Seminar toimub 16. oktoobril 2013 Swissôtel Tallinnas, Tornimäe 3, ruum Tartu).
Ajakava Statistikaameti veebilehel<http://www.stat.ee/72596>.
Registreeruda saab kuni 10.10.2013 siin<http://www.stat.ee/72598>.
Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim. Samas tekitab sageli küsimust, kas palgalõhest saadakse ühtemoodi aru. Kas ühiskonnas mõõdetakse ikka seda, mida soovitakse mõõta?
Statistikaamet on alustanud Norra toetuste projekti "Palgaerinevuste statistika parem
kättesaadavus",
mille eesmärk on arendada meeste ja naiste palgaerinevuste mõõtmise metoodikat ja tagada sellekohase statistika parem kättesaadavus.
Projekti "Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus"
avaseminaril arutleme, mida ühiskond vajab, et jälgida meeste ja naiste võrdõiguslikkust tööturul. Kuidas kasutatakse palgaerinevuste infot seadusloomes ja arengukavade väljatöötamisel? Kuivõrd on ettevõtted ja asutused huvitatud palgalõhe mõõtmisest ja võrdõiguslikkuse tagamisest?
Tutvustame palgaerinevuste teemal seni tehtud uurimuste tulemusi ja anname ülevaate tulevikuperspektiividest.
Parimate soovidega
Statistikaamet
reede, 4. oktoober 2013
teisipäev, 1. oktoober 2013
Uuring EL maade soolistest stereotüüpidest
Valminud on Euroopa võrdõiguslikkuse instituudi uuring Euroopa Liidu liikmesriikide soolistest stereotüüpidest.
Eestist osales projektis Barbi Pilvre.
Uuringuga saab tutvuda:
pühapäev, 29. september 2013
Naistoimetajad tunnistasid Hea sõna auhinna 2013 vääriliseks teleajakirjanik Tiina Jaaksoni
Fotol vasakult: Hille Karm, Annika Poldre, Eve Osa, Tiina Park, Aime Hendre, Kadi Alatalu, Tiina Jaakson, Aita Nurga, Madli Vitismann, Merike Viilup, Piret Mäeniit.
Auhind anti laureeadile üle Eesti Naistoimetajate meediapäeval, 27. septembril Euroopa Majas.
Hea Sõna auhinnaga tunnustame Tiina Jaaksoni täpset ja analüüsivat tööd uudisteajakirjanikuna. Tema uudislood nii poliitikast, majandusest kui ka kultuurist on huvitavad, sisukad, objektiivsed, tasakaalustatud ja hästi sõnastatud. Mis eriti oluline - Tiina Jaakson väljendab end heas emakeeles selgelt, täpselt ja arusaadavalt.
„Hea sõna tähendab minu jaoks head ajakirjandust, mis eeldab ajakirjanikelt kompetentsust, informeeritust, analüüsivõimet, suutlikkust eristada oulist ebaolulisest ning võimet mõista ühe või teise sündmuse laiemat mõju,“ ütleb tänavuse Hea Sõna auhinna laureaat Tiina Jaakson.
Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga maaliga, mis on inspireeritud auhinnasaaja isikust. Hea Sõna auhinna on varem pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja ja Kaja Kärner.
Auhinnatseremoonia fotod: Madli Vitismann
neljapäev, 26. september 2013
HEA SÕNA auhind teleajakirjanik TIINA JAAKSONILE
Tänavuse HEA SÕNA auhinna
laureaat on
teleajakirjanik Tiina Jaakson
Auhind antakse üle reedel, 27. septembril kell 12 Eesti Naistoimetajate
meediapäeval „Kära meedia pärast VII“ Euroopa Maja konverentsisaalis Tallinnas,
Rävala pst 4.
HEA SÕNA auhinnaga tunnustab ühendus Eesti Naistoimetajad eestikeelses
meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab positiivseid
humanistlikke väärtusi vastukaaluks pealiskaudsusele, ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgale
meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja
tegusid.
„Hea sõna tähendab minu jaoks head
ajakirjandust, mis eeldab ajakirjanikelt kompetentsust, informeeritust,
analüüsivõimet, suutlikkust eristada oulist ebaolulisest ning võimet mõista ühe
või teise sündmuse laiemat mõju,“ ütleb tänavuse Hea Sõna auhinna laureaat Tiina Jaakson.
„Aktuaalse kaamera“ toimetaja Tiina Jaakson on
lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal, ajakirjanikutööd alustas ta
1990. aastal ajalehe Läänlane ja seejärel Lääne Elu toimetajana, 1993.aastast
töötab ta „Aktuaalse kaamera“ toimetajana, aastail 2006 kuni 2011 juhtis ETV
saadet „Aeg luubis“ja 2011. aastast on saatejuhiks Vikerraadio
„Opositsioonitunnis“.
Hea Sõna auhinnaga tunnustame Tiina Jaaksoni täpset ja
analüüsivat tööd uudisteajakirjanikuna, kelle saateid ja saatelõike vaadates-kuulates
saab olla kindel, et need on tõesed, objektiivsed ja tasakaalustatud. Tema
uudislood nii poliitikast, majandusest kui ka kultuurist on huvitavad,
sisukad ja hästi sõnastatud. Selle tagab üleüldine erudeeritus -kestev õpihimu,
suur lugemus ja sügav kultuurihuvi. Tiina Jaakson väljendab end heas emakeeles
– selgelt, täpselt ja arusaadavalt.
Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat asjaomase
meenekirja ja ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga maaliga, mis on inspireeritud
auhinnasaaja isikust. Hea Sõna auhinda antakse välja seitsmendat
korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis
Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja ja Kaja Kärner.
MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com)
eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele,
pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel,
väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja
koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi
kujundamises.
Lisateave:
MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse liige Kadi Alatalu
+372 501 2504
kadi.alatalu@err.rr
esmaspäev, 23. september 2013
KAS: KUIDAS TÖÖ NÕNDA PALK?
Eesti Naistoimetajate meediapäev
KÄRA MEEDIA PÄRAST VII
teemal „KAS: KUIDAS TÖÖ, NÕNDA PALK?“
reedel, 27. septembril kl 12
Euroopa Maja konverentsisaalis Tallinnas, Rävala 4.
Ühenduse Eesti Naistoimetajad eestvedamisel korraldatud iga-aastane, järjekorras seitsmes meediapäev keskendub meeste ja naiste positsioonile ühiskonnas ja meedias eesmärgiga aidata kaasa inimese põhiõiguste, väärikuse ning võrdse kohtlemise järgimisele ühiskonnas. Seekord on tähelepanu keskmes töötasu - miks on naiste palgad tihti madalamad kui meestel isegi siis, kui tööülesanded on samad ja tulemused võrdsed. Ajakirjanikud, toimetajad jt huvilised on oodatud aktiivselt osalema teemakohases diskussioonis, täpsem kava allpool.
Meediapäeval anname üle Eesti Naistoimetajate Hea Sõna auhinna, millega tunnustame ajakirjanikke, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, kelle sõna on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane. Seitsmendat aastat välja antava auhinna on seni pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja ja Kaja Kärner.
Lisainfo: Kadi Alatalu, MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse liige
Ühenduse Eesti Naistoimetajad meediapäeva Kära meedia pärast VII
„KAS: KUIDAS TÖÖ, NÕNDA PALK?“
27. septembril 2013 kell 12.00 – 17.00
Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Rävala 4, Tallinn
AJAKAVA
11.45 Tervituskohv
12.00 Ühenduse Eesti Naistoimetajad aastatunnustuse – HEA SÕNA AUHINNA üleandmine
12.30 „Sooline võrdõiguslikkus – kas müüt või tegelikkus?“ Siiri Oviir, Euroopa Parlamendi liige
13.05 „Kuidas töö, nõnda palk?“ Lehte Roots, TTÜ Sotsiaalteaduskonna avaliku õiguse dotsent
13.35 „Naised ja mehed meediasektori vastutavatel ametikohtadel“ – EIGE raporti esitlus. Merle Paats, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) Eesti esindaja
14.05 Kunstnik Sandra Jõgeva stand-up etendus
14.25 Lõunapaus
15.00 „Naised ja mehed äriuudistes ajalehe „Äripäev“ analüüsi põhjal.“ Liivi Pehk, Võrdõigusvoliniku kantselei soolise võrdõiguslikkuse spetsialist
15. 30 „Harjumuspärased, aga diskrimineerivad diskursused – kuidas neid ära tunda ja vältida?“
Ülle-Marike Papp, sotsiaal- ja infoteadlane
Ülle-Marike Papp, sotsiaal- ja infoteadlane
16.05 Arutelud, vaba mikrofon. Naistoimetajate sünnipäevatort
17.00 Meediapäeva lõpp
Meediapäev toimub koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga ja Hasartmängumaksu Nõukogu poolt toetatud projekti „Eesti Naisteühenduste Ümarlaua jätkamine aastal 2013“ raames. Koostööpartnerid on Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ), Eesti Naisuurimus-ja Teabekeskus (ENUT) ja Eesti Ajakirjanike Liit.
teisipäev, 13. august 2013
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud - 10!
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) asutati 16. augustil 2003.a. Viljandis, kui ENÜ koostööleppele kirjutasid alla 20 naisorganisatsiooni esindajad.
Eesti Naistoimetajad liitusid ENÜ-ga 2006. aastal. Volitatud esindajad Piret Mäeniit ja Merike Viilup.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud on avatud ja demokraatlik naiste ühenduste koostöö vorm, mille sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.
Ümarlaud tunnustab oma tegevuses võrdväärselt kõiki naiste ühendusi sõltumata nende juriidilisest staatusest ja teeb koostööd kõigi aktiivsete naistega, kes soovivad ühiskonnaelus kaasa rääkida.
Ümarlaud järgib ÜRO IV Naiste Maailmakonverentsi Pekingi platvormis püstitatud eesmärke naiste õiguste tagamisel ja naiste ning meeste võrdõiguslikkuse saavutamisel ning Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidu ja EWL (European Women’s Lobby) eesmärke ja põhimõtteid.
Kümnendat tegevusaastat tähistatakse ENÜ suvekoolis
24.-25.
augustil 2013 Raplamaal Alu mõisas.
Esialgne kava
Laupäev, 24. august
11.00-12.00
|
Saabumine,
majutus
|
|
12.00-12.30
|
Lõuna
|
|
12.30-14.30
|
Avamine, tutvumisring
Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise võrgustiku
projekti tutvustus.
Võrdne kohtlemine- mis see on?
Diskussioon ja praktiliste näidete analüüs
|
Harda Roosna
Merle Albrant
Kadi Viik
|
14.30-15.00
|
Kohvipaus
|
|
15.00-16.00
|
ENÜ 2003-2013 tegevuste kokkuvõte- järgmise kümne aasta
strateegia arutelu sissejuhatuseks
|
Eha Reitelmann
Harda Roosna
Laine Tarvis
Tiiu Soans
|
16.00-16.30
|
Kohvipaus
|
|
16.30-18.00
|
Kokkuvõtted ENÜ volitatud esindajate ajurünnakust
maikuus.
Koostööpartnerite ootused ENÜle: SOM, võrdõiguslikkuse
volinik jt
|
Harda Roosna
Liina Kanter jt
|
18.00
|
Päeva kokkuvõte
|
Eha Reitelmann
Harda Roosna
|
19.00
|
Õhtusöök, ENÜ 10. sünnipäeva pidu
|
Pühapäev, 25. august
9.00-10.00
|
Hommikusöök
|
|
10.00-11.30
|
ENÜ järgmise 10
aasta eesmärkide ja tegevuste arutelu
|
Ülle-Marike Papp
Riina Kütt
|
11.30-11.45
|
Kohvipaus
|
|
11.45-12.45
|
Arutelu jätkub
|
Ülle-Marike Papp
Riina Kütt
|
12.45-13.30
|
Lõuna
|
|
13.30-14.00
|
Kokkuvõte arutelust
|
Ülle-Marike Papp
Riina Kütt
|
14.00-15.00
|
ENÜ 2013 – teise poolaasta tegevuste arutelu
|
Eha Reitelmann
|
15.00
|
Lõpetamine
|
neljapäev, 20. juuni 2013
Millega seletada soolist palgalõhet?
Triin Roosalu
Postimees
17.06.2013
17.06.2013
Eesti inimarengu aruande tutvustusel tõdes Raul Rebane, et Eestis on vaesed haritud naised ja rikkad rumalad mehed. Oleks ju tore rääkida haritud ja kindlustatud naistest ja meestest. Mis meid segab? Meil on väike, paindlik ja avatud majandus, Tiigrihüpe ja innovaatilised e-valimised (koos omaenda, vähem uudsete skandaalidega), ja ometi on meil kindel veendumus: hea traditsiooniline Eesti olukord eeldab, et mees saab rohkem palka kui naine.
Soolist ebavõrdsust võiks järjekindlamalt käsitleda, mitte ainult kui üht seletust muu ebavõrdsuse ulatusele – ja sellisena vääramatut –, vaid ka kui muu ebavõrdsuse tagajärge. Eestis peavad mitmed poliitikud ja asjatundjad horisontaalset soolist segregatsiooni – naised asuvad tööle nt lasteaiaõpetajate, kassapidajate, õmblejate või meditsiiniõdedena ja mehed on üleesindatud ehituses, transpordis, ettevõtluses või poliitikas – iseenesest piisavaks palgaerinevuste ja soolise palgalõhe seletuseks.
Selle uskumuse järgi ei ole justkui midagi teha: naised ise eelistavad minna madalamapalgalistele töödele, selmet hakata nt poliitikuks. Naistel ja meestel on samasugune info palgatasemete kohta, järelikult teevad naised teadlikke valikuid ja meestel ongi suurem vajadus suurema palga järele. See lähenemine on soolise võrdõiguslikkuse seisukohast ülimalt problemaatiline.
Selle uskumuse järgi ei ole justkui midagi teha: naised ise eelistavad minna madalamapalgalistele töödele, selmet hakata nt poliitikuks. Naistel ja meestel on samasugune info palgatasemete kohta, järelikult teevad naised teadlikke valikuid ja meestel ongi suurem vajadus suurema palga järele. See lähenemine on soolise võrdõiguslikkuse seisukohast ülimalt problemaatiline.
Ühiskonnas, kus väärtustatakse sissetulekute ühtlasemat jaotust, ei oleks võimalik olukord, kus naiste peamised hõivevaldkonnad on nn meestetöödest märkimisväärselt kehvemini tasustatud. Kas statistika kinnitab seda väidet? Tõendina sobib siin kasutada soolise palgalõhe näitajat. Sooline palgalõhe on määr, mille võrra naiste töötasu jääb meeste omast keskmiselt väiksemaks.
Eestis on sooline palgalõhe Euroopa suurim - Eesti naised saavad meestega võrreldes samaväärse töö eest 28 protsenti väiksemat tasu. Suur palgalõhe ei ole iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia on Euroopa väikseima soolise palgavahega riik, soolised palgaerinevused on väiksed ka Poolas ja Rumeenias, kuid Tšehhi ja Slovakkia on Eestiga sarnased. Suure soolise palgalõhega riigid ongi ülekaalukalt konservatiivse heaolurežiimi esindajad (Tšehhi, Austria, Saksamaa).
Enamasti käib väiksem sooline palgalõhe käsikäes väiksema Gini indeksiga (ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja – toim), kuid see pole üldine reegel. Euroopas on sooline palgalõhe keskmiselt 8–18%, OECD riikides on palgalõhe käärid suuremad - 10- 30%. See näitab, et väljaspool Euroopat, paljudes Aasia ja Ladina-Ameerika riikides on sissetuleku erinevused sugude vahel suuremad. Kõige suurem on palgalõhe Tšiilis, Lõuna-Aafrikas ja Argentinas, seevastu Costa Ricas on soolise palgalõhega alla 10 protsendi.
Millega soolist palgalõhet seletada? Esimene, kõige lihtsam viis on kõrvutada palgalõhe näitajaid naiste aktiivsusega tööturul. Mida vähem on tööturul naisi, seda tõenäolisemalt järgib töötava naise karjäär mehelikku trajektoori ning spetsiaalselt naistele mõeldud töökohti või töötingimusi pole loodud. See reegel võiks seletada traditsioonilisema soorežiimiga riikide (nt Itaalia, Malta, Belgia) väikseid palgavahesid.
Võib oletada, et maades, kus naiste osalemine tööturul on suur, on kujunenud ka rohkem spetsiifilised naistetööd ning on loodud just naistele sobivad tingimused töö ja pereelu ühendamiseks. See võib seletada, miks Rootsis, Norras, Taanis ja Prantsusmaal on tähelepanuväärne sooline palgalõhe.
Liikudes horisontaalse soolise segregatsiooni juurest – mis iseenesest ei eelda «naistealade» väiksemat palka – ühel ametialal esineda võivate palgaerinevuste juurde, tuleb arvestada enamate teguritega. Palga suurust mõjutavad üldjuhul töötaja üldine konkurentsivõime, isiksuslik sobivus töökohale, sh (sobiv) ettevalmistus, piisav jõupingutus, tööle pühendumus. Olulised on ka tööandja tingimused – kui need on ebamugavad või eeldavad väga suurt vastutust, hüvitab töö eest saadav palk.
Selles valguses on Eesti suur sooline palgalõhe võrdlemisi kummaline tulemus, arvestades Eesti naiste kõrget, meestest kõrgemat haridustaset ja aktiivsemat osalemist elukestvas õppes, meestega võrdväärset ja täistööajaga osalemist tööturul, lastesaamise ajal ainult lühikeseks ajaks tööturult eemale jäämist ning last üksi kasvatavate emade suurt osakaalu, mis samuti peaks kinnitama vajadust olla lastele pühendumise asemel orienteeritud tööle ning meestega võrdväärsele töötasule.
Seda vastuolu võib selgitada näiteks järjekorrateooriaga: samaväärseid töötajaid on tööturul palju, ja kui nad järjestada haridustaseme alusel ning nende vastu järjestada kõik saadaolevad töökohad, siis viimaseid lihtsalt ei jätku. Või inimkapitali teooriaga: olgugi Eesti naiste haridustase kõrge, on nad teinud oma investeeringud haridusse «valel erialal», millega kaasneb madalam palk. Või eelistuste teooriaga: kuigi naised jäävad tööturult eemale vaid lühikeseks ajaks, tuleneb see pigem vajadusest kui eelistusest: kuna nad eelistavad pigem pere ja lastega olla, ei ole nad väga pühendunud töötajad. Samuti on kirjeldatud klaaslae efekti – seletamatutel põhjustel naisi lihtsalt ei edutata – ning kleepuva põranda efekti: naistel on seesmine, seletamatu kalduvus mitte (soovida) karjääri teha ja jääda töiselt stabiilseks. Seevastu meeste puhul räägitakse klaasliftiga sarnanevast karjääriteest valdkondades, kus domineerivad naised (homogeenses keskkonnas on erilisel lihtsam silma paista).
Miks on keskmine sooline palgalõhe Eestis nii suur? Eestis on soolise palgalõhe olemust põhjalikult uuritud. Ehkki mingit osa palgalõhest on võimalik seletada ühe või teise struktuurse või individuaalse teguriga, jääb suur osa palgalõhest objektiivselt seletamata, mistõttu põhjendatakse seda traditsiooniliste soorollihoiakute valitsemisega ühiskonnas ning sellest tulenevate eelarvamuslike või lihtsalt harjumuslike toimimisviisidega.
Suurt palgavahet täiendavad Eestis väga konservatiivsed hoiakud soolise võrdõiguslikkuse suhtes - seda kinnitavad ka soolise võrdõiguslikkuse monitooringud (2003, 2005 ja 2010, ja sotsiaalministeerium kogub andmeid 2013. aasta kohta). Seda võib püüda selgitada üleminekuühiskonna muutustega. On käsitlusi, et sookategooria on turumajanduse tingimustes muutunud olulisemaks kui sotsialistliku korra ajal. See, et formaalset ja poliitiliselt korrektset sugude võrdsust peale sundinud ühiskonnakorralduselt pöörduti traditsioonilisema elukorralduse juurde, ei olnud tingimata praktiline vajadus – väikesed palgad seda ei võimaldanudki. Pigem märkis see sümboolset lahtiütlemist eelmise korra väärtustest koos soolise võrdõiguslikkuse idee ja keskselt reguleeritud palkadega.
Majanduslik-sotsiaalsete ümberkorralduste käigus kujunes olukord, kus riiklike ettevõtete sulgemisest ja reorganiseerimisest vabanes suur hulk tööjõudu, mille järele ei olnud nõudlust.
Traditsiooniliste väärtushinnangutega ühiskondades kehtib printsiip, et töökohtade nappuses on õigus tööd saada just meestel, seda sageli argumendiga, et neil on tarvis ülal pidada ka peret. See reegel korraldas elu ja tööd ka postsotsialistlikus Eestis, ehkki siin ei olnud ajalooliselt kujunenud nn meest-leivateenijat väärtustavat ühiskonnamudelit, see mudel pigem imporditi «normaalsest lääne ühiskonnast». Rahvusriigi (taas)ülesehitamisel ei adutud, et mingit ühtset «normaalset lääne ühiskonda» ei eksisteeri ja ka Lääne-Euroopa maad jm lääneriigid on läbi ajaloo teinud erinevaid valikuid, mis on viinud ka eri tüüpi institutsionaalsete süsteemideni.
Postsotsialistlike riikide olukorda võiks võrrelda läänemaailmas pärast II maailmasõda toimunud tööturu arenguga, mille seost ühiskonna soorežiimiga on põhjalikult lahatud. Sotsioloog Ruth Milkman näitas, kuidas pärast sõda muudeti sõjaajal tööle läinud naiste tööstaatust, näidates neid saamatumana ja abitumana kui rindelt naasvaid, ilma hariduseta ja kogemusteta noori mehi. Kuigi naised oleks soovinud juba kätteõpitud töökohal jätkata, sisendati neile, et töökohtade nappuse tingimustes võlgneb ühiskond töökohad rindelt naasjatele. Seejuures ei olnud peamisteks organisatsiooni muutjateks mitte niivõrd üldine sotsiaalne nõudlus või ühiskondlik arvamus, vaid tööandjad, kes tööturureeglid ümber mängisid ja oluliseks muutus ametiühingute roll.
Milkman kirjeldab sõjaaegseid ja -järgseid muutusi kahes sektoris, kus enne sõda olid töötanud ainult mehed ja sõja ajal valdavalt naised, kuid pärast sõda sunniti ühest sektorist naised lahkuma, kuid teise jäid nad alles. Lisaks sellele, et tööandjad naisi diskrimineerisid, ei arvestatud naiste huve ka ametiühinguliikumise enda sees.
Ka sotsialismiaja Eestit võiks võrrelda nn sõjaolukorraga. Tegemist oli pealesunnitud ning kohest ja kiiret reageerimist nõudva keskkonnamuutusega, mis mitte ainult ei soosinud ja soodustanud, vaid kutsus ja nõudis naisi tööle. Ühel juhul (sõjaolukorras) tuli naistel mehi asendada, teisel juhul vajati kõiki töökäsi sotsialistlikuks ülesehitustööks. Kummalgi juhul ei kasvanud naiste tööturuaktiivsus loomulikul viisil. Nõukogude Liitu kuulunud Eestis oli «sõjaolukord» veelgi teravam kui teistel postsotsialistlikel Euroopa riikidel. Õpiti selgeks uued rollid, ning küsimus tekkis siis, kui ootamatult välja kujunenud uus kord sama ootamatult lagunes. Millistest reeglitest sel juhul lähtuda?
Sõjajärgses postsotsialistlikes riikides võeti uusi reegleid omaks ja korra lagunedes ei oldud valmis neist loobuma. Kuid kõnealune ühiskonnakorraldus – vastavalt sõda või kommunismiehitus – lagunes samuti järsult, tuues uuesti kaasa kunagise olukorra tööturul. Rakendusid ajale vastu pidanud normid – traditsioonilised ja konservatiivsed – ning naiseksolemise sümboolne väärtus, mida võiks tööturul palgaks vahetada, vähenes veelgi.
See kombinatsioon muudab Eesti soolise ebavõrdsuse üsna raskesti mõistetavaks – ja samas võimaldab tõlgendada soolist ebavõrdsust tööturul ennekõike klassikonfliktina ja seejärel huvide konfliktina tööjõu sees. Naise või ka naistekollektiivi palgaläbirääkimised töökollektiivi sees on valdavalt määratud nurjumisele poolte ebavõrdse võimupositsiooni pärast tööturul. Seetõttu ongi ka selle küsimuse lahendamisel raske kujutleda ametiühinguliikumisest tõhusamat vahendit. Võimalik, et just sellest andis aimu 2012. aastal Eestist üle käinud õpetajate ja meditsiinitöötajate streigilaine, mis kaasaski ennekõike naisi.
Ehk ongi sooline palgalõhe Eestis viimastel aastatel juba vähenenud? Kuigi Eestis ei ole palgalõhe perioodil 2006–2010 just kasvanud, siis vähenemine on olnud marginaalne. Euroopa riikides on areng soolise ebavõrdsuse vähendamisel olnud erinev, mistõttu on raske tuvastada üldist või ühist trendi. Soolise palgalõhe kui ka selle puudumise taga on erinevad põhjused ja iga riigi konteksti tuleb käsitleda eraldi.
Riigid, mis on meie «tüüpi», on meist siiski piisavalt erinevad, mistõttu võib järeldada, et igaühel on oma tee sotsiaalse ebavõrdsusega toimetulekuks. Eesti Gini indeks on keskmisel tasemel, kuid on avalikkuse seisukohalt tegemist lubamatult suure sissetulekute vahega.
Kui naised on tööturule sisenenud, on nende palgavõimalused märksa väiksemad kui meestel, ning palgalõhe säilib ka siis, kui mees ja naine teevad täpselt samaväärset tööd. Selle poolest sarnaneme ülejäänud postsotsialistlike riikidega, va Sloveenia. Ametiühingusse see kõik siiski ei kutsu: Eesti on selle poolest pigem Costa Rica, Lõuna-Korea ja Tšiili kui Ida-Euroopa või Skandinaavia riik.
Niisiis jääbki üle tunda rahulolematust nii üldise sissetulekute ebavõrdsusega kui omaenda palgaga. Ja mis sellises olukorras muud teha, kui piirata teiste, praegusel juhul naiste ligipääsu sellele hüvele, mida on nii napilt, ehk tööväärilisele tasule.
Eriti hea on seda teha positsioonilt, kus mehed on rohkem hõivatud eraettevõtluses ja naised avalikus sektoris – siis on ühelt poolt tagatud tunne, et mehed peavad naisi ülal, teisalt aga on võimalik loogiliselt argumenteerida, et ega eraettevõtlusel ole võimalik avalike teenuste tarbeks raha eraldada.
Eesti kuulub vaieldamatult nende riikide gruppi, mida Lääne-Euroopast eristab eelkõige suurem rahulolematus ning väiksem valmidus ametiühingutes osaledes ise omaenda heaolusse panustada.
loe edasi Postimehest
laupäev, 8. juuni 2013
laupäev, 1. juuni 2013
Kaja Kärnerile Pandi preemia!
Tunneme siirast heameelt ja soovime Kajale südamest õnne, et Eesti Rahvusringhääling valis selle aasta Valdo Pandi ajakirjanduspreemia laureaadiks just Kaja Kärneri - Eesti Naistoimetajate eelmise aasta Hea Sõna auhinnaga pärjatu!
Samuti väärib märkimist, et ta on esimene naine, keda selle väärika kolleegipreemiaga on tunnustatud!
Palju õnne ja palju häid saateid!
Eesti Naistoimetajad
| Ühispilt Hea Sõna 2012 auhinna tseremoonialt |
ERR uudised 31.mai 2013:
Tänasel rahvusringhäälingu hooaja lõpetamisel anti üle Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia, mille pälvis Vikerraadio pikaajaline toimetaja ja saatejuht Kaja Kärner. Laureaaditiitli tõi aastatepikkune silmapaistvalt hea ajakirjanduslik töö ja kaunis eesti keel.
Kaja Kärner sündis 5. septembril 1953 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna 46. keskkooli (nüüdne Pelgulinna gümnaasium), Tartu ülikooli lõpetas ta filoloogi-toimetajana ning ajakirjanduse vallas on ta end koolitanud mitmetel kursustel nii kodu- kui ka välismaal. Eesti Raadios alustas Kaja Kärner tööd 1973. aastal (tänavu täitub tal 40. aastat raadios), kus on töötanud teadustajana, kommentaatorina ja toimetaja-saatejuhina. Ta on olnud ka Raadio Vaba Euroopa lepinguline autor.
Kaja Kärneri saadete teemadering on lai, kultuurist igapäevapoliitika ja ühiskonnaprobleemideni. Aastatel 2010 - 2013 on mõjukamad olnud saated erivajadustega lastest, omastehooldusest ja taastusravi olukorrast Eestis. Palju kiitvat tagasisidet on saanud pikad persooniintervjuud. Kaja Kärner on mitmel aastal intervjueerinud Eesti Vabariigi peaministrit. 2012. aasta algul oli eetris Kärneri toimetatud viieosaline saatesari "Stereoraadio. Katsesaatest raadiokanalini", mis tähistas 50 aasta möödumist esimesest stereofoonilisest katsesaatest Eesti Raadios (ka terves tollases Nõukogude Liidus) ja 40 aastat stereotoimetuse loomisest. Praegu teeb ta püsivalt Vikerraadios päevakajalisi saateid "Reporteritund", "Uudis+" ja "Tegija" ning nõuandesaadet "Aiatark".
Kaja Kärnerile on iseloomulik sotsiaalne tundlikkus, samuti põhjalikkus, süvitsiminek. Ajakirjanikuna pakub ta käsitletud teemades ainest nii mõtlemiseks kui ka tõeste elupiltide kujundamiseks. Lugupidav suhtumine ja samas terav küsitlemine on Kaja Kärneri saadetes heas tasakaalus. Vestluskaaslased usaldavad teda, teades, et ta ei ole pealetükkiv, aga mitte ka kallutatav. Kärneri saateid kuulates on tunda tema ettevalmistatust, mõtteselgust ja asjakohasust. Kaja Kärneri kaunist eesti keelt ja rikast sõnavara on tunnustanud nii keeleinimesed kui ka paljude kuulajad-kolleegid. 2012. aastal pälvis ta Eesti naistoimetajate ühenduse Hea Sõna auhinna. Kolleegid hindavad Kaja Kärnerit väga kõrgelt, küsides temalt sageli arvamust teemade-esinejate valikul.
Kaja Kärnerile on iseloomulik sotsiaalne tundlikkus, samuti põhjalikkus, süvitsiminek. Ajakirjanikuna pakub ta käsitletud teemades ainest nii mõtlemiseks kui ka tõeste elupiltide kujundamiseks. Lugupidav suhtumine ja samas terav küsitlemine on Kaja Kärneri saadetes heas tasakaalus. Vestluskaaslased usaldavad teda, teades, et ta ei ole pealetükkiv, aga mitte ka kallutatav. Kärneri saateid kuulates on tunda tema ettevalmistatust, mõtteselgust ja asjakohasust. Kaja Kärneri kaunist eesti keelt ja rikast sõnavara on tunnustanud nii keeleinimesed kui ka paljude kuulajad-kolleegid. 2012. aastal pälvis ta Eesti naistoimetajate ühenduse Hea Sõna auhinna. Kolleegid hindavad Kaja Kärnerit väga kõrgelt, küsides temalt sageli arvamust teemade-esinejate valikul.
Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmuse sõnul on Kaja Kärneril suurepärane oskus ka kõige kriitilisemaid teemasid käsitleda taktitundeliselt, tema põhjalikkus ja suur töövõime kajastub kõikides tema saadetes ja intervjuudes. "Kaja on enese suhtes väga nõudlik, ja sellest võidavad eeskätt kuulajad. Mitte kunagi ei esita ta tühje küsimusi. Kaja on üks kõige ilusama eestikeelega raadioajakirjanikke ja seda oskavad hinnata ka kuulajad," ütles Rõõmus.
"Tavaliselt on nii, et mida vanemaks ja kogenenumaks ajakirjanikud saavad, seda enam nad klammerduvad ühe või äärmisel juhul kahe teema külge. Kaja Kärner on selles mõttes erand. Ta on säilitanud huvi ja avatuse vist pea kõigi eluvaldkondade suhtes ja tema multiteemalisus ei päädi hetkekski ebaprofessionaalsusega. Alati valdab ta teemat ja tema küsimused peidavad sügavamaid teadmisi või vähemalt paremat ettevalmistust kui paljudel saatekülalistel," iseloomustas tänavust preemiasaajat ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa.
Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia on varem pälvinud Rein Karemäe (1980), Mati Talvik (1985), Lembit Lauri (1988), Toomas Uba (1998), Aarne Rannamäe (2008), Mihkel Kärmas (2009), Neeme Raud (2010) ja Ivan Makarov (2011) ja Vahur Kersna (2012). Preemia väljaandmise eesmärgiks on loominguliselt silma paistnud ja tuntud tegevajakirjanike tunnustamine ühiskonnale oluliste teemade professionaalse ja uudse käsitlemise eest, samuti Valdo Pandi mälestuse hoidmine.
kolmapäev, 29. mai 2013
Ariadne Lõnga esitlus ja ENUT-i ümarlaud
KUTSE
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus kutsub
nais- ja meesuuringute ajakirja Ariadne Lõng uue numbri esitlemisele ja
ümarlauale reedel, 7. juunil 2013 (Narva mnt 25 ruum T- 510, Tallinna Ülikool)
KAVA
11.30–12.00 Kogunemine ja tervituskohv
12.00–13.15 Ariadne Lõng esitlus. Esitlemas: Brigitta Davidjants, Voldemar Kolga, Reet Laja jt.
KAVA
11.30–12.00 Kogunemine ja tervituskohv
12.00–13.15 Ariadne Lõng esitlus. Esitlemas: Brigitta Davidjants, Voldemar Kolga, Reet Laja jt.
Arutelu
13.15–13.30 vaheaeg
13.30–15.00 Ümarlaud: Helsingi Ülikooli Christine Instituudi 5. konverentsi jälgedes (Feminist thought – politics of concepts 23-25 May 2013, University of Helsinki, Finland)
Mõtteid ja muljeid jagavad: Evelyn Neudorf, Maari Põim, Kadri Aavik, Hannaliisa Uusma.
13.15–13.30 vaheaeg
13.30–15.00 Ümarlaud: Helsingi Ülikooli Christine Instituudi 5. konverentsi jälgedes (Feminist thought – politics of concepts 23-25 May 2013, University of Helsinki, Finland)
Mõtteid ja muljeid jagavad: Evelyn Neudorf, Maari Põim, Kadri Aavik, Hannaliisa Uusma.
Arutelu
15.00–15.15 Kokkuvõtted Ilvi Cannon, Reet Laja
Osavõtust palume teatada
hiljemalt 4. juunil meiliaadressil enut@enut.ee
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Narva mnt 25-510
10120 Tallinn
Tel 640 9173
enut@enut.ee
www.enut.ee
Narva mnt 25-510
10120 Tallinn
Tel 640 9173
enut@enut.ee
www.enut.ee
kolmapäev, 22. mai 2013
Fotokonkurss "Märkama stereotüüpi!"
Aprilli lõpust startis noortele suunatud fotokonkurss, mis kutsub jäädvustama detaile, situatsioone ja suhtumisi, mis põhinevad vananenud arusaamadel soorollidest ehk sellest, mis on sobilik naisele ja mis mehele.
Sotsiaalministeerium ootab fotosid aadressil www.facebook.com/stereotyyp lehe galeriisse;
või e-postiga konkurss@stereotyyp.ee.
Meilile saadetud fotode puhul tuleb ära märkida autori ees- ja perekonnanimi; telefon; e-post ja foto pealkiri.
Fotode seast valib soolise võrdõiguslikkuse ekspertidest koosnev žürii välja kolm parimat fotot, mis kujutavad ilmekalt ühiskonnas aktuaalset probleemi, mille on ajendanud sooliste stereotüüpide olemasolu. Hinnatakse leidlikku ideed, kunstilist taset ning headest pildistamise tavadest kinni pidamist.
I koht - auhinnaks 50€ väärtuses Piletilevi kinkekaart;
II koht – auhinnaks 24€ väärtuses Forum Cinemase kinkepiletid
III koht – auhinnaks 16€ väärtuses Forum Cinemase kinkepiletid.
Töid saab esitada kuni 3. juunini (k.a) 2013.
Fotokonkursi “Märka stereotüüpi!” korraldab sotsiaalministeerium soolise võrdõiguslikkuse teavituskampaania raames, mille eesmärk on tõsta Eesti noorte teadlikkust soolistest stereotüüpidest ja soolisest ebavõrdsusest. Kampaaniat rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
esmaspäev, 13. mai 2013
Uuringutega kindlaks tehtud?
Eesti
Naisteühenduste Ümarlaua seminar laupäeval,
18. mail algusega 11.00 Tallinna Ülikoolis, Uus-Sadama 5 ruumis M 648
Osalemisest teatada eha.reitelmann@gmail.com
hiljemalt 15. maiks.
Sõidukulud kaetakse kuludokumentide alusel. Avasõnad
Uuringutega kindlaks tehtud? Avalikku arvamust mõjutavad pseudoteaduslikud seisukohad soost ja soolisusest - Ülle-Marike Papp
Arutelu
12.30-13.00
Kohvipaus
13.00-16.00
ENÜ volitatud esindajate koosolek
Täpsem info:
Eha Reitelmann
ENÜ peasekretär
Tellimine:
Postitused (Atom)



