Naistoimetajate meediapäev Kära meedia pärast. Kvoodiga või kvoodita

Tule naistoimetajate IV meediapäevale,
osale diskussioonides
„KÄRA MEEDIA PÄRAST. Kvoodiga või kvoodita“
1. oktoobril kell 12
Tallinna Ülikooli Riho Pätsi auditooriumis M-213, Uus-Sadama 5.

Ettekanded:
Ülle-Marike Papp, Siiri Oviir, Erkki Bahovski,
Iivi Masso, Ilvi Jõe Cannon.

Meediapäevaga tähistame naistoimetajate ühenduse
viiendat tegevusaastat,
viiendat korda anname välja Hea Sõna auhinda,
katame kohvilaua ja laseme hea maitsta sünnipäevatordil.

Kava (allpool) täieneb sedamööda,kuidas laekuvad esinejate materjalid.

Osavõtuks registreerimine: naistoimetajad@gmail.com, tel. 5045400

Viis aastat tagasi, 27. septembril 2006 kirjutasid Peeter I majamuuseumis naistoimetajate ühenduse asutamisele alla:
Piret Mäeniit - Kodutohter, peatoimetaja
Aita Nurga - Äripäeva Kirjastus, toimetaja
Hille Karm - ERGO,
toimetajaMilla Mägi - vabakutseline ajakirjanik
Kaarin Subbi - vabakutseline fotograaf
Merike Viilup – EAL juhatuse liige, Eesti Kultuurfilm, produtsent
Hille Tänavsuu – Postimees, reporter-toimetaja
Ebba Rääts - EAL peasekretär
Madli Vitismann – The Scandinavian Shipping Gazette, korrespondent

Eesmärkideks seadsime:
Edendada koostööd naisajakirjanike vahel;
Tutvuda Eesti naisorganisatsioonide tegevusega;
Arendada koostööd naistoimetajate ühendustega välismaal;
Võtta seisukohti nais- ja võrdõiguslikkuse küsimustes;
Väärtustada ajakirjanduses kirjutamise kultuuri.

Ja otsustasime hakata välja andma Hea Sõna auhinda.
On heameel tõdeda, et möödunud on viis tegusat aastat, millest suurem osa on jäädvustatud ka meie blogis.
Teretulemast meie juubelihõngulise sünnipäeva tähistamisele!

KAVA:
Eesti Naistoimetajate meediapäev

KÄRA MEEDIA PÄRAST IV
Kvoodiga või kvoodita.

Tallinna Ülikool,
Riho Pätsi auditoorium (ruum M-213), II korrus
Uus-Sadama 5, Tallinn

11:30 - 12.00 Registreerimine ja tervituskohv
12:00 Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad
HEA SÕNA auhinna kätteandmine

12:15 - 13:00 "Milleks rääkida kvootidest, sihttasemetest ja eesmärkidest?"
Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert

Eesti naiste osalemine parlamendis ei vasta majanduse arengutasemele ega meie soovile kuuluda Põhjamaade hulka - asetume oma Riigikogu soolise koosseisu alusel Rahvusvahelise Parlamentide Ühingu (IPU) nimekirjas Senegali ja Peruu vahele.
Arutleme, millised on siis need barjäärid, mis takistavad Eesti naistel jõuda tipppoliitikasse ja kas meie esindusdemokraatias saavad mehed esindada naiste elukogemusi? Kas naiste esindatus otsustuskogudes on imporditud teema või okupatsiooni poolt katkestatud demokraatiataotlus? Kas kvoodid on jäänuksümbolid nõukogude-aegsest sundemantsipeerimisest või hoopis demokraatliku ühiskonna arengu tagamise üks võimalustest?
Ettekanne annab ülevaate kvootide kui ajutiste erimeetmete sätestamise õiguslikest aspektidest, kvootide erinevatest liikidest, kvootide rakendamise viisidest maailmas ja EL liikmesriikides. Ühtlasi toetutakse uuringutele, mis toovad välja selle, millistele ideoloogiatele toetuvad poolt- ja vastuväited poliitilise esindatuse piirmääradele? Vaadeldakse, milliseid lähenemisviise – pikaajalisi või kiireid - on eri riigi kasutanud soolise tasakaalu saavutamiseks esinduskogudes.

13:00 - 13:15 Diskussioon

13:15 - 13:45 Naised ja ärijuhtimine
Siiri Oviir, EP liige, EP naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liige,
EP resolutsiooni „Naised ja ärijuhtimine“ kaasraportöör

Suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhtorganitest peaks 2015. aastaks olema 30% ja 2020. aastaks 40% naisi. Kui vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks, tuleb naiste esindatuse suurendamiseks kasutada ELi seadusandlust. EL suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhatuste liikmetest on praegu naisi 10%, neist ainult 3% on juhatuse esimehed.
Ettevõtete juhatustes suureneb naiste osakaal liiga aeglaselt.
"Euroopa ei saa endale lubada talentide raiskamist! Naiste rolli suurendamine ettevõtete juhatuses ei ole ainult eetika ja võrdsuse küsimus, vaid see ülioluline ka majanduskasvu ning konkurentsivõimelise siseturu jaoks. Raporti "Naised ja ärijuhtimine" vastuvõtmisega saatis Euroopa Parlament selge sõnumi valitsustele, sotsiaalpartneritele ning ettevõtetele Euroopas," sõnas raporti koostaja EP asepresident Rodi Kratsa- Tsagaropoulou.
Viidates Norra edukale kvoodiseadusele, tervitavad EP saadikud Prantsusmaa, Hollandi ja Hispaania algatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites.
13:45 – 14:15 Sooline tasakaal ettevõttes: Norra mudel
Ilvi Jõe-Cannon, demokraat, ENUT-i juhatuse liige
Eesti majandus on osa rahvusvahelisest turumajandusest. Et olla edukas, peab iga sektor olema konkurentsivõimeline. Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovaatiline, jätkusuutlik, läbipaistev, hea praktika järgija – selleks on vaja naiste kaasamist otsuste langetamiseks ettevõtte tasemel. Norras saadi sellest aru ja võeti 2003.a. vastu seadus, mille järgi aktsiaseltsid ja korporatsioonid pidid juhatusse määrama naisi. Vastupanu oli suur, aga valitsuses oldi veendunud, et seadus tugevdab Norra firmade majanduslikku edu. Aeg on näidanud, et otsus oli õige. Terve mõistus ütleb, et sooliselt tasakaalus areng positiivne, kui mitte öelda hädavajalik.
14:15 – 14:30 Diskussioon

14:30 - 15:00 Kohvilaud

15:00- 15:30 "Kvootidega võrdse maailma poole?"
Erkki Bahovski, vabakutseline ajakirjanik
Milline roll on muutunud julgeolekuga maailmas naistel?
Kas võrdsus loeb suures poliitikas ja kas maailmapoliitikas osalevad naised muudavad rahvusvahelisi suhteid?
15:30 – 15:45 Diskussioon

15:45- 16:15 Iivi Masso, Diplomaatia peatoimetaja
16:15 – 16:30 Diskussioon

16:30 – 17:00 Dokfilm „Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis“,
http://www.sooline.ee/, rež. Kaupo Kruusiauk , konsultant Barbi Pilvre
Film uurib soolise võrdõiguslikkuse olukorda Eesti ühiskonnas. Keskendutakse kolmele teemale:
• Sugu ja stereotüübid
• Sugu ja palk
• Sugu, töö- ja pereelu
Sõna saavad inimesed, kelle elukutsevalikud pole ühiskonnas kehtivate stereotüüpide kohaselt kõige tavapärasemad. Uuritakse ka tundlikku palgateemat. Miks on nii, et Eesti naised teenivad meestega võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem? Kui erialane eneseteostus on ühtviisi oluline mõlemale, siis kuidas ühildada töised ja kodused kohustused.
Diskussioonis osalevad Reet Laja, ENUT-i juhatuse esinaine
Harda Roosna, ENÜ eesistuja asetäitja, Hiiu Lehe peatoimetaja
17:15 Kokkuvõte, lõpetamine, sünnipäevatort

Moderaatorid: Merike Viilup, ajakirjanik ja meediakonsultant
Rain Kooli, Delfi arvamustoimetaja

Koostööpartnerid:
Esti Ajakirjanike Liit
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud