Meeste päralt on arvamusvabadus

Triin Toomesaare blogi 

Kuidas parandada maailma?

http://tritoom.blogspot.com

Pärast Arvamusfestivali tekkis vähemalt ühel ajakirjanikul hulk olulisi küsimusi, millele näis olevat pakiline koos lugejaskonnaga vastuseid leida. Kas Yana Toomi dekoltee Arvamusfestivalil oli seksikas või liiga julge? Millist huulepulgatooni võiks valitsuse infonõunik Ave Tampere veel kanda? Ja kelle peale Margit Härma nii kuri võis olla? Viidatud küsimustega pealkirjastatud Delfi fotogalerii Arvamusfestivali „väärivaimatest klõpsudest“ vajutas meedia ühele suurimale valupunktile: naiste esindatusele ja rollile ajakirjanduses. 

Naisi on meedias meestest oluliselt vähem näha. Näiteks Põhjamaade naisliikumise suve alguses korraldatud foorumi lõppdokumendis viidatakse uuringule, mille järgi on tele- ja raadiouudistes naiste osakaal keskmiselt umbes 30%. 2010. aasta ülemaailmsest meediaseirest nähtub, et Eesti meedias – nii tele-, raadio- kui trükiajakirjanduses kokku – olid naised toona uudiste subjektiks ainult 15%, mehed 85% juhtudest. Sealjuures on see vähenegi meediatähelepanu vildakas, keskendudes liiga sageli välimusele, perekonnaseisule või jõustades muul moel soolisi stereotüüpe. 

Kuna eesti keele õpetajana olen harjunud keskmisest rohkem tähte närima ja üksikasju märkama, jäi mulle Eesti ajalehtede arvamusrubriike lugedes silma, et sookaaslasi on neil lehekülgedel kuidagi vähe. [Et mitte siiski vaid oma kõhutundele tugineda,] jälgisin alates 15. juulist süstemaatiliselt kuu aega igal äripäeval nii Eesti Päevalehe kui Postimehe trükiväljaannete arvamuskülgi, pannes kirja, kummast soost inimesed sõna saavad (või võtavad). 

Naistevabad päevad

Samasugust soovõrdlust olen minevikus teinud ETV poliitikasaadetega „Foorum“ ja „Vabariigi kodanikud“, kus 2011/12. aasta hooajal moodustasid naised saatekülalistest vastavalt 14% ja 27%. Ka 2014. aasta esimeses „Foorumi“ saates polnud ühtegi naist, „Vabariigi kodanikesse“ üks siiski jõudis. 

Kas südasuvises trükimeedias oli olukord parem? Vaadeldud aja arvamusartiklites ja -tsitaatides oli Eesti Päevalehes naistel sõnaõigust 17% juhtudest, Postimehes 15% juhtudest, kusjuures jälgisin nii repliike, (anonüümseid) juhtkirju, lühemaid tsitaate kui pikemaid arvamusi. Kui anonüümsed arvamustekstid kõrvale jätta, on naiste mõtete osakaal Eesti Päevalehes 21%, Postimehes 18%. Kuu jooksul oli Eesti Päevalehes 3 päeva, mil naistele arvamuskülgedel üldse sõna ei antud, Postimehes oli nn nullipäevi lausa 8. 

2012. aasta kevadel ERR-ile kirjutatud pöördumisele sain vastuseks, et naiste väheses osaluses on mh süüdi erakonnad, kes pakuvad harva saadetesse naissoost poliitikuid, aga ka naised ise, sest vastavad eetrikutsele tihti eitavalt.

Juba varakult meisse juurdunud stereotüüpidest tulenevalt puudutavad (või saavad puudutada) mehed sagedamini nn maskuliinseid teemasid, arutledes asjust, mis suurema tõenäosusega on meeste jaoks tähenduslikumad või millel on stereotüüpselt „mehe nägu“. Olles ühiskonnana harjunud nägema teadjate-ekspertide rollis peamiselt mehi, on naiste esindatus arvamusliidritena või mis tahes muudel positsioonidel, sealhulgas poliitikas väga visa paranema. 

Potentsiaali ju on

Eesti ühiskonnas on kõrgharitud naiste ehk potentsiaalsete oma valdkonna ekspertide osakaal suurem kui kõrgharitud meeste osakaal. Naistel ja meestel on nii oma bioloogilise kui sotsiaalse soo kaudu erinev elukogemus, mh haridus-, tervise-, töö(turu)- jms kogemus; erinev nägemus vajadustest, võimalustest ja riskidest.

Mulle näib, et soovitades oma õpilastel iga päev ajakirjandust jälgida, tegin neile karuteene: ka üldiselt kvaliteetseks peetava meedia pilt on kõver ja sooliselt omamoodi ahistavgi. Kui (virtuaal)meedia paneb naiste puhul suurt rõhku seksikusele ja vähem või rohkem ostetavale ilule, andmata samal ajal naissoost ekspertidele arvamuskülgedel trükiruumi, siis mis signaali saadab see nii poistele kui tüdrukutele, kes ideaalis peaksid ajakirjandust jälgima just vaimse silmaringi laiendamiseks?

Üks levinud mõistatus kõlab niimoodi: „Isa ja poeg teevad autoavarii. Isa sureb ja poeg toimetatakse raskete vigastustega haiglasse, kus ta vajab opereerimist. Kirurg näeb patsienti ja ütleb: „Ma ei saa teda opereerida, ta on mu poeg.“ Kuidas on see võimalik?“

Paljudel võtab vastuse välja nuputamine omajagu aega, sest mõeldes opereerivast arstist, mõtleme alateadlikult esimese variandina tihti mehest, kuigi ka naine võib olla pädev kirurg. Mõeldes arvamusliidrist, mõtleme esimese variandina ...?

---

Arvamus ilmus 8. septembri Eesti Päevalehe arvamusrubriigis. Originaalteksti on mulle harjumuspäratult palju toimetatud, mistõttu näib lugu endale pisut võõraski, aga trükin siin ära just toimetatud variandi (ühe lauseosalise erandiga), et oleks puhtam ja läbipaistvam tunne.

Dagmar Kase isiknäitus "Lavastatud etendus"

dagmar kase
lavastatud etendus/staged performance
foto- ja joonistuskollaažid

Kolmapäeval, 17.09.2014 kell 17.00 avab DAGMAR KASE Tallinna Linnagaleriis isiknäitust „Lavastatud etendus“.

Isikunäitus "lavastatud etendus/staged performance" on edasiarendus kahest eelnevast näituseprojektist: 2011. a. Aatrium galeriis toimunud näitus "sugude substitutsioon", mille keskseteks küsimusteks olid soostereotüübid, sugupooletunnetus ja teksti sooline kuuluvus ja eelmisel aastal Draakoni galeriis ilmavalgust näinud projekti "reaalne oht?", mille keskmes olid küsimused: milline on tüdruk ja poiss, naine ja mees, miks on parem olla tüdruk/naine ja miks on parem olla poiss/mees ning millised tegevused on justkui sobilikumad tüdruku/naise ja poisi/mehe jaoks.

Antud näitus lisab muu hulgas alljärgnevad teemad: (visuaalil kujutatud) isiku (iseloomu)omaduste ja väärtuste määramine visuaalsel ja teda ümbritseva (aimatava) keskkonna (tänav, köök jne) baasil, soorollide jõustamine Eesti koolides I kooliastme (I–III klass) eesti keele ja inimõpetuse õpikute ja töövihikute kaudu ning 6–10-a. laste unistusametid.

Dagmar Kase: "Ameerika näitleja, drag queen, modell, kirjanik ja laulja RuPaul on öelnud: "Me sünnime alasti, ülejäänu on lavastatud etendus." Lisaksin omalt poolt - jah, etendus on lavastatud, aga on väga oluline, kes lavastab, millal lavastab, kuidas lavastab ja millise eesmärgiga lavastab ning millal ja millisel määral saame me ise (kaas)lavastaja olla.

Erinevates meediaväljaannetes on avaldatud arvamusi (ja muret) sootute või sooneutraalsete laste kasvatamisest ja jätkuvalt ei mõista paljud, et küsimus ei ole ühiskonna sootuks muutmises (kuigi, ka soo voolavus peaks olema aksepteeritud), vaid muu hulgas selles, et inimeselt ei eeldataks teatud käitumist seoses tema bioloogilise sooga, et ei toimuks teatud suhtumise jõustamist perekonnas, lasteaias, koolis, meedias jne vastandamise kaudu (nt naine kui loodus versus mees kui mõistus) ja et ühiskond tervikuna oleks rahulikum, kui laps tahab teha ebatraditsioonilisi asju.

Anu Laas (Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut) ütles 2011. a. Postimehes ilmunud artiklis  "eeldus, et lapsed käituvad vastavalt nende soole, tekib juba sünnihetkel ning seda süvendatakse kogu elu, kuid see võtab inimestelt ära terve rea valikuid tulevaseks eluks. /.../ Ettekujutus soole vastavast käitumisest algab põhimõtteliselt juba siis, kui ema last ootab." A. Laas jätkab: "Aga samamoodi läheb asi edasi – ühes uuringus küsiti emade käest, kuidas nende titt käitub. Kõik poiste vanemad olid veendunud, et tal on jõuline hääl, [ta on] tugev titt. Kui sündis tüdruk, olid vanemad kindlad, et laps on õrn." Seega, vastavalt sellele, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks, hakatakse käituma ja oodatakse sellist käitumist ka lastelt. Üldjuhul on inimestel omadused, mis ei ole iseloomulikud nn vastassoole, vaid mis on iseloomulikud inimestele.

Sel aastal tutvusin Eesti koolides kasutatavate I kooliastme (I–III klass) eesti keele ja inimeseõpetuse õpikute ja töövihikute visuaalse ja tekstilise materjaliga, analüüsisis kujutatud soorolle. Jätkuvalt on tüdruk / naine seostatud lille ja koogi küpsetamisega ning poiss / mees sae ja puude toomisega. Tüdruk / naine on endiselt kokk ja lastekasvataja, mehest kui passiivsest ajalehelugejast on saanud aktiivsem lastega tegeleja. Poiste seas oli kõige populaarsem FBI agendi ja politsei elukutse, aga nimetatud oli ka kurjategijaks saamissoovi. Tüdrukutel osutusid kõige populaarsemaks iluteenindusega seonduvad ametid, paljud tüdrukud tahtsid saada ka õpetajaks. Samuti olid loomingulisemad ametid laste seas esindatud: baleriin, kunstnik, laulja jms.

Naistoimetajad Jumindat avastamas

Väga-väga-väga suur aitäh Ljudale ülivahva ja kirjeldamatult sisuka Lahemaa-retke eest! 

Teine suur aitäh hr Karli Lamboti angažeerimise eest giidiks ja reisisaatjaks, kes meile Juminda poolsaare risti-põiki ja põnevate juttude saatel tuttavaks tutvustas ja omakorda angažeeris Tapurlas resideeriva Artur Talviku näitama meile oma majapidamist tükkis kodukino, kaheksa kauni (niidumasinate rollis) lihalehma ja kalda sees peituva suitsusaunaga (mille kütmiseks eksprompt-külaliste tarvis küll ei läinud, aga mõnus tõrva ja mündi aroomisegu jäi kauaks ninna).

Karli Lambot, Juminda külavanem

Tapurla sadam

Juminda vabatahtliku merepääste kaater Varvara Tapurla sadamas,
valmis iga hetk merehädalistele appi tuiskama

Punker-suitsusaun

Tänu hr Lamboti kakskümmend kolm aastat jutti peetud külavanema ja ühtlasi koguduse esimehe seisusele saime argipäevast hoolimata imetleda seestpooltki Juminda kirikut koos iidse kantsli ja parimate restaureerimisreeglite kohaselt mesilasvahaga viimistletud laega, mille all tekkiv akustika toob sellesse kirikusse maailmakuulsate muusikute kontserte.






Saime teada uskumatuid, aga tõeseid seiku sovetiaja soldatite valitsusajast rannaäärsetes raketibaasides ja kohalike elu-olust rangelt valvatud piiritsoonis jpm, jpm.

Piiritusekunni viimne puhkepaik Leesi kiriku surnuaial

 Tõenäoliselt oli Eduard Krönström Eesti oma aja rikkaim ja ka mõjuvõimsaim inimene, igatahes oli tema surmakuulutus ainuke tekst riigi keskseima lehe ehk Päevalehe esiküljel (Maaleht 19.10.2012).

Ühesõnaga, uusi teadmisi ja kustumatuid muljeid kuhjaga, kuni Puškini vaarema õunaaia ja seal tänini küpsevate õunte mekkimiseni, rääkimata just meie jaoks sirgunud võrratutest võiseentest ja suursirmikutest, mis meid me käigurajal ees ootasid. 

Võiseenekäigurada

Takkapihta näitas ennast poolest päevast peale päikegi, mis kuuldavasti teistes ruumipunktides tol päeval positsiooni lakkamatule vihmale loovutas... 

Kogu matka kokkuvõtteks: küpses üksmeelne soov, et tuleval aastal läheme ja jätkame Lahemaa avastamist samas ja loodetavasti suuremas koosseisus.

Ljuda õdusas "koopas" Loksal pidasime maha naistoimetajate tõsise töökoosoleku, arutasime eesseisva meediapäeva sisuplaani (reedel, 26. septembril Euroopa majas) ja tuliste vaidluste tulemusena valisime ära tänavuse hea sõna auhinna saaja.

Tervituste ja jaksusoovidega kõigile,

varstiste kohtumisteni!

Piret  Mäeniit

Fotod Merike Viilup

Põhjamaade Foorumi lõppdokument eesti keeles

12.-15. juunil toimus Malmös Põhjamaade naisliikumise korraldatud Põhjamaade Foorum.
Eesti Naisteühenduste Ümarlauast osalesid üritusel eesistuja Harda Roosna ja peasekretär Eha Reitelmann.

Foorumil võeti vastu lõppdokument - uus naiste õiguste tegevuskava, mille ühes osas käsitletakse ka meediat:

11. Uus tehnoloogia ja meedia

Naised on meedias vähem nähtavad kui mehed. Uuringud näitavad, et nii tele- kui raadiouudistes on naiste osakaal 30 protsenti. Olukord on viimase kahe aastakümnega väga vähe muutunud vaatamata sellele, et teema tõstatati selgesõnaliselt Pekingi Tegevusplatvormis. Siiski on valdavalt mehed need, kes uudistes räägivad ja kellest uudised räägivad. Uudistes on mehed valdavad eksperdi rollis samal ajal kui naised räägivad üldistel teemadel. Naiste mõju meedias tuleb suurendada selleks, et naiste hääl oleks ühiskonnas kuuldav.

Naiste võrdne osalus ja esindatus meedias on demokraatlikuks aruteluks eluliselt tähtis.

Meedia on Põhjamaade ja ülemaailmse demokraatia nurgakivi. Me peame kindlustama ajakirjandusvabaduse ja väljendusvabaduse takistades samal ajal naiste ja naistega seotud teemade stereotüüpset kujutamist.

Meediamaastik muutub järjest mitmekülgsemaks ja uus tehnoloogia on muutnud uudiste esitlemise ja tarbimise laadi. Naised saavad nüüd luua omaenda meedia, kirjutada ja blogida teemadel, mis neid huvitavad. Sotsiaalmeedia pakub kodanikele suurepäraseid võimalusi osaleda avalikes aruteludes. Samal ajal on negatiivne tendents, et tehnoloogia kiire areng suurendab naiste ja meeste osaluse erinevust veelgi. Enamgi veel, internetiarutelud on reguleerimata ja võivad olla õelad. Viimase kümnendi jooksul on naised, kes internetis kirjutavad ja osalevad aruteludes sotsiaalmeedias, nt blogides jtonline foorumites, kohanud järjest enam vaenulikkust ja ahistamist. Organiseeritud seksistlik ahistamine ohustab naistele jõustamist ja on üks mooduseid vaigistada avalikus ruumis naiste hääled.

Peame arutlema, kuidas saaksime tasakaalu viia väljendusvabaduse õiguse õigusega privaatsusele ja peatada seksistliku vihakõne. Kübervihkamisel on nii lühi- kui pikaajalised kahjulikud mõjud naiste elukvaliteedile ja vaimsele tervisele ning see nõrgestab naiste potentsiaali osaleda aktiivselt ühiskonnaelus. Naised, kes valivad avaliku rolli, on rohkem ohustatud selliste fenomenide poolt nagu ropendamine ja otsesed ähvardused. Samas on see oht demokraatiale, vabadusele ja naiste seaduslikele õigustele.

Me nõuame, et:

·                     Põhjamaade valitsused koostaksid igaaastased meediabaromeetrid, mis annavad käegakatsutavaid tõendusi naiste osaluse kohta meedias, nii töölevärbamisel, juhtimisel, sisu koostamisel, vaatenurga kujundamisel kui muuski.

·                     Riigi kontrollitud meedia on kohustatud edendama soolist võrdõiguslikkust luues mittestereotüüpseid esitlusmudeleid, mida saaks rakendada ka erameedias.

·                     Haridusasutused algataks meedia koolitusprogramme, samuti nagu õpetajakoolituse programme selleks, et Põhjamaade noored oleksid teadlikumad meediatarbijad, kuna meedia lugemisoskus on aktiivsele kodanikule hädavajalik.

·                     Põhjamaa seadustes viidaks sisse seksistlike reklaamide keeld ja reklaamitööstust kohustataks jagama infot töödeldud reklaampiltide kohta, mis loovad ja kinnistavad soostereotüüpide negatiivset mõju ning avaldavat mõju just noortelee.

·                     Põhjamaade valitsused kehtestaks palju efektiivsemad karistused rikkumiste tuvastamiseks sotsiaalmeedias ning asutaksid sõltumatu ametkonna, mis jälgib naiste ja tüdrukute diskrimineerimist meedias.

Lõppdokumendi terviktekst eesti keeles siit.

Ajakirjanike Liit: pressile jagatav teave peab olema kõigile ajakirjanikele võrdselt kättesaadav

Eesti Ajakirjanike Liidu pressiteade

3.07.2014

Eesti Ajakirjanike Liidu esindajate ja Eesti Ajalehtede Liidu esindajate tänasel kohtumisel peaministri Taavi Rõivasega otsustati valitsuse pressibüroo ja ajakirjanduse erialaliitude koostöös välja töötada uued kriteeriumid ajakirjanike akrediteerimiseks valitsuse traditsioonilistele pressikonverentsidele pääsemiseks. Kohtumise ajendiks oli Ajakirjanike Liidu 13. juunil tehtud järelepärimine valitsuse pressikonverentside akrediteerimistingimuste ja –põhjuste kohta. Järelepärimise põhjuseks oli Tallinna TV reporteri palve anda hinnang valitsuse pressibüroo otsusele mitte lubada TTV võttegruppi pressikonverentsile. Kirjalikku vastust järelepärimisele pole pressibüroost saabunud, küll aga kutsus peaminister Ajakirjanike Liidu Stenbocki majja konsulteerima. Kohtumisele oli kutsutud ka Ajalehtede Liit.

Eesti Ajakirjanike Liitu teeb murelikuks kasvav trend, et pressiesindajad, –bürood ning poliitikud  hakkavad piirama ajakirjanike võimalust saada informatsiooni ja suhelda võimukandjate ning poliitikutega, tehes eelvaliku väljaannetest ja kanalitest, keda lubatakse pressikonverentsidele küsimusi esitama. Selle eredaimaks ja kriitilisimaks näiteks on valitsuse pressibüroo otsus jätta TTV võttegrupid pressikonverentsile lubamata. Seda sammu on Eesti ajakirjanduseksperdid ja mõned erialaseltsid tõlgendanud kui ohtu demokraatiale ning sõnavabadusele.

Tänasel kohtumisel rõhutas peaminister, et tema ei soovi oma kaastööga legitimeerida munitsipaalraha eest tehtud poliitiliselt kallutatud meediakanalite tegevust. Kuid samas ei pea Rõivas oma otsust pretsedendiks kõigi teiste ajakirjanduskanalite osas.  Rõivase sõnul tuleks Tallinna Televisioonile püsiakrediteeringu andmine siduda TTV lubadusega allutada ennast ajakirjanduseetikale.

Ajakirjanike Liidu juhatus leiab, et pressile jagatav teave peab olema kõigile ajakirjanikele võrdselt kättesaadav, sõltumata ajakirjandusväljaande hoiakutest ja suurusest. Vastavalt Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ) eetikakoodeksile allub ajakirjanduse sisu ajakirjanike eneseregulatsioonile, mitte riigi võimuorganite sekkumisele.

Seistes ka vabakutseliste ajakirjanike eest, kelle arv meie liikmeskonnas on viimastel aastatel suurenenud, peab liit vajalikuks, et pressi teavitamise ja pressiürituste korraldajad võimaldaksid ligipääsu teabele võimalikult kõigile teavet soovinud ajakirjanikele.

Ajakirjanike Liit on 1919. aastal loodud Ajakirjanikkude Ühingu õigusjärglane, kuulub Rahvusvahelisse Ajakirjanike Föderatsiooni ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni. Tänapäeval ühendab liit umbes 350 liiget.

Lisateave:

Meelis Süld

Eesti Ajakirjanike Liidu esimees

5277448

meelis@eal.ee

Helle Tiikmaa

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse aseesimees

53 33 9699

helle@eal.ee

***

Arvamus ja eelarvamus

Saade "Arvamus aj eelarvamus" oli Eesti Televisiooni eetris 31.08.2013 ja korduses 26.06.2013

Hoiakud-müüdid-stereotüübid
mehed-naised-rahvused
soorollid-käitumismallid
Miks peetakse blondi naist rumalaks ja kergemeelseks? 

Saates uuritakse erinevaid stereotüüpe ning nende mõju inimeste igapäevaelule, räägitakse oma ala ekspertide ja rohkem või vähem tuntud inimestega laiemalt levinud eelarvamustest. 

Saates saavad sõna poliitikud Urve Palo ja Kristina Ojuland, psühholoog-karjäärinõustaja Tiina Saar , ajakirjanik Ingrid Veidenberg, reklaamiagentuuri juht Marek Reinaas, popkultuuriteadlane Tõnis Kahu, Euroopa tippametnik Maivi Rute.

Saate autorid Eliis Pärna ja Regina Kaselaid
Baltic Film and Media School 2012

Vaata saadet siit


****

Uuring soopõhisest vägivallast ja inimkaubandusest

Sotsiaalministeeriumi tellitud TNS Emori uuring kaardistas Eesti elanike hoiakuid ja teadlikkust pere- ja soopõhise vägivallast ning inimkaubandusest. Uuringu kohaselt on inimesed probleemidest teadlikud, kuid juhtumitele ei osata alati õigesti reageerida.

"Inimesed oskavad ära tunda ja märgata vägivalla olukordi. Tänu uuringule teame, millist teavet ja abi inimesed rohkem vajavad. Teadlikkuse tõstmise kõrval on oluline, et ennetustegevused ja abi oleksid järjepidevad“, " märkis Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse.

 Eesti elanikest peab 94% perevägivalda kuriteoks. Enam kui pooled uuringus osalenutest olid märganud mõnda perevägivalla juhtumit. Nendest 62% reageerisid ja helistasid politseisse, uurisid olukorda kohapeal või andsid ohvrile nõu, kust abi saada. Sekkumata jätmist põhjustasid teadmatus, mida ette võtta, ebakindlus olukorra tõlgendamisel või hirm, et sekkumine võib tuua ebameeldivaid tagajärgi. 

Esmakordselt uuriti inimeste teadlikkust tööalasest ärakasutamisest ning sellesse suhtumist. Uuringu kohaselt teavad Eesti inimesed tööalase ärakasutamise ohte ja tunnevad ära ekspluateerimise olukordi. Samas ei teata piisavalt, kust abi saada.

Uuringus osalenute hinnangul tuleks ühiskonnas rohkem rääkida, et vägivalla all kannatamine ei ole normaalne. Peab tõstma teadlikkust sellest, mida ohvriks sattumise või märkamise korral teha ning kuhu pöörduda abi saamiseks. Paljud ei teadnud ka naiste tugikeskuste nõuandeliini 1492 ning inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõustamistelefoni 6 607 320 olemasolust.

Uuring viidi läbi Norra toetuste programmi Kodune ja sooline vägivald raames, mille eesmärgiks on soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse vähendamine ning tõkestamine Eestis. 

Uuringu kohta täpsemalt saab lugeda siit http://www.sm.ee/norra-programmi-uldleht/koduse-ja-soopohise-vagivalla-vahendamise-programm/uuringud.html

Põhjamaade foorumi lõppdokument

Põhjamaade Foorum„ Uued aktsioonid naiste õiguste nimel“ („New Action on Women’s Rights“) toimus 12.-15. juunini 2014 Rootsis, Malmös, kus osales ca 20 000 inimest üle kogu maailma. 

Foorum kestis kokku neli intensiivset päeva ja täitis sadade erinevate sündmustega kogu Malmö linna. Eestist oli üle 20 osavõtja. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esindajad tegid ettekanded kahel seminaril. 

Põhjamaade Foorumil võeti vastu lõppdokument, mis sisaldab mitmeid nõudmisi ja soovitusi.

Today at the Closing Ceremony, the Nordic Ministers of Equality will be given the Final Document, which contains a number of demands and recommendations.

Through the document, the Nordic women’s movement wants to remind the Nordic governments of the commitments made when the Platform for Action from Beijing was signed. The governments accepted the obligation that all political measures and programmes were to have a gender perspective.

“The Nordic women’s movement is putting forward 63 points that we want our countries to fulfil. It’s time for action… now! But the work on gender equality does not end there,” says Gertrud Åström, Chair of Sweden’s Women’s Lobby.

“Nordiskt Forum has been a fantastic meeting, with nearly 20 000 visitors. We’re convinced that all these people will be taking home new ideas and strategies for the future. This is a united force that will influence our public agencies, civil society, trade unions, municipalities and businesses,” continues Gertrud Åström.

Five important demands from the Nordisk Forum Final Document:

• The Nordic countries’ national budgets, and municipal and regional budgets integrate a gender equality perspective, so that gender equality is shown in financial documents and decisions, and that the equality policy goals are systematically followed up and used as a basis for new measures, and are included in the Post-2015 agenda.

• The Nordic governments fund the women’s movement organisations and co-operate at Nordic level, at least on the same level as other organisations in civil society, so that feminism makes an impact and genuine gender equality is attained in society.

• Women with family links are to be granted their own residence permits that are not linked to the man. Deportation of women subjected to violence is stopped. Women who are subjected to trafficking in human beings are given protection and help, regardless of whether they can or will witness in criminal proceedings.

• The Nordic governments, employer organisations and trade organisations work to promote working life that considers family life and actual working environment and creates reasonable working conditions. The right to full-time employment is increased by legislation or agreements in the countries where women’s involuntary part-time employment is widespread. Uncertain employment positions in the form of hourly-based work and fixed-term employment positions are regulated so that abuse is stopped.

• Nordic authorities help women to assume roles as players, innovators, organisers, teachers, leaders and ambassadors for sustainable development. Climate- and environment-directed aid must always, where relevant, include a gender perspective.

Täpsem info ja foorumi lõppdokument on siin: http://nf2014.org/ ja http://nf2014.org/en/2014/06/15/nordiskt-forum-final-document/.

Plats jälle puhas!

Eile, 16. juunil tähistas Eesti Ajakirjanike Liit 95. aastapäeva. Selle päeva päikeselisel pärastlõunal aga askeldasid naistoimetajate ühenduse usinamad liikmed  traditsiooniliselt Metsakalmistul ajakirjanike hauaplatsil. Kokku riisuti mitu kotitäit männiokkaid, kuivanud oksi ja lehti, prügikasti leidsid tee  kalmuküünalde ärapõlenud kestad.

Plats puhas ja ühispilt tehtud, sätiti suund piknikule. Paraku olid ilmataadil teised plaanid ja nii
lõppes tegus päev hoopis Viimsi vaateid ja Aime külalislahkust nautides.

MERIKE VIILUP
Foto Madli Vitismann

Inimkaubanduse vastased spetsialistid: vaja on strateegilist pikaaegset teavituskampaaniat

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

Oluline on strateegiline pikaajaline teavituskampaania eesmärgiga muuta käitumismustreid ja suhtumist inimkaubandusse ja selle ohvritesse, oli üks peamisi ettepanekuid spetsialistidelt küsimusele, kuidas vähendada nõudlust inimkaubanduse järele ning kuidas tõkestada värbamist ekspertfoorumil "Inimkaubandus: värbamine, tuvastamine, ohvriabi" *, mis toimus 24. aprillil Tallinnas.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu korraldatud ekspertfoorumil osales sadakond politseinikku, prokuröri, kohtunikku, riigiametnikku ja ohvreid abistavat spetsialisti Põhjamaadest, Balti riikidest, Loode-Venemaalt ja Suurbritanniast. Foorum lõppes spetsialistide ümarlaua aruteludega.

Ühiskond peab taunima ühemõtteliselt inimkaubandust. Kuna väärtuste ja hoiakute muutumiseks võib kuluda aastakümneid, tuleks selgitada inimkaubandust ja selle tagajärgi ka lastele ja noortele näiteks koolides, huvikeskustes jms, leidsid spetsialistid. Inimesed peaksid hakkama mõistma kõige odavama kauba ja teenuse võimalikke tagamaid, et odavus võib olla saavutatud inimeste ebaeetilisel ja kuritegelikul ära kasutamisel.

Tööotsinguportaalides ja seksteenuste foorumites peaks olema nähtaval teavitus inimkaubanduse ja kahtlust äratavate pakkumiste (nt tavapärasest tunduvalt suurem palk) kohta.

Ettevõtete kontroll ja ühtsem tööturg

Teadlikkust ja vastutust napib ka ettevõtjate hulgas, mistõttu tuleks selgitada ka tööandjatele, et värvates odavat tööjõudu vahendajate kaudu võivad nad kaasa aidata inimkaubandusele. Tähelepanu vajavad valdkonnad on põllumajandus, kalandus, hotellid jt teenindusettevõtted. Ametivõimud peaksid korraldama korrapäraselt kontrollkäike, et vaadata üle töötajate töölepingud ja –tingimused.

Seadused ja töölepingud peaksid olema erinevates riikides sarnasemad, et töötajatel oleks lihtsam aru saada oma õigustest ja ära tunda lepingud, mida võivad pakkuda inimkaubitsejad. Näiteks peaksid põhilised töötingimused Eestis ja Põhjamaades olema sarnasemad. Inimkaubanduse ohvrite kasutamine tuleks kriminaliseerida, seejuures tuleks vastutusele võtta nii tööandjad kui ka alltöövõtjad.

Samas peaks olema lihtsam karistada ettevõtteid, kes kasutavad inimkaubanduse ohvreid. Selleks peaksid omakorda tegema riigid ja ametiasutused – nt tööinspektsioonid, migratsiooniametid, politsei, maksuametid jms - tihedamalt ja süsteemsemalt koostööd. Näiteks kui politseil ei ole võimalik tegutseda, saaksid ettevõttes uurimist alustada kas maksuamet või tööinspektsioon.

Ohvreid rohkem, vähem kurjategijaid vangis

Põhjamaade Ministrite Nõukogu inimkaubanduse vastase võitluse jätkuprojekti eesmärgiks on muuta Põhjamaade ja Balti riikide politseinike, kohtute, prokuratuuride, MTÜ-de jt ekspertide koostööd senisest tõhusamaks, kiiremaks ja uuenduslikumaks. Tegutsemise vajadus on ilmselge: vaatamata sadadele põhjalikele uurimustöödele, aruannetele ja soovitustele kasvab Euroopas inimkaubanduse ohvrite arv, samal ajal kui kurjategijaid satub vähem trellide taha.

"Midagi on väga-väga valesti," tõdes Euroopa Liidu inimkaubanduse vastase võitluse koordinaator Myria Vassiliadouavades ekspertfoorumit. Seejuures ei ole tegu kolmanda maailma probleemiga, nagu võiks ekslikult arvata. Vassiliadou sõnul on nii enamik ohvreid kui ka kurjategijaid ELi kodanikud.

Euroopas püsib seega jätkuvalt suur nõudlus inimkaubanduse järele ning selles raskes organiseeritud kuritegevuses ringleb suur hulk raha, märkis Vassiliadou. Aastatel 2008-2010 tuvastati Euroopas 24 000 inimkaubanduse ohvrit, kuid see on kõigest jäämäe tipp.

Eesti siseminister Hanno Pevkur lisas, et tegu on eelkõige sotsiaalse probleemiga, kus kedagi kasutatakse ära. "Ohvrile jääv jälg on sügav, suure tõenäosusega kogu eluks," sõnas Pevkur.

Mida teha?

EL soovib Vassiliadou sõnul pöörata võrdselt tähelepanu kõigi inimkaubanduse vormide ohvritele. Kui mõni aeg tagasi oli inimkaubanduses põhiline isikute värbamine prostitutsiooni, siis tänapäeval on lisandunud sunniviisiline töö, ärakasutamine kuritegelikeks tegevusteks (nagu varastamine, illegaalne kaubavedu, fiktiivabielud), elundite eemaldamine jms.

EL püüab olla tegevustes inimkaubanduse vastase võitlusega innovatiivne, olla kurjategijatest samm ees. Samas on Vassiliadou sõnul oluline, et kõik liikmesriigid võtaksid vastu inimkaubanduse vastased seadused ning need ka ellu viiksid praktikas. Lisaks soovib EL 2016. aastaks kriminaliseerida inimkaubanduse ohvrite kasutamise, kuid see on Vassiliadou sõnul keeruline, sest arusaamad inimkaubandusest ja väärtused on liikmesriigiti erinevad. "Me ei tohi aktsepteerida orjade kasutamist, inimkaubanduse ohvrite ekspluateerimist," toonitas ELi inimkaubanduse vastase võitluse koordinaator.

Ekspertide koostöövõrk

"Kõige aluseks on riiklikud sammud võitluses inimkaubandusega, kuid sellest ei piisa. Me peame tegutsema piiriüleselt, kui soovime lõpetada seda tänapäeva orjanduse vormi," rõhutas Dagfinn Høybråten (pildil),Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) peasekretär. Høybråteni sõnul peab PMNi projekti tulemusena olema näiteks Tallinnas töötaval politseinikul palju lihtsam tõsta telefonitoru ning helistada Oslosse kolleegile, kellega nad on juba kohtunud ja kogemusi vahetanud.

Rahvusvahelised partnerlused ja koostöövõrgud, kogemuste vahetamine on aluseks kiirele reageerimisele, kurjategijate tabamisele ja ohvrite abistamisele.

Kui Balti riigid on inimkaubanduses peamiselt päritolu- või transiitriigid, siis Põhjamaad on sihtriigid. Foorumil esinenud Põhjamaade eksperdid tõid esile, et näiteks Norras on tõsiseks probleemiks sunniviisiline töö – kasvav trend noorte meeste seas - ja inimkaubitsejate küüsi sattunud lapsed. Politseinikel, piirivalvuritel ja kohtunikel, prokuröridel on tööd väga palju ning seda olulisem on koostöö ohvrite abistamisega tegelevate mittetulundusühendustega.

Konkreetsed sammud

Viimased 7-8 aastat inimkaubanduse vastase võitluse teemadega tegelenud Rootsi parlamendisaadik ja Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi inimkaubanduse raportöör Johan Linander toonitas, et käes on aeg lõpetada vaid rääkimine ning astuda konkreetseid samme. Selleks on olemas soovitused Läänemeremaade parlamentaarselt konverentsilt, mõned näited:

1. Igal riigil peaks olema sõltumatu inimkaubanduse raportöör, kes ei tööta politseis ega teiste valitsuse kontrollitud asutuste juures. Raportöör peaks koguma ja analüüsima statistikat, regulaarselt raporteerima riigi parlamendile ning avalikkust teavitades tõstma üldist teadlikkust inimkaubandusest.
2. Kõikides riikides peavad kehtima seadused kõigi inimkaubanduse vormide vastu ning kõik inimkaubanduse kuritegudes osalejad peaksid olema kriminaalkorras karistatavad, st näiteks ka taksojuhid ja hotellipersonal.
3. Igas riigis peaks olema politseis ja prokuratuuris inimkaubandusele spetsialiseerunud valdkondade ülene eriüksus, kuhu kuuluvad audiitorid, majandusuurijad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, IT-spetsialistid jne.
4. Minimaalne 30-päevane tingimusteta järelemõtlemisaeg ohvritele. Selle aja jooksul on ohvril õigus meditsiiniabile ning toetusele, et ta saaks eluga edasi minna.

Näiteid Läänemeremaade Nõukogu kaardistatud kitsaskohtadest:

• Puuduvad teenused, mis vastaksid seksuaalse ekspluatatsiooni ohvriks langenud meestele;
• Ohvrid ei võta abi vastu;
• Keskendutakse ohvrite päritoluriiki tagasi saatmisele nende abistamise asemel;
• Täisteenuseid pakutakse vaid ohvritele, kes viibivad sihtriigis seaduslikult;
• Täielikku abi ja ajutise elamisloa saavad vaid ohvrid, kes on nõus kohtus tunnistama;
• Kohtusüsteemil puuduvad piisavad kogemused või teadlikkus;
• Õiguskaitse asutuste ja abiorganisatsioonide vaheline koostöö on küll formaalselt paigas, kuid ei rakendata praktikas;
• Ohvrite kriminaliseerimine ja häbistamine;
• Ohvritele mõeldud hüvitiste puudumine.

* Foorum I toimus Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti Nordic – Baltic – North–West Russian Border Regional Cooperation Part II, Combating Trafficking in Human Beings for Forced Labour, Children and Sexual Exploitationraames.

Projekti järgmised tegevused:

• Foorum II: "Sotsiaalsed tagajärjed" (september 2014, Riia)
• Seminar kohtumenetlusest (12.-13. november 2014, Stockholm)
• Ekspertkonverents (aprill 2015, Vilnius)

Loe lähemalt projektist, tutvu ettekannetega ja vaata pilte siin. Põhjalik ülevaade spetsialistide ettepanekutest valmib juunis.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse täielikuks rakendumiseks on vaja poliitilist tahet

1. mail täitus kümme aastat soolise võrdõiguslikkuse seaduse kehtima hakkamisest, Eesti riik tunnistas sellega esmakordselt sugude võrdsust olulise eesmärgina. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi hinnangul on aeg hakata seadust täielikult rakendama. Seni on seda takistanud ebapiisav poliitiline tahe ning madal teadlikkus sellest, millised on riigi ja tööandjate kohustused soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

„Kümne aastaga on avalikkuse teadmised ja hoiakud soolise võrdõiguslikkuse küsimustest paranenud. Üha enam mõistetakse, miks on sooline ebavõrdsus kahjulik nii meestele kui ka naistele, miks on vaja vähendada soolist palgalõhet või võidelda selle vastu, et naisi diskrimineeritakse nende lapsevanemaks olemise tõttu.  Eelmisel aastal loodi valitsuse nõustamiseks viimaks ka seaduses ette nähtud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu. Need on märgid edasiminekust, kuid võrdse ühiskonnani on veel pikk tee,“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Töö hoiakute ja eelarvamustega, mis on sugude võrdsuse poole püüdlemise keskne küsimus, peab olema pidev ja süstemaatiline.
Voliniku hinnangul ei ole soolise võrdõiguslikkuse seadus rakendunud takistusteta. Seda eelkõige vähese poliitilise tahte tõttu, ehkki seadus näeb just avalikul sektoril suurt rolli võrdõiguslikkuse edendamisel.
Lisaks diskrimineerimise keelamise näeb soolise võrdõiguslikkuse seadus ette, et sugude võrdõiguslikkus peab olema läbiv põhimõte, mis juhib teiste väärtuste kõrval avaliku sektori toimimist ja tööd. Seadus paneb kohustuse haridus- ja teadusasutustele ning tööandjatele süstemaatiliselt edendada soolist võrdõiguslikkust.

„Paljud ametnikud ja tööandjad ei tea aga endiselt, et neil selline kohustus on ning neil pole ka piisavalt oskusi  soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks,“ märkis Sepper.
Viimastel aastatel on võrdõigusvoliniku kantselei panustanud  ametnike ja tööandjate üldise teadlikkuse tõstmisse ning töö selle nimel jätkub.

„Inimesed ise võiksid olla julgemad ja aktiivsemad oma õiguste eest seismisel, aga suuri muutusi saab esile kutsuda just valitsus, kes peaks nii sõnas kui ka tegudes väljendama tahet tasandada sugude ebavõrdsust nii tööturul, tervise näitajates kui ka ressursside jagunemise küsimuses. On aeg hakata soolise võrdõiguslikkuse seadust täies mahus rakendama,“ ütles võrdõigusvolinik.

Pressikutse rahvusvahelisele seksuaalvägivalla teemalisele pressikonverentsile

Pressikutse

6. mai 2014

Head ajakirjanikud!

Olete oodatud neljapäeval, 8. mail kell 9 Tallinnas Radisson Sky Hotel konverentsikeskusesse (Rävala pst 3) rahvusvahelisele seksuaalvägivalla teemalisele pressikonverentsile.

Eesti ühiskonnas on levinud hoiakud, mis süüdistavad seksuaalvägivalla ohvrit tema vastu toime pandud kuriteos. Arusaam, et kallaletungi põhjustab kannatanu käitumine või välimus, on väär ning võimendab ohvri niigi traumaatilist kogemust ja vähendab kurjategija vastutust oma teo eest.

Pressikonverentsil osalevad:

·         Kai Part – Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst ja Tartu Ülikooli õppejõud ning Eesti Seksuaaltervise Liidu liige

·         Riitta Silver – Rape Crisis Centre Tukinainen (Soome)

·         Heli Heinjoki – Rape Crises Centre Tukinainen (Soome)

·         Simon Snell – koolitaja-konsultant seksuaalvägivalla teemal (Suurbritannia)

·         Fiona Lee – koolitaja-konsultant seksuaalvägivalla teemal (Suurbritannia)

Pressikonverents on sissejuhatus päeval toimuvale konverentsile, kus räägitakse esmakordselt avalikult rahvusvahelisel tasemel seksuaalvägivallast. Ajakirjanikud, kes soovivad päeval toimuval konverentsil osaleda või infot, palun saata e-mail: armo.vask@sm.ee

Kohtumiseni,

Armo Vask

Sotsiaalministeerium

teavituse peaspetsialist

armo.vask@sm.ee

Tel: 626 9304

Mob: 5666 8581

Tartu Ülikool tähistab ajakirjandusõppe 60. aastapäeva ja Juhan Peegli 95. sünniaastapäeva.

Lugupeetud ajakirjandusõppe vilistlane!

Ootame Teid väga 16. mail Tartusse tähistama koos meiega akadeemilise ajakirjandusõpetuse 60. aastapäeva ja Juhan Peegli 95. sünniaastapäeva.

Kell 12.00 alustame pidulikku Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi koosolekut, kus räägime ideaalsest ajakirjandusest, kuulutame välja Kuldsule konkursi võitjad ning esitleme uut EAAS-i aastaraamatut ja Juhan Peegli mälestusteraamatut „Ma lõpetan selle jama ära“.

Kell 16.00 alustame vaadetega tulevikku – ootame Sind Tartu ülikooli raamatukokku konverentsile „60 aastat akadeemilist ajakirjandusharidust. Ajakirjanikkonna tulevik“, kus esinevad Marju Lauristin, Hans H. Luik, Maire Aunaste, Väino Koorberg, Hanno Tomberg, Kristjan Pihl, Eeva Esse jpt. Tule, kuula ja arutle koos teiste vilistlastega, milline saab olema meie ajakirjanike tulevik!

Õhtu lõpetame instituudi traditsioonilise Kevadgrilliga, kus lisaks grillimisele saab omavahel juttu ajada, vanu videoid vaadata, kursusepilte teha, tutvuda praeguste tudengitega, tantsu lüüa jpm.

Tule ja veeda meiega sisukas päev – kohtume kursusekaaslastega, meenutame vanu aegu ja räägime tulevikust. Vaadake kogu päeva programmi ja konverentsi kava lähemalt siin: http://www.yti.ut.ee/et/instituut/juubelikonverents

Palun registreerige ennast konverentsile, et teaksime Teie tulekuga arvestada: http://www.yti.ut.ee/et/instituut/registreerimine-11

Tähistamiseni!

-- 

Inga Kald

kommunikatsioonispetsialist

TÜ ühiskonnateaduste instituut

5306 4363 (3363)

www.yti.ut.ee

www.facebook.com/yhiskonnateadused

Ajakirjanik – loomeinimene või tükitööline?

Eesti Ajakirjanike Liidu konverents 

„Ajakirjanik – kas loomeinimene või tükitööline“

 28. aprillil algusega 12.00

 koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga Euroopa Liidu majas

Ajakirjanik ei ole igaüks, kes töötab ajalehe, ajakirja, raadio, televisiooni või portaali toimetuses ega ka mitte iga blogija. Ajakirjanik ei ole ka igaüks, kes ajakirjanduses sõna võtab või sõna saab. 

Aga kes siis ajakirjanik on? 

Mis eristab teda meediatöötajast, nagu ka arvamusliidrist või nuputreialist? Kas ajakirjanik on loominguline isik või informeerija, propagandist või sõltumatu vaatleja? Kuidas toetada ajakirjaniku võimalusi luua väärtuslikku ajakirjandust? 

Eesti Ajakirjanike Liit kutsub erialainimesi, tööandjaid ja akadeemilisi eksperte konverentsile otsima nendele küsimustele ühtsemat vaatenurka. Eesmärgiks on määratleda/defineerida ajakirjaniku kutse, et eraldada terad sõkaldest.

Konverents toimub koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga Euroopa Liidu majas 28. aprillil algusega 12.00. 

Kõik huvilised on oodatud. Et kõigile jaguks kohvi ja suupistet, aga ka istumisruumi, selleks palume osalemisest teada anda eal@eal.ee või 53 33 9699.

Lisateave:

Helle Tiikmaa

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse aseesimees

helle@eal.ee

53 33 9699

Peeter Ernits

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse esimees

Peeter.ernits@maaleht.ee

Täna koguti allkirju soolise palgalõhe kaotamiseks

Tänasel palgalõhe piketil sai anda allkirja soolise palgalõhe kaotamiseks. Piketid toimusid Tallinnas Tammsaare pargis ja Tartus Küüni tänaval Naiskogu Kadri eestvedamisel. Juba neljandat aastat järjest juhivad piketeerijad avalikkuse tähelepanu Eestis valitsevale suurele soolisele palgalõhele, seekord sai anda allkirju ka keskkonnas www.petitsioon.ee.

Naiskogu Kadri ja teised naisorganisatsioonid esitavad valitsusele konkreetsed ettepanekud palgalõhe kaotamiseks. Märgukiri soovitustega, kuidas palgalõhet vähendada, antakse üle peaministrile 21. aprillil, Eesti võrdse palga päeval.

“"Palgalõhe osas ei ole Eestis midagi paremaks muutunud, vaid vastupidi, halvemaks. Euroopa Liidu sügavaim palgalõhe on millegipärast just Eestis. Meie naised teenivad meestest keskmiselt kolmandiku võrra vähem. Loodame, et uus valitsus võtab erinevalt eelmistest valitsusest selle probleemi lahendada. Tahame valitsust omalt poolt toetada, et Eesti võiks sellelt häbiväärselt punase laterna positsioonilt vähemalt Euroopa keskmisele tasemele jõuda," ütles riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Marianne Mikko.

2013. aasta lõpus ilmunud Euroopa Liidu statistika kohaselt oli Eestis endiselt kõige suurem naiste ja meeste vaheline palgalõhe Euroopas - 30%. Värskeima EL statistika kohaselt pidi Eesti naine tegema keskmiselt 121 päeva rohkem tööd kui mees, et kätte saada sama suur aastapalk. Kui Euroopa Liit tähistab võrdse palga päeva 28.veebruaril (palgalõhe 16,4%), siis Eesti võrdse palga päev ehk päev, kui eesti naised teenivad meestega võrdse aastapalga, on alles 21.aprillil.

"„Palgalõhet aitab vähendada palgasüsteemide avalikuks ja läbipaistvaks muutmine, börsi- ja riigiettevõtete ettevõtete juhtorganitesse vähemalt 40% mõlema soo esindajaid määramine, jätkuv miinimumpalga tõstmine, ka valimisnimekirjade triibuliseks muutmine – mehed ja naised vaheldumisi, ning muidugi kogu soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmine," ütles Naiskogu Kadri president Reet Laja. 

Piketil esinesid sõnavõtuga Riigikogu liikmed Marianne Mikko ja Rainer Vakra, sotsiaalminister Helmen Kütt, Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson ja Naisliidu juhatuse liige Ell Kiilmaa. Lisaks osalesid piketil Eesti Naisliidu, Keskerakonna Naiskogu KENA, Eesti Naisühenduste Ümarlaua, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA), Eesti Puuetega Naiste Ühingu ning Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esindajad oma liikmetega.

Palgalõhe vastase piketi Facebooki leht: https://www.facebook.com/events/587041274725183/?fref=ts

Palgavisioon arutles soolise palgalõhe üle

10. aprillil tähistati võrdse palga päeva. Eesti eri paigus toimusid sotsiaalministeeriumi eestvedamisel 15 arutelu, kuhu olid oodatud osalema kõik huvilised. Veebiülekandega Delfis ja telefonilülitustega seoti maakondlikud sündmused üheks Palgavisiooniks, et üheskoos arutada, mis põhjustab sissetulekute ebavõrdsust ja kuidas seda olukorda lahendada.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse: " Sooline palgalõhe on Eestis tõsine probleem. „Naised teenivad meestest 30% vähem ning paraku on see suurim erinevus meeste ja naiste palkades Euroopas. Palgalõhe mõjutab elukvaliteeti nii praegu kui väljendub ka pensionide suuruses tulevikus".  

Soolisel palgalõhel on mitmeid põhjuseid: sooline jaotumine hariduses ja tööturul, töö- ja pereelu ühitamise raskused, iganenud personalipraktikad. Kas see on probleem, kui naised teevadki meestest erinevaid töid, mille eest makstakse vähem? Aga see, kui sama töö eest makstakse mehele rohkem? Miks väärtustatakse ühiskonnas ühte elukutset rohkem kui teist? Millist hinda maksavad nii mehed kui naised ebavõrdsete sissetulekute eest? Need ja teised küsimused võetigi Palgavisioonil arutelule.

Arutelud toimusid Haapsalus, Jõgeval, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis või Võrus ning algasid igal pool kell 14:36. Nimelt saaks just sel kellaajal otsa kell 9 algav naiste tööpäev, kui nende tööd hinnataks meeste omaga võrdselt.

Enne Tallinnas Swissotelis toimuvat ja veebi kaudu üle Eesti nähtavat arutelu rääkis palgalõhest Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhataja Reet Laja. Parimatest praktikatest ettevõtluses rääkisid Merje Laasi Microsoft Baltikumist ning ettevõtja Klaas-Jan Reincke.

Tallinnas osalesid aruteluringis Kultuuriministeeriumi nõunik Yoko Alender, linnasekretär Toomas Sepp, Microsoft Balti personalijuht Merje Laasi, Terve Eesti SA juht Hannes Lents, ajakirjanik Krister Paris ning kolm Tallinna Inglise Kolledži õpilast.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Palgavisiooni leht Facebookis:

https://www.facebook.com/events/261567617356059/