Eesti Naistoimetajate ühendus avaldab oma igakülgset toetust ERR usaldusisikule Maris Johannesele ja ühineme kõigi teiste allakirjutanutega Eesti Ajakirjanike Liidu avalikule protestikirjale teeneka raadioajakirjaniku koondamise suhtes.
Eesti Naistoimetajate nimel
Merike Viilup
Loe lisaks:
EAL pressiteade: http://www.eal.ee/index.php?page=30&article_id=1352&action=article
EAL avalik kiri: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/avalik-kiri-err-keele--ja-luuletoimetaja-jaagu.d?id=28060949
ERR vastus: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/err-i-vastus-maris-johannese-koondamise-kohta.d?id=28162155
kolmapäev, 30. detsember 2009
neljapäev, 24. detsember 2009
Head naistoimetajad!
Meil oli huvitav, sisukas ja tegevusterohke aasta.
Osalesime põnevates ettevõtmistes ja saime kogeda nii mõndagi uut.
Kuid alati ei lähe kõik nagu soovitud.
Mõnigi unistus jäi täitumata või lükkus edasi määramatusse, tuli ette ka tagasilööke.
Paljudele oli see vägagi raske aasta.
Säilitagem siiski rahulik meel ja olgem üksteisele toeks.
Kätte on jõudnud aeg, kus HEA SÕNA on suurema väärtusega kui ehk oskasime varem hinnata.
Soovin teile kõigile rahulikke jõule, toredat aastavahetust ja palju häid sõnu!
Merike Viilup
Osalesime põnevates ettevõtmistes ja saime kogeda nii mõndagi uut.
Kuid alati ei lähe kõik nagu soovitud.
Mõnigi unistus jäi täitumata või lükkus edasi määramatusse, tuli ette ka tagasilööke.
Paljudele oli see vägagi raske aasta.
Säilitagem siiski rahulik meel ja olgem üksteisele toeks.
Kätte on jõudnud aeg, kus HEA SÕNA on suurema väärtusega kui ehk oskasime varem hinnata.
Soovin teile kõigile rahulikke jõule, toredat aastavahetust ja palju häid sõnu!
Merike Viilup
Naistoimetajate ühenduse eesistuja
***
reede, 4. detsember 2009
Andke mulle muuseum ja ma täidan selle (Pablo Picasso)
Meie Maa ja Hiiu Leht
Merike Viilup
november 2009
Kahekümnenda sajandi kunstimaailma suurkuju Pablo Picasso (1881-1973) tööde kordumatu ja ainulaadne väljapanek on Ateneumi kunstimuuseumis Helsingis avatud juba poolteist kuud, kuid külastajate vähesuse üle näituse korraldajad kurta ei saa. Avamispäevade tunglemist ja mitmetunniseid piletijärjekordi enam küll pole, kuid isegi argisel keskpäeval on poolhämarad kunstisaalid Picasso loomingu nautlejaist tulvil.
Tullakse üksiti ja kaksiti, tullakse grupiti ja klassiti. Tullakse lähemalt ja kaugemalt, tullakse hulgakesi ka Soome lahe lõunakaldalt, sest sellises ulatuses ja mahus väljapanekut sedavõrd erakordse ande ja töövõimega kunstnikult pole Helsingis varem nähtud ja vaevalt veel kunagi ka näha saab. Isegi kogu Skandinaavias mitte.
Näitusel eksponeeritud töid on kahesaja ringis. See on üsna terviklik ülevaade viljaka looja kõikidest eluperioodidest ja loomingu mitmekülgsusest – maalid, graafika, skulptuurid, fotod … kubism, klassitsism, sürrealism ja mida kõike veel. Väljapanek on pärit Pariisi Picasso muuseumist ja jõudis sellises mahus Helsingisse vaid tänu kodumuuseumis alanud kahe aastasele remondile. Põhjalike ümberehituste ja moderniseerimistööde käigus suurendatakse ekspositsioonipinda kahekordseks.
Pärast Helsingit on võimalik sama näitust näha veel vaid Venemaal, Austraalias ja USA-s.
Kuigi Picasso töödega võivad uhkeldada paljud muuseumid ja kunstikollektsionäärid üle terve maailma, on Pariisi Picasso muuseumi valduses olev kogu absoluutselt ainulaadne. Sinna kuuluvad vaid need teosed, mida kunstnik pidas kõige tähtsamateks ja seetõttu jättis need endale. Pärast kunstniku surma annetasid pärijad erakordse väärtusega kogu riigile.
Kokku hinnatakse Picasso loomepärandiks ligikaudu 50000 teost. Vaid lihtne arvutus näitab, et kõrge vanuseni elanud kunstnikul valmis keskmiselt 2-3 tööd päevas. Kunstiajaloolastele on tema meeletu töövõime jäänud siiani suureks salapäraks. Jääb üle vaid imestada, kuidas sellise tempo kõrvalt suutis ta veel pidada arvukaid naissuhteid.
Tõeliselt vitaalne mees, täisnimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz y Picasso oli nii meedia kui naiste lemmik. Kuigi ta oli ametlikult abielus vaid venelannast baleriiniga oli tal elu jooksul ohtralt teisigi muusasid. Kunstniku hoogne eluviis kajastub ka tema loomingus. Mitmekülgse ja laiahaardelise mehena jõudis ta üles astuda isegi filmides, kus ta küll peamiselt mängis iseennast.
Kel vähegi põhjanaabrite juurde asja, kannatab ohverdada mõni tund ja 16 eurot selle suurepärase näituse külastamiseks, sest nagu öeldud, oma silm on kuningas ja kulutatud aeg ning raha on tõesti seda väärt. Hea õnne korral võib aga võita lausa ehtsa Picasso graafilise töö väärtusega 14000 eurot. Nii vähemalt lubab Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat, kui täita Ateneumis vastav loosikupong. Näitus jääb avatuks kuni 6. jaanuarini.
Fotode allkiri:
Ateneumi sissekäigu juures aitavad kunstihuvilisele õiget meeleolu kujundada kirkalt üle võõbatud tänavapingid ja suuremõõdulised reklaamkuubid, mis annavad aimu Picassost kui 20. sajandi kubismi rajajast.
Tullakse üksiti ja kaksiti, tullakse grupiti ja klassiti. Tullakse lähemalt ja kaugemalt, tullakse hulgakesi ka Soome lahe lõunakaldalt, sest sellises ulatuses ja mahus väljapanekut sedavõrd erakordse ande ja töövõimega kunstnikult pole Helsingis varem nähtud ja vaevalt veel kunagi ka näha saab. Isegi kogu Skandinaavias mitte.
Näitusel eksponeeritud töid on kahesaja ringis. See on üsna terviklik ülevaade viljaka looja kõikidest eluperioodidest ja loomingu mitmekülgsusest – maalid, graafika, skulptuurid, fotod … kubism, klassitsism, sürrealism ja mida kõike veel. Väljapanek on pärit Pariisi Picasso muuseumist ja jõudis sellises mahus Helsingisse vaid tänu kodumuuseumis alanud kahe aastasele remondile. Põhjalike ümberehituste ja moderniseerimistööde käigus suurendatakse ekspositsioonipinda kahekordseks.
Pärast Helsingit on võimalik sama näitust näha veel vaid Venemaal, Austraalias ja USA-s.
Kuigi Picasso töödega võivad uhkeldada paljud muuseumid ja kunstikollektsionäärid üle terve maailma, on Pariisi Picasso muuseumi valduses olev kogu absoluutselt ainulaadne. Sinna kuuluvad vaid need teosed, mida kunstnik pidas kõige tähtsamateks ja seetõttu jättis need endale. Pärast kunstniku surma annetasid pärijad erakordse väärtusega kogu riigile.
Kokku hinnatakse Picasso loomepärandiks ligikaudu 50000 teost. Vaid lihtne arvutus näitab, et kõrge vanuseni elanud kunstnikul valmis keskmiselt 2-3 tööd päevas. Kunstiajaloolastele on tema meeletu töövõime jäänud siiani suureks salapäraks. Jääb üle vaid imestada, kuidas sellise tempo kõrvalt suutis ta veel pidada arvukaid naissuhteid.
Tõeliselt vitaalne mees, täisnimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz y Picasso oli nii meedia kui naiste lemmik. Kuigi ta oli ametlikult abielus vaid venelannast baleriiniga oli tal elu jooksul ohtralt teisigi muusasid. Kunstniku hoogne eluviis kajastub ka tema loomingus. Mitmekülgse ja laiahaardelise mehena jõudis ta üles astuda isegi filmides, kus ta küll peamiselt mängis iseennast.
Kel vähegi põhjanaabrite juurde asja, kannatab ohverdada mõni tund ja 16 eurot selle suurepärase näituse külastamiseks, sest nagu öeldud, oma silm on kuningas ja kulutatud aeg ning raha on tõesti seda väärt. Hea õnne korral võib aga võita lausa ehtsa Picasso graafilise töö väärtusega 14000 eurot. Nii vähemalt lubab Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat, kui täita Ateneumis vastav loosikupong. Näitus jääb avatuks kuni 6. jaanuarini.
Fotode allkiri:
Ateneumi sissekäigu juures aitavad kunstihuvilisele õiget meeleolu kujundada kirkalt üle võõbatud tänavapingid ja suuremõõdulised reklaamkuubid, mis annavad aimu Picassost kui 20. sajandi kubismi rajajast.
kolmapäev, 2. detsember 2009
Maalisalong Picasso jälgedes 3.-5. detsember Suur-Karja 18
Tere, kallid kaastoimetajad!
Helsingis Picasso näitust vaatamas käies tekkis idee võtta detsembris mõneks päevaks aeg maha ja "maalida nagu Picasso".
Üürisime kolmeks päevaks endise ilusalongi ruumid "Sõpruse" kino kõrval Suur Karja 18.
Et esimene advent on lähedal, teeme ettepaneku ühendada kogu ettevõtmine meie traditsioonilise jõuluõhtuga.
Üürisime kolmeks päevaks endise ilusalongi ruumid "Sõpruse" kino kõrval Suur Karja 18.
Et esimene advent on lähedal, teeme ettepaneku ühendada kogu ettevõtmine meie traditsioonilise jõuluõhtuga.
Niisiis kuulutame välja:
3.-5. detsembril toimub naistoimetajate maalisalong "Maali nagu Picasso".
Uksed avatud kõigil päevadel alates kella 11, oma vahendid kaasa.
Salongi perenaine on Ljuda.
Ja
5. detsembril algusega kell 15 SALONGIJÕULUD.
Osalemistasu maalijatele (üürihinna katmiseks) 100 kr ja pidulistele 25 kr.
Peoõhtule palume igaühel kaasa võtta jõulukaunistusi, küünlaid, head-paremat lauakese katmiseks ja üks loosipakike, mida punase mütsiga vana kotti pista.
Andke aga lahkesti teada, kes on tulemas. Kes ise maalida ei taha, võib kunstnikke vaatamas käia.
Teadaandmine ja info tel. 55629010 Aita, 5045400 Merike, 55654066 Ljuda
****
Soolisus tänapäeva Eesti haridussüsteemis
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ja Eesti Haridusfoorum kutsuvad seminarile „Soolisus tänapäeva Eesti haridussüsteemis“. Seminar toimub 9. detsembril 2009Hotell Olümpia konverentsikeskuses.
Üritus on tasuta ning kõik huvilised on oodatud. Palume osavõtust teatada mailiaadressil enut@enut.ee hiljemalt 7. detsembriks.
Vaata seminari kutset ja kava pdf failina siit.
KAVA
10.00 – 10.30 Kogunemine ja tervituskohv
10.30 – 10.45 Avasõnad ja sissejuhatusReet Laja, ENUTi juhatuse esinaine
10.45 – 11.15 Soolisus koolis – tähelepanekuid vaatlustest ja õpetajatega vestlustest Elo-Maria Roots, Kasvatusteaduste Instituudi magistrant
11.15 – 12.30 Sugu kolmes Eesti ajalooõpikus – uurimistulemuste tutvustusKadri Aavik, ENUTi projektijuht
12.30 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.00 Õpikute sobivusest või mittesobivusest õpilasteleRaivo Juurak, Õpetajate Lehe toimetaja
14.00 – 14.30 Soolisuse konstrueerimine koolikultuurisTiiu Kuurme, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi õppejõud
14.30 – 15.00 Seksuaalhariduse teemad ja sooline diskursus põhikooli II ja III kooliastme inimeseõpetuse õpikutes 2008/2009 õppeaastal Keit Fomotškin, Tartu Ülikool
15.00 – 15.30 Arutelu ja kokkuvõte
Seminari rahastab Friedrich Eberti Fond ja toetavad Avatud Eesti Fondi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Üritus on tasuta ning kõik huvilised on oodatud. Palume osavõtust teatada mailiaadressil enut@enut.ee hiljemalt 7. detsembriks.
Vaata seminari kutset ja kava pdf failina siit.
KAVA
10.00 – 10.30 Kogunemine ja tervituskohv
10.30 – 10.45 Avasõnad ja sissejuhatusReet Laja, ENUTi juhatuse esinaine
10.45 – 11.15 Soolisus koolis – tähelepanekuid vaatlustest ja õpetajatega vestlustest Elo-Maria Roots, Kasvatusteaduste Instituudi magistrant
11.15 – 12.30 Sugu kolmes Eesti ajalooõpikus – uurimistulemuste tutvustusKadri Aavik, ENUTi projektijuht
12.30 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.00 Õpikute sobivusest või mittesobivusest õpilasteleRaivo Juurak, Õpetajate Lehe toimetaja
14.00 – 14.30 Soolisuse konstrueerimine koolikultuurisTiiu Kuurme, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi õppejõud
14.30 – 15.00 Seksuaalhariduse teemad ja sooline diskursus põhikooli II ja III kooliastme inimeseõpetuse õpikutes 2008/2009 õppeaastal Keit Fomotškin, Tartu Ülikool
15.00 – 15.30 Arutelu ja kokkuvõte
Seminari rahastab Friedrich Eberti Fond ja toetavad Avatud Eesti Fondi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital
esmaspäev, 23. november 2009
Konverents „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu MTÜ
Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi“
Pressiteade
23.nov.2009
Kolmapäeval, 25. novembril kell 12.00 toimub Meriton Grand Hotel Tallinnas konverents teemal: „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”, millega tähistatakse rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.
Konverentsil antakse ülevaade perevägivalla all kannatavatele naistele abiandmise hetkeseisust Eestis ja käsitletakse meedia võimalusi avaliku arvamuse kujundamisel ning hoiakute muutmisel.
Konverentsile on oodatud Riigikogu ja sotsiaalkomisjonide liikmed, sotsiaal- ja tervishoiuametnikud, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, politsei, ülikoolide ja ajakirjanduse esindajad, lähisuhtevägivalla naisohvreid abistavate organisatsioonide ning naisorganisatsioonide esindajad.
Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla probleemistiku käsitlemine maailmas aktiviseerunud. Enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentides on loodud naistevastase vägivallaga tegelevad ühendused. 2008.a. veebruaris algatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kampaania „Koostöös lõpetame naistevastase vägivalla , mis on planeeritud pikemaks perioodiks ja mille eesmärgiks on lõpetada naiste ja tütarlaste vastane vägivald kõikjal maailmas.
Eestis on perevägivalla teema olnud seni alatähtsustatud. Valitsus ei ole pööranud tähelepanu Euroopa Nõukogu soovitustele. Varjupaigad on alarahastatud ja puudub võimalus kõikidele abivajajatele pakkuda tasuta psühholoogilist ning juriidilist nõustamist.
Probleemide tõstatamisega püüame mõjutada hoiakuid ühiskonnas ja riigivõimu tasandil, pöörata tähelepanu kitsaskohtadele seadusandluses ja õigussüsteemis ning seeläbi aidata kaasa vägivalla vähenemisele.
Konverentsi lõpus tehakse pöördumine Riigikogu ja valitsuse poole. Lisainfo Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja, tel. 5264697, http://www.naisteabi.ee/
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu(www.naisteabi.ee) on 2005.a. loodud organisatsioon, kelle tegevuse esmaseks eesmärgiks on abistada lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi (vajadusel koos lastega) ning aidata neil välja tulla vägivallaringist.
MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühing “Ohvriabi“ on loodud 1994. a. Ühingu peaeesmärgiks on kuritegevuse või õnnetuse läbi kannatanud inimeste toetamine ja sotsiaalhoolekande arendamine Eestis. 2002. aastast kuulub ühing “Ohvriabi” kuriteoohvritele teenuseid osutavate organisatsioonide rahvusvahelisse võrgustikku European Forum for Victim Services.
Konverents
“Naistevastane vägivald.
Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”
Rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval,
25. novembril 2009 kell 12.00
Grand Meriton Hotel Tallinnas
Asukoht: Toompuiestee 27 (Toompuiestee – Paldiski mnt. nurk) Tammsaare saal, 8. korrus
11.30 - 12.00 Osalejate registreerimine
12.00 – 12.20 Konverentsi avamine
Avasõnad
- Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
- Kai Raamat, ürituse toetaja Philip Morris Eesti OÜ esindaja
I paneel – naistevastane vägivald ja seadusandlus
Moderaator: Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant
12.25 – 14.30 Ettekanded:
„Lapse õiguste kaitse algab tema emast – naistevastane vägivald – kelle
mure?”
- Evelyn Sepp, Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesinaine
„Euroopa Nõukogu soovitused ja perevägivalla all kannatavate naiste abisaamise võimalused Eestis”
- Inga Mikiver, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse esinaine
„Perevägivalla all kannatavatele naistele juriidilise abi andmise käigus ilmnenud kitsaskohad seadusandluses ja õiguskaitsesüsteemis”
- Kairit Leibold, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juriidiline nõustaja
„Ohvriabi seadus, vajadused ja väljakutsed”
- Avo Üprus, Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu “Ohvriabi” nõukogu liige, regionaalministri nõunik
„Rehabilitatsiooniprogrammid vägivaldsetele meestele Eestis”
- Velda Veia, MTÜ Vägivallast Vabaks juhatuse esinaine
„Riik turvatunde tagajana – haavatavate kaitsmise strateegia”
- Angela Olt, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu liige
14.30 – 15.00 Kohvipaus
15.00 – 16.30 II paneel – meedia ja avalik arvamus
Moderaatorid:
Merike Viilup, MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse eesistuja
Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja
Ettekanded:
„Kas ja kuidas saab meedia aidata?”
- Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja
„Rahu, ainult rahu meediaga suheldes”
- Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant
„Naistevastane vägivald ja tehnoloogia”
- Anto Veldre, Cert.ee infoturbe spetsialist
„Meedia võimalused seoses naistevastase vägivallaga”
- Merike Viilup, Eesti Naistoimetajate ühenduse eesistuja
16.30 – 16.45 MTÜ-de pöördumine Riigikogu poole
16.45 – 17.00 Lõpetamine
Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi“
Pressiteade
23.nov.2009
Kolmapäeval, 25. novembril kell 12.00 toimub Meriton Grand Hotel Tallinnas konverents teemal: „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”, millega tähistatakse rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.
Konverentsil antakse ülevaade perevägivalla all kannatavatele naistele abiandmise hetkeseisust Eestis ja käsitletakse meedia võimalusi avaliku arvamuse kujundamisel ning hoiakute muutmisel.
Konverentsile on oodatud Riigikogu ja sotsiaalkomisjonide liikmed, sotsiaal- ja tervishoiuametnikud, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, politsei, ülikoolide ja ajakirjanduse esindajad, lähisuhtevägivalla naisohvreid abistavate organisatsioonide ning naisorganisatsioonide esindajad.
Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla probleemistiku käsitlemine maailmas aktiviseerunud. Enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentides on loodud naistevastase vägivallaga tegelevad ühendused. 2008.a. veebruaris algatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kampaania „Koostöös lõpetame naistevastase vägivalla , mis on planeeritud pikemaks perioodiks ja mille eesmärgiks on lõpetada naiste ja tütarlaste vastane vägivald kõikjal maailmas.
Eestis on perevägivalla teema olnud seni alatähtsustatud. Valitsus ei ole pööranud tähelepanu Euroopa Nõukogu soovitustele. Varjupaigad on alarahastatud ja puudub võimalus kõikidele abivajajatele pakkuda tasuta psühholoogilist ning juriidilist nõustamist.
Probleemide tõstatamisega püüame mõjutada hoiakuid ühiskonnas ja riigivõimu tasandil, pöörata tähelepanu kitsaskohtadele seadusandluses ja õigussüsteemis ning seeläbi aidata kaasa vägivalla vähenemisele.
Konverentsi lõpus tehakse pöördumine Riigikogu ja valitsuse poole. Lisainfo Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja, tel. 5264697, http://www.naisteabi.ee/
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu(www.naisteabi.ee) on 2005.a. loodud organisatsioon, kelle tegevuse esmaseks eesmärgiks on abistada lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi (vajadusel koos lastega) ning aidata neil välja tulla vägivallaringist.
MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühing “Ohvriabi“ on loodud 1994. a. Ühingu peaeesmärgiks on kuritegevuse või õnnetuse läbi kannatanud inimeste toetamine ja sotsiaalhoolekande arendamine Eestis. 2002. aastast kuulub ühing “Ohvriabi” kuriteoohvritele teenuseid osutavate organisatsioonide rahvusvahelisse võrgustikku European Forum for Victim Services.
Konverents
“Naistevastane vägivald.
Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”
Rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval,
25. novembril 2009 kell 12.00
Grand Meriton Hotel Tallinnas
Asukoht: Toompuiestee 27 (Toompuiestee – Paldiski mnt. nurk) Tammsaare saal, 8. korrus
11.30 - 12.00 Osalejate registreerimine
12.00 – 12.20 Konverentsi avamine
Avasõnad
- Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
- Kai Raamat, ürituse toetaja Philip Morris Eesti OÜ esindaja
I paneel – naistevastane vägivald ja seadusandlus
Moderaator: Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant
12.25 – 14.30 Ettekanded:
„Lapse õiguste kaitse algab tema emast – naistevastane vägivald – kelle
mure?”
- Evelyn Sepp, Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesinaine
„Euroopa Nõukogu soovitused ja perevägivalla all kannatavate naiste abisaamise võimalused Eestis”
- Inga Mikiver, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse esinaine
„Perevägivalla all kannatavatele naistele juriidilise abi andmise käigus ilmnenud kitsaskohad seadusandluses ja õiguskaitsesüsteemis”
- Kairit Leibold, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juriidiline nõustaja
„Ohvriabi seadus, vajadused ja väljakutsed”
- Avo Üprus, Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu “Ohvriabi” nõukogu liige, regionaalministri nõunik
„Rehabilitatsiooniprogrammid vägivaldsetele meestele Eestis”
- Velda Veia, MTÜ Vägivallast Vabaks juhatuse esinaine
„Riik turvatunde tagajana – haavatavate kaitsmise strateegia”
- Angela Olt, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu liige
14.30 – 15.00 Kohvipaus
15.00 – 16.30 II paneel – meedia ja avalik arvamus
Moderaatorid:
Merike Viilup, MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse eesistuja
Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja
Ettekanded:
„Kas ja kuidas saab meedia aidata?”
- Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja
„Rahu, ainult rahu meediaga suheldes”
- Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant
„Naistevastane vägivald ja tehnoloogia”
- Anto Veldre, Cert.ee infoturbe spetsialist
„Meedia võimalused seoses naistevastase vägivallaga”
- Merike Viilup, Eesti Naistoimetajate ühenduse eesistuja
16.30 – 16.45 MTÜ-de pöördumine Riigikogu poole
16.45 – 17.00 Lõpetamine
esmaspäev, 16. november 2009
„What does gender equality mean for economic growth and empolyment?”
lühikokkuvõtte Rootsi eesistujamaa soolise võrdõiguslikkuse ja majanduskasvu seoste teemalisest konverentsist 15.-16. oktoobril Stockholmis
Konverentsi kodulehekülg koos ettekannetega: http://www.se2009.eu/en/meetings_news/2009/10/15/what_does_gender_equality_mean_for_economic_growth_and_employment
Lähtuvalt konverentsi pealkirjast, oli põhirõhk Euroopas valitseval majandusolukorral ja sellel, kuidas oleks võimalik olukorda parandada soolise võrdõiguslikkuse seisukohast. Tõdeti, et naised on hetkel kasutamata kõrgelt haritud ressurss – hetkel moodustab EL-i keskmisest majanduskasvust naiste panus vaid ühe neljandiku.
Konverentsil käsitletud teemad puudutasid naiste tööhõivet, soolist palgalõhet ja tööturu segregatsiooni. Samuti peatuti kodutööde jaotusel, lastehoiu ja vanuritehoolduse teenuste probleemidel ehk naiste „teisel vahetusel” lisaks päevatööle.
Üks konverentsi põhiteese oli, et soolise võrdõiguslikkuse edendamist ei tohiks vaadelda kui kulutust ja teemat, millega ei ole vaja raskel ajal tegelda, vaid kui investeeringut kriisist väljumiseks ning sellele järgneva majanduskasvu jaoks.
Tutvustati kolme dokumenti (kaasatoodud materjalide nimekirjas tumedalt), millest üks puudutab Lissaboni jätkustrateegia dokumendi koostamist 2010. aastal.
OLULISED SEISUKOHAD, mida ettekannetes välja toodi:
- naised on hetkel tööturul kõrgelt haritud, aga kasutamata ressurss
- majanduskriisist väljumisel on oluline mitte tagasi langeda vanadesse süsteemidesse, vaja on sotsiaalset innovatsiooni (suurendada naiste tööhõivet, vähendada tööturu segregeeritust)
- kriisi ajal on oluline riigi panus sotsiaalsektorisse, seal tehtavad kärped mõjutavad naisi rohkem (sissetulek nagunii on madalam kui meestel)
- kvaliteetsed hooldusteenused (nii lastehoid kui vanuritehooldus) on olulised tegurid naiste tööhõive suurendamisel
- sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdne kohtlemine ei ole inimeste individuaalne, vaid strukturaalne probleem
Sotrsiaalministeerium
****
Konverentsi kodulehekülg koos ettekannetega: http://www.se2009.eu/en/meetings_news/2009/10/15/what_does_gender_equality_mean_for_economic_growth_and_employment
Lähtuvalt konverentsi pealkirjast, oli põhirõhk Euroopas valitseval majandusolukorral ja sellel, kuidas oleks võimalik olukorda parandada soolise võrdõiguslikkuse seisukohast. Tõdeti, et naised on hetkel kasutamata kõrgelt haritud ressurss – hetkel moodustab EL-i keskmisest majanduskasvust naiste panus vaid ühe neljandiku.
Konverentsil käsitletud teemad puudutasid naiste tööhõivet, soolist palgalõhet ja tööturu segregatsiooni. Samuti peatuti kodutööde jaotusel, lastehoiu ja vanuritehoolduse teenuste probleemidel ehk naiste „teisel vahetusel” lisaks päevatööle.
Üks konverentsi põhiteese oli, et soolise võrdõiguslikkuse edendamist ei tohiks vaadelda kui kulutust ja teemat, millega ei ole vaja raskel ajal tegelda, vaid kui investeeringut kriisist väljumiseks ning sellele järgneva majanduskasvu jaoks.
Tutvustati kolme dokumenti (kaasatoodud materjalide nimekirjas tumedalt), millest üks puudutab Lissaboni jätkustrateegia dokumendi koostamist 2010. aastal.
OLULISED SEISUKOHAD, mida ettekannetes välja toodi:
- naised on hetkel tööturul kõrgelt haritud, aga kasutamata ressurss
- majanduskriisist väljumisel on oluline mitte tagasi langeda vanadesse süsteemidesse, vaja on sotsiaalset innovatsiooni (suurendada naiste tööhõivet, vähendada tööturu segregeeritust)
- kriisi ajal on oluline riigi panus sotsiaalsektorisse, seal tehtavad kärped mõjutavad naisi rohkem (sissetulek nagunii on madalam kui meestel)
- kvaliteetsed hooldusteenused (nii lastehoid kui vanuritehooldus) on olulised tegurid naiste tööhõive suurendamisel
- sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdne kohtlemine ei ole inimeste individuaalne, vaid strukturaalne probleem
Sotrsiaalministeerium
****
ESF programm „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010”
2010. aasta tegevused
Sotsiaalministeerium
2010. aasta on meie ESF programmi esimese perioodi viimane aasta, kus viiakse lõpule kõik tegevused. 2010. aasta kevadel asume kirjutama ka tegevuskava uue programmiperioodi (2011-2013) jaoks.
2010 tuleb tihe aasta:
Üheks suuremaks projektiks on soolise palgalõhe uuring, mida teostavad poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti rakendusuuringute keskus Centar. Uuring valmib etappide kaupa: (1) teoreetiline ülevaade, (2) statistiline analüüs, (3) juhtumiuuring ettevõtete palgapoliitikast ja (4) poliitikasoovituste koostamine. Uuringu tulemustest valmib Sotsiaalministeeriumi toimetiste sarja artiklikogumik 2010. aasta lõpus.
Teise uurimisprojektina on valmimas järjekordne soolise võrdõiguslikkuse monitooring, mille kohta valmivad kokkuvõtlik poliitikaanalüüsi toimetis ja ka põhjalik uuringuraport 2010. aasta suvel.
Veel käesoleva aasta lõpus kuulutab ministeerium välja riigihanke meediakampaania läbiviimiseks, mille eesmärgiks on tuua tähelepanu naiste ja meeste ebavõrdsele kohtlemisele tööturul ning tööturu segregatsioonile. Kampaania eeldatav toimumise aeg on veebruar-november 2010 (selgub täpsemalt pärast pakkumuste laekumist).
Väga suure tööna oleme ette võtnud analüütilise artiklikogumiku „Teel tasakaalustatud ühiskonda II” väljaandmise. See suur projekt hõlmab üle kolmekümne inimese, kellelt on tellitud kogumikku artiklid ja retsensioonid. Kogumiku toimetajad on Raili Põldsaar, Liina Järviste ja Käthlin Sander. Kogumik tõlgitakse ka vene keelde. Plaanime kogumiku avalikkusele tutvustamist 2010. aasta septembris.
Oleme võtnud eesmärgiks tutvustada avalikkusele Eestis juba kehtivat soolise võrdõiguslikkuse seadust. 2010. aasta alguses ilmub seadust tutvustav voldik, nii eesti kui vene keeles. Lisaks voldikule valmib seadustest kommenteeritud väljaanne 2010. aasta kevadel.
2010. aasta esimeses pooles toimuvad soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise koolitused avaliku sektori juhtidele ja tööotsingu- ja kohanemiskoolituste koolitajatele.
ESF programmist toetatakse jooksvalt Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku tööd.
Läbi tiheda konkursi valisime välja neli eksperti, kellest koolitatakse soolise võrdõiguslikkuse alased organisatsioonikonsultandid.
Kindlasti huvitavad mittetulundusühinguid ja organisatsioone programmi avatud taotlusvoorud. Taotlusvoorude korraldust (rahastatavate projektide teemad, sihtrühmad, mahud jm) reguleeriva määruse tekst valmib 2009 a. detsembri alguses ning see saadetakse kooskõlastamiseks ka naisorganisatsioonidele.
Sotsiaalministeerium
***
Sotsiaalministeerium
2010. aasta on meie ESF programmi esimese perioodi viimane aasta, kus viiakse lõpule kõik tegevused. 2010. aasta kevadel asume kirjutama ka tegevuskava uue programmiperioodi (2011-2013) jaoks.
2010 tuleb tihe aasta:
Üheks suuremaks projektiks on soolise palgalõhe uuring, mida teostavad poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti rakendusuuringute keskus Centar. Uuring valmib etappide kaupa: (1) teoreetiline ülevaade, (2) statistiline analüüs, (3) juhtumiuuring ettevõtete palgapoliitikast ja (4) poliitikasoovituste koostamine. Uuringu tulemustest valmib Sotsiaalministeeriumi toimetiste sarja artiklikogumik 2010. aasta lõpus.
Teise uurimisprojektina on valmimas järjekordne soolise võrdõiguslikkuse monitooring, mille kohta valmivad kokkuvõtlik poliitikaanalüüsi toimetis ja ka põhjalik uuringuraport 2010. aasta suvel.
Veel käesoleva aasta lõpus kuulutab ministeerium välja riigihanke meediakampaania läbiviimiseks, mille eesmärgiks on tuua tähelepanu naiste ja meeste ebavõrdsele kohtlemisele tööturul ning tööturu segregatsioonile. Kampaania eeldatav toimumise aeg on veebruar-november 2010 (selgub täpsemalt pärast pakkumuste laekumist).
Väga suure tööna oleme ette võtnud analüütilise artiklikogumiku „Teel tasakaalustatud ühiskonda II” väljaandmise. See suur projekt hõlmab üle kolmekümne inimese, kellelt on tellitud kogumikku artiklid ja retsensioonid. Kogumiku toimetajad on Raili Põldsaar, Liina Järviste ja Käthlin Sander. Kogumik tõlgitakse ka vene keelde. Plaanime kogumiku avalikkusele tutvustamist 2010. aasta septembris.
Oleme võtnud eesmärgiks tutvustada avalikkusele Eestis juba kehtivat soolise võrdõiguslikkuse seadust. 2010. aasta alguses ilmub seadust tutvustav voldik, nii eesti kui vene keeles. Lisaks voldikule valmib seadustest kommenteeritud väljaanne 2010. aasta kevadel.
2010. aasta esimeses pooles toimuvad soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise koolitused avaliku sektori juhtidele ja tööotsingu- ja kohanemiskoolituste koolitajatele.
ESF programmist toetatakse jooksvalt Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku tööd.
Läbi tiheda konkursi valisime välja neli eksperti, kellest koolitatakse soolise võrdõiguslikkuse alased organisatsioonikonsultandid.
Kindlasti huvitavad mittetulundusühinguid ja organisatsioone programmi avatud taotlusvoorud. Taotlusvoorude korraldust (rahastatavate projektide teemad, sihtrühmad, mahud jm) reguleeriva määruse tekst valmib 2009 a. detsembri alguses ning see saadetakse kooskõlastamiseks ka naisorganisatsioonidele.
Sotsiaalministeerium
***
reede, 13. november 2009
Justiitsministeerium ootab ettepanekuid vabaabielu reguleerimise teemal.
Pressiteade nr 105
13.11.2009
Justiitsministeerium tuletab kõigile erakondadele ja mittetulundusühingutele meelde, et ootab endiselt arvamusi ja ettepanekuid mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise teemal.
Justiitsministeeriumis valmis mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs juulikuus, mil see saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile parlamendierakondadele ning teistele asjast huvitatud organisatsioonidele, sealhulgas geiühendustele.
Justiitsministeeriumi nõuniku ja analüüsi autori Andra Olmi sõnul oli analüüsi peamiseks eesmärgiks fikseerida tänane õiguslik ja sotsiaalne olukord nn vabaabielu reguleerimise osas.
„Analüüsiga kaardistasime vabaabieluga seonduvad õiguslikud küsimused, muuhulgas näiteks kooselupartnerite positsioon pärimisõiguses, maksuõiguses ja üürisuhetes,“ selgitas Olm.
„Järgmiseks aga ootamegi sisendit edasiste tegevuste osas neilt gruppidelt, keda see valdkond enim puudutab.“
Olm nentis, et tänase päeva seisuga ei ole ministeeriumile analüüsi põhjal paraku arvestatavaid arvamusavaldusi ega ettepanekuid veel laekunud.
„Tegemist on valdkonnaga, mis puudutab väga paljusid inimesi Eestis ning seetõttu loodame väga, et erakonnad ja mittetulundusühingud esitavad meile 1. detsembriks oma mõtted ja ettepanekud selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus,“ ütles Olm.
Ministeerium saatis sel teemal erakondadele ja mittetulundusühingutele ka meeldetuletuskirja, kuna ettepanekute ja arvamuste esitamise tähtpäev on juba mõne nädala pärast.
„Loomulikult ootame analüüsis toodud võimalike tegevussuundade ning teema edasise käsitlemise osas konstruktiivseid ettepanekuid ka kõigilt teistelt asjast huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt,“ rõhutas Olm.
Analüüs on üleval justiitsministeeriumi veebilehel ning kõigile huvilistele tutvumiseks ja arutamiseks avalik ning kättesaadav siin.
Diana Kõmmus
Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee
***********************
Ministeeriumi poolt koostatud analüüs asub aadressil http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44568/Mitteabieluline+kooselu+ja+selle+iguslik+regulatsioon.pdf
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud avaldas 2007. aasta kevadel:
"Oleme läbinud selle ajalooetapi, kus traditsiooniline perekond on ühiskonna tuumaks. Juba aastakümneid tagasi on perekonnastruktuurid Eestis muutunud, liikudes patriarhaalsele abielule tuginevatest vabale kooselule tuginevateks. Selline kooselu nii seadusliku abielueelse kooseluvormina kui ka asendajana on üha sagedasem kogu Euroopas.
Oleme seisukohal, et perepoliitikate arendamine peaks kaasas käima perekondades toimuvate strukturaalsete muudatustega ja võrdselt abielul baseeruva kooseluga käsitlema vabakooselusid ning perekonnataolisi kooslusi ( näiteks 3 põlvkonna lapsed-vanemad)."
ENÜ kujundab seisukohad pühapäeval, 15. nov. koosolekul. Oma ettepanekud saate koosolekule arutamiseks esitada homse päeva jooksul.
Merike Viilup
13.11.2009
Justiitsministeerium tuletab kõigile erakondadele ja mittetulundusühingutele meelde, et ootab endiselt arvamusi ja ettepanekuid mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise teemal.
Justiitsministeeriumis valmis mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs juulikuus, mil see saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile parlamendierakondadele ning teistele asjast huvitatud organisatsioonidele, sealhulgas geiühendustele.
Justiitsministeeriumi nõuniku ja analüüsi autori Andra Olmi sõnul oli analüüsi peamiseks eesmärgiks fikseerida tänane õiguslik ja sotsiaalne olukord nn vabaabielu reguleerimise osas.
„Analüüsiga kaardistasime vabaabieluga seonduvad õiguslikud küsimused, muuhulgas näiteks kooselupartnerite positsioon pärimisõiguses, maksuõiguses ja üürisuhetes,“ selgitas Olm.
„Järgmiseks aga ootamegi sisendit edasiste tegevuste osas neilt gruppidelt, keda see valdkond enim puudutab.“
Olm nentis, et tänase päeva seisuga ei ole ministeeriumile analüüsi põhjal paraku arvestatavaid arvamusavaldusi ega ettepanekuid veel laekunud.
„Tegemist on valdkonnaga, mis puudutab väga paljusid inimesi Eestis ning seetõttu loodame väga, et erakonnad ja mittetulundusühingud esitavad meile 1. detsembriks oma mõtted ja ettepanekud selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus,“ ütles Olm.
Ministeerium saatis sel teemal erakondadele ja mittetulundusühingutele ka meeldetuletuskirja, kuna ettepanekute ja arvamuste esitamise tähtpäev on juba mõne nädala pärast.
„Loomulikult ootame analüüsis toodud võimalike tegevussuundade ning teema edasise käsitlemise osas konstruktiivseid ettepanekuid ka kõigilt teistelt asjast huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt,“ rõhutas Olm.
Analüüs on üleval justiitsministeeriumi veebilehel ning kõigile huvilistele tutvumiseks ja arutamiseks avalik ning kättesaadav siin.
Diana Kõmmus
Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee
***********************
Ministeeriumi poolt koostatud analüüs asub aadressil http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44568/Mitteabieluline+kooselu+ja+selle+iguslik+regulatsioon.pdf
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud avaldas 2007. aasta kevadel:
"Oleme läbinud selle ajalooetapi, kus traditsiooniline perekond on ühiskonna tuumaks. Juba aastakümneid tagasi on perekonnastruktuurid Eestis muutunud, liikudes patriarhaalsele abielule tuginevatest vabale kooselule tuginevateks. Selline kooselu nii seadusliku abielueelse kooseluvormina kui ka asendajana on üha sagedasem kogu Euroopas.
Oleme seisukohal, et perepoliitikate arendamine peaks kaasas käima perekondades toimuvate strukturaalsete muudatustega ja võrdselt abielul baseeruva kooseluga käsitlema vabakooselusid ning perekonnataolisi kooslusi ( näiteks 3 põlvkonna lapsed-vanemad)."
ENÜ kujundab seisukohad pühapäeval, 15. nov. koosolekul. Oma ettepanekud saate koosolekule arutamiseks esitada homse päeva jooksul.
Merike Viilup
kolmapäev, 11. november 2009
MTÜ Eesti Naistoimetajad põhikiri
Eesti Naistoimetajad
Põhikiri
1. Üldsätted
1.1. Mittetulundusühing, nimetusega Eesti Naistoimetajad (edaspidi Naistoimetajad) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud iseseisev kasumit mittetaotlev organisatsioon, kes tegutseb heategevuslikult ja avalikes huvides.
1.2. Naistoimetajate asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Naistoimetajate eesmärgid on:
1.3.1. aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel;
1.3.2. väärtustada ajakirjanduskultuuri;
1.3.3. arendada koostööd naisorganisatsioonidega;
1.3.4. edendada liikmete loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd ajakirjanike vahel;
1.3.5. kaasa rääkida ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises;
1.3.6. väärtustada Eesti ajakirjandusajalugu.
1.4. Naistoimetajate põhitegevused on:
1.4.1. erialateabe jagamine ja kutseoskuste täiendamine;
1.4.2. koolituste ja konverentside korraldamine;
1.4.3. kirjastustegevus;
1.4.4. Hea Sõna auhinna väljaandmine;
1.4.5. multimeedia ja veebirakenduste õpe.
2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord
2.1. Naistoimetajate liikmeks võib olla iga Eestiga seotud isik, kes on töötanud või töötab ajakirjanduses või raamatutoimetajana ja kes soovib tegutseda kooskõlas Naistoimetajate eesmärkidega.
2.2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus kahe liikme soovituse alusel.
2.3. Naistoimetajate liikmest väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.4. Naistoimetajate liikme võib Naistoimetajatest välja arvata juhatuse otsusega, kui Naistoimetajate liige ei ole täitnud põhikirjast tulenevaid kohustusi.
2.5. Naistoimetajate liikme väljaarvamise otsustab ühenduse juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Sellel liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuse koosolekul. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.
2.6. Naistoimetajate juhatuse poolt välja arvatud liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist järgmisel Naistoimetajate üldkoosolekul.
3. Liikmete õigused ja kohustused
3.1. Naistoimetajate liikmel on õigus:
3.1.1. osaleda hääleõigusega Naistoimetajate üldkoosolekul;
3.1.2. olla valitud Naistoimetajate juhtorganite liikmeks;
3.1.3. saada Naistoimetajate juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Naistoimetajate tegevuse kohta.
3.2. Naistoimetajate liige on kohustatud:
3.2.1. järgima Naistoimetajate tegevuses osalemisel põhikirja ja Naistoimetajate juhtorganite otsuseid;
3.2.2. tasuma määratud liikmemaksu;
3.2.3. teatama Naistoimetajate juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks nõutavad andmed;
3.2.4. tasuma Naistoimetajate liikmemaksu aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta keskel.
3.3. liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib Naistoimetajate liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.
4. Üldkoosolek
4.1. Naistoimetajate kõrgeimaks võimuorganiks on ühenduse üldkoosolek, millel igal Naistoimetajate liikmel on üks hääl.
4.2. Naistoimetajate üldkoosoleku pädevuses on:
4.2.1. põhikirja muutmine (vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.2. eesmärgi muutmine (vajalik 9/10 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.3. juhatuse liikmete ja Naistoimetajate eesistuja määramine;
4.2.4. revisjoni/sisekontrolli määramine;
4.2.5. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Naistoimetajate esindaja määramine;
4.2.6. Naistoimetajatele kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
4.2.7. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.3. Naistoimetajate üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas:
4.3.1. aastaaruande kinnitamiseks;
4.3.2. seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui Naistoimetajate huvid seda nõuavad.
4.4. Naistoimetajate kokkukutsumiseks avaldab Naistoimetajate juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra või saadab igale Naistoimetajate liikmele 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate e-postiga.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt pool Naistoimetajate liikmetest.
4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Naistoimetajate liikmetest või nende esindajatest.
5. Juhatus
5.1. Naistoimetajate tegevust korraldab ja seda esindab juhatus, milles on 3-5 liiget.
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse üheks aastaks.
5.3. Naistoimetajate nimel üle 30 000 krooni suuruste tehingute sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.
5.4. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälte enamus.
6. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine
6.1. Naistoimetajate ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduse järgi.
6.2. Naistoimetajate likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku määratud isikud.
6.3. Naistoimetajate likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Kinnitatud Eesti Naistoimetajate
asutamiskoosolekul 5. mai 2009.a.
Esimesel üldkoosolekul otsustati valida 3-liikmeline juhatus koosseisus Aita Nurga (juhatuse liige), Piret Mäeniit (eesistuja asetäitja) ja Merike Viilup (eesistuja). Sisekontrolliks valiti Madli Vitismann. Volituste kehtimise aeg on vastavalt põhikirjale üks aasta.
****
Põhikiri
1. Üldsätted
1.1. Mittetulundusühing, nimetusega Eesti Naistoimetajad (edaspidi Naistoimetajad) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud iseseisev kasumit mittetaotlev organisatsioon, kes tegutseb heategevuslikult ja avalikes huvides.
1.2. Naistoimetajate asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Naistoimetajate eesmärgid on:
1.3.1. aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel;
1.3.2. väärtustada ajakirjanduskultuuri;
1.3.3. arendada koostööd naisorganisatsioonidega;
1.3.4. edendada liikmete loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd ajakirjanike vahel;
1.3.5. kaasa rääkida ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises;
1.3.6. väärtustada Eesti ajakirjandusajalugu.
1.4. Naistoimetajate põhitegevused on:
1.4.1. erialateabe jagamine ja kutseoskuste täiendamine;
1.4.2. koolituste ja konverentside korraldamine;
1.4.3. kirjastustegevus;
1.4.4. Hea Sõna auhinna väljaandmine;
1.4.5. multimeedia ja veebirakenduste õpe.
2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord
2.1. Naistoimetajate liikmeks võib olla iga Eestiga seotud isik, kes on töötanud või töötab ajakirjanduses või raamatutoimetajana ja kes soovib tegutseda kooskõlas Naistoimetajate eesmärkidega.
2.2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus kahe liikme soovituse alusel.
2.3. Naistoimetajate liikmest väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.4. Naistoimetajate liikme võib Naistoimetajatest välja arvata juhatuse otsusega, kui Naistoimetajate liige ei ole täitnud põhikirjast tulenevaid kohustusi.
2.5. Naistoimetajate liikme väljaarvamise otsustab ühenduse juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Sellel liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuse koosolekul. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.
2.6. Naistoimetajate juhatuse poolt välja arvatud liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist järgmisel Naistoimetajate üldkoosolekul.
3. Liikmete õigused ja kohustused
3.1. Naistoimetajate liikmel on õigus:
3.1.1. osaleda hääleõigusega Naistoimetajate üldkoosolekul;
3.1.2. olla valitud Naistoimetajate juhtorganite liikmeks;
3.1.3. saada Naistoimetajate juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Naistoimetajate tegevuse kohta.
3.2. Naistoimetajate liige on kohustatud:
3.2.1. järgima Naistoimetajate tegevuses osalemisel põhikirja ja Naistoimetajate juhtorganite otsuseid;
3.2.2. tasuma määratud liikmemaksu;
3.2.3. teatama Naistoimetajate juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks nõutavad andmed;
3.2.4. tasuma Naistoimetajate liikmemaksu aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta keskel.
3.3. liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib Naistoimetajate liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.
4. Üldkoosolek
4.1. Naistoimetajate kõrgeimaks võimuorganiks on ühenduse üldkoosolek, millel igal Naistoimetajate liikmel on üks hääl.
4.2. Naistoimetajate üldkoosoleku pädevuses on:
4.2.1. põhikirja muutmine (vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.2. eesmärgi muutmine (vajalik 9/10 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.3. juhatuse liikmete ja Naistoimetajate eesistuja määramine;
4.2.4. revisjoni/sisekontrolli määramine;
4.2.5. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Naistoimetajate esindaja määramine;
4.2.6. Naistoimetajatele kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
4.2.7. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.3. Naistoimetajate üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas:
4.3.1. aastaaruande kinnitamiseks;
4.3.2. seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui Naistoimetajate huvid seda nõuavad.
4.4. Naistoimetajate kokkukutsumiseks avaldab Naistoimetajate juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra või saadab igale Naistoimetajate liikmele 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate e-postiga.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt pool Naistoimetajate liikmetest.
4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Naistoimetajate liikmetest või nende esindajatest.
5. Juhatus
5.1. Naistoimetajate tegevust korraldab ja seda esindab juhatus, milles on 3-5 liiget.
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse üheks aastaks.
5.3. Naistoimetajate nimel üle 30 000 krooni suuruste tehingute sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.
5.4. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälte enamus.
6. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine
6.1. Naistoimetajate ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduse järgi.
6.2. Naistoimetajate likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku määratud isikud.
6.3. Naistoimetajate likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Kinnitatud Eesti Naistoimetajate
asutamiskoosolekul 5. mai 2009.a.
Esimesel üldkoosolekul otsustati valida 3-liikmeline juhatus koosseisus Aita Nurga (juhatuse liige), Piret Mäeniit (eesistuja asetäitja) ja Merike Viilup (eesistuja). Sisekontrolliks valiti Madli Vitismann. Volituste kehtimise aeg on vastavalt põhikirjale üks aasta.
****
teisipäev, 10. november 2009
Otsitakse vabatahtlikke!
Soolise võrdõiguslikkuse teemalise meediamonitooringu läbiviimiseks Eestis otsitakse vabatahtlikke. Vaja on analüüsida Eesti ajalehti.
Täpsem info ja juhised: ruta.pels@mail.ru
Asjaga on kiire!
Täpsem info ja juhised: ruta.pels@mail.ru
Asjaga on kiire!
laupäev, 7. november 2009
Riiklikud mürgikommid naistele
Anna-Maria Penu
Postimees 4.11.2009
Anna-Maria Penu arvates räägitakse Eestis soolisest võrdõiguslikkusest nii, nagu see oleks vaid usu küsimus – kui ei usu, et meil võiks olla sellega probleeme, siis polegi. Ent isegi kuiv statistika räägib teist keelt.
Maailma majandusfoorumi äsja avaldatud aruanne teatab, et Eestis teenivad naised meestest keskmiselt ligi 40 protsenti vähem, ja esimesed reaktsioonid – välja arvatud teema spetsialisti Kadi Viigi arvamus – teatasid, et nad ei usu seda... Ei usu? Mida tähendab, et ei usu? Kas sooline ebavõrdsus on usu küsimus?!
Olgu see palgavahe siis 40 protsenti või 30 protsenti nagu näitavad Eurostati andmed, ikkagi on see skandaalne ja lubamatult suur senikaua, kuni sissetulekud pole võrdsed. Sest see teeb naistest nende soo tõttu juba a priori vaesemad inimesed. See trend jätkub terve elu jooksul ning viib peatumatult ka väiksema pensionini ja materiaalse kindlustamatuseni.Rääkimata tervelt poole Eesti elanikkonna frustreeritud eneseteostusest, luhtunud ametialastest ambitsioonidest ning võimatusest osaleda majanduslikus, sotsiaalses ja poliitilises elus ka otsustustasemel. Sest (tasustatud!) töö tagab inimesele lisaks igapäevasele leivale ja katusele pea kohal ka õigusi, see on elu projekt, mis annab talle enesekindluse ja iseseisvuse.
Loe edasi Postimehes:
http://www.postimees.ee/?id=183470
Postimees 4.11.2009
Anna-Maria Penu arvates räägitakse Eestis soolisest võrdõiguslikkusest nii, nagu see oleks vaid usu küsimus – kui ei usu, et meil võiks olla sellega probleeme, siis polegi. Ent isegi kuiv statistika räägib teist keelt.
Maailma majandusfoorumi äsja avaldatud aruanne teatab, et Eestis teenivad naised meestest keskmiselt ligi 40 protsenti vähem, ja esimesed reaktsioonid – välja arvatud teema spetsialisti Kadi Viigi arvamus – teatasid, et nad ei usu seda... Ei usu? Mida tähendab, et ei usu? Kas sooline ebavõrdsus on usu küsimus?!
Olgu see palgavahe siis 40 protsenti või 30 protsenti nagu näitavad Eurostati andmed, ikkagi on see skandaalne ja lubamatult suur senikaua, kuni sissetulekud pole võrdsed. Sest see teeb naistest nende soo tõttu juba a priori vaesemad inimesed. See trend jätkub terve elu jooksul ning viib peatumatult ka väiksema pensionini ja materiaalse kindlustamatuseni.Rääkimata tervelt poole Eesti elanikkonna frustreeritud eneseteostusest, luhtunud ametialastest ambitsioonidest ning võimatusest osaleda majanduslikus, sotsiaalses ja poliitilises elus ka otsustustasemel. Sest (tasustatud!) töö tagab inimesele lisaks igapäevasele leivale ja katusele pea kohal ka õigusi, see on elu projekt, mis annab talle enesekindluse ja iseseisvuse.
Loe edasi Postimehes:
http://www.postimees.ee/?id=183470
laupäev, 31. oktoober 2009
Gender and climate changes
Vaata Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellimusel valminud videoklippi, kus Euroopa Liidu juhtivad eksperdid räägivad kliimamuutuste erinevast mõjust sugupooltele:
http://www.norden.org/en/nordic-council-of-ministers/council-of-ministers/council-of-ministers-for-gender-equality-mr-jam/theme-the-climate-and-gender-equality?set_language=en
***
http://www.norden.org/en/nordic-council-of-ministers/council-of-ministers/council-of-ministers-for-gender-equality-mr-jam/theme-the-climate-and-gender-equality?set_language=en
***
neljapäev, 29. oktoober 2009
Ümarlaud "Kliimamuutuse mõjud ja väljakutsed"
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) kutsub osalema ümarlaual "Kliimamuutuse mõjud ja väljakutsed"reedel 30. oktoobril Tallinna Ülikoolis, Narva mnt. 25 (Terra hoone) auditooriumis T-223, algusega kell 14.00.
Ümarlaual arutleme järgmistel teemadel: Milline on kliimamuutuse mõju meestele ja milline naistele? Kas ja kuidas tuleks arvestada meeste ja naiste erinevate vajadustega säästval linnaplaneerimisel?
Milliste seisukohtadega astuvad Kopenhaageni kliimakonverentsile vastu kodanikuühendused ja kuidas kodanikuühendused saaksid oma jõud ühendada säästva arengu põhimõtete edendamisel.
Ümarlaud toimub projekti "Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond" raames.
Soome naisorganisatsioonide esindajate osalemist ümarlaual toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
KAVA
14.00-14.15 Osalejate registreerimine ja tervituskohv
14.15-14.30 Keskkond ja säästev areng-mida oleks vaja ja mida suudame muuta?, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine (ENUT)
14.30-15.00 Kliimamuutus ja sooline tasakaal, Sirpa Hertell, The Green Women´s Association (ettekanne on inglise keeles)
15.00-16.00 „Inimesed linnas- mehed ja naised, vanad ja noored, nõrgad ja tugevad ”, Kadri Leetmaa, Tartu Ülikooli Inimgeograafia teadur
16.00-16.20 Kohvipaus – võimalus mõtete vahetamiseks ja heade ideede genereerimiseks
16.20-16.50 Kodanikeühenduste debatt Kopenhaageni kliimakonverentsi (COP15) eel , Anne Kivinukk, SA REC Estonia
16.50-17.30 Kodanikuühendused säästva arengu eest-ühiste tegevussuundade ja koostööpõhimõtete arutelu, juhatab Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
Ümarlaual arutleme järgmistel teemadel: Milline on kliimamuutuse mõju meestele ja milline naistele? Kas ja kuidas tuleks arvestada meeste ja naiste erinevate vajadustega säästval linnaplaneerimisel?
Milliste seisukohtadega astuvad Kopenhaageni kliimakonverentsile vastu kodanikuühendused ja kuidas kodanikuühendused saaksid oma jõud ühendada säästva arengu põhimõtete edendamisel.
Ümarlaud toimub projekti "Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond" raames.
Soome naisorganisatsioonide esindajate osalemist ümarlaual toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
KAVA
14.00-14.15 Osalejate registreerimine ja tervituskohv
14.15-14.30 Keskkond ja säästev areng-mida oleks vaja ja mida suudame muuta?, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine (ENUT)
14.30-15.00 Kliimamuutus ja sooline tasakaal, Sirpa Hertell, The Green Women´s Association (ettekanne on inglise keeles)
15.00-16.00 „Inimesed linnas- mehed ja naised, vanad ja noored, nõrgad ja tugevad ”, Kadri Leetmaa, Tartu Ülikooli Inimgeograafia teadur
16.00-16.20 Kohvipaus – võimalus mõtete vahetamiseks ja heade ideede genereerimiseks
16.20-16.50 Kodanikeühenduste debatt Kopenhaageni kliimakonverentsi (COP15) eel , Anne Kivinukk, SA REC Estonia
16.50-17.30 Kodanikuühendused säästva arengu eest-ühiste tegevussuundade ja koostööpõhimõtete arutelu, juhatab Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
teisipäev, 27. oktoober 2009
ENUT-i pressiteade: Helvi Sipilä mälestusõhtu
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Pressiteade 27.10.2009
Helvi Sipilä mälestusõhtu
Silmapaistva elukäiguga, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetes ametites olnud Soome ühiskonnategelase, ülemaailmse naisliikumise eestvedaja pr. Helvi Sipilä mälestusele pühendatud õhtu toimub 29. oktoobril 2009.a. kell 17.30 Tallinna Ülikooli Tallinna saalis, aadressil Uus-Sadama 5.
Õhtu juhatavad sisse Tema Ekstsellents suursaadik Jaakko Kalela ja Tallinna Ülikooli prorektor Mats Estonius. Helvi Sipilä elukäiku ja saavutusi naise rolli väärtustamisel maailmas tutvustab kauaaegne Soome ÜRO Assotsiatsiooni peasekretär, kõrgelt tunnustatud Soome teadlane ja kirjanik Hilkka Pietilä.
Üritus toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse soolise võrdõiguslikkuse kuu raames. Läbiviimist toetab Soome suursaatkond.
Helvi Sipilä sündis 5. mail 1915. Karjääri alustas advokaadina, hiljem sai temast Rahvusvahelise Naisjuristide Föderatsiooni president.
Alates 1967. aastast Soome delegaat ÜRO naiste Staatuse Komitees, samal aastal juhatas ka selle tööd.
Aastatel 1968-1970 naisorganisatsiooni Zonta International rahvusvaheline president.
Aastatel 1972-1980 valiti esimese naisena Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asepeasekretäriks, valdkonnaks sotsiaalarengu ja humanitaarküsimuste keskus.
1974 – 1975 esimese rahvusvahelise naisteaasta korraldaja
1975 - ÜRO I Naiste Maailmakonverentsi peasekretär Mexicos
Pärast ÜRO asepeasekretäri ametit sai temast Soome ÜRO Arengufondi Soome Assotsiatsiooni eesistuja.
1982.a. kandideeris esimese naisena Soome presidendiks.
Silmapaistva elukäiguga, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetes ametites olnud Soome ühiskonnategelane lahkus meie hulgast käesoleva aasta mais, olles äsja saanud 94. aastaseks.
Täpsem informatsioon:Ilvi Jõe-Cannon, tel. 5345 1146, e-post ilvi.joe-cannon@enut.ee
ENUT (www.enut.ee) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast.
Pressiteade 27.10.2009
Helvi Sipilä mälestusõhtu
Silmapaistva elukäiguga, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetes ametites olnud Soome ühiskonnategelase, ülemaailmse naisliikumise eestvedaja pr. Helvi Sipilä mälestusele pühendatud õhtu toimub 29. oktoobril 2009.a. kell 17.30 Tallinna Ülikooli Tallinna saalis, aadressil Uus-Sadama 5.
Õhtu juhatavad sisse Tema Ekstsellents suursaadik Jaakko Kalela ja Tallinna Ülikooli prorektor Mats Estonius. Helvi Sipilä elukäiku ja saavutusi naise rolli väärtustamisel maailmas tutvustab kauaaegne Soome ÜRO Assotsiatsiooni peasekretär, kõrgelt tunnustatud Soome teadlane ja kirjanik Hilkka Pietilä.
Üritus toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse soolise võrdõiguslikkuse kuu raames. Läbiviimist toetab Soome suursaatkond.
Helvi Sipilä sündis 5. mail 1915. Karjääri alustas advokaadina, hiljem sai temast Rahvusvahelise Naisjuristide Föderatsiooni president.
Alates 1967. aastast Soome delegaat ÜRO naiste Staatuse Komitees, samal aastal juhatas ka selle tööd.
Aastatel 1968-1970 naisorganisatsiooni Zonta International rahvusvaheline president.
Aastatel 1972-1980 valiti esimese naisena Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asepeasekretäriks, valdkonnaks sotsiaalarengu ja humanitaarküsimuste keskus.
1974 – 1975 esimese rahvusvahelise naisteaasta korraldaja
1975 - ÜRO I Naiste Maailmakonverentsi peasekretär Mexicos
Pärast ÜRO asepeasekretäri ametit sai temast Soome ÜRO Arengufondi Soome Assotsiatsiooni eesistuja.
1982.a. kandideeris esimese naisena Soome presidendiks.
Silmapaistva elukäiguga, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetes ametites olnud Soome ühiskonnategelane lahkus meie hulgast käesoleva aasta mais, olles äsja saanud 94. aastaseks.
Täpsem informatsioon:Ilvi Jõe-Cannon, tel. 5345 1146, e-post ilvi.joe-cannon@enut.ee
ENUT (www.enut.ee) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast.
esmaspäev, 26. oktoober 2009
Picasso näitusele!
Väljasõit 27. oktoobril kell 8.00, Viking Line, A-Terminal.
Kogunemine kell 7.20 Viking Line check-in’s.
Tagasi väljub laev kell 21.30 Katajanokka terminalist, Tallinnas kell 24.00 (A-terminal).
Pressikaardiga näitusele prii sissepääs, teistele 16 eurot.
Eesti Naistoimetate liikmed Soomes Annakati Mattila ja Leena Seretin on meile buffee lõunaks kohad broneerinud restoranis Omenapuu (http://www.rafla.fi/omenapuu/fi/etusivu) , mis asub Ateneumi kõrval, raudtjeejaama vastas. Aadress Keskuskatu 6. Hind 10.90 €.
NB! Kaasa pressikaart, isikut tõendav dokument ja reibas meeleolu.
Halb tuju ja torisemine jäägu koju.
Ees ootab väsitav kuid muljeterohke päev!
Meeleolukat reisi!
Merike, Aita, Piret
Kogunemine kell 7.20 Viking Line check-in’s.
Tagasi väljub laev kell 21.30 Katajanokka terminalist, Tallinnas kell 24.00 (A-terminal).
Pressikaardiga näitusele prii sissepääs, teistele 16 eurot.
Eesti Naistoimetate liikmed Soomes Annakati Mattila ja Leena Seretin on meile buffee lõunaks kohad broneerinud restoranis Omenapuu (http://www.rafla.fi/omenapuu/fi/etusivu) , mis asub Ateneumi kõrval, raudtjeejaama vastas. Aadress Keskuskatu 6. Hind 10.90 €.
NB! Kaasa pressikaart, isikut tõendav dokument ja reibas meeleolu.
Halb tuju ja torisemine jäägu koju.
Ees ootab väsitav kuid muljeterohke päev!
Meeleolukat reisi!
Merike, Aita, Piret
esmaspäev, 19. oktoober 2009
Helvi Sipilä mälestusõhtu
Austatud naistoimetajad
Eesti Naisuurimus – ja Teabekeskusel on au kutsuda Teid
ÜRO esimese naissoost asepeasekretäri
Eesti Naisuurimus – ja Teabekeskusel on au kutsuda Teid
ÜRO esimese naissoost asepeasekretäri
Helvi Sipilä
(5. mai 1915 – 15. mai 2009)
mälestusele pühendatud õhtule
mis toimub neljapäeval, 29. oktoobril 2009.a.
kell 17.30 Tallinna Ülikooli
Tallinna saalis,
aadressil Uus-Sadama 5,
mille juhatavad sisse
Tema Ekstsellents suursaadik Jaakko Kalela ja
Tallinna Ülikooli prorektor Mats Estonius.
Tallinna Ülikooli prorektor Mats Estonius.
Helvi Sipilä elukäiku ja saavutusi naiste staatuse tõstmisel maailmas tutvustab kauaaegne Soome ÜRO Assotsiatsiooni peasekretär, silmapaistev Soome teadlane ja kirjanik Hilkka Pietilä
Peale ettekannet pakume kohvi ja suupisteid
Õhtu läbiviimist toetab Soome suursaatkond
Korraldustoimkonna nimel
Ilvi jõe-Cannon, ENUT
R.S.V.P. 26.okt.2009 enut@enut.ee, 6409173
Üritus toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse Soolise Võrdõiguslikkuse Kuu raames
******
pühapäev, 18. oktoober 2009
Kliimamuutus – on's sugupoolel tähtsust?
Merike Viilup
Eesti Naistoimetajate ühenduse
eesistuja
Ajal kui Eesti maadleb MASU, valimiste, osturallide, kinnisvaramullide ja superstaaride möllus, valmistuvad Euroopa Liidu riigid detsembri keskel Kopenhaagenis toimuvateks ülemaailmse tähtsusega rahvusvahelisteks kliimaläbirääkimisteks. Arutelud puudutavad arenenud riikide ja arengumaade kohustusi kliimamuutustega võitlemisel, kohanemist vältimatute kliimamuutuste negatiivsete tagajärgedega, tehnoloogia arendust ning rahastamist.
Kliima soojenemine kahandab lammaste kasvu; kliima soojenemine sütitab piirisõdu; kliima soojenemine jätab meid ilma pilsner-õllest; kliima soojenemine on julgeolekurisk; globaalne soojenemine võib muuta maa kallet - need on kõigest esimesed ettejuhtuvad pealkirjad, mida neti otsingumootori esilehel leida võib.
Kuid kas kliimamuutusi saab käsitleda ka sugupoolte vaatenurgast?
Esmalt võib selline teematõstatus panna õlgu kehitama - mida ühist saab olla kliimamuutusel ja sugupoolte käitumisel? Veelgi enam - soolisel võrdõiguslikkusel.
Ent siiski-siiski.
Soome juhtivad naispoliitikud on üksmeelsel arvamusel, et ülemaailmseks kliimakokkuleppeks on võrdõiguslikkuse erinevate vaatenurkade kaasahaaramine ülimalt oluline, sest uuringute tulemused on näidanud, et:
kliimamuutused avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju;
looduskatastroofides hukkub alati rohkem naisi kui mehi;
meeste ja naiste tarbimisharjumused mõjuvad kliimamuutustele erinevalt ja
last not least - kliimaprobleemide aruteludel on naised olnud alati alaesindatud.
Võib tuua värvikaid näiteid, kuivõrd oluline on maailma kliimamuutustega seotud küsimustes arvestada meeste ja naiste rolle ühiskonnas.
Kliimamuutused avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju
Globaalne soojenemine tuleneb üha suuremast energia tootmisest ja tarbimisest eelkõige arenenud riikides, kuid samas mõjutab enim vaeseid arengumaid, halvendades just nõrgemate inimgruppide, st naiste ja laste olukorda. Arengumaades toob see paratamatult kaasa nii vee kui ka toiduvalmistamiseks vajamineva põletusmaterjali üha raskema kättesaadavuse. Tulenevalt soorollidest on selle hankimine nagu toiduvalmistaminegi neis riikides naiste töö. Et vett ja puid tuleb tuua aina kaugemalt, kulub selleks ka järjest rohkem aega, seega jäävad üha napimaks tütarlaste ja naiste võimalused hariduse omandamiseks ja/või palgatöö tegemiseks, mis omakorda surub nad veelgi nõrgemale positsioonile. Tõuseb naistevastane vägivald, röövimiste ja vägistamiste arv, sest pikal teekonnal satuvad naised kergesti rünnakute ohvriks.
Toiduvalmistamiseks kasutatava lahtise tule, suitsu ja mürgiste gaaside tõttu esineb arengumaade naistel sageli raskeid tervisehäireid, mis on samuti vaadeldav soolisest ebavõrdusest lähtuvalt.
Uuringute tulemusena käivitus nn Senegali projekt, kus rahvusvahelise abina rahastati 2007. aastal ühes Senegali külas päikeseenergial töötavate ahjude hankimist, millel on kahtlemata oluline mõju keskkonna säästlikkusele ja ühtlasi ka naise rollile kogukonnas.
Looduskatastroofides hukkub naisi kordades rohkem kui mehi ja seegi on tingitud pigem soolisest rollist kui füüsilisest nõrkusest.
Mõni aasta tagasi maailma vapustanud tsunamis elu kaotanutest olid 80% naised, sest hävitava hiidlaine tulekul tegelesid nemad oma ookeani äärsetes kodudes majapidamistööde ja lastega, samal ajal kui mehed olid valdavalt linnas tööl, see tähendab veepiirist kaugemal ja kõrgemal.
Üle 800 inimelu nõudnud Estonia laevahukus oli 137 pääsenust vaid 26 naist.
USA välisminister Hillary Clinton pööras 12. augustil 2009 oma Nigeerias peetud kõnes tähelepanu naistele, kelle tööga toodetakse 70% maailma põllumajandustoodangust - ei saa lahendada probleemi, kui ei tehta nendega koostööd.
Need on aga paraku naised, kes ei oma ise ei maad, ei vahendeid, kes ei oska ei lugeda ega kirjutada. Ja kuigi neil on kõige vahetum teave, kuidas kliimamuutustest tulenevad probleemid mõjutavad ühiskonda, puudub neil võimalus kaasa rääkida üleujutuste ja põuaga kaasnevate looduskatastroofide mõjus.
Naistel on võtmepositsioon tarbimisotsuste langetamisel
Naiste roll keskkonda säästvates ja ühtlasi kliimamuutusi mõjutavates tegevustes on olulisem kui osatakse arvata. Naistel on võtmepositsioon tarbimisotsuste langetamisel. Uuringutest on selgunud, et 80%-l otsustavad naised, milliseid perekonnale vajalikke ostusid tehakse. Märkimata ei saa jätta ka kosmeetikatööstuse kui põhiliselt naistele orienteeritud tööstusharu keskkonda saastavat mõju. Säästlik tarbimine, mittehädavajalike ostude vältimine – nii saame kõik anda oma isikliku panuse inimsõbralikuma keskkonna hüvanguks.
Kuigi poliitiliste otsuste tegemisel osaleb praegu naisi rohkem kui kunagi varem, jääb naiste osakaal riikide parlamentide koosseisudes ja seega ka otsustajakohtadel endiselt tagasihoidlikuks – kõigest 18,5 % meeste 81,5 % vastu.
Soome rahastab arengumaade naiste osalemise Kopenhaagenis
Kopenhaageni konverentsil otsustatakse muuhulgas, kuidas maailm jagab kliimamuutustest tulenevad kulud ja tegevused. Soovides kaasa aidata nii naiste kui meeste huve võrdselt arvestavate kokkulepete saavutamisele on näiteks Soome otsustanud rahastada arengumaade naiste osalemise ülemaailmse tähtsusega läbirääkimistel.
Merike Viilup osales 16. oktoobril 2009.a. Helsingis toimunud esinduslikul foorumil „Kliimamuutus – kas sugupoolel on tähtsust?” Soome juhtivate poliitikute, kodanikeühenduste, naisorganisatsioonide esindajate ja ajakirjanike osavõtul ENUT-i koostööprojekti raames.
**************
Seminar ”Climate Change - Does Gender Matter?”
16th of October 2009
Time: 16th October 2009 at 9–12 o’clock
Place: House of Parliament, auditorium, Helsinki
The entrance to the auditorium is on the left side of the stairs of the House of Parliament.
Chairperson: Minna Sirnö, Member of Parliament, the Chairperson of The Finnish All-Party Parliamentary Group on Population and Development
9.00 Coffee and sandwich
9.30 Gender and Climate Change, dvd from the Nordic Council of Ministries
9.40 Climate and Justice, Heidi Hautala, MEP, Chairperson of the Council for Equality
10.10 Climate Change and Woman’s Global Position, Päivi Kannisto, Ministry of Foreign Affairs
10.40 The Women’s Organisations’ Role in the Climate Change, Tanja Auvinen, Secretary General of NYTKIS
11.00 Questions, discussion
11.30 End speech, Sirpa Pietikäinen, MEP
12.15-13 Journalists, press conference
laupäev, 10. oktoober 2009
Helsingisse Picassot vaatama!
Hea uudis!
Ainulaadne võimalus sõita 27. oktoobril Helsingisse Pablo Picasso näitust vaatama.
Kogu info www.ateneum.fi
Väljumine A-Terminalist kell 8.00 (Viking Line) , tagasi südaööl.
Edasi-tagasi laevasõit naistoimetajatele 75 krooni, teistele 150 krooni.
Pressikaardiga sissepääs prii, tavapilet 16 eurot.
osavõtust teatada naistoimetajad@gmail.com
Ainulaadne võimalus sõita 27. oktoobril Helsingisse Pablo Picasso näitust vaatama.
Kogu info www.ateneum.fi
Väljumine A-Terminalist kell 8.00 (Viking Line) , tagasi südaööl.
Edasi-tagasi laevasõit naistoimetajatele 75 krooni, teistele 150 krooni.
Pressikaardiga sissepääs prii, tavapilet 16 eurot.
osavõtust teatada naistoimetajad@gmail.com
MTÜ Eesti Naistoimetajate arvelduskonto nüüd avatud.
Konto number Sampo pangas 332606130000.
Selle aasta liikmemaks 120 krooni, annetused samuti teretulnud:)
Makse saaja MTÜ Eesti Naistoimetajad
Selgitusse liikmemaks/ annetus
Rõõmsat toimetamist!
Selle aasta liikmemaks 120 krooni, annetused samuti teretulnud:)
Makse saaja MTÜ Eesti Naistoimetajad
Selgitusse liikmemaks/ annetus
Rõõmsat toimetamist!
esmaspäev, 5. oktoober 2009
Hille - Naistelehe nädala naine!
Hea Sõna auhind tõstis Hille Karmi ajakirja Naisteleht nädala naiseks!
Lisaks kaunistab ajakirja südamlik intervjuu laureaadiga.
Veel kord – palju õnne meie kõigi poolt.
Lisaks kaunistab ajakirja südamlik intervjuu laureaadiga.
Veel kord – palju õnne meie kõigi poolt.
reede, 2. oktoober 2009
Hille Karm - Hea Sõna laureaat 2009
Hea Sõna auhind - kunstnikust ajakirjaniku Aita Nurga septsiaalselt laureaadile valminud õlimaal anti Hille Karmile üle Naistoimetajate meediapäeval "Kära meedia pärast II. Uus meedia. Võlu ja valu" 29. septembril 2009.
Pidulikku hetke saabus jäädvustama ka ETV kultuuriuudiste võttegrupp, tunnistajateks Eesti, Soome ja Leedu ajakirjanikud ning täiskasvanukoolitajad.
Fotol värskelt pärjatud Hea Sõna laureaat Hille Karm.
Alumisel fotol Eesti ja Soome Naistoimetajad (vasakult) Milla Mägi, Aime Hendre, Ebba Rääts, Annika Poldre, Piret Mäeniit, Anne Sallinen, Hille Karm, Ljudmilla Ljulko, Merike Viilup, Aita Nurga, Sirkku Määttä, Pirkko Jyväkorpi, Mervi Viteli.
teisipäev, 29. september 2009
laupäev, 26. september 2009
Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on HILLE KARM
Eesti Naistoimetajad
27. septembril 2009
Pressiteade
Auhind antakse üle teisipäeval, 29. septembril kell 12 Naistoimetajate ühenduse meediapäeval „Kära meedia pärast II“ Tallinna Soome Instituudi saalis, Harju t 1.
HEA SÕNA auhinnaga soovib Eesti Naistoimetajate ühendus tunnustada Eestis silmapaistnud kirjutajat, kelle looming kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid. Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga ainulaadse maaliga.
Hea Sõna auhinda antakse välja kolmandat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets ja Madis Jürgen.
Hille Karm on sündinud 8. aprillil 1949 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala, õppinud lisaks soome keelt ja kirjandust, töötanud aastaid toimetajana ajakirjas Eesti Naine ja hiljem Terviselehes. Töötab 1997. aastast ERGO Kindlustuses – algul kommunikatsioonijuhina ja nüüd toimetajana, pühendudes üha enam kirjutamisele.
Kirjutanud 10 raamatut (publitsistikat, novelle, elulugusid, koguperejutustusi) ja osalenud oma juttudega kümmekonnas kogumikus. Tõlkinud soome ja vene keelest.
Hille Karm: „Olen püüdnud kajastada head ja edasiviivat ning aidanud seda oma sõnaga kasvatada. Seega olen pigem ajakirjanik-aednik, mitte ajakirjanik-valvekoer. Usun südamest, et HEA SÕNA ongi minu kui kirjutaja missioon.“
Hille Karm on oma põhimõtteid ja humanitaarteadmisi edasi kandnud ka suure äriorganisatsiooni suhtlust arendades ning Marketingi Instituudis turundussuhtlust õpetades ja seega aidanud edendada Eesti häid äritavasid.
Oma värskeima, tänavu suvel ilmunud jutukogumiku „Midagi head” tagakaanele on Hille Karm kirjutanud:
„Igapäevatöö ja ajakirjandusharidus hoiavad mul nii tugevasti „jalad maas”, et minu jutud saavad alguse elust enesest. Piisab aga õigest meeleolust, et elus nähtut-kogetut vürtsitada tundega või maitsestada fantaasiaga – ja sünnib midagi, mis on ligilähedane kirjandusele. Vähemasti loodan, et on.
HEA on jääv, aja liikumisest ja inimeste vananemisest hoolimata. Mida ei saa tellida ega osta, vaid mida aeg meile eelkäijate kaudu on andnud, et selle omakorda edasi annaksime. HEA on näha elu tegelikkusest veidi ilusamana. HEA on toetada ja uskuda head.”
27. septembril 2009
Pressiteade
Auhind antakse üle teisipäeval, 29. septembril kell 12 Naistoimetajate ühenduse meediapäeval „Kära meedia pärast II“ Tallinna Soome Instituudi saalis, Harju t 1.
HEA SÕNA auhinnaga soovib Eesti Naistoimetajate ühendus tunnustada Eestis silmapaistnud kirjutajat, kelle looming kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid. Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga ainulaadse maaliga.
Hea Sõna auhinda antakse välja kolmandat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets ja Madis Jürgen.
Hille Karm on sündinud 8. aprillil 1949 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala, õppinud lisaks soome keelt ja kirjandust, töötanud aastaid toimetajana ajakirjas Eesti Naine ja hiljem Terviselehes. Töötab 1997. aastast ERGO Kindlustuses – algul kommunikatsioonijuhina ja nüüd toimetajana, pühendudes üha enam kirjutamisele.
Kirjutanud 10 raamatut (publitsistikat, novelle, elulugusid, koguperejutustusi) ja osalenud oma juttudega kümmekonnas kogumikus. Tõlkinud soome ja vene keelest.
Hille Karm: „Olen püüdnud kajastada head ja edasiviivat ning aidanud seda oma sõnaga kasvatada. Seega olen pigem ajakirjanik-aednik, mitte ajakirjanik-valvekoer. Usun südamest, et HEA SÕNA ongi minu kui kirjutaja missioon.“
Hille Karm on oma põhimõtteid ja humanitaarteadmisi edasi kandnud ka suure äriorganisatsiooni suhtlust arendades ning Marketingi Instituudis turundussuhtlust õpetades ja seega aidanud edendada Eesti häid äritavasid.
Oma värskeima, tänavu suvel ilmunud jutukogumiku „Midagi head” tagakaanele on Hille Karm kirjutanud:
„Igapäevatöö ja ajakirjandusharidus hoiavad mul nii tugevasti „jalad maas”, et minu jutud saavad alguse elust enesest. Piisab aga õigest meeleolust, et elus nähtut-kogetut vürtsitada tundega või maitsestada fantaasiaga – ja sünnib midagi, mis on ligilähedane kirjandusele. Vähemasti loodan, et on.
HEA on jääv, aja liikumisest ja inimeste vananemisest hoolimata. Mida ei saa tellida ega osta, vaid mida aeg meile eelkäijate kaudu on andnud, et selle omakorda edasi annaksime. HEA on näha elu tegelikkusest veidi ilusamana. HEA on toetada ja uskuda head.”
*******************************************
Estonian Women Editors
27th September, 2009
Press Release
HILLE KARM is the recipient of this year's THE GOOD WORD award This year THE GOOD WORD award will be allocated to the journalist and writer HILLE KARM.
The prize will be presented at 12.00 noon on Tuesday, 29th September, on the media day " Noise about the Media II", organized by the Women Editors' association at the hall of the Finnish Institute of Tallinn, Harju Street 1.
With THE GOOD WORD award the Women Editors' Association wishes to acknowledge a writer notable in Estonia, whose work carries positive humanist values to counterbalance the avengeful, sensational or just barely entertaining sentiments prevailing in the community. A good word supplements life with better emotions, ideas and actions. Women Editors reward the recipient of THE GOOD WORD award with a unique painting by the journalist artist Aita Nurga.
THE GOOD WORD award is being issued for the third time. The journalists Margit Kilumets and Madis Jürgen have received it so far.
Hille Karm was born on 8th April, 1949 in Tallinn. She graduated from Tartu University specialising in journalism. In addition she studied Finnish language and literature and has worked for years as an editor at the journal "Estonian Woman", and later at the "Health Gazette". Since 1997 she works at "ERGO Insurance".
She has written ten books (on current public or political affairs, short stories, biographies, whole-family-tales) and her short stories have been included in some ten collections. She has translated from Finnish and Russian.
Hille Karm: „I have tried to echo what is good and forward going and to help its growth with my words. Thus I am a journalist-gardener rather than a journalist-watchdog. I believe sincerely, that THE GOOD WORD is my mission as a writer.
Hille Karm has passed on her principles and humanitarian knowledge by developing communication in a large business organization. By teaching marketing communication at the Marketing Institute she has assisted promotion of good Estonian business practices Hille Karm has written on the back cover of her latest collection "Something Good", published this summer:
"My daily work and education as a journalist keep my feet so close to the ground that my stories develop from the life itself. One needs only the right mood to take something that was seen or experienced and to season it with emotion or flavour it with fantasy - and something is born, that is close to literature. At least I hope that it is THE GOOD is lasting, in spite of movement of time and the aging of people. It cannot be ordered or bought, but time has given it to us through our forerunners, so that we would pass it on in turn. It is GOOD to see life a little prettier than it is in reality. It is GOOD to support and believe in good."
Further information: Merike Viilup, tel 50 45400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee
laupäev, 19. september 2009
KÄRA MEEDIA PÄRAST II
Head naistoimetajad!
Olete oodatud osalema Naistoimetajate ühenduse meediapäevale
KÄRA MEEDIA PÄRAST II.
Uus meedia. Võlu ja Valu.
29. septembril Soome Instituudis Harju tn. 1,
koostöös Soome naistoimetajatega kolme riigi –
Soome, Leedu ja Eesti ajakirjanike ning täiskasvanukoolitajate osavõtul
Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt rahastatava Nordplus projekti raames.
Töökeel inglise keel.
Osavõtust palume teatada hiljemalt 25. septembriks merike.viilup@estmedia.ee
PROGRAMME Social Media for Adults (SMEA)
PROGRAMME Social Media for Adults (SMEA)
Venue:
The Finnish Institute in Estonia
Harju 1, 10146 Tallinn
TUESDAY 29 SEPTEMBER
9.30 -10.00 Good morning! Introduction of the day.
10.00 - 10.45 Social media as the panopicum for the "digital generation". Andra Siibak, Phd, Institute of Journalism and Communication, University of Tartu
10.45 -11.00 Discussion
11.00 - 11.45 Internet Safety, Anto Veldre, internet security expert, Estonian
Informatics Centre, Department for Handling Information Security Incidents.
11.45-12.00 Discussion
12.00- 12.15 Hea Sõna Auhind Award Year 2009, given by Estonian Women Journalists
12.15 -13.45 Lunch break
13.45 - 14.30 Hate on the Internet, Representative of the Estonian Police
14.30 - 14.45 Questions and discussion
14.45 -15.15 Coffee
15.30 -16.15 Net Gallery for Youth, www.rate.ee , Producer Andrei Korobeinik
16.15 -16.30 Discussion
17.00 Visit to new Women Magazine Anne@Stiil, Editor in Chief Merle Liivak
laupäev, 5. september 2009
Campaign for Gender Equality Architecture Reform at the UN
In 2006 women from all over the world pressured the United Nations to add the reform of its gender equality bodies on the agenda of its current reform process.
The GEAR Campaign, a network of more than 310 civil society organizations, was formally launched in 2008 to follow up this process.
Specifically, the GEAR Campaign is demanding:
- The consolidation of the existing UN agencies addressing gender equality into a single improved and independent entity.
- The new entity to be headed by an Under Secretary-General in order to secure a higher level of authority for the new entity within the UN.
- An annual budget starting at $1 billion, increasing over time.
- Universal field presence and strong policy and programmatic mandate.
The involvement of women’s organisations and global civil society in its processes.The strategies and the positions of the campaign are determined by the GEAR Campaign Working Group, which is co-facilitated by Center for Women's Global Leadership (CWGL) and Women's Environment and Development Organization (WEDO).
The working group brings together the New York based organizations who are the global focal points of the campaign, the regional focal points of the campaign, and the members of the New York based UN Lobbying Strategy Group.
The European Focal Point of the GEAR Campaign, lobby the European Union and European governments to support these demands.
Join the global GEAR Campaign and send the following letter to the Foreign Minister and the UN mission of your country, urging your government to support the creation of the strong new UN gender equality entity http://www.un-gear.eu/takeaction.shtml
The GEAR Campaign, a network of more than 310 civil society organizations, was formally launched in 2008 to follow up this process.
Specifically, the GEAR Campaign is demanding:
- The consolidation of the existing UN agencies addressing gender equality into a single improved and independent entity.
- The new entity to be headed by an Under Secretary-General in order to secure a higher level of authority for the new entity within the UN.
- An annual budget starting at $1 billion, increasing over time.
- Universal field presence and strong policy and programmatic mandate.
The involvement of women’s organisations and global civil society in its processes.The strategies and the positions of the campaign are determined by the GEAR Campaign Working Group, which is co-facilitated by Center for Women's Global Leadership (CWGL) and Women's Environment and Development Organization (WEDO).
The working group brings together the New York based organizations who are the global focal points of the campaign, the regional focal points of the campaign, and the members of the New York based UN Lobbying Strategy Group.
The European Focal Point of the GEAR Campaign, lobby the European Union and European governments to support these demands.
Join the global GEAR Campaign and send the following letter to the Foreign Minister and the UN mission of your country, urging your government to support the creation of the strong new UN gender equality entity http://www.un-gear.eu/takeaction.shtml
pühapäev, 16. august 2009
Võitlus soopõhise vägivalla vastu - Hispaania näide
Anna-Maria Penu
Hispaania feministid olid juba aastakümneid kaevanud soopõhist lähisuhtevägivalda tuimalt pealt vaatavate ametivõimude peale. Valitsev ükskõiksus lubas vägivallatsejatel karistamatult tegutseda jättes ohvrid kaitseta, oma piinajaga üksi. Neid ei võetud kuulda, neid ei võetud tõsiselt. Üldine seisukoht väitis kõiketeadvalt, et tegemist on üksikjuhtumitega, anomaaliatega ning mitte mingil juhul naiste ja meeste ajaloolisest ebavõrdusest tuleneva sotsiaalse probleemiga. Suhtumine, mis selgitas ka politseinike ja kohtunike apaatsust selle „vähetähtsa” probleemiga tegelemisel, abi otsivatele naistele pakutud isalik soovitus vägivallatsejaga „sõbralik lahendus leida” ja ohvri kannatuste naeruvääristamine, tühiseks pidamine ning kohati isegi õigustamine.
Kuid 1997. aasta tõi traagilise muutuse. Hispaanlaste ühisteadvuse tärkamist soopõhise lähisuhtevägivalla eksisteerimise kohta tähistab kindel nimi ja kuupäev. 17. detsembril 1997. aastal rääkis 60-aastane Ana Orantes Ruiz Andaluusia telesaates kohutavast situatsioonist, milles ta on aastakümneid elanud: abikaasa psüholoogilise ja füüsilise vägivalla all. Ana oli vägivaldse mehe peale kaevanud ka politseile, kuid tema juhtumiga tegelenud kohtunik määras tolleks ajaks juba endise abikaasa elukohaks ikkagi Anaga sama elamu. Tegemist oli esimese naisega, kes rääkis oma isiklikust põrgust avalikult, miljonite silmapaaride ees. Ja paljud tundsid Ana loos ära iseenda.
Pärast saadet läks Ana koju, kus endine abikaasa ta bensiiniga üle valas ning põlema pani. Ana suri. Endine abikaasa tappis naise pärast aastakümneid kestnud terrorit.
Korraga seisis Ana Orantes Ruizi lugu suurimate ajalehtede esikaantel tekitades arvukalt vastukaja ja avalikke diskussioone. Sajandeid varjatud probleem, pere siseasjaks tituleeritud nii paljude naiste süstemaatiline piinamine sai lõpuks avalikkuse tähelepanu, mille eest feministid olid nii kaua ja väsimatult võidelnud.
Seitse aastat hiljem, 28. detsembril 2004. aastal, võttis Hispaania parlament ühehäälselt vastu orgaanilise seaduse 1/2004, soopõhise vägivalla vastase täieliku kaitse meetmete kohta. Seaduse lõppeesmärgiks on soopõhise vägivalla progressiivne välja juurimine: „Käesoleva seaduse eesmärgiks on kaitsta vägivalla eest, mis on diskrimineerimise, ebavõrdsuse ning meeste võimusuhete ilming ning mille all kannatavad naised oma lähisuhetes, nii kooselus kui väljaspool seda. Sest tegemist on naistel suunatud vägivalalga ainuüksi seetõttu, et nad on naised, mis tähendab nende agressorite jaoks, et neil naistel pole kõige vähimaidki õigusi vabadusele, austusele ja neil puudub otsustusvõime.”
Põhjalik seadus
Tegemist on ennetavate, informatiivsete, sotsiaalsete, juriidiliste, meditsiiniliste, tööõiguslike, hariduslike, karistusseadustikku ning ohvrite kaitset puudutavate abinõude kogumiga. Loodi soopõhise vägivallaga vastu võitlev valitsusdelegatsioon ning Riiklik Naistevastase Vägivalla Observatoorium. Keskkoolidesse viidi sisse eraldi kohustuslik ainetund – keskendunud võrdsusele ja soopõhise vägivalla vastu. Haridusasutustelt nõutakse õpetajaskonna koolitamist antud teemal. Lähisuhte vägivalla ohvritele pakutakse koolitusprogramme, et saavutada oma piinajast majanduslik sõltumatus, ning neid palkavatele ettevõtetele teeb riik lisasoodustusi. Ohvrid, kel puudub vajalik ettevalmistus või takistavad teda töö leidmisel teised sotsiaalsed tingimused, on ettenähtud töötushüvitis. Kallaletungist põhjustatud töölt puudumisel on ohvril õigus töövõimetuspensionile. Meditsiinitöötajad, kes näevad ohvril vägivalla märke, on kohustatud sellest teatama ametivõimudele ning andma läbivaatuse kohta tõendi. Karmistati karistusi. 2005. aastal viidi karistusseadustikku muudatus, mis lubab määrata raskemaid karistusi, kui agressoriks on mees ja ohvriks naine. Vahet tehakse ka esmakordsel või tavapärasel vägivallal, ka ähvardused, sundimine ja vabaduse piiramine on karistatavad. Loodi 400 spetsiaalselt koduvägivallaga tegelevat kohust, kusjuures kohtuotsused viiakse läbi kiirmenetluse korras. Kinnitati politseinikele suunatud soopõhise vägivalla erikoolitus ning eriüksuste moodustamine. Ohvritele pakutakse igakülgset ja väikse või sissetulekuta naistele ka täiesti tasuta juriidilist nõustamist ning abi. Pealegi ei pea ohver ise mööda erinevaid asutusi jooksma vaid saab kõik vajaliku ühest ja samast kohast. Riik hoolitseb kõikide ettenähtud osakeste tööle panemise eest.
Kaks aastat hiljem, 2006. aastal, anti lisaks välja ambitsioonikas Riiklik Soopõhise Vägivalla Teadvustamis- ja Ennetusprogramm, mis on suunatud kõikides vanustes meestele ja naistele. Programmi eessõnas selgitatakse, et soopõhise vägivalla puhul on tegemist „meie ühiskonnas eksisteeriva ebavõrdsuse kõige brutaalsema sümboli ilminguga”.
Käivitatud on mitmeid reklaamikampaaniaid tutvustamaks olemasolevaid riiklikke tugipunkte ning ohvrile korratakse ikka uuesti ja uuesti, et vägivaldsest suhtest on väljapääs. Julugustatakse lakkamatult, et politseile tuleb avaldus teha, et nad saaksid tegutsema hakata. Ka naabreid, perekonnaliikmeid, sõpru, ametnikke, kes on olnud vägivalla tunnistajaks, õhutatakse politseid kutsuma, kaebust esitama ning ohvrile igakülgset toetust pakkuma. Meestele suunatud kampaaniad rõhuvad mehelikkuse uuele identiteedile, uut tüüpi suhetele, võrdsuse võtmes ja mitte naiste vastase vägivallaga. Lisaks on avaldatud kümneid trükiseid soopõhise vägivalla ohvritele mõeldud õiguste, informatsiooni ja tegutsemisjuhenditega.
Revolutsiooniline teadvuse muutus
Seadus on julge, revolutsiooniline ja seetõttu ajalooline. Riiklikul tasemel tunnistatakse, et soopõhise vägivalla juured peituvad ühiskonna enda korralduses, tema märkidesüsteemis, mis on põlvkonnalt põlvkonnale edasi kandnud meeste ülemvõimu „loomulikkust” naiste üle. Naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus on osa ühiskonna struktuurist ja suurte tähtedega sisse kirjutatud kultuuriliselt konstrueeritud soorollidesse, mille vaimus meid haritakse-kasvatatakse perekonnas, koolis, sotsiaalgruppides, meedias, läbi raamatute, filmide, kiriku. Mehelikkust seostatakse avaliku sfääri ja võimuga (peamiselt instrumentaalsete omadustega aktiivne, karm, domineeriv, tugev, riskialdis, usaldusväärne või otsusekindel) ning naiselikkust koduse maailma ja teiste eest hoolitsemisega (peamiselt väljendusrikaste või emotsionaalsete omadustega nagu sulnidus, mõistvus, tundlikkus, kannatlikkus, kuulekus ja alistumine), kuigi mitte ükski poisslaps ei sünni eneseteadliku, otsusekindla või domineerivana nagu mitte ükski tüdruk ei sünni sulni ega allaheitlikuna. Lisaks toimub see kõik ühiskonnas, kus teatud juhtudel on konfliktide - ükskõik, kas siis isiklikke, perekondlike, poliitiliste või riiklike – lahendamine vägivalla abil õigustatud ja isegi seaduslik.
Vastuvõetud seadus ulatab ohvritele abikäe, lubab kaitset, pakub toetust õhutades neid endale täisväärtusliku elu tagasi saamise teele. Seadus rõhutab, et tähtis on end sellest seksistlike müütide, suhtumiste, eelarvamuste ja uskumuste rägastikust välja võidelda, mis meie teadvuses justkui õigustavad igasugust naiste vastast vägivalda, diskrimineerimist, naeruvääristamist, objektistamist jne. Selleks aga tuleb muuta valitsevat patriarhaalselt meestekeskset arusaama, loogikat suhetest ja identiteetidest, mis määravad jäigalt, mida tähendab „olla mees” ja „olla naine”, mis ülesanded meil on, mida tohime, mida ei tohi teha, mis on sobilik, mis mitte. Muuta tuleb ka soopõhise vägivalla probleemi nimetamist ainult „naiste probleemiks”, nagu meestel poleks sellega mingisugust pistmist. Igasuguse vägivalla vastu võitlemiseks ja ennetamisse tuleb kaasata terve ühiskond, see kehtib ka soopõhise vägivalla kohta, sest see on kõigi tema liikmete probleem.
Tulemused
Soopõhise vägivalla vastaste täieliku kaitse meetmete seadus on tänaseks kehtinud pea viis aastat ja Hispaania kuningriigi seadusandluses pole ühtegi teist, ühehäälselt vastuvõetud seadust, mis on olnud nii pidevate rünnakute märklauaks. Hispaania kuningriigi põhiseaduslikule kohtule on esitatud üle 200 kaebuse. Enim poleemikat tekitas Murcia kohtuniku väide paar aastat tagasi, et määrates meestele raskemaid karistusi rikutakse sugude vahelise võrdsuse printsiipi. Põhiseaduse kohus leidis - 7 poolt ja 5 vastuhäälega -, et seda printsiipi ei rikuta, sest karmimad karistused naiste kallal vägivallatsevatele meestele täidavad „ebavõrdses ühiskondlikus kontekstis sündinud ja kestva soopõhise vägivalla vastu võitlemise eesmärki”.
Küllaga on kuhjunud kaebusi ka süsteemi korralduse üle, nagu näiteks vabade kohtade vähesus varjupaikades, raskused riiklike toetuste saamiseks, politsei aeglus, politseinike vähesus ning sellest tulenev ohvrite kaitsetus jne. Praktikas on leitud palju vajakajäämisi, mida siis parandatakse, täiustatakse või hinnatakse ümber. Näiteks esialgu tuli ühisest kodust ära minna ohvril, kuid nüüd tuleb kodust lahkuda vägivallatsejal ja mitte ohvril, kui ta seda just ise ei soovi. Viimane uuendus on kinnitada lähenemiskeeluga vägivallatseja randmele GPS, mis saadab turvafirma keskusesse häire, kui mees läheneb ohvrile rohkem kui 500 meetrit. Erinevatest sektoritest tulenev kriitika viimase abinõu kohta ulatub turvafirma reageerimiseks vajaminevast ajast kuni GPS tootva erafirma kasumini välja. Sest niikaua kui häire keskusesse jõuab ja turvafirma kohale sõidab, jõuab vägivallatseja teha, mida iganes. Mis puutub erafirma kasutamisse, siis pole osade naiste organisatsioonide meelest eetiline teha nii tõsisest probleemist kellegi järjekordset eraäri.
Ka naiste esitatud kaebuste tagasi võtmine, sest „mees palus andeks ja lubas, et enam ei tee”, on suureks mureallikaks. Kuna naised on oma piinajast nii majanduslikus kui ka emotsionaalses sõltuvuses, siis nad usuvad teda. Siin aitab vaid töö naiste enesehinnangu ja eneseteadlikkusega, nende informeerimisega sellest, mis juhtub siis, kui nad vägivallatsejaga edasi kokku jäävad. Noorematele aga mõjub ennetustöö.
Käesolevat teemat käsitlev statistika on samuti tekitanud erinevaid tõlgendusi. Surmade arv pole suuri muutusi läbi teinud: 2003. aastal suri 71 naist oma kaaslase käe läbi, samas 2005. aastal 57 aga 2008. aastal 75. Samas on politseisse esitatud avalduste arv hüppeliselt suurenenud: 2008. aastal registreeriti keskelt läbi 400 kaebust päevas ja 8 kõnet tunnis vägivalla ohvritele mõeldud abitelefonile.
Seaduse kriitikute sõnul näitavad need arvud vastuvõetud abinõude paketi äraspidist mõju ehk soopõhise vägivalla elimineerimise asemel õhutavat ta sellele. Kuid enamus tõlgendavad politseisse esitatud avalduste kasvu naiste teadlikkuse tõusuga ja riikliku toetuse olemasoluga. Kui enne naine kannatas vaikides hirmu tõttu, majanduslikel ja/või sotsioloogilistel põhjustel, siis täna ta pisut suurema tõenäosusega seda enam ei tee. Surmade arv on aga enam-vähem samadesse piiridesse jäänud, sest tegemist on ühiskonna niivõrd sügava probleemiga, et selle välja juurimine võib võtta aastakümneid. Uute põlvkondade seas on naiste vastane vägivald (nii psüühiline, füüsiline kui ka seksuaalne) endiselt suur ja murettekitavad uuringud näitavad, et poisid on palju tugevamalt traditsioonilistes soorollides kinni, kui tüdrukud.
Suurem osa hispaania eksperte on aga veendunud, et seadus on probleemi laialdaseks, ühiskondlikuks teadvustamiseks, ohvrite kaitseks ja vägivallatsejate karistamiseks olnud elulise tähtsusega. Endisest veelgi suuremat rõhku tuleb panna ennetustööle ja nii naiste kui meeste sotsiaalkultuurilisele harimisele. Tööpõld on lai, kuid hädavajalik algus on tehtud ja töö soopõhise vägivalla välja juurimiseks on riiklikul tasemel alanud.
* Hispaania meediale on tehtud soovitusi juhuks, kui uudis räägib soopõhisest vägivalla juhtumist: hoiduda jõhkratest detailidest; mitte õigustada vägivallatsejat süüdistades ohvrit stiilis naine provotseeris või anda teisiti mõista, et naine oli selle kuidagi viisi välja teeninud või ise esile kutsunud; uudisele tuleb alati lisada abitelefoni number ning juhtumit tuleb nimetada, kui ründajaks on mees ja ohvriks naine, soopõhiseks vägivallaks.
* Koduvägivalla alla kuuluvad kõik vägivalla tüübid, mis leiavad aset kodus. Taoline definitsioon viitab asukohale, kuid ei too selgelt välja, kes on vägivalla ohvrid ning millised on põhjused.
Üldiselt perevägivallast rääkides võib kõne all olla nii lähisuhte vägivald kui ka laste ja/või vanurite väärkohtlemine. Jällegi vajab täpsustamist. Lähisuhtevägivald viitab suhte iseloomule, kus eksisteerib vägivald, kas siis mehe poolt naisele, naiselt mehele, samasooliste vahel või on see vastastikune. Ometi ei ole seegi väga täpne määratlus, sest statistika kohaselt on võimsas ülekaalus naisohvrid (läänemaailmas vahemikus 75% - 91%), siis tuleb protsentuaalselt vastastikuse vägivalla esinemine ja alles siis meesohvrid. Seega tuleb soovituslikult rääkida soopõhisest vägivallast, seksistlikust vägivallast või meeste vägivallast naiste vastu, et toonitada patriarhaalse kultuuri osatähtsust, ideoloogilist tausta taolise vägivalla sünnil ja pikaajalisel kestvusel (konstrueeritud soorollid, struktrueeritud sooline ebavõrdsus ühiskonna korralduses, mis toetavad meeste ülemvõimu naiste üle). Ning muidugi selle vastu võitlemiseks.
* Soopõhise vägivalla all mõistetakse igasugust vägivalda naiste peal sel lihtsal põhjusel, et nad on naised ja teda esineb nii avalikus kui privaatsfääris olenemata sotsiaalsest klassist, vanusest või rahvusest. Soopõhine vägivald pole ainult psüholoogiline, füüsiline ja seksuaalne vaid ka emotsionaalne. Tema definitsioon seadusandluses on riigiti aga erinev. Näiteks Hispaanias haaratakse soopõhise vägivalla statistikasse hetkel vaid lähisuhte vägivalla ohvrid, kuid Rootsis on nendes arvudes välja toodud ka prostituutide tapmised. Hispaania karistusseadustikus läheks taoline kuritegu täna mõrva alla.
* Euroopa Liidus on iga kolmas naine viiest mingil momendil oma elus kannatanud soopõhise vägivalla all.
24. 08.2009 Postimehes ilmunud artikkel: http://www.postimees.ee/?id=155329
Hispaania feministid olid juba aastakümneid kaevanud soopõhist lähisuhtevägivalda tuimalt pealt vaatavate ametivõimude peale. Valitsev ükskõiksus lubas vägivallatsejatel karistamatult tegutseda jättes ohvrid kaitseta, oma piinajaga üksi. Neid ei võetud kuulda, neid ei võetud tõsiselt. Üldine seisukoht väitis kõiketeadvalt, et tegemist on üksikjuhtumitega, anomaaliatega ning mitte mingil juhul naiste ja meeste ajaloolisest ebavõrdusest tuleneva sotsiaalse probleemiga. Suhtumine, mis selgitas ka politseinike ja kohtunike apaatsust selle „vähetähtsa” probleemiga tegelemisel, abi otsivatele naistele pakutud isalik soovitus vägivallatsejaga „sõbralik lahendus leida” ja ohvri kannatuste naeruvääristamine, tühiseks pidamine ning kohati isegi õigustamine.
Kuid 1997. aasta tõi traagilise muutuse. Hispaanlaste ühisteadvuse tärkamist soopõhise lähisuhtevägivalla eksisteerimise kohta tähistab kindel nimi ja kuupäev. 17. detsembril 1997. aastal rääkis 60-aastane Ana Orantes Ruiz Andaluusia telesaates kohutavast situatsioonist, milles ta on aastakümneid elanud: abikaasa psüholoogilise ja füüsilise vägivalla all. Ana oli vägivaldse mehe peale kaevanud ka politseile, kuid tema juhtumiga tegelenud kohtunik määras tolleks ajaks juba endise abikaasa elukohaks ikkagi Anaga sama elamu. Tegemist oli esimese naisega, kes rääkis oma isiklikust põrgust avalikult, miljonite silmapaaride ees. Ja paljud tundsid Ana loos ära iseenda.
Pärast saadet läks Ana koju, kus endine abikaasa ta bensiiniga üle valas ning põlema pani. Ana suri. Endine abikaasa tappis naise pärast aastakümneid kestnud terrorit.
Korraga seisis Ana Orantes Ruizi lugu suurimate ajalehtede esikaantel tekitades arvukalt vastukaja ja avalikke diskussioone. Sajandeid varjatud probleem, pere siseasjaks tituleeritud nii paljude naiste süstemaatiline piinamine sai lõpuks avalikkuse tähelepanu, mille eest feministid olid nii kaua ja väsimatult võidelnud.
Seitse aastat hiljem, 28. detsembril 2004. aastal, võttis Hispaania parlament ühehäälselt vastu orgaanilise seaduse 1/2004, soopõhise vägivalla vastase täieliku kaitse meetmete kohta. Seaduse lõppeesmärgiks on soopõhise vägivalla progressiivne välja juurimine: „Käesoleva seaduse eesmärgiks on kaitsta vägivalla eest, mis on diskrimineerimise, ebavõrdsuse ning meeste võimusuhete ilming ning mille all kannatavad naised oma lähisuhetes, nii kooselus kui väljaspool seda. Sest tegemist on naistel suunatud vägivalalga ainuüksi seetõttu, et nad on naised, mis tähendab nende agressorite jaoks, et neil naistel pole kõige vähimaidki õigusi vabadusele, austusele ja neil puudub otsustusvõime.”
Põhjalik seadus
Tegemist on ennetavate, informatiivsete, sotsiaalsete, juriidiliste, meditsiiniliste, tööõiguslike, hariduslike, karistusseadustikku ning ohvrite kaitset puudutavate abinõude kogumiga. Loodi soopõhise vägivallaga vastu võitlev valitsusdelegatsioon ning Riiklik Naistevastase Vägivalla Observatoorium. Keskkoolidesse viidi sisse eraldi kohustuslik ainetund – keskendunud võrdsusele ja soopõhise vägivalla vastu. Haridusasutustelt nõutakse õpetajaskonna koolitamist antud teemal. Lähisuhte vägivalla ohvritele pakutakse koolitusprogramme, et saavutada oma piinajast majanduslik sõltumatus, ning neid palkavatele ettevõtetele teeb riik lisasoodustusi. Ohvrid, kel puudub vajalik ettevalmistus või takistavad teda töö leidmisel teised sotsiaalsed tingimused, on ettenähtud töötushüvitis. Kallaletungist põhjustatud töölt puudumisel on ohvril õigus töövõimetuspensionile. Meditsiinitöötajad, kes näevad ohvril vägivalla märke, on kohustatud sellest teatama ametivõimudele ning andma läbivaatuse kohta tõendi. Karmistati karistusi. 2005. aastal viidi karistusseadustikku muudatus, mis lubab määrata raskemaid karistusi, kui agressoriks on mees ja ohvriks naine. Vahet tehakse ka esmakordsel või tavapärasel vägivallal, ka ähvardused, sundimine ja vabaduse piiramine on karistatavad. Loodi 400 spetsiaalselt koduvägivallaga tegelevat kohust, kusjuures kohtuotsused viiakse läbi kiirmenetluse korras. Kinnitati politseinikele suunatud soopõhise vägivalla erikoolitus ning eriüksuste moodustamine. Ohvritele pakutakse igakülgset ja väikse või sissetulekuta naistele ka täiesti tasuta juriidilist nõustamist ning abi. Pealegi ei pea ohver ise mööda erinevaid asutusi jooksma vaid saab kõik vajaliku ühest ja samast kohast. Riik hoolitseb kõikide ettenähtud osakeste tööle panemise eest.
Kaks aastat hiljem, 2006. aastal, anti lisaks välja ambitsioonikas Riiklik Soopõhise Vägivalla Teadvustamis- ja Ennetusprogramm, mis on suunatud kõikides vanustes meestele ja naistele. Programmi eessõnas selgitatakse, et soopõhise vägivalla puhul on tegemist „meie ühiskonnas eksisteeriva ebavõrdsuse kõige brutaalsema sümboli ilminguga”.
Käivitatud on mitmeid reklaamikampaaniaid tutvustamaks olemasolevaid riiklikke tugipunkte ning ohvrile korratakse ikka uuesti ja uuesti, et vägivaldsest suhtest on väljapääs. Julugustatakse lakkamatult, et politseile tuleb avaldus teha, et nad saaksid tegutsema hakata. Ka naabreid, perekonnaliikmeid, sõpru, ametnikke, kes on olnud vägivalla tunnistajaks, õhutatakse politseid kutsuma, kaebust esitama ning ohvrile igakülgset toetust pakkuma. Meestele suunatud kampaaniad rõhuvad mehelikkuse uuele identiteedile, uut tüüpi suhetele, võrdsuse võtmes ja mitte naiste vastase vägivallaga. Lisaks on avaldatud kümneid trükiseid soopõhise vägivalla ohvritele mõeldud õiguste, informatsiooni ja tegutsemisjuhenditega.
Revolutsiooniline teadvuse muutus
Seadus on julge, revolutsiooniline ja seetõttu ajalooline. Riiklikul tasemel tunnistatakse, et soopõhise vägivalla juured peituvad ühiskonna enda korralduses, tema märkidesüsteemis, mis on põlvkonnalt põlvkonnale edasi kandnud meeste ülemvõimu „loomulikkust” naiste üle. Naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus on osa ühiskonna struktuurist ja suurte tähtedega sisse kirjutatud kultuuriliselt konstrueeritud soorollidesse, mille vaimus meid haritakse-kasvatatakse perekonnas, koolis, sotsiaalgruppides, meedias, läbi raamatute, filmide, kiriku. Mehelikkust seostatakse avaliku sfääri ja võimuga (peamiselt instrumentaalsete omadustega aktiivne, karm, domineeriv, tugev, riskialdis, usaldusväärne või otsusekindel) ning naiselikkust koduse maailma ja teiste eest hoolitsemisega (peamiselt väljendusrikaste või emotsionaalsete omadustega nagu sulnidus, mõistvus, tundlikkus, kannatlikkus, kuulekus ja alistumine), kuigi mitte ükski poisslaps ei sünni eneseteadliku, otsusekindla või domineerivana nagu mitte ükski tüdruk ei sünni sulni ega allaheitlikuna. Lisaks toimub see kõik ühiskonnas, kus teatud juhtudel on konfliktide - ükskõik, kas siis isiklikke, perekondlike, poliitiliste või riiklike – lahendamine vägivalla abil õigustatud ja isegi seaduslik.
Vastuvõetud seadus ulatab ohvritele abikäe, lubab kaitset, pakub toetust õhutades neid endale täisväärtusliku elu tagasi saamise teele. Seadus rõhutab, et tähtis on end sellest seksistlike müütide, suhtumiste, eelarvamuste ja uskumuste rägastikust välja võidelda, mis meie teadvuses justkui õigustavad igasugust naiste vastast vägivalda, diskrimineerimist, naeruvääristamist, objektistamist jne. Selleks aga tuleb muuta valitsevat patriarhaalselt meestekeskset arusaama, loogikat suhetest ja identiteetidest, mis määravad jäigalt, mida tähendab „olla mees” ja „olla naine”, mis ülesanded meil on, mida tohime, mida ei tohi teha, mis on sobilik, mis mitte. Muuta tuleb ka soopõhise vägivalla probleemi nimetamist ainult „naiste probleemiks”, nagu meestel poleks sellega mingisugust pistmist. Igasuguse vägivalla vastu võitlemiseks ja ennetamisse tuleb kaasata terve ühiskond, see kehtib ka soopõhise vägivalla kohta, sest see on kõigi tema liikmete probleem.
Tulemused
Soopõhise vägivalla vastaste täieliku kaitse meetmete seadus on tänaseks kehtinud pea viis aastat ja Hispaania kuningriigi seadusandluses pole ühtegi teist, ühehäälselt vastuvõetud seadust, mis on olnud nii pidevate rünnakute märklauaks. Hispaania kuningriigi põhiseaduslikule kohtule on esitatud üle 200 kaebuse. Enim poleemikat tekitas Murcia kohtuniku väide paar aastat tagasi, et määrates meestele raskemaid karistusi rikutakse sugude vahelise võrdsuse printsiipi. Põhiseaduse kohus leidis - 7 poolt ja 5 vastuhäälega -, et seda printsiipi ei rikuta, sest karmimad karistused naiste kallal vägivallatsevatele meestele täidavad „ebavõrdses ühiskondlikus kontekstis sündinud ja kestva soopõhise vägivalla vastu võitlemise eesmärki”.
Küllaga on kuhjunud kaebusi ka süsteemi korralduse üle, nagu näiteks vabade kohtade vähesus varjupaikades, raskused riiklike toetuste saamiseks, politsei aeglus, politseinike vähesus ning sellest tulenev ohvrite kaitsetus jne. Praktikas on leitud palju vajakajäämisi, mida siis parandatakse, täiustatakse või hinnatakse ümber. Näiteks esialgu tuli ühisest kodust ära minna ohvril, kuid nüüd tuleb kodust lahkuda vägivallatsejal ja mitte ohvril, kui ta seda just ise ei soovi. Viimane uuendus on kinnitada lähenemiskeeluga vägivallatseja randmele GPS, mis saadab turvafirma keskusesse häire, kui mees läheneb ohvrile rohkem kui 500 meetrit. Erinevatest sektoritest tulenev kriitika viimase abinõu kohta ulatub turvafirma reageerimiseks vajaminevast ajast kuni GPS tootva erafirma kasumini välja. Sest niikaua kui häire keskusesse jõuab ja turvafirma kohale sõidab, jõuab vägivallatseja teha, mida iganes. Mis puutub erafirma kasutamisse, siis pole osade naiste organisatsioonide meelest eetiline teha nii tõsisest probleemist kellegi järjekordset eraäri.
Ka naiste esitatud kaebuste tagasi võtmine, sest „mees palus andeks ja lubas, et enam ei tee”, on suureks mureallikaks. Kuna naised on oma piinajast nii majanduslikus kui ka emotsionaalses sõltuvuses, siis nad usuvad teda. Siin aitab vaid töö naiste enesehinnangu ja eneseteadlikkusega, nende informeerimisega sellest, mis juhtub siis, kui nad vägivallatsejaga edasi kokku jäävad. Noorematele aga mõjub ennetustöö.
Käesolevat teemat käsitlev statistika on samuti tekitanud erinevaid tõlgendusi. Surmade arv pole suuri muutusi läbi teinud: 2003. aastal suri 71 naist oma kaaslase käe läbi, samas 2005. aastal 57 aga 2008. aastal 75. Samas on politseisse esitatud avalduste arv hüppeliselt suurenenud: 2008. aastal registreeriti keskelt läbi 400 kaebust päevas ja 8 kõnet tunnis vägivalla ohvritele mõeldud abitelefonile.
Seaduse kriitikute sõnul näitavad need arvud vastuvõetud abinõude paketi äraspidist mõju ehk soopõhise vägivalla elimineerimise asemel õhutavat ta sellele. Kuid enamus tõlgendavad politseisse esitatud avalduste kasvu naiste teadlikkuse tõusuga ja riikliku toetuse olemasoluga. Kui enne naine kannatas vaikides hirmu tõttu, majanduslikel ja/või sotsioloogilistel põhjustel, siis täna ta pisut suurema tõenäosusega seda enam ei tee. Surmade arv on aga enam-vähem samadesse piiridesse jäänud, sest tegemist on ühiskonna niivõrd sügava probleemiga, et selle välja juurimine võib võtta aastakümneid. Uute põlvkondade seas on naiste vastane vägivald (nii psüühiline, füüsiline kui ka seksuaalne) endiselt suur ja murettekitavad uuringud näitavad, et poisid on palju tugevamalt traditsioonilistes soorollides kinni, kui tüdrukud.
Suurem osa hispaania eksperte on aga veendunud, et seadus on probleemi laialdaseks, ühiskondlikuks teadvustamiseks, ohvrite kaitseks ja vägivallatsejate karistamiseks olnud elulise tähtsusega. Endisest veelgi suuremat rõhku tuleb panna ennetustööle ja nii naiste kui meeste sotsiaalkultuurilisele harimisele. Tööpõld on lai, kuid hädavajalik algus on tehtud ja töö soopõhise vägivalla välja juurimiseks on riiklikul tasemel alanud.
* Hispaania meediale on tehtud soovitusi juhuks, kui uudis räägib soopõhisest vägivalla juhtumist: hoiduda jõhkratest detailidest; mitte õigustada vägivallatsejat süüdistades ohvrit stiilis naine provotseeris või anda teisiti mõista, et naine oli selle kuidagi viisi välja teeninud või ise esile kutsunud; uudisele tuleb alati lisada abitelefoni number ning juhtumit tuleb nimetada, kui ründajaks on mees ja ohvriks naine, soopõhiseks vägivallaks.
* Koduvägivalla alla kuuluvad kõik vägivalla tüübid, mis leiavad aset kodus. Taoline definitsioon viitab asukohale, kuid ei too selgelt välja, kes on vägivalla ohvrid ning millised on põhjused.
Üldiselt perevägivallast rääkides võib kõne all olla nii lähisuhte vägivald kui ka laste ja/või vanurite väärkohtlemine. Jällegi vajab täpsustamist. Lähisuhtevägivald viitab suhte iseloomule, kus eksisteerib vägivald, kas siis mehe poolt naisele, naiselt mehele, samasooliste vahel või on see vastastikune. Ometi ei ole seegi väga täpne määratlus, sest statistika kohaselt on võimsas ülekaalus naisohvrid (läänemaailmas vahemikus 75% - 91%), siis tuleb protsentuaalselt vastastikuse vägivalla esinemine ja alles siis meesohvrid. Seega tuleb soovituslikult rääkida soopõhisest vägivallast, seksistlikust vägivallast või meeste vägivallast naiste vastu, et toonitada patriarhaalse kultuuri osatähtsust, ideoloogilist tausta taolise vägivalla sünnil ja pikaajalisel kestvusel (konstrueeritud soorollid, struktrueeritud sooline ebavõrdsus ühiskonna korralduses, mis toetavad meeste ülemvõimu naiste üle). Ning muidugi selle vastu võitlemiseks.
* Soopõhise vägivalla all mõistetakse igasugust vägivalda naiste peal sel lihtsal põhjusel, et nad on naised ja teda esineb nii avalikus kui privaatsfääris olenemata sotsiaalsest klassist, vanusest või rahvusest. Soopõhine vägivald pole ainult psüholoogiline, füüsiline ja seksuaalne vaid ka emotsionaalne. Tema definitsioon seadusandluses on riigiti aga erinev. Näiteks Hispaanias haaratakse soopõhise vägivalla statistikasse hetkel vaid lähisuhte vägivalla ohvrid, kuid Rootsis on nendes arvudes välja toodud ka prostituutide tapmised. Hispaania karistusseadustikus läheks taoline kuritegu täna mõrva alla.
* Euroopa Liidus on iga kolmas naine viiest mingil momendil oma elus kannatanud soopõhise vägivalla all.
24. 08.2009 Postimehes ilmunud artikkel: http://www.postimees.ee/?id=155329
kolmapäev, 12. august 2009
ENÜ suvekooli ajakava
Laupäev, 15. august
10.00-12.00 Saabumine, majutamine, tervituskohv
12.00-14.00 Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna räägib väikeettevõtluse problemaatikast, sealhulgas FIEde ja naisettevõtjate probleemidest
14.00-15.00 Lõuna
15.00-17.00 Majandusteadlane Paul Tammert räägib praegusest majanduslikust olukorrast Eestis, majandusmudelitest ja ühistegevusest
17.00-17.15 Kohvipaus
17.15- 19.00 Ülevaade ENÜ liikmesorganisatsioonide tegevusest ja ENÜ senistest ühisaktsioonidest
19.30 Õhtusöök
Pühapäev, 16. august
8.30 hommikusöök
9.00- 10.30 Ülle-Marike Papp - Sisustamata normid ja avastamata võimalused – mida tähendab poiste ja tüdrukute võrdne õigus võrdväärsele haridusele
10.30-10.45 Kohvipaus
10.45-11.30 Riina Kütt- 21. sajandi tüdrukute ja poiste kasvatamine ning kogemusi Rootsi lasteaiast ja koolist
11.30-12.30 Rühmatöö
12.30-13-30 Lõuna
13.30-14.15 Euroopa Women’s Lobby tegemistest; Euroopa Liiidu soolise võrdõiguslikkuse raport 2009: jätkuvad väljakutsed
14.15-15.30 ENÜ tegevusplaanid
15.30-16.00 Kokkuvõtted
Täpsema asukoha info leiate kõige paremini Luua Metsanduskooli kodulehelt http://www.luua.edu.ee
10.00-12.00 Saabumine, majutamine, tervituskohv
12.00-14.00 Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna räägib väikeettevõtluse problemaatikast, sealhulgas FIEde ja naisettevõtjate probleemidest
14.00-15.00 Lõuna
15.00-17.00 Majandusteadlane Paul Tammert räägib praegusest majanduslikust olukorrast Eestis, majandusmudelitest ja ühistegevusest
17.00-17.15 Kohvipaus
17.15- 19.00 Ülevaade ENÜ liikmesorganisatsioonide tegevusest ja ENÜ senistest ühisaktsioonidest
19.30 Õhtusöök
Pühapäev, 16. august
8.30 hommikusöök
9.00- 10.30 Ülle-Marike Papp - Sisustamata normid ja avastamata võimalused – mida tähendab poiste ja tüdrukute võrdne õigus võrdväärsele haridusele
10.30-10.45 Kohvipaus
10.45-11.30 Riina Kütt- 21. sajandi tüdrukute ja poiste kasvatamine ning kogemusi Rootsi lasteaiast ja koolist
11.30-12.30 Rühmatöö
12.30-13-30 Lõuna
13.30-14.15 Euroopa Women’s Lobby tegemistest; Euroopa Liiidu soolise võrdõiguslikkuse raport 2009: jätkuvad väljakutsed
14.15-15.30 ENÜ tegevusplaanid
15.30-16.00 Kokkuvõtted
Täpsema asukoha info leiate kõige paremini Luua Metsanduskooli kodulehelt http://www.luua.edu.ee
teisipäev, 11. august 2009
Miks on ENÜ ühise strateegia koostamise vastu
Inimkaubanduse, lähisuhtevägivalla ja alaealiste kuritegevuse ennetamise ning tõkestamise ühise arengukava koostamine on ebamõistlik.
Strateegia koostamine paneb paika tegevussuunad ja prioriteedid paljudeks aastateks, sellega määratakse üldkjoontes ära ka ressursside jaotus erinevate valdkondade vahel (vähemalt peaks see nii olema), aga samuti sotsiaalsete probleemide ja inimõiguste käsitlusviisid. Praegusel kujul põlistab strateegia ebaselge terminikasutuse ja seniste uuringutulemuste ning seaduspärasuste eiramise ning sugupoolte aspekti ignoreerimise. Tegelemine nn. haavatavate ehk ohvritega jätab strateegia vaateväljast välja struktuursed ja sotsiaalsed mõjutegurid, mis kuritegevust ja vägivalda toodavad ja taastoodavad.
Leiame, et haavatavate kaitse riiklik strateegia peaks eelkõige tegelema haavatavuse põhjustega, et seda ennetada. Seostades meelevaldselt nii erinevaid valdkondi, nagu seda on alaealiste kuritegevus, inimkaubandus ja perevägivald, on tegelike põhjusteni võimatu jõuda.
Justiitsministeeriumi ettepanekut võiks võrrelda sooviga leiutada tablett , mis ühtaegu raviks nii grippi, tuberkuloosi kui pimesoolepõletikku . Tõsi, kõik need haigused võivad tekitada palavikku ja palaviku alandamiseks sobiliku ühise ravimi võib ju tõepoolest leida, haigus ise jääb aga niiviisi välja ravimata. Aga ega see vist justiitsministeeriumis kedagi ei huvitagi.
Tundub, et ministeerium soovib ühise arengukava koostamisega lihtsalt luua nii Eesti avalikkusele kui rahvusvahelistele organisatsioonidele muljet, et erinevate sihtgruppide probleemidega tegeletakse. Kuidas teisiti saaks tõlgendada pealkirja ja sisu erinevust (pealkirjas räägitakse haavatavatest sihtrühmadest, sisus keskendutakse eeskätt alaealiste probleemidele). Järjekindlalt ja küüniliselt on seejuures eiratud sotsiaalministeeriumi sisulisi seisukohti, mis on ühise arengukava koostamise vastu, rääkimata ohvreid vahetult abistavate organisatsioonide samasisulistest ettepanekutest.
ENÜ on kindlal seisukohal, et ka Eestis on vaja lisaks alaealiste teemaga tegelemisele selget strateegiat, võitlemaks naistevastase vägivalla vastu. Seejuures ei vaidlusta me kuidagi alaealiste kaitsmise erakordset olulisust, kuid oleme veendunud, et laste kaitsmise eelduseks on kõigile naistele, sealhulgas nii praegustele kui tulevastele emade kaitse tagamine igasuguse vägivalla eest.
Vägivald on kõige otsesem ja lihtsam võimu saavutamise ja säilitamise ning kontrolli vahend. On ju mõttetu tegeleda teiste vägivallavormidega, kui kahe sotsiaalse grupi vahelised võimusuhted on vägivaldsed ja seda ühiskonnas aktsepteeritakse.
Loodame, et Justiitsministeerium õiguskuuleka institutsioonina viiks läbi vastava strateegia mõjude hindamise sugupoolte aspektist ning tooks välja need eesmärgid, mis oleksid suunatud vägivalda põhjustavatele väärtustele ja hoiakutele ja mis arvestaksid vajadusega muuta ettekujutusi mehelikkusest ja selle säilitamiseks kasutatavast vägivallast.
Nii ÜRO, Euroopa Nõukogu, Euroopa komisjon kui Euroopa Parlament rõhutavad riikide kohustust võidelda vägivallaga, mis hõlmab nii peresisest vägivalda kui muid vägivalla vorme, mis on suunatud naise vastu põhjusel, et ta on naine või mis mõjutavad naisi ebaproportsionaalselt suurel määral.
Leiame, et Justiitsministeeriumi eestvedamisel püüab Eesti riik oma kohustuste täitmisest lihtsalt mööda hiilida.
Eha Reitelmann
ENÜ peasekretär
Strateegia koostamine paneb paika tegevussuunad ja prioriteedid paljudeks aastateks, sellega määratakse üldkjoontes ära ka ressursside jaotus erinevate valdkondade vahel (vähemalt peaks see nii olema), aga samuti sotsiaalsete probleemide ja inimõiguste käsitlusviisid. Praegusel kujul põlistab strateegia ebaselge terminikasutuse ja seniste uuringutulemuste ning seaduspärasuste eiramise ning sugupoolte aspekti ignoreerimise. Tegelemine nn. haavatavate ehk ohvritega jätab strateegia vaateväljast välja struktuursed ja sotsiaalsed mõjutegurid, mis kuritegevust ja vägivalda toodavad ja taastoodavad.
Leiame, et haavatavate kaitse riiklik strateegia peaks eelkõige tegelema haavatavuse põhjustega, et seda ennetada. Seostades meelevaldselt nii erinevaid valdkondi, nagu seda on alaealiste kuritegevus, inimkaubandus ja perevägivald, on tegelike põhjusteni võimatu jõuda.
Justiitsministeeriumi ettepanekut võiks võrrelda sooviga leiutada tablett , mis ühtaegu raviks nii grippi, tuberkuloosi kui pimesoolepõletikku . Tõsi, kõik need haigused võivad tekitada palavikku ja palaviku alandamiseks sobiliku ühise ravimi võib ju tõepoolest leida, haigus ise jääb aga niiviisi välja ravimata. Aga ega see vist justiitsministeeriumis kedagi ei huvitagi.
Tundub, et ministeerium soovib ühise arengukava koostamisega lihtsalt luua nii Eesti avalikkusele kui rahvusvahelistele organisatsioonidele muljet, et erinevate sihtgruppide probleemidega tegeletakse. Kuidas teisiti saaks tõlgendada pealkirja ja sisu erinevust (pealkirjas räägitakse haavatavatest sihtrühmadest, sisus keskendutakse eeskätt alaealiste probleemidele). Järjekindlalt ja küüniliselt on seejuures eiratud sotsiaalministeeriumi sisulisi seisukohti, mis on ühise arengukava koostamise vastu, rääkimata ohvreid vahetult abistavate organisatsioonide samasisulistest ettepanekutest.
ENÜ on kindlal seisukohal, et ka Eestis on vaja lisaks alaealiste teemaga tegelemisele selget strateegiat, võitlemaks naistevastase vägivalla vastu. Seejuures ei vaidlusta me kuidagi alaealiste kaitsmise erakordset olulisust, kuid oleme veendunud, et laste kaitsmise eelduseks on kõigile naistele, sealhulgas nii praegustele kui tulevastele emade kaitse tagamine igasuguse vägivalla eest.
Vägivald on kõige otsesem ja lihtsam võimu saavutamise ja säilitamise ning kontrolli vahend. On ju mõttetu tegeleda teiste vägivallavormidega, kui kahe sotsiaalse grupi vahelised võimusuhted on vägivaldsed ja seda ühiskonnas aktsepteeritakse.
Loodame, et Justiitsministeerium õiguskuuleka institutsioonina viiks läbi vastava strateegia mõjude hindamise sugupoolte aspektist ning tooks välja need eesmärgid, mis oleksid suunatud vägivalda põhjustavatele väärtustele ja hoiakutele ja mis arvestaksid vajadusega muuta ettekujutusi mehelikkusest ja selle säilitamiseks kasutatavast vägivallast.
Nii ÜRO, Euroopa Nõukogu, Euroopa komisjon kui Euroopa Parlament rõhutavad riikide kohustust võidelda vägivallaga, mis hõlmab nii peresisest vägivalda kui muid vägivalla vorme, mis on suunatud naise vastu põhjusel, et ta on naine või mis mõjutavad naisi ebaproportsionaalselt suurel määral.
Leiame, et Justiitsministeeriumi eestvedamisel püüab Eesti riik oma kohustuste täitmisest lihtsalt mööda hiilida.
Eha Reitelmann
ENÜ peasekretär
teisipäev, 4. august 2009
Naisteühendused ootavad riigilt eraldi naistevastase vägivalla vastast strateegiat
Kadri Ibrus
Eesti Päevaleht 3.08.09
Justiitsministeerium on ilma oma ala spetsialistide ja sotsiaalministeeriumiga arutamata koostanud plaani, kuidas kaitsta haavatavaid kuriteo ohvreid. Asjatundjate sõnul on dokument puudulik ega paku ohvritele sellisel kujul kindlat kaitset.
Nimelt on justiitsministeeriumi kaks ametnikku, kriminaalpoliitika osakonna nõunikud Brit Tammiste ja Kaire Tamm koostanud riikliku arengukava, kuhu on kokku pannud kolm laiaulatuslikku sotsiaalset probleemi. Esiteks alaealiste poolt ja vastu toime pandud kuritegevus – sinna alla kuuluvad kõikvõimalikud kuriteod. Teisena koduvägivalla, kolmandana inimkaubanduse vastu võitlemise. Arengukavaga sätestab riik, kuidas kõigi nende probleemidega võitlema hakata ja kui palju raha selleks kulutatakse.
Kokku ei saa panna
Dokument on sündinud, ilma et oleks konsulteeritud sotsiaalministeeriumiga, kelle valdkond see suuresti on. Samuti ei ole kaasatud spetsialiste, kes teevad ennetustööd ja abistavad ohvreid tegelikult.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur on saatnud justiitsminister Rein Langile juba kaks kirja, kus ütleb, et ta on selle arengukava vastu. Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialisti Katri Eespere sõnul leiavad nad, et nii erinevaid teemasid ei saa ühe müt-si alla panna, kui eesmärk on tegelda probleemide tekkepõhjustega ja ohvreid kaitsta. „Vaja oleks teha kaks eri arengukava: perevägivalla ja inimkaubanduse kohta üks ning alaealiste kuritegevuse kohta teine,” sõnas Eespere. „Kuna probleemide põhjused on erinevad, on vaja eraldi strateegiaid,” selgitas ta.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on algprobleemiks see, et justiitsministeeriumi plaan keskendub üksnes ohvritele, mitte ei vaatle sotsiaalsete probleemide tekkepõhjusi ja mõjutegureid, mis vägivalda toodavad.
Spetsialistid leiavad, et teismelise mopeedivarguse ja lähisuhtevägivalla põhjused on väga erinevad ning selleks et perevägivalla vastu võidelda, peab riik selle probleemi eraldi ette võtma – nii nagu seda ootavad ka inimõigustega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid.
„Naistevastase vägivalla tõkestamise strateegia on pisut eluvõõras, et mitte öelda hambutu,” sõnas Viru naiste varjupaiga juht Angela Olt, kellega strateegia koostajad pole konsulteerinud. Üldse ei küsitud ka näiteks MTÜ Eluliin arvamust, ometi abistasid nemad eelmisel aastal 55 naissoost inimkaubanduse ohvrit.
Praegune strateegia keskendub peaasjalikult lastest kuriteo ohvritele – perevägivald on sinna sisse toodud vaid selgitusel, et laste kuritegeliku käitumise põhjused võivad peituda ka koduvägivallas. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on kitsendav, et kasutatakse mõistet „koduvägivald”, sest perevägivald on kuriteoliik, mis leiab aset ka väljaspool kodu: õigem oleks see nimetada lähisuhtevägivallaks.
Eraldi strateegiat pole vaja?
•• Tõsiasi, et uus arengukava keskendub alaealiste probleemidele, selgub ka justiitsministeeriumi selgitusest, mille edastas kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt.
•• Seos nende kolme sotsiaalse probleemi vahel seisneb tema sõnul selles, et kui laps kogeb kodus vägivalda, siis on suur tõenäosus, et ta võib sattuda kuritegelikule teele. „Ei saa ka välistada, et inimkaubanduse ohvriks satub noor just seetõttu, et on kodus kogenud vägivalda või jäänud ilma vanemliku toeta,” kirjutas Sööt. Seega vaatleb arengukava ka perevägivalda eeskätt lapse vaatevinklist.
•• Naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks eraldi kava ette nähtud ei ole, kinnitas Sööt.
•• „Lisaks lapsi puudutavale arengukavale, mis on ülioluline, on Eestis vaja ka strateegiat võitlemaks naistevastase vägivalla vastu,” kinnitas Eesti naisteühenduste ümarlaua juht Eha Reitelmann. „Laste kaitsmise eelduseks on kõigile naistele kaitse tagamine igasuguse vägivalla eest."
Eesti Päevaleht 3.08.09
Justiitsministeerium on ilma oma ala spetsialistide ja sotsiaalministeeriumiga arutamata koostanud plaani, kuidas kaitsta haavatavaid kuriteo ohvreid. Asjatundjate sõnul on dokument puudulik ega paku ohvritele sellisel kujul kindlat kaitset.
Nimelt on justiitsministeeriumi kaks ametnikku, kriminaalpoliitika osakonna nõunikud Brit Tammiste ja Kaire Tamm koostanud riikliku arengukava, kuhu on kokku pannud kolm laiaulatuslikku sotsiaalset probleemi. Esiteks alaealiste poolt ja vastu toime pandud kuritegevus – sinna alla kuuluvad kõikvõimalikud kuriteod. Teisena koduvägivalla, kolmandana inimkaubanduse vastu võitlemise. Arengukavaga sätestab riik, kuidas kõigi nende probleemidega võitlema hakata ja kui palju raha selleks kulutatakse.
Kokku ei saa panna
Dokument on sündinud, ilma et oleks konsulteeritud sotsiaalministeeriumiga, kelle valdkond see suuresti on. Samuti ei ole kaasatud spetsialiste, kes teevad ennetustööd ja abistavad ohvreid tegelikult.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur on saatnud justiitsminister Rein Langile juba kaks kirja, kus ütleb, et ta on selle arengukava vastu. Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialisti Katri Eespere sõnul leiavad nad, et nii erinevaid teemasid ei saa ühe müt-si alla panna, kui eesmärk on tegelda probleemide tekkepõhjustega ja ohvreid kaitsta. „Vaja oleks teha kaks eri arengukava: perevägivalla ja inimkaubanduse kohta üks ning alaealiste kuritegevuse kohta teine,” sõnas Eespere. „Kuna probleemide põhjused on erinevad, on vaja eraldi strateegiaid,” selgitas ta.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on algprobleemiks see, et justiitsministeeriumi plaan keskendub üksnes ohvritele, mitte ei vaatle sotsiaalsete probleemide tekkepõhjusi ja mõjutegureid, mis vägivalda toodavad.
Spetsialistid leiavad, et teismelise mopeedivarguse ja lähisuhtevägivalla põhjused on väga erinevad ning selleks et perevägivalla vastu võidelda, peab riik selle probleemi eraldi ette võtma – nii nagu seda ootavad ka inimõigustega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid.
„Naistevastase vägivalla tõkestamise strateegia on pisut eluvõõras, et mitte öelda hambutu,” sõnas Viru naiste varjupaiga juht Angela Olt, kellega strateegia koostajad pole konsulteerinud. Üldse ei küsitud ka näiteks MTÜ Eluliin arvamust, ometi abistasid nemad eelmisel aastal 55 naissoost inimkaubanduse ohvrit.
Praegune strateegia keskendub peaasjalikult lastest kuriteo ohvritele – perevägivald on sinna sisse toodud vaid selgitusel, et laste kuritegeliku käitumise põhjused võivad peituda ka koduvägivallas. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on kitsendav, et kasutatakse mõistet „koduvägivald”, sest perevägivald on kuriteoliik, mis leiab aset ka väljaspool kodu: õigem oleks see nimetada lähisuhtevägivallaks.
Eraldi strateegiat pole vaja?
•• Tõsiasi, et uus arengukava keskendub alaealiste probleemidele, selgub ka justiitsministeeriumi selgitusest, mille edastas kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt.
•• Seos nende kolme sotsiaalse probleemi vahel seisneb tema sõnul selles, et kui laps kogeb kodus vägivalda, siis on suur tõenäosus, et ta võib sattuda kuritegelikule teele. „Ei saa ka välistada, et inimkaubanduse ohvriks satub noor just seetõttu, et on kodus kogenud vägivalda või jäänud ilma vanemliku toeta,” kirjutas Sööt. Seega vaatleb arengukava ka perevägivalda eeskätt lapse vaatevinklist.
•• Naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks eraldi kava ette nähtud ei ole, kinnitas Sööt.
•• „Lisaks lapsi puudutavale arengukavale, mis on ülioluline, on Eestis vaja ka strateegiat võitlemaks naistevastase vägivalla vastu,” kinnitas Eesti naisteühenduste ümarlaua juht Eha Reitelmann. „Laste kaitsmise eelduseks on kõigile naistele kaitse tagamine igasuguse vägivalla eest."
reede, 24. juuli 2009
Televisioon ja Ameerika pereelu
Alates klassikalisest situatsioonikomöödiast „I love Lucy“ („Ma armastan Lucyt“) kuni kaasaegse draamani „Mad men“ („Hullud mehed“) on Ameerika teleprogramme televisiooni leiutamisest saadik valitsenud saated ja sarjad, milles portreteeritakse Ameerika perekonnaelu musttuhandet erinevat külge. Alates süngelt masendavatest nägemustest ühisest võitlusest ellujäämise nimel kuni muretute, ning sageli suisa rämedate lõbutsemisteni situatsioonikomöödiates, heidavad need näiliselt otsekohesed peredünaamika ja peresuhete kajastused tõenäoliselt valgust varjatud suhtumisele Ameerika kultuuri, ühiskonda ja poliitikasse.
Konverentsi eesmärgiks on uurida Ameerika perekonna kajastamist televisioonis kogu televisiooni ajaloo vältel.
Filmi- ja Meediauuringute Ühingu paneelkonverents "Oh seda Ameerika elu: televisioon ja Ameerika pereelu" toimub 17.—21. märtsil 2010 Los Angeleses.
Näited võimalike teemade kohta:
- Konkreetsete telesaadete teoreetiline analüüs
- Reklaam ja turundus
- Ideaalperekonna (utoopilise perekonna) ja võimalikult hirmsa perekonna (düstoofilise perekonna) variandid
- Emaduse ja isaduse kajastamine
- Perekond ja identiteedi loomine
- Perekond ja demokraatia
- Perekond ja „Ameerika unelm“
- Televisioon ja laste kasvatamine
- Laste ja teismeliste saated
- „Alternatiivsete“ perekondade kajastamine
- Bioloogiline perekond versus „perekond, mille me ise valime“
- Teleri vaatamine ja perekonna liitmine
- Soolised ja rassilised pinged ja läbirääkimised
- Feminism ning „perekond versus karjäär“ debatt
- Avaliku ja privaatse dihhotoomia
- Koduse ruumi funktsioon televisioonis
CALL FOR PAPERS
Society for Cinema and Media Studies Conference PANEL
2010 Conference in Los Angeles, March 17-21
*******************
This American Life: Television and the American Family From I LOVE LUCY to MAD MEN, shows portraying the myriad facets of American family life have dominated television programming since the medium's inception. Ranging from darkly dystopian visions of a unified struggle for survival to the lighthearted, and often downright raucous, hijinks of sitcoms, seemingly straightforward representations of family dynamics and familial relationships may reveal underlying commentaries on American culture, society, and politics. This panel aims to explore representations of the American family on television throughout the medium's history.
Topics may include, but are not limited to
- Theoretical analyses of specific television shows
- Advertising and marketing
- Utopian and dystopian versions of familial units
- Representations of motherhood or fatherhood
- Family and the construction of identity
- Family and democracy
- Family and the "American Dream"
- Television and parenting
- Programming for children and teenagers
- The representation of "alternative" families
- Biological family vs. the "families we choose"
- Watching television and family bonding
- Gender and racial tensions and negotiations
- Feminism and the family vs. career debate
- The dichotomy between public and private
- The function of domestic spaces on television
Please send abstracts or proposals (250-500 words) to
adovevie@mail.rochester.edu by July 31, 2009.
(Accepted presenters will be notified prior to August 15 and the panel will be
submitted to SCMS by September 1. Acceptance of your proposal does not guarantee that SCMS will accept the panel as a whole.)
----------------------------------------------------------------------
Nico Carpentier (Phd)
-----------------------------------------------------------------------
Vrije Universiteit Brussel - Free University of Brussels
Centre for Studies on Media and Culture (CeMeSO)
Pleinlaan 2 - B-1050 Brussels - Belgium
T: ++ 32 (0)2-629.18.56
F: ++ 32 (0)2-629.36.84
Office: 5B.401a
-----------------------------------------------------------------------
European Communication Research and Education Association
Web: http://www.ecrea.eu/
-----------------------------------------------------------------------
E-mail: Nico.Carpentier@vub.ac.be
Web: http://homepages.vub.ac.be/~ncarpent/
-----------------------------------------------------------------------
ECREA - European Communication Research and Education Association
Postal address:
ECREA
Universit? Libre de Bruxelles
c/o Dept. of Information and Communication Sciences
CP123, avenue F.D. Roosevelt 50, b-1050 Bruxelles, Belgium
Email: info@ecrea.eu
URL: http://www.ecrea.eu/
----------------
Konverentsi eesmärgiks on uurida Ameerika perekonna kajastamist televisioonis kogu televisiooni ajaloo vältel.
Filmi- ja Meediauuringute Ühingu paneelkonverents "Oh seda Ameerika elu: televisioon ja Ameerika pereelu" toimub 17.—21. märtsil 2010 Los Angeleses.
Näited võimalike teemade kohta:
- Konkreetsete telesaadete teoreetiline analüüs
- Reklaam ja turundus
- Ideaalperekonna (utoopilise perekonna) ja võimalikult hirmsa perekonna (düstoofilise perekonna) variandid
- Emaduse ja isaduse kajastamine
- Perekond ja identiteedi loomine
- Perekond ja demokraatia
- Perekond ja „Ameerika unelm“
- Televisioon ja laste kasvatamine
- Laste ja teismeliste saated
- „Alternatiivsete“ perekondade kajastamine
- Bioloogiline perekond versus „perekond, mille me ise valime“
- Teleri vaatamine ja perekonna liitmine
- Soolised ja rassilised pinged ja läbirääkimised
- Feminism ning „perekond versus karjäär“ debatt
- Avaliku ja privaatse dihhotoomia
- Koduse ruumi funktsioon televisioonis
CALL FOR PAPERS
Society for Cinema and Media Studies Conference PANEL
2010 Conference in Los Angeles, March 17-21
*******************
This American Life: Television and the American Family From I LOVE LUCY to MAD MEN, shows portraying the myriad facets of American family life have dominated television programming since the medium's inception. Ranging from darkly dystopian visions of a unified struggle for survival to the lighthearted, and often downright raucous, hijinks of sitcoms, seemingly straightforward representations of family dynamics and familial relationships may reveal underlying commentaries on American culture, society, and politics. This panel aims to explore representations of the American family on television throughout the medium's history.
Topics may include, but are not limited to
- Theoretical analyses of specific television shows
- Advertising and marketing
- Utopian and dystopian versions of familial units
- Representations of motherhood or fatherhood
- Family and the construction of identity
- Family and democracy
- Family and the "American Dream"
- Television and parenting
- Programming for children and teenagers
- The representation of "alternative" families
- Biological family vs. the "families we choose"
- Watching television and family bonding
- Gender and racial tensions and negotiations
- Feminism and the family vs. career debate
- The dichotomy between public and private
- The function of domestic spaces on television
Please send abstracts or proposals (250-500 words) to
adovevie@mail.rochester.edu by July 31, 2009.
(Accepted presenters will be notified prior to August 15 and the panel will be
submitted to SCMS by September 1. Acceptance of your proposal does not guarantee that SCMS will accept the panel as a whole.)
----------------------------------------------------------------------
Nico Carpentier (Phd)
-----------------------------------------------------------------------
Vrije Universiteit Brussel - Free University of Brussels
Centre for Studies on Media and Culture (CeMeSO)
Pleinlaan 2 - B-1050 Brussels - Belgium
T: ++ 32 (0)2-629.18.56
F: ++ 32 (0)2-629.36.84
Office: 5B.401a
-----------------------------------------------------------------------
European Communication Research and Education Association
Web: http://www.ecrea.eu/
-----------------------------------------------------------------------
E-mail: Nico.Carpentier@vub.ac.be
Web: http://homepages.vub.ac.be/~ncarpent/
-----------------------------------------------------------------------
ECREA - European Communication Research and Education Association
Postal address:
ECREA
Universit? Libre de Bruxelles
c/o Dept. of Information and Communication Sciences
CP123, avenue F.D. Roosevelt 50, b-1050 Bruxelles, Belgium
Email: info@ecrea.eu
URL: http://www.ecrea.eu/
----------------
esmaspäev, 20. juuli 2009
Hüvasti Topu
meie esimene näitus ...
... "Molbertiga mere ääres"
ühispilt Haapsalu kunstileedidega
Merike ja Vaike Õlekõrs
näkimadalikul 
... ja võttiski Madli pintsli kätte ... tema töötab tekstiga ...
viimast korda Topu trepil 
hüvasti Topu!Maalilaager sai selleks korraks jälle läbi.
Topu majakese imeline merevaade oli jätkuvaks inspiratsiooniallikaks tänavugi. Kahjuks aga ei ole meil siia enam asja - nõukaaegne Haapsalu rajooni „tsiviilkaitse objekt” on rändamas uue omaniku valdusesse.
Kindlasti jäädvustub viimasest Topulaagrist Naistoimetajate ajalukku meie esimene maalinäitus Haapsalu kuulsa linnusemüüri ääres koos kohaliku kunstiklubi energiliste daamidega Vaike Õlekõrrega eesotsas, Ene Pajula lugu meie tegemistest maakonnalehes Lääne Elu ning ühe jäärapäise veinipudeli pikavõitu avanemisprotseduuriga.
Kaunist suve jätku kõigile!
Merike
Topu majakese imeline merevaade oli jätkuvaks inspiratsiooniallikaks tänavugi. Kahjuks aga ei ole meil siia enam asja - nõukaaegne Haapsalu rajooni „tsiviilkaitse objekt” on rändamas uue omaniku valdusesse.
Kindlasti jäädvustub viimasest Topulaagrist Naistoimetajate ajalukku meie esimene maalinäitus Haapsalu kuulsa linnusemüüri ääres koos kohaliku kunstiklubi energiliste daamidega Vaike Õlekõrrega eesotsas, Ene Pajula lugu meie tegemistest maakonnalehes Lääne Elu ning ühe jäärapäise veinipudeli pikavõitu avanemisprotseduuriga.
Kaunist suve jätku kõigile!
Merike
fotod: Aita Nurga, Riina Vällo, Merike Viilup
kolmapäev, 8. juuli 2009
Perevägivalla debatt jätkub
Perevägivalla teema kütab ajakirjanduses jätkuvalt kirgi. Allpool mõned näited.
Lugege ja otsustage ise.
Indrek Schwede: vägivaldsed naised
18.06.2009
http://www.postimees.ee/?id=133127
Anna-Maria Penu: aitab naistevastase vägivalla õigustamisest!
19.06.2009
http://www.postimees.ee/?id=133607
Evelyn Sepp: head lapsed kasvavad vitsata
Kuidas on võimalik last kaitsta, kui ei kaitsta tema ema ja nende turvalist kooselu!?
07.07.2009
http://www.postimees.ee/?id=138961
Urve Eslas: pole numbrit, pole probleemi
Kuritegevuse statistikas liigitatakse perevägivald üldjuhul «kehalise väärkohtlemise», vahel «avaliku korra raske rikkumise» või «surma põhjustamine ettevaatamatusest» alla.
07.07.2009
http://www.postimees.ee/?id=138965
Lugege ja otsustage ise.
Indrek Schwede: vägivaldsed naised
18.06.2009
http://www.postimees.ee/?id=133127
Anna-Maria Penu: aitab naistevastase vägivalla õigustamisest!
19.06.2009
http://www.postimees.ee/?id=133607
Evelyn Sepp: head lapsed kasvavad vitsata
Kuidas on võimalik last kaitsta, kui ei kaitsta tema ema ja nende turvalist kooselu!?
07.07.2009
http://www.postimees.ee/?id=138961
Urve Eslas: pole numbrit, pole probleemi
Kuritegevuse statistikas liigitatakse perevägivald üldjuhul «kehalise väärkohtlemise», vahel «avaliku korra raske rikkumise» või «surma põhjustamine ettevaatamatusest» alla.
07.07.2009
http://www.postimees.ee/?id=138965
Tellimine:
Postitused (Atom)
