Eesti Ajakirjanike Liidu pressiteade
3.07.2014
Eesti Ajakirjanike Liidu esindajate ja Eesti Ajalehtede
Liidu esindajate tänasel kohtumisel peaministri Taavi Rõivasega otsustati
valitsuse pressibüroo ja ajakirjanduse erialaliitude koostöös välja töötada
uued kriteeriumid ajakirjanike akrediteerimiseks valitsuse traditsioonilistele
pressikonverentsidele pääsemiseks. Kohtumise ajendiks oli Ajakirjanike Liidu
13. juunil tehtud järelepärimine valitsuse pressikonverentside
akrediteerimistingimuste ja –põhjuste kohta. Järelepärimise põhjuseks
oli Tallinna TV reporteri palve anda hinnang valitsuse pressibüroo otsusele
mitte lubada TTV võttegruppi pressikonverentsile. Kirjalikku vastust
järelepärimisele pole pressibüroost saabunud, küll aga kutsus peaminister
Ajakirjanike Liidu Stenbocki majja konsulteerima. Kohtumisele oli kutsutud ka
Ajalehtede Liit.
Eesti Ajakirjanike Liitu teeb murelikuks kasvav trend, et
pressiesindajad, –bürood ning poliitikud hakkavad piirama ajakirjanike võimalust saada informatsiooni ja
suhelda võimukandjate ning
poliitikutega, tehes eelvaliku väljaannetest ja kanalitest, keda lubatakse
pressikonverentsidele küsimusi esitama. Selle eredaimaks ja kriitilisimaks
näiteks on valitsuse pressibüroo otsus jätta TTV võttegrupid
pressikonverentsile lubamata. Seda sammu on Eesti ajakirjanduseksperdid ja
mõned erialaseltsid tõlgendanud kui ohtu demokraatiale ning sõnavabadusele.
Tänasel kohtumisel rõhutas peaminister, et tema ei soovi
oma kaastööga legitimeerida munitsipaalraha eest tehtud poliitiliselt
kallutatud meediakanalite tegevust. Kuid samas ei pea Rõivas oma otsust
pretsedendiks kõigi teiste ajakirjanduskanalite osas. Rõivase sõnul tuleks Tallinna Televisioonile
püsiakrediteeringu andmine siduda TTV lubadusega allutada ennast
ajakirjanduseetikale.
Ajakirjanike Liidu juhatus leiab, et pressile jagatav
teave peab olema kõigile ajakirjanikele võrdselt kättesaadav, sõltumata
ajakirjandusväljaande hoiakutest ja suurusest. Vastavalt Rahvusvahelise
Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ) eetikakoodeksile allub ajakirjanduse sisu
ajakirjanike eneseregulatsioonile, mitte riigi võimuorganite sekkumisele.
Seistes ka vabakutseliste ajakirjanike eest, kelle arv
meie liikmeskonnas on viimastel aastatel suurenenud, peab liit vajalikuks, et
pressi teavitamise ja pressiürituste korraldajad võimaldaksid ligipääsu teabele
võimalikult kõigile teavet soovinud ajakirjanikele.
Ajakirjanike Liit on 1919. aastal loodud Ajakirjanikkude
Ühingu õigusjärglane, kuulub Rahvusvahelisse Ajakirjanike Föderatsiooni ja
Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni. Tänapäeval ühendab liit umbes 350 liiget.
Lisateave:
Meelis Süld
Eesti Ajakirjanike Liidu esimees
5277448
Helle Tiikmaa
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse aseesimees
53 33 9699
***
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar