esmaspäev, 6. veebruar 2017

Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge

ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

Päästke tuss! Jah, te kuulsite täiesti õigesti. See kõlas just rahvusringhäälingu eetris. Päästke tuss!
Just sellist nime kannab üks värske kampaania, mis käivitus üle lahe Soomemaal. Ning et kellelegi asi segaseks ei jääks, siis jah, jutt käib just nimelt tüdrukute ja naiste suguelunditest.
Lugu selles, et igal aastal lõigutakse peamiselt Aafrika ja Lähis-Ida riikides umbkaudu 3 miljoni tütarlapse ja naise suguelundeid. Eemaldatakse kliitor ja välimised häbememokad ning tihtipeale üsna kodukootud ja robustselt moel.
Miks? Sest nii on kombeks. Vähemalt nendes umbes 30 riigis, kus see tava endiselt levinud on.
Kokku elab maailmas ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEFi andmetel umbes 200 miljonit sandistatud suguelunditega naist, nii et tegemist ei ole mingi pseudo- ega pisiprobleemiga.
Päästke tuss! (Pelastakaa pimppi) on aga Soome arenguabiorganisatsiooni World Vision kampaania. Selle eestkõneleja on fotograaf Meeri Koutaniemi, kelle 2013. aastal maailmakuulsaks saanud fotod on aidanud suguelundite sandistamise probleemi rahvusvaheliselt teatavaks teha.
Nüüd võikski sellele loole punkti panna, kui kampaaniaga ei seonduks üks asjaolu. Sugugi mitte kõik inimesed Soomes ei ole suutnud taluda kampaania nimevalikut. Päästke tuss! Kuhu see kõlbab! Vulgaarne, labane... ja mis kõige olulisem – tõsisele asjale ei sobi huumoriga läheneda.
Naiste suguelundid ja piibel on esmapilgul teineteisest üsna kaugel olevad asjad, kuid antud juhul puudutab mõlemat sama küsimus.
Mulle kangastub siinkohal Soome evangeelse luterliku kiriku uue piiblitõlke väljaandjate reklaamkampaania 1990. aastate esimesest poolest. Suuremates linnades ringi vuravatel bussidel võis toona näha loosungeid stiilis Küsi Isa raamatupoest (viide Jumalale) või Tõmba vahepeal Hinge (viide Pühale Vaimule).
No ei mahtunud sellinegi asi kõikide inimeste pähe. Tõsimeelsemad ei tõmmanud hinge, vaid võtsid südamesse ja pahandasid, mis kole. Et nii ikka ei sobi. Seesama, et piibel on tõsine asi ja sellega seoses ei tehta nalja. Isegi kui kavatsused head.
Naiste suguelundid ja piibel on esmapilgul teineteisest üsna kaugel olevad asjad – kuigi, kui nüüd hoolega mõelda, siis on piiblit relvaks võttes püütud ikka väga kaua ja väga jõuliselt naistele dikteerida, mida nood oma suguelunditega peale võivad hakata. Kuid nagu näha, puudutab antud juhul mõlemat sama küsimus.
Võin püüda sellele küsimusele vastata kolmanda näitega. Avaldasin läinud nädalal ühe autori pikema kokkuvõtte Aafrika Liidu seekordse tippkohtumise teemadest ja kohtumisele eelnenud sündmustest ning tulevastest võimalikest arengutest. Muutsin avaldatud artikli pealkirja kokku kolm korda, kuid mitte ükski ei aidanud. Teid, head inimesed, see artikkel lihtsalt ei huvitanud.
Seda ei loetud peaaegu üldse. Sellest hoolimata, et tegemist oli tervet Aafrika mandrit puudutavate teemadega, arengutega, mis võivad oluliselt muuta kogu maailma tasakaalu, ning et praegu on Euroopa silmitsi ühega ajaloolistest rändekriisidest. Teid lihtsalt ei huvitanud.
Nii et ma ütleks kokkuvõtteks, et maailmas, kus päriselt suured ja olulised teemad lähevad keskmisele lugejale, vaatajale ja kuulajale korda palju vähem kui tunduvalt pisemad, kuid see-eest mõnusalt emotsioone kõditavad arutelud, on tähelepanu pööramine selle, mis tähtis, humoristliku lähenemise abil igati lubatud.
Päästkem siis tuss! Ja tõmmakem vahepeal Hinge!

Kommentaare ei ole: