Naistoimetajate meediapäev Kära meedia pärast. Kvoodiga või kvoodita

Tule naistoimetajate IV meediapäevale,
osale diskussioonides
„KÄRA MEEDIA PÄRAST. Kvoodiga või kvoodita“
1. oktoobril kell 12
Tallinna Ülikooli Riho Pätsi auditooriumis M-213, Uus-Sadama 5.

Ettekanded:
Ülle-Marike Papp, Siiri Oviir, Erkki Bahovski,
Iivi Masso, Ilvi Jõe Cannon.

Meediapäevaga tähistame naistoimetajate ühenduse
viiendat tegevusaastat,
viiendat korda anname välja Hea Sõna auhinda,
katame kohvilaua ja laseme hea maitsta sünnipäevatordil.

Kava (allpool) täieneb sedamööda,kuidas laekuvad esinejate materjalid.

Osavõtuks registreerimine: naistoimetajad@gmail.com, tel. 5045400

Viis aastat tagasi, 27. septembril 2006 kirjutasid Peeter I majamuuseumis naistoimetajate ühenduse asutamisele alla:
Piret Mäeniit - Kodutohter, peatoimetaja
Aita Nurga - Äripäeva Kirjastus, toimetaja
Hille Karm - ERGO,
toimetajaMilla Mägi - vabakutseline ajakirjanik
Kaarin Subbi - vabakutseline fotograaf
Merike Viilup – EAL juhatuse liige, Eesti Kultuurfilm, produtsent
Hille Tänavsuu – Postimees, reporter-toimetaja
Ebba Rääts - EAL peasekretär
Madli Vitismann – The Scandinavian Shipping Gazette, korrespondent

Eesmärkideks seadsime:
Edendada koostööd naisajakirjanike vahel;
Tutvuda Eesti naisorganisatsioonide tegevusega;
Arendada koostööd naistoimetajate ühendustega välismaal;
Võtta seisukohti nais- ja võrdõiguslikkuse küsimustes;
Väärtustada ajakirjanduses kirjutamise kultuuri.

Ja otsustasime hakata välja andma Hea Sõna auhinda.
On heameel tõdeda, et möödunud on viis tegusat aastat, millest suurem osa on jäädvustatud ka meie blogis.
Teretulemast meie juubelihõngulise sünnipäeva tähistamisele!

KAVA:
Eesti Naistoimetajate meediapäev

KÄRA MEEDIA PÄRAST IV
Kvoodiga või kvoodita.

Tallinna Ülikool,
Riho Pätsi auditoorium (ruum M-213), II korrus
Uus-Sadama 5, Tallinn

11:30 - 12.00 Registreerimine ja tervituskohv
12:00 Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad
HEA SÕNA auhinna kätteandmine

12:15 - 13:00 "Milleks rääkida kvootidest, sihttasemetest ja eesmärkidest?"
Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert

Eesti naiste osalemine parlamendis ei vasta majanduse arengutasemele ega meie soovile kuuluda Põhjamaade hulka - asetume oma Riigikogu soolise koosseisu alusel Rahvusvahelise Parlamentide Ühingu (IPU) nimekirjas Senegali ja Peruu vahele.
Arutleme, millised on siis need barjäärid, mis takistavad Eesti naistel jõuda tipppoliitikasse ja kas meie esindusdemokraatias saavad mehed esindada naiste elukogemusi? Kas naiste esindatus otsustuskogudes on imporditud teema või okupatsiooni poolt katkestatud demokraatiataotlus? Kas kvoodid on jäänuksümbolid nõukogude-aegsest sundemantsipeerimisest või hoopis demokraatliku ühiskonna arengu tagamise üks võimalustest?
Ettekanne annab ülevaate kvootide kui ajutiste erimeetmete sätestamise õiguslikest aspektidest, kvootide erinevatest liikidest, kvootide rakendamise viisidest maailmas ja EL liikmesriikides. Ühtlasi toetutakse uuringutele, mis toovad välja selle, millistele ideoloogiatele toetuvad poolt- ja vastuväited poliitilise esindatuse piirmääradele? Vaadeldakse, milliseid lähenemisviise – pikaajalisi või kiireid - on eri riigi kasutanud soolise tasakaalu saavutamiseks esinduskogudes.

13:00 - 13:15 Diskussioon

13:15 - 13:45 Naised ja ärijuhtimine
Siiri Oviir, EP liige, EP naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liige,
EP resolutsiooni „Naised ja ärijuhtimine“ kaasraportöör

Suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhtorganitest peaks 2015. aastaks olema 30% ja 2020. aastaks 40% naisi. Kui vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks, tuleb naiste esindatuse suurendamiseks kasutada ELi seadusandlust. EL suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhatuste liikmetest on praegu naisi 10%, neist ainult 3% on juhatuse esimehed.
Ettevõtete juhatustes suureneb naiste osakaal liiga aeglaselt.
"Euroopa ei saa endale lubada talentide raiskamist! Naiste rolli suurendamine ettevõtete juhatuses ei ole ainult eetika ja võrdsuse küsimus, vaid see ülioluline ka majanduskasvu ning konkurentsivõimelise siseturu jaoks. Raporti "Naised ja ärijuhtimine" vastuvõtmisega saatis Euroopa Parlament selge sõnumi valitsustele, sotsiaalpartneritele ning ettevõtetele Euroopas," sõnas raporti koostaja EP asepresident Rodi Kratsa- Tsagaropoulou.
Viidates Norra edukale kvoodiseadusele, tervitavad EP saadikud Prantsusmaa, Hollandi ja Hispaania algatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites.
13:45 – 14:15 Sooline tasakaal ettevõttes: Norra mudel
Ilvi Jõe-Cannon, demokraat, ENUT-i juhatuse liige
Eesti majandus on osa rahvusvahelisest turumajandusest. Et olla edukas, peab iga sektor olema konkurentsivõimeline. Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovaatiline, jätkusuutlik, läbipaistev, hea praktika järgija – selleks on vaja naiste kaasamist otsuste langetamiseks ettevõtte tasemel. Norras saadi sellest aru ja võeti 2003.a. vastu seadus, mille järgi aktsiaseltsid ja korporatsioonid pidid juhatusse määrama naisi. Vastupanu oli suur, aga valitsuses oldi veendunud, et seadus tugevdab Norra firmade majanduslikku edu. Aeg on näidanud, et otsus oli õige. Terve mõistus ütleb, et sooliselt tasakaalus areng positiivne, kui mitte öelda hädavajalik.
14:15 – 14:30 Diskussioon

14:30 - 15:00 Kohvilaud

15:00- 15:30 "Kvootidega võrdse maailma poole?"
Erkki Bahovski, vabakutseline ajakirjanik
Milline roll on muutunud julgeolekuga maailmas naistel?
Kas võrdsus loeb suures poliitikas ja kas maailmapoliitikas osalevad naised muudavad rahvusvahelisi suhteid?
15:30 – 15:45 Diskussioon

15:45- 16:15 Iivi Masso, Diplomaatia peatoimetaja
16:15 – 16:30 Diskussioon

16:30 – 17:00 Dokfilm „Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis“,
http://www.sooline.ee/, rež. Kaupo Kruusiauk , konsultant Barbi Pilvre
Film uurib soolise võrdõiguslikkuse olukorda Eesti ühiskonnas. Keskendutakse kolmele teemale:
• Sugu ja stereotüübid
• Sugu ja palk
• Sugu, töö- ja pereelu
Sõna saavad inimesed, kelle elukutsevalikud pole ühiskonnas kehtivate stereotüüpide kohaselt kõige tavapärasemad. Uuritakse ka tundlikku palgateemat. Miks on nii, et Eesti naised teenivad meestega võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem? Kui erialane eneseteostus on ühtviisi oluline mõlemale, siis kuidas ühildada töised ja kodused kohustused.
Diskussioonis osalevad Reet Laja, ENUT-i juhatuse esinaine
Harda Roosna, ENÜ eesistuja asetäitja, Hiiu Lehe peatoimetaja
17:15 Kokkuvõte, lõpetamine, sünnipäevatort

Moderaatorid: Merike Viilup, ajakirjanik ja meediakonsultant
Rain Kooli, Delfi arvamustoimetaja

Koostööpartnerid:
Esti Ajakirjanike Liit
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Nimede raamatu esitlus

Raamatu koostaja Piret Mäeniit ja toimetaja-kirjastaja Aita Nurga
jagasid autogramme ja võtsid vastu õnnitlusi.
Kaante vahele ja CD-le on saanud 70 000 eesnime,

millest üle 50 000 on ainukordsed.
Kel päevakorras lapsukese nimepaneku tähtis protseduur,
on äsjailmunud trükis igal juhul tänuväärne abivahend.

Fotod Merike Viilup

Pireti ja Aita koostöös on ilmunud raamat "Eesti nimed"!

Igal inimesel on nimi ja iga nime taga on oma lugu.
Kas teate, kust on teie nimi pärit ja mida see tähendab?
Või kui palju on teil Eestis nimekaime?
Kogumik „Eesti nimed“ annab ülevaate meie eesnimede kujunemisest ja tähendustest,
muistsetest nimedest, kaitsvatest, haruldastest ja populaarsetest nimedest,
nimepaneku reeglitest ja nimepäevadest.
Koostaja Piret Mäeniit, kaanekujundus Walter Piirmets, toimetaja Aita Nurga.
Raamatuga on kaasas CD,
mis sisaldab kõiki Eestis esinevaid eesnimesid nii tähestiku kui esinemissageduse järgi.

Neljapäeval kell 16-17 on ajaloomuuseumis (Pikk 17) uue raamatu esitlus.
Esitlusel esilinastub nimedega seotud üllatusfilm Eesti Riigiarhiivist ja on muidki üllatusi.
Raamat müügis sõbrahinnaga.
Olete oodatud!

Valmis dokumentaalfilm soolisest võrdõiguslikkusest Eestis

Dokumentalistlikus laadis film “Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis” keskendub soostereotüüpide, palgalõhe ning töö- ja pereelu ühitamise teemadele.

Filmi esimeses osas portreteeritakse lasteaiaõpetaja Aigarit ja bussijuht Aget – inimesi, kelle elukutsevalikud pole ühiskonnas kehtivate stereotüüpide kohaselt just kõige tavapärasemad, ent kes on veenvaks tõestuseks sellest, et rahulolu toob vaid töö, mis tõeliselt südamelähedane.

Filmi teises osas analüüsitakse soolise palgalõhe teemat, mis on Eestis Euroopa Liidu suurim (30,9%). Probleemi olemust ja võimalikke lahendusi lahkavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, personalispetsialist ning firmajuht.

Lõpetuseks jutustab oma pereelust kahte last kasvatav abielupaar, kelle näitel illustreeritakse, kuidas ühildada töised ja kodused kohustused juhul, kui erialane eneseteostus on ühtviisi oluline mõlema partneri jaoks. Samuti on kõne all erinevused suurfirmade deklareeritud perepoliitika ning tegeliku olukorra vahel.

Filmi režissöör on Kaupo Kruusiauk, konsultant Barbi Pilvre. Valmimist rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine”.

Edaspidi saavad filmi erinevate koolituste, teabepäevade jms käigus kasutada soolise võrdõiguslikkuse konsultandid ja kõik, kelle tegevuse eesmärgiks on vähendada soolisest ebavõrdsusest tulenevaid probleeme Eesti ühiskonnas. Filmi saab tellida veebilehel www.sooline.ee, filmi treilerit vaata siit.

Dokumentaalfilm “Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis” kestab 46 minutit ning sellel on ka venekeelsed subtiitrid. Teos valmis ajavahemikus september 2010 kuni mai 2011.

Film esilinastus 2011. aasta mais ning seda levitati tasuta inimestele ja organisatsioonidele, kelle tegevus on seotud soolise ebavõrdsuse vähendamisega Eestis.

Filmi saab laenutada Eesti Rahvusraamatukogust, Tartu Linnaraamatukogust ja Tartu Ülikooli raamatukogust, samuti pannakse film vaatamiseks välja Eesti Töötukassa maakondlikesse karjääriinfotubadesse. Peagi saab filmi vaadata tasuta ka Elioni DigiTVst.

Filmi rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“, mida vahendas SA Innove.


Lisainfo:

Katre Ratassepp
Tel 509 6650
www.sooline.ee

Naised äris: Euroopa Parlament toetab kvoote

Euroopa Parlament 6. juuli 2011

Suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhtorganitest peaks 2015. aastaks olema 30% ja 2020. aastaks 40% naisi. Kui vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks, tuleb naiste esindatuse suurendamiseks kasutada ELi seadusandlust. Praegu on Euroopa Liidus kõige suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhatuste liikmete seas naisi 10% ja neist ainult 3% on juhatuse esimehed.

Kolmapäeval vastu võetud mitte-siduvas resolutsioonis märgitakse, et ettevõtete juhatustes suureneb naiste osakaal vaid poole protsendipunkti võrra aastas ning sellise trendi jätkudes läheks veel viiskümmend aastat enne, kui ettevõtete juhatustes on vähemalt 40% mõlema soo esindajaid.

Raporti koostaja, EP asepresident Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (Rahvapartei, Kreeka):

"Euroopa ei saa talentide raiskamist endale lubada! Naiste rolli suurendamine ettevõtete juhatuses ei ole ainult eetika ja võrdsuse küsimus, vaid see ülioluline ka majanduskasvu ning konkurentsivõimelise siseturu jaoks. Raporti "Naised ja ärijuhtimine" vastuvõtmisega saatis Euroopa Parlament selge sõnumi valitsustele, sotsiaalpartneritele ning ettevõtetele Euroopas."

Siduv ELi seadusandlus naiste esindatuse suurendamiseks

Saadikud paluvad komisjoni "teha 2012. aastaks sookvoote hõlmav õigusakti ettepanek naiste esindatuse suurendamiseks ettevõtete juhtorganites 30%-ni 2015. aastaks ning 40%-ni 2020. aastaks", juhul kui selgub, et liikmesriikide ja ettevõtete võetud vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks.

Viidates Norra edukale kvoodiseadusele, tervitavad saadikud Prantsusmaa, Hollandi ja Hispaania algatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites. Samas peaks sooline tasakaal olema tagatud iga suurusega ettevõtetes ning komisjonil palutakse selle saavutamiseks koostada juhend väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Loe Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011 resolutsiooni siit

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua suvekool Hiiumaal

Reede, 12. august 9.00 väljasõit Tallinna bussijaamast
11.00 praam Rohukülast
Ringsõit Hiiumaal- Pühalepa kirik, Suuremõisa loss, Soera talumuuseum, Kärdla, Ristimägi, Reigi kirik ja surnuaed, Kõrgessaare-Viskoosa, Kõpu tuletorn?
Lõunat sööme Kärdlas
19.00 saabumine Kõpu internaatkooli, majutus
20.00 õhtusöök

Laupäev, 13. august 8.30-9.30 hommikusöök
9.30-11.00 EWL uudised (peaassamblee jne)
GET projekt
EWL violence observatory, Euroopa Nõukogu vägivalla vastane konventsioon, EL direktiiv
kohvipaus
11.30-13.00 Ülevaade uue voliniku senisest tööst, edaspidistest plaanidest
13.00-14.00 lõunasöök
14.00-15.30 Eestis käimasolevad protsessid- laste ja perede arengukava, muudatused haridussüsteemis jm. Ülevaade organisatsioonide tööst.
15.30. kohvipaus
16.00-18.00 Ajurünnak: kuidas panna tööle oma maakonna naiste ümarlaud, mida ja kuidas makonna tasandil ära teha (tööplaan, töö korraldus)
19.00-20.00 õhtusöök

Pühapäev, 14. august 8.30-9.30. hommikusöök
9.30-10.30 Arutelu:ENÜ edaspidised tööplaanid jm jooksvad küsimused
11.00 väljasõit Kõpust
12.30. praam Heltermaalt
13.45 - 15.30 tagasisõit Tallinna bussijaama

Maalilaager Jursu 2011

Haapsalu, 27. juuni kell 16.00.
Vahepeatus toidumoona varumiseks.
Nagu hiljem selgus, olime ka seekord oma isukust veidi üle hinnanud,
aga peaasi, et millestki puudust ei tulnud.

Vaatamata lonkavale legendile ja
ühe ekipaaži eksirännakutele kroonis meid edu.
Siin ta on - tempokast maailmavalust unustusse jäetud
rahu ja vaikuse saareke Jursu.

Avarat siseõue ääristasid väikesed,
kõpitsemist ihkavad suvilaköksid.
Sellesse lipuvardasse me oma lippu ei heisanud.

Just see, mida otsisime - uniselt tukkuv majake
metsa sees ja mere ääres.
Rahu ja vaikus, sekka linnulaulu ja sääsehammustusi.

Ajakirjaniku valvsale silmale
avanes Jursu tiguhiidude laiskelu.
Kui suurem oht möödas,
pressis uudistav tigu oma tundlad ja tihkja kere kojast välja.

Jursu, vol. 2

Hoia lipp kõrgel!

Teolt tabatud! Omavoliline inventuurija.


Piret joonistab Aitat ...

...ja Aita Piretit.

Ka kirjandus on kunst.

Otse Rubensi maalilt.

Tegelikkus läbi pintsli prisma.

Akvarellide lummuses.

Õhtune aruanne.

Päevatee viib päikse sillerdusse.

Jursu, vol. 3

Elli viimane pintslitõmme.

Installatsioon Papp ja puud.


Perfomance Tuli ja süsi

Kes sööb liha, kes sööb seeni.

Õhtune vabaõhuetendus
"Ka noored sälud söövad kaeru ehk
kuidas naabril külas käidi"

Nagu ikka, oli ilm jälle õigel ajal tellitud ja

sääsedki ei kippunud liiga tegema.
Kui rehadega relvastatud rühm vapraid naistoimetajaid ja Elvis

ajakirjanike hauaplatsile jõudis, tuli üksmeelselt tõdeda,

et ametikaaslaste kalmud ei ole varem nii kenasti korras olnud.
Kokku õnnestus riisuda vaid kotitäis kuivanud okkaid.

Elvis

Lilled kastetud, küünlad põlema ja piknikule.

Lossivein, Pireti pitsa koos helkleva päikesemänguga lainevirvendusel
vanalinna silueti taustal mekkisid imehästi.

Fotod ja tekst: Merike Viilup

Sotsiaalministeeriumil on valminud Laste ja perede arengukava 2012-2020 eelnõu

Eelnõuga saab tutvuda siin

Kaaskirjas on öeldud: "Arengukavas abil on soovitud anda riigile pikaajalised eesmärgid ja tegevussuunad laste ja perede heaolu parandamiseks. Arengukava prioriteetseteks teemadeks on: laste- ja perepoliitika kujundamine, positiivne vanemlus, lapse õigused ja lastekaitse korraldus, perede majanduslik toetamine ja töö-, pere- ja eraelu ühitamine.

Sotsiaalministeeriumi juhtimisel toimunud Laste ja perede arengukava koostamise protsess algas 2010 a. sügisel ning otseselt kaasatud eksperte oli üle 100. Tänaseks on valminud arengukava eelnõu ning oleme saatnud selle kooskõlastamiseks teistele ametkondadele. Kuna soovime, et Laste ja perede arengukavast saaks töövahend ja suunadokument igal tasandil, kus tegutsetakse laste ja perede heaolu parandamise nimel, siis levitame dokumendi eelnõu võimalikult laialdaselt.

Dokument on üsna mahukas, samamoodi nagu ka valdkonnad, mida arengukava raames käsitletakse. Sellest hoolimata loodame, et leiate aja ja võimaluse laia ekspertide ringi poolt koostatud materjaliga tutvuda ning ka oma mõtteid avaldada!

Tähelepanekute ja kommentaaride avaldamiseks oleme manuses lisaks arengukava dokumendile kaasa pannud ka tagasisidevormi. Oleme väga tänulikud, kui saadate oma mõtted just selles formaadis, kuna vastasel juhul läheb arvamusavalduste haldamine ülikeerukaks. "

Palun seetõttu ka oma mõtted võimalusel tabelisse kirjutada. Tabeli saab siit

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ühisarvamuse kujundamiseks ootab ENÜ organisatsioonide arvamusi ja ettepanekuid, 13. JUUNIKS.

***

Hoiame traditsiooni

Traditsiooniliselt tähistame 16. juunil EAL aastapäeva
ajakirjanike hauaplatsi korrastamisega Metsakalmistul ja
hooaja lõbusa lõpupiknikuga Pirital.
Kogunemine kell 16.00 Metsakalmistu peavärava juures.
Kaasa töökindad, kalmuküünlad, koduaia lilled, prügikotid.
Rehade ja muu eest hoolitsevad Merike ja Piret,
kellega linna poolt tulijad saavad ka küüdi suhtes kokku leppida.
Piknikuks vajamineva ostame Pirita selverist nagu tavaliselt.
Et ilmaennustus lubab tavalisest soojemat juunit, jääb üle vaid vihmapilved eemale peletada.
Andke osalemisest teada naistoimetajad@gmail.com!

*****

Naised ja vulgaarkultuur

Suurepärane artikkel kunstnik Marge Monkolt, kus autor juhib tähelepanu Artise reklaamidele, mida ohtralt ka telepildis ja trükimeedias näidati. Soovitan kirjutise läbi lugeda kõigil, kes tundsid end vähegi ebamugavalt, vaadates ülinappides bikiinides seksikat ida-eurooplannat kutsumas Artisesse, lubades "paljutõotavaid" filmielamusi. Tekib küsimus: kellele ja milliseid?

Merike Viilup

VÕTA PALJAKS!
Naised ja vulgaarkultuur

Marge Monko
Eesti Päevaleht 21.mai 2011

Aprilli viimasel nädalal ilmusid tänavatele Artise kino reklaamivad plakatid. Reklaamfotode visuaalne lahendus meenutas pesu- või parfüümireklaami – sellelt vaatas vastu sensuaalse pilgu ja palja ülakehaga, modelli proportsioonidega naine.

Tõenäoliselt pole ma ainuke, kes kõnealuseid plakateid nähes déjà vu tunnet koges. Meenusid üheksakümnendad, mil alasti naisekeha abiga reklaamiti kõikvõimalikke kaupu rehvidest kuni segistiteni, ilutoodetest rääkimata. Artise reklaamplakat – nii modelli otse kaamerasse suunatud pilk kui ka plakati allservas asuv tekst „Vahet pole, mis keeles räägin, olen ikkagi vaatamist väärt” – adresseerib vaatajat otse. Kes see vaataja on?


Juba 1970-ndatel kirjutas filmiteoreetik Laura Mulvay vaatamise naudingust, mida kino võimaldab ja isegi provotseerib. Mulvay kasutab siinjuures Sigmund Freudilt laenatud skopofiilia mõistet. Skopofiiliat võib käsitleda kui teise inimese vaatamisest tulenevat erootilist naudingut. Filmid, eriti aga Hollywoodi peavoolu toodang, on üles ehitatud nii, et naispeategelane on passiivses ehk vaadatava ja meespeategelane tegutseja rollis. Naine pannakse vaatamiseks välja ning tema välimus peab avaldama tugevat visuaalset ja erootilist mõju. Hoolimata viimase saja aasta jooksul toimunud muutustest ühiskonnas, tundub visuaalkultuuri – reklaami, ajakirjandust, televisiooni, internetti – jälgides, et sugupoolte kujutamise konventsioonid on siiski üsna vähe muutunud.
Loe edasi Eesti Päevalehest

****

Päikselist emadepäeva!

RÄÄGIME PALGAST

Soolise palgalõhe konverents „Räägime palgast!”

13. mail 2011 Tallinna Ülikooli Mare hoones, Uus-Sadama 5


KUTSE

Sotsiaalministeeriumil on hea meel kutsuda Teid 13. mail 2011 toimuvale rahvusvahelisele soolise palgalõhe teemalisele konverentsile „Räägime palgast!“.

Konverentsil vaadeldakse lisaks naiste ja meeste palgaerinevuse statistilisele poolele soolise palgalõhe kujunemist ajaloolises ja kultuurilises kontekstis ning arutletakse, miks on välja kujunenud meeste- ja naistetööd ning kas ja kuidas tekkinud olukorda muuta saab. Kogemusi jagavad lisaks Eesti esinejatele uurijad ja praktikud Norrast, Rootsist, Islandilt ja teistest Euroopa riikidest.

Konverentsile eelneb 12. mail toimuv interaktiivne töötuba "Want to be the best? Be gender equal! Practical advice for employers - how do we close the pay gap in our organisation?", mille viivad läbi Rootsi ettevõtte Add Gender suurepärased juhid Pernilla Karlsson ja Jenny Claesson. Töötuppa on oodatud tööandjad avalikust ja erasektorist ning see toimub inglise keeles (ilma tõlketa). Töötuba korraldatakse ka Tallinna Ülikoolis.

Programm, esinejad ja ettekanded, registreerimine siin

Infot pressikonverentsi kohta saab press@sm.ee
Olete oodatud!

*****

27. aprill 2007

Vaatepilt Tallinna kesklinnas täna, neli aastat tagasi.

Fotod ja tekst: Merike Viilup

Sellest ööst muutus kõik. Midagi läks katki, midagi murdus. Juba hommik algas hoopis teisiti. Algas nii, nagu ei olnud ükski hommik alanud. Midagi oli jäädavalt kadunud. Polnud enam võimalik uskuda, et see, mis juhtus öösel, juhtub üksnes kusagil seitsme maa ja mere taga ning meie riiki ei hakka sellised mäsud-möllud kunagi puudutama. Meil kulgeb ju alati kõik vaikselt ja tasakaalukalt. Isegi taasiseseivumispäev saabus vere ja pisarateta, mis siis muust rääkida.
Meie, eestlased oleme ju kuidagi erilised - väike rahvas, kes suurtes asjades alati üksmeelel.

Nii nagu jagunesid öised möllajad kahte leeri, jagunes ka hämmingus rahvas kahte leeri - kas vabariigi valitsuse otsus viia pronkssõdur sõjaväekalmistule oli õige või oleks sellega pidanud ootama. Tulemas oli 9. mai - võidupüha, mis teatud osale eestimaalastele on endiselt pühamast püham.

Kahjuks ei saa me kunagi teada, mis oleks olnud siis, kui oleks tehtud teisiti ja kas see oleks midagi päästnud või muutnud.

Liiga palju on eestlaste hinges veel õrnu kohti, mida pronkssõdur valusalt puudutab.

Vaevalt keegi enam kahtleb, et sõdur oleks pidanud seisma endisel kohal. Seal, omade seas on tal vaikne ja igati väärikas koht ning surnute mälestuseks on kena lilli viia ikka kalmistule.

******

Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond

Head naistoimetajad!

Olete oodatud osa võtma ENUTi ümarlauast ja teabepäevast "Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond" 29. aprillil kell 11.00 Tallinnas Nordic Hotel Forumis.
Samas kuulutatakse välja ka selle aasta parima sooteadliku MTÜ konkursi võitja. Kava manuses.

Osavõtust palume teatada hiljemalt 27. aprilliks enut@enut.ee või telefonil 640 9173.

Parimate tervitustega

Reet Laja
ENUT juhatuse esinaine
51 82 818

KAVA

Ümarlaud

10.30–11.00 Kogunemine ja tervituskohv

11.00–11.15 Avasõnad, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine

11.15–11.40 Riigi tegevused soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas 2011, Kadi Katharina
Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja

11.40–12.00 Soovitused Eesti MTÜdele naiste ja meeste võrdõiguslikkuse jälgimisel
arengukoostöös, Kadri Aavik, ENUT projektijuht

12.00–12.30 Konkursi „Parim sooteadlik MTÜ“ võitja väljakuulutamine ja autasustamine

12.30–13.15 Lõuna

Teabepäev

13.15–13.45 Eestkoste tegevuse suutlikkuse tõstmisest mittetulundusvaldkonnas,
Urmo Kübar, EMSLi juhataja

13.45–14.15 HEAK MTÜsid toetamas, Kaido Kallikorm, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse
(HEAK) MTÜde konsultant

14.15–14.45 Häirenupu teenusest, Tiina Ristmäe, MTÜ Naabrivalve

14.45–15.15 Väike on jätkusuutlik, Maari Põim, ENUT

15.15–16.00 Soolise võrdõiguslikkuse eestkostevõrgustiku edasised tegevussuunad –
arutelud töögruppides ja kokkuvõtete tegemine


Üritus on osavõtjatele tasuta.

Ümarlaud toimub projekti „Meeste ja naiste potentsiaali võrdväärsem rakendamine ühiskonnas“ raames. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Teabepäev toimub projekti „Üheskoos sooliselt tasakaalustatud ühiskonda“ raames. Rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Üritust toetab Friedrich Eberti Fond.

Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia kunstnik Valli-Lember Bogatkinale.

Fotol: Valli Lemberg-Bogatkina külastamas naistoimetajate vanalinna maalituba "Tiigrihüpe 2010"
Vasakult: Ljudmilla Ljulko, Valli-Lemberg-Bogatkina, Merike Viilup

Valli-Lember Bogatkina on olnud kõrgelt hinnatud ja tunnustatud kunstnik läbi kogu oma elu. Tema looming on leidnud austajaid Eestis, endises Nõukogude Liidus, samuti ka paljudes välisriikides.

Valli-Lember Bogatkinal on väga isikupärane kunstnikukäekiri, enim on ta viljelenud akvarelli. Märkimist väärib üldlaulupidudele pühendatud mosaiik-hiidpannoo, mis on alaliselt vaatamiseks paigutatud Tallinna laululava klaassaalis.

Käesoleval aastal täitub Valli-Lember Bogatkinal 90 aastat sünnist. Vaatamata kõrgele eale on kunstnik säilitanud endiselt vitaalsuse ja loomevõime. Temast kiirgub andekust, headust ja tegutsemistahet.
Preemia 4430 eurot ja sellega kaasnev tunnistus antakse kunstnikule üle Tallinna linna päeval, 15. mail.

Palju õnne ja loomingulist indu teenekale kunstnikule ka naistoimetajatelt!

****

Sooline palgalõhe Eestis

Empiiriline analüüs soolisest palgalõhest Eestis

Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS.

Tallinn 2010

Autorid: Sten Aspal, Liis Kraut, Tairi Rõõm

Vaata siit

******

Soolise palgalõhe juhtumite uuringud

Eesti Rakendusuurnigute Keskus CENTAR ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

Tallinn 2010

Autorid: Epp Kallaste, Marre Karu, Liis Kraut, Pirjo Luik

Vaata siit

****