Plats sai jälle puhtaks!

Ajakirjanike  hauaplats Metsakalmistul sai jälle korda. See on Naistoimetajate aastatepikkune traditsioon mälestada lahkunud kolleege ja tähistada Ajakirjanike Liidu aastapäeva.
On heameel tõdeda, et aasta-aastalt jääb tööd üha vähemaks. Kalmud on omaste poolt kenasti hooldatud, kuid väike värskenduskuur teeb silmale alati rõõmu.

Pärast rehitsemist-kastmist-pügamist vajas hing ja ihu kosutamist. Õhtupäikseline piknik värske heina järele lõhnaval mereäärsel rohuribal sobis teguse päeval lõpetuseks imeliselt.

Fotod ja tekst: Merike Viilup

*****

Paberist Viru värav

Naisarvutigraafikute Selts andis välja raamatu "Paberist Viru värav“. Urve Tõnnuse kirjutatud-kujundatud tegelusraamat jutustab XVI sajandi Tallinna linnamüürist Viru väravast Kiek in de Köki tornini, sisaldades nii ajalugu kui võõrsõnade seletusi. Kõike saab välja lõigata ja kokku voltida.
Tagakaanel on kaart, mille järgi võib minna iseseisvale retkele, otsides keskaegseid müüre-torne, millest mõned on nüüd märgitud vaid tänavasillutisele.
Raamat on saadaval eesti ja inglise keeles.
„Paberist Viru värav“ on 2015. aastal ilmunud keskaegseid maju kirjeldava „Paberist Tallinna vanalinn“ järg. Kahe raamatu objektidest saab kokku kleepida osa Tallinna vanalinnast ja saada niimoodi päris hea ettekujutuse keskaja elust.
Idee autor on Heiki Kongi, tekst, illustratsioonid, fotod, kaaned, küljendus on Urve Tõnnuselt, toimetas Mati Laos ja tõlkis Eve Osa.
14.juunil kell 16 algab tasuta ekskursioon Viru värava juurest Tallinna Linnamuuseumi teadur Risto Paju juhtimisel. Ekskursioon lõpeb Kiek in de Kökis. Kõik see kokku on ühtlasi raamatu esitlus, kus saab autorile küsimusi esitada ja raamatuga tutvuda.

Eve osa ja Urve Tõnnus on ühenduse Eesti Naistoimetajad liikmed.

****

Sotsiaalmeedia koolitus ettevõtlikele naistele!

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus korraldab tasuta sotsiaalmeedia koolituse 31. mail kl 10.00-16.00 Tallinna Ülikooli Astra maja ruumis A-213.
NB! Osavõtjatel  eelnevalt registreerida  aadressil tiina@enut.ee.

Koolitus on eelkõige suunatud ettevõtlusega tegelevatele või ettevõtluse vastu huvi tundvatele naistele.
Kel võimalik, võib kaasa võtta nutitelefoni, tahvelarvuti, laptopi, kuid kohapeal on olemas ka lauaarvutid.
Järgnevad konsultatsioonid kella 18-ni.
Koolitus on inglise keeles. Vajadusel selgitused eesti keeles.

Koolituse sisu

The training "One day on open-minded digital thinking" will be divided into three main focus areas.

1st block will consist of lectures and workshops around how the digital technology development has, and will continue, to change our behaviors and the way we do business today.
Objective: To get a joint understanding of digital life today.

2nd block will focus on digital platforms and how individuals and organizations use them for business purpose. Part of the block is a lecture and the second part is based on group assignments to explore best practices.
Objective: To learn from what others already have found to be best practice and how to put that into their own businesses.

3rd block will focus on the participants and their organisations business development from a marketing and digital perspective. What are the main channels to focus on and where to find more knowledge for learning and development after the training.

Partnerid
Wise Economy Global Association
CEO LANN Development Consultants

wiseeconomy.se
facebook.com/wiseeconomy
lanndevelopment.se

Üleskutse ajakirjanikele ja toimetajatele kirjutada oma tööst

Eesti Akadeemiline Ajakirjandusselts (EAAS) ja Eesti Elulugude ühendus paluvad ajakirjanikke ja toimetajaid kirjutada oma igapäevatööst, et need talletada ühtsesse kogumikku.

Oluline on erinevate perioodide ajakirjanike kogemused, sh kogemused ühiskonna süsteemi toimimisest, tsensuurist, poliitilised valikute kriteeriumidest, kuidas on tulnud toimida, kuidas teinud valikuid. Tähtaeg 1. oktoober 2017.a.

Täpsem teave
Maarja Lõhmus 
 akadeemilise ajakirjandusseltsi esinaine 

Maarja.Lohmus@ut.ee
+ 372 52 55055


Abistav küsimustik  

Palun rääkige oma ajakirjanikutöö igapäevast:
- milline on olnud ajakirjanikutöö igapäevane protsess, millest ajakirjanikutöö tegelikult koosneb; 

- kuidas on käinud igapäevatöö toimetuses lugude - saadete sisu mõtlemine ja valikute tegemine;
- milline on olnud ajakirjanikutöö igapäevarutiin;
- kust tuleb/tuli otsida ja leida ajakirjanduslikku materjali, allikaid, mis on/oli lubatud ja mis keelatud;
- mille vahel on valikud ja otsustamised ;
- millised on olnud ajakirjanikutöö igapäevased suunamised ja kontrollimised;
- millised on olnud valmis artiklite/ saadete esitamise reeglid, esitamise praktikad;

- kuhu, millistel tingimustel ja kuidas artikleid/saateid lehes/programmis paigutati;
- millised on olnud tüüpilise paigutamise loogika, mis on olnud erandolukorrad;
- mis on olnud 'vead' ja äkilised juhtumised, nn tööõnnetused jms lood;
- mida on peetud 'heaks' ja 'halvaks' ajakirjanduseks ;
- milline on (olnud) igapäevane tagasiside;
- kellelt saate/ saite rohkem tagasisidet;
- milline on (olnud) see keskkond ja need inimesed, kes on auditoorium, kellele on ajakirjanik oma tööd teinud;
- millised on olnud te igapäevased kokkupuuted kontrolli erinevate astmete ja vormidega;
-millised on olnud te kogemused kokkupuutel tsensuuuriga;
- kuidas igapäevane ajakirjanikutöö on muutumas /muutus;
- missugune oli 'vana' ajakirjandus, mis on muutunud ajakirjanduses;
- kuidas muutub / muutus ajakirjanikesse suhtumine ühiskonnas ja toimetuses?
- kuidas jäite ellu ajakirjanduses või olete pidanud lahkuma ajakirjandusest?
- mis on olnud värvikad juhtumised, meenutage lugusid oma ajakirjanikutööst ja toimetusest;

- mida on toonud internetiajakirjandus?

- klassikalise ajakirjanduse ja internetiajakirjanduse põhilised erinevused praktilises töös;
- ajakirjanik on kasutanud läbi aegade pseudonüüme, kaasajal on rohkelt ka anonüümsust – millised kogemused on teil anonüümsusega?
- ajakirjaniku töös on allikatel väga suur roll; milliseid kogemusi on teil (alg)allikatega, millistest põhimätetest olete ise lähtunud igapäeva ajakirjanduses allikate puhul.;
- ajakirjandustöö saavutused, kõrghetked.

*
Ajast, mil Eesti NSV ajakirjandus hakkas muutuma Eesti vaba ühiskonna ajakirjanduseks,  on mööda saamas 30 aastat.

Kuidas on Teie töökogemuse ajal tehtud Eesti ajakirjandust?
Mis printsiipidega tegite Teie oma igapäevatöid ajakirjanduses?
Mis printsiipidega toimis nõukogude tsensuur?
Kas märkasite, kuidas muutus ENSV ajakirjandus Eesti ajakirjanduseks?
Kas märkasite, kuidas murenes nõukogude tsensuur 1980ndate lõpus?  

Tiina Park pälvis Horvaatia turismiameti auhinna!

Reisile minuga Horvaatias Lopudi saarel
operaator Manfred Vainokivi, saatejuht Marek Reinaas,
saate autor, produtsent ja režissöör Tiina Park

Teleajakirjanik ja ühenduse Eesti Naistoimetajad liige Tiina Park pälvis Horvaatiat kajastanud reisisaadete eest Horvaatia turismiameti auhinna Golden Pen (Kuldne Sulepea).

Sellega tunnustatakse välisajakirjanikke, kes on kõige professionaalsemalt kajastanud Horvaatiat kui turismimaad. Auhinda antakse välja 13. aastat ja jagatakse kolmes kategoorias: kirjutavale ajakirjanikule, raadio- ja teleajakirjanikule. Pidulikule auhindade üleandmise tseremooniale 16. mail Lošinji saarel Horvaatias sõidab koos Tiina Pargiga operaator Manfred Vainokivi.

Sarja „Reisile minuga“ autor ja režissöör Tiina Park: „Muidugi olin üllatunud, kui Horvaatiast teate sain. Samas on ka hea meel, et selliseid preemiaid jagatakse. Pole kuulnud, et Eestis midagi samaväärset oleks. Horvaatia-saadete saatejuht oli Marek Reinaas, võtted toimusid Dubrovnikus, Stoni linnas, Lopudi ja Korcula saarel, Blato,Trogiri  ja Spliti linnas. Ühe nädalaga salvestasime kahe saate jagu materjali. Korcula saarel on sündinud maailmarändur Marco Polo. Ta kirjeldab maailma kui imepärast paika. Ka meie soov on oma saadetes näidata, et maailm on imepärane ja uskumatult kaunis.“

Saatesari „Reisile minuga“ on olnud Eesti Televisiooni eetris alates 2009. aastast. „Kokku on käidud 49 riigis, saade on olnud sageli ka vaadatavuse TOP 10 hulgas. „Rio de Janeiro karnevalil tantsisime koos Koit Toomega, Jaan Toomikuga käisime Salvador Dali radadel Hispaanias, Prantsuse Polüneesias filmisime Paul Gauguiniga seotud paiku ja Lõuna- Prantsusmaal seiklesime Cézanne’i kodupaigas Aix-en-Provence’is,“  nimetab meeldejäävamaid salvestusi Eesti telemaailma grand lady Tiina Park, kes toodab saateid oma produktsioonifirmas Free Studio.

Auhinna pälvinud saateid saab vaadata ERR arhiivis:

Korčula saar ja Split
Dubrovnik ja Lopudi saar

Vaata kõiki „Reisile minuga“ saateid siin

******

Tervisedenduse konverents: Toetades tervena ja aktiivsena vananemist

2. juunil kell 10.30-16.30 Tallinnas, 

Nordea kontserdimajas, Estonia puiestee 9

Konverentsil antakse ülevaade Eesti vanemaealiste inimeste tervisest ja elukvaliteedist. Räägitakse vaimse tervise hoidmisest ja vaimse tervise probleemide ennetamisest kõrgemas eas. Jagatakse häid näiteid Eestist ja Euroopast aktiivsena vananemise toetamise ja tervise säilitamise võimalustest. Tutvustatakse kodude ohutumaks muutmise võimalusi ning kroonilise haigusega inimeste toimetuleku toetamise võimalusi Eestis.

Osalema on oodatud maakondade ja kohalike omavalitsuste tervisenõukogude ja -komisjonide liikmed, sotsiaal- ja hoolekandetöötajad, tervishoiutöötajad, kõrg- ja ülikoolide töötajad, ministeeriumite, riigiasutuste ja MTÜ-de esindajad, meedia esindajad.

Registreerimine ja info:

Osalemise eelduseks on eelregistreerimine hiljemalt 26. maiks siin.

Konverentsil osalemine on tasuta ja osalejate arv on piiratud!

Jooksvat infot konverentsi kohta ja konverentsi kava leiate siin. 

KAVA

9.30–10.30     Registreerumine, kerge hommikueine

10.30–12.30   AVASESSIOON

10.30–10.50   Avasõnad

10.50–11.15   Kas Eesti vananeb aktiivselt või aktiivsena?

                         Värskelt avaldatud SHARE 2015 andmete ülevaade

                      Tiina Tambaum, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, 

                         Eesti demograafia keskus, SHARE Eesti projektijuht

11.15–11.50   Vananemine, vaimne tervis ja dementsus

                   Dr Martin Prince, Londoni Ülikooli King’i Kolledž, 

                         epidemioloogilise psühhiaatria professor

11.50–11.55   Liikumispaus. Tallinna Ülikooli loovteraapia tudengid

11.55–12.20  Koduohutus vanemaealiste aspektist 

               Tauno Suurkivi, Päästeameti peadirektori asetäitja (päästetöö,

                         ennetustöö ja demineerimise alal)

12.20–12.30   Tervisesõbra auhinna üleandmine

                         Eesti Tervisedenduse Ühing

12.30–13.30 Lõuna

13.30–15.00 PARALLEELSESSIOONID

                       I Kroonilise haigusega inimese toimetuleku toetamine

                     II Head praktikad aktiivsena vananemise toetamisest Eestis

                   III Vaimse tervise toetamine vanemas eas

15.00–15.20   Paus

15.20–16.30   LÕPUSESSIOON

15.20–15.55   Suhtlemine eaka patsiendiga

                          Kai Saks, Tartu Ülikooli Kliinikum

15.55–16.00   Muusikapaus. Tallinna Ülikooli loovteraapia tudengid

16.00–16.15  Seenioride kogukonna kaasamine Sentabi keskkonna kaudu 

                         ja heaolu indeks 

                         Tarmo Pihl, Sentab Estonia OÜ juht

16.15–16.25   Hea praktika näide Eestist

16.25–16.30   Kokkuvõte ja lõpetamine

Konverentsi korraldajatel on õigus teha päevakavas muudatusi

Konverentsi korraldajad ja toetajad:

Tervise Arengu Instituut
Eesti Haigekassa
Sotsiaalministeerium
Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroo
Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut

***

Kersti Kaljulaid: kaptenisillal olijad peavad mõistma kursi muutmise vajalikkust.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) 20. aastapäevale pühendatud konverentsil 28.aprillil esines avakõnega
Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. 

President tõdes, et ühiskondlike muudatuste ellukutsumine ei ole lihtne - kaptenisillal olijad peavad mõistma kursi muutmise vajalikkust. Sooliselt tasakaalulises ühiskonnas eksisteerivad mees- ja naissugu võrdsena, ilma vastandumiseta, kuid mitmeski eluvaldkonnas on meie tasakaaluosuti pigem punases piirkonnas, andes märku ühiselu häirivatest hälvetest. 

Tütarlastele on kujuteldavad barjäärid sisendanud kasvukeskkond, mitte loodus: PISA testiga saavad hakkama nii poisid kui ka tüdrukud. Sooteadlik kool loobub sooliste stereotüüpide taasloomisest. Soovides tulevikus paremat põlve oma lastele, tuleb pilku teritada olude suhtes, mis mõjutavad meie lapsi ja lapselapsi.

President tunnustas kõiki perevägivalla teemaga tegelevaid naisteühendusi, märkides, et tänaseks on ka riigivõim selle valusa probleemi olemasolu tunnistanud ja aegamisi tegutsema asunud. Samas ei ole ühiskondlikud hoiakud, meie komberuum, piisavalt tõrjuvad poisslaste riskikäitumise, meeste normeerimata tööaja ja nende arstipelguse suhtes. 

Eelolevatele valimistele viidates avaldas President lootust, et triibulised nimekirjad sünniksid erakonnasisese kokkuleppe alusel. Sunnimeetmed ei pruugi anda jätkusuutlikku tulemust, kuid Vabariigi Presidendi allkirja taha võrdse kohtlemise meetmed ei jää.

President soovitas kriitiliselt üle vaadata kõik takistused, mis ei lase naistel võrdväärselt meestega tööturul konkureerida. Miks on naiste keskmine tunnipalk Eestis ligi kolmandiku võrra väiksem kui meestel? Põhjuste mõistmiseks ei piisa üksnes naiste ja meeste statistiliselt keskmise tunnipalga võrdlemisest – vaja on rohkem infot selle kohta, mis toimub ettevõtte või asutuse tasandil. Kui aga ideele naiste esindatusest nõukogus vastatakse tobeda naljaga pool nõukogu soovahetusoperatsioonile saata, siis pole siin rohkem analüüsida midagi. Mõistlik on, et naised selliselt ettevõttelt mitte midagi mitte kunagi ei telli, see on parim relv.

President tunnustas Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse asutajaid ja toetajaid. See oli väga vajalik samm, et Eesti ühiskond saaks laiemalt teadlikuks soolise tasakaalu olemusest, oskaks näha ja analüüsida ühiskonna seisundit ja toimuvaid protsesse ning pakkuda lahendusi. ENUT-ist on saanud tähtis teadmuskeskus ja usaldusväärne partner Eesti vabaühenduste koostöövõrgustikus.

Ettekande täistekst siin!

***

ENÜ ei poolda muudatusi HMN seaduses

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua seisukohad seoses kavandavate muudatustega HMN seaduses

                                                                                                                              

1.       Senine HMN toetuste jaotamine on ENÜ võrgustikku kuuluvate organisatsioonide hinnangul üldjoontes olnud korraldatud hästi ja me ei näe vajadust põhimõttelisteks muudatusteks.

HMN projektid sotsiaalvaldkonnas on andnud võimaluse kiiresti ja paindlikult reageerida muutustele, rahastada ühiskondlikult vajalikke tegevusi, milleks muudest allikatest pole olnud võimalik toetust taotleda ja mis väga oluline- arendada välja uusi teenuseid. See on olnud väikeste ja tegevust alustavate organisatsioonide jaoks väga hea võimalus oma ideid ellu viia. Võrreldes teiste rahastusallikatega on HMN tunduvalt vähem bürokraatlik ja võimaldab keskenduda pigem sisulistele tegevustele ja ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamisele kui retoorikale.

Projektide hindajateks on ministeeriumis olnud oma valdkonnast head ülevaadet omavad spetsialistid. Meie ei ole ka kunagi puutunud kokku poliitiliselt kallutatud otsustamisprotsessidega.

2.       Põhiprobleemiks on ENÜ liikmete hinnangul olnud soolise võrdõiguslikkuse valdkonna puudumine HMN seaduses ja sellest tulenev liiga vähene rahastus selle teemaga tegelevatele organisatsioonidele, eelkõige naisorganisatsioonidele.

Sotsiaalministeeriumi eelarves oli  aastatel 2003-2005 kolme aasta jooksul spetsiaalne eelarverida, kust toetati naiste koostöö projekte. 2006. aastast kaotas ministeerium selle rea, soolise võrdõiguslikkuse edendamise projektikonkursside korraldamine anti üle  Avatud Eesti Fondile. Raha said aastatel 2006-2008 sealt taotleda kõik soovijad, st spetsiaalne rahastus naisorganisatsioonidele kadus. Sellest ajast on HMN olnud naisorganisatsioonide jaoks peamiseks rahastusallikaks, kuid võrreldes teiste valdkondade organisatsioonidega on naisorganisatsioonide rahastus, eriti arvestades naisorganisatsioonide koguarvu, olnud ebaproportsionaalselt väike.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus on alates 2007. aastast taotlenud igal aastal suurprojektidest raha ka oma liikmesorganisatsioonide, eelkõige maakondades tegutsevate ümarlaudade, soolise võrdõiguslikkuse teemaliste ürituste korraldamiseks. Toetusvõimalus liikmetele on aga olnud alati väga napp, jäädes allatuhande euro aastas.

Seega näeme selget vajadust HMN seaduses selgelt sätestada toetuse saajatena naisorganisatsioonid ja teised soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevad organisatsioonid.

3.       Me ei toeta mõtet, et ministeerium peaks valima soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ühe strateegilise partneri, kes hakkaks ellu viima Heaolu arengukavas ette nähtud tegevusi.

Arengukava tegevuste loetelu on väga piiratud, seega jääksid igasugusest toetusvõimalusest ilma paljud eriilmelised naisorganisatsioonid (nii ENÜga liitunud kui paljud teised), kes tegelevad oma liikmete ja ühiskonnajaoks oluliste teemadega. Muudatusega kaasneks seetõttu ilmselt massiline naisorganisatsioonide likvideerimine. Samas on ENÜ valmis koostööks kõigi organisatsioonidega, kellega meil on ühised eesmärgid.

4.       Me oleme vastu väikeprojektide haldamise üleandmisele Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile.

Senise kogemuse kohaselt toob see taotlejatele kaasa olulise bürokraatia kasvu ja seda sisuliste tegevuste arvelt. Võrreldes senisega halveneks kindlasti projektide hindamise kvaliteet, kuna ei oleks kuidagi võimalik kaasata piisavalt erapooletuid ja samas soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste alal pädevaid hindajaid. Kui eesmärk on vähendada ametnike halduskoorumust (ja sellega seotud riigi kulusid), siis tuleb meeles pidada, et ka KÜSK peab palkama vajalikud töötajad ja maksma neile konkurentsivõimelist palka.

5.       Leiame, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise teemasid ei tohiks käsitleda koos, kuna soolise võrdõiguslikkuse edendamine, mis on sätestatud ka SVÕ seaduse eesmärgina,  vajab omaette spetsiifilisi teadmisi ning aastaid sel teemal koolitust saanud naisorganisatsioonid saavad siin olulisel määral kaasa rääkida ja sellesse panustada.

Eha Reitelmann

ENÜ peasekretär

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus tähistab kahekümnendat tegevusaastat kevadkonverentsiga

 UUED VÄLJAKUTSED HEAOLU EDENDAMISEL EESTIS -

SOOLIST TASAKAALU SUURENDADES JA VABAKONDA KAASATEST

Konverents toimub 28. aprillil k.a algusega kell 10.00 

Tallinna Ülikooli aulas, Narva mnt 25. 

Konverents võtab kokku ENUTi 20 aasta tegevuse inimõiguste, sh sooline võrdõiguslikkuse kaitsel ja kodanikuühiskonna ülesehitamisel ning seab tulevikusuundi.

Päev varem, 27. aprillil toimuvad TLÜ ruumes töötoad ja Ariadne Lõnga uue numbri esitlus, kell 18.00 on pidulik osa muusikaga.

Konverentsi kava leiab siit enut.ee/enut20

27. APRILL

TÖÖTOAD

10.00–12.30 Arengukoostöö – soolist tasakaalu suurendades ja vabakonda kaasates
Ruum: S-422 Silva maja, Narva mnt 29, IV k
NB! Töötuba on inglise keeles ilma tõlketa

Sigrid Solnik, Arengukoostöö Ümarlaud
Marju Tooding ja Cat-Lys Ojamaa, Välisministeerium
Reet Laja ja Merle Pajus, ENUT
Veronika Svištš, Mondo
Tiina Ilsen, Idapartnerluse Keskus
Maris Jõgeva, EMSL; Ukraina ja Gruusia projektide partnerid

13.30–14.45 Sooteadlik ja kaasav eelarvestamine nii riigi kui kohalikul tasandil.
Juhib Rain Kooli
Ruum: T-307 Terra maja, Narva mnt 25, III k
Reet Laja, ENUT
Liivi Pehk, EL ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus
Ott Kasuri, EMOL
Uno Silberg, Kose valla volikogu
Gea Kangilaski, Eesti Ametiühingute Keskliit
Karl-Erik Tender, Rahandusministeerium

14.45–15.00 Kohvipaus

15.00–16.15 Ariadne Lõnga uue numbri esitlus.
Ruum: aula Terra maja, Narva mnt 25, III k

Juhib Eve Annuk, Eesti Kirjandusmuuseum;
osalevad autorid Tiiu Kuurme, Tiina Veikat ja teised.

Ettepanekuid naiste ajaloo esiletoomisel:

Eve Annuk, EKM
Tiina Aunin, ENUT
Ilvi Cannon, ENUT
Siiri Oviir, Eesti Naisliit
Evelin Tamm, Eesti Teaduslik Selts Rootsis

16.15–17.45 Sugu, haridus ja teadus – kuidas edasi?
Ruum: aula Terra maja, Narva mnt 25, III k

Mati Heidmets, TLÜ
Raivo Juurak, Haridusfoorum
Voldemar Kolga, ENUT
Tiiu Kuurme, TLÜ
Riina Kütt, Naiskoolituse Keskus
Ülle-Marike Papp, ENÜ, ENUT
Mariann Rikka Haridus- ja Teadusministeerium

18.00 Pidulik ENUT 20. aastapäeva tähistamine muusika ja tänuga
Ruum: aula Terra maja, Narva mnt 25, III k
esineb ansambel Naised Köögis 

28. aprill

KONVERENTS
Tallinna Ülikooli aula Narva mnt 25

PÄEVAKAVA

9.30              Registreerimine. Tervituskohv
10.00–11.00 Konverentsi avamine

• Avasõnad. Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land
• Sissejuhatav kõne. President Kersti Kaljulaid
• Ettekanne ENUTi panusest elu edendamisele Eestis. ENUT juhatuse esinaine Reet Laja

Paneeldiskussioonid

11.00–12.45 Soolise võrdõiguslikkuse tagamine riiklikul tasandil
Ruum: aula Terra maja, Narva mnt 25, III k

Jevgeni Ossinovski, tervise- ja tööminister
Anders Ljunggren, Rootsi suursaadik Eestis
Tanja Auvinen, Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium, Soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
Rainer Kattel, Soolise Võrdõiguslikkuse Nõukogu esimees
Liina Kanter, Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja
Liivi Pehk, EL ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

12.45–13.15 Parima sooteadliku MTÜ väljakuulutamine
Ruum: aula Terra maja, Narva mnt 25, III k

13.15–14.00 Kohvipaus. Slaidikava naisleiutajatest.
Anne-Mari Rannamäe, Quin-Estonia

14.00–15.15 Naised ja mehed ettevõtluses
Ruum: aula Terra maja, Narva mnt 25, III k

Urve Palo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Kirsti Narinen, Soome suursaadik Eestis
Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu direktor
Hannaliisa Uusma, ENUTi projektijuht
Margo Orupõld, Aet Kull ja Riina Piigli naisettevõtluse toetamise võrgustiku esindajad

15.15–16.30 Naised ja mehed rahu kindlustamas
Ruum: aula Terra maja, Narva mnt 25, III k

Dagfinn Sørli, Norra suursaadik Eestis
Per-Olof Bengtsson, Rootsi Suursaatkonna kaitseatašee
Krista Mulenok, Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees
Airi Tooming, Naiskodukaitse esinaine
Triin Lõhmus, Eesti Politsei Naisühendus, Kaitseuuringute Keskus (kokkuleppimisel)
Riho Terras, Eesti kaitseväe juhataja (kokkuleppimisel)
Marek Väljari, MTÜ Naabrivalve
.
14.00-16.30 Töötuba: Eesti meeste ja naiste näitajate arvestamine tööelu pikendamise kava rakendamisel.
Ruum: M-439 Mare maja, Uus-Sadama 5, IV k

Poliitikatöötuba soo, tervise ja tööelu pikendamise teemal (COST IS1409)
Marge Unt, Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus

Eesti Euroopa taustal: aktiivsena vananemise indeks
Luule Sakkeus, Eesti demograafia keskus

Vanemate meeste ja naiste tervislik seisund kui tööelu jätkamise võtmetegur
Iris Pettai, Eesti demograafia keskus

Vanemad naised ja mehed Eesti eri regioonides: majanduslik ja tööturu alane olukord
Tiina Tambaum, Eesti demograafia keskus

Vanemad naised ja mehed elukestvas õppes. Diskussioon.
Töötuba toimub paralleelselt paneelidega "Naised ja mehed ettevõtluses" ja "Naised ja mehed rahu kindlustamas".

16.30–17.30 Töötubade kokkuvõtted. Konverentsi lõpetamine.
Ruum: aula Terra maja, Narva mnt 25, III k

Toetajad

Konverents toimub projekti „Heaolu edendamine Eestis soolist tasakaalu suurendades ja vabakonda kaasates. ENUT 20“ raames. Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja Fr. Eberti Fond, Sotsiaalministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eestis, Soome, Rootsi, Taani ja Norra suursaatkonnad, ENUT, COST ACTION IS1409 Genderewl.

Võrdse palga päeva debatt "Sõnadelt tegudeni!"

Kutse!

Sotsiaalministeerium, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon ning Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus kutsuvad osalema ja kaasa rääkima võrdse palga päeva debatil. 

Kuupäev: 10.04.2017
Kellaag: 13.00-14.30
Toimumiskoht: Solarise keskuse aatrium
Debatti juhib ajakirjanik Rain Kooli.

Viimaste andmete järgi on Euroopa Liidus naiste ja meeste palgalõhe 16,3%, mis tähendab, et iga mehe teenitud euro kohta maksti naisele vaid 84 senti. Eesti on endiselt Euroopa Liidu suurima palgalõhega riik, jättes konkurendid kaugele maha. Palgalõhe on Eestis 26,9%.

Halastamatust statistikast tõukudes toimub võrdse palga päeval palgalõhe teemaline debatt „Sõnadelt tegudeni“. Enam ei arutleta probleemi olemasolu üle, vaid soovitakse jõuda reaalsete tegudeni - kuidas vähendada naiste ja meeste palgaerinevust Eestis.

Teemal debateerivad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees professor Rainer Kattel, investeerija ja õpetaja Kristi Saare, Swedbank Eesti personalijuht Ülle Matt ning Skype´i personalijuht Merle Liisu Lindma.
Nimekiri täieneb.

*****

Loomerahva Aprillipleenum e. kuidas Eestis ellu jääda

2. aprillil 2017 kell 11.00 Endla teatris, Pärnus

Oma mõtteid Eesti looduse ja rahva, keele ja kultuuri, teaduse ja maaelu tulevikust on lubanud jagama tulla Anu Raud, Andres Tarand, Andrus Kallastu, Arvo Valton, Birgit Landberg, Egge Kulbok-Lattik, Helle Tiikmaa, Ignar Fjuk, Indrek Tarand, Ivi-Els Schneider, Jaan Elken, Katrin Koov, Krista Aru, Madis Somelar, Mari-Liis Lill, Marju Lauristin, Marju Lepajõe, Mark Soosaar, Mati Hint, Ott Raidmets, Pille Lill, Ruslan Trochynskyi, Siiri Sisask, Tarmo Soomere, Toomas Kiho, Tõnis Mägi, Urmas Paet,Valdur Mikita jt.

Mõttekoda algab kell 11.00 Endla teatrimajas ja lõpeb Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse vastuvõtuga kell 18.30 Uue Kunsti Muuseumis.

Bussid Tallinnast Kultuuriministeeriumi eest ja Tartust Vanemuise alumisest parklast väljuvad Pärnusse 2. aprillil kell 8.00 ning Pärnust Tallinna ning Tartusse kell 20.00.

Pleenumil osalemiseks tuleb täita ankeet https://goo.gl/forms/XMvmqjaLkFLGS8Jf  ja kinnitada osalemine hiljemalt 27.märtsiks.

Täpsema kava: www.mona.ee, www.kinoliit.ee, www.kultuurikoda.edu.ee .

Pleenumi korraldavad:
 Eesti Kinoliit
Eesti Kultuuri Koda
Sihtasutus Uue Kunsti Muuseum

Rohkem infot 4430772, 5148418, 5024947 (Uue Kunsti Muuseum).
Ööbimise sooduspakkumised hotellides Estonia ja Victoria: muuseum@chaplin.ee

Aeg asuda sõnadelt tegudele! Konverentsi video

Eesti riik on sel aastal ratifitseerimas Istanbuli konventsiooni. Seejärel tuleb antud lubadusi ka tegelikult täitma hakata.

25. veebruaril korraldas ENÜ Sihtasutus esimese ürituse sarjast, kus käsitletakse konventsiooni erinevaid sätteid ja eksperdid annavad omapoolse ülevaate Eesti olukorrast koos ettepanekutega, mida tuleks muuta konventsiooni sisuliseks rakendamiseks Eestis.

Esinesid soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu jurist Merle Albrant, Tartu Ülikooli õppejõud Kadri Soo, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Raul Heido, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann.

Ürituse videomaterjalid ja esitlused:  https://www.youtube.com/playlist?list=PL6L_ZNXp3-bFWhehcz83gImWLz0qxySae.

Ürituse ettekandja Kadri Soo tehtud uuringu põhjal avaldatud lugu Eesti Päevalehes  http://epl.delfi.ee/news/eesti/naiste-tugikeskuste-tootajad-polevad-labi-pole-puhkust-ega-haiguspaevi?id=77421018

****

AEG ASUDA SÕNADELT TEGUDELE

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) korraldab 25. veebruaril Tallinnas konverentsi Istanbuli konventsiooni ellurakendamisest Eestis. Konventsiooni ratifitseerimine on riigil selle aasta tööplaanis, kuid lubadusi tuleb pärast ka täitma hakata.

Konverentsil pakutakse omapoolne ülevaate olukorrast koos ettepanekutega, mida tuleks muuta mõnede konventsiooni artiklite sisuliseks rakendamiseks Eestis.

Esinevad soolise võrdõiguslikkuse ekspert ja värske presidendi teenetemärgi saaja Ülle-Marike Papp, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu jurist Merle Albrant, vandeadvokaat Ene Ahas, prokurör Raul Heido, võrdõigusvolinik Liisa Pakosta,Tartu Ülikooli õppejõud Kadri Soo.

Osalema on oodatud kõik, keda naistevastane vägivald ei jäta ükskõikseks.Osavõtust teatada hiljemalt 23. veebruariks info@enu.ee

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua konverents

AEG ASUDA SÕNADELT TEGUDELE

Istanbuli konventsiooni rakendamisest Eestis

25. veebruaril 2017

Tallinna Ülikooli ruumis M648

Päevakava

10.30                Osavõtjate registreerimine, tervituskohv

11.00                Sissejuhatus

11.15                Spetsialistide koolitus (Istanbuli konventsiooni artikkel 15)

Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert

11.35                Spetsiaalsed tugiteenused (Istanbuli konventsiooni artikkel 22)

                        Kadri Soo, Tartu Ülikooli lektor

                        Merle Albrant, jurist

                        Eha Reitelmann, ENVL juhatuse esinaine

13.30               Lõuna

14.00                Eestkoste, külastamisõigused ja turvalisus (Istanbuli konventsiooni artikkel 31)

                        Ene Ahas, vandeadvokaat

                        Raul Heido, prokurör

                        Liisa Pakosta, võrdõigusvolinik

15.00                Kokkuvõte

15.10                ENÜ koosolek

Osavõtust teatada hiljemalt 23. veebruariks info@enu.ee

Istanbuli konventsiooni ellurakendamisest Eestis

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) kutsub osalema 25. veebruaril Tallinnas toimuvale konverentsile, kus räägitakse Istanbuli konventsiooni ellurakendamisest Eestis. 

Konventsiooni ratifitseerimine on riigil selle aasta tööplaanis, kuid peale seda tuleb lubadusi ka tegelikult täitma hakata.

Konverentsil pakub ENÜ omapoolse ülevaate olukorrast koos ettepanekutega, mida tuleks muuta mõnede konventsiooni artiklite sisuliseks rakendamiseks Eestis.

Esinevad soolise võrdõiguslikkuse ekspert ja värske presidendi teenetemärgi saaja Ülle-Marike Papp, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu jurist Merle Albrant, advokaat Ene Ahas, võrdõigusvolinik Liisa Pakosta,Tartu Ülikooli õppejõud Kadri Soo jt.

Osalema on oodatud kõik, keda naistevastane vägivald ei jäta ükskõikseks.

Konverents toimub Tallinna Ülikoolis ajavahemikul kella 11-15.

Konverentsile järgneb ENÜ koosolek.

*****

Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge

ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

Päästke tuss! Jah, te kuulsite täiesti õigesti. See kõlas just rahvusringhäälingu eetris. Päästke tuss!

Just sellist nime kannab üks värske kampaania, mis käivitus üle lahe Soomemaal. Ning et kellelegi asi segaseks ei jääks, siis jah, jutt käib just nimelt tüdrukute ja naiste suguelunditest.

Lugu selles, et igal aastal lõigutakse peamiselt Aafrika ja Lähis-Ida riikides umbkaudu 3 miljoni tütarlapse ja naise suguelundeid. Eemaldatakse kliitor ja välimised häbememokad ning tihtipeale üsna kodukootud ja robustselt moel.

Miks? Sest nii on kombeks. Vähemalt nendes umbes 30 riigis, kus see tava endiselt levinud on.

Kokku elab maailmas ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEFi andmetel umbes 200 miljonit sandistatud suguelunditega naist, nii et tegemist ei ole mingi pseudo- ega pisiprobleemiga.

Päästke tuss! (Pelastakaa pimppi) on aga Soome arenguabiorganisatsiooni World Vision kampaania. Selle eestkõneleja on fotograaf Meeri Koutaniemi, kelle 2013. aastal maailmakuulsaks saanud fotod on aidanud suguelundite sandistamise probleemi rahvusvaheliselt teatavaks teha.

Nüüd võikski sellele loole punkti panna, kui kampaaniaga ei seonduks üks asjaolu. Sugugi mitte kõik inimesed Soomes ei ole suutnud taluda kampaania nimevalikut. Päästke tuss! Kuhu see kõlbab! Vulgaarne, labane... ja mis kõige olulisem – tõsisele asjale ei sobi huumoriga läheneda.

Naiste suguelundid ja piibel on esmapilgul teineteisest üsna kaugel olevad asjad, kuid antud juhul puudutab mõlemat sama küsimus.

Mulle kangastub siinkohal Soome evangeelse luterliku kiriku uue piiblitõlke väljaandjate reklaamkampaania 1990. aastate esimesest poolest. Suuremates linnades ringi vuravatel bussidel võis toona näha loosungeid stiilis Küsi Isa raamatupoest (viide Jumalale) või Tõmba vahepeal Hinge (viide Pühale Vaimule).

No ei mahtunud sellinegi asi kõikide inimeste pähe. Tõsimeelsemad ei tõmmanud hinge, vaid võtsid südamesse ja pahandasid, mis kole. Et nii ikka ei sobi. Seesama, et piibel on tõsine asi ja sellega seoses ei tehta nalja. Isegi kui kavatsused head.

Naiste suguelundid ja piibel on esmapilgul teineteisest üsna kaugel olevad asjad – kuigi, kui nüüd hoolega mõelda, siis on piiblit relvaks võttes püütud ikka väga kaua ja väga jõuliselt naistele dikteerida, mida nood oma suguelunditega peale võivad hakata. Kuid nagu näha, puudutab antud juhul mõlemat sama küsimus.

Võin püüda sellele küsimusele vastata kolmanda näitega. Avaldasin läinud nädalal ühe autori pikema kokkuvõtte Aafrika Liidu seekordse tippkohtumise teemadest ja kohtumisele eelnenud sündmustest ning tulevastest võimalikest arengutest. Muutsin avaldatud artikli pealkirja kokku kolm korda, kuid mitte ükski ei aidanud. Teid, head inimesed, see artikkel lihtsalt ei huvitanud.

Seda ei loetud peaaegu üldse. Sellest hoolimata, et tegemist oli tervet Aafrika mandrit puudutavate teemadega, arengutega, mis võivad oluliselt muuta kogu maailma tasakaalu, ning et praegu on Euroopa silmitsi ühega ajaloolistest rändekriisidest. Teid lihtsalt ei huvitanud.

Nii et ma ütleks kokkuvõtteks, et maailmas, kus päriselt suured ja olulised teemad lähevad keskmisele lugejale, vaatajale ja kuulajale korda palju vähem kui tunduvalt pisemad, kuid see-eest mõnusalt emotsioone kõditavad arutelud, on tähelepanu pööramine selle, mis tähtis, humoristliku lähenemise abil igati lubatud.

Päästkem siis tuss! Ja tõmmakem vahepeal Hinge!

IFJ avaldas eelmisel aastal surmasaanud ajakirjanike nimekirja

Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon (IFJ) avaldas 2016. aastal töökohustuste täitmisel surma saanud ajakirjanike nimekira. Pommitamistel ja tulevahetustes hukkus  93 ajakirjanikku. Õnnetuste, haiguste, nakkuste, loodusõnnetuste ja nendega seotud juhtumite tagajärjel suri 27 ajakirjanikku.

Täpne analüüs ja ajakirjanike nimekiri regiooniti ja riigiti on siin.
IFJ raport 1990-2015 surma saanud ajakirjanike kohta on siin.

Brussels, 2 February 2017- At the end of each year, the International Federation of Journalists (IFJ) publishes a list of all the journalists and media professionals killed in the course of their work over the previous 12 months.

As part of our ongoing commitment to tackle impunity and campaign for greater safety for journalists, today, we are publishing the story behind the killings – an in-depth analysis of each region with an explanation of the victims and circumstances of each death.

The report lists details of 93 media professionals killed in work-related incidents such as targeted murders, bomb attacks and cro ssfire incidents last year, a decrease compared to the 2015 figure of 112 killings.

The publication also contains a safety analysis of each of the IFJ regions. The Middle East and Arab World have the highest number of killings (30), followed by Asia Pacific with 28 killings, Latin America (24), Africa (8) and Europe (3).

In countries such as Iraq, Syria and Yemen, most of those killed were under 30 years old - some of them as young as 19 - worked as freelancers and had neither protective equipment nor adequate safety training.

In Asia-Pacific, while actions in Pakistan to tackle journalist fatalities and shocking impunity levels finally seem to be making some difference, the situation in neighboring Afghanistan and India shows a worrying trajectory.

The decrease in attacks on journalists and media staff in the Americas is only due to the fact that journalists in some countries resort to self-censorship and are forced into exile to stay out of trouble and spare their lives.

Journalism in Africa remains in the grip of violence, partly fueled by the failure of governments to tackle the issue of impunity, while in Europe states often fail to take killings seriously enough.

“We welcome the efforts made by our affiliates and regional offices in producing such a publication which shows the diversity and complexity of the safety issues facing our colleagues on a daily basis in each corner of the world. This report stands as a tribute to the memory and commitment of those killed in trying to shed light on important issues around the globe and to our affiliates in campaigning to improve the safety and security of journalists,” said IFJ General Secretary, Anthony Bellanger.

“Although the killings have decreased, we still noted rising threats, intimidation and self-censorship providing evidence that attacks on freedom of expression remain at critical levels,” added IFJ President, Philippe Leruth. “We call on the authorities worldwide to do their utmost to put an end to impunity and deliver justice to the families and friends of all the killed journalists.”

The IFJ has compiled an annual list of journalists and media staff killed since 1990 from information from its affiliates and other credible sources after having established a clear or reasonable link between the killing and the professional activity of the victim.

For more information, please contact the IFJ:

Tel.: + 32 (0)2 235 22 16
Mob.: + 32 (0)47 9077194
Email.: ifj@ifj.org
www.ifj.org

Résidence Palace
Rue de la loi 155
1040 Brussels

Naine - tasakaalukama ühiskonna looja

Ladies Circle Eesti heategevuslik konverents 

4.märtsil 2017 algusega kell 12 Mustpeade Majas.

Konverentsi eesmärk on algatada diskussioon naise mõju üle muutuvas maailmas.
Konverentsi piletimüügi tulu läheb MTÜ Kogemuse Jõud vabatahtlike kogemusnõustajate toetuseks. Need on emad, kes on võtnud südameasjaks olla oma kogemuse ja läbielatu kaudu toeks peredele, kes on sattunud lapse tervise probleemide tõttu kriisi. Toetus suunatakse uute kogemusnõustajate koolitusse, et laiendada abi kättesaadavust.

Konverentsi moderaator on Heidy Purga.

Päevakava:

11.30 Saabumine. Avatud kohvik

​

12.00   Konverentsi avasõnad Ene Reedi, MTÜ Ladies Circle Eesti President 

​

12.10   MTÜ Kogemuse Jõud heategevusprojekti tutvustus, Kadri Sooberg-Aettik ja dr. Annika Tiit. Ida-Tallinna Keskhaigla

​

Muusikaline tervitus G.Otsa Kooli muusikutelt

​

12.30   Kadri Tali, Põhjamaade Sümfooniaorkester / Soome Rahvusooper

​

13.00   Merle Liivak, Ajakiri Anne & Stiil

​

13.20 Katriin Jüriska, MTÜ Uuskasutuskeskus

​

13.40 Kohvipaus 30 min - Avatud kohvik

​

14.10 Hannes Hanso, Riigikogu Kaitsekomisjon

           "Naiste kasvav roll riigikaitses – miks ja kuidas?" 

​

14.40-15.30 Vestluspaneel

• Yoko Alender, Riigikogu liige/Arhitekt
• Hannes Hermaküla, PREP-Paarisuhte Koolitaja
• Ivica Mägi, MTÜ Kogemuse Jõud / Põhja Eesti Autismi Liit
• Ilmar Põhjala, Fontes Palgauuringud
• Diana Sooväli, Ladies Circle Eesti
• Hanno Kross, Round Table Eesti

​

15.30-16.00 Konverentsi lõpetamine 

• Auhindade loosimine
• Tänusõnad

​

        Muusikaline hingeliigutus G.Otsa Kooli muusikutelt

​

Konverentsi muljete vahetamine - Avatud kohvik. Võta kaasa sularaha!

Konverentsi pääse 25 eurot
Loosipilet 49 eurot
Loosipilet annab võimaluse anda heategevusse suurem panus ja lisaks osaleda väärikate auhindade loosimisel.

Tutvu kogu konverentsi infoga ja registreeri ennast kohe, sest KOHTADE ARV ON PIIRATUD! Registreerimine toimub vaid konverentsi kodulehe kaudu: www.lcekonverents.eu

Tule kaasa mõtlema ja rääkima! Ootame Sind!

Konverentsi info ja kommunikatsioon:

Kristina Seema

Ladies Circle Eesti

Tel +372 56356399

e-post: ipp@lce.ee

Konverentsi korraldaja on MTÜ Ladies Circle Eesti, kuhu kuulub 81 noort naist, kes on juba 25 aastat läbi erinevate heategevusprojektide toetanud naisi, lapsi, peresid. Ladies Circle on ülemaailmne, 36 riigis tegutsev noorte naiste organisatsioon, mille tegevuse mõtteks ning eesmärgiks on liikmete isiklik areng, noorte naiste rahvusvaheline suhtlus, positiivsete muudatuste elluviimine ühiskonnas ning heategevus.  Tutvu lisaks www.lce.ee

​