neljapäev, 27. september 2012

Stand Up for Journalism Campaign

 




The EFJ Campaign "Stand Up For Journalism" has now become an important annual event for our affiliates in Europe and other regions. For the fifth time, on that day or in the week of the 5th November, journalists across Europe and around the world come together in solidarity to spotlight some of the challenges they face.

This year the EFJ proposes to use the day to highlight the situation of journalists in Turkey as well as the impact of the crisis on public service broadcasting, following a request of the Broadcasting expert group.
However the EFJ is aware that unions face many challenges that may be a priority to them, such as unfair contracts for journalists, precarious working conditions or the situation of freelance journalists.

Unions in Europe and around the world can launch initiatives or highlight a campaign in their countries as part of a worldwide week focusing on issues concerning journalists, including:
• Industrial action such as workplace union meetings on the day/in that week or marches in the street;
• Press conferences on a special theme related to our campaign on press freedom and journalism as a public good;
• Campaign actions, for example against unfair contracts;
• Petitions in newsrooms;
• Public meetings; petitions and letters to politicians and public supporters on specific issues;
• Mass grievances at work where everyone puts in official complaints about problems facing journalists (the job crisis, wages, working hours and conditions);
• Short work break for the defence of quality in journalism or in commemoration of killed journalists;
• Action in support of our campaign in Turkey to release over 60 journalists in jail - the EFJ will be coordinating activities on this issue;

For the campaign to be as successful as last year and stand to its promises we need your full support and creative ideas!

Please keep the EFJ secretariat informed about your action day by sending us your planned campaigns, activities, projects, website, online petitions, etc. The EFJ will make this information available on the EFJ website as in previous years.

Join the movement again: Stand-Up for Journalism:
  • Launch your campaign now;
  • Tell us what you are doing and we will post it on our web site and social media
  • Send us photos and videos and we will include them on our website

Please send all information about your activities to Marc Gruber or Renate Schroeder at efj@ifj.org


Archive of the 2011 Day of Action



AUSTRIA
Gpa-djp: journalist must be able to work without pressure

The EFJ affiliate in Austria, gpa-djp, published a press release on 5 November focussing on the precarious working conditions in journalism and the deplorable wage conditions that were highlighted in the recently published handbook on freelances. Gpa-djp further draws the attention to the worrying developments in Hungary this year with regard to the new media law and the crisis in public broadcasting.(Read more)
BELGIUM:

On 4th November, the EFJ together with the Belgian Journalists' Association (AJP), the Flemish Association of Journalists (VVJ) and the Brussels based Journalists@Your Service will organise a roundtable discussion on working conditions of freelance journalists called "Freelance work does not mean ‘for free': Agenda for Round Table Discussion/Programme de la Table Ronde

Read more (invitation is available in both English and French)


CROATIA:

This year's "Stand up for journalism" in Croatia focused on the economic crisis and the precarious working conditions faced by journalists. On 5th November, the EFJ affiliate, the Trade Union of Croatian Journalists (TUCJ), conducted a poll among its members. It aimed to see their readiness to participate in an potential journalists' general strike due to the refusal of the media employers to sign a national collective agreement for journalists and media workers in Croatia. The TUCJ is still waiting for the complete results, but the preliminary reports show high response to the poll and high percentage of TUCJ members ready to go on a strike.




DENMARK
The Dansk Journalistforbund (DJ), the EFJ affiliate in Denmark, supports freelancers' rights and promotes the ‘Stand up for Journalism' campaign among their members. See on the homepage of the DJ: http://journalistforbundet.dk/Nyheder/2011/Oktober/EFJ-kampagne-for-freelancere/


GERMANY

For this year's Stand-Up for Journalism campaign, the Deutsche Journalistinnen- und Journalisten-Union (dju) in ver.di created a virtual "wall of complaints". Many freelancers took pictures of themselves and hold them in front of their faces with a document describing their precarious economic situation.
Every statement ends with the same sentence: Wir sind mehr wert! ("We are worth more!"). All the photos have been published on the dju's website, and more will come!!! (Read more)

The Deutscher Journalisten Verband (DJV) launches a campaign on "Einsatz Immer. Bezahlung: Mies. Freie Journalisten haben ein recht auf faire Honorare" (Always in action. Remuneration: deplorable. Freelance journalists have a right to fair payment.) Freelance journalists will wear T-shirts during the DJV Congress denouncing the situation and demanding fair payment to freelances. The DJV has put up the poster on a nuclear power plant making it visible all over Würzburg during the Congress.
FINLAND

To celebrate the Stand up for Journalism Day, the Journalists' Union organised in Helsinki a conference on 14th October discussing professional standards in journalism in Finland. The campaign was launched already in October this year to take advantage also of the 20 anniversary of the union foundation to promote journalistic culture. The event brought together 500 participants - including journalists, researchers, workers in the media sector and politicians- who joined 30 different panels and presentations on quality journalism.

See also: http://www.journalistiliitto.fi/en/?x263371=5827769
FRANCE

The EFJ affiliate in France, Syndicat National des Journalistes (SNJ), is to publish an open letter titled "Précarité : le secteur des médias n'est pas une zone de non-droit".

On 9th November, the EFJ affiliates in France: Syndicat national des Journalistes (SNJ), Union Syndicale des Journalistes (CFDT) and Syndicat National des Journalistes (SNJ-CGT) signed joint declaration " Debout pour le journalisme".


GREAT BRITAIN AND IRELAND


The National Union of Journalists (NUJ), the EFJ affiliate in Great Britain and Ireland, will mark Stand Up for Journalism day by protesting against the BBC cuts programme (http://www.nuj.org.uk/innerPagenuj.html?docid=2270). The theme for this year's campaign is ‘Fight for our BBC'. On 4th November, union members are invited to join three various actions such as: write to your MP, take part in the BBC public consultation and get local support for the campaign.

GREECE

On 8th November the Panhellenic Federation of Journalists' Union (PFJU) will organise a conference focused on the issue of "Public Media during the time of Crisis - News a public good". The PFJU has invited foreign speakers: IFJ President Jim Boumelha, FNSI President Roberto Natale, EFJ Steering Committee and SNJ-CGT Patrick Kamenka and Portugal Journalists Syndicate Fernando Valdez, who will contribute to the discussion about European Public Media.


This issue is extremely important since the Greek government recently introduced legislation reducing salaries of journalists working in public media and abolishing Union's bargaining Collective Work Agreements, directly affecting journalists salaries, pensions funds and healthcare. Also, the government announced that will close down one of the three existing public TV channels- ET1.



ITALY
The Journalists' Union of Italy (FNSI) is to hold a meeting on 4 November to discuss the precarious working conditions of freelance journalists in Italy. A report on the working conditions of freelance journalists will be presented during the meeting.(Read more)

LITHUANIA

The EFJ affiliate in Lithuania, the Lithuanian Union of Journalists, will organise a roundtable discussion on the future of Journalism in Lithuania on the "Stand Up for Journalism" day. All journalists‘ organisations in Lithuania were invited to discuss the issue of "ethical journalism and self-regulation of media - new perspectives in Lithuania".
SERBIA
The Journalists' Union of Serbia will hold a meeting on 4th November in Kragujevac as part of the EFJ Stand-Up for Journalism campaign. It will be an action day to discuss how journalists' unions can defend journalism as a public good and new recruitment strategies. The EFJ President, Arne König will speak in the event.

SPAIN

In Spain, this year's "Stand up for journalism" focused on the crisis and the challenge faced by journalists. The EFJ affiliate, Federación de Asociaciones de la Prensa Española (FAPE), protested in Madrid , Sevilla Bilbao, Valencia and many other cities calling for more respect to journalism profession. Campaigns aiming to improve media standards and funding system for media were also launched. A series of issues including photojournalists' rights and children protection were also raised.


TURKEY

The EFJ affiliate in Turkey, Türkiye Gazeteciler Sendikası (TGS - Journalists' Union of Turkey) is planning three events to celebrate Stand Up for Journalism day.
Firstly, on 2nd November, 10 trade unions including TGS will organise a meeting with media workers and journalists in the south-eastern city Diyarbakır.

Then, the Freedom for Journalists Platform (FJP) consisting of 94 professional organizations including TGS, will make a press statement about the pressures on journalists, problems related to the press freedom and freedom of speech, and 66 journalists in Turkish jails.

And on 4th November TGS is also planning a demonstration at the Galatasaray square in Istanbul.

[The EFJ joined its affiliate in Turkey, the Turkish Union of Journalists in a call for the immediate release of 66 journalists jailed in Turkey. Read more about Set Turkish Journalists Free campaign:http://europe.ifj.org/en/pages/turkey-campaign-set-journalists-free]

teisipäev, 18. september 2012

Mida meedia meiega teeb


Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
18.09.2012
 
Eesti Naistoimetajate meediapäev KÄRA MEEDIA PÄRAST uurib, mida meedia meiega teeb.

 

Meediapäev toimub:
 neljapäeval, 11. oktoobril
Euroopa Maja konverentsisaalis Rävala pst. 4,
algusega kell 12.

 Meediapäev keskendub stereotüüpide ja meedia manipuleeriva rolli analüüsile eesmärgiga aidata kaasa inimese põhiõiguste, väärikuse ning võrdse kohtlemise järgimisele ühiskonnas.

Ettekannete raames arutlevad Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Agu Uudelepp, kirjanik ja TTÜ ärieetika õppejõud Mari Saat,  koolipsühholoog Auli Andersalu-Targo ning meediaekspert, suhtekorraldaja ja ajakirjanik Daniel Vaarik. Kõik kuulajad on oodatud aktiivselt osalema teemakohases diskussioonis, täpsem kava allpool.

 Meediapäeval anname üle Eesti Naistoimetajate Hea Sõna auhinna, millega tunnustame ajakirjanikke, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, kelle sõna on sisukas ja selge, keeleliselt laitmatu, keelt väärtustav, isikupärane.

 Kuuendat aastat välja antava Hea Sõna auhinna on seni pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja.

Lugupeetud ajakirjanikud!
Olete oodatud meediapäevale, mõtlema kaasa aruteludes ja osalema diskussioonides.
Osavõtust teatada naistoimetajad@gmail.com, tel. 5045400.

 
Täiendav info: Merike Viilup, tel. 5045400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee;
Piret Mäeniit,    tel 50 55516, e-post: piret.maeniit@gmail.com

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

 

Eesti Naistoimetajate meediapäev 

KÄRA MEEDIA PÄRAST V

Mida meedia meiega teeb
 

11. oktoober kell 12

Euroopa Maja konverentsisaal

Rävala pst. 4, Tallinn

 
KAVA

11:30 - 12.00            Registreerimine

12:00                         Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad eesistuja

HEA SÕNA auhinna kätteandmine

 12:30 - 13:00            Meedia ja poliitika“
Agu Uudelepp, Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees (kinnitamata)

 13:00 - 13:15             Diskussioon

 13:15 - 13:45             Meedia ja ärieetika"
                                    Mari Saat, kirjanik ja TTÜ ärieetika õppejõud

13:45 – 14:00           Diskussioon

 14:00 - 14:30            Kohvilaud

14:30- 15:00             Lapsed ja Meedia
Auli Andersalu-Targo, koolipsühholoog,
perekeskuse Sina ja Mina koolitaja

15:00- 15:10              Diskussioon

15:15 – 15:45             „Ajakirjanduse kvaliteet"
Daniel Vaarik, meediaekspert, suhtekorraldaja, ajakirjanik

15:45 – 16:00           Diskussioon

16:00                         Kokkuvõte, lõpetamine

neljapäev, 13. september 2012

Kaks kauget külalist kohtusid Eestis

Madli Vitismann
12.09.2012

Fotol EESTI NAISTOIMETAJAD külalisega. Vasakult kolmas Elisabeth Costa, tema kõrval Tiiu Salasoo. Ees vasakul naistoimetajate juht Merike Viilup ja paremal perenaine Eve Osa.


 Esmakordselt külastas Eestit ajakirjanike maailmaorganisatsiooni juht Elisabeth Costa. Brüsselis paikneva Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni IFJ peasekretär Elisabeth Costa on Brasiiliast pärit tunnustatud teleajakirjanik. Ta on esimene IFJ naisjuht ning esimene juht väljastpoolt Euroopat. Sellesse Euroopa ossa - ta tuli Helsingi kaudu - sattus Elisabeth Costa üldse esimest korda.
 
Samal ajal viibis Eestis, nagu ikka suviti, Tiiu Salasoo Austraaliast. Tänavu sai ta 80-aastaseks ning tähistas seda koos oma suure pere ning Eesti sõprade-tuttavatega juulis Tallinna lõunamaal - botaanikaaia palmimajas. Eesti Naistoimetajad esitasid tänavu Tiiu Salasoo Wiedemanni auhinna kandidaadiks.
 
Eesti Naistoimetajad on ühing, mis koosneb enamjaolt Eesti Ajakirjanike Liidu liikmetest. Muu tegevuse hulgas annab ühing igal sügisel välja Hea Sõna auhinda. Suvine koosolek nii auhinnakandidaatide vaagimiseks kui ka sügise-talve plaanide arutamiseks oli kavandatud ühe liikme koduaia murul.
 
Et see koosolek ja ajakirjanike maailmaorganisatsiooni juhi Tallinna-visiit ühele ajale sattusid, soovitas Eesti Naistoimetajate juht Merike Viilup ka kauge külalise kaasa võtta. Nii sattus Elisabeth Costa oma selles Euroopa nurgas viibimise esimestel tundidel Eve Osa kenasse aeda marju sööma ja eesti toite proovima. Ent mõlema lõunapoolkera daami kohtumisel oli vastastikku üllatus suur.
 
Elisabeth Costa sai ühekorraga lauanaabrilt meeldejääva ajalootunni, sest Tiiu Salasoo rääkis ka oma isast, tuntud ajakirjanikust Evald Jalakast. Muidugi selgitas sedagi, kuidas ta pärast sõda kaugele Austraaliasse sattus. Ühtlasi sai sel taustal mõne lausega läbi võetud Eesti Ajakirjanike Liidu ajalugu ning sõjaaegne ja -järgne katkestus selles. 1919. aastal asutatud Eesti Ajakirjanike Liit on vanem kui 1926. aastal asutatud IFJ, nii olid ka eestlased kindlasti rahvusvahelise organisatsiooni asutajate hulgas. Oma sõjajärgne katkestus oli ka sel organisatsioonil.
Brasiillanna rääkis, kuidas ta Brüsselis merd taga igatseb ning kasutab iga võimalust kodumaal käia. Küsis aga, kas Tiiu Salasoo tõepoolest igal suvel teisest maailma otsast Eestisse tuleb.
Teistel koosolekus osalejatel jäi üle nentida, et kindlasti on seesugune koosolek õuemurul Brüsseli-ametniku jaoks nii ebatavaline, et Eesti jääb talle meelde kui üks ere laik. Tiiu Salasoo pakkus sellele veelgi heledust lisaks.

 

laupäev, 8. september 2012

Rahvusvaheline seminar “Traditsioonilise mehelikkuse hind”


21. september 2012
Rahvusraamatukogu, väike konverentsisaal

 
MTÜ Eesti Meestekeskuse ja Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi (RASI) Soouuringute Keskus korraldab rahvusvahelist seminari „Traditsioonilise mehelikkuse hind“. Seminar on suunatud akadeemilistele uurijatele, poliitikakujundajatele, üliõpilastele, ajakirjanikele ja kodanikuühiskonna esindajatele.

Oma hoiakutelt soolisse võrdõiguslikkusesse ning sellesse, mis on kohane meestele ja naistele, on Eesti elanikud pigem konservatiivsed. Mitmed uuringud näitavad, et Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe, tööturu sooline segregatsioon ning poliitiline esindatus kuulub meestele (Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2008). Samuti peetakse paarisuhtevägivalda veel liiga sageli peresiseseks probleemiks ning süüdlast nähakse ohvris.

Meeste olukord kehtivas soosüsteemis on ambivalentne – nad on nii võitjad kui kaotajad. Hind, mida mehed oma privileegide eest maksma peavad, on kõrge – madal eluiga, halb tervis, stress, halvad lähisuhted jne.

Seminar „Traditsioonilise maskuliinsuse hind“ on jätkuks konverentsile „Mees. Seksuaalsus. Kunst“, mis toimus Tartus 2012 aasta kevadel.

Seminari eesmärgiks on arutleda teemadel, mis seostuvad traditsioonilise maskuliinsusega, normidega ning sellega, kuidas need normid mõjutavad mehi ja naisi.

 
Seminaril peatutakse järgnevatel küsimustel:
  •  Millist hinda maksavad mehed oma privileegide eest?
  • Kuidas me saame muuta kehtivaid maskuliinsuse norme?
  • Millised on marginaliseeritud maskuliinsused meie ühiskondades? Kuidas saame nende olukorda parandada?
  • Millised on arusaamad mehelikkusest postkommunistlikes riikides?
  • Kuidas me saaksime suunduda ühiskonna poole, mis väärtustab nii mehi kui naisi?
Seminar toimub inglise keeles.

Registreerimine
Seminaril osalemiseks palume end registreerida aadressil kadria@tlu.ee hiljemalt 17. septembriks.
Seminari korraldamist toetavad Avatud Eesti Fond, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Briti Saatkond Tallinnas.
 
KAVA

 9.00               Kogunemine ja tervituskohv
9.30– 9.45     Avasõnad Christian Veske, MTÜ Eesti Meestekeskus
9.45 – 11.15 
  •  Irina Novikova, Läti Ülikool. Mehelikkus ja isadus soolisuse muutumise ajal - perspektiivid Balti riikided.
  •  Arturas Tereškinas, Department of Social Sciences, Vytautas Magnus University Töölisklassi mehed ja sotsiaalne tõrjutus Leedus.
11.15 – 11.30 Paus

11.30 – 13.30
  • Victor Seidler, Goldsmiths, University of London Traditsioonilise mehelikkuse väljendamatu hind.
  • Marion Pajumets, Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Mehelikkuse taastootmine mittetraditsiooniliste soorollidega emigreerunud peredes.
  • Barbi Pilvre, Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Meeste kujutamine Eesti meedias: otsustajad, sportlased ja kurjategijad.
13.30 – 14.30 Lõuna

14.30 – 16.00
  • Olev Poolamets, SA TÜK Androloogiakeskus Tallinna Filiaal Mehena olemise erinevad võimalused.
  • Margus Punab, Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiaosakond Mehelikkuse hind meestearsti mätta otsast
16.00 – 16.15 Paus

16.15 – 17.30 Paneediskussioon, lõppsõnad

 Kavas võib esineda muudatusi.

 
Korraldajad

MTÜ Eesti Meestekeskus loodi 2011 aastal. Selle eesmärgiks on kaasata mehi võrdõiguslikkuse alastesse debattidesse ja tegevustesse.
Meestekeskuse sooviks on tegeleda järgmiste teemavaldkondadega:
sotsiaalne õiglus, mehelikkused ja soostereotüübid, vägivald, sealhulgas naistevastane vägivald, seksuaalsus ja isadus.

Täpsem info: www.meestekeskus.ee

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut (RASI) on sotsiaalteaduslik interdistsiplinaarne teadus- ja arendusasutus, mis teostab teadusprojekte ning õpetab sotsioloogiat. RASI all tegutsev Soouuringute keskus viib läbi soouuringute alast õppetööd, korraldab seminare ning annab välja publikatsioone.

Täpsem info: www.tlu.ee

 

pühapäev, 19. august 2012

IFJ peasekretär Beth Costa kohtus Eesti Naistoimetajatega




Aitäh kõigile, kes neljapäevasel päikselisel pärastlõunal Eve juurde kogunesid. Kohtumine oli tegus, millele andis värvi IFJ peasekretäri, brasiillanna Beth Costa saabumine EAL esimehe Peeter Ernitsa saatel.  BC viibis Eestis koos Soome Ajakirjanike Liidu juhatusega, kes samal ajal pidasid Tallinnas oma koosolekut. Kindlasti oli talle elamuslik veeta paar tundi kodusel õuemurul, esmakordselt elus noppida põõsalt suussulavaid vaarikaid, maitsta eeskätt Eve ja Pireti valmistatud hõrgutisi ja mis põhiline, kohtuda eesti naistoimetajatega.

Üritusele lisas rahvusvahelisust ka Tiiu Salasoo Austraaliast, kes ei pikki vahemaid trotsides veedab oma suved sünnimaa rüpes, osaleb aktiivselt eesti kultuurielus ja kogub materjali emakeele alalhoidmiseks ka kaugel Eesti piiride taga.



Fotodel:
  • Ifj peasekretär Beth Costa
  • Ühispildil tagareas vasakult Imbi-Ernits Kaljuste, Aime Hendre, Beth Costa, Tiiu Salasoo, Madli Vitismann, Annika Poldre, Hille Karm, Piret Mäeniit. Esireas Merike Viilup ja Eve Osa
  • Kadi Alatalu, Beth Costa, Peeter Ernits, Milla Mägi
  • Vestlusring õuemurul



            


kolmapäev, 15. august 2012

IFJ peasekretär Beth Costa kohtub Eesti Naistoimetajatega!

EAL pressiteade
15.08.2012

IFJ peasekretär Beth Costa Eestis




Neljapäeval ja reedel väisab Eestit Rahvusvahelise Ajakirjanike Liidu (International Federation of Journalists, IFJ) peasekretär Beth Costa.
Teadaolevalt külastab nii kõrge ajakirjanike juht Eestit esmakordselt. Beth Costa on Brasiiliast pärit kogenud teleajakirjanik ning viibib Tallinnas Soome Ajakirjanike Liidu külalisena. Siin kohtub ta Eesti Ajakirjanike Liidu juhatusliikmete ja Eesti Naistoimetajatega ning külastab Eesti Rahvusringhäälingu raadiomaja, plaanis on külastada ka telejaama TV3.

Lugupeetud ajakirjanikud! Intervjuudeks võib leida aja reede ennelõunal, kellaaeg täpsustub hiljem.

Lisateavet:

Peeter Ernits, Eesti Ajakirjanike Liidu esimees
tel. 51 48 942
www.eal.ee
www.ifj.org


Beth Costa on sellel ametikohal esimene inimene väljaspoolt Euroopat.
IFJ pressiteade:

23 March 2011


IFJ Appoints Elisabeth Costa from Brazil as New General Secretary

The International Federation of Journalists (IFJ) this weekend formally endorsed the appointment of Brazilian journalist and union activist Elisabeth Costa as the new General Secretary to replace Aidan White who is standing down at the end of this month after 24 years in the post.
Elisabeth Costa is a veteran campaigner for union rights and press freedom in Latin America and has been a leading force for international solidarity in the Brazilian Federation of Journalists' Associations (FENAJ). She emerged as the unanimous choice from a strong field of candidates who were interviewed in Brussels last month.

"I welcome the appointment of Elisabeth Costa as the new General Secretary," said IFJ President Jim Boumelha. "This is the first time in the history of the IFJ that its General Secretary comes from outside Europe. It is also the first time that the IFJ is led by a woman. This is indeed proof of the impact of the change and recognition of the IFJ a truly global federation of unions."
Elisabeth Costa has a strong background in trade unionism and journalism. She worked as a Television journalist in Rio de Janeiro and São Paulo for over twenty years. She also held senior positions in the FENAJ where she served as President from 1998 - 2004, becoming the first woman President of the Federation since its inception in 1946. She was also a member of the IFJ Executive Committee from 2001 - 2004.

"The IFJ is in a transition to a more inclusive organisation which empowers its regions in its work and representation," said Elisabeth Costa, the new IFJ General Secretary. " I look forward to implementing the resolutions from the World Congress in Cadiz and to further strengthen the reach of the IFJ as a global voice of journalists."

The outgoing General Secretary, Aidan White, said the challenges for journalists across the globe have intensified, especially in the Middle East and called for renewed solidarity in addressing them.
"The period we are now entering is a challenging endeavor but, with a new dynamic General Secretary, staff and the Executive working hand in hand, I hope very much that the IFJ will respond to show that our leadership of the global journalism is in good hands."

The IFJ represents more than 600.000 members in 125 countries







neljapäev, 2. august 2012

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Suvekool 2012

Kaitseliidu Koolis, Alu mõisas Raplamaal

3.- 4. augustil


Reede, 3.august

12.00 kogunemine, majutamine

12.30 lõuna

13.30-14.30 Valitsuse palgalõhe vastasest tegevuskavast- Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Käthlin Sander

14.30-16.00 Ülevaade ENÜ selle aasta tegevusest- ENÜ SA ja liikmesorganisatsioonide esindajad

18.00 Kohvipaus

18.30 -20.00 ENÜ saab 10 aastaseks- järgmise aasta tegevusplaanide arutelu, võimalike EMP Vabaühenduste Fondi projektide arutelu

20.00 Õhtusöök



Laupäev, 4. august

9.00 hommikusöök

10.00 -12.00 CEDAW täitmise arutelu

12.00 kohvipaus

12.30-14.30 ENÜ volitatud esindajate koosolek: ENÜ eestseisuse valimised, teise poolaasta tegevuskava arutelu

15.00 Lõunasöök, suvekooli lõpetamine





teisipäev, 24. juuli 2012

Juubelitervitus Tiiu-Ann Salasoole!

Eesti Naistoimetajate ühendus tervitab Sind väärika juubeli puhul ning soovibSulle ja abikaasa Innole südamest tervist ja jõudu elutöö jätkamisel. Tunnustame Sinu elupõlist tegevust ja väljapaistvad teeneid eesti keele uurimisel, korraldamisel, edendamisel, õpetamisel ja kasutamisel nii Austraalias kui kogu maailmas.

Oled enam kui pool sajandit kandnud hoolt eesti keele ja meele, elujaksu ning tervise eest üle riigipiiride ja kontinentide. Oled üks neist elavatest sildadest kogu maailma eestlaste vahel, tänu kellele on meie emakeel pälvinud kindlameelset kaitset, jätkuvat kasutamist ja aktiivset õpetamist ja õppimist nii siin kui sealpool maapalli. Samavõrd oluline on SINU algatusel Sydneys asutatud mudilasring, mille peamiseks tegevuseks on lastega kõnelemine, neile juttude jutustamine ja ettelugemine, lastega mängimine, laulmine, liikumine ja joonistamine, mille kaudu nad kuuleksid, õpiksid ja kasutaksid eesti keelt.

Oled öelnud “Laps õpib, mida ta kuuleb. Üsna varakult hakkab ta eraldama üksikuid häälikutekombinatsioone, püüab neid järele aimata, ja kui on teatud kombinatsioonile tähenduse leidnud, siis ka teadlikult kasutada. Lapse keeleoskuse arenemisele on tähtis, et tema kuuldekauguses räägitakse nii palju ja nii mitmekülgselt kui võimalik.“ Võimalus juba maast-madalast omavahel eesti keeles suhelda loob tänuväärse pinnase meie emakeele püsimisele ka uussiirdlaste kogukonnas.

Austraalia Eesti Seltside Liidu eesti keele õpingute koordineerijana oled öelnud: “Nii kaua, kui on ka üks isik, kes tahab eesti keelt õppida, peab seda talle võimaldama.“ Seltsi kodulehel avaldati SINU koostatud küsimustik eesti keele õpivajaduste kohta. 2011. a kevadeks töötas seitse õpperühma, sh rühm koguni Tasmaanias. Sinu eestvedamisel ning EV Haridusministeeriumi Rahvuskaaslaste programmi toel toimus esimene Skype’i kaudu antav kursus eesti keelt õppida soovijatele. Internetipõhine keeleõpe hõlmab nüüdseks huvilisi Austraalias, Rootsis, Kanadas, USAs, Suurbritannias, USAs ja kõigis teistes väliseesti kogukondades ning üksikisikute hulgas üle maailma.

Oled tegutsenud Eesti Televisiooni korrespondendina Austraalias ning ETV ja eesti filmitootjate loomingu levitajana Austraalia telekanalitele, olnud aastaid Austraalia eestlaste nädalalehe Meie Kodu toimetuskolleegiumi liige ning Sydney riiklike eestikeelsete raadiosaadete kaastöötaja.
SINU teeneid eesti keele alal on president Lennart Meri tunnustanud 2000. a Valgetähe V klassi ordeniga.

Eesti Naistoimetajad

Foto Madli Vitismann
Auväärset 80. juubelisünnipäeva tähistas Tiiu-Ann Salasoo 21. juulil oma  pärastlõuna vastuvõtuga Tallinna botaanikaaia konverentsisaalis. Juubilari olid tulnud tervitama head sõbrad, kolleegid ja lähedased nii Ameerikast, Austraaliast kui Euroopast.  Fotol Tiiu Salasoo pidamas külalistele tänukõnet.

laupäev, 9. juuni 2012

Naistoimetajad edendasid traditsiooni!

Naistoimetajate ühendusel on saanud traditsiooniks teha ajakirjanike liidu aastapäeval, mis on teatavasti 16. juunil, aupaklik kummardus oma lahkunud kolleegidele, korrastades liidu hauaplatsi Metsakalmistul.

Tänavu kuuendat aastat ette võetud hoogtööpäev lükkas pilveloorid, nagu kõigil eelmistelgi kordadel, lauspäikesele valla – mis tõestab, et meelespeetud lahkunutel on taevaste vägedega head suhted kindlalt olemas. Et kalmistu kaev oli sedakorda vee väljaandmisega kiivas, kastis järgmise päeva vihmasadu kalmulilled ja puhtaks riisutud muru omakorda värskemaks. Nii et suvi võib tulla, nagu ta naistoimetajate rehade välkumise järel alati on tulnud.

Tänavuse kevade visa taganemist arvestades tavapärasest nädala jagu varem, 8. juunil tehtud talgupäeva teisel poolel vaadati üle ajakirjanike liidu omandiks olev kinnistu Pirita-Kosel ja arutati-plaanitseti edasisi ettevõtmisi elavate suunal. Kiiresti küpses otsus rakendada oma töökad käed ja ilu ihalevad meeled liidu krundi korrastamiseks, mispeale saagu siin kohe välja hõigatud ka üleskutse talgutele septembris, mil kõigi Eesti Ajakirjanike Liidu liikmete kaasalöömine on oodatud ja loodetav.





Raporteeris Piret Mäeniit, pildistas Madli Vitismann

laupäev, 2. juuni 2012

Eesti naistoimetajate ühenduse juhatuses uued liikmed

Eesti Naistoimetajate ühendus valis aastakoosolekul juhatuse uuteks liikmeteks Annika Poldre ja Milla Mägi, endisest koosseisust jätkavad Piret Mäeniit, eesistujana Merike Viilup revisjonis Madli Vitismann.

                   

Annika                                                                            Milla





Merike                                                                     Piret



Madli

teisipäev, 22. mai 2012

Kas õpilased või poisid ja tüdrukud?

ENÜ (Eesti Naisteühenduste Ümarlaud) kutsub osalema Euroopa Sotsiaalfondi projekti lõppseminaril

“ Kas õpilased või poisid ja tüdrukud?
Uurimus valmisolekust sootundlikuks õpetamiseks ja kasvatamiseks Eestis”

28. mai 2012.a. kell 9.30-14.45
Tallinna Ülikool, ruumis M648


PÄEVAKAVA



9.30- 9.40 Avasõnad TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi direktor Rain Mikserilt

9.40-10.20 Naise rolli restruktureerimine Eesti avalikus arvamuses vahemikus 1990- 2011- Andrus Saar

10.20-11.00 Ühiskond ja sugu haridustegelaste pilgu läbi- Gertrud Kasemaa

11.00-11.40 Poiste ja tüdrukute peab-pedagoogika- Tiiu Kuurme

11.40-12.00 Kohvipaus

12.00-12.40 Loodus on meid selliseks teinud“ ehk sooline essentsialism hariduses ja kasvatuses- Elo-Maria Roots

12.40-13.20 Kas õpetaja saab olla õiglasem kui on ühiskond? Eesti õpetajate valmisolek sootundliku pedagoogika rakendamiseks- Ülle-Marike Papp

13.20-13.45 Diskussioon

13.45-14.45 Lõunasöök (aatriumis)


Osavõtust palun teatada hiljemalt 25. maiks enu@enu.ee

Peale haridustöötajate uuringut tutvustavat seminari toimub ENÜ koosolek.


NB! ENÜ ootab ettepanekuid, mida võiks teha riigi alkoholi- ja tubakapoliitakasse.
Päevakava:
1. ENÜ ettepanekud riiklikku alkoholi- ja tubakapoliitikasse- Laine Tarvis. Arutelu*.
2. Ülevaade EWL peaassambleest 12.-13. mail Budapestis- Harda Roosna, Eha Reitelmann
3. Info käimasolevast ümarlaudade projektist- Eha Reitelmann
4. Jooksvad küsimused

*Riigi alkoholipoliitika ülevaatamise ülesanne tuleneb koalitsioonileppest, mis püstitas ülesande koostada riigi alkoholi- ja tubakapoliitika roheline raamat.

Alkoholipoliitika ülevaatamise ülesanne tuleneb meie riigis valitsevast olukorrast, kus elanikkond on ammu asunud end hävitama, kuna me tarbime aastas absoluutset alkoholi üle 9 liitri inimese kohta aastas (Maailma Terviseorganisatsiooni poolt kehtestatud piirmäär on mitte üle 6 l).

ENÜ osaleb riigi alkoholipoliitika töörühmas (esindajaks Laine Tarvis). Meie töörühma valdkond on " Teavitus ja võrgustikutöö". See haarab laiemale avalikkusele suunatud teavitustööd ja võrgustikutööd kohalikul tasandil (kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste rolli alkoholipoliitika eesmärkide saavutamisel). Kuna me järgmisel nädalal koos oleme, siis oleks väga vajalik, et meie liikmesorganisatsioonid esitaksid oma ettepanekud, mida nad arvavad, et kohalikul tasandil tuleks ette võtta alkoholi tarbimise vähendamise eesmärgil, et alkoholi tarbimise kogus 1 inimese kohta viia alla WHO kehtestatud määra.

Kohalik alkoholipoliitika peaks toetama järgmisi eesmärke:


alkoholimüügi piiramine;

joodud alkoholikoguste vähenemine;

alaealiste alkoholi kättesaadavuse piiramine;

alkoholivabade keskkondade loomine noortele;

alternatiivsete valikute loomine;

tõhusad haridus- ja teavitusprogrammid;

kes peaks teavitust läbi viima ( kas avalik sektor või tootjad);

mis aitaks lasteaiaõpetajat, kui lapsele tuleb järgi purjus isa;

vigastuste ennetamisel kuidas jõuda meesteni, kes alkoholi tarvitavad;

kuidas suhtuda alkoholi tootva firma nimesilti sportlaste rinnal;

kuidas suhtuda Hennessy firma aastaalguse kontserti, mida kannab üle ERR;

kuidas tõsta alkoholi tarvitamise kultuuri;

kas ja kes peaks korraldama ekskursioone raviasutustesse, kus ravitakse alkoholi kuritarvitanuid ja õnnetuste ohvreid (nn šokiteraapia eesmärgil);

kuidas suhtuda spordikeskustesse, kes müüvad alkoholi päev läbi, olgugi et lahjat;

kui kaugel peaks olema alkoholi müügikoht lasteasutusest ja koolist;

kuidas suhtuda Vabariigi Presidendi alkoholiga vastuvõttudesse, mida kannab üle samuti ERR;

kuidas peaks olema kättesaadav nõustamisteenus (psühholoogid, AA- rühmad jne);

perekonna roll, lapsevanemate eeskuju;

kas on vaja õppematerjali ja metoodikat noortega töötamiseks, mis peaks olema TAI-ga (Tervise Arengu Instituudiga) kooskõlastatud;

toe ja koolituse pakkumine lastevanematele, et nad oskaksid rääkida oma lastele, mis nende elus muutub, kui nad on saanud täisealiseks;

mida peaksid tegema kohalikud omavalitsused.

osaõtuks registreerumine enu@enu.ee
Sõidukulud kompenseeritakse.






esmaspäev, 14. mai 2012

Kvooditondist

Maarja Kangro
Eesti Päevaleht
12.05.2012

Selle aasta varakevadest saati on sookvoodi arutelud taas elavnenud nii Euroopas kui ka Eestis. Paraku ilmneb sõnavõttudes tihti informeerimatus ja emotsioonipõhisus.

Märtsi algul jooksid Euroopa meediast läbi teated, et Euroopa Komisjoni asepresident ja õigusküsimuste volinik Viviane Reding hakkab kannatust kaotama, kuna naiste osakaal juhtivtöötajate hulgas kasvab liiga aeglaselt. Nüüd vaeb Reding konkreetseid ettepanekuid üleeuroopalise soo-kvoodi kehtestamiseks.

Veebruari lõpus nõudsid Saksa naisajakirjanikud toimetuste juhatustes sookvoote, samal ajal teatas Deutsche Telekom, et soovib kvoodisüsteemiga tõsta naiste osakaalu ettevõtte keskastme- ja tippjuhtide seas 2015. aastaks 30 protsendini. Meil tõstatas sookvoodi küsimuse taas Marianne Mikko, ent arutellu on seekord lisandunud õige mitmeid hääli. Küsimusele, kas naiste osakaalu ühiskonnaelu üle otsustamisel tuleks suurendada, on jaatavalt vastanud mitte üksnes lääneriigid. Teine küsimus on see, kas kvoodid on naiste osaluse suurendamiseks mõttekas abinõu.

Sookvootide pooldajaid ja vastaseid on mõlema soo hulgas. Sookvoodis nähakse abinõu, mis aitaks suurendada otsustamise mitmekesisust (politoloog Anu Toots), ühiskonna kaasabi uute ja põhjendatumate sookuvanditega kohanemisel (ajakirjanik Lauri Linnamäe), vahendit, mida tuleks võrdsuse tagamiseks rakendada muu hulgas ka koolides (kirjanik Karl-Martin Sinijärv). TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse juht Tea Varrak arvab, et sookvootide asemel peaksid lapsevanemad tütardesse süstima enesekindlust ja ambitsioonikust.

Kuna kvoodiküsimus puudutab otsapidi võimu legitiimsust (kas ühe soo traditsioonilist otsustamisprivileegi peaks vaidlustama?), pole emotsioonide rohkus asja juures üllatav. Paraku ilmneb kvoodivastaste sõnavõttudes tihti informeerimatus ja emotsioonipõhisus: inimene läheb sookvoodi peale raevu juba enne, kui ta süveneb sellesse, mida kvoodi all tegelikult silmas peetakse.
Kohti ei reserveerita
Nagu rõhutas „Vabariigi kodanike” saates Anu Toots, pole sookvoodi puhul küsimus automaatses parlamendikohtade tagamises. Naistele on reserveeritud teatud hulk kohti küll mitmete Aafrika ja Aasia riikide esinduskogudes, ent lääneriikides kehtivad sookvoodid ikka valimisnimekirjadele.

Enamasti kasutatakse vabatahtlikke parteisiseseid kvoote (nt Rootsis, Norras, Saksamaal, Hollandis), ent mitmetes riikides on valimiskvoodid seadustatud (nt Iirimaal, Poolas, Prantsusmaal, Sloveenias) ning nende eiramise korral rakendatakse parteidele eri sanktsioone, sealhulgas võidakse nimekiri tagasi lükata. Sageli tarvitavad parteid nn tõmblukusüsteemi, ent näiteks Briti leiboristid panid 1997. aastal pooltes ringkondades, kus nad valimisvõitu ootasid, kandideerima üksnes naised.

Just parteisisesed või seadustatud valimisnimekirjade kvoodid on olnud kõne all ka Eesti aruteludes; pole kuulda olnud, et keegi tahaks riigikogus roosa lindiga toole reserveerida.

Parteisiseseid sookvoote hakkasid 1970. aastatel rakendama Euroopa riikide vasakparteid, kes traditsiooniliselt väärtustavad parempoolsetest enam võrdsust ja sotsiaalset õiglust. Seadustatud kvoodid on kõige uuem, 1990. aastatest pärinev abinõu, mis on naiste osakaalu poliitikas edukalt suurendanud eeskätt Ladina-Ameerika riikides.

Kvootide efektiivsus naiste esindatuse tagamisel sõltub mitmetest institutsionaalsetest ja kultuurilistest teguritest; tõhusamaks peetakse seda eelkõige proportsionaalse valimissüsteemi ja kinniste nimekirjade puhul (meie valimised toimuvad teatavasti avatud nimekirjadega). Kvootide toimimisele võib kaasa aidata kodanikuühiskonna tugevus ning see, kui parteid tajuvad ohtu, et naiskandidaate mitte üles seades võivad nad naiste hääli kaotada.

Millised on siis sookvootide kehtestamise tüüpilised poolt- ja vastuargumendid? Üks sagedasemaid vastuväiteid on see, sookvoot mõjub patroneerivalt: naine saab parlamendis või ettevõtte juhatuses koha justkui mitte oma saavutuste, vaid soo alusel.

Abinõu stereotüübi vastu
Niisugune maik võib asjal esmapilgul juures olla küll. Kuid tuleks meeles pidada, et kvoot on mõeldud abinõuks stereotüüpse mõtlemise ning normi faktist tuletamise vastu („mehi on valitsuses rohkem, järelikult nad ongi pädevamad ja nii see peabki olema”). Sookvoot tähendab, et niisugune vaikimisi norm tunnistatakse problemaatiliseks juba „ülaltpoolt”, riiklikul tasandil või partei/ettevõtte sees. Peab möönma ka, et järjest rohkem edukaid ärinaisi on patronaažiargumendi suhtes meelt muutnud ja asunud sookvoote toetama (nt Prantsuse ärinaine Véronique Morali). Mida rohkem naiskandidaate on valimistel välja pakkuda, seda vähem toetutakse eelistuste puhul soostereotüüpidele ja seda enam harjutakse naisi valima.

Nõnda võiks sookvoot olla ka psühholoogiline julgestusmehhanism naistele: kui seadus ise tunnistab, et naise koht on otsustajate seas, pole tal vaja ka selle palju kurdetud pideva enesetõestusega vaeva näha.

Teine harilik vastuargument sookvoodile on see, et soo-kvoot seaks justkui ohtu ettevõtte/institutsiooni efektiivsuse. Ilmne on, et soo- ega muid kvoote ei saaks rakendada näiteks kirurgide töölevõtmisel, olgu siis kliinikus ülekaalus naised või mehed; aga poliitika on midagi muud. Poliitika on see ühiselu üle otsustamise vald, kus pole aprioorselt pädevam ei kirurg ega raamatupidaja, naine ega mees, eestlane ega venelane.

Samuti pole vaja rõhuda mingisugusele naiste olemuslikule erinevusele, et õigustada nende võrdset osalust ühiselu üle otsustamisel. Pole vaja otsida õigustusi, nagu võiks naisterohke valitsus olla vähem arrogantne, inimlikum, konfliktide lahendamisel paindlikum vms: naised väärivad ulatuslikumat kaasamist otsuste tegemisse nii siis, kui nad on oma kogemustelt või juhtimisstiililt erinevad, kui ka siis, kui nad seda ei olegi. Mitmekesisus peab olema pidev taotlus, ent sealjuures ei saa me eeldada kummaltki soolt üht või teist tüüpi käitumist või vaimseid omadusi.

Neile, kes peavad soo-kvooti loodusele vastuseismiseks või vägivaldseks regulatsiooniks, peab meelde tuletama, et ühiselu seisnebki suuresti pidevas reguleerimises ja regulatsioonide ümbermängimises. Võib tuua ka sellise triviaalse näite: mina ja väga paljud teised ei kaldu „loomupäraselt” oma sõidukiirust piirama, ometi ei taha ma väita, et sellist loomupärast soodumust ei tohiks ülaltpoolt reguleerida, vägivaldsete piirangutega maha suruda.

Kvootide kehtestamiseks on igasuguseid võimalusi ja kahtlemata on sookvoot ka üks tülikas lisamehhanism, millega arvestada. Ent mugavus ja isevooluteed minek võib tähendada kõige muu kõrval naiste potentsiaali kasutamata jätmist. Kas peaksime jätma proovimata meetmed, mis suurendaksid nende hulka, kelle meelest ühiskond pakub neile õiglasi võimalusi? Kvoodimeetmed ei peaks kindlasti igavesti kehtima, võimalik, et ka meie jõuame kord näiteks Taani tasemele, kus 40% reegel näib kehtivat niisamagi. Ent võrdsuse, vabaduse ja solidaarsuse tasakaalu taotlemisel oleksid need praeguses Eesti poliitikas igati omal kohal.

kolmapäev, 9. mai 2012

Naistoimetajate aastakoosolek 18. mail!

Naistoimetajate juhatus kutsub kokku aastakoosoleku reedel, 18. mail, mis toimub traditsiooniliselt Tondi maneeži kaminaruumis aadressil Tondi 30, Tallinn.


Uksed avatud kella 17.00-st. Ametlik algus kell 17.30.

Päevakord:


1.   Juhatuse aruanne ja kinnitamine
2.   Revisjoni aruanne ja kinnitamine
3.   Eesistuja ja juhatuse valimine (võimalus esitada kandidaate)
4.   Hea Sõna auhinna kandidaatide esitamine, arutelu
5.   2012.a. ettevõtmised
6.   Muud päevakajalised teemad




neljapäev, 26. aprill 2012

Naised pole kanad ja mehed pole marslased

Brigitta Davidjants
Eesti Päevaleht
21.04.2012

Soouuringute valdkonnaga tutvumine aitab ergutada mõlema sugupoole esindajate empaatiavõimet.
Olen palju mõelnud, kuidas saaksid eestlased üle hüsteeriast, mida tekitab sõna feminist või vähimgi viide sooteemale. Ilmselt seisneb Eestis soolise võrdõiguslikkuse edendamise üks probleem selles, et sageli ei aduta päris täpselt, kus algab ja lõpeb müüt. Legendid mehi vihkavatest feministidest, kes tahavad inimesi kesksooliseks muuta, ei taha kuidagi taanduda. Eks leidub ka selliseid, aga üldjuhul tegeleb sooline võrdõiguslikkus siiski sellega, kuidas me kõik jäikadest hoiakutest loobudes võidaksime ning feminism meestelegi vabastavalt mõjuks. Hiljuti ilmus Tartu ülikooli kirjastuselt artiklikogumik „Sissejuhatus soouuringutesse”, mille esimene pool annab distsipliini kujunemisest hea ajaloolise perspektiivi, teine pool lisab sellele Eesti kultuuriruumi mõõtme.

Asjatu vastandumine
Nagu konstateerib Kadri Simm essees „Soouurimus ja filosoofia”, tähendab poliitiline võrdsus seda, et erinevused, nagu sugu, rass ja juuste värv, on küll olemas, kuid konkreetses valdkonnas peetakse neid ebaoluliseks. Eks me tegelikult olemegi tasakesi suurema tolerantsuse poole liikunud, sest ega see nii ammu olnudki, kui lapsevankriga meestele olla tänaval järele hõigatud: „Pede!”

Raamat on hea lugemisvara. Üksteist autorit selgitavad põhimõisteid tasakaalukalt, intelligentselt ja hea sõnavaraga. Seetõttu on raamatut ka lihtne lugeda. Ühtlasi pakub see vastuseid küsimustele, mida ilmselt nii mõnigi naine, kes feminismist mõhkugi ei jaga, on instinktiivseltki esitanud Näiteks kirjutab Tiina Kirss artiklis „Kõverpeeglist uute prillideni: soouurimus ja kirjandus” sellest, kuidas kirjandus peegeldab mingit ideoloogiat, naistele ettenähtud rolle. Nii saab vastuse küsimus, mis mul ilmselgelt liiga õrnas eas „Jane Eyre’i” lugedes tekkis: miks see naine küll selline kana on?

Paljud esseed ongi muu hulgas sellest, et mehi ja naisi ei tohiks vastandada. Nagu viitab Raili Marling artiklis „Keel ja sugu”, ei ole kõikumatu fakt, et mehed on Marsilt ja naised Veenuselt. Ka Kadri Simm tutvustab mehhanisme, millega on läänemaises mõtlemises üle tuhande aasta naisi ja mehi vastandatud ning kuidas see tänini toimub. Siit sai vastuse taas üks mu taktitundetu küsimus, mille esitasin pärast keskkooli, kui klassiõde rasedaks jäi: miks on naise puhul lapsesaamine alati suurem sündmus kui teaduslik karjäär? (Klassijuhataja pisut kurblik näoilme ei lähe mul vist iial meelest.) Nii et naine ei esindagi vaid tundeid ja mees mõistust. Tiiu Kuurme artiklit „Haridus, kasvatus ja sugupool” tasuks kindlasti lugeda kõigil tüdrukutel ja poistel, kellel on meeles tunne, et nad ei sobitu koolisüsteemi. Ja kõigile neile, kes armastavad väita, et eesti keel on sooneutraalne, sest seal puuduvad grammatilised sood, soovitan soojalt Marlingu „Keelt ja sugu”.

Loomulikult pole feminismivaenulikkuse puhul asi ainult müütides. Eks ole neidki, kellele sobibki traditsiooniline ühiskonnakorraldus, mis jätab naistele avalikus elus vähem valikuid kui meestele. Nagu viitab Tiina Raitviir artiklis „Naised poliitikas”, ei pidanud näiteks parempoolsed erakonnad ega tööandjad soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmise ajal 2004. aastal teemat oluliseks.

Arvan, et üks soouuringute edendamise eesmärk võiks olla empaatiavõime arendamine nõrgemate ja ebasoodsamas olukorras olijate suhtes, olgu need parasjagu lapsed, loomad või keegi muu.

pühapäev, 8. aprill 2012

reede, 16. märts 2012

Aasta Keeleteo auhindadest jäi meie Tiiu napilt välja

















Fotodel: eestikeelses mudilasringis Triin, Glenn, Anneli, Tiina ja Meelis lastega,parempoolsel - eesti keele õpetajad Austraalias.

Kuigi Haridus- ja Teadusministeerium valis Aasta Keeleteoks kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele, sai tihedas konkurentsis auväärsele tiitlile tunnustavalt palju hääli ja leidis ära märkimist ka meie, Eesti Naistoimetajate ühenduse esitatud kandidaat Tiiu Salasoo.

"Tänan kõiki naistoimetajaid mind kandidaadiks esitamise ja toetuse eest!
Ma ei ole sugugi pettunud, et esimeseks ei tulnud, vaid rõõmus, et võisin kandideerida teiste eesti keelt edendavate tegude hulgas.
On just sama tunne, kui 1999. a. Austraalia Eesti Seltside Liidu korraldatud esseevõistlusele tuli nii palju häid töid gümnaasiumilõpetajatelt Eestis, et pidin, müts käes, lisauhindu 4-le määratud auhinnale nõutama, et kirjutajatele nende tööde väärilist tunnustust anda.

Elagu eesti keel ja kasvagu selle tarvitajaskond!Loodame, et suvel näeme!
Tiiu Salasoo
Tiiu-Ann Salasoo keeletegu 2011:
Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine
Tiiu Salasoo on Austraalias elades tundnud alati elavat huvi oma emakeele vastu ja samas ka süvenevat muret selle hääbumise pärast sealses eesti kogukonnas. Tänu Tiiu Salasoole on Austraalias kasvanud huvi ja suurenenud võimalused õppida eesti keelt ning saada sellekohast abi ja teavet üle Austraalia - eesti keele nõustajad on Adelaide´is, Brisbane’is, Canberras, Hobartis, Melbourne´is, Perthis ja loomulikult Sydneys. Aastal 2011, kui eesti keele tulevikuväljavaated Austraalias olid Tiiu Salasoo usu ja lootuse õige tugevalt proovile pannud, võttis ta kätte ja otsis üle Austraalia välja inimesed, kellest võiksid saada eesti keele õpetajad. Eesti keele kui teise keele õpetaja kutsega oli neist vaid üks, ülejäänud lihtsalt hakkajad huvilised. Tiiu Salasoo tellimusel valmis internetiprogramm, mille abil viidi läbi keeleõpetajate Skype’i kursus. See loodi täpselt selle õpetajate rühma vajadusi arvestades. Kuigi internetõppe puuduseks on see, et ei kujune reaalset ühiste huvidega õpperühma, on samas ka võrreldamatuid eeliseid: õppida saab õppijale sobival ajal ja asukohast sõltumata, materjali saab korduvalt uuesti ette võtta, mis on eriti tähtis foneetikas. Tiiu Salasoo algatusel toimusid eesti keele õppepäevad Sydneys, kus oli palju osalejaid ja kohale tuldi isegi kuni 4000 km kauguselt. Kõige ettenägelikum on eesti mudilaste mängurühma ellukutsumine 2011.a. Nii ärgitati Austraaliasse asunud ja seal emaks saanud eestlannasid lastega kogunema, suhtlema, eesti keeles rääkima – pannes sellega aluse väikelaste emakeeleoskusele kaugel Eestist. Tiiu Salasoo 2011.a. algatused ja tegevus eesti keele hoidmisel, selle kõnelejaskonna laiendamisel ja harimisel on üliolulised eesti keele ja eestluse väärtustamiseks Austraalias.
Eesti
Haridus- ja Teadusministeerium
Pressiteade
14.03.2012

Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele
Täna tehti Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis kokkuvõte 2011. aasta parima keeleteo konkursist.
Pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela jäi silmapaistvaima tiitlile kandideerima üheksa mullust keeletegu.Tavakohaselt valisid peaauhinna taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid, kes eelistasid Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“.

Ministrid tõstsid esile ka Narva koorikooli tegu „Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost „Maa ja ilm““ ning tunnustasid Heli Laanekase ja Ellen Niidu Wiedemanni eesti keele grammatika tõlget saksa keelest eesti keelde. Narva koorikool sai ka riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ juhtkomitee eriauhinna.Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (180 häält) „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine“, tegijaiks Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi.

Tihedat konkurentsi pakkusid võitnud teole „Ajakiri National Geographic eesti keeles“ (Erkki Peetsalu; 167 häält) ja „Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine“ (Tiiu-Ann Salasoo; 160 häält).
Hääli said ka kõik ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod: „Elektrooniline õigekirjakäsiraamat „Sõnar“ (Martin Ehala; 153), Wiedemanni grammatika tõlge (136), „Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele“ (130), eestikeelse repertuaari omandamine (103), „Eesti-keskne raamatumess Helsingis“ (Eesti Kirjanduse Teabekeskus; 81) ja „Leksikon „Majandusarvestus ja rahandus““ (Jaan Alver; 71). Hääletamisel osalejaid oli 768, hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.Wiedemanni Gümnaasiumis toimunud lõpuürituse korraldasid koos võõrustajatega Haridus- ja Teadusministeerium ning Emakeele Selts, osalejateks teiste hulgas kolm bussitäit õpilasi-õpetajaid mitmekümnest Eesti koolist.

Kokkutulnuile esinesid HWG lauljad ning tantsijad, õpetaja Tiina Brock ning lavastaja Margus Kasterpalu. Tervitasid kooli, ministeeriumi ja Emakeele Seltsi esindajad.
Üritusest oli veebiülekanne reaalajas ning see salvestati hilisemaks vaatamiseks aadressile http://www.uttv.ee, otsingusõna „keeletegu“ (samal aadressil on vaadatav ka möödunud aasta analoogiline üritus Vastseliinas).
Keeleteokandidaatide tutvustus: www.hm.ee/keeletegu2011
Lähem teave:
keeleosakonna nõunik Jüri Valge, mob 510 3977.
Rein Joamets
avalike suhete osakondHaridus- ja Teadusministeerium, mob. 508 2580

reede, 9. märts 2012

Klassikaraadio toimetaja Kersti Inno saavutas ajakirjanike rahvusvahelistel võistlustel suusatamises II koha

Auhinnatseremoonia Erzurumi peaväljakul.Pjedestaalil vasakult Kersti Inno (Eesti), Martine Lanctot (Kanada),
Marieta Sostaric (Sloveenia)
Foto Merike Viilup


Eelmisel nädalal Erzurumis (Türgi) toimunud ajakirjanike rahvusvahelistel võistlustel suusatamises saavutas ERR Klassikaraadio muusikatoimetaja Kersti Inno murdmaa distantsil oma vanuseklassis II koha.


2011.aasta universiaadiks rajatud Palandökeni talispordikeskusesse oli SCIJ (Ski Club International des Journalistes http://www.scij.info/) 59. aastakohtumisele sõitnud üle 200 mäesuusatamist harrastava ajakirjaniku 31-st riigist. Jõudu prooviti traditsiooniliselt gigantslaalomi ja murdmaa rajal, toimus diskussioonpaneel pressivabadusest ja konverents „Türgi roll muutuvas maailmas“, lisaks naudeldi kohalike kultuuri- ja maitsehõrgutisi. Peale Kersti Inno osalesid Erzurumis National Geographic Eesti toimetaja Ene Poll ja ajakirjanik-meediakonsultant Merike Viilup.
SCIJ on ainulaadne rahvusvaheline ajakirjanike organisatsioon, mis tegutseb 1953. aastast. SCIJ-s on esindatud ca 50 riigi ajakirjanikud, kohtutakse kord aastas maailma erinevais paigus, viimati Kanadas (Banff), Argentiinas (Ushuaia), Marokos (Marrakesh-Oukaimeden), Itaalias (Abetone).

Täpsem inofrmatsioon:
Merike Viilup
SCIJ Eesti
Tel. 5045400
merike.viilup@estmedia.ee

vaata lisaks:
http://www.scij.info/
http://scij-turkiye.com/erzurum12.html
http://www.youtube.com/watch?v=VRGHtnCvOlo&feature=player_embedded


Fotoalbum parimatest hetkedest Istanbul-Erzurum-Palandöken siin

****

neljapäev, 23. veebruar 2012

Kutse ENUT-i infopäevale ja ümarlauale

Head naistoimetajad!

Olete palutud 2. märtsil k.a osa võtma Tallinnas hotellis Euroopa (Paadi 5) toimuvast kahest üritusest:

1) infopäev "Riigieelarve naistele ja meestele" (kl 10.00-14.00;
korraldaja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning Sotsiaalministeerium);

2) ümarlauad "Kohalik omavalitsus täna ja soolise aspekti arvestamine kohaliku elu kujundamisel" (kl 14.00-17.30, korraldaja ENUT).

Üritused on tasuta. Osavõtust palume teatada hiljemalt 29. veebruaril.
Kui pole võimalik osaleda mõlemal üritusel, märkida tingimata, kummast osa võtate.

Head iseseisvuspäeva soovides
Reet Laja
Juhatuse esinaine
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Narva mnt 25-41010120
TallinnTel 640 9173
enut@enut.ee http://www.enut.ee/


Projekti „Sootundlik eelarvestamine“ infopäev

„Riigieelarve naistele ja meestele“

02.märts 2012.a
Tallinn, Paadi 5, Clarion Hotel Euroopa,
konverentsiruum „Lääne-Euroopa“

Infopäeval tutvustatakse projekti raames valminud raamatut „ Riigieelarve naistele ja meestele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris“, mille iga osaleja ka endale saab.
Antakse ülevaate projekti tegevustest ja tulemustest, räägitakse sootundliku eelarvestamise rakendamise võimalustest ja arutletakse selle üle, milline on kodanikuühenduste roll selles protsessis.
Tulenevalt naiste ja meeste erinevatest rollidest ja sotsiaalsest staatusest ühiskonnas on eelarveotsustel naistele ja meestele erinev mõju. Sootundliku eelarvestamise meetodi rakendamise abil saab kindlaks teha, kuidas jagunevad riiklikud kulutused meeste ja naiste vahel ja kas neil on soolist ebavõrdsust vähendav või hoopis suurendav mõju. Meetodi kohaldamise eesmärk on aidata kaasa, et riigi rahaga finantseeritavad poliitikad, tegevused ja teenused vastaksid meeste ja naiste tegelikele vajadustele ning aitaksid kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele.

Infopäeva kava
10.00 – 10.30 Registreerimine ja tervituskohv
10.30 – 11.00 Soolise võrdõiguslikkuse olukorrast Eestis (esineja kokkuleppimisel)
11.00 – 12.00 Riigieelarve naistele ja meestele. Sootundliku eelarvestamise metoodikast rakendusteni . Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna koosseisuväline koordinaator Liivi Pehk
12.00 – 12.30 Kohvipaus
12.30 – 13.10 Eelarve mõjude hindamine sugupoolte aspektist. Sootundlike eelarveanalüüside rakendamise võimalused. EIGE soolise võrdõiguslikkuse ekspert Eestis Ülle-Marike Papp
13.10 – 13.30 Ravikindlustamata meeste ja naiste vältimatu abi teenuste rahastamisest. Näide sootundlikust eelarveanalüüsist. Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna analüütik Sirli Jurjev
13.30 – 14.00 Kokkuvõtete tegemine ja arutelu




Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) ümarlaud
„Kohalik omavalitsus täna ja soolise aspekti arvestamine kohaliku elu kujundamisel“
2. märtsil 2012
Clarion Hotel Euroopa, Ida-Euroopa B saal

KAVA

14.00–14.20 Tervituseine
14.20–14.30 Miks tegelda soolise aspektiga kohaliku omavalitsuse elu edendamisel.
Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
14.30–15.00 Regionaalhalduse korraldus ja kohaliku omavalitsuse tulubaas.
Ott Kasuri, EMOL tegevdirektor
Arutelu15.00–16.30 Ümarlaud kohaliku omavalitsuse seadusandluse analüüsist sooaspektist.
Ülle-Marike Papp, Mailiis Kaljula, Ott Kasuri, Liivi Pehk,
Jüri Võigemast
16.30–17.30 Soovitused seadusandluse täiendamiseks koos vitamiinilaenguga

Ümarlaud toimub projekti „Üheskoos teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda“ raames.
Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Üritust toetab Friedrich Eberti Fond.