esmaspäev, 14. november 2011
ENÜ avatud seminar Naistevastane vägivald ja lapsed
Kava:
10.00-12.00 ENÜ koosolek
1. Kokkuvõtted 2011. aasta tööst ja piirkondlike ümarlaudade kaardistusest- iga ümarlaua esindaja
2. ENÜ 2012. aasta tööplaani kinnitamine
3. Jooksvad küsimused- ENÜ seisukoht partnerlusseaduse osas jm
12.00-13.00 Kohvipaus
13.00-17.00 avatud seminar tööpealkirjaga Naistevastane vägivald ja lapsed
Esmalt toimub 2011. aasta Valge Lindi auhinna kätteandmine
Seejärel räägime hooldusõiguse vaidlustest ja olukordadest, kus lapsed kohtuvad vägivaldsete isadega, keda nad kardavad ja kellega puudub lähedussuhe.
Nendel juhtumitel põrkuvad isa seadusjärgne õigus (ja kohustus) lapsega kohtuda, lapse õigus kohtuda mõlema vanemaga ja lapse arvamuse arvestamise kohustus.
Kas lapse õigus kohtuda lahus elava vanemaga tähendab tema kohustust kohtuda vägivaldse vanemaga?
Esinema on lubanud tulla:
Ruth Soonets Tartu Laste Tugikeskusest
Merle Albrant, Järva Naiste Varjupaiga jurist
Eda Mölder, MTÜ Eluliin psühhoterapeut
Eveli Vavrenjuk, Tartu Maakohtu kohtunik
Ene Võrno, Ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige
Pakume kohvi ja sõidudokumentide alusel katame sõidukulud.
Palun anda oma osalusest teada hiljemalt 18. novembriks.
Eha Reitelmann
pühapäev, 6. november 2011
Näitus "Sugude substitutsioon"
teisipäeval, 8. novembril kell17 - 19
Galeriis Aatrium, Harju tn. 6.
Isiku soolist kuuluvust otsustatakse mitmel moel ja tasandil - arstid sünnitusmajas bioloogilisi erinevusi arvestades, vanemad nimeandmisega, inimesed tänaval tehes otsuseid välimuse alusel, arstlik ekspertiisikomisjon toetudes psühhiaatri otsusele ja geneetilisele uuringule. Peaaegu kõigi sookuuluvuse määratlemistasandeid saadavad oma kindlad ettemääratud ja vaid mõnikord ähmastunud piiridega suhtumine, kohtlemine, kasvatus ja sugude eristamine. Bioloogiline sookategooria ning visuaalselt ja psühholoogiliselt peegelduv sooidentiteet on põhilised faktorid, mille põhjal järeldusi ja otsuseid tehakse.
Näituseprojekti keskseteks küsimusteks on soo stereotüübid, sugupooletunnetus ja keelekategooria, kus vaatluse all on teksti sooline kuuluvus. Aasta jooksul lugesin seltskonnaajakirja "Kroonika", pöörates tähelepanu, milliste sõnadega naised ja mehed iseloomustavad ennast ja teisi ning milliseid (iseloomu)omadusi ja väärtusi peetakse vastassoo esindajate puhul olulisteks. Kui naiste poolt öeldud tekstid tähistada meeste poolt öelduteks ja vastupidi, kas tekstid on usutavad, kas need jäävad oma tähenduse ja sookuuluvuse juurde, milliseks kujuneb naiste ja meeste staatus?
Näitus jääb avatuks 09.11 - 26.11.2011
E-R 8-20
L 14-20
P suletud
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
laupäev, 5. november 2011
Sugude akadeemiline asümmeetria
Sirp 27.10.2011
Kurb lugu on see, et naisõppejõud ja -teadlased väga mehistest ülikoolidest ei nõustu oma nime all kirjutama-rääkima soolisest võrdõigusetusest. Keegi ei takista kandideerimast valitavatele ametikohtadele. Formaalselt on naiste ja meeste võrdsus tagatud, kuidas muidu. Õppetoolides täidetakse vabanenud õppejõukohad teaduskonna dekaani ettevõtmisel – dekaan kutsub kokku asjakohase eksperdikomisjoni. Kolmeliikmeline komisjon vaatab läbi avaliku info ja teeb siis oma otsuse.
Esimest korda professori või dotsendi ametisse kandideerijale korraldatakse avalik loeng. Sellele loengule tulevad kohale ka komisjoni liikmed. Nii professori kui ka dotsendi kohale kandideerinud naisteadlased kurdavad, et üsna sageli on saadud eksperdikomisjoni hinnanguks „mitte valida”. Eksperdikomisjoni arvamus mõjutab omakorda akadeemilist komisjoni ja akadeemiline komisjon (ülikoolides täidab see oma otsusega vabad ametikohad) üldjuhul toetab eksperdikomisjoni arvamust.
Akadeemiliste komisjonide sooline koosseis on järgmine: Tartu Ülikoolis kümnest liikmest kaks naised, Maaülikoolis seitsmest kolm naised, Tallinna Tehnikaülikoolis 14st üks naine, Tallinna Ülikoolis viiest kaks naist. Naissoost akadeemiliste ja teadusjuhtide vähesus torkab eriti silma tehnikateaduste valdkonnas ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Akadeemilise karjääri mõttes on sugude võrdne kohtlemine arusaadavalt oluline ka üliõpilaste koolituses. Üliõpilaste hoiakud ja arusaamad vermitakse käitumismustriks õpingute ajal ja arvata võib, et mees- ja naisõppejõudude suhe ei jää neile märkamata. Loomulikult ei ole akadeemiline sooline diskrimineerimine vahetu. See kujuneb välja mitmesuguste protsesside koosmõjus.
Eravestluses kurdavad naisteadlased ja -õppejõud, et probleemiks on kujunenud nende ignoreerimine mitmel moel: ei kaasata, ei informeerita, ei kutsuta uurimisgruppidesse. Võite küsida, et miks siis need inimesed ise oma probleemidest ei kirjuta. Nad pelgavad. Pelgavad ilma jääda olemasolevastki tööst ja võimalustest, pensionilisast.
Kõigist minu vestlustest tuli välja, et naisõppejõudude faktiline töökoormus on paraku suurem kui nende meeskolleegidel. Juriidilist palgavahet meeste ja naiste vahel enamjaolt ehk polegi, kuid naised on väidetavalt sagedamini määratud osakoormusele. Teadus on mainekesksuselt lähedane poliitikale, kus näokaotust välditakse iga hinna eest. Meenutan siinkohal Nobeli 2011. aasta keemiapreemia saajat, kes on tunnistanud, et ei julgenud näokaotuse kartuses avaldada oma tavatuid uurimistulemusi. Eesti akadeemilises keskkonnas on paraku oma koha leidnud hirm avaldada arvamust selle keskkonna kohta.
Loomuldasa ei peaks teadus olema võitlustanner, vaid koostöökoht. Rohkem kui meeskolleegidel on akadeemilistel naistel ootusi ja lootusi suuremaks akadeemiliseks vabaduseks. Vähemalt selline mulje on mulle jäänud peetud vestlustest. Akadeemiline vabadus on lahutamatu akadeemilisest vastutustundest. See on õigus isiklikule arvamusele, kuid avalikul loengul tuleb esitada ainult tõestatud ja argumenteeritud materjale ning teha ka oma teadustööd samal moel. Akadeemiliselt vaba õppejõud ja teadur teeb oma uurimistööd absoluutselt vabalt, sõltumata ettevõtetest ja ärihuvidest, usulistest, erakondlikest jm ühendustest.
Akadeemiline vabadus kindlustatakse sõltumatu palgapoliitikaga, aga loomulikult ka õhkkonnaga, kus sallitakse, isegi oodatakse sõnavõtte ülikooli ja teaduse kui institutsiooni kohta, administreerimisprobleemide ja muu sellise kohta.
Ühe Eesti ülikooli igati edukas, hästi toimetulev naisteadlane võttis küsimuse selle kohta, kas Eestis on piisavalt akadeemilist vabadust, kokku nii: „Minu arvamus on, et mitte mingisugust. Palk sõltub ei tea kellest. Teaduskorralduses otsustavad projektide saatuse tihti mittekompetentsed inimesed. Otsustajad on kas liiga huvitatud ühest või teisest otsusest või pole lihtsalt selle ala inimesed. Väike riik ja vähe rahvast…”
Akadeemilised olud on kujunenud aastate vältel, sealhulgas ka valmidus toimida vabalt ja sugusid võrdselt koheldes. Tegelikult on teadmata, kui olulised akadeemilist elu puudutavad otsused sünnivad klubilises tegevuses ja siseringis. Saunaskäigud ja jahilkäigud, sooliselt iseloomulikud meelelahutused... Ega mitteformaalne suhtlus ole kuidagimoodi halb, kuid selle soolise kallutatuse korral pole lootagi sooliselt tasakaalukaid otsuseid.
Akadeemiline demokraatia on mehhanism, mis pole orienteeritud mitte revolutsioonile, vaid olude jätkumisele. Olude muutmiseks on aga vaja tahet. Kas rohkem akadeemilist vabadust ja soolist võrdusust saab ülikoolidesse tuua vaid seadusandja sekkumisega? See riivaks ülikoolide autonoomiat. Rohkem akadeemilist vabadust ja sugude võrdsust rikastaks oluliselt meie akadeemilist maailma.
esmaspäev, 17. oktoober 2011
Esitletakse Eesti esimest soouuringute õpikut
Avatud Eesti Fond
17.10.2011
Homme, 18. oktoobril esitletakse Tallinna Ülikoolis Eesti esimest omamaist soouuringute õpikut, pealkirjaga „Sissejuhatus soouuringutesse.“
Avatud Eesti Fondi toetusel ilmunud õpik toob kokku eesti juhtivaid soouurijaid ja noored humanitaar- ning sotsiaalteadlased, et lahata soolise analüüsi erinevaid võimalusi. Artiklid mitte ainult ei tutvusta maailmas levinud lähenemisi, vaid rikastavad neid eesti ühiskonna põhjal tehtud uurimuste ja näidetega.
„On äärmiselt oluline, et Eesti esimene ülevaatlik soouurimusõpik ei ole tõlge vaid originaaltekst, omamaisena suudab ta kohalikku tegelikkust kindlasti ka paremini kõnetada. Elame ju kõik soolistena - tahame seda või ei - ja loodan, et õpik aitab meil kõigil paremini mõista seda, kuidas soolisus meie elu ja ühiskonda mõjutab,“ sõnas raamatu toimetaja, Tartu Ülikooli dotsent Raili Marling.
Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam lisas, et õpik ärgitab paljude näidete varal mõtlema ühiskondlike normide ja tõekspidamiste teemadel. „Kui tahame ühiskonnas valitsevaid hoiakuid paremini mõista, siis ei saa soolisuse aspekte kuidagi alahinnata. Sooline palgalõhe, naised juhtidena poliitikas ja ettevõtluses, naisekuvandi loomine meedias – need on teemad, mille üle peaksime tunduvalt rohkem avalikus ruumis arutlema. Nüüd on meil olemas ka hea eestikeelne ning kohalike näidetega akadeemiliselt tugev teos, mis argumentatsiooni rikastab,“ lausus Hellam.
Tutvustusseminaril avavad mõningad autorid soouuringute erinevaid tahke: Raili Marling tutvustab projekti, Katrin Kivimaa kõneleb soolisest vaatenurgast kunstis ja visuaalkultuuris, Barbi Pilvre süüvib meedia ja soo küsimustesse, Kairi Talves vaatleb sooperspektiivi sotsioloogias ja Tiiu Kuurme keskendub hariduse ja soo küsimustele.
Raamatu esitlus toimub 18. oktoobril kell 14 Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 õppehoones, ruumis 421.
Kõik huvilised on teretulnud!
Lisainfo:
Maarja Toots
Avatud Eesti Fond
maarja@oef.org.ee
6155 710
Raili Marling
raili.marling@ut.ee
50 464 29
neljapäev, 13. oktoober 2011
Loengusari "Mäluauk: naiskirjanikke erinevas ajas"
Loengusarja "Mäluauk: Naiskirjanikke erinevas ajas" esimene loeng toimub reedel, 14. oktoobril kell 16.30 Kadriorus Tammsaare muuseumis.
Loengusari on inspireeritud meie ekspositsioonist "Paradiisi perenaine. Leida Kibuvits Tammsaare juures" ning keskendub suures osas teemadele ja naiskirjanikele, kellest teame vähe või kelle looming on taas muutunud aktuaalseks, kaasaega kõnetavaks.
Sarja avaloengu peab Elo Lindsalu teemal "Love story ja lahutuse mudelid 1960.-1970. aastate Nõukogude Eesti proosas."
Osalemine tasuta.
Mälulünkade täitmine jätkub muidugi ka järgnevatel nädalatel, mil on võimalik (taas)tutvuda Aimee Beekmani, Elisabeth Aspe, Helga Pärli-Sillaotsa ja Leida Kibuvitsaga.
TULEMAS:
21.10. kell 17:00
Johanna Ross “Kõige viljakama kirjaniku kõige vastuolulisem teos”: “Aimee Beekman ja “Valikuvõimalus”".
27.10. kell 16:30
Elle-Mari Talivee “Elisabeth Aspe, kakskümmend kuus aastat Friedebert Tuglasest vanem”.
11.11. kell 17:00
Margaret Neithal „Naisautori marginaliseerumine Helga Pärli-Sillaotsa elu ja loomingu näitel“.
18.11. kell 17.00
Maarja Vaino „Looduse tehtud kirjanik. Leida Kibuvitsa elust ja loomingust“
Rohket osavõttu ja põnevaid arutleusid ootama jäädes,
A. H. Tammsaare Muuseum
Koidula 12 A, Tallinn
www.linnamuuseum.ee/tammsaare
teisipäev, 11. oktoober 2011
Eesti esimene omamaine soouuringute õpik
Õpik toob kokku eesti juhtivaid soouurijaid ja noori spetsialiste humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallast lahkamaks soolise analüüsi erinevaid võimalusi. Artiklid mitte ainult ei tutvusta maailmas levinud lähenemisi, vaid rikastavad neid eesti ühiskonna põhjal tehtud uurimuste ja näidetega.
Tutvustusseminaril avavad autorid soouuringute erinevaid tahke: õpiku koostaja ja toimetaja Raili Marling tutvustab projekti, Katrin Kivimaa kõneleb soolisest vaatenurgast kunstis ja visuaalkultuuris, Barbi Pilvre süüvib meedia ja soo küsimustesse, Kairi Talves vaatleb sooperspektiivi sotsioloogias ja Tiiu Kuurme keskendub hariduse ja soo küsimustele.
Kõik huvilised on teretulnud!
Õpik ilmus Avatud Eesti Fondi toetusel
Soome pangad usaldavad rohkem naissoost finantsjuhte
Pangad usaldavad rohkem naissoost rahandusjuhte, sest uuringu kohaselt on sel juhul ka laenu tagastamisega seotud riskid väiksemad.
Krediidiasutused on valmis andma sellistele ettevõtetele, kus ametis on naisfinantsjuht, soodsamatel tingimustel laenu.
kolmapäev, 5. oktoober 2011
Kvoodiga või kvoodita ...
politoloog, demokraat
Eesti peaks Norrast eeskuju võtma.
Rain KooliDelfi arvamustoimetaja
Meediapäeva moderaator
Ajutise meetmena on koodid ok
Rahvusvahelisel muusikapäeval kõlalised kuumadele teemadele leevenduseksrahvusvahelised kammermuusikapalad Pärnu muusika aastapreemia 2011 laureaadi
Toomas Kuteri esituses, klaveril Helin Kapten.
Meediapäev pildis
peasekretäri Ebba Räätsa kätte
Eesti Naistoimetajate juhatuse liige,
maali looja Aita Nurga
Jelena Skulskaja on sündinud 8. augustil 1950. aastal Tallinnas kirjanikust isa perekonnas, lõpetanud 1974 Tartu Ülikooli vene filoloogina ja on 1980. aastast Kirjanike Liidu liige. Ta on töötanud õpetajana Tallinna 20. Keskkoolis, ajakirjaniku ja kultuurivaatlejana ajalehtedes Sovetskaja Estonija, Estonija, Denj za Dnjom ja Molodjoz Estonii, teinud pikemat aega kaastööd ajalehtedele Postimees ja KesKus ning oli 13 aastat Vene Teatri draamastuudio õppejõud.
2008. aastast juhib ta ETV saadet “Batareja“.
Arvamusliider, esseist, kirjanik, ajakirjanik, saatejuht, tõlkija Jelena Skulskaja sulest on ilmunud tuhandeid artikleid ja 14 raamatut, sealhulgas mahukas kogumik Juhan Viidingu luulet tõlgituna vene keelde ja trükivärske luulekogu “Kohtumiseni paradiisis“,
mis vahendab venekeelsele lugejale terve rea tänaste eesti luuletajate loomet.
Jelena Skulskaja ise on öelnud: “Publitsistika ei nõua sugugi vähem hingejõudu kui poeesia.“
Hea Sõna auhinnaga tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Jelena Skulskaja tundlikku sotsiaalset närvi, professionaalset meisterlikkust ja tähelepandavat rolli eesti ja
vene kultuuriruumi vastastikusel vahendamisel ja lõimimisel.
laupäev, 1. oktoober 2011
Soolise võrdõiguslikkuse ekspert keelaks alaealistele Riigikogu ülekannete näitamise

Delfi Majandus
1. oktoober 2011
Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp ütles täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“, et ta keelaks alaealistel vaadata Riigikogu teleülekandeid, kuna seal kandub meeste üleolek Eesti ühiskonda.
„Väga ohtlikke meeme võib tekitada stseen, kui üks Riigikogu liige ütleb naisliikmele, et kuule sina, loll lapsuke, kuidas sa nii võid küsida ...“ sõnas Papp.
Ta meenutas samas, et ajalooliselt hääletasid Asutavas Kogus Eesti iseseisvumise poolt kõik kuus naisliiget.
Parlamendis on kõige rohkem naisliikmeid Rwandas – 56,3% -, kus on seadustatud kvoodisüsteem.
Põhjamaad on sihipäraselt teinud läbi 60-aastase arengu, et jõuda naiste 20%-lise esindatuseni parlamendis, ja veel 10 aastat, et jõuda 30%-ni, märkis ekspert.
„Millise tee peaks valima Eesti?" küsis ta.
Riigikogus on praegu 20 ehk 19,8 protsenti. Eesti naiste osalemine parlamendis ei aga vasta Papi sõnul majanduse arengutasemele ega meie soovile kuuluda Põhjamaade hulka - asetume oma Riigikogu soolise koosseisu alusel Rahvusvahelise Parlamentide Ühingu (IPU) nimekirjas Senegali ja Peruu vahele.
Papi sõnul sõnul seostuvad kvoodid esmalt kohe soolisusega. „Majandus toimib kvootide alusel, et maha suruda monopolide võim. Majandusteadlased ütlevad, et tootmisele ja kaubandusele ei tohiks olla barjääre – las parim toode võidab. Vabaturu põhimõte on sõnades ilus, kuid tegelikult soovime hoopis konkurentsiturgu, kus konkurentsieelise saavutaks parim toode või teenus,“ ütles Papp. „See on hoopis teine asi. Keegi ei anna vabatahtlikult võimu käest.“
Jõe-Cannon: naised tuleks alustuseks lasta riigifirmade juhtimise juurde
Delfi Majandus
1. oktoober 2011
Soolise võrdõiguslikkuse osas võiks Eesti võtta eeskuju Norralt, kus sookvoodid viidi ettevõtete juhtimisse sisse 2003. aastast, rääkis täna Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV – kvoodiga või kvoodita?“ politoloog, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse liige Ilvi Jõe-Cannon.
Tema sõnul oleks Eestil mõistlik alustada avalikust sektorist – riigile kuuluvatest ettevõtetest. Ta ise on naisena samuti valmis kuuluma mõne riigiettevõtte nõukogusse.
Nelja suurima riigile kuuluva ettevõtte juhtkonnas pole ühtegi naist:
Eesti Energia – juhatuses 5, nõukogus 8 liiget;
Eesti Raudtee – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Tallinna Sadam – juhatuses 2, nõukogus 8 liiget;
Estonian Air - juhatuses 2, nõukogus 6 liiget.
Kui valida nende ettevõtete juhtkonda alustuseks vähemalt üks kvalifitseeritud naine, tõuseks naiste osakaal kohe 10 protsendini.
„Pole võimalik öelda, et Eestis pole nii palju sobivaid naisi. Juba Estonian Business Schooli lõpetajate hulgas oli rohkem naisi kui mehi,“ märkis Jõe-Cannon. „Näiteks ma ise olen valmis kuuluma Tallinna Sadama nõukogusse.“
Kui Eesti riigis ei võeta midagi soolise võrdõiguslikkuse osas ette, siis meie majandus ei suuda konkureerida maailmaturul, rõhutas esineja.
„Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovaatiline, jätkusuutlik, läbipaistev, hea praktika järgija – selleks on vaja naiste kaasamist otsuste langetamiseks ettevõtte tasemel," sõnas Jõe-Cannon.
Sooliselt tasakaalus areng on tema sõnul positiivne, kui mitte öelda hädavajalik. Peab olema kriitiline mass, kolmandik, et grupp suudaks mõjutada ühisarvamust.
neljapäev, 29. september 2011
Sookvoodid – pseudoteema või demokraatliku ühiskonna arengu üks võimalustest
Pressiteade
29.09.2011
Sookvoodid – pseudoteema või demokraatliku ühiskonna arengu üks võimalustest
Sellel teemal arutletakse Eesti Naistoimetajate ühenduse meediapäeval „Kära meedia pärast IV. Kvoodiga või kvoodita“, mis toimub laupäeval, 1. oktoobril kell 12 Tallinna Ülikoolis, Riho Pätsi auditooriumis (ruum M-213), Uus Sadama 5, Tallinn.
Meediapäeval antakse ülevaade kvootide kui ajutiste erimeetmete sätestamise õiguslikest aspektidest, kvootide erinevatest liikidest ja rakendamisest maailma riikides. Rahvusvahelistele uuringutele tuginedes tuuakse välja, millistele ideoloogiatele toetuvad poolt- ja vastuväited ning milliseid meetmeid on riigid kasutanud soolise tasakaalu saavutamiseks esinduskogudes. Arutletakse, mis takistab Eesti naistel jõudmast tipppoliitikasse ja kas meie esindusdemokraatias saavad mehed esindada naiste elukogemusi.
Euroopa Parlamendi resolutsioonist „Naised ja ärijuhtimine“ 6. 07.2011: „Euroopa Komisjoni ja erasektori läbi viidud uuringud on näidanud, et ettevõtete paremate majandus- ja finantstulemuste ning naiste esindatuse vahel nende ettevõtete otsustusorganites eksisteerib seos, millest saab selgesti järeldada, et naiste oluline esindatus juhtivatel ametikohtadel on tõeline vahend, mille abil tagada majanduslikku konkurentsivõimet ning tulemuslikkust.“
Vastavalt resolutsioonile peab börsil noteeritud ettevõtete juhtorganitest olema 2015. aastaks 30% ja 2020. aastaks 40% naisi. Lähtuvalt Norra positiivsest kogemusest on Prantsusmaa, Holland ja Hispaania algatanud muudatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites.
Hoolimata kõrgemast haridustasemest on naiste palgad Eestis ca 30 protsenti madalamad kui meestel. Riigikogu kiitis 20. septembril 77 poolthäälega heaks otsuse, mis kohustab valitsust astuma samme sügava soolise palgalõhe vähendamiseks. Eurostati andmetel on Eestis Euroopa Liidu kõige suurem palgalõhe. Väiksem töötasu mõjutab aga pensionite ja sotsiaaltoetuste suurust.
Milline roll on muutunud julgeolekuga maailmas naistel? Kas võrdsus loeb suures poliitikas ja kas maailmapoliitikas osalevad naised muudavad rahvusvahelisi suhteid?
Lugupeetud ajakirjanikud!
Olete oodatud meediapäevale, mõtlema kaasa aruteludes ja osalema diskussioonides. Kava lisatud.
Meediapäeval antakse üle naistoimetajate HEA SÕNA auhind, mille sellel aastal pälvib kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija Jelena Skulskaja. Eelmiste aastate laureaadid on Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm ja Margus Saar.
Osavõtust teatamine naistoimetajad@gmail.com, tel. 5045400.
Täiendav info: Merike Viilup, tel. 5045400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee
Piret Mäeniit, tel 50 55516, e-post: piret.maeniit@gmail.com
MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.
KAVA
Eesti Naistoimetajate meediapäev
KÄRA MEEDIA PÄRAST IV
Kvoodiga või kvoodita?
11:30 - 12.00 Registreerimine ja tervituskohv
12:00 Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad
HEA SÕNA auhinna kätteandmine
12:15 - 13:00 "Milleks rääkida kvootidest, sihttasemetest ja eesmärkidest?"
Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
13:00 - 13:15 Diskussioon
13:15 - 13:45 Naised ja ärijuhtimine- Euroopa Parlamendi 6.07.2011 resolutsioon.
Siiri Oviir, Euroopa Parlamendi liige
13:45 – 14:15 Sooline tasakaal ettevõttes: Norra mudel
Ilvi Jõe-Cannon, politoloog, demokraat
14:15 – 14:30 Diskussioon
14:30 - 15:30 Kohvilaud
15:30- 16:00 "Kvootidega võrdse maailma poole?"
Erkki Bahovski, vabakutseline ajakirjanik
16:00 – 16:15 Diskussioon
16:15 – 16:40 Dokfilm „Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis“,
www.sooline.ee, rež. Kaupo Kruusiauk , konsultant Barbi Pilvre
16:40 Diskussioon
Reet Laja, ENUT-i juhatuse esinaine
Harda Roosna, ENÜ eesistuja asetäitja, Hiiu Lehe peatoimetaja
17:00 Kokkuvõte, lõpetamine, sünnipäevatort
Moderaatorid: Merike Viilup, ajakirjanik ja meediakonsultant
Rain Kooli, Delfi arvamustoimetaja
Koostööpartnerid ja toetajad:
Eesti Ajakirjanike Liit (EAL)
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ)
Eesti Aastaraamat
Eurofoto
teisipäev, 27. september 2011
Hea Sõna auhinna laureaat 2011 - Jelena Skulskaja!
Pressiteade
27. septembril 2011
Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija Jelena Skulskaja
Auhind antakse üle laupäeval, 1. oktoobril kell 12 Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IV“ Tallinna Ülikooli Riho Pätsi auditooriumis (ruum M-213), Uus-Sadama 5
HEA SÕNA auhinnaga tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Eestis silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid. Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga ainulaadse maaliga. Hea Sõna auhinda antakse välja viiendat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm ja Margus Saar.
Jelena Skulskaja on sündinud 8. augustil 1950. aastal Tallinnas kirjanikust isa perekonnas, lõpetanud 1974 Tartu Ülikooli vene filoloogina ja on 1980. aastast Kirjanike Liidu liige. Ta on töötanud õpetajana Tallinna 20. Keskkoolis, ajakirjaniku ja kultuurivaatlejana ajalehtedes Sovetskaja Estonija, Estonija, Denj za Dnjom ja Molodjoz Estonii, teinud pikemat aega kaastööd ajalehtedele Postimees ja KesKus ning oli 13 aastat Vene Teatri draamastuudio õppejõud.
2008. aastast juhib ta ETV saadet “Batareja“.
Arvamusliider, esseist, kirjanik, ajakirjanik, saatejuht, tõlkija Jelena Skulskaja sulest on ilmunud tuhandeid artikleid ja 14 raamatut, sealhulgas mahukas kogumik Juhan Viidingu luulet tõlgituna vene keelde ja trükivärske luulekogu “Kohtumiseni paradiisis“, mis vahendab venekeelsele lugejale terve rea tänaste eesti luuletajate loomet.
Jelena Skulskaja ise on öelnud: “Publitsistika ei nõua sugugi vähem hingejõudu kui poeesia.“
Hea Sõna auhinnaga tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Jelena Skulskaja tundlikku sotsiaalset närvi, professionaalset meisterlikkust ja tähelepandavat rolli eesti ja vene kultuuriruumi vastastikusel vahendamisel ja lõimimisel.
Täiendav info: Piret Mäeniit, tel 50 55516, e-post: piret.maeniit@gmail.com
Merike Viilup, tel. 5045400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee
MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.
teisipäev, 13. september 2011
Naistoimetajate meediapäev Kära meedia pärast. Kvoodiga või kvoodita
osale diskussioonides
„KÄRA MEEDIA PÄRAST. Kvoodiga või kvoodita“
1. oktoobril kell 12
Tallinna Ülikooli Riho Pätsi auditooriumis M-213, Uus-Sadama 5.
Ülle-Marike Papp, Siiri Oviir, Erkki Bahovski,
Iivi Masso, Ilvi Jõe Cannon.
viiendat tegevusaastat,
viiendat korda anname välja Hea Sõna auhinda,
katame kohvilaua ja laseme hea maitsta sünnipäevatordil.
Piret Mäeniit - Kodutohter, peatoimetaja
Aita Nurga - Äripäeva Kirjastus, toimetaja
Hille Karm - ERGO,
toimetajaMilla Mägi - vabakutseline ajakirjanik
Kaarin Subbi - vabakutseline fotograaf
Merike Viilup – EAL juhatuse liige, Eesti Kultuurfilm, produtsent
Hille Tänavsuu – Postimees, reporter-toimetaja
Ebba Rääts - EAL peasekretär
Madli Vitismann – The Scandinavian Shipping Gazette, korrespondent
Eesmärkideks seadsime:
Edendada koostööd naisajakirjanike vahel;
Tutvuda Eesti naisorganisatsioonide tegevusega;
Arendada koostööd naistoimetajate ühendustega välismaal;
Võtta seisukohti nais- ja võrdõiguslikkuse küsimustes;
Väärtustada ajakirjanduses kirjutamise kultuuri.
On heameel tõdeda, et möödunud on viis tegusat aastat, millest suurem osa on jäädvustatud ka meie blogis.
Teretulemast meie juubelihõngulise sünnipäeva tähistamisele!
KAVA:
Eesti Naistoimetajate meediapäev
KÄRA MEEDIA PÄRAST IV
Kvoodiga või kvoodita.
Tallinna Ülikool,
Riho Pätsi auditoorium (ruum M-213), II korrus
Uus-Sadama 5, Tallinn
11:30 - 12.00 Registreerimine ja tervituskohv
12:00 Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad
HEA SÕNA auhinna kätteandmine
12:15 - 13:00 "Milleks rääkida kvootidest, sihttasemetest ja eesmärkidest?"
Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
Eesti naiste osalemine parlamendis ei vasta majanduse arengutasemele ega meie soovile kuuluda Põhjamaade hulka - asetume oma Riigikogu soolise koosseisu alusel Rahvusvahelise Parlamentide Ühingu (IPU) nimekirjas Senegali ja Peruu vahele.
Arutleme, millised on siis need barjäärid, mis takistavad Eesti naistel jõuda tipppoliitikasse ja kas meie esindusdemokraatias saavad mehed esindada naiste elukogemusi? Kas naiste esindatus otsustuskogudes on imporditud teema või okupatsiooni poolt katkestatud demokraatiataotlus? Kas kvoodid on jäänuksümbolid nõukogude-aegsest sundemantsipeerimisest või hoopis demokraatliku ühiskonna arengu tagamise üks võimalustest?
Ettekanne annab ülevaate kvootide kui ajutiste erimeetmete sätestamise õiguslikest aspektidest, kvootide erinevatest liikidest, kvootide rakendamise viisidest maailmas ja EL liikmesriikides. Ühtlasi toetutakse uuringutele, mis toovad välja selle, millistele ideoloogiatele toetuvad poolt- ja vastuväited poliitilise esindatuse piirmääradele? Vaadeldakse, milliseid lähenemisviise – pikaajalisi või kiireid - on eri riigi kasutanud soolise tasakaalu saavutamiseks esinduskogudes.
13:00 - 13:15 Diskussioon
13:15 - 13:45 Naised ja ärijuhtimine
Siiri Oviir, EP liige, EP naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liige,
EP resolutsiooni „Naised ja ärijuhtimine“ kaasraportöör
Suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhtorganitest peaks 2015. aastaks olema 30% ja 2020. aastaks 40% naisi. Kui vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks, tuleb naiste esindatuse suurendamiseks kasutada ELi seadusandlust. EL suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhatuste liikmetest on praegu naisi 10%, neist ainult 3% on juhatuse esimehed.
Ettevõtete juhatustes suureneb naiste osakaal liiga aeglaselt.
"Euroopa ei saa endale lubada talentide raiskamist! Naiste rolli suurendamine ettevõtete juhatuses ei ole ainult eetika ja võrdsuse küsimus, vaid see ülioluline ka majanduskasvu ning konkurentsivõimelise siseturu jaoks. Raporti "Naised ja ärijuhtimine" vastuvõtmisega saatis Euroopa Parlament selge sõnumi valitsustele, sotsiaalpartneritele ning ettevõtetele Euroopas," sõnas raporti koostaja EP asepresident Rodi Kratsa- Tsagaropoulou.
Viidates Norra edukale kvoodiseadusele, tervitavad EP saadikud Prantsusmaa, Hollandi ja Hispaania algatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites.
13:45 – 14:15 Sooline tasakaal ettevõttes: Norra mudel
Ilvi Jõe-Cannon, demokraat, ENUT-i juhatuse liige
Eesti majandus on osa rahvusvahelisest turumajandusest. Et olla edukas, peab iga sektor olema konkurentsivõimeline. Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovaatiline, jätkusuutlik, läbipaistev, hea praktika järgija – selleks on vaja naiste kaasamist otsuste langetamiseks ettevõtte tasemel. Norras saadi sellest aru ja võeti 2003.a. vastu seadus, mille järgi aktsiaseltsid ja korporatsioonid pidid juhatusse määrama naisi. Vastupanu oli suur, aga valitsuses oldi veendunud, et seadus tugevdab Norra firmade majanduslikku edu. Aeg on näidanud, et otsus oli õige. Terve mõistus ütleb, et sooliselt tasakaalus areng positiivne, kui mitte öelda hädavajalik.
14:15 – 14:30 Diskussioon
14:30 - 15:00 Kohvilaud
15:00- 15:30 "Kvootidega võrdse maailma poole?"
Erkki Bahovski, vabakutseline ajakirjanik
Milline roll on muutunud julgeolekuga maailmas naistel?
Kas võrdsus loeb suures poliitikas ja kas maailmapoliitikas osalevad naised muudavad rahvusvahelisi suhteid?
15:30 – 15:45 Diskussioon
15:45- 16:15 Iivi Masso, Diplomaatia peatoimetaja
16:15 – 16:30 Diskussioon
16:30 – 17:00 Dokfilm „Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis“,
http://www.sooline.ee/, rež. Kaupo Kruusiauk , konsultant Barbi Pilvre
Film uurib soolise võrdõiguslikkuse olukorda Eesti ühiskonnas. Keskendutakse kolmele teemale:
• Sugu ja stereotüübid
• Sugu ja palk
• Sugu, töö- ja pereelu
Sõna saavad inimesed, kelle elukutsevalikud pole ühiskonnas kehtivate stereotüüpide kohaselt kõige tavapärasemad. Uuritakse ka tundlikku palgateemat. Miks on nii, et Eesti naised teenivad meestega võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem? Kui erialane eneseteostus on ühtviisi oluline mõlemale, siis kuidas ühildada töised ja kodused kohustused.
Diskussioonis osalevad Reet Laja, ENUT-i juhatuse esinaine
Harda Roosna, ENÜ eesistuja asetäitja, Hiiu Lehe peatoimetaja
17:15 Kokkuvõte, lõpetamine, sünnipäevatort
Moderaatorid: Merike Viilup, ajakirjanik ja meediakonsultant
Rain Kooli, Delfi arvamustoimetaja
Koostööpartnerid:
Esti Ajakirjanike Liit
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
neljapäev, 25. august 2011
Nimede raamatu esitlus

jagasid autogramme ja võtsid vastu õnnitlusi.
Kaante vahele ja CD-le on saanud 70 000 eesnime,
Kel päevakorras lapsukese nimepaneku tähtis protseduur,
on äsjailmunud trükis igal juhul tänuväärne abivahend.
esmaspäev, 22. august 2011
Pireti ja Aita koostöös on ilmunud raamat "Eesti nimed"!
Igal inimesel on nimi ja iga nime taga on oma lugu.
Kas teate, kust on teie nimi pärit ja mida see tähendab?
Või kui palju on teil Eestis nimekaime?
Kogumik „Eesti nimed“ annab ülevaate meie eesnimede kujunemisest ja tähendustest,
muistsetest nimedest, kaitsvatest, haruldastest ja populaarsetest nimedest,
nimepaneku reeglitest ja nimepäevadest.
Koostaja Piret Mäeniit, kaanekujundus Walter Piirmets, toimetaja Aita Nurga.
Raamatuga on kaasas CD,
mis sisaldab kõiki Eestis esinevaid eesnimesid nii tähestiku kui esinemissageduse järgi.
Esitlusel esilinastub nimedega seotud üllatusfilm Eesti Riigiarhiivist ja on muidki üllatusi.
Raamat müügis sõbrahinnaga.
Olete oodatud!
pühapäev, 21. august 2011
Valmis dokumentaalfilm soolisest võrdõiguslikkusest Eestis
Filmi esimeses osas portreteeritakse lasteaiaõpetaja Aigarit ja bussijuht Aget – inimesi, kelle elukutsevalikud pole ühiskonnas kehtivate stereotüüpide kohaselt just kõige tavapärasemad, ent kes on veenvaks tõestuseks sellest, et rahulolu toob vaid töö, mis tõeliselt südamelähedane.
Filmi teises osas analüüsitakse soolise palgalõhe teemat, mis on Eestis Euroopa Liidu suurim (30,9%). Probleemi olemust ja võimalikke lahendusi lahkavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, personalispetsialist ning firmajuht.
Lõpetuseks jutustab oma pereelust kahte last kasvatav abielupaar, kelle näitel illustreeritakse, kuidas ühildada töised ja kodused kohustused juhul, kui erialane eneseteostus on ühtviisi oluline mõlema partneri jaoks. Samuti on kõne all erinevused suurfirmade deklareeritud perepoliitika ning tegeliku olukorra vahel.
Filmi režissöör on Kaupo Kruusiauk, konsultant Barbi Pilvre. Valmimist rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine”.
Edaspidi saavad filmi erinevate koolituste, teabepäevade jms käigus kasutada soolise võrdõiguslikkuse konsultandid ja kõik, kelle tegevuse eesmärgiks on vähendada soolisest ebavõrdsusest tulenevaid probleeme Eesti ühiskonnas. Filmi saab tellida veebilehel www.sooline.ee, filmi treilerit vaata siit.
Dokumentaalfilm “Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis” kestab 46 minutit ning sellel on ka venekeelsed subtiitrid. Teos valmis ajavahemikus september 2010 kuni mai 2011.
Film esilinastus 2011. aasta mais ning seda levitati tasuta inimestele ja organisatsioonidele, kelle tegevus on seotud soolise ebavõrdsuse vähendamisega Eestis.
Filmi saab laenutada Eesti Rahvusraamatukogust, Tartu Linnaraamatukogust ja Tartu Ülikooli raamatukogust, samuti pannakse film vaatamiseks välja Eesti Töötukassa maakondlikesse karjääriinfotubadesse. Peagi saab filmi vaadata tasuta ka Elioni DigiTVst.
Filmi rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“, mida vahendas SA Innove.
Lisainfo:
Katre Ratassepp
Tel 509 6650
www.sooline.ee
teisipäev, 16. august 2011
Naised äris: Euroopa Parlament toetab kvoote
Suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhtorganitest peaks 2015. aastaks olema 30% ja 2020. aastaks 40% naisi. Kui vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks, tuleb naiste esindatuse suurendamiseks kasutada ELi seadusandlust. Praegu on Euroopa Liidus kõige suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhatuste liikmete seas naisi 10% ja neist ainult 3% on juhatuse esimehed.
Kolmapäeval vastu võetud mitte-siduvas resolutsioonis märgitakse, et ettevõtete juhatustes suureneb naiste osakaal vaid poole protsendipunkti võrra aastas ning sellise trendi jätkudes läheks veel viiskümmend aastat enne, kui ettevõtete juhatustes on vähemalt 40% mõlema soo esindajaid.
Raporti koostaja, EP asepresident Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (Rahvapartei, Kreeka):
"Euroopa ei saa talentide raiskamist endale lubada! Naiste rolli suurendamine ettevõtete juhatuses ei ole ainult eetika ja võrdsuse küsimus, vaid see ülioluline ka majanduskasvu ning konkurentsivõimelise siseturu jaoks. Raporti "Naised ja ärijuhtimine" vastuvõtmisega saatis Euroopa Parlament selge sõnumi valitsustele, sotsiaalpartneritele ning ettevõtetele Euroopas."
Siduv ELi seadusandlus naiste esindatuse suurendamiseks
Saadikud paluvad komisjoni "teha 2012. aastaks sookvoote hõlmav õigusakti ettepanek naiste esindatuse suurendamiseks ettevõtete juhtorganites 30%-ni 2015. aastaks ning 40%-ni 2020. aastaks", juhul kui selgub, et liikmesriikide ja ettevõtete võetud vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks.
Viidates Norra edukale kvoodiseadusele, tervitavad saadikud Prantsusmaa, Hollandi ja Hispaania algatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites. Samas peaks sooline tasakaal olema tagatud iga suurusega ettevõtetes ning komisjonil palutakse selle saavutamiseks koostada juhend väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.
Loe Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011 resolutsiooni siit
teisipäev, 9. august 2011
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua suvekool Hiiumaal
Reede, 12. august 9.00 väljasõit Tallinna bussijaamast
11.00 praam Rohukülast
Ringsõit Hiiumaal- Pühalepa kirik, Suuremõisa loss, Soera talumuuseum, Kärdla, Ristimägi, Reigi kirik ja surnuaed, Kõrgessaare-Viskoosa, Kõpu tuletorn?
Lõunat sööme Kärdlas
19.00 saabumine Kõpu internaatkooli, majutus
20.00 õhtusöök
Laupäev, 13. august 8.30-9.30 hommikusöök
9.30-11.00 EWL uudised (peaassamblee jne)
GET projekt
EWL violence observatory, Euroopa Nõukogu vägivalla vastane konventsioon, EL direktiiv
kohvipaus
11.30-13.00 Ülevaade uue voliniku senisest tööst, edaspidistest plaanidest
13.00-14.00 lõunasöök
14.00-15.30 Eestis käimasolevad protsessid- laste ja perede arengukava, muudatused haridussüsteemis jm. Ülevaade organisatsioonide tööst.
15.30. kohvipaus
16.00-18.00 Ajurünnak: kuidas panna tööle oma maakonna naiste ümarlaud, mida ja kuidas makonna tasandil ära teha (tööplaan, töö korraldus)
19.00-20.00 õhtusöök
Pühapäev, 14. august 8.30-9.30. hommikusöök
9.30-10.30 Arutelu:ENÜ edaspidised tööplaanid jm jooksvad küsimused
11.00 väljasõit Kõpust
12.30. praam Heltermaalt
13.45 - 15.30 tagasisõit Tallinna bussijaama
reede, 1. juuli 2011
Maalilaager Jursu 2011
Haapsalu, 27. juuni kell 16.00.Vahepeatus toidumoona varumiseks.
Nagu hiljem selgus, olime ka seekord oma isukust veidi üle hinnanud,
aga peaasi, et millestki puudust ei tulnud.
Vaatamata lonkavale legendile jaühe ekipaaži eksirännakutele kroonis meid edu.
Siin ta on - tempokast maailmavalust unustusse jäetud
rahu ja vaikuse saareke Jursu.

Avarat siseõue ääristasid väikesed,
kõpitsemist ihkavad suvilaköksid.
Sellesse lipuvardasse me oma lippu ei heisanud.
Just see, mida otsisime - uniselt tukkuv majakemetsa sees ja mere ääres.
Rahu ja vaikus, sekka linnulaulu ja sääsehammustusi.
