi saab filmi vaadata tasuta ka Elioni DigiTVst.
Filmi rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“, mida vahendas SA Innove.
Lisainfo:
Katre Ratassepp
Tel 509 6650
www.sooline.ee
Filmi esimeses osas portreteeritakse lasteaiaõpetaja Aigarit ja bussijuht Aget – inimesi, kelle elukutsevalikud pole ühiskonnas kehtivate stereotüüpide kohaselt just kõige tavapärasemad, ent kes on veenvaks tõestuseks sellest, et rahulolu toob vaid töö, mis tõeliselt südamelähedane.
Filmi teises osas analüüsitakse soolise palgalõhe teemat, mis on Eestis Euroopa Liidu suurim (30,9%). Probleemi olemust ja võimalikke lahendusi lahkavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, personalispetsialist ning firmajuht.
Lõpetuseks jutustab oma pereelust kahte last kasvatav abielupaar, kelle näitel illustreeritakse, kuidas ühildada töised ja kodused kohustused juhul, kui erialane eneseteostus on ühtviisi oluline mõlema partneri jaoks. Samuti on kõne all erinevused suurfirmade deklareeritud perepoliitika ning tegeliku olukorra vahel.
Filmi režissöör on Kaupo Kruusiauk, konsultant Barbi Pilvre. Valmimist rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine”.
Edaspidi saavad filmi erinevate koolituste, teabepäevade jms käigus kasutada soolise võrdõiguslikkuse konsultandid ja kõik, kelle tegevuse eesmärgiks on vähendada soolisest ebavõrdsusest tulenevaid probleeme Eesti ühiskonnas. Filmi saab tellida veebilehel www.sooline.ee, filmi treilerit vaata siit.
Dokumentaalfilm “Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis” kestab 46 minutit ning sellel on ka venekeelsed subtiitrid. Teos valmis ajavahemikus september 2010 kuni mai 2011.
Film esilinastus 2011. aasta mais ning seda levitati tasuta inimestele ja organisatsioonidele, kelle tegevus on seotud soolise ebavõrdsuse vähendamisega Eestis.
Filmi saab laenutada Eesti Rahvusraamatukogust, Tartu Linnaraamatukogust ja Tartu Ülikooli raamatukogust, samuti pannakse film vaatamiseks välja Eesti Töötukassa maakondlikesse karjääriinfotubadesse. Peagi saab filmi vaadata tasuta ka Elioni DigiTVst.
Filmi rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“, mida vahendas SA Innove.
Lisainfo:
Katre Ratassepp
Tel 509 6650
www.sooline.ee
teisipäev, 16. august 2011
Naised äris: Euroopa Parlament toetab kvoote
Euroopa Parlament 6. juuli 2011
Suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhtorganitest peaks 2015. aastaks olema 30% ja 2020. aastaks 40% naisi. Kui vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks, tuleb naiste esindatuse suurendamiseks kasutada ELi seadusandlust. Praegu on Euroopa Liidus kõige suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhatuste liikmete seas naisi 10% ja neist ainult 3% on juhatuse esimehed.
Kolmapäeval vastu võetud mitte-siduvas resolutsioonis märgitakse, et ettevõtete juhatustes suureneb naiste osakaal vaid poole protsendipunkti võrra aastas ning sellise trendi jätkudes läheks veel viiskümmend aastat enne, kui ettevõtete juhatustes on vähemalt 40% mõlema soo esindajaid.
Raporti koostaja, EP asepresident Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (Rahvapartei, Kreeka):
"Euroopa ei saa talentide raiskamist endale lubada! Naiste rolli suurendamine ettevõtete juhatuses ei ole ainult eetika ja võrdsuse küsimus, vaid see ülioluline ka majanduskasvu ning konkurentsivõimelise siseturu jaoks. Raporti "Naised ja ärijuhtimine" vastuvõtmisega saatis Euroopa Parlament selge sõnumi valitsustele, sotsiaalpartneritele ning ettevõtetele Euroopas."
Siduv ELi seadusandlus naiste esindatuse suurendamiseks
Saadikud paluvad komisjoni "teha 2012. aastaks sookvoote hõlmav õigusakti ettepanek naiste esindatuse suurendamiseks ettevõtete juhtorganites 30%-ni 2015. aastaks ning 40%-ni 2020. aastaks", juhul kui selgub, et liikmesriikide ja ettevõtete võetud vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks.
Viidates Norra edukale kvoodiseadusele, tervitavad saadikud Prantsusmaa, Hollandi ja Hispaania algatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites. Samas peaks sooline tasakaal olema tagatud iga suurusega ettevõtetes ning komisjonil palutakse selle saavutamiseks koostada juhend väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.
Loe Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011 resolutsiooni siit
Suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhtorganitest peaks 2015. aastaks olema 30% ja 2020. aastaks 40% naisi. Kui vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks, tuleb naiste esindatuse suurendamiseks kasutada ELi seadusandlust. Praegu on Euroopa Liidus kõige suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhatuste liikmete seas naisi 10% ja neist ainult 3% on juhatuse esimehed.
Kolmapäeval vastu võetud mitte-siduvas resolutsioonis märgitakse, et ettevõtete juhatustes suureneb naiste osakaal vaid poole protsendipunkti võrra aastas ning sellise trendi jätkudes läheks veel viiskümmend aastat enne, kui ettevõtete juhatustes on vähemalt 40% mõlema soo esindajaid.
Raporti koostaja, EP asepresident Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (Rahvapartei, Kreeka):
"Euroopa ei saa talentide raiskamist endale lubada! Naiste rolli suurendamine ettevõtete juhatuses ei ole ainult eetika ja võrdsuse küsimus, vaid see ülioluline ka majanduskasvu ning konkurentsivõimelise siseturu jaoks. Raporti "Naised ja ärijuhtimine" vastuvõtmisega saatis Euroopa Parlament selge sõnumi valitsustele, sotsiaalpartneritele ning ettevõtetele Euroopas."
Siduv ELi seadusandlus naiste esindatuse suurendamiseks
Saadikud paluvad komisjoni "teha 2012. aastaks sookvoote hõlmav õigusakti ettepanek naiste esindatuse suurendamiseks ettevõtete juhtorganites 30%-ni 2015. aastaks ning 40%-ni 2020. aastaks", juhul kui selgub, et liikmesriikide ja ettevõtete võetud vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks.
Viidates Norra edukale kvoodiseadusele, tervitavad saadikud Prantsusmaa, Hollandi ja Hispaania algatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites. Samas peaks sooline tasakaal olema tagatud iga suurusega ettevõtetes ning komisjonil palutakse selle saavutamiseks koostada juhend väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.
Loe Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011 resolutsiooni siit
teisipäev, 9. august 2011
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua suvekool Hiiumaal
Reede, 12. august 9.00 väljasõit Tallinna bussijaamast
11.00 praam Rohukülast
Ringsõit Hiiumaal- Pühalepa kirik, Suuremõisa loss, Soera talumuuseum, Kärdla, Ristimägi, Reigi kirik ja surnuaed, Kõrgessaare-Viskoosa, Kõpu tuletorn?
Lõunat sööme Kärdlas
19.00 saabumine Kõpu internaatkooli, majutus
20.00 õhtusöök
Laupäev, 13. august 8.30-9.30 hommikusöök
9.30-11.00 EWL uudised (peaassamblee jne)
GET projekt
EWL violence observatory, Euroopa Nõukogu vägivalla vastane konventsioon, EL direktiiv
kohvipaus
11.30-13.00 Ülevaade uue voliniku senisest tööst, edaspidistest plaanidest
13.00-14.00 lõunasöök
14.00-15.30 Eestis käimasolevad protsessid- laste ja perede arengukava, muudatused haridussüsteemis jm. Ülevaade organisatsioonide tööst.
15.30. kohvipaus
16.00-18.00 Ajurünnak: kuidas panna tööle oma maakonna naiste ümarlaud, mida ja kuidas makonna tasandil ära teha (tööplaan, töö korraldus)
19.00-20.00 õhtusöök
Pühapäev, 14. august 8.30-9.30. hommikusöök
9.30-10.30 Arutelu:ENÜ edaspidised tööplaanid jm jooksvad küsimused
11.00 väljasõit Kõpust
12.30. praam Heltermaalt
13.45 - 15.30 tagasisõit Tallinna bussijaama
reede, 1. juuli 2011
Maalilaager Jursu 2011
Haapsalu, 27. juuni kell 16.00.Vahepeatus toidumoona varumiseks.
Nagu hiljem selgus, olime ka seekord oma isukust veidi üle hinnanud,
aga peaasi, et millestki puudust ei tulnud.
Vaatamata lonkavale legendile jaühe ekipaaži eksirännakutele kroonis meid edu.
Siin ta on - tempokast maailmavalust unustusse jäetud
rahu ja vaikuse saareke Jursu.
Avarat siseõue ääristasid väikesed,
kõpitsemist ihkavad suvilaköksid.
Sellesse lipuvardasse me oma lippu ei heisanud.
Just see, mida otsisime - uniselt tukkuv majakemetsa sees ja mere ääres.
Rahu ja vaikus, sekka linnulaulu ja sääsehammustusi.
Ajakirjaniku valvsale silmaleavanes Jursu tiguhiidude laiskelu.
Kui suurem oht möödas,
pressis uudistav tigu oma tundlad ja tihkja kere kojast välja.
Jursu, vol. 2
Hoia lipp kõrgel!
Teolt tabatud! Omavoliline inventuurija.
Piret joonistab Aitat ...
...ja Aita Piretit.
Ka kirjandus on kunst.
Otse Rubensi maalilt.
Tegelikkus läbi pintsli prisma.
Akvarellide lummuses.
Õhtune aruanne.
Päevatee viib päikse sillerdusse.Jursu, vol. 3
Elli viimane pintslitõmme.
Installatsioon Papp ja puud.
Perfomance Tuli ja süsi
Kes sööb liha, kes sööb seeni.
Õhtune vabaõhuetendus"Ka noored sälud söövad kaeru ehk
kuidas naabril külas käidi"
neljapäev, 16. juuni 2011
Nagu ikka, oli ilm jälle õigel ajal tellitud ja
sääsedki ei kippunud liiga tegema.
Kui rehadega relvastatud rühm vapraid naistoimetajaid ja Elvis
Kui rehadega relvastatud rühm vapraid naistoimetajaid ja Elvis
ajakirjanike hauaplatsile jõudis, tuli üksmeelselt tõdeda,
et ametikaaslaste kalmud ei ole varem nii kenasti korras olnud.
Kokku õnnestus riisuda vaid kotitäis kuivanud okkaid.
Kokku õnnestus riisuda vaid kotitäis kuivanud okkaid.
Elvis
Lilled kastetud, küünlad põlema ja piknikule.
Lossivein, Pireti pitsa koos helkleva päikesemänguga lainevirvendusel
vanalinna silueti taustal mekkisid imehästi.
Fotod ja tekst: Merike Viilup
kolmapäev, 8. juuni 2011
Sotsiaalministeeriumil on valminud Laste ja perede arengukava 2012-2020 eelnõu
Eelnõuga saab tutvuda siin
Kaaskirjas on öeldud: "Arengukavas abil on soovitud anda riigile pikaajalised eesmärgid ja tegevussuunad laste ja perede heaolu parandamiseks. Arengukava prioriteetseteks teemadeks on: laste- ja perepoliitika kujundamine, positiivne vanemlus, lapse õigused ja lastekaitse korraldus, perede majanduslik toetamine ja töö-, pere- ja eraelu ühitamine.
Sotsiaalministeeriumi juhtimisel toimunud Laste ja perede arengukava koostamise protsess algas 2010 a. sügisel ning otseselt kaasatud eksperte oli üle 100. Tänaseks on valminud arengukava eelnõu ning oleme saatnud selle kooskõlastamiseks teistele ametkondadele. Kuna soovime, et Laste ja perede arengukavast saaks töövahend ja suunadokument igal tasandil, kus tegutsetakse laste ja perede heaolu parandamise nimel, siis levitame dokumendi eelnõu võimalikult laialdaselt.
Dokument on üsna mahukas, samamoodi nagu ka valdkonnad, mida arengukava raames käsitletakse. Sellest hoolimata loodame, et leiate aja ja võimaluse laia ekspertide ringi poolt koostatud materjaliga tutvuda ning ka oma mõtteid avaldada!
Tähelepanekute ja kommentaaride avaldamiseks oleme manuses lisaks arengukava dokumendile kaasa pannud ka tagasisidevormi. Oleme väga tänulikud, kui saadate oma mõtted just selles formaadis, kuna vastasel juhul läheb arvamusavalduste haldamine ülikeerukaks. "
Palun seetõttu ka oma mõtted võimalusel tabelisse kirjutada. Tabeli saab siit
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ühisarvamuse kujundamiseks ootab ENÜ organisatsioonide arvamusi ja ettepanekuid, 13. JUUNIKS.
***
Kaaskirjas on öeldud: "Arengukavas abil on soovitud anda riigile pikaajalised eesmärgid ja tegevussuunad laste ja perede heaolu parandamiseks. Arengukava prioriteetseteks teemadeks on: laste- ja perepoliitika kujundamine, positiivne vanemlus, lapse õigused ja lastekaitse korraldus, perede majanduslik toetamine ja töö-, pere- ja eraelu ühitamine.
Sotsiaalministeeriumi juhtimisel toimunud Laste ja perede arengukava koostamise protsess algas 2010 a. sügisel ning otseselt kaasatud eksperte oli üle 100. Tänaseks on valminud arengukava eelnõu ning oleme saatnud selle kooskõlastamiseks teistele ametkondadele. Kuna soovime, et Laste ja perede arengukavast saaks töövahend ja suunadokument igal tasandil, kus tegutsetakse laste ja perede heaolu parandamise nimel, siis levitame dokumendi eelnõu võimalikult laialdaselt.
Dokument on üsna mahukas, samamoodi nagu ka valdkonnad, mida arengukava raames käsitletakse. Sellest hoolimata loodame, et leiate aja ja võimaluse laia ekspertide ringi poolt koostatud materjaliga tutvuda ning ka oma mõtteid avaldada!
Tähelepanekute ja kommentaaride avaldamiseks oleme manuses lisaks arengukava dokumendile kaasa pannud ka tagasisidevormi. Oleme väga tänulikud, kui saadate oma mõtted just selles formaadis, kuna vastasel juhul läheb arvamusavalduste haldamine ülikeerukaks. "
Palun seetõttu ka oma mõtted võimalusel tabelisse kirjutada. Tabeli saab siit
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ühisarvamuse kujundamiseks ootab ENÜ organisatsioonide arvamusi ja ettepanekuid, 13. JUUNIKS.
***
esmaspäev, 6. juuni 2011
Hoiame traditsiooni
Traditsiooniliselt tähistame 16. juunil EAL aastapäeva
ajakirjanike hauaplatsi korrastamisega Metsakalmistul ja
hooaja lõbusa lõpupiknikuga Pirital.
Kogunemine kell 16.00 Metsakalmistu peavärava juures.
Kaasa töökindad, kalmuküünlad, koduaia lilled, prügikotid.
Rehade ja muu eest hoolitsevad Merike ja Piret,
kellega linna poolt tulijad saavad ka küüdi suhtes kokku leppida.
Piknikuks vajamineva ostame Pirita selverist nagu tavaliselt.
Et ilmaennustus lubab tavalisest soojemat juunit, jääb üle vaid vihmapilved eemale peletada.
Andke osalemisest teada naistoimetajad@gmail.com!
ajakirjanike hauaplatsi korrastamisega Metsakalmistul ja
hooaja lõbusa lõpupiknikuga Pirital.
Kogunemine kell 16.00 Metsakalmistu peavärava juures.
Kaasa töökindad, kalmuküünlad, koduaia lilled, prügikotid.
Rehade ja muu eest hoolitsevad Merike ja Piret,
kellega linna poolt tulijad saavad ka küüdi suhtes kokku leppida.
Piknikuks vajamineva ostame Pirita selverist nagu tavaliselt.
Et ilmaennustus lubab tavalisest soojemat juunit, jääb üle vaid vihmapilved eemale peletada.
Andke osalemisest teada naistoimetajad@gmail.com!
*****
pühapäev, 22. mai 2011
Naised ja vulgaarkultuur
Suurepärane artikkel kunstnik Marge Monkolt, kus autor juhib tähelepanu Artise reklaamidele, mida ohtralt ka telepildis ja trükimeedias näidati. Soovitan kirjutise läbi lugeda kõigil, kes tundsid end vähegi ebamugavalt, vaadates ülinappides bikiinides seksikat ida-eurooplannat kutsumas Artisesse, lubades "paljutõotavaid" filmielamusi. Tekib küsimus: kellele ja milliseid?
Merike Viilup
VÕTA PALJAKS!
Naised ja vulgaarkultuur
Marge Monko
Eesti Päevaleht 21.mai 2011
Aprilli viimasel nädalal ilmusid tänavatele Artise kino reklaamivad plakatid. Reklaamfotode visuaalne lahendus meenutas pesu- või parfüümireklaami – sellelt vaatas vastu sensuaalse pilgu ja palja ülakehaga, modelli proportsioonidega naine.
Tõenäoliselt pole ma ainuke, kes kõnealuseid plakateid nähes déjà vu tunnet koges. Meenusid üheksakümnendad, mil alasti naisekeha abiga reklaamiti kõikvõimalikke kaupu rehvidest kuni segistiteni, ilutoodetest rääkimata. Artise reklaamplakat – nii modelli otse kaamerasse suunatud pilk kui ka plakati allservas asuv tekst „Vahet pole, mis keeles räägin, olen ikkagi vaatamist väärt” – adresseerib vaatajat otse. Kes see vaataja on?
Juba 1970-ndatel kirjutas filmiteoreetik Laura Mulvay vaatamise naudingust, mida kino võimaldab ja isegi provotseerib. Mulvay kasutab siinjuures Sigmund Freudilt laenatud skopofiilia mõistet. Skopofiiliat võib käsitleda kui teise inimese vaatamisest tulenevat erootilist naudingut. Filmid, eriti aga Hollywoodi peavoolu toodang, on üles ehitatud nii, et naispeategelane on passiivses ehk vaadatava ja meespeategelane tegutseja rollis. Naine pannakse vaatamiseks välja ning tema välimus peab avaldama tugevat visuaalset ja erootilist mõju. Hoolimata viimase saja aasta jooksul toimunud muutustest ühiskonnas, tundub visuaalkultuuri – reklaami, ajakirjandust, televisiooni, internetti – jälgides, et sugupoolte kujutamise konventsioonid on siiski üsna vähe muutunud.
Loe edasi Eesti Päevalehest
****
Merike Viilup
VÕTA PALJAKS!
Naised ja vulgaarkultuur
Marge Monko
Eesti Päevaleht 21.mai 2011
Aprilli viimasel nädalal ilmusid tänavatele Artise kino reklaamivad plakatid. Reklaamfotode visuaalne lahendus meenutas pesu- või parfüümireklaami – sellelt vaatas vastu sensuaalse pilgu ja palja ülakehaga, modelli proportsioonidega naine.
Tõenäoliselt pole ma ainuke, kes kõnealuseid plakateid nähes déjà vu tunnet koges. Meenusid üheksakümnendad, mil alasti naisekeha abiga reklaamiti kõikvõimalikke kaupu rehvidest kuni segistiteni, ilutoodetest rääkimata. Artise reklaamplakat – nii modelli otse kaamerasse suunatud pilk kui ka plakati allservas asuv tekst „Vahet pole, mis keeles räägin, olen ikkagi vaatamist väärt” – adresseerib vaatajat otse. Kes see vaataja on?
Juba 1970-ndatel kirjutas filmiteoreetik Laura Mulvay vaatamise naudingust, mida kino võimaldab ja isegi provotseerib. Mulvay kasutab siinjuures Sigmund Freudilt laenatud skopofiilia mõistet. Skopofiiliat võib käsitleda kui teise inimese vaatamisest tulenevat erootilist naudingut. Filmid, eriti aga Hollywoodi peavoolu toodang, on üles ehitatud nii, et naispeategelane on passiivses ehk vaadatava ja meespeategelane tegutseja rollis. Naine pannakse vaatamiseks välja ning tema välimus peab avaldama tugevat visuaalset ja erootilist mõju. Hoolimata viimase saja aasta jooksul toimunud muutustest ühiskonnas, tundub visuaalkultuuri – reklaami, ajakirjandust, televisiooni, internetti – jälgides, et sugupoolte kujutamise konventsioonid on siiski üsna vähe muutunud.
Loe edasi Eesti Päevalehest
****
laupäev, 7. mai 2011
Tellimine:
Postitused (Atom)
