Vihakõne – päriselt ka?

Eesti Naistoimetajate meediapäev

KÄRA MEEDIA PÄRAST IX

Vihakõne – päriselt ka?

2. oktoober kell 12

Euroopa Parlamendi Infobüroo konverentsisaal

Rävala pst 4, Tallinn

Eesti Naistoimetajate ühenduse 9. meediapäeval sarjast "Kära meedia pärast" (kava allpool) keskendume migratsiooni, integratsiooni ja „rahvaste rände“ temaatikale ja selle kajastamisele meedias, sh hoiakute kujundamisele ja/või kujunemisele ning resonantsidele ühiskonnas ja/või eri ühiskondades.

Meediapäeval peetava arutelu eesmärk on avada, selgitada ning põhjendada eri vaatenurki ja protsesse, mille adumisel mitmekülgse, asjatundjate pakutava teabelisa võrra meediamaastikul nii tegijana toimida kui ka tarbijana orienteeruda.

Meediapäeval anname üle Hea Sõna auhinna, mille eelnevatel aastatel on pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson ja Gaute Kivistik.

Osavõtust teatamine meiliaadressil naistoimetajad@gmail.com või telefonil 504 5400.

Täiendav teave: Merike Viilup, tel 504 5400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee

Piret Mäeniit, tel 505 5516, e-post: piret.maeniit@gmail.com

KAVA

11.30 – 12.00  Registreerimine

12.00                          Tervitus Eesti Naistoimetajatelt

HEA SÕNA auhinna kätteandmine

12.30 – 13.00  „Kultuuride kokkupuuted ja põrked“

Juune Holvandus, ajakirjanik, kirjanik ja rändaja

13.00 – 13.15  Diskussioon

13.15 – 13.45  „Vihakõne või vihane kõne"

Tanel Kalmet, Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetlustalituse juhataja

13.45 – 14.00  Diskussioon

14.00 – 14.30  Lõuna

14.30 – 15:00  „Sõjapõgenikest oma silmaga – mis on pildil valesti?“

Katrin Lust, ajakirjanik

15.00 – 15.10  Diskussioon

15.15 – 15.45           „Vihast ja keelest“

Reet Kasik, keeleteadlane

15.45 – 16.00  Diskussioon

16:00 – 16.30           „Põgenike teema mõtestamine: kas saame oma hirmudega hakkama?“

Marju Lauristin, sotsiaalteadlane ja poliitik, Euroopa Parlamendi saadik

16.30 – 16.45  Diskussioon

16.45 – 17.00  Kokkuvõte ja lõpetamine

Toetajad:

Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd ning rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamisel.

***

Vabakutselise ajakirjaniku stipendium

Vabakutselised ajakirjanikud saavad taas taotleda loomingulise tegevuse toetuseks stipendiumi Andres Küngi fondist. Taotlused  (http://www.erkf.ee/index.php?tmp=100) tuleb esitada Rahvuskultuuri Fondile 15. oktoobriks. Stipendiumi saaja valib Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus. Sel aastal on stipendiumi suuruseks 860 eurot.

 Andres Küngi Fond on asutatud 2006. aastal Lili Kaelase (1919−2007) poolt Andres Küngi (1945−2002) mälestuseks. Möödunud aastal määras EALi juhatus stipendiumi Sven Paulusele kohaliku raadio tegevuse edendamiseks. 

Lisaks Andres Küngi stipendiumile on ajakirjanikel võimalik taotleda Rahvuskultuurifondi kaudu veel stipendiumi Ülo Ignatsi fondist, mille eesmärgiks on toetada vaba ajakirjandust, ja Oskar Lõvi fondist, mis toetab spordiajakirjanikke.  

Lisateave:

Rahvuskultuuri kodulehelt

www.erkf.ee  

Eesti Ajakirjanike Liidust

eal@eal.ee

53339699

EAL: kõrgharidusega ajakirjanike alampalgaks Eesti keskmine töötasu

Pressiteade

Eesti Ajakirjanike Liit taotleb kõrgharidusega ajakirjanike alampalgaks Eesti keskmist töötasu

Eesti Ajakirjanike Liit asub 2016. aasta kollektiivlepingu läbirääkimistesse Eesti Rahvusringhäälinguga, taotledes kõrgharidusega töötajate miinimumtöötasuks Eesti keskmist palka. Käesoleva aastaga lõppevas kolmeaastases kokkuleppes on kõrgharidusega ajakirjaniku alampalgaks 860 eurot, mis jääb alla näiteks haridustöötajate töötasule.

„Kultuuritöötajate töötasude tõstmine on koalitsioonileppes mainituna prioriteetsete valdkondade hulgas, mistõttu loodame, et lubadused ka realiseeruvad ja selles valdkonnas tegutsevad organisatsioonid saavad korrigeerida töötajate palka väärilisele tasemele,“ ütles Eesti Ajakirjanike Liidu esimees ja liidu ERRi osakonna usaldusisik Meelis Süld. Ta lisas, et Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikud ei konkureeri töötasu osas ammugi enam üksnes oma kolleegidega teistest väljaannetest, vaid samahästi avalikkussuhete ja turunduse spetsialistide ning ka poliitikutega. „Viimased valimised viisid ERRist tublisid reportereid ja saatejuhte, üsna tavaline on lahkumine avalikkussuhete erialale. Raadio palgad jäävad tublisti alla teletöötajate palkadele, mis soodustab küll organisatsioonisisest liikumist ja tagab järelkasvu televisioonile, aga ERRi viis raadioprogrammi peavad samuti olema kõrgtasemel ajakirjandusliku sisuga,“ ütles Süld.

Käesoleva aasta lõpuni kehtivas kollektiivlepingus on ERRis erialast väljaõpet nõudval ametikohal miinimumpalgaks 810 eurot kuus ja kõrgharidust nõudval ametikohal 860 eurot kuus. „Sellise palgaga nõustuvad ehk oma karjääri alustavad noored, kes paraku kipuvad peagi lahkuma, jättes ERRi praktikabaasina seljataha, või siis pensionieale lähenevad töötajad, kes on harjunud raskeid aegu üle elama. Samas vajab ERR organisatsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks haritud, motiveeritud ja hästi tasustatud ajakirjanikke, kes töötaksid organisatsioonis edasi ka siis, kui esmased töövõtted on omandatud ja enesekindlus kasvab, või kes saaksid väärikat töötasu ka kõrgemas eas,“ ütles Meelis Süld.

Lisaks ajakirjanike miinimumtöötasu tõstmisele taotleb Eesti Ajakirjanike Liit ka üldist palgatõusu Eesti Rahvusringhäälingus, mis vastaks keskmise palga tõusu tempole.

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus

Lisateave:

Meelis Süld, Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse aseesimees

meelis@eal.ee

5277448

Naised soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eest

ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist “Naised soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eest” Pekingi möödub tänavu 20 aastat. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT tähistas seda ajaloolist sündmust 15. septembril minikonverentsiga äsja uudse ilme saanud restorani "Tuljak" konverentsisaalis.

Reet Laja

Kutsutute seas olid Pekingi Eesti delegatsiooni liikmed  Siiri Oviir (delegatsiooni juht), Heino Ainso, Ivi Eenmaa, Valve Kirsipuu, Tiia Kriisa, Merle Malvet, Helle Niit, Barbi Pilvre, Meelike Saarna jt.

Kokkutulnuid tervitas ja pidas avakõne 20 a ülemaailmsest naiste konverentsist Pekingis ENUT juhatuse esinaine Reet Laja, Pekingi delegatsiooni liige.

Ta meenutas muljetavaldavat, terve nädal kestnud  rongisõitu Euroopast Pekingisse selleks spetsiaalselt organiseeritud erirongiga. Rongi koosseisu kuulusid konverentsivagunid, restoranivagunid ja dušidega varustatud vagunid. Sõidu ajal toimusid delegatsioonide kohtumised ja töötoad, suuremates linnades kohtumised kohalike esindus- ja naisorganisatsioonidega, ja valmistuti ette eesootavaks naiste suurürituseks.

Peking arvudes:

• delegatsioone 189 riigist, 6000 delegaati, 17000 osalejat
• 4000 akrediteeritud valitsusvälist delegaati, 4000 ajakirjanikku
• kokku 40000 osalejat koos korraldajate ja valvejõududega

Pekingi konvrentsiks koostati Reet Laja juhtimisel Eesti Rahvusraport, mille märksõnad allolevatel slaididel.

Emotsionaalse tagasivaate Pekingi sündmustele andsid delegatsiooni liikmed Siiri Oviir,  Ivi Eenmaa, Valve Kirsipuu, Tiia Kriisa, Helle Niit. Heino Ainso meenutusi Pekingi suursündmusest kuulasid osalejad video vahendusel.

                            

Kui ligidal on Eesti ühiskond soolisele võrdõiguslikkusele?
Arengu  tõi välja Ülle-Marike Papp järgmiste raportite võrdluse alusel:
“Eesti naised muutuvas ühiskonnas” 1995, Reet Laja
“Teel tasakaalustatud ühiskonda: naised ja mehed Eestis” 2000 ja 2010,Ülle-Marike Papp

                                                  

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ülesannetest ja  tegevuskavast (sh Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukavast  2016–2023) kõneles sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna juhataja Katri Eespere.

Marina Kaljurand

Valitsuse eesmärkidest soolise võrdõiguslikkuse edendamisel rääkis sotsiaalkaitse minister Margus Tsahkna,  

               
ÜRO JN resolutsiooni 1325 
"Naised, rahu ja julgeolek"
 tutvustas välisminister Marina Kaljurand.  

Kokkutulnuil oli võimalus tutvuda Pekingi konverentsi
materjalide ja meenetega.

Konverents  toimus projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.

Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  ja Fr. Eberti Fond 

***

                                                                  

ÜRO  ülemaailmne naiste konverents Pekingis 1995. aasta septembris läks ajalukku konverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormiga. 

Pekingi tegevusplatvorm kujutab endast meetmete kava, mis on suunatud naiste täisväärtuslikule osalemisele ühiskonna elus.

ÜRO dokument inglise keeles http://www.un.org/womenwatch/daw/beijing/pdf/BDPfA%20E.pdf
Tegevuskava eesti keeles http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=147

Eesti aruanne 2009–2014 tegevuskava täitmise kohta:  http://www.unece.org/fileadmin/DAM/Gender/publication/Estonian__National_Review_of_the_Implementation_of_the_Beijing_Declaration_and_Platform_for_Action.pdf

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus käsitleb sel aastal mitmel üritusel Pekingi tegevuskava ja selle täitmist nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas.

Konverents  toimus projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.

Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  ja Fr. Eberti Fond 

***

Ukraina piirab ajakirjandusvabadust

Eesti Ajakirjanike Liit
Pressiteade
17.09.2015

Eesti Ajakirjanike Liit peab ajakirjanike piisavalt põhjendamata "musta nimekirja" kandmist demokraatliku ajakirjandusvabaduse piiramiseks.

Ajakirjanike kutseliiduna mõistame hukka igasuguse ajakirjanike töö takistamise. Kuigi igal riigil on õigus otsustada, kes tohivad riiki siseneda, meenutame, et objektiivseima ja parima tulemuse annab ajakirjanike töö siis, kui sündmuste ja nende tagajärgedega on võimalik tutvuda otseselt ja kohapeal. Seega on juurdepääsu keelamine riiki või objektile põhjendatud vaid siis, kui on kinnitust leidnud ajakirjaniku otsene pahatahtlikkus ja informatsiooniga manipuleerimine.

Ukraina presidendi Petro Porošenko kinnitatud nimekirjas isikutest, kelle suhtes kehtestatakse seoses Krimmi ning Donbassi sündmustega sanktsioone ja piiranguid, on mitmete teiste Euroopa Liidu ajakirjanike kõrval ka kaks Eestis venekeelses pressis töötavat ajakirjanikku, Marianna Tarassenko ja Andrei Babin. Ajakirjanikele pannakse süüks Venemaa propaganda edastamist ja Ukraina teemade vale selgitamist välismaalastele.

Lisainfo

Meelis Süld

Eesti Ajakirjanike Liidu esimees

meelis@eal.ee

5277448

***

Uuring "Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond“

Reedel, 18. septembril kell 13.00 – 14.30 toimub Kultuuriministeeriumi suures saalis  (Suur-Karja 23, Tallinn) kultuuriajakirjandust hõlmava meediasotsioloogilise uuringu „Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond“ esitlus meediaväljaannetele ja kultuuriajakirjanikele. 

Kaheaastase uuringu vahekokkuvõtet tutvustavad Tartu Ülikooli teadlased Marju Lauristin, Peeter Vihalemm ja Ragne Kõuts-Klemm.

Miljonilise kõnelejaskonnaga keeleruumi kultuuri elujõulisus sõltub mitte ainult sellest, kas ja kuivõrd leidub selles mitmekülgsete huvide ja väljendusvajadusega loojaid, vaid ka sellest, kui hästi „töötab“ kultuuri levitamise ja tagasisidestamise mehhanism – ajakirjandus. Professionaalne, ühiskonna tähendusruumis oluline kultuuriloome vajab nii avalikku kriitilist vastukaja kui ka dialoogi publikuga. Seda pakub kultuuriajakirjandus.

Kultuuriministeeriumi tellimusel 2014. aasta sügisel algatatud ja Tartu Ülikooli läbiviidav uuring võtab vaatluse alla nii kultuuriajakirjanduse sisu kui kasutajaskonna, otsides vastuseid küsimusele, kuidas täidab Eesti kultuuriajakirjandus oma rolli kultuuri ja ühiskonna sidustajana.

Uuringu eesmärk on anda võimalus igal toimetustel oma väljaande sihtrühmi täpsemini määratleda ja silmas pidada. Teisalt peegeldab nende kanalite jälgimine ise sisulisema kultuurihuvi  olemasolu või puudumist elanikkonna eri rühmades.

Uuringu kasutajaskonna analüüs tugineb 2014. aasta septembris Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poolt Saar Poll abiga läbiviidud sotsioloogilisele küsitlusele Mina. Maailm. Meedia 2014. Tegemist on uuringu vahekokkuvõttega, lõplik uuring valmib 2016. aasta suvel.

Uuringu vahearuannetega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Uuringu esitlusest teeb otseülekande ka Postimees. 

****

20 aastat ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)

 Konverents

20 aastat ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist
“Naised soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eest” 
(04.–15.09.1995 Pekingis)

15. septembril  2015

Restoran Tuljak, Pirita tee 26e, Tallinn

Päevakava

14.30–15.00    Tervituskohv

15.00–15.15    Sissejuhatus: 20 a ülemaailmsest naiste konverentsist Pekingis

                        Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine, Pekingi delegatsiooni liige

15.15–16.00    Tagasivaade Pekingi sündmustele 1995 delegatsiooni liikmete jt osavõtjate pilgu läbi

                            Heino Ainso, Ivi Eenmaa, Valve Kirsipuu, Tiia Kriisa, Reet Laja, Merle Malvet,

                            Helle Niit, Siiri Oviir (delegatsiooni juht), Barbi Pilvre, Meelike Saarna jt

16.00–16.45   Kui ligidal on Eesti ühiskond soolisele võrdõiguslikkusele?

                         Areng raportite võrdluse alusel:

                        “Eesti naised muutuvas ühiskonnas” 1995, Reet Laja

                        “Teel tasakaalustatud ühiskonda: naised ja mehed Eestis” 2000 ja 2010,

                            Ülle-Marike Papp

                            Peking 20 – arengud ja väljakutsed, Käthlin Sander

                                                  

16.45–17.00    Vaheaeg

17.00–17.20    Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ülesannetest ja    

                           tegevuskavast (sh Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste    

                           arengukavast  2016–2023)                       

                           Katri Eespere, Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna juhataja 

17.20–17.40   Valitsuse eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse edendamisel

                          Margus Tsahkna, sotsiaalkaitse minister 

                          Küsimused, vastused

17.40 - 18.30   ÜRO JN resolutsiooni 1325 "Naised, rahu ja julgeolek"
                          Marina Kaljurand, välisminister 

18.00–19.00    Võtame päeva kokku ühise einega

Võimalus tutvuda Pekingi konverentsi materjalide ja meenetega.

Konverents  toimub projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.

Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  ja Fr. Eberti Fond                                                                   

Lisaks

ÜRO neljandal ülemaailmsel naiste konverentsil Pekingis 1995. aasta septembris võtsid konverentsil osalenud valitsused vastu Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormi, mida edaspidi järgida ja täita. 

Pekingis vastuvõetud tegevusplatvorm kujutab endast meetmete kava, mis on suunatud naiste täisväärtuslikule osalemisele ühiskonna elus (vt ÜRO dokument inglise keeles http://www.un.org/womenwatch/daw/beijing/pdf/BDPfA%20E.pdf, tegevuskava täistõlget eesti keelde http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=147).

Eesti aruannet 2009–2014 tegevuskava täitmise kohta saab lugeda: http://www.unece.org/fileadmin/DAM/Gender/publication/Estonian__National_Review_of_the_Implementation_of_the_Beijing_Declaration_and_Platform_for_Action.pdf

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus käsitleb sel aastal mitmel üritusel Pekingi tegevuskava ja selle täitmist nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas.

Kohustuslik kvoodisüsteem ei ole jätkusuutlik lahendus praegusele rändekriisile

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua pöördumine 10.09.2015

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmesorganisatsioonid tunnevad sügavat muret olukorra üle, kus sajad tuhanded inimesed otsivad Euroopas pelgupaika majandusliku viletsuse, poliitilise ebastabiilsuse ja sõjategevuse eest. Oleme kindlal seisukohal, et Euroopa Komisjoni poolt kavandatud põgenike automaatse ümberjaotamise süsteem suurendab massilist ja kontrollimatut sisserännet Euroopasse ning muudab selle pöördumatuks. Samal ajal ei leevenda see miljonite Lähis-Ida ja Aafrika inimeste isiklikke tragöödiaid. Leiame, et Eesti riik ei tohiks mingil juhul nõustuda põgenike automaatse ümberjaotamise süsteemi loomisega.

Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu piirid ei pea olema avatud kõigile, kellel tekib soov siia ümber asuda. Eriti olukorras, kus puudub võimekus kontrollida inimeste tausta ja selgitada välja tõelised abivajajad.

Praegu näeme iga päev telepildis järjest uute migrantide kolonnide saabumist Euroopasse. Neist paljud ei ole valmis järgima euroopalikke reegleid ja suunduvad sihikindlalt riiki, kuhu ise soovivad. Mis annab alust loota, et nad on nõus ümberpaigutamisega ühest riigist teise? Mis annab meile alust arvata, et nad on nõus edaspidi meie kultuuris kehtivaid norme ja väärtusi tunnustama?

Oleme täielikult nõus, et iga inimelu on väärtus ja abivajajaid tuleb abistada. Aga seda tuleb teha läbimõeldult ja arukalt, et lõppkokkuvõttes mitte suurendada inimlike tragöödiate arvu, mitte toetada terrorismi, soosida inimsmugeldajaid ja neid, kes pagulaste vastuvõtu pealt kasumeid teenivad.

Aidata tuleb tõelisi abivajajaid, eelkõige lapsi, naisi, vanureid, puudega inimesi. Ja seda tuleb teha nende inimeste endi kodumaal või vähemalt kodupiirkonnas. Euroopa kõrgeimal poliitilisel tasandil ei tohiks julgustada hädas olevaid inimesi oma kodumaalt lahkuma ning võtma ette pikka ja riskantset teekonda, lubades neile Euroopas jagada kõiki hüvesid. Nagu näeme, on Euroopasse jõudvate migrantide seas ülekaalus täies elujõus mehed, kes on jätnud perekonnad maha ohuolukorda, mille eest nad ise põgenevad. Kellega oleme siis solidaarsed, kelle inimõigusi kaitseme?

Euroopa Liit peaks peaks viivitamatult suunama kõik võimalikud ressursid turvatsoonide ja põgenikelaagrite loomisele ja olemasolevate toetamisele kriisipiirkondades või nendega piirnevates riikides. Euroopa Liidu välispoliitika peaks olema suunatud nende riikidega vastavate kokkulepete sõlmimisele ja loomulikult relvakonfliktide lõpetamisele.

Euroopa välispiir tuleb muuta toimivaks ja lõpetada kontrollimatu migrantide, kelle isikuid ei ole võimalik parimalgi tahtmisel tuvastada, sissevool. Inimsmugeldajate maffia tegevus Vahemerel tuleb jõuliselt lõpetada. Tuleb toetada piiririike, mis on langenud kõige suurema surve alla, ja tunnustada riike, mis on astunud piiride turvamiseks selgeid samme.

Euroopa Liidu senised rahvusvahelise kaitse andmist reguleerivad nõuded tuleb üle vaadata, kaitse saamise tingimusi tuleb karmistada ja leevendada kõrgeid standardeid abile, mida pagulastele pakutakse. Seejuures tuleb arvestada, et Euroopa riikide võimekus ei ole ühesugune. Nimetatud nõuete väljatöötamise ajal oli tegemist üksikute tagakiusatud inimeste vastuvõtmisega, kelle abistamine ja ühiskonda lõimimine ei tekitanud üheski riigis erilisi probleeme kohalikele elanikele. Praegu on aga tegemist hoopis uue olukorraga.

Eesti on alles hakanud looma võimekust põgenike vastuvõtmiseks. Seda, kui palju inimesi ja keda oleme valmis vastu võtma, saab igal ajahetkel öelda ainult Eesti rahvas, seda ei tohi peale sundida Euroopa Komisjon. Just need sunnimeetodid lähevad vastuollu sellise Euroopa Liidu põhiväärtustega, millega liitusime 2004. aastal. Euroopat tabanud rändekriisi probleemidele tuleb läheneda sisuliselt ja tegeleda tuleb kriisi põhjustega. Põgenike liikmesriikide vahel ringijaotamise püsisüsteemi loomine ei ole jätkusuutlik lahendus.

Pöördumine on saadetud Eesti Vabariigi peaministrile, siseministrile, sotsiaalkaitse ministrile ja välisministrile, samuti Eestist valitud Europarlamendi liikmetele.

Miks naised arvamuslugusid ei kirjuta?

Anette Parksepp ja Marti Aavik nentisid, et Triin Toomesaarel oli arvamusfestivalil õigus – päevalehtede arvamuskülgedel kirjutavad eelkõige valged keskealised mehed. Statistika vastu ei saa, ent miks see nii on, arutleb 28. augusti Postimehes Sigrid Solnik, noor naine.

Tuleb tõdeda, et ega olukord mujal maailmas meist ei erine – ka USA ja Suurbritannia suurte ajalehtede arvamuskülgedel jääb naiste kirjutatud lugude arv sinna 20–30 protsendi kanti. Ja kui mehed kirjutavad arvamusartikleid Tähtsatest Meeste Asjadest nagu näiteks majandus, poliitika ja sõda, jäävad naised sagedamini tegelema n-ö pehmete teemadega nagu kodu, perekond, mood jne. 

Miks see nii on? Eelkirjutajad on välja toonud, kuidas arvamustoimetused otsivad naisi tikutulega taga, ent suur osa neist ei soovi oma mõtteid ilmarahvale lugemiseks kirja panna. Tagaplaanile tõmbujad pigem ei kirjuta, sest «nad pole valmis» või kindlasti on kusagil keegi, kelle arvamus on rohkem avaldamist väärt.

Teiseks peljatakse avalikus diskussioonis osalemise varjukülge – isiku, mitte mõtete, vastu suunatud kriitikat, või siis kõige ehtsamat materdamist ja solvamist. Naiste puhul on negatiivne tagasiside palju sagedamini seotud nende vanuse, välimuse või eeldatavate võimetega – meesautorite puhul kirjutavad netikommentaatorid üsna harva avaldusi à la «sul on nii koledad jalad, pane end põlema!»

Nii nagu naised ei kipu suurde poliitikasse, soovivad vähesed neist meediasse, sest nad arvavad, et neil on seal läbilöömiseks vähem võimalusi ja et võimalik saadav kasu ei kaalu potentsiaalset kahju üles.

Võimalikke põhjuseid vabatahtlikuks vaikimiseks on veel.  Loe edasi siit.
__________________

Sigrid Solnik on etnoloogiaharidusega väitluskoolitaja ning kultuuridevahelise õppimise ja vabatahtlike juhtimise konsultant.

Samal teemal:
Marti Aavik: Eesti naine oskab öelda «EI»  Postimees 24.8.15
Anette Parksepp: miks on arvamusküljed keskealise valge mehe nägu? Postimees 24.8.15

****

26. august - naiste võrdõiguslikkuse päev

"Just sellel päeval, 26. augustil 1920. aastal said naised USA-s valimisõiguse. Sellele eelnes 72 aastat tõsist kampaaniat, et tõestada - naised on võimelised mõistma tõsisemaid teemasid ja pole loodud vaid silmailuks. Eestis said naised valimisõiguse pärast oktoobeirevolutsiooni 1917. aastal."  Kirjutab ajakiri "Naised" eilses numbris.

Kuid naiste hääleõigus ei ole alati tähendanud naiste õigust kandideerida.
Esimesena maailmas said naised valimisõiguse Uus-Meremaal 1893. aastal. Austraalias anti naistele piiratud õigus hääletada ja kandideerida 1902. aastal, kuid see puudutas üksnes valget rassi.

Esimene Euroopas ja kolmandana maailmas andis naistele valimisõiguse Soome 1906. aastal. Koos sellega said naised õiguse kandideerida valimistel ja 1907. aastal pääsesid esimesena maailmas ka soome naised parlamenti.

USA New Jersey osariigi põhiseaduses oli naiste valimisõigus kirjas juba 1776. aastal, kuid see tühistati 1807. aastal. 1920. aastal said naised valimisõiguse terves riigis.

Prantsusmaa Pariisi Kommuun andis naistele valimisõiguse 1871. aastal, kuid kommuuni kokkuvarisemisega see tühistati.

On üllatav, et Šveits andis naistele valimisõiguse alles 1971. aastal, kuid  viimaseks riigiks Euroopas oli Liechtenstein, kus naised lasti esimest korda valimiskastide juurde 1984. aastal. Mõnes Šveitsi kantonis oli naiste valimisõigus keelatud lausa 1990. aastani.

ENÜ suvekool Särevere mõisas

ENÜ  suvekool

19.-20. augustil 2015

Särevere mõisas Järvamaal

Esialgne kava

Kolmapäev, 19. august

12.00-13.00    Saabumine, majutus, lõunasöök

13.00               Suvekooli avamine

13.10-15.00    Sotsiaalse turvalisuse ja kaasatuse, tööhõive ning võrdsete võimaluste arengukava 2016-2023 tööversiooni* tutvustus ja arutelu.

                        Arengukava tutvustab Maris Mältzer, sotsiaalministeeriumi arendusnõunik

15.00               Pagulaskriisiga toimetuleku võimal(ikk)usest Euroopas ja Eestis.

                        Pagulaste vastuvõtmise tegevuskava** tutvustus ja arutelu.

15.00-16.00    Ly Pärn, Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik

16.00-17.00    Margus Tsahkna, sotsiaalkaitseminister

                        Arutelu

18.00               Õhtusöök

19.00               ENÜ volitatud esindajate koosolek

Neljapäev, 20. august

8.30                 Hommikusöök

9.00-11.00      Arengukava tööversiooni ja muude aktuaalsete soolise võrdõiguslikkusega seonduvate teemade arutelu jätkub

                        Kohvipaus

11.00-13.00    ENÜ liikmesorganisatsioonide esimese poolaasta tegevuse ülevaade. ENÜ ja liikmesorganisatsioonide teise poolaasta tööplaani arutelu

13.00               Lõunasöök ja suvekooli lõpetamine

** Pagulaste vastuvõtmisega seonduv info on koondatud valitsuse veebilehele https://valitsus.ee/et/pagulased

Soovitav oleks läbi lugeda

Euroopa rände tegevuskava http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/european-agenda-migration/background-information/docs/communication_on_the_european_agenda_on_migration_et.pdf

 Tegevusplaan Euroopa Liidu ümberasustamise ja ümberpaigutamise skeemide käivitamiseks ja tõrgeteta rakendamiseks https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/tegevuskava_memorandum.pdf       

Kohanemisprogramm (koos lisadega) https://www.riigiteataja.ee/akt/122082014005

Eesti Naistoimetajate ühendus on ENÜ liige alates 2006. aastast

Euroopa Liit soovitab Eestil vähendada palgalõhet

Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitsenõukogu istungil kiideti heaks Euroopa Komisjoni avaldatud riigipõhised soovitused tööturu- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas.

Euroopa Komisjon soovitab Eestil käesoleval aastal jätkata töövõimereformi elluviimist, leida lahendusteid soolise palgalõhe vähendamiseks ning tagada, et kohalikul tasandil pakutavad sotsiaalteenused, sealhulgas lastehoiuteenus, oleks kvaliteetsed ja kättesaadavad.

Tervise- ja tööministri Rannar Vassiljevi arvates toetavad need soovitused juba kavandatud samme. Valitsusel on palgalõhe vähendamiseks kavas anda tööinspektsioonile volitused järelevalve tegemiseks naistele ja meestele sama töö eest makstavate palkade ja hüvitiste üle. Sooline palgalõhe viib tulevikus soolise pensionilõheni - see teema oli ministrite nõukogu päevakorras esimest korda.

Ministrid kinnitatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohaselt tuleb toetada töötajate oskuste ning pädevuste edendamist, parandada tööturu toimimist ning sotsiaalkaitsesüsteemide võimekuse ja jätkusuutlikkuse tagamist

Eestis on suurim sooline ebavõrdsus poliitilise ja majandusliku võimu osas

Eesti on Euroopa Liidus soolise võrdsuse näitajate poolest 28 riigi seas 14. kohal, näitab eelmisel kuul avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeks. Kahe aastaga pole olukord paremuse poole liikunud. 

Kõige võrdsemad ühiskonnad Euroopa Liidus on Taani, Soome, Holland ja Rootsi. Kõige suurem on indeksi järgi sooline ebavõrdsus Rumeenias ja Slovakkias.

Eesti kuulub siiski kümne Euroopa Liidu riigi hulka, kus alates 2005. aastast on olukord kokkuvõttes paremaks läinud. Väga suurt erinevust ei ole naiste ja meeste tööhõives, kuid rohkem tähelepanu tuleks pöörata suurele ametialasele segregatsioonile ehk sellele, et naiste ja meeste tööalased karjäärid liiguvad pigem eri valdkondades. "Tööturu jagunemine traditsioonilisteks meeste ja naiste aladeks ei vasta tänapäeva ühiskonna vajadustele, lisaks on sellega seotud suur sooline palgalõhe ja hilisem, veelgi suuremaks kujunev pensionilõhe meeste ja naiste vahel. Siin ootaks valitsuselt selgeid eesmärke ja tegevusi,“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

2013. aastal avaldatud indeksi järgi oli Eesti soolise võrdsuse hinne 49,7 punkti, 2015. aastal 49,8 punkti 100 punktist. Seega ei ole olukord tervikuna muutunud. Kui erinevus meeste ja naiste tööhõives on veidi vähenenud, siis ametialane segregatsioon on mõnevõrra suurenenud. Suurenenud on ka majanduslik ebavõrdsus naiste ja meeste vahel (raha valdkond). Samuti võimaldavad naiste töökohad meeste töökohtadega võrreldes väiksemat paindlikkust ehk võimalus võtta töö ajal tund või kaks isiklike või perekondlike asjade ajamiseks, on meestel suurem kui naistel.

Hariduse valdkonnas on meeste ja naiste tulemused veidi ühtlasemaks muutunud. Poliitilise esindatuse valdkonnas on aga liikumine toimunud naiste veelgi väiksema esindatuse poole. Kõige suurem sooline ebavõrdsus valitseb Eestis poliitilise ja majandusliku võimu osas, see näitaja jääb oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele.

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi ja selle arvutamise metoodika on välja töötanud Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut EIGE. Indeks mõõdab võrdõiguslikkust kuues suures valdkonnas – töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis – ning kahes alamvaldkonnas (naistevastane vägivald ja läbipõimuv ebavõrdsus). Indeks põhineb Euroopa Liidu poliitikaprioriteetidel ning mõõdab soolise võrdõiguslikkuse poliitika mõju Euroopa Liidus ja liikmesriikides.

Esimene soolise võrdõiguslikkuse indeks valmis 2013. aastal. Äsja avaldatud, 2015. aasta indeksi põhjal saab esimest korda hinnata, kas alates 2005. aastast on olukord liikunud paremuse või halvemuse poole. Indeks toob välja eri riikide andmeid 2005., 2010. ja 2012. aasta kohta. Esimest korda on indeksis vaadeldud ka naistevastast vägivalda ja läbipõimuvat ebavõrdsust ehk mitme identiteeditunnusega (nt sugu ja rahvus) seonduvat ebavõrdsust.

Vaata EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksit (2015)
Riikide tulemused

Ajakirjanike hauaplatsi korrastamas

Nagu naistoimetajate ühenduse asutamisajast tavaks, käisime ka selle suve hakul Metsakalmistul ajakirjanike hauaplatsil rehaga riisumas ja suuremast prahist puhastamas. Vastavad abivahendid olime kenasti kaasa varunud.
Kuigi kohalik kaev ei soostunud meie lilledele piiskagi vett loovutama, päästis olukorra juhuslikult kaasa võetud plastikust veepudel, mille alumisest osast kombineerisime juhuslikult kaasas olnud terariistaga vaasi. Janukustutamisest ülejäänud vesi sobis aga kenasti juhuslikult ligi võetud karikakra-rukkilillekimbule. Aita oli ka seekord meile ilusa ilma tellinud.

Ei tea kuidas või kellelt tuli mõte viia lilled ka Jaak Joala kalmule. 

Imbi koduaia karikakrad-rukkililled leidsid koha Joala sünniaastapäeva lillesülemite vahel, süüdatud mälestusküünal jäi põlema koos kümnete teiste küünaldega, mis toodud erakordse laulja talendi austajate poolt.

Tekst ja fotod: Merike Viilup

*********************************************************************************

Vaikuse ja sirelite saar Vormsi

Juuni keskpaiku käisid naistoimetajad Vormsit avastamas, võõrustajaks Barbi Pilvre. Kuigi Barbi oli samal ajal hoopis Kreeka majandust turgutamas, saime mõneks päevaks mõnusa pesapaiga tema saarekodus, lopsakate sirelipõõsaste peidus.

Sirelilõhnaline Vormsi

Lahke naabrimemm oli külaliste tulekuks toad talvisest rõskusest puhtaks tuulutanud, nobe naabrimees aiarohu madalamaks trimminud, meil jäi üksnes elekter sisse lükata ja õdusa saaretunde mekkimiseks ahjulõõride tõmmet tuletegemisega katsetada. Tänu majaemanda täpsetele juhistele toimus sisseelamine kohalikku õhustikku tõrgeteta ja seejärel oligi viimane aeg sukelduda sirelilõhnalise vaikusesaare sisemusse, kaasas minu esimesed ja viimased Vormsi mälestused hääbuva punavõimu lõpuaastatest. See oli aeg, kui piirid olid juba lõdvemad ja saartele pääsuks polnud enam vaja punapiirivalve luba. Oli aeg, kui Haapsalu-Rohuküla teed palistasid lõputuna näivad vene armee nukravõitu kasarmud ja okastraatidest piiratud tarad. Oli aeg, kui Vormsil elas veel legendaarne Maria Murman, kes külaliste saabudes pani rootsi rahvariided üll, jalga pastlad  ja tõmbas kandletaolise pilli - tsitriga laulugi üles, teadagi rootsi keeles. Oli aeg, kui Vormsi külakesed olid äsja saanud tagasi oma rootsikeelsed nimed ja renoveerimisjärgus Olavi kirikus esimene  sõjajärgne jõulu jumalateenistuski peetud. Oli märtsikuu ja minu reisikaaslaseks oli YLE rootsikeelsete uudiste reporter Patrick Holmström. Õigemini küll olin mina tõlk-toimetajana Patricku saatjaks. Aga see on juba teine jutt.

Kui mandril on tulpide-nartsisside aeg ammu läbi,
õitsevad need Vormsil veel täies ilus

Majaka juurest sai kimbukese
imeliselt lõhnavaid maikellukesi

Enne saare ellu sukeldumist jõudsime maitsta Eve kokkamise suurepäraseid vilju, mis seekord väljendus isuäratava plohvi näol. Kuumale pannile leidsime pannialuseks teadagi ajalehe - Äripäeva Puhkepäev. See oli absoluutselt teemakohane - tegime ju meiegi äripäevast puhepäeva. Ja mis võis olla paremat, kui vabaõhu lõunasöök õiteilus viirpuu all.

Et tegemist on viirpuuga, saime kinnituse otse Kreekas viibivalt majaperenaiselt.

Viirpuu

Edasi aitas juba Vikipeedia:
Viirpuu (Crataegus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv puittaimede perekond. 
Viirpuu on väga liigirohke perekond kuni 1500 liigiga. Eesti kodumaiseid liike on R.Cinovskise (1971) järgi 9, neist sagedasim on harilik viirpuu, mis on tavaline Saaremaal. Üldse on Eestis üle 60 liigi viirpuid.
Viirpuu on hästi ära tuntav okstel asuvate astelde järgi, mis on tavaliselt 1–3 cm pikad, aga mõõdetud on ka 11,5 cm pikkune astel.
Vili näeb välja nagu mari, kuid on botaanilises mõttes õunvili. Maitselt on viljad läägemagusad kuni mõrkjad, osal liikidel lihakad, hapukad ja maitsvad. Värvuselt on vili kollane, punane või must. Vili sisaldab 1–5 kõva seemet, mis meenutavad ploomide ja virsikute luuvilju. Viirpuud kuuluvadki ploomide ja virsikutega samasse roosõieliste alamsugukonda.

Kõhud head-paremat täis, oli viimane aeg minna uudistama, mis elu saarel elatakse.
Vormsi, rootsi keeles Ormsö võib jaotada kaheks - lääneringiks ja idaringiks. Mõlemad ringid viivad läbi saare pealinna e. Hullo küla. Meie võtsime suuna majakale, st lääneringile. 
Autode liikumiskiirus on saarel lubatud kuni 50 km/h, külades 30 km/h. Teed on suhteliselt head, saare sisemuses tuleb ette ka kruusateid, needki kenasti korras. Liiklus on enam kui hõre. Kolme päeva jooksul tuli meile vastu vaid mõni üksik sõiduk ja harv rattaline. Ilmselt märk, et suvehooaeg polnud veel alanud. Jahe kevad näitas sel aastal suvele veel pikalt hambaid.

Viitade post Hullo keskplatsil

Esimesena võtsime suuna idaringile, täpsemalt Saxby neemele ja tuletornile.

Tee viis läbi Hullo küla, kuhu on koondunud saare kesksed tegevused - kool, kirik, vallamaja, pood, käsitöökeskus jm saareelanike kesksed tegevused. Esimese peatuse tegime Püha Olavi kiriku aias.

14. saj pärit Vormsi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis.  Pärast rootslaste põgenemist saarelt II Maailmasõja lõpul seisis kirik pikalt tühjana, taasõnnistati 1990. aasta Olavipäeval. 

Püha Olavi kirik

Kiriku iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all. Uudistamist väärib omapärane ruudukujuline põhiplaaniga pikihoone ja vanad laemaalingud altariruumi laes.  Kiriku väravas on kaks jändrikku mändi, mille all asunud häbipost.

Kiriku kõrval asuv Vormsi kalmistu on Eestis ainulaadsemaid. Vanemas osas leiab hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste, säilinud on kogunisti üle 330 rõngasristi ning palju tavapärase kujuga riste.

Vanim säilinud hauatähis on aastaarvuga 1743. Kirikaiast väljas on üks väheseid kogu nõukogude aja omal kohal seisnud vabadussambaid Eestis.

JÄTKUB 

Veidi oli ka kodutööd tehtud ja

Politsei ründas ajakirjanikke rahva meeleavaldusel Jerevanis

Politsei pidas vähemalt 10 ajakirjanikku lühiajaliselt kinni, paljudel lõhuti telefonid, fotoaparaadid jm salvestustehnika, konfiskeeriti mälukaardid 23. juunil Armeenia pealinnas Jerevanis president Serzh Sarkisiani residentsi ees toimunud rahva meeleavaldusel elektrihinna tõusu vastu.

Ajakirjanike Föderatsioon (IFJ) ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) mõistavad hukka ajakirjanike rünnanud politsei tegevuse  ja nõuavad süüdlaste karistamist.

IFJ/EFJ pressiteade:

Media Release

25.06.15

 IFJ and EFJ ask for a full investigation into attacks on media workers by Police at a demonstration in Armenia.

The International Federation of Journalists (IFJ) and its regional organisation the European Federation of Journalists (EFJ) have together condemned the actions of Armenian police who attacked and briefly detained at least 10 media workers who were covering a demonstration on 23 June in Armenian capital, Yerevan. The two organisations have asked the authorities to investigate the incidents and punish the perpetrators.

According to media, at least 10 media workers were assaulted and briefly detained by police officers who destroyed phones, cameras, laptops and video equipment of many journalists. They also confiscated the memory cards of those who had filmed the crackdown against protesters. Thousands of people have been recently demonstrating in Armenia, gathering in front of the President Serzh Sarkisian’s residence to voice their anger over the increase in the electricity prices, media reported.

“After police had cleared the area, the plainclothes police came after the journalists intentionally. They came at the journalists who had been filming the crackdown and tried to grab cameras, confiscate their materials, and break all the equipment that had made videos,” journalist Sisak Gabrielian was quoted as telling Radio Free Europe/Radio Liberty (RFE/RL,) the media he works for.

According to Radio Free Europe, in addition to Gabrielian, other journalists attacked and briefly arrested included RFE/RL Armenian correspondent Garik Harutyunian; online Hetq newspaper’s reporters Ani Hovhannisian and Hrant Galstian; CvilNet TV journalist Arpi Makhsudian; Armenia TV reporter David Davtian and his cameraman Gevorg Ghazarian; Panorama.am photographer Karapet Sahakian; photographer Ani Gevorgian; Gala TV cameraman Paylak Fahradyan and cameraman Garik Azibekian, working for RFE/RL. Azibekian told RFE/RL that the plainclothes police punched him repeatedly in the face and torso and forced him to the ground, kicking both of his kneecaps. Media workers of Haykakan Zhamanak (Armenian Time) and online news agencies News.am, PanArmenian.net, Espress.am and Arajin.am were also assaulted while covering the demonstrations, RFE/RL added.

“We are outraged by such heavy handed action by police against journalists who were treated like criminals for covering the public exercise of the people democratic right to demonstrate,” said IFJ President Jim Boumelha. “Press freedom in Armenia has come under direct, violent attack and we therefore urge the administration to launch a full investigation and ensure their security forces respect and enforce journalists’ rights.”

“In Armenia, violence, harassment against the media and impunity contribute to widespread self-censorship in the newsrooms”, said EFJ President Mogens Blicher Bjerregård. “Armenian authorities must identify and charge the perpetrators of any reported attack against journalists”.

The Organization for Security and Cooperation in Europe (OSCE)’s Representative on Freedom of the Media, Dunja Mijatovic, US and Britain embassies in Yerevan and some other international press freedom organisations have also condemned the attacks.

---

For more information, please contact IFJ on + 32 2 235 22 16

The IFJ represents more than 600,000 journalists in 134 countries

Follow the IFJ on Twitter and Facebook

IPC-Residence Palace, Bloc C
Rue de la Loi 155 B-1040
Brussels (BELGIUM)
ifj@ifj.org