pühapäev, 21. august 2011

Valmis dokumentaalfilm soolisest võrdõiguslikkusest Eestis

Dokumentalistlikus laadis film “Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis” keskendub soostereotüüpide, palgalõhe ning töö- ja pereelu ühitamise teemadele.

Filmi esimeses osas portreteeritakse lasteaiaõpetaja Aigarit ja bussijuht Aget – inimesi, kelle elukutsevalikud pole ühiskonnas kehtivate stereotüüpide kohaselt just kõige tavapärasemad, ent kes on veenvaks tõestuseks sellest, et rahulolu toob vaid töö, mis tõeliselt südamelähedane.

Filmi teises osas analüüsitakse soolise palgalõhe teemat, mis on Eestis Euroopa Liidu suurim (30,9%). Probleemi olemust ja võimalikke lahendusi lahkavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, personalispetsialist ning firmajuht.

Lõpetuseks jutustab oma pereelust kahte last kasvatav abielupaar, kelle näitel illustreeritakse, kuidas ühildada töised ja kodused kohustused juhul, kui erialane eneseteostus on ühtviisi oluline mõlema partneri jaoks. Samuti on kõne all erinevused suurfirmade deklareeritud perepoliitika ning tegeliku olukorra vahel.

Filmi režissöör on Kaupo Kruusiauk, konsultant Barbi Pilvre. Valmimist rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine”.

Edaspidi saavad filmi erinevate koolituste, teabepäevade jms käigus kasutada soolise võrdõiguslikkuse konsultandid ja kõik, kelle tegevuse eesmärgiks on vähendada soolisest ebavõrdsusest tulenevaid probleeme Eesti ühiskonnas. Filmi saab tellida veebilehel www.sooline.ee, filmi treilerit vaata siit.

Dokumentaalfilm “Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis” kestab 46 minutit ning sellel on ka venekeelsed subtiitrid. Teos valmis ajavahemikus september 2010 kuni mai 2011.

Film esilinastus 2011. aasta mais ning seda levitati tasuta inimestele ja organisatsioonidele, kelle tegevus on seotud soolise ebavõrdsuse vähendamisega Eestis.

Filmi saab laenutada Eesti Rahvusraamatukogust, Tartu Linnaraamatukogust ja Tartu Ülikooli raamatukogust, samuti pannakse film vaatamiseks välja Eesti Töötukassa maakondlikesse karjääriinfotubadesse. Peagi saab filmi vaadata tasuta ka Elioni DigiTVst.

Filmi rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“, mida vahendas SA Innove.


Lisainfo:

Katre Ratassepp
Tel 509 6650
www.sooline.ee

teisipäev, 16. august 2011

Naised äris: Euroopa Parlament toetab kvoote

Euroopa Parlament 6. juuli 2011

Suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhtorganitest peaks 2015. aastaks olema 30% ja 2020. aastaks 40% naisi. Kui vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks, tuleb naiste esindatuse suurendamiseks kasutada ELi seadusandlust. Praegu on Euroopa Liidus kõige suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhatuste liikmete seas naisi 10% ja neist ainult 3% on juhatuse esimehed.

Kolmapäeval vastu võetud mitte-siduvas resolutsioonis märgitakse, et ettevõtete juhatustes suureneb naiste osakaal vaid poole protsendipunkti võrra aastas ning sellise trendi jätkudes läheks veel viiskümmend aastat enne, kui ettevõtete juhatustes on vähemalt 40% mõlema soo esindajaid.

Raporti koostaja, EP asepresident Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (Rahvapartei, Kreeka):

"Euroopa ei saa talentide raiskamist endale lubada! Naiste rolli suurendamine ettevõtete juhatuses ei ole ainult eetika ja võrdsuse küsimus, vaid see ülioluline ka majanduskasvu ning konkurentsivõimelise siseturu jaoks. Raporti "Naised ja ärijuhtimine" vastuvõtmisega saatis Euroopa Parlament selge sõnumi valitsustele, sotsiaalpartneritele ning ettevõtetele Euroopas."

Siduv ELi seadusandlus naiste esindatuse suurendamiseks

Saadikud paluvad komisjoni "teha 2012. aastaks sookvoote hõlmav õigusakti ettepanek naiste esindatuse suurendamiseks ettevõtete juhtorganites 30%-ni 2015. aastaks ning 40%-ni 2020. aastaks", juhul kui selgub, et liikmesriikide ja ettevõtete võetud vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks.

Viidates Norra edukale kvoodiseadusele, tervitavad saadikud Prantsusmaa, Hollandi ja Hispaania algatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites. Samas peaks sooline tasakaal olema tagatud iga suurusega ettevõtetes ning komisjonil palutakse selle saavutamiseks koostada juhend väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Loe Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011 resolutsiooni siit

teisipäev, 9. august 2011

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua suvekool Hiiumaal


Reede, 12. august 9.00 väljasõit Tallinna bussijaamast
11.00 praam Rohukülast
Ringsõit Hiiumaal- Pühalepa kirik, Suuremõisa loss, Soera talumuuseum, Kärdla, Ristimägi, Reigi kirik ja surnuaed, Kõrgessaare-Viskoosa, Kõpu tuletorn?
Lõunat sööme Kärdlas
19.00 saabumine Kõpu internaatkooli, majutus
20.00 õhtusöök

Laupäev, 13. august
8.30-9.30 hommikusöök
9.30-11.00 EWL uudised (peaassamblee jne)
GET projekt
EWL violence observatory, Euroopa Nõukogu vägivalla vastane konventsioon, EL direktiiv
kohvipaus
11.30-13.00 Ülevaade uue voliniku senisest tööst, edaspidistest plaanidest
13.00-14.00 lõunasöök
14.00-15.30 Eestis käimasolevad protsessid- laste ja perede arengukava, muudatused haridussüsteemis jm. Ülevaade organisatsioonide tööst.
15.30. kohvipaus
16.00-18.00 Ajurünnak: kuidas panna tööle oma maakonna naiste ümarlaud, mida ja kuidas makonna tasandil ära teha (tööplaan, töö korraldus)
19.00-20.00 õhtusöök

Pühapäev, 14. august 8.30-9.30. hommikusöök
9.30-10.30 Arutelu:ENÜ edaspidised tööplaanid jm jooksvad küsimused
11.00 väljasõit Kõpust
12.30. praam Heltermaalt
13.45 - 15.30 tagasisõit Tallinna bussijaama

reede, 1. juuli 2011

Maalilaager Jursu 2011

Haapsalu, 27. juuni kell 16.00.
Vahepeatus toidumoona varumiseks.
Nagu hiljem selgus, olime ka seekord oma isukust veidi üle hinnanud,
aga peaasi, et millestki puudust ei tulnud.



Vaatamata lonkavale legendile ja
ühe ekipaaži eksirännakutele kroonis meid edu.
Siin ta on - tempokast maailmavalust unustusse jäetud
rahu ja vaikuse saareke Jursu.




Avarat siseõue ääristasid väikesed,
kõpitsemist ihkavad suvilaköksid.
Sellesse lipuvardasse me oma lippu ei heisanud.

Just see, mida otsisime - uniselt tukkuv majake
metsa sees ja mere ääres.
Rahu ja vaikus, sekka linnulaulu ja sääsehammustusi.



Ajakirjaniku valvsale silmale
avanes Jursu tiguhiidude laiskelu.
Kui suurem oht möödas,
pressis uudistav tigu oma tundlad ja tihkja kere kojast välja.





Jursu, vol. 2

Hoia lipp kõrgel!



Teolt tabatud! Omavoliline inventuurija.


Piret joonistab Aitat ...



...ja Aita Piretit.



Ka kirjandus on kunst.



Otse Rubensi maalilt.


Tegelikkus läbi pintsli prisma.



Akvarellide lummuses.



Õhtune aruanne.



Päevatee viib päikse sillerdusse.



Jursu, vol. 3

Elli viimane pintslitõmme.



Installatsioon Papp ja puud.


Perfomance Tuli ja süsi


Kes sööb liha, kes sööb seeni.



Õhtune vabaõhuetendus
"Ka noored sälud söövad kaeru ehk
kuidas naabril külas käidi"



neljapäev, 16. juuni 2011


Nagu ikka, oli ilm jälle õigel ajal tellitud ja

sääsedki ei kippunud liiga tegema.
Kui rehadega relvastatud rühm vapraid naistoimetajaid ja Elvis

ajakirjanike hauaplatsile jõudis, tuli üksmeelselt tõdeda,

et ametikaaslaste kalmud ei ole varem nii kenasti korras olnud.
Kokku õnnestus riisuda vaid kotitäis kuivanud okkaid.

Elvis



Lilled kastetud, küünlad põlema ja piknikule.




Lossivein, Pireti pitsa koos helkleva päikesemänguga lainevirvendusel
vanalinna silueti taustal mekkisid imehästi.


Fotod ja tekst: Merike Viilup

kolmapäev, 8. juuni 2011

Sotsiaalministeeriumil on valminud Laste ja perede arengukava 2012-2020 eelnõu

Eelnõuga saab tutvuda siin

Kaaskirjas on öeldud: "Arengukavas abil on soovitud anda riigile pikaajalised eesmärgid ja tegevussuunad laste ja perede heaolu parandamiseks. Arengukava prioriteetseteks teemadeks on: laste- ja perepoliitika kujundamine, positiivne vanemlus, lapse õigused ja lastekaitse korraldus, perede majanduslik toetamine ja töö-, pere- ja eraelu ühitamine.

Sotsiaalministeeriumi juhtimisel toimunud Laste ja perede arengukava koostamise protsess algas 2010 a. sügisel ning otseselt kaasatud eksperte oli üle 100. Tänaseks on valminud arengukava eelnõu ning oleme saatnud selle kooskõlastamiseks teistele ametkondadele. Kuna soovime, et Laste ja perede arengukavast saaks töövahend ja suunadokument igal tasandil, kus tegutsetakse laste ja perede heaolu parandamise nimel, siis levitame dokumendi eelnõu võimalikult laialdaselt.

Dokument on üsna mahukas, samamoodi nagu ka valdkonnad, mida arengukava raames käsitletakse. Sellest hoolimata loodame, et leiate aja ja võimaluse laia ekspertide ringi poolt koostatud materjaliga tutvuda ning ka oma mõtteid avaldada!

Tähelepanekute ja kommentaaride avaldamiseks oleme manuses lisaks arengukava dokumendile kaasa pannud ka tagasisidevormi. Oleme väga tänulikud, kui saadate oma mõtted just selles formaadis, kuna vastasel juhul läheb arvamusavalduste haldamine ülikeerukaks. "

Palun seetõttu ka oma mõtted võimalusel tabelisse kirjutada. Tabeli saab siit

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ühisarvamuse kujundamiseks ootab ENÜ organisatsioonide arvamusi ja ettepanekuid, 13. JUUNIKS.

***

esmaspäev, 6. juuni 2011

Hoiame traditsiooni




Traditsiooniliselt tähistame 16. juunil EAL aastapäeva
ajakirjanike hauaplatsi korrastamisega Metsakalmistul ja
hooaja lõbusa lõpupiknikuga Pirital.
Kogunemine kell 16.00 Metsakalmistu peavärava juures.
Kaasa töökindad, kalmuküünlad, koduaia lilled, prügikotid.
Rehade ja muu eest hoolitsevad Merike ja Piret,
kellega linna poolt tulijad saavad ka küüdi suhtes kokku leppida.
Piknikuks vajamineva ostame Pirita selverist nagu tavaliselt.
Et ilmaennustus lubab tavalisest soojemat juunit, jääb üle vaid vihmapilved eemale peletada.
Andke osalemisest teada naistoimetajad@gmail.com!


*****

pühapäev, 22. mai 2011

Naised ja vulgaarkultuur

Suurepärane artikkel kunstnik Marge Monkolt, kus autor juhib tähelepanu Artise reklaamidele, mida ohtralt ka telepildis ja trükimeedias näidati. Soovitan kirjutise läbi lugeda kõigil, kes tundsid end vähegi ebamugavalt, vaadates ülinappides bikiinides seksikat ida-eurooplannat kutsumas Artisesse, lubades "paljutõotavaid" filmielamusi. Tekib küsimus: kellele ja milliseid?

Merike Viilup

VÕTA PALJAKS!
Naised ja vulgaarkultuur

Marge Monko
Eesti Päevaleht 21.mai 2011

Aprilli viimasel nädalal ilmusid tänavatele Artise kino reklaamivad plakatid. Reklaamfotode visuaalne lahendus meenutas pesu- või parfüümireklaami – sellelt vaatas vastu sensuaalse pilgu ja palja ülakehaga, modelli proportsioonidega naine.

Tõenäoliselt pole ma ainuke, kes kõnealuseid plakateid nähes déjà vu tunnet koges. Meenusid üheksakümnendad, mil alasti naisekeha abiga reklaamiti kõikvõimalikke kaupu rehvidest kuni segistiteni, ilutoodetest rääkimata. Artise reklaamplakat – nii modelli otse kaamerasse suunatud pilk kui ka plakati allservas asuv tekst „Vahet pole, mis keeles räägin, olen ikkagi vaatamist väärt” – adresseerib vaatajat otse. Kes see vaataja on?


Juba 1970-ndatel kirjutas filmiteoreetik Laura Mulvay vaatamise naudingust, mida kino võimaldab ja isegi provotseerib. Mulvay kasutab siinjuures Sigmund Freudilt laenatud skopofiilia mõistet. Skopofiiliat võib käsitleda kui teise inimese vaatamisest tulenevat erootilist naudingut. Filmid, eriti aga Hollywoodi peavoolu toodang, on üles ehitatud nii, et naispeategelane on passiivses ehk vaadatava ja meespeategelane tegutseja rollis. Naine pannakse vaatamiseks välja ning tema välimus peab avaldama tugevat visuaalset ja erootilist mõju. Hoolimata viimase saja aasta jooksul toimunud muutustest ühiskonnas, tundub visuaalkultuuri – reklaami, ajakirjandust, televisiooni, internetti – jälgides, et sugupoolte kujutamise konventsioonid on siiski üsna vähe muutunud.
Loe edasi Eesti Päevalehest

****

kolmapäev, 4. mai 2011

RÄÄGIME PALGAST

Soolise palgalõhe konverents „Räägime palgast!”

13. mail 2011 Tallinna Ülikooli Mare hoones, Uus-Sadama 5


KUTSE

Sotsiaalministeeriumil on hea meel kutsuda Teid 13. mail 2011 toimuvale rahvusvahelisele soolise palgalõhe teemalisele konverentsile „Räägime palgast!“.

Konverentsil vaadeldakse lisaks naiste ja meeste palgaerinevuse statistilisele poolele soolise palgalõhe kujunemist ajaloolises ja kultuurilises kontekstis ning arutletakse, miks on välja kujunenud meeste- ja naistetööd ning kas ja kuidas tekkinud olukorda muuta saab. Kogemusi jagavad lisaks Eesti esinejatele uurijad ja praktikud Norrast, Rootsist, Islandilt ja teistest Euroopa riikidest.

Konverentsile eelneb 12. mail toimuv interaktiivne töötuba "Want to be the best? Be gender equal! Practical advice for employers - how do we close the pay gap in our organisation?", mille viivad läbi Rootsi ettevõtte Add Gender suurepärased juhid Pernilla Karlsson ja Jenny Claesson. Töötuppa on oodatud tööandjad avalikust ja erasektorist ning see toimub inglise keeles (ilma tõlketa). Töötuba korraldatakse ka Tallinna Ülikoolis.

Programm, esinejad ja ettekanded, registreerimine siin

Infot pressikonverentsi kohta saab press@sm.ee
Olete oodatud!

*****

kolmapäev, 27. aprill 2011

27. aprill 2007
















Vaatepilt Tallinna kesklinnas täna, neli aastat tagasi.

Fotod ja tekst: Merike Viilup


Sellest ööst muutus kõik. Midagi läks katki, midagi murdus. Juba hommik algas hoopis teisiti. Algas nii, nagu ei olnud ükski hommik alanud. Midagi oli jäädavalt kadunud. Polnud enam võimalik uskuda, et see, mis juhtus öösel, juhtub üksnes kusagil seitsme maa ja mere taga ning meie riiki ei hakka sellised mäsud-möllud kunagi puudutama. Meil kulgeb ju alati kõik vaikselt ja tasakaalukalt. Isegi taasiseseivumispäev saabus vere ja pisarateta, mis siis muust rääkida.
Meie, eestlased oleme ju kuidagi erilised - väike rahvas, kes suurtes asjades alati üksmeelel.


Nii nagu jagunesid öised möllajad kahte leeri, jagunes ka hämmingus rahvas kahte leeri - kas vabariigi valitsuse otsus viia pronkssõdur sõjaväekalmistule oli õige või oleks sellega pidanud ootama. Tulemas oli 9. mai - võidupüha, mis teatud osale eestimaalastele on endiselt pühamast püham.

Kahjuks ei saa me kunagi teada, mis oleks olnud siis, kui oleks tehtud teisiti ja kas see oleks midagi päästnud või muutnud.

Liiga palju on eestlaste hinges veel õrnu kohti, mida pronkssõdur valusalt puudutab.

Vaevalt keegi enam kahtleb, et sõdur oleks pidanud seisma endisel kohal. Seal, omade seas on tal vaikne ja igati väärikas koht ning surnute mälestuseks on kena lilli viia ikka kalmistule.




******

teisipäev, 26. aprill 2011

Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond

Head naistoimetajad!

Olete oodatud osa võtma ENUTi ümarlauast ja teabepäevast "Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond" 29. aprillil kell 11.00 Tallinnas Nordic Hotel Forumis.
Samas kuulutatakse välja ka selle aasta parima sooteadliku MTÜ konkursi võitja. Kava manuses.

Osavõtust palume teatada hiljemalt 27. aprilliks enut@enut.ee või telefonil 640 9173.

Parimate tervitustega

Reet Laja
ENUT juhatuse esinaine
51 82 818

KAVA

Ümarlaud

10.30–11.00 Kogunemine ja tervituskohv

11.00–11.15 Avasõnad, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine

11.15–11.40 Riigi tegevused soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas 2011, Kadi Katharina
Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja

11.40–12.00 Soovitused Eesti MTÜdele naiste ja meeste võrdõiguslikkuse jälgimisel
arengukoostöös, Kadri Aavik, ENUT projektijuht

12.00–12.30 Konkursi „Parim sooteadlik MTÜ“ võitja väljakuulutamine ja autasustamine

12.30–13.15 Lõuna

Teabepäev

13.15–13.45 Eestkoste tegevuse suutlikkuse tõstmisest mittetulundusvaldkonnas,
Urmo Kübar, EMSLi juhataja

13.45–14.15 HEAK MTÜsid toetamas, Kaido Kallikorm, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse
(HEAK) MTÜde konsultant

14.15–14.45 Häirenupu teenusest, Tiina Ristmäe, MTÜ Naabrivalve

14.45–15.15 Väike on jätkusuutlik, Maari Põim, ENUT

15.15–16.00 Soolise võrdõiguslikkuse eestkostevõrgustiku edasised tegevussuunad –
arutelud töögruppides ja kokkuvõtete tegemine


Üritus on osavõtjatele tasuta.

Ümarlaud toimub projekti „Meeste ja naiste potentsiaali võrdväärsem rakendamine ühiskonnas“ raames. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Teabepäev toimub projekti „Üheskoos sooliselt tasakaalustatud ühiskonda“ raames. Rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Üritust toetab Friedrich Eberti Fond.

teisipäev, 19. aprill 2011

Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia kunstnik Valli-Lember Bogatkinale.


Fotol: Valli Lemberg-Bogatkina külastamas naistoimetajate vanalinna maalituba "Tiigrihüpe 2010"
Vasakult: Ljudmilla Ljulko, Valli-Lemberg-Bogatkina, Merike Viilup




Valli-Lember Bogatkina on olnud kõrgelt hinnatud ja tunnustatud kunstnik läbi kogu oma elu. Tema looming on leidnud austajaid Eestis, endises Nõukogude Liidus, samuti ka paljudes välisriikides.

Valli-Lember Bogatkinal on väga isikupärane kunstnikukäekiri, enim on ta viljelenud akvarelli. Märkimist väärib üldlaulupidudele pühendatud mosaiik-hiidpannoo, mis on alaliselt vaatamiseks paigutatud Tallinna laululava klaassaalis.

Käesoleval aastal täitub Valli-Lember Bogatkinal 90 aastat sünnist. Vaatamata kõrgele eale on kunstnik säilitanud endiselt vitaalsuse ja loomevõime. Temast kiirgub andekust, headust ja tegutsemistahet.
Preemia 4430 eurot ja sellega kaasnev tunnistus antakse kunstnikule üle Tallinna linna päeval, 15. mail.

Palju õnne ja loomingulist indu teenekale kunstnikule ka naistoimetajatelt!

****

kolmapäev, 13. aprill 2011

Sooline palgalõhe Eestis

Empiiriline analüüs soolisest palgalõhest Eestis

Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS.

Tallinn 2010

Autorid: Sten Aspal, Liis Kraut, Tairi Rõõm

Vaata siit

******

Soolise palgalõhe juhtumite uuringud

Eesti Rakendusuurnigute Keskus CENTAR ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

Tallinn 2010

Autorid: Epp Kallaste, Marre Karu, Liis Kraut, Pirjo Luik

Vaata siit

****

teisipäev, 12. aprill 2011

Valitsusprogramm tallab naiste õigused jalge alla

Anna-Maria Penu DELFI 06. aprill 2011 Loen valitsusliidu koalitsioonilepingut nagu õudusjuttu. Kas on võimalik, et 2011. aastal ei maini Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuslepe poole sõnagagi soolise võrdõiguslikkuse saavutamise tähtsust? Jah, Eestis on see võimalik. Mis veelgi hullem, leppes leidub küllaga näiteid valitsuse otse vastupidisest suunast: ebavõrdsuse alalhoidmisest ning isegi süvendamisest. Ja seda väidetavalt äärmiselt üllatel eesmärkidel, nagu eesti rahva arvuline kasv ja püsimajäämise tagamine. Kõigepealt segatakse leppes, kas tahtlikult või teadmatusest, teemasid ja termineid, mille taustad, põhjused, tagajärjed ning lahendused on erinevad. Näiteks „Võitlus vägivallaga lähisuhetes ja koolis“ (a. jätkame võitlust lähisuhete vägivalla, sealhulgas koolivägivalla vähendamiseks ja tõkestamiseks) ning samas kinnistatakse lähisuhtevägivalla põhjuseid, pannes naistevastase vägivallaga võitlemine taas kord sõltuma praktiliselt tujust ja tuulest (b. eelarvevõimaluste piires suurendame turvalisusteenuseid osutavate kodanikeühenduste, muuhulgas naiste varjupaikade rahastamist). Keegi ei tea terminite täpset tähendust, ei vaevu seda endale selgeks tegemagi, süvitsi minema, sest see ei ole praeguste valitsejate meelest oluline. (25. novembril 2010 ENÜ eestvedamisel peetud konverentsil kordas ka opositsiooni esindaja Mailis Reps tõsimeeli alusetut ja kahjustavat müüti, nagu oleks naistevastane vägivald peamiselt venekeelse ja madala haridustasemega elanikkonna probleem. Võib-olla just seetõttu sõltub selle teemaga riiklikul tasemel tegelemine „eelarvevõimalustest“, mis tekiksid nagu nõiaväel ja mitte poliitikute otsuste tagajärjel?). See-eest on valitsuskoalitsiooni jaoks vägagi selge prioriteet rahvusluse ja patriotismi kasvatamine („Ajaloo teadvustamine“: a. edendame isamaalist kasvatust ja toetame isamaaliste noorteorganisatsioonide tegevust), mis justkui annaks valitsuse perepoliitikale ülla, kõrgema, lausa õilsa sisu. Vastavalt antud ideoloogiale on rõhk konservatiivsete pereväärtuste kinnistamisel, mis tähendab valitsejate programmi kohaselt kõike muud kui soolist võrdõiguslikkust. Iga kord, kui räägitakse perepoliitikast, räägitakse traditsioonilisest heteroseksuaalsest perekonnast. Loe edasi Delfist.

laupäev, 12. märts 2011

100 aastat naiste õigusi: ebavõrdsus ja vaesus jätkuvalt mureks

Parlament tähistas 8. märtsil rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva, arutades ja hääletades kahte naiste õiguste komisjoni poolt koostatud raportit: esimene neist puudutab soolist võrdõiguslikkust ja teine naiste vaesust. Samuti võeti vastu tervisealase ebavõrdsuse vähendamist käsitlev raport.

"Euroopa Parlamendis on liiga vähe naisi - 35% - sellest ei piisa, ehkki seda on rohkem kui rahvusparlamentides. Rahvusparlamendid peavad hoolitsema selle eest, et EP-s oleks rohkem naisi. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vastu vastavad otsused ning õigusliku raamistiku, mis suurendaks naiste osakaalu EP-s," ütles EP president Jerzy Buzek rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamise tseremoonial.

Sõna võtsid ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Ungari eesistumise esindaja Enikő Győri, naiste õiguste komisjoni esimees Eva-Britt Svensson (GUE/NGL, Rootsi) ning fraktsioonide esindajad.


Ebavõrdsusega võitlemine

Vajadus vähendada sugudevahelisi palgaerinevusi, suurendada naiste osakaalu vastutavatel ametikohtadel ning suurendada naiste tööhõivet on peamised eesmärgid, mis tuuakse välja raportis "Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidus aastal 2010". Lisaks tuuakse Mariya Nedelcheva (Rahvapartei, Bulgaaria) poolt koostatud raportis esile vajadus laiendada lastehoiuteenuseid ning parandada lastega seotud puhkusi. Raporti poolt hääletas 366, vastu 200 ja erapooletuks jäi 32 saadikut.

Raportis öeldakse ka, et Euroopa Liidu SKT suureneks 30% võrra kui naiste tööhõive, osalise tööajaga töötamise ja tootlikkuse näitajad oleksid meeste näitajatega sarnased.

Vaid 3% suurettevõtete juhtkonna eesotsas on naine. Liikmesriigid peaksid seetõttu rakendama tõhusaid meetmeid, nt kvoodid, et tagada naiste suurem esindatus börsil noteeritud suurettevõtetes ning ettevõtete juhtkondades üldse. Eeskujuks tuuakse siin Norra, Hispaania ning Prantsusmaa.

Parlamendiliikmed nõuavad lisaks siduvate eesmärkide seadmist, et tagada naiste ja meeste võrdne esindatus, samuti tuleb teha täiendavaid jõupingutusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.


Võrdse palga seadusandluse jõustamine

Naiste ja meeste palga erinevus on Euroopa Liidus keskmiselt 18% ja ühes liikmesriigis isegi 30%, ütlevad saadikud ning nad paluvad ELi liikmesriikidel rakendada nõuetekohaselt õigusakte, mis nõuavad võrdset palka võrdse töö eest, ning paluvad komisjonil kohaldada sanktsioone liikmesriikide suhtes, kes seda ei tee.


Vaesuse kõrvaldamine

85 miljonit eurooplast elab allpool vaesuspiiri ja 17% kõigist naistest ELi 27 liikmesriigis elavad vaesuses, märgivad saadikud Rovana Plumbi (Sotsiaaldemokraadid, Rumeenia) poolt koostatud teises raportis. Makromajandus-, raha-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika tuleks läbi vaadata, et tagada naiste jaoks miinimumsissetulek ning majanduslik ja sotsiaalne õiglus, ütlevad saadikud. Raport võeti vastu kätetõstmisega.


Majanduskriis võib suurendada tervisealast ebavõrdsust ELis

Edite Estrela (Sotsiaaldemokraadid, Portugal) koostatud resolutsioonis juhib parlament tähelepanu vajadusele säilitada ja parandada üldist juurdepääsu tervishoiusüsteemidele ja taskukohasele tervishoiule. Rohkem tuleb arvestada haavatavate gruppide erivajadustega, nt naiste, vanurite, dokumentideta sisserändajate ja rahvusvähemuste vajadustega. Raporti poolt hääletas 379, vastu 228 ja erapooletuks jäi 49 saadikut.

2007. aastal varieerus ELis meeste eeldatav eluiga sünnihetkel liikmesriigiti 14,5 aasta võrra, samas kui naiste puhul oli see näitaja 8,3 aastat.

Lisateave:


Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik
: press-ET@europarl.europa.eu
: (+32-2) 28 32192 (Brüssel)
: (+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
: (+32) 498 983 327

kolmapäev, 9. märts 2011

naiste vähenev arv riigikogus on pettumus

ERR uudisteportaal

Volinik Mari-Liis Sepper: naiste vähenev arv riigikogus on pettumus
7. märts 2011

Kui eelmises riigikogu koosseisus oli 24 naist, siis uude riigikokku pääses esialgsetel andmetel vaid 20 naist, mis on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hinnangul pettumust valmistav tulemus.
"Demokraatlik valitsemiskord tähendab muuhulgas seda, et erinevad ühiskonnagrupid peavad saama võrdselt kaasa rääkida otsuste tegemisel," ütles Sepper ERRi uudisteportaalile.

Samas ei ole see tulemus voliniku sõnul üllatav, sest ka valimisnimekirjade tipus oli naisi vähe.

Selleks, et olukord muutuks peaksid naised valimistel rohkem naiste poolt hääletama ning samas peaksid naised ka ise olema julgemad kandideerima.

"Ei saa loota, et naised valimisnimekirjade tippu jõuaksid, kui ka naisvalijad naispoliitikute poolt ei hääleta. Valijatel on võimalik seda teadlikult käitudes mõjutada," rääkis ta.

Juhtival ametikohal töötavatel naistel takistab karjääriredelil ülespoole liikuda nn klaaslagi.

"Selleks, et naistel oleks võimalik poliitikas mõjule pääseda ja pikemas perspektiivis esinduskogus soolist tasakaalu mõjutada (nt teistele naistele eeskuju andes ja stereotüüpilist ettekujutust keskmisest poliitikust murdes) peaks nende osakaal riigikogus olema vähemalt 30%," märkis volinik.