Suurepärane artikkel kunstnik Marge Monkolt, kus autor juhib tähelepanu Artise reklaamidele, mida ohtralt ka telepildis ja trükimeedias näidati. Soovitan kirjutise läbi lugeda kõigil, kes tundsid end vähegi ebamugavalt, vaadates ülinappides bikiinides seksikat ida-eurooplannat kutsumas Artisesse, lubades "paljutõotavaid" filmielamusi. Tekib küsimus: kellele ja milliseid?
Merike Viilup
VÕTA PALJAKS!
Naised ja vulgaarkultuur
Marge Monko
Eesti Päevaleht 21.mai 2011
Aprilli viimasel nädalal ilmusid tänavatele Artise kino reklaamivad plakatid. Reklaamfotode visuaalne lahendus meenutas pesu- või parfüümireklaami – sellelt vaatas vastu sensuaalse pilgu ja palja ülakehaga, modelli proportsioonidega naine.
Tõenäoliselt pole ma ainuke, kes kõnealuseid plakateid nähes déjà vu tunnet koges. Meenusid üheksakümnendad, mil alasti naisekeha abiga reklaamiti kõikvõimalikke kaupu rehvidest kuni segistiteni, ilutoodetest rääkimata. Artise reklaamplakat – nii modelli otse kaamerasse suunatud pilk kui ka plakati allservas asuv tekst „Vahet pole, mis keeles räägin, olen ikkagi vaatamist väärt” – adresseerib vaatajat otse. Kes see vaataja on?
Juba 1970-ndatel kirjutas filmiteoreetik Laura Mulvay vaatamise naudingust, mida kino võimaldab ja isegi provotseerib. Mulvay kasutab siinjuures Sigmund Freudilt laenatud skopofiilia mõistet. Skopofiiliat võib käsitleda kui teise inimese vaatamisest tulenevat erootilist naudingut. Filmid, eriti aga Hollywoodi peavoolu toodang, on üles ehitatud nii, et naispeategelane on passiivses ehk vaadatava ja meespeategelane tegutseja rollis. Naine pannakse vaatamiseks välja ning tema välimus peab avaldama tugevat visuaalset ja erootilist mõju. Hoolimata viimase saja aasta jooksul toimunud muutustest ühiskonnas, tundub visuaalkultuuri – reklaami, ajakirjandust, televisiooni, internetti – jälgides, et sugupoolte kujutamise konventsioonid on siiski üsna vähe muutunud.
Loe edasi Eesti Päevalehest
****
pühapäev, 22. mai 2011
laupäev, 7. mai 2011
kolmapäev, 4. mai 2011
RÄÄGIME PALGAST
Soolise palgalõhe konverents „Räägime palgast!”
13. mail 2011 Tallinna Ülikooli Mare hoones, Uus-Sadama 5
KUTSE
Sotsiaalministeeriumil on hea meel kutsuda Teid 13. mail 2011 toimuvale rahvusvahelisele soolise palgalõhe teemalisele konverentsile „Räägime palgast!“.
Konverentsil vaadeldakse lisaks naiste ja meeste palgaerinevuse statistilisele poolele soolise palgalõhe kujunemist ajaloolises ja kultuurilises kontekstis ning arutletakse, miks on välja kujunenud meeste- ja naistetööd ning kas ja kuidas tekkinud olukorda muuta saab. Kogemusi jagavad lisaks Eesti esinejatele uurijad ja praktikud Norrast, Rootsist, Islandilt ja teistest Euroopa riikidest.
Konverentsile eelneb 12. mail toimuv interaktiivne töötuba "Want to be the best? Be gender equal! Practical advice for employers - how do we close the pay gap in our organisation?", mille viivad läbi Rootsi ettevõtte Add Gender suurepärased juhid Pernilla Karlsson ja Jenny Claesson. Töötuppa on oodatud tööandjad avalikust ja erasektorist ning see toimub inglise keeles (ilma tõlketa). Töötuba korraldatakse ka Tallinna Ülikoolis.
Programm, esinejad ja ettekanded, registreerimine siin
Infot pressikonverentsi kohta saab press@sm.ee
Olete oodatud!
*****
13. mail 2011 Tallinna Ülikooli Mare hoones, Uus-Sadama 5
KUTSE
Sotsiaalministeeriumil on hea meel kutsuda Teid 13. mail 2011 toimuvale rahvusvahelisele soolise palgalõhe teemalisele konverentsile „Räägime palgast!“.
Konverentsil vaadeldakse lisaks naiste ja meeste palgaerinevuse statistilisele poolele soolise palgalõhe kujunemist ajaloolises ja kultuurilises kontekstis ning arutletakse, miks on välja kujunenud meeste- ja naistetööd ning kas ja kuidas tekkinud olukorda muuta saab. Kogemusi jagavad lisaks Eesti esinejatele uurijad ja praktikud Norrast, Rootsist, Islandilt ja teistest Euroopa riikidest.
Konverentsile eelneb 12. mail toimuv interaktiivne töötuba "Want to be the best? Be gender equal! Practical advice for employers - how do we close the pay gap in our organisation?", mille viivad läbi Rootsi ettevõtte Add Gender suurepärased juhid Pernilla Karlsson ja Jenny Claesson. Töötuppa on oodatud tööandjad avalikust ja erasektorist ning see toimub inglise keeles (ilma tõlketa). Töötuba korraldatakse ka Tallinna Ülikoolis.
Programm, esinejad ja ettekanded, registreerimine siin
Infot pressikonverentsi kohta saab press@sm.ee
Olete oodatud!
*****
kolmapäev, 27. aprill 2011
27. aprill 2007
Vaatepilt Tallinna kesklinnas täna, neli aastat tagasi.
Fotod ja tekst: Merike Viilup
Sellest ööst muutus kõik. Midagi läks katki, midagi murdus. Juba hommik algas hoopis teisiti. Algas nii, nagu ei olnud ükski hommik alanud. Midagi oli jäädavalt kadunud. Polnud enam võimalik uskuda, et see, mis juhtus öösel, juhtub üksnes kusagil seitsme maa ja mere taga ning meie riiki ei hakka sellised mäsud-möllud kunagi puudutama. Meil kulgeb ju alati kõik vaikselt ja tasakaalukalt. Isegi taasiseseivumispäev saabus vere ja pisarateta, mis siis muust rääkida.
Meie, eestlased oleme ju kuidagi erilised - väike rahvas, kes suurtes asjades alati üksmeelel.
Meie, eestlased oleme ju kuidagi erilised - väike rahvas, kes suurtes asjades alati üksmeelel.
Nii nagu jagunesid öised möllajad kahte leeri, jagunes ka hämmingus rahvas kahte leeri - kas vabariigi valitsuse otsus viia pronkssõdur sõjaväekalmistule oli õige või oleks sellega pidanud ootama. Tulemas oli 9. mai - võidupüha, mis teatud osale eestimaalastele on endiselt pühamast püham.
Kahjuks ei saa me kunagi teada, mis oleks olnud siis, kui oleks tehtud teisiti ja kas see oleks midagi päästnud või muutnud.
Liiga palju on eestlaste hinges veel õrnu kohti, mida pronkssõdur valusalt puudutab.
Vaevalt keegi enam kahtleb, et sõdur oleks pidanud seisma endisel kohal. Seal, omade seas on tal vaikne ja igati väärikas koht ning surnute mälestuseks on kena lilli viia ikka kalmistule.
******
teisipäev, 26. aprill 2011
Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond
Head naistoimetajad!
Olete oodatud osa võtma ENUTi ümarlauast ja teabepäevast "Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond" 29. aprillil kell 11.00 Tallinnas Nordic Hotel Forumis.
Samas kuulutatakse välja ka selle aasta parima sooteadliku MTÜ konkursi võitja. Kava manuses.
Osavõtust palume teatada hiljemalt 27. aprilliks enut@enut.ee või telefonil 640 9173.
Parimate tervitustega
Reet Laja
ENUT juhatuse esinaine
51 82 818
KAVA
Ümarlaud
10.30–11.00 Kogunemine ja tervituskohv
11.00–11.15 Avasõnad, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine
11.15–11.40 Riigi tegevused soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas 2011, Kadi Katharina
Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
11.40–12.00 Soovitused Eesti MTÜdele naiste ja meeste võrdõiguslikkuse jälgimisel
arengukoostöös, Kadri Aavik, ENUT projektijuht
12.00–12.30 Konkursi „Parim sooteadlik MTÜ“ võitja väljakuulutamine ja autasustamine
12.30–13.15 Lõuna
Teabepäev
13.15–13.45 Eestkoste tegevuse suutlikkuse tõstmisest mittetulundusvaldkonnas,
Urmo Kübar, EMSLi juhataja
13.45–14.15 HEAK MTÜsid toetamas, Kaido Kallikorm, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse
(HEAK) MTÜde konsultant
14.15–14.45 Häirenupu teenusest, Tiina Ristmäe, MTÜ Naabrivalve
14.45–15.15 Väike on jätkusuutlik, Maari Põim, ENUT
15.15–16.00 Soolise võrdõiguslikkuse eestkostevõrgustiku edasised tegevussuunad –
arutelud töögruppides ja kokkuvõtete tegemine
Üritus on osavõtjatele tasuta.
Ümarlaud toimub projekti „Meeste ja naiste potentsiaali võrdväärsem rakendamine ühiskonnas“ raames. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Teabepäev toimub projekti „Üheskoos sooliselt tasakaalustatud ühiskonda“ raames. Rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Üritust toetab Friedrich Eberti Fond.
Olete oodatud osa võtma ENUTi ümarlauast ja teabepäevast "Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond" 29. aprillil kell 11.00 Tallinnas Nordic Hotel Forumis.
Samas kuulutatakse välja ka selle aasta parima sooteadliku MTÜ konkursi võitja. Kava manuses.
Osavõtust palume teatada hiljemalt 27. aprilliks enut@enut.ee või telefonil 640 9173.
Parimate tervitustega
Reet Laja
ENUT juhatuse esinaine
51 82 818
KAVA
Ümarlaud
10.30–11.00 Kogunemine ja tervituskohv
11.00–11.15 Avasõnad, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine
11.15–11.40 Riigi tegevused soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas 2011, Kadi Katharina
Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
11.40–12.00 Soovitused Eesti MTÜdele naiste ja meeste võrdõiguslikkuse jälgimisel
arengukoostöös, Kadri Aavik, ENUT projektijuht
12.00–12.30 Konkursi „Parim sooteadlik MTÜ“ võitja väljakuulutamine ja autasustamine
12.30–13.15 Lõuna
Teabepäev
13.15–13.45 Eestkoste tegevuse suutlikkuse tõstmisest mittetulundusvaldkonnas,
Urmo Kübar, EMSLi juhataja
13.45–14.15 HEAK MTÜsid toetamas, Kaido Kallikorm, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse
(HEAK) MTÜde konsultant
14.15–14.45 Häirenupu teenusest, Tiina Ristmäe, MTÜ Naabrivalve
14.45–15.15 Väike on jätkusuutlik, Maari Põim, ENUT
15.15–16.00 Soolise võrdõiguslikkuse eestkostevõrgustiku edasised tegevussuunad –
arutelud töögruppides ja kokkuvõtete tegemine
Üritus on osavõtjatele tasuta.
Ümarlaud toimub projekti „Meeste ja naiste potentsiaali võrdväärsem rakendamine ühiskonnas“ raames. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Teabepäev toimub projekti „Üheskoos sooliselt tasakaalustatud ühiskonda“ raames. Rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Üritust toetab Friedrich Eberti Fond.
teisipäev, 19. aprill 2011
Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia kunstnik Valli-Lember Bogatkinale.
Fotol: Valli Lemberg-Bogatkina külastamas naistoimetajate vanalinna maalituba "Tiigrihüpe 2010"
Vasakult: Ljudmilla Ljulko, Valli-Lemberg-Bogatkina, Merike Viilup
Valli-Lember Bogatkina on olnud kõrgelt hinnatud ja tunnustatud kunstnik läbi kogu oma elu. Tema looming on leidnud austajaid Eestis, endises Nõukogude Liidus, samuti ka paljudes välisriikides.
Valli-Lember Bogatkinal on väga isikupärane kunstnikukäekiri, enim on ta viljelenud akvarelli. Märkimist väärib üldlaulupidudele pühendatud mosaiik-hiidpannoo, mis on alaliselt vaatamiseks paigutatud Tallinna laululava klaassaalis.
Valli-Lember Bogatkinal on väga isikupärane kunstnikukäekiri, enim on ta viljelenud akvarelli. Märkimist väärib üldlaulupidudele pühendatud mosaiik-hiidpannoo, mis on alaliselt vaatamiseks paigutatud Tallinna laululava klaassaalis.
Käesoleval aastal täitub Valli-Lember Bogatkinal 90 aastat sünnist. Vaatamata kõrgele eale on kunstnik säilitanud endiselt vitaalsuse ja loomevõime. Temast kiirgub andekust, headust ja tegutsemistahet.
Preemia 4430 eurot ja sellega kaasnev tunnistus antakse kunstnikule üle Tallinna linna päeval, 15. mail.
Palju õnne ja loomingulist indu teenekale kunstnikule ka naistoimetajatelt!
****
kolmapäev, 13. aprill 2011
Sooline palgalõhe Eestis
Empiiriline analüüs soolisest palgalõhest Eestis
Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS.
Tallinn 2010
Autorid: Sten Aspal, Liis Kraut, Tairi Rõõm
Vaata siit
******
Soolise palgalõhe juhtumite uuringud
Eesti Rakendusuurnigute Keskus CENTAR ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS
Tallinn 2010
Autorid: Epp Kallaste, Marre Karu, Liis Kraut, Pirjo Luik
Vaata siit
****
Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS.
Tallinn 2010
Autorid: Sten Aspal, Liis Kraut, Tairi Rõõm
Vaata siit
******
Soolise palgalõhe juhtumite uuringud
Eesti Rakendusuurnigute Keskus CENTAR ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS
Tallinn 2010
Autorid: Epp Kallaste, Marre Karu, Liis Kraut, Pirjo Luik
Vaata siit
****
teisipäev, 12. aprill 2011
Valitsusprogramm tallab naiste õigused jalge alla
Anna-Maria Penu DELFI 06. aprill 2011 Loen valitsusliidu koalitsioonilepingut nagu õudusjuttu. Kas on võimalik, et 2011. aastal ei maini Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuslepe poole sõnagagi soolise võrdõiguslikkuse saavutamise tähtsust? Jah, Eestis on see võimalik. Mis veelgi hullem, leppes leidub küllaga näiteid valitsuse otse vastupidisest suunast: ebavõrdsuse alalhoidmisest ning isegi süvendamisest. Ja seda väidetavalt äärmiselt üllatel eesmärkidel, nagu eesti rahva arvuline kasv ja püsimajäämise tagamine. Kõigepealt segatakse leppes, kas tahtlikult või teadmatusest, teemasid ja termineid, mille taustad, põhjused, tagajärjed ning lahendused on erinevad. Näiteks „Võitlus vägivallaga lähisuhetes ja koolis“ (a. jätkame võitlust lähisuhete vägivalla, sealhulgas koolivägivalla vähendamiseks ja tõkestamiseks) ning samas kinnistatakse lähisuhtevägivalla põhjuseid, pannes naistevastase vägivallaga võitlemine taas kord sõltuma praktiliselt tujust ja tuulest (b. eelarvevõimaluste piires suurendame turvalisusteenuseid osutavate kodanikeühenduste, muuhulgas naiste varjupaikade rahastamist). Keegi ei tea terminite täpset tähendust, ei vaevu seda endale selgeks tegemagi, süvitsi minema, sest see ei ole praeguste valitsejate meelest oluline. (25. novembril 2010 ENÜ eestvedamisel peetud konverentsil kordas ka opositsiooni esindaja Mailis Reps tõsimeeli alusetut ja kahjustavat müüti, nagu oleks naistevastane vägivald peamiselt venekeelse ja madala haridustasemega elanikkonna probleem. Võib-olla just seetõttu sõltub selle teemaga riiklikul tasemel tegelemine „eelarvevõimalustest“, mis tekiksid nagu nõiaväel ja mitte poliitikute otsuste tagajärjel?). See-eest on valitsuskoalitsiooni jaoks vägagi selge prioriteet rahvusluse ja patriotismi kasvatamine („Ajaloo teadvustamine“: a. edendame isamaalist kasvatust ja toetame isamaaliste noorteorganisatsioonide tegevust), mis justkui annaks valitsuse perepoliitikale ülla, kõrgema, lausa õilsa sisu. Vastavalt antud ideoloogiale on rõhk konservatiivsete pereväärtuste kinnistamisel, mis tähendab valitsejate programmi kohaselt kõike muud kui soolist võrdõiguslikkust. Iga kord, kui räägitakse perepoliitikast, räägitakse traditsioonilisest heteroseksuaalsest perekonnast. Loe edasi Delfist.
laupäev, 12. märts 2011
100 aastat naiste õigusi: ebavõrdsus ja vaesus jätkuvalt mureks
Parlament tähistas 8. märtsil rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva, arutades ja hääletades kahte naiste õiguste komisjoni poolt koostatud raportit: esimene neist puudutab soolist võrdõiguslikkust ja teine naiste vaesust. Samuti võeti vastu tervisealase ebavõrdsuse vähendamist käsitlev raport.
"Euroopa Parlamendis on liiga vähe naisi - 35% - sellest ei piisa, ehkki seda on rohkem kui rahvusparlamentides. Rahvusparlamendid peavad hoolitsema selle eest, et EP-s oleks rohkem naisi. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vastu vastavad otsused ning õigusliku raamistiku, mis suurendaks naiste osakaalu EP-s," ütles EP president Jerzy Buzek rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamise tseremoonial.
Sõna võtsid ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Ungari eesistumise esindaja Enikő Győri, naiste õiguste komisjoni esimees Eva-Britt Svensson (GUE/NGL, Rootsi) ning fraktsioonide esindajad.
Ebavõrdsusega võitlemine
Vajadus vähendada sugudevahelisi palgaerinevusi, suurendada naiste osakaalu vastutavatel ametikohtadel ning suurendada naiste tööhõivet on peamised eesmärgid, mis tuuakse välja raportis "Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidus aastal 2010". Lisaks tuuakse Mariya Nedelcheva (Rahvapartei, Bulgaaria) poolt koostatud raportis esile vajadus laiendada lastehoiuteenuseid ning parandada lastega seotud puhkusi. Raporti poolt hääletas 366, vastu 200 ja erapooletuks jäi 32 saadikut.
Raportis öeldakse ka, et Euroopa Liidu SKT suureneks 30% võrra kui naiste tööhõive, osalise tööajaga töötamise ja tootlikkuse näitajad oleksid meeste näitajatega sarnased.
Vaid 3% suurettevõtete juhtkonna eesotsas on naine. Liikmesriigid peaksid seetõttu rakendama tõhusaid meetmeid, nt kvoodid, et tagada naiste suurem esindatus börsil noteeritud suurettevõtetes ning ettevõtete juhtkondades üldse. Eeskujuks tuuakse siin Norra, Hispaania ning Prantsusmaa.
Parlamendiliikmed nõuavad lisaks siduvate eesmärkide seadmist, et tagada naiste ja meeste võrdne esindatus, samuti tuleb teha täiendavaid jõupingutusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
Võrdse palga seadusandluse jõustamine
Naiste ja meeste palga erinevus on Euroopa Liidus keskmiselt 18% ja ühes liikmesriigis isegi 30%, ütlevad saadikud ning nad paluvad ELi liikmesriikidel rakendada nõuetekohaselt õigusakte, mis nõuavad võrdset palka võrdse töö eest, ning paluvad komisjonil kohaldada sanktsioone liikmesriikide suhtes, kes seda ei tee.
Vaesuse kõrvaldamine
85 miljonit eurooplast elab allpool vaesuspiiri ja 17% kõigist naistest ELi 27 liikmesriigis elavad vaesuses, märgivad saadikud Rovana Plumbi (Sotsiaaldemokraadid, Rumeenia) poolt koostatud teises raportis. Makromajandus-, raha-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika tuleks läbi vaadata, et tagada naiste jaoks miinimumsissetulek ning majanduslik ja sotsiaalne õiglus, ütlevad saadikud. Raport võeti vastu kätetõstmisega.
Majanduskriis võib suurendada tervisealast ebavõrdsust ELis
Edite Estrela (Sotsiaaldemokraadid, Portugal) koostatud resolutsioonis juhib parlament tähelepanu vajadusele säilitada ja parandada üldist juurdepääsu tervishoiusüsteemidele ja taskukohasele tervishoiule. Rohkem tuleb arvestada haavatavate gruppide erivajadustega, nt naiste, vanurite, dokumentideta sisserändajate ja rahvusvähemuste vajadustega. Raporti poolt hääletas 379, vastu 228 ja erapooletuks jäi 49 saadikut.
2007. aastal varieerus ELis meeste eeldatav eluiga sünnihetkel liikmesriigiti 14,5 aasta võrra, samas kui naiste puhul oli see näitaja 8,3 aastat.
Lisateave:
Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik
: press-ET@europarl.europa.eu
: (+32-2) 28 32192 (Brüssel)
: (+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
: (+32) 498 983 327
"Euroopa Parlamendis on liiga vähe naisi - 35% - sellest ei piisa, ehkki seda on rohkem kui rahvusparlamentides. Rahvusparlamendid peavad hoolitsema selle eest, et EP-s oleks rohkem naisi. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vastu vastavad otsused ning õigusliku raamistiku, mis suurendaks naiste osakaalu EP-s," ütles EP president Jerzy Buzek rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamise tseremoonial.
Sõna võtsid ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Ungari eesistumise esindaja Enikő Győri, naiste õiguste komisjoni esimees Eva-Britt Svensson (GUE/NGL, Rootsi) ning fraktsioonide esindajad.
Ebavõrdsusega võitlemine
Vajadus vähendada sugudevahelisi palgaerinevusi, suurendada naiste osakaalu vastutavatel ametikohtadel ning suurendada naiste tööhõivet on peamised eesmärgid, mis tuuakse välja raportis "Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidus aastal 2010". Lisaks tuuakse Mariya Nedelcheva (Rahvapartei, Bulgaaria) poolt koostatud raportis esile vajadus laiendada lastehoiuteenuseid ning parandada lastega seotud puhkusi. Raporti poolt hääletas 366, vastu 200 ja erapooletuks jäi 32 saadikut.
Raportis öeldakse ka, et Euroopa Liidu SKT suureneks 30% võrra kui naiste tööhõive, osalise tööajaga töötamise ja tootlikkuse näitajad oleksid meeste näitajatega sarnased.
Vaid 3% suurettevõtete juhtkonna eesotsas on naine. Liikmesriigid peaksid seetõttu rakendama tõhusaid meetmeid, nt kvoodid, et tagada naiste suurem esindatus börsil noteeritud suurettevõtetes ning ettevõtete juhtkondades üldse. Eeskujuks tuuakse siin Norra, Hispaania ning Prantsusmaa.
Parlamendiliikmed nõuavad lisaks siduvate eesmärkide seadmist, et tagada naiste ja meeste võrdne esindatus, samuti tuleb teha täiendavaid jõupingutusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
Võrdse palga seadusandluse jõustamine
Naiste ja meeste palga erinevus on Euroopa Liidus keskmiselt 18% ja ühes liikmesriigis isegi 30%, ütlevad saadikud ning nad paluvad ELi liikmesriikidel rakendada nõuetekohaselt õigusakte, mis nõuavad võrdset palka võrdse töö eest, ning paluvad komisjonil kohaldada sanktsioone liikmesriikide suhtes, kes seda ei tee.
Vaesuse kõrvaldamine
85 miljonit eurooplast elab allpool vaesuspiiri ja 17% kõigist naistest ELi 27 liikmesriigis elavad vaesuses, märgivad saadikud Rovana Plumbi (Sotsiaaldemokraadid, Rumeenia) poolt koostatud teises raportis. Makromajandus-, raha-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika tuleks läbi vaadata, et tagada naiste jaoks miinimumsissetulek ning majanduslik ja sotsiaalne õiglus, ütlevad saadikud. Raport võeti vastu kätetõstmisega.
Majanduskriis võib suurendada tervisealast ebavõrdsust ELis
Edite Estrela (Sotsiaaldemokraadid, Portugal) koostatud resolutsioonis juhib parlament tähelepanu vajadusele säilitada ja parandada üldist juurdepääsu tervishoiusüsteemidele ja taskukohasele tervishoiule. Rohkem tuleb arvestada haavatavate gruppide erivajadustega, nt naiste, vanurite, dokumentideta sisserändajate ja rahvusvähemuste vajadustega. Raporti poolt hääletas 379, vastu 228 ja erapooletuks jäi 49 saadikut.
2007. aastal varieerus ELis meeste eeldatav eluiga sünnihetkel liikmesriigiti 14,5 aasta võrra, samas kui naiste puhul oli see näitaja 8,3 aastat.
Lisateave:
Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik
: press-ET@europarl.europa.eu
: (+32-2) 28 32192 (Brüssel)
: (+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
: (+32) 498 983 327
kolmapäev, 9. märts 2011
naiste vähenev arv riigikogus on pettumus
ERR uudisteportaal
Volinik Mari-Liis Sepper: naiste vähenev arv riigikogus on pettumus
7. märts 2011
Kui eelmises riigikogu koosseisus oli 24 naist, siis uude riigikokku pääses esialgsetel andmetel vaid 20 naist, mis on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hinnangul pettumust valmistav tulemus.
"Demokraatlik valitsemiskord tähendab muuhulgas seda, et erinevad ühiskonnagrupid peavad saama võrdselt kaasa rääkida otsuste tegemisel," ütles Sepper ERRi uudisteportaalile.
Samas ei ole see tulemus voliniku sõnul üllatav, sest ka valimisnimekirjade tipus oli naisi vähe.
Selleks, et olukord muutuks peaksid naised valimistel rohkem naiste poolt hääletama ning samas peaksid naised ka ise olema julgemad kandideerima.
"Ei saa loota, et naised valimisnimekirjade tippu jõuaksid, kui ka naisvalijad naispoliitikute poolt ei hääleta. Valijatel on võimalik seda teadlikult käitudes mõjutada," rääkis ta.
Juhtival ametikohal töötavatel naistel takistab karjääriredelil ülespoole liikuda nn klaaslagi.
"Selleks, et naistel oleks võimalik poliitikas mõjule pääseda ja pikemas perspektiivis esinduskogus soolist tasakaalu mõjutada (nt teistele naistele eeskuju andes ja stereotüüpilist ettekujutust keskmisest poliitikust murdes) peaks nende osakaal riigikogus olema vähemalt 30%," märkis volinik.
Volinik Mari-Liis Sepper: naiste vähenev arv riigikogus on pettumus
7. märts 2011
Kui eelmises riigikogu koosseisus oli 24 naist, siis uude riigikokku pääses esialgsetel andmetel vaid 20 naist, mis on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hinnangul pettumust valmistav tulemus.
"Demokraatlik valitsemiskord tähendab muuhulgas seda, et erinevad ühiskonnagrupid peavad saama võrdselt kaasa rääkida otsuste tegemisel," ütles Sepper ERRi uudisteportaalile.
Samas ei ole see tulemus voliniku sõnul üllatav, sest ka valimisnimekirjade tipus oli naisi vähe.
Selleks, et olukord muutuks peaksid naised valimistel rohkem naiste poolt hääletama ning samas peaksid naised ka ise olema julgemad kandideerima.
"Ei saa loota, et naised valimisnimekirjade tippu jõuaksid, kui ka naisvalijad naispoliitikute poolt ei hääleta. Valijatel on võimalik seda teadlikult käitudes mõjutada," rääkis ta.
Juhtival ametikohal töötavatel naistel takistab karjääriredelil ülespoole liikuda nn klaaslagi.
"Selleks, et naistel oleks võimalik poliitikas mõjule pääseda ja pikemas perspektiivis esinduskogus soolist tasakaalu mõjutada (nt teistele naistele eeskuju andes ja stereotüüpilist ettekujutust keskmisest poliitikust murdes) peaks nende osakaal riigikogus olema vähemalt 30%," märkis volinik.
reede, 4. märts 2011
100 aastat naiste õigusi: võrdne esindatus ja vaesus jätkuvalt mureks
EP TÄISKOGU- STRASBOURG 07.-10. MÄRTS
Tähistamaks rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva arutab ja hääletab Euroopa Parlament 8. märtsil kahte naiste õiguste komisjoni poolt koostatud resolutsiooni: esimene neist puudutab soolist võrdõiguslikkust ja teine naiste vaesust.
Tähistamaks rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva arutab ja hääletab Euroopa Parlament 8. märtsil kahte naiste õiguste komisjoni poolt koostatud resolutsiooni: esimene neist puudutab soolist võrdõiguslikkust ja teine naiste vaesust.
kolmapäev, 23. veebruar 2011
Barbi Pilvre esitleb oma esseekogumikku "Minu võitlused"
Teisipäeval, 1. märtsil kell 17 Soome Instituuti Tallinnas, Harju 1 (Kirjanike Maja II korrus) esitlevad oma värskeid raamatuid Maimu Berg ja Barbi Pilvre.
Maimu Bergi romaan "Kirjutajad" ilmus vene keeles (pealkirjaga "Weimari käsikirjad") ning Barbi Pilvre pani viimaste aastate essee- ja artiklitoodangust kokku raamatu "Minu võitlused".
Lisaks meeldivale vestlusele ja veinijoomisele on kavas ka etteasted: Maimu Bergi tutvustab kultuuriajakirjanik Boris Tuch, Barbi Pilvret intervjueerib sotsioloog Marion Pajumets ning Barbi Pilvre intervjueerib Maimu Bergi.
P.S Barbi palub endale mitte tuua lilli ja asendada see kassitoiduga, näiteks kiisueine või kuivtoit Whiskas.
Maimu Bergi romaan "Kirjutajad" ilmus vene keeles (pealkirjaga "Weimari käsikirjad") ning Barbi Pilvre pani viimaste aastate essee- ja artiklitoodangust kokku raamatu "Minu võitlused".
Lisaks meeldivale vestlusele ja veinijoomisele on kavas ka etteasted: Maimu Bergi tutvustab kultuuriajakirjanik Boris Tuch, Barbi Pilvret intervjueerib sotsioloog Marion Pajumets ning Barbi Pilvre intervjueerib Maimu Bergi.
P.S Barbi palub endale mitte tuua lilli ja asendada see kassitoiduga, näiteks kiisueine või kuivtoit Whiskas.
esmaspäev, 7. veebruar 2011
Canossa teekond*: valest ja vastutusest poliitikas ja meedias
Arvamuslugu
Andres Maimik
režissöör
27. jaanuari Eesti Päevalehes
Kui käisin 6. klassis, juhtus mõnikord, et kuidagi ei viitsinud kooli minna. Istusime sõbraga tema köögis, trimpasime koduveini, vitsutasime suitsuvorsti ja kuulasime krigisevalt kassetilt Magnetic Bandi. Koju jõudes oli mul välja töötatud detailitruu kirjeldus, kuidas me käisime klassiga kirjanike majas Jaan Krossiga kohtumas, mida kirjanikuhärra rääkis, mida lapsed küsisid.
Kõnelesin asjast sellise veenvusega, et jäin peaaegu ise ka uskuma. Vist isegi sirvisin „Kolme katku vahel” köidet, et osata pistelistele kontrollküsimustele vastata. Aga ühe asjaga ei osanud ma arvestada – et õpetaja helistab emale. Kogu peenelt välja töötatud valede konstruktsioon varises kokku nagu kaardimajake ja usalduskrediit sulas nagu pudruvõi. Kui tahes lahe ka poleks fantaseerida ja tunda uhkust, kuidas inimesed langevad su täiuslike väljamõeldiste lõksu, on alati kusagil lõtk, kustkaudu tõde sisse pressib. Kui tahes täiuslik poleks roim, alati jäävad maha asitõendid, mida kodused Poirot’d tõl-gendada oskavad. Nii sai varakult selgeks, et valetamine ei tasu pikas perspektiivis ära. Üks asi on lühiajaline võit, teine aga inimeste respekt ja usaldus sinu vastu. Sama peaks pädema kogu sootsiumi kohta. Nii nagu lapse kasvatamisel on olulised positiivsed eeskujud, on ka ühiskonnale tarvis, et eliit hoiaks üleval inimeste usku ühiskonna kõlbelistesse alustesse.
Edasi loe Eesti Päevalehest
***
Andres Maimik
režissöör
27. jaanuari Eesti Päevalehes
Kui käisin 6. klassis, juhtus mõnikord, et kuidagi ei viitsinud kooli minna. Istusime sõbraga tema köögis, trimpasime koduveini, vitsutasime suitsuvorsti ja kuulasime krigisevalt kassetilt Magnetic Bandi. Koju jõudes oli mul välja töötatud detailitruu kirjeldus, kuidas me käisime klassiga kirjanike majas Jaan Krossiga kohtumas, mida kirjanikuhärra rääkis, mida lapsed küsisid.
Kõnelesin asjast sellise veenvusega, et jäin peaaegu ise ka uskuma. Vist isegi sirvisin „Kolme katku vahel” köidet, et osata pistelistele kontrollküsimustele vastata. Aga ühe asjaga ei osanud ma arvestada – et õpetaja helistab emale. Kogu peenelt välja töötatud valede konstruktsioon varises kokku nagu kaardimajake ja usalduskrediit sulas nagu pudruvõi. Kui tahes lahe ka poleks fantaseerida ja tunda uhkust, kuidas inimesed langevad su täiuslike väljamõeldiste lõksu, on alati kusagil lõtk, kustkaudu tõde sisse pressib. Kui tahes täiuslik poleks roim, alati jäävad maha asitõendid, mida kodused Poirot’d tõl-gendada oskavad. Nii sai varakult selgeks, et valetamine ei tasu pikas perspektiivis ära. Üks asi on lühiajaline võit, teine aga inimeste respekt ja usaldus sinu vastu. Sama peaks pädema kogu sootsiumi kohta. Nii nagu lapse kasvatamisel on olulised positiivsed eeskujud, on ka ühiskonnale tarvis, et eliit hoiaks üleval inimeste usku ühiskonna kõlbelistesse alustesse.
Edasi loe Eesti Päevalehest
***
esmaspäev, 31. jaanuar 2011
reede, 28. jaanuar 2011
Kassi/valimis/aasta lubadused
Sellel aastal luban, et:
- kardan vähem ja loodan rohkem,
- söön vähem ja mälun rohkem,
- halan vähem ja hingan rohkem,
- räägin vähem ja ütlen rohkem,
- kritiseerin vähem ja kiidan rohkem,
- vihkan vähem ja armastan rohkem,
- sõidan autoga vähem ja jalutan rohkem,
- joon vähem ja degusteerin rohkem,
- töötan vähem ja teenin rohkem -
siis tulevadki kõik head asjad minu juurde...
Mõned soovitused ja postulaadid (kui juba teadsid, siis pole hullu - kordamine pidi olema tarkusega mingis sugulussidemes):
- Päeval puhka, et saaksid öösel magada
- tänane töö lükka ülehomseks ja sul on kaks vaba päeva
- kui töö valmistab raskusi, lase seda teistel teha
- suur puhkus pole kedagi hauda viinud
- kui Sul tekib tööisu, istu, oota, ehk läheb üle
- elu on kurb aga palk ajab naerma!
***
neljapäev, 13. jaanuar 2011
Pressikutse uuringu "Sooline palgalõhe Eestis" tutvustusele
Head ajakirjanikud, olete oodatud homme, 14. jaanuaril kell 12 sotsiaalministeeriumi pressiruumi uuringu „Sooline palgalõhe Eestis“ tutvustusele.
Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli aastatel 2000-2008 Eesti meeste ja naiste keskmine palgaerinevus 28,7%. Palgalõhe uuringu tellimise eesmärgiks oli saada rohkem infot palgalõhe olemuse ja seda kujundavate tegurite kohta ning anda poliitikakujundamise soovitusi Eestile soolise palgalõhe vähendamiseks. Selleks analüüsiti soolist palgalõhet ja selle põhjuseid Eestis aastatel 2000-2008. Lisaks viidi läbi juhtumianalüüsid personalipoliitikate rollist palgalõhe kujundamisel ning koostati ülevaade soolist palgalõhet puudutavast teoreetilisest ja empiirilisest teaduskirjandusest. Uuringu läbiviijateks oli poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR.
Pressikonverentsil juhatab palgalõhe temaatika sisse sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja. Seejärel annavad uuringust ülevaate Sten Anspal rakendusuuringute keskusest CENTAR ning Marre Karu poliitikauuringute keskusest PRAXIS.
Pressikonverentsi on võimalik jälgida videokonverentsi vahendusel aadressil http://www.ustream.tv/channel/sotsiaalministeeriumi-pressiruum
Uuringu materjalid on pärast konverentsi kättesaadavad sotsiaalministeeriumi kodulehel – selle kohta saadame ka teate.
Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
helena.nommik@sm.ee
6269 321
53 304 974
Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli aastatel 2000-2008 Eesti meeste ja naiste keskmine palgaerinevus 28,7%. Palgalõhe uuringu tellimise eesmärgiks oli saada rohkem infot palgalõhe olemuse ja seda kujundavate tegurite kohta ning anda poliitikakujundamise soovitusi Eestile soolise palgalõhe vähendamiseks. Selleks analüüsiti soolist palgalõhet ja selle põhjuseid Eestis aastatel 2000-2008. Lisaks viidi läbi juhtumianalüüsid personalipoliitikate rollist palgalõhe kujundamisel ning koostati ülevaade soolist palgalõhet puudutavast teoreetilisest ja empiirilisest teaduskirjandusest. Uuringu läbiviijateks oli poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR.
Pressikonverentsil juhatab palgalõhe temaatika sisse sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja. Seejärel annavad uuringust ülevaate Sten Anspal rakendusuuringute keskusest CENTAR ning Marre Karu poliitikauuringute keskusest PRAXIS.
Pressikonverentsi on võimalik jälgida videokonverentsi vahendusel aadressil http://www.ustream.tv/channel/sotsiaalministeeriumi-pressiruum
Uuringu materjalid on pärast konverentsi kättesaadavad sotsiaalministeeriumi kodulehel – selle kohta saadame ka teate.
Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
helena.nommik@sm.ee
6269 321
53 304 974
pühapäev, 26. detsember 2010
Head vana aasta lõppu ja tegusat uut aastat!!!
Hyvää uutta vuotta!
Happy New Year!
Feliz Año Nuevo!
Feliz Año Nuevo!
Naistoimetajad
***
reede, 17. detsember 2010
Jõulumüük raadiomajas
Head ajakirjanikud!
Jõulud on varsti käes ja arvata võib,
Jõulud on varsti käes ja arvata võib,
et kõik pole veel jõudnud kinke varuda.
MTÜ Eesti Naistoimetajad kutsub
20. detsembril kell 11-15
raadiomaja fuajeesse jõulumüügile.
Pakume enda tehtud käsitööd, kunsti ja raamatuid.
Kohtumiseni!
Aita Nurga
MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse liige
Kohtumiseni!
Aita Nurga
MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse liige
jõuluistung 2010
Head naistoimetajad!
Ühenduse viimane jõuluistung toimub
esmaspäeval, 20. detsembril kell 17
EAL büroos.
Kava:
1. Tervitusjook ja suupisted, loosipaki kontroll
2. Tüdrukute jututuba: päkapikk aitab ja ahistab
3. Naiste töötuba: jõuluvana – müüt või tegelikkus
4. Paneeldiskussioon: hea sõna võidab
5. workshop: kas hooletu jääb ilma
Üritust toetame ise kaasavõetud jookide, suupistete ja loosipakiga!
Kohtumiseni esmaspäeval!
Piret, Aita, Merike
Ühenduse viimane jõuluistung toimub
esmaspäeval, 20. detsembril kell 17
EAL büroos.
Kava:
1. Tervitusjook ja suupisted, loosipaki kontroll
2. Tüdrukute jututuba: päkapikk aitab ja ahistab
3. Naiste töötuba: jõuluvana – müüt või tegelikkus
4. Paneeldiskussioon: hea sõna võidab
5. workshop: kas hooletu jääb ilma
Üritust toetame ise kaasavõetud jookide, suupistete ja loosipakiga!
Kohtumiseni esmaspäeval!
Piret, Aita, Merike
Tellimine:
Postitused (Atom)
