Igaüks meist vajab kodusoojust,
Südamesse päikest, mis ei looju.
Puhtaid mõtteid,
Millest hing saab valgust.
KAUNIST JÕULUAJA ALGUST!
.jpg)
.jpg)
pühapäev, 23. detsember 2012
John või Jennifer?
Helen Walden: John või Jennifer?
25.11.2012
Helen Walden Postimees
Ma olen teadlane. Ühtlasi olen ma naine. Kaitsesin doktorikraadi 2001. aastal, mil ligikaudu 45 protsenti kõigist Briti biomeditsiinidoktorantidest olid naised. Järgmisel tasandil, doktorijärgses õppes, oli naisi 45 protsendi lähedal. Nooremprofessoritest oli naisi vaid 30 protsendi ringis. Kõige kõrgemal, professorite tasandil, jagus naisi ainult 15 protsendi jagu. Täpne statistika muidugi erineb riigiti, aga üldiselt võib öelda, et vahekorrad on arenenud riikides laias laastus samasugused.
Niisugust erinevust on ikka ja jälle püütud seletada. Üks levinud hüpoteese väidab, et naised jäävad ise kõrvale, langetades valiku laste saamise kasuks (keskmiselt lõpetatakse doktorijärgne õpe 28. ja 35. eluaasta vahel), ning tõepoolest tundub, et akadeemilises seltskonnas on suhteliselt palju lastetuid naisi. Teaduslikku tööd peetakse sageli kokkusobimatuks tasakaalustatud perekonnaeluga. Ometi on piisavalt vastupidiseid näiteid, mis muudavad selle seletuse parimal juhul vaid osaliseks.
Mõnikord käiakse välja ka hüpotees, et meestel ja naistel on juba kaasasündinult erinev võime teadust teha, mis on kindlasti kena hüpotees, aga millest paraku ei jää kuigi palju järele, kui võtta hoolika vaatluse alla kõik tegurid, mis mõjutavad edukat teadlaskarjääri.
Mõistagi on üks tegur, mis oma suuruse tõttu võib kergesti kahe silma vahele jääda, võimalus, et naisi ei kohelda samamoodi nagu mehi. Ma võin enda kohta öelda, et olen karjääri algusest peale olnud täiesti teadlik, et pean olema meestest parem, et mul oleks võimalik saada pakkumine enne neid. See on muidugi ainult mu isiklik kogemus ega pälvi niisugusena teaduslikku üldistavat väärtust.
On aga uurimus, mis pälvib. Möödunud kuul avaldati USA teaduste akadeemia toimetistes rühma Yale’i ülikooli teadlaste töö, milles leiti, et teaduses valitseb kerge sooline eelarvamus naiste suhtes. Sellele järeldusele jõudsid autorid elegantse eksperimendiga, mille käigus loodi kraadiõppes nooreteadlase CV ja saadeti see 127-le nii mees- kui naissoost ülikoolitöötajale, paludes neil hinnata kandidaadi kompetentsust, teha palgapakkumine, hinnata soovi teda juhendada ja kandidaadi üldist meeldivust. Uurijad rõhutasid uuringus osalevatele teadlastele, et tegu on tudengiga, kes vajab tagasisidet «näidisõppejõult», ja õhutasid neid olema tagasisides, mis jõuab tudengi kätte anonüümselt, võimalikult aus. 63 taotlust saadeti kandidaadi John ja 64 taotlust kandidaadi Jennifer nimel. Taotluste ainuke erinevus oli taotleja nimi.
Tulemused olid väga selged. Jenniferi ei hinnatud nii kompetentseks kui Johni ning talle pakuti keskmiselt peaaegu 4000 dollarit väiksemat esialgset palka kui Johnile. Lisaks olid teadlased vähem valmis Jenniferi juhendama, aga iseäralikult leidsid, et ta meeldib neile rohkem kui John.
Ja kõike seda vaid üheainsa dokumendi põhjal! Ma pean siinkohal märkima, et mees- ja naisteadlastest vastajate vahel puudus statistiliselt märkimisväärne erinevus, samuti ei erinenud eri tasandi teadlaste arvamused, mis annab mõista, et eelarvamused ei ole hierarhiliselt jagunenud.
Milliseid järeldusi saab sellest siis teha? Uuringul oli oma nüanss: CV oli spetsiaalselt loodud selline, et kandidaat oleks hea, aga mitte täht. Ma usun, et see oligi kõige tähtsam. Kui tegu on ilmselgelt erakordse kandidaadiga, ei arvestata sugu kuigi sageli. Hiilgavad anded lihtsalt torkavad kohe tugevasti silma. Samamoodi heidetakse üsna kergesti kõrvale kandidaat, kelle kehvus on ilmselge. Ent suur osa inimesi langeb omamoodi halli tsooni, kus muutub oluliseks subjektiivne ja objektiivne hindamine, ning siin näitaski uuring, et meestel on kergem läbi murda, naistel raskem.
Ma olen arutanud seda uuringut paljude sõprade ja kolleegidega, kes on olnud nii mees- kui naissoost, ning nende reaktsioon on olnud paljuski õpetlik. Paljud, sealhulgas mina ise, ei olnud sugugi üllatunud. Uuring kinnitas nähtust, millega me iga päev kokku puutume. Aga isegi need, keda see ei üllatunud, olid rõõmsad, et lõpuks on nende käsutuses konkreetsed andmed, mis toetavad seniseid tähelepanekuid.
Osa inimesi sai aga uuringu tulemustest vapustuse. Paljud, eriti mitteteadlased, ei tahtnud kuidagi uskuda, et üht ja sama CVd võidakse erinevalt hinnata ja veel nii suure vahega palgas ja juhendamisvalmiduses. Mitte nii meeldiv reageering, mis tuli eranditult meestelt (aga igal juhul mitte kõigilt meestelt), oli ärritumine ja tulemuste kohe kõrvaleheitmine (isegi ilma uuringut ennast lugemata), mõnikord isegi vihastamine.
Minu jaoks oli raske ühitada niisugust reageeringut inimestega, kes seda väljendasid: lõppeks olid paljud neist teadlased, kes peaksid ju teadma, et andmed on asjad, millega on raske vaielda. Ma oskan seda seletada vaid sellega, et alateadlikult käsitavad nad neid andmeid tõendina, et mehi ei hinnata teaduses alati ainult saavutuste põhjal ja veel enam, et nende naissoost konkurente lausa diskrimineeritakse. See tundub nähtavasti ohtlikuna, mistõttu reageeritaksegi kaitsesse tõmbudes.
Minu jaoks oli raske ühitada niisugust reageeringut inimestega, kes seda väljendasid: lõppeks olid paljud neist teadlased, kes peaksid ju teadma, et andmed on asjad, millega on raske vaielda. Ma oskan seda seletada vaid sellega, et alateadlikult käsitavad nad neid andmeid tõendina, et mehi ei hinnata teaduses alati ainult saavutuste põhjal ja veel enam, et nende naissoost konkurente lausa diskrimineeritakse. See tundub nähtavasti ohtlikuna, mistõttu reageeritaksegi kaitsesse tõmbudes.
Mida nende tulemustega peale hakata? See on üpris keeruline. Tulemused näitavad, et kõigest naiste osakaalu suurendamine töölevõtukomisjonides probleemi nähtavasti ei lahenda, sest eelarvamus on omane meile kõigile. Uuringu autorid ise pakuvad välja teadlaste seas selgitustöö tegemise, et nad oskaksid paremini mõista neis endas peituda võivat eelarvamust.
Mina astuksin sammukese kaugemale. Kuna uuring näitas, et diskrimineerimine toimub vähemalt osaliselt kandidaadi dokumentide hindamise etapil, siis ma soovitaksin töölevõtukomisjonidel koostada «parimate» naiskandidaatide edetabeli. Ma mõistan, et see tähendab positiivset diskrimineerimist, mis on iseenesest väga suuri vastuolusid tekitav nähtus.
Aga kui taotluse esitab näiteks sada kandidaati ja nende seast valitakse välja kuus, siis kui raske peaks olema neile lisada kaks parimat naiskandidaati? See tagaks nende pääsu järgmisse etappi, kus kohtutakse kandidaatidega juba näost näkku ja mille puhul alateadvuslikud mõjutegurid on väiksema tähtsusega. Üks asi, mis on mind kogu mu teadlaskarjääri vältel masendanud, on seisukoht, et «head naised taotlusi ei esita». Kõnealune uuring näitab, et vähemalt osaliselt võib see olla subjektiivne seisukoht.
Aga kui taotluse esitab näiteks sada kandidaati ja nende seast valitakse välja kuus, siis kui raske peaks olema neile lisada kaks parimat naiskandidaati? See tagaks nende pääsu järgmisse etappi, kus kohtutakse kandidaatidega juba näost näkku ja mille puhul alateadvuslikud mõjutegurid on väiksema tähtsusega. Üks asi, mis on mind kogu mu teadlaskarjääri vältel masendanud, on seisukoht, et «head naised taotlusi ei esita». Kõnealune uuring näitab, et vähemalt osaliselt võib see olla subjektiivne seisukoht.
Lõpuks tuleb öelda, et naiste kestev puudumine teadlaste kõrgemas ešelonis on tekitanud sama kestvalt elavat arutelu. Mõned mu vanemad kolleegid on veendumusel, et on vaid aja küsimus, kuni kaalukausid tasakaalu langevad ja et erinevus püsib veel ainult sellepärast, et see oli varem olemas. Kuid mulle tundub, et see uuring näitab: naiste diskrimineerimine algab juba nende karjääri avaetapil ja et see on süstemaatiline. Ilma probleemile proaktiivselt lähenemata püsime praeguste suhtarvude juures veel sadakond aastat. See ei ole just asi, mida ma tahaksin selgitada oma pojale või tütrele.
Helen Walden on Suurbritannia vähiuuringute organisatsiooni Londoni uurimisinstituudi teadlane. Ta kaitses doktorikraadi 2001. aastal St Andrewsi ülikoolis ja läbis doktorijärgse õppe USAs Memphise St Jude’i lasteuuringute haiglas. 2005. a asutas ta nooremrühmajuhina oma uurimisrühma, sai 2008. a esimese ja 2010. a teise lapse ning on alates 2012. aastast vanemrühmajuht.
esmaspäev, 26. november 2012
25. novembril tähistati rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva
Neljapäev, 22. novembril toimus Riigikogu konverentsisaalis sotsiaalkomisjoni avalik istung "Naistevastase vägivalla ohvrite abistamisest".
Istungil tegid ettekanded ENÜ vägivalla vastase töörühma juht Eha Reitelmann, Tartu, Järva ja Võru naiste varjupaiga psühhoterapeut Kait Sinisalu, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heidoja Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist Helen Sööl.
Istungi salvestis sotsiaalkomisjoni kodulehel http://riigikogu.ee/index.php?id=174803
Tartu Postimehe online Valge Lindi auhinna üle andmisest
Postimehe Naine 24, psühhoterapeut Kait Sinisalu lähisuhtevägivallast
AK Nädal naistevastasest vägivallast ja naiste varjupaikadest:
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=52291
Tartu Postimees: vägivalda kogenud naised vajavad tuge
http://www.tartupostimees.ee/1049944/helen-sool-vagivalda-kogenud-naised-vajavad-tuge/
Tartu Postimees: vägivalda kogenud naised vajavad tuge
http://www.tartupostimees.ee/1049944/helen-sool-vagivalda-kogenud-naised-vajavad-tuge/
pühapäev, 25. november 2012
Euroopa Komisjon: äriühingute juhtorganistesse 40% naisi!
Pressiteade
Brüssel, 14. november 2012
Komisjon teeb ettepaneku seada eesmärgiks, et äriühingute juhtorganites oleks 40% naisi.
Euroopa Komisjon esitas täna ettepaneku, et kõrvaldada takistused, mis ei võimalda andekatel naistel tõusta Euroopa suurimate äriühingute juhtkonda.
Komisjon ettepanekuga õigusakti kohta soovitakse saavutada miinimumeesmärk, et börsil noteeritud Euroopa äriühingu tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest peab olema 40% alaesindatud soost. Erandiks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.
Praegu domineerivad juhtorganites mehed: 85% tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorganite liikmetest ja 91,1% tegevjuhtkonna liikmetest on mehed ning kõigest 15% tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorganite liikmetest ja 8,9% juhtorganite liikmetest on naised. Hoolimata elavast avalikust arutelust ning reast vabatahtlikest algatustest nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil ei ole olukord viimastel aastatel oluliselt muutunud: alates 2003. aastast on naiste arv äriühingute juhtorganites suurenenud keskmiselt 0,6 protsendipunkti aastas.
Praegu domineerivad juhtorganites mehed: 85% tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorganite liikmetest ja 91,1% tegevjuhtkonna liikmetest on mehed ning kõigest 15% tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorganite liikmetest ja 8,9% juhtorganite liikmetest on naised. Hoolimata elavast avalikust arutelust ning reast vabatahtlikest algatustest nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil ei ole olukord viimastel aastatel oluliselt muutunud: alates 2003. aastast on naiste arv äriühingute juhtorganites suurenenud keskmiselt 0,6 protsendipunkti aastas.
Seetõttu esitab komisjon täna uue ELi õigusakti ettepaneku, et kiirendada edusamme parema soolise tasakaalu tagamiseks Euroopa äriühingute juhtorganites.
Ettepaneku esitasid ühiselt asepresident Viviane Reding (õigusküsimused, põhiõigused ja kodakondsus), asepresident Antonio Tajani (tööstus ja ettevõtlus), asepresident Joaquín Almunia (konkurents), asepresident Olli Rehn (majandus- ja rahaküsimused), volinik Michel Barnier (siseturg ja teenused) ning volinik László Andor (tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus).
Ettepaneku esitasid ühiselt asepresident Viviane Reding (õigusküsimused, põhiõigused ja kodakondsus), asepresident Antonio Tajani (tööstus ja ettevõtlus), asepresident Joaquín Almunia (konkurents), asepresident Olli Rehn (majandus- ja rahaküsimused), volinik Michel Barnier (siseturg ja teenused) ning volinik László Andor (tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus).
Kõnealune ettepanek on komisjoni vastus Euroopa Parlamendile, kes on korduvalt suure häälteenamusega kutsunud üles vastu võtma õigusakti naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta äriühingute juhtorganites oma 6. juuli 2011. aasta ja 13. märtsi 2012. aasta resolutsioonides.
Direktiivi ettepanekus kehtestatakse eesmärk, et börsil noteeritud äriühingu tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest peab olema 40% alaesindatud soost.
Äriühingud, mille tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest on alaesindatud soost alla 40%, peavad kasutama asjaomaste ametikohtade täitmisel kõikide kandidaatide kvalifikatsiooni võrdlevat analüüsi, kohaldades selgeid, sooliselt neutraalseid ja üheselt mõistetavaid kriteeriume. Võrdse kvalifikatsiooni korral tuleb eelistada alaesindatud soost kandidaati. Börsil noteeritud äriühingud peaksid seega eespool osutatud eesmärgi saavutama 2020. aastaks, riigi osalusega äriühingud, kelle suhtes riigiasutused rakendavad valitsevat mõju, aga juba kaks aastat varem, 2018. aastaks. Ettepanekut kohaldatakse umbes 5000 börsil noteeritud äriühingu suhtes Euroopa Liidus. Direktiivi ei kohaldata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (äriühingud, kus on vähem kui 250 töötajat ja mille ülemaailmne aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot) ning börsil noteerimata äriühingute suhtes.
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso: „Täna esitatav ettepanek on Euroopa Komisjoni vastus Euroopa Parlamendi tungivale üleskutsele, et EL võtaks meetmeid soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks äriühingute juhtkondades. Palume kõikidel börsil noteeritud Euroopa suurtel äriühingutel näidata, et nad suhtuvad täie tõsidusega soolisesse võrdõiguslikkusesse majandusalaste otsuste tegemisel. Komisjon on minu initsiatiivil oluliselt suurendanud naisvolinike arvu oma liikmete hulgas, kus kolmandik volinikest on naised.”
Asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding: „Euroopa Liit on 50 aastat edukalt edendanud soolist võrdõiguslikkust. Äriühingute juhtorganid on siiani jäänud valdkonnaks, kus me ei ole edu saavutanud. Belgia, Prantsusmaa ja Itaalia on hiljuti võtnud vastu õigusaktid ja seal on märgata esimesi edusamme. Nende riikide eeskuju näitab selgelt, et ajaliselt piiratud reguleeriv sekkumine võib paljugi muuta. Komisjoni ettepanekuga tagatakse, et tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorganite liikmete valikumenetluses eelistatakse naiskandidaate – eeldusel et nad on alaesindatud ja omavad meeskandidaadiga võrdväärset kvalifikatsiooni.”
Ta lisas: „Olen tänu võlgu neile arvukatele Euroopa Parlamendi liikmetele, kes on selle eesmärgi nimel väsimatult võidelnud ja kes on selle ettepaneku esitamisele otsustavalt kaasa aidanud.”
Aeglaste edusammude tõttu on 11 liikmesriiki võtnud eri ulatuse ja mõjuga meetmeid Euroopa tippfirmades on seitsmest juhatuse liikmest kõigest üks naine (13,7%). 2010. aastal oli kõnealune näitaja 11,8% ja seega on olukord ainult natuke paranenud. Samas tempos jätkates kuluks veel umbes 40 aastat, enne kui sooline tasakaal juhtorganites oleks kas või ligilähedane kavandatule (40% mõlema soo esindajaid).
Seetõttu on mitu liikmesriiki asunud võtma vastu eri liiki õigusakte äriühingute juhtorganite kohta. 11 liikmesriiki (Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Hispaania, Portugal, Taani, Soome, Kreeka, Austria ja Sloveenia) on vastu võtnud õigusaktid, et edendada soolist võrdõiguslikkust äriühingute juhtorganites. Kaheksas nimetatud liikmesriigis kohaldatakse õigusakte riigi osalusega äriühingute suhtes (vt teabelehte ülevaatega riikide kohta).
ELi 11 liikmesriigis ei ole iseregulatsiooni meetmeid ega õigusakte. Niisugused õiguslikult lahknevad meetmed võivad seada ohtu Euroopa ühtse turu toimimise, sest erinevad äriühinguõiguse normid ja erinevad sanktsioonid soolise tasakaalu eeskirjade rikkumise korral võivad seada äriühingud keerulistesse olukordadesse ja piirata nende piiriüleseid investeeringuid. Seetõttu püütakse täna esitatud ettepanekuga luua positiivse toimimisviisi põhimõttele kogu ELi hõlmav raamistik.
Ettepaneku põhielemendid:
Direktiivis seatakse miinimumeesmärk, et börsil noteeritud Euroopa äriühingu tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest peab 2020. aastaks olema 40% alaesindatud soost. Riigi osalusega äriühingud peavad selle eesmärgi täitma 2018. aastaks.
Samuti sisaldab ettepanek täiendavat kohustust, nö paindlikku kvooti, et börsil noteeritud äriühingud kehtestaksid endale iseregulatsiooni eesmärgid mõlema soo esindatuse kohta tegevjuhtkonna liikmete seas.
Need eesmärgid tuleb saavutada 2020. aastaks (riigi osalusega äriühingute korral 2018. aastaks). Äriühingud peavad igal aastal esitama aruande tehtud edusammude kohta.
Kvalifikatsioon ja kogemused on ka edaspidi peamised kriteeriumid, mida juhtorgani liikmete valimisel arvestatakse. Direktiiviga kehtestatakse äriühingu üldjuhtimise nõuete minimaalne ühtlustamine, nähes ette, et ametissenimetamise otsused peavad olema tehtud objektiivsete kvalifikatsioonikriteeriumide alusel. Kaitsemeetmed aitavad tagada, et ei toimu alaesindatud soo esindajate tingimusteta, automaatset edutamist.
Kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga positiivse toimimisviisi põhimõtte kohaldamisel eelistatakse vastaskandidaadiga võrdväärse kvalifikatsiooniga alaesindatud soo esindajat, välja arvatud juhul, kui objektiivne hinnang, mille andmisel arvestatakse kõiki konkreetseid kandidaate iseloomustavaid kriteeriume, kallutab kaalukausi vastassoo esindaja kasuks.
Liikmesriigid, kus juba on olemas tõhus süsteem, võivad selle säilitada tingimusel, et see on ettepanekus esitatud süsteemiga sama tõhus saavutamaks eesmärki, mille kohaselt tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest peab 2020. aastaks olema 40% alaesindatud soost. Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis on rangemad, kui ettepanekus esitatud meetmed.
Liikmesriigid peavad kehtestama asjakohased ja hoiatavad sanktsioonid äriühingutele, kes direktiivi sätteid rikuvad.
Ettepaneku subsidiaarsus ja proportsionaalsus: 40% eesmärki kohaldatakse börsil noteeritud äriühingute suhtes nende majandusliku tähtsuse ja laialdase tuntuse tõttu. Ettepanekut ei kohaldata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes. 40% eesmärk seatakse tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete suhtes. Parema õigusloome põhimõtete kohaselt on direktiiv ajutine meede ja selle kehtivus lõpeb 2028. aastal.
„Selle meetme eesmärk on kiiresti suurendada soolist võrdõiguslikkust Euroopa äriühingute juhtorganites ning seda ei ole enam vaja, kui on tehtud edusamme,” lisas asepresident Viviane Reding.
Taust
ELi pädevusse on kuulunud soolist võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine alates 1957. aastast (vt SPEECH/12/702).
Nõukogu on juba 1984. ja 1996. aastal võtnud vastu soovitused, et edendada meeste ja naiste tasakaalustatud osalemist otsustusprotsessis. Euroopa Parlament on kutsunud arvukates resolutsioonides üles kehtestama ELi tasandil õiguslikult siduvad kvoodid.
Võrdõiguslikkuse edendamine otsustustasandil on üks Euroopa naiste harta (vt IP/10/237) eesmärke. Naiste harta võeti 2010. aasta märtsis vastu president José Manuel Barroso ja asepresident Viviane Redingi eestvedamisel. Komisjon võttis 2010. aasta septembris nende eesmärkide täitmiseks vastu viit järgmist aastat käsitleva „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia” (vt IP/10/1149 ja MEMO/10/430).
2012. aasta märtsis esitatud komisjoni aruandest selgus, et kogu ELis kuuluvad äriühingute juhtorganitesse praegu valdavalt ühe soo esindajad. Liikmesriigiti on erinevused suured. Soomes on suurte äriühingute juhtorganite liikmetest 27% naised, Lätis on vastav näitaja 26%, kuid Maltas on see kõigest 3% ja Küproses 4%.
Viimase aasta jooksul on tehtud üle pika aja suurimaid edusamme soolise võrdõiguslikkuse parandamisel Euroopa äriühingute juhtorganites (naiste osakaal suurenes ajavahemikus 2010. aasta oktoobrist 2012. aasta jaanuarini 1,9 protsendipunkti, viimase kümne aasta jooksul on keskmine aastane kasv olnud vaid 0,6 protsendipunkti). Selle kasvu põhjuseks on komisjoni ja Euroopa Parlamendi üleskutsed (MEMO/11/487) ning arvukad siseriiklikud õiguslikud algatused liikmesriikides. Üldiselt toimuvad muudatused siiski liiga aeglaselt. Esinaiste arv olulisimate äriühingute juhatustes on hoopiski vähenenud, langedes 3,4%-lt 2010. jaanuaris 3,2%-le jaanuaris 2012.
Märgatavad edusammud on erand, mitte reegel. Edu võib märgata ainult liikmesriikides, kus on võetud vastu õiguslikult siduvad eeskirjad, mis käsitlevad äriühingute juhtorganeid. Prantsusmaal kehtestati seadusega kvoot 2011. aasta jaanuaris ning ajavahemikus oktoober 2010 kuni jaanuar 2012 on seal toimunud 40% kogu ELis toimunud muudatustest.
2011. aasta märtsis kutsus ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding börsil noteeritud Euroopa äriühinguid üles vabatahtlikult suurendama naiste arvu oma juhtorganites, allkirjastades lubaduse suurendada naiste osalust ettevõtete juhatuses (MEMO/11/124). Lubaduses kutsuti äriühinguid üles võtma endale kohustuseks suurendada naiste osakaalu oma juhtorganites 30%-ni 2015. aastaks ja 40%-ni 2020. aastaks. Aasta jooksul on kogu Euroopas lubaduse allkirjastanud ainult 24 äriühingut.
Selleks et selgitada välja asjakohased meetmed lahendamaks soolise tasakaalu probleem börsil noteeritud Euroopa äriühingute juhtorganites, algatas komisjon üldsusega konsulteerimise (vt IP/12/213).
Pärast arvukate vastustega tutvumist hindas komisjon olukorra lahendamiseks pakutud erinevaid poliitikavalikuid.
Üha suurem hulk uuringuid kinnitab, et sooline tasakaal juhtorganites võib aidata parandada äriühingu majandustulemusi. Kui tippametikohtadel töötab rohkem naisi, muudab see töökeskkonna tootlikumaks ja innovatiivsemaks ning parandab tulemusi. Selle peamine põhjus on mitmekesisem ja kollektiivsem mõtteviis, mis arvestab erinevamate seisukohtadega. Seetõttu tehakse paremini tasakaalustatud otsuseid.
Naised moodustavad ülikooli lõpetajatest 60%, kuid ainult vähesed neist pääsevad äriühingute juhtkondadesse. Ukse avamine juhtivatele ametikohtadele annab naistele stiimuli tööturule minekuks ja seal püsimiseks, aidates tõsta naiste tööhõive määra. Kui tööturul on rohkem naisi, on lihtsam saavutada ELi majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärki: tõsta 2020. aastaks 20–64aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär 75%-ni.
Lisateave:
Pressimaterjalid – Naised juhtorganites:
Eurobaromeetri uuring soolise võrdõiguslikkuse kohta:
Teabelehed soolise võrdõiguslikkuse kohta:
Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Komisjonis
Sooline võrdõiguslikkus liikmesriikides
Euroopa algatuse õiguslik alus
Soolist võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide majanduslik põhjendus
Video, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust äriühingute juhtorganites:
Asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi koduleht:
Euroopa Komisjoni andmebaas naiste ja meeste osalemise kohta otsuste tegemises:
Kontaktisikud :
Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)
Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)
|
Lisa
Joonis 1:
naised ja mehed suurimate börsil noteeritud äriühingute juhtorganites (jaanuar 2012)
Source: European Commission, Database on women and men in decision-making and Eurostat, Labour Force Survey. Notes: .Data refer to members of the board of directors (supervisory board in case of separated supervisory and executive functions. Count includes the chairperson).
Data on share of employment not available for RS; data on tertiary education not available for LU, EL and RS.
Joonis 2:
naised ja mehed suurimate börsil noteeritud äriühingute juhtorganites: tegevjuhtkonna liikmed ja tegevjuhtkonda mittekuuluvad juhtorgani liikmed (jaanuar 2012)
Source: European Commission's Database on women and men in decision-making
Note: In a one-tier system data on non-executives refer to non-executive members of the board.and data on executives refer to executive members of the board. In a two-tier system data on non-executives refer to members of the supervisory board and data on executives to members of the executive/management board. Occasionally, it is possible for the supervisory board to include one or more executive members (e.g. CEO and CFO). In this case these are included in the executive figures, though individuals participating in both boards are counted only once. Non-executive figures in this case still refer to the total members of the supervisory board and could, therefore, include some executives but the numbers concerned are not significant and should not affect the final result.
Joonis 3: jaotus: naiste osakaal tegevjuhtkonna liikmete ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas (jaanuar 2012)
Member State
|
Executives
(women/total)
%women
|
Non-executives
(women/total)
%women
|
Women CEOs
(women/total)
|
EU-27
|
8.9%
|
15%
|
2.7%
|
AT
|
2.2%
|
11.2%
|
0%
|
BE
|
3.7%
|
11.7%
|
0%
|
BG
|
14.8%
|
15.1%
|
6.7%
|
CY
|
8.2%
|
3.3%
|
5.6%
|
CZ
|
4.7%
|
15.4%
|
0%
|
DK
|
11%
|
16.1%
|
5.6%
|
EE
|
13.9%
|
6.7%
|
0%
|
FI
|
14.9%
|
27.9%
|
0%
|
FR
|
3.3%
|
24.2%
|
0%
|
DE
|
4.2%
|
15.6%
|
0%
|
EL
|
5.8%
|
8.1%
|
0%
|
HU
|
1.4%
|
5.4%
|
0%
|
IE
|
6.8%
|
9.4%
|
0%
|
IT
|
0.8%
|
7.1%
|
0%
|
LV
|
21.4%
|
25.9%
|
3.2%
|
LT
|
13.3%
|
17.5%
|
7.7%
|
LU
|
0%
|
7.2%
|
0%
|
MT
|
11.1%
|
2.7%
|
5.3%
|
NL
|
8.8%
|
18.8%
|
10%
|
PL
|
8.2%
|
11.8%
|
0%
|
PT
|
7.6%
|
5.4%
|
0%
|
RO
|
30.6%
|
10.5%
|
9%
|
SK
|
13.5%
|
13.5%
|
10%
|
SI
|
19.7%
|
15.9%
|
0%
|
ES
|
2.6%
|
13.1%
|
2.9%
|
SE
|
4%
|
26.5%
|
3.8%
|
UK
|
6.5%
|
18.7%
|
6%
|
Joonis 4: naiste osakaal suurimate börsil noteeritud äriühingute juhtorganites (2010–2012)
(% total board members)
| |||
2010 (Oct)
|
2011 (Oct)
|
2012 (Jan)
| |
EU-27
|
11.8
|
13.6
|
13.7
|
BE
|
10.5
|
10.9
|
10.7
|
BG
|
11.2
|
15.2
|
15.6
|
CZ
|
12.2
|
15.9
|
15.4
|
DK
|
17.7
|
16.3
|
16.1
|
DE
|
12.6
|
15.2
|
15.6
|
EE
|
7.0
|
6.7
|
6.7
|
IE
|
8.4
|
8.8
|
8.7
|
EL
|
6.2
|
6.5
|
7.4
|
ES
|
9.5
|
11.1
|
11.5
|
FR
|
12.3
|
21.6
|
22.3
|
IT
|
4.5
|
5.9
|
6.1
|
CY
|
4.0
|
4.6
|
4.4
|
LV
|
23.5
|
26.6
|
25.9
|
LT
|
13.1
|
14.0
|
14.5
|
LU
|
3.5
|
5.6
|
5.7
|
HU
|
13.6
|
5.3
|
5.3
|
MT
|
2.4
|
2.3
|
3.0
|
NL
|
14.9
|
17.8
|
18.5
|
AT
|
8.7
|
11.1
|
11.2
|
PL
|
11.6
|
11.8
|
11.8
|
PT
|
5.4
|
5.9
|
6.0
|
RO
|
21.3
|
10.4
|
10.3
|
SI
|
9.8
|
14.2
|
15.3
|
SK
|
21.6
|
14.6
|
13.5
|
FI
|
25.9
|
26.5
|
27.1
|
SE
|
26.4
|
24.7
|
25.2
|
UK
|
13.3
|
16.3
|
15.6
|
Source: European Commission database on women and men in decision-making: http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/gender-decision-making/database/index_en.htm
Data refer to members of the board of directors (supervisory board in case of separated supervisory and executive functions. Count includes the chairperson).
Joonis 5: peaaegu üheksa eurooplast kümnest nõustub väitega, et võrdse pädevuse korral peaksid naised olema äriühingute juhtorganites meestega võrdselt esindatud
Joonis 6:
kolm neljandikku eurooplastest pooldab äriühingute juhtorganite soolist tasakaalu käsitlevaid õigusakte
pühapäev, 18. november 2012
Konverents "Jätkusuutlikumat ühiskonda looma!"
Head naistoimetajad!
Olete oodatud ENUTi 15. aastapäevale pühendatud sügiskonverentsile "Jätkusuutlikumat ühiskonda looma!", mis toimub 23. ja 24. novembril Tallinna Ülikooli Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, II k).
Osavõtt tasuta. Kaugemalt tulijate sõidukulud kompenseerime bussipiletite (2 tk) alusel.
Palume registreerida meiliaadressil enut@enut.ee hiljemalt 20. novembril, märkides ees- ja perekonnanime ning meiliaadressi. Kui pole võimalik osa võtta mõlemal päeval, märkida osavõtu kuupäev.
Parimate tervitustega
Reet Laja
Juhatuse esinaine
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Narva mnt 25-410
10120 Tallinn
Tel 640 9173
enut@enut.ee
www.enut.ee
Olete oodatud ENUTi 15. aastapäevale pühendatud sügiskonverentsile "Jätkusuutlikumat ühiskonda looma!", mis toimub 23. ja 24. novembril Tallinna Ülikooli Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, II k).
Osavõtt tasuta. Kaugemalt tulijate sõidukulud kompenseerime bussipiletite (2 tk) alusel.
Palume registreerida meiliaadressil enut@enut.ee hiljemalt 20. novembril, märkides ees- ja perekonnanime ning meiliaadressi. Kui pole võimalik osa võtta mõlemal päeval, märkida osavõtu kuupäev.
Parimate tervitustega
Reet Laja
Juhatuse esinaine
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Narva mnt 25-410
10120 Tallinn
Tel 640 9173
enut@enut.ee
www.enut.ee
KAVA
23. november
10.30–11.00 Registreerimine. Tervituskohv
11.00–12.00 Avamine. Tervitused: TLÜ rektor Tiit Land, sotsiaalminister Hanno Pevkur; Norra suursaadik Lise N. K. Grevstad; USA suursaadik Jeffrey D. Levine, EWL ekspresident Sonja Lokar (Sloveenia), Ülle Kesküla ( Fr. Eberti Fond)
12.10–12.30
Jätkusuutlikumat ühiskonda loomas. Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
12.30–13.15 Lõuna (TLÜ Mare maja aatriumis)
13.15–14.45
Paneeldiskussioon naisettevõtlusest ja naisettevõtjate kajastamisest
meediaväljaannetes. Paneeli juhib Barbi Pilvre
Panelistid Liivi Pehk, ENUTi liige; Aet Kull, Eesti
Ettevõtluskõrgkool Mainor õppejõud; Pille Ruul, BPW-Estonia president; Voldemar
Kolga, ENUTi juhatuse liige; Anne-Mari Rannamäe, QUIN-Estonia president;
Kairi Talves, ETNA Eestimaal projektijuht
14.45–15.45 Sissejuhatavad ettekanded töötubadele:
Naised julgeolekus. Tiiu Pohl, Tallinna Ülikooli õppejõud; Koostöö kohalike
omavalitsustega. Ott Kasuri, EMOL tegevjuht; Tulevikusuunad soolise võrdõiguslikkuse
edendamisel. Liina Kanter, Sotsiaalministeeriumi osakonnajuhataja; Juhtimine organisatsioonides
ja töösuhted. Lembit Kruuse, Viljandi maavanem
15.45–17.00 Töötoad
17.00–19.00 ENUT 15. aastapäeva vastuvõtt ( TLÜ Mare
maja aatriumis)
24. november
10.00–10.15 eelmise konverentsipäeva
kokkuvõte (Tallinna
saal)
10.15–12.00
Paneeldiskussioon: Kodusest
turvatundest rahvusvahelise julgeolekuni.
Indrek
Randma, Naabrivalve tegevjuht; Airi Tooming, Naiskodukaitse esinaine; Veronika
Isberg, Politsei Naisühenduse juhatuse
liige; Ilvi Cannon, ENUT juhatuse liigejt
12.20–12.35 Vaheaeg
12.35 –13.45 Töötoad
ENUT soolise võrdõiguslikkuse
võrgustiku tegevussuundade arutelu, Reet Laja;
Astrid Hindriks , MTÜ Kodanikujulgus juhatuse
liige
13.45 konverentsi kokkuvõte ja
lõpukohv
Kutse RK sotsiaalkomisjoni avalikule istungile
Head naistoimetajad!
Olete oodatud Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikule istungile ja sellele järgnevale ENÜ poolt korraldatud üritusele "10 aastat naiste varjupaiku Eestis".
Ttulekust anda teada hiljemalt teisipäeval kella 16-ks eha.reitelmann@gmail.com.
Eha Reitelmann
ENÜ peasekretär
KUTSE!
Riigikogu sotsiaalkomisjon korraldab neljapäeval 22. novembril 2012. aastal kell 14.00 – 15.30 Riigikogu konverentsisaalis avaliku istungi teemal „Naistevastase vägivalla ohvrite abistamisest“. Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna palub teie esindajaid osaleda. Istungile on kutsutud Eesti Naisteühenduste Ümarlaua , Riigikogu naisteühenduse liikmed, naiste varjupaikade esindajad, samuti sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi, prokuratuuri ja politsei esindajad.
Pärast istungit kell 15.30 – 17.30 korraldab Eesti Naisteühenduste Ümarlaud tänuürituse naistevastase vägivalla vähendamise ja ohvrite abistamisega tegelevatele organisatsioonidele „10 aastat naiste varjupaiku Eestis“.
Lugupidamisega
Ilme Litova
Sotsiaalkomisjoni konsultant
6316496
teisipäev, 23. oktoober 2012
Televisiooni ja soouurija Amanda Lotzi loeng maskuliinsusest telesarjades
Kutse
Homme, 24. oktoobril kell 16 peab Michigani Ülikooli dotsent Amanda Lotz Tallinna Ülikoolis avaliku loengu kaasaegsestmaskuliinsusest tuntud telesarjades.
Loeng toimub TLÜ Mare majas auditooriumis M218.
Loeng on ingliskeelne, kõik huvilised on oodatud!
Amanda Lotz on ka 25. oktoobril KUMUs toimuva meediakonverentsi "Ekraanilt ekraanile" üks peaesinejaid.
Krista Must
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht
640 9215, 56 285 557
krista.must@tlu.ee
www.tlu.ee
* * *
Televisiooni ja soouurija Amanda Lotz peab avaliku loengu kaasaegsest maskuliinsusest tuntud telesarjades
Televisiooni ja soorolle uuriv Michigani Ülikooli dotsent (Associate Professor) Amanda Lotz annab
lähiajal välja maskuliinsusest meedias kirjutava raamatu "Cable Guys:
Television and American
Oma uues raamatus käsitleb Amanda Lotz kaasaegset maskuliinsust läbi sarjade Breaking Bad, Rescue Me, Hung, The Shield, Sons of Anarchy, Entourage, Dexter, Men of a Certain Age ja Nip/Tuck peakangelaste ning nende lugude. Sarjad jõudsid vaatajate ette 21. sajandi esimesel kümnendil ning muutsid varasemaid jutustamise standardeid, koondades kogu narratiivi ümber meestegelaste elu ning kujutades peakangelasi koos kõigi puudustega. Lotz kirjeldab nähtuse sotsiaal-ajaloolisi ja tööstuslikke tagamaid, mis selliseid karaktereid toodab, ning analüüsib, kuidas antud seriaalide soopoliitika viitab meeste teise-laine-järgsetele heitlustele feministlike ja patriarhaalsete maskuliinsuste vahel.
Amanda Lotzi loeng Tallinna Ülikoolis toimub osana Studia Generalia sarjast, mis pakub kõigile huvilistele võimaluse saada osa Eesti ja maailma õppejõudude ja teadlaste avalikest loengutest.
Studia Generalia toimub üks kuni kaks korda kuus - Tallinna Ülikooli professorite ja teadlastega vaheldumisi astuvad kuulajate ette rahvusvaheliselt tuntud oma ala asjatundjad. Üliõpilastel on loengusarja läbimisel võimalik teenida 1 ainepunkt.
Lisainfo: www.tlu.ee/studiageneralia
Lugupidamisega
Krista Must
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht
640 9215, 56 285 557
krista.must@tlu.ee
www.tlu.ee
Homme, 24. oktoobril kell 16 peab Michigani Ülikooli dotsent Amanda Lotz Tallinna Ülikoolis avaliku loengu kaasaegsestmaskuliinsusest tuntud telesarjades.
Loeng toimub TLÜ Mare majas auditooriumis M218.
Loeng on ingliskeelne, kõik huvilised on oodatud!
Amanda Lotz on ka 25. oktoobril KUMUs toimuva meediakonverentsi "Ekraanilt ekraanile" üks peaesinejaid.
Krista Must
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht
640 9215, 56 285 557
krista.must@tlu.ee
www.tlu.ee
* * *
Televisiooni ja soouurija Amanda Lotz peab avaliku loengu kaasaegsest maskuliinsusest tuntud telesarjades
Televisiooni ja soorolle uuriv Michigani Ülikooli dotsent (Associate Professor) Amanda Lotz annab
lähiajal välja maskuliinsusest meedias kirjutava raamatu "Cable Guys:
Television and American
Masculinities in the 21st Century".
Oma uues raamatus käsitleb Amanda Lotz kaasaegset maskuliinsust läbi sarjade Breaking Bad, Rescue Me, Hung, The Shield, Sons of Anarchy, Entourage, Dexter, Men of a Certain Age ja Nip/Tuck peakangelaste ning nende lugude. Sarjad jõudsid vaatajate ette 21. sajandi esimesel kümnendil ning muutsid varasemaid jutustamise standardeid, koondades kogu narratiivi ümber meestegelaste elu ning kujutades peakangelasi koos kõigi puudustega. Lotz kirjeldab nähtuse sotsiaal-ajaloolisi ja tööstuslikke tagamaid, mis selliseid karaktereid toodab, ning analüüsib, kuidas antud seriaalide soopoliitika viitab meeste teise-laine-järgsetele heitlustele feministlike ja patriarhaalsete maskuliinsuste vahel.
Amanda Lotzi loeng Tallinna Ülikoolis toimub osana Studia Generalia sarjast, mis pakub kõigile huvilistele võimaluse saada osa Eesti ja maailma õppejõudude ja teadlaste avalikest loengutest.
Studia Generalia toimub üks kuni kaks korda kuus - Tallinna Ülikooli professorite ja teadlastega vaheldumisi astuvad kuulajate ette rahvusvaheliselt tuntud oma ala asjatundjad. Üliõpilastel on loengusarja läbimisel võimalik teenida 1 ainepunkt.
Lisainfo: www.tlu.ee/studiageneralia
Lugupidamisega
Krista Must
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht
640 9215, 56 285 557
krista.must@tlu.ee
www.tlu.ee
reede, 12. oktoober 2012
Aitäh kõigile kes kohale tulid või mõttes meiega olid,
suurim tänu aga neile, kelleta tänavune kära meedia pärast ja Hea Sõna auhind oleksid
olemata olnud!
Täname:
Euroopa Liidu infobüroo Eestis
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Looduse Aasta Foto 2012, Looduskiri OÜ (Looduse Omnibuss)
Täname:
Euroopa Liidu infobüroo Eestis
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Looduse Aasta Foto 2012, Looduskiri OÜ (Looduse Omnibuss)
Fotod: Merike Viilup
pälvis tunnustatud raadioajakirjanik KAJA KÄRNER (keskel)
Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit
poliitik ja endine ajakirjanik Trivimi Velliste
koolipsühholoog, perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Auli Andresalu-Targo
meediaekspert Daniel Vaarik
Nii ta läks!
esmaspäev, 8. oktoober 2012
Hea Sõna auhinna pälvib tänavu raadioajakirjanik KAJA KÄRNER
Eesti Naistoimetajad
Auhind antakse välja kuuendat korda. Varem on selle pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar ja Jelena Skulskaja.
Kaja Kärner sündis 5. septembril 1953 Tallinnas. Tartu Ülikooli lõpetas ta filoloogi-toimetajana, ajakirjanduse vallas koolitanud end mitmetel kursustel nii kodu- kui ka välismaal. Suurema osa ajast on hinnatud raadioajakirjanik töötanud Eesti Raadios – algul teadustajana, hiljem kommentaatori ja toimetajana, olnud ka Raadio Vaba Euroopa lepinguline autor. Kaja Kärnerit tunnevad raadiokuulajad enamasti Vikerraadio probleemsaadete toimetaja ja saatejuhina. Ta on tuntud oma sirgjoonelise hoiaku ning soliidse ja asjatundliku ainekäsitluse poolest. Kaja Kärneri saadete teemadering on lai, ta on huvitatud nii poliitikast ja sotsiaalvaldkonnas toimuvast kui ka kultuurist ning käsitleb neid kõiki ajakirjandusliku professionaalsusega. Raadiokuulajad hindavad kõrgelt ka tema toimetatud aiandussaateid. Kaja Kärneril on looduse poolt antud ja lisaks ka koolitatud meeldiv raadiohääl ning stambivaba ja rikas eesti keel.
Pressiteade
9. oktoober 2012
9. oktoober 2012
Eesti
Naistoimetajate Hea Sõna auhinna pälvib tänavu raadioajakirjanik KAJA KÄRNER. Auhind
antakse üle neljapäeval, 11. oktoobril kell 12 Euroopa Liidu Majas Tallinnas, Rävala
pst. 4.
Hea Sõna auhinnaga tunnustab
Eesti Naistoimetajate ühendus Eesti ajakirjanikku, kelle sõnum ühiskonnale on täpne,
selge, erapooletu, aus, vaba odavast kõmujanust ning esitatud heas, ilusas ja
selges emakeeles. Hea Sõna laureaati tänatakse ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga maaliga.Auhind antakse välja kuuendat korda. Varem on selle pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar ja Jelena Skulskaja.
Kaja Kärner sündis 5. septembril 1953 Tallinnas. Tartu Ülikooli lõpetas ta filoloogi-toimetajana, ajakirjanduse vallas koolitanud end mitmetel kursustel nii kodu- kui ka välismaal. Suurema osa ajast on hinnatud raadioajakirjanik töötanud Eesti Raadios – algul teadustajana, hiljem kommentaatori ja toimetajana, olnud ka Raadio Vaba Euroopa lepinguline autor. Kaja Kärnerit tunnevad raadiokuulajad enamasti Vikerraadio probleemsaadete toimetaja ja saatejuhina. Ta on tuntud oma sirgjoonelise hoiaku ning soliidse ja asjatundliku ainekäsitluse poolest. Kaja Kärneri saadete teemadering on lai, ta on huvitatud nii poliitikast ja sotsiaalvaldkonnas toimuvast kui ka kultuurist ning käsitleb neid kõiki ajakirjandusliku professionaalsusega. Raadiokuulajad hindavad kõrgelt ka tema toimetatud aiandussaateid. Kaja Kärneril on looduse poolt antud ja lisaks ka koolitatud meeldiv raadiohääl ning stambivaba ja rikas eesti keel.
Vastates küsimusele, mida
tähendab talle sõnapaar „hea sõna“, on Kaja Kärner öelnud: „Hea sõna on täpne
ja läbimõeldud. Loodan, et mu saated aitavad kuulajail igapäevaelu mõista,
teistsuguseid seisukohti tähele panna ja dialoogi tekitada. Olen sõnu valinud
nii, et nende kantud mõtet jäädaks kuulama ja et see oleks kuulajale toeks.“
Lisateave:
Kadi Alatalu, tel 5012504, e-post kadi.alatalu@err.ee
Merike Viilup, tel 5045400, e-post merike.viilup@estmedia.ee
Kadi Alatalu, tel 5012504, e-post kadi.alatalu@err.ee
Merike Viilup, tel 5045400, e-post merike.viilup@estmedia.ee
MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com)
eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele,
pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel,
väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja
koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi
kujundamises.
reede, 5. oktoober 2012
Kutsume osalema Eesti
Naistoimetajate meediapäeval
KÄRA MEEDIA PÄRASTMida meedia meiega teeb
neljapäeval, 11. oktoobrilEuroopa Liidu Maja konverentsisaalis
Rävala pst. 4,algusega kell 12.
Ettekannete raames arutlevad Tartu
Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki
Harro-Loit, poliitik Trivimi Velliste, koolipsühholoog Auli Andersalu-Targo ning
meediaekspert, suhtekorraldaja ja ajakirjanik Daniel Vaarik. Kõik on oodatud aktiivselt osalema teemakohases
diskussioonis, täpsem kava allpool.
Osavõtust palume teatada naistoimetajad@gmail.com või tel. 5045400
MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.
11:30 - 12.00 Registreerimine
12:00 Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad eesistuja
HEA SÕNA auhinna kätteandmine
12:30 - 13:00 „AJAkirjandus – sotsiaalne ajamasin“
Halliki Harro-Loit,
Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor
Trivimi Velliste, poliitik
13:45 – 14:00 Diskussioon
Auli Andersalu-Targo, koolipsühholoog,
perekeskuse Sina ja Mina koolitaja
Daniel Vaarik, meediaekspert,
suhtekorraldaja, ajakirjanik
Euroopa
Komisjoni esindus Eestis
Eesti Naisteühenduste
Ümarlaud
Tellimine:
Postitused (Atom)
