Valitsusprogramm tallab naiste õigused jalge alla

Anna-Maria Penu DELFI 06. aprill 2011 Loen valitsusliidu koalitsioonilepingut nagu õudusjuttu. Kas on võimalik, et 2011. aastal ei maini Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuslepe poole sõnagagi soolise võrdõiguslikkuse saavutamise tähtsust? Jah, Eestis on see võimalik. Mis veelgi hullem, leppes leidub küllaga näiteid valitsuse otse vastupidisest suunast: ebavõrdsuse alalhoidmisest ning isegi süvendamisest. Ja seda väidetavalt äärmiselt üllatel eesmärkidel, nagu eesti rahva arvuline kasv ja püsimajäämise tagamine. Kõigepealt segatakse leppes, kas tahtlikult või teadmatusest, teemasid ja termineid, mille taustad, põhjused, tagajärjed ning lahendused on erinevad. Näiteks „Võitlus vägivallaga lähisuhetes ja koolis“ (a. jätkame võitlust lähisuhete vägivalla, sealhulgas koolivägivalla vähendamiseks ja tõkestamiseks) ning samas kinnistatakse lähisuhtevägivalla põhjuseid, pannes naistevastase vägivallaga võitlemine taas kord sõltuma praktiliselt tujust ja tuulest (b. eelarvevõimaluste piires suurendame turvalisusteenuseid osutavate kodanikeühenduste, muuhulgas naiste varjupaikade rahastamist). Keegi ei tea terminite täpset tähendust, ei vaevu seda endale selgeks tegemagi, süvitsi minema, sest see ei ole praeguste valitsejate meelest oluline. (25. novembril 2010 ENÜ eestvedamisel peetud konverentsil kordas ka opositsiooni esindaja Mailis Reps tõsimeeli alusetut ja kahjustavat müüti, nagu oleks naistevastane vägivald peamiselt venekeelse ja madala haridustasemega elanikkonna probleem. Võib-olla just seetõttu sõltub selle teemaga riiklikul tasemel tegelemine „eelarvevõimalustest“, mis tekiksid nagu nõiaväel ja mitte poliitikute otsuste tagajärjel?). See-eest on valitsuskoalitsiooni jaoks vägagi selge prioriteet rahvusluse ja patriotismi kasvatamine („Ajaloo teadvustamine“: a. edendame isamaalist kasvatust ja toetame isamaaliste noorteorganisatsioonide tegevust), mis justkui annaks valitsuse perepoliitikale ülla, kõrgema, lausa õilsa sisu. Vastavalt antud ideoloogiale on rõhk konservatiivsete pereväärtuste kinnistamisel, mis tähendab valitsejate programmi kohaselt kõike muud kui soolist võrdõiguslikkust. Iga kord, kui räägitakse perepoliitikast, räägitakse traditsioonilisest heteroseksuaalsest perekonnast. Loe edasi Delfist.

100 aastat naiste õigusi: ebavõrdsus ja vaesus jätkuvalt mureks

Parlament tähistas 8. märtsil rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva, arutades ja hääletades kahte naiste õiguste komisjoni poolt koostatud raportit: esimene neist puudutab soolist võrdõiguslikkust ja teine naiste vaesust. Samuti võeti vastu tervisealase ebavõrdsuse vähendamist käsitlev raport.

"Euroopa Parlamendis on liiga vähe naisi - 35% - sellest ei piisa, ehkki seda on rohkem kui rahvusparlamentides. Rahvusparlamendid peavad hoolitsema selle eest, et EP-s oleks rohkem naisi. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vastu vastavad otsused ning õigusliku raamistiku, mis suurendaks naiste osakaalu EP-s," ütles EP president Jerzy Buzek rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamise tseremoonial.

Sõna võtsid ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Ungari eesistumise esindaja Enikő Győri, naiste õiguste komisjoni esimees Eva-Britt Svensson (GUE/NGL, Rootsi) ning fraktsioonide esindajad.


Ebavõrdsusega võitlemine

Vajadus vähendada sugudevahelisi palgaerinevusi, suurendada naiste osakaalu vastutavatel ametikohtadel ning suurendada naiste tööhõivet on peamised eesmärgid, mis tuuakse välja raportis "Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidus aastal 2010". Lisaks tuuakse Mariya Nedelcheva (Rahvapartei, Bulgaaria) poolt koostatud raportis esile vajadus laiendada lastehoiuteenuseid ning parandada lastega seotud puhkusi. Raporti poolt hääletas 366, vastu 200 ja erapooletuks jäi 32 saadikut.

Raportis öeldakse ka, et Euroopa Liidu SKT suureneks 30% võrra kui naiste tööhõive, osalise tööajaga töötamise ja tootlikkuse näitajad oleksid meeste näitajatega sarnased.

Vaid 3% suurettevõtete juhtkonna eesotsas on naine. Liikmesriigid peaksid seetõttu rakendama tõhusaid meetmeid, nt kvoodid, et tagada naiste suurem esindatus börsil noteeritud suurettevõtetes ning ettevõtete juhtkondades üldse. Eeskujuks tuuakse siin Norra, Hispaania ning Prantsusmaa.

Parlamendiliikmed nõuavad lisaks siduvate eesmärkide seadmist, et tagada naiste ja meeste võrdne esindatus, samuti tuleb teha täiendavaid jõupingutusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.


Võrdse palga seadusandluse jõustamine

Naiste ja meeste palga erinevus on Euroopa Liidus keskmiselt 18% ja ühes liikmesriigis isegi 30%, ütlevad saadikud ning nad paluvad ELi liikmesriikidel rakendada nõuetekohaselt õigusakte, mis nõuavad võrdset palka võrdse töö eest, ning paluvad komisjonil kohaldada sanktsioone liikmesriikide suhtes, kes seda ei tee.


Vaesuse kõrvaldamine

85 miljonit eurooplast elab allpool vaesuspiiri ja 17% kõigist naistest ELi 27 liikmesriigis elavad vaesuses, märgivad saadikud Rovana Plumbi (Sotsiaaldemokraadid, Rumeenia) poolt koostatud teises raportis. Makromajandus-, raha-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika tuleks läbi vaadata, et tagada naiste jaoks miinimumsissetulek ning majanduslik ja sotsiaalne õiglus, ütlevad saadikud. Raport võeti vastu kätetõstmisega.


Majanduskriis võib suurendada tervisealast ebavõrdsust ELis

Edite Estrela (Sotsiaaldemokraadid, Portugal) koostatud resolutsioonis juhib parlament tähelepanu vajadusele säilitada ja parandada üldist juurdepääsu tervishoiusüsteemidele ja taskukohasele tervishoiule. Rohkem tuleb arvestada haavatavate gruppide erivajadustega, nt naiste, vanurite, dokumentideta sisserändajate ja rahvusvähemuste vajadustega. Raporti poolt hääletas 379, vastu 228 ja erapooletuks jäi 49 saadikut.

2007. aastal varieerus ELis meeste eeldatav eluiga sünnihetkel liikmesriigiti 14,5 aasta võrra, samas kui naiste puhul oli see näitaja 8,3 aastat.

Lisateave:


Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik
: press-ET@europarl.europa.eu
: (+32-2) 28 32192 (Brüssel)
: (+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
: (+32) 498 983 327

naiste vähenev arv riigikogus on pettumus

ERR uudisteportaal

Volinik Mari-Liis Sepper: naiste vähenev arv riigikogus on pettumus
7. märts 2011

Kui eelmises riigikogu koosseisus oli 24 naist, siis uude riigikokku pääses esialgsetel andmetel vaid 20 naist, mis on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hinnangul pettumust valmistav tulemus.
"Demokraatlik valitsemiskord tähendab muuhulgas seda, et erinevad ühiskonnagrupid peavad saama võrdselt kaasa rääkida otsuste tegemisel," ütles Sepper ERRi uudisteportaalile.

Samas ei ole see tulemus voliniku sõnul üllatav, sest ka valimisnimekirjade tipus oli naisi vähe.

Selleks, et olukord muutuks peaksid naised valimistel rohkem naiste poolt hääletama ning samas peaksid naised ka ise olema julgemad kandideerima.

"Ei saa loota, et naised valimisnimekirjade tippu jõuaksid, kui ka naisvalijad naispoliitikute poolt ei hääleta. Valijatel on võimalik seda teadlikult käitudes mõjutada," rääkis ta.

Juhtival ametikohal töötavatel naistel takistab karjääriredelil ülespoole liikuda nn klaaslagi.

"Selleks, et naistel oleks võimalik poliitikas mõjule pääseda ja pikemas perspektiivis esinduskogus soolist tasakaalu mõjutada (nt teistele naistele eeskuju andes ja stereotüüpilist ettekujutust keskmisest poliitikust murdes) peaks nende osakaal riigikogus olema vähemalt 30%," märkis volinik.

100 aastat naiste õigusi: võrdne esindatus ja vaesus jätkuvalt mureks

EP TÄISKOGU- STRASBOURG 07.-10. MÄRTS


Tähistamaks rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva arutab ja hääletab Euroopa Parlament 8. märtsil kahte naiste õiguste komisjoni poolt koostatud resolutsiooni: esimene neist puudutab soolist võrdõiguslikkust ja teine naiste vaesust.

Barbi Pilvre esitleb oma esseekogumikku "Minu võitlused"

Teisipäeval, 1. märtsil kell 17 Soome Instituuti Tallinnas, Harju 1 (Kirjanike Maja II korrus) esitlevad oma värskeid raamatuid Maimu Berg ja Barbi Pilvre.

Maimu Bergi romaan "Kirjutajad" ilmus vene keeles (pealkirjaga "Weimari käsikirjad") ning Barbi Pilvre pani viimaste aastate essee- ja artiklitoodangust kokku raamatu "Minu võitlused".

Lisaks meeldivale vestlusele ja veinijoomisele on kavas ka etteasted: Maimu Bergi tutvustab kultuuriajakirjanik Boris Tuch, Barbi Pilvret intervjueerib sotsioloog Marion Pajumets ning Barbi Pilvre intervjueerib Maimu Bergi.

P.S Barbi palub endale mitte tuua lilli ja asendada see kassitoiduga, näiteks kiisueine või kuivtoit Whiskas.

Canossa teekond*: valest ja vastutusest poliitikas ja meedias

Arvamuslugu
Andres Maimik
režissöör
27. jaanuari Eesti Päevalehes

Kui käisin 6. klassis, juhtus mõnikord, et kuidagi ei viitsinud kooli minna. Istusime sõbraga tema köögis, trimpasime koduveini, vitsutasime suitsuvorsti ja kuulasime krigisevalt kassetilt Magnetic Bandi. Koju jõudes oli mul välja töötatud detailitruu kirjeldus, kuidas me käisime klassiga kirjanike majas Jaan Krossiga kohtumas, mida kirjanikuhärra rääkis, mida lapsed küsisid.

Kõnelesin asjast sellise veenvusega, et jäin peaaegu ise ka uskuma. Vist isegi sirvisin „Kolme katku vahel” köidet, et osata pistelistele kontrollküsimustele vastata. Aga ühe asjaga ei osanud ma arvestada – et õpetaja helistab emale. Kogu peenelt välja töötatud valede konstruktsioon varises kokku nagu kaardimajake ja usalduskrediit sulas nagu pudruvõi. Kui tahes lahe ka poleks fantaseerida ja tunda uhkust, kuidas inimesed langevad su täiuslike väljamõeldiste lõksu, on alati kusagil lõtk, kustkaudu tõde sisse pressib. Kui tahes täiuslik poleks roim, alati jäävad maha asitõendid, mida kodused Poirot’d tõl-gendada oskavad. Nii sai varakult selgeks, et valetamine ei tasu pikas perspektiivis ära. Üks asi on lühiajaline võit, teine aga inimeste respekt ja usaldus sinu vastu. Sama peaks pädema kogu sootsiumi kohta. Nii nagu lapse kasvatamisel on olulised positiivsed eeskujud, on ka ühiskonnale tarvis, et eliit hoiaks üleval inimeste usku ühiskonna kõlbelistesse alustesse.

Edasi loe Eesti Päevalehest

***

Olen naine, palun makske mulle vähem palka!

Liis Kängsepp

Teateid tegelikkusest.

Loe edasi Delfist

Kassi/valimis/aasta lubadused

Sellel aastal luban, et:

• kardan vähem ja loodan rohkem,
• söön vähem ja mälun rohkem,
• halan vähem ja hingan rohkem,
• räägin vähem ja ütlen rohkem,
• kritiseerin vähem ja kiidan rohkem,
• vihkan vähem ja armastan rohkem,
• sõidan autoga vähem ja jalutan rohkem,
• joon vähem ja degusteerin rohkem,
• töötan vähem ja teenin rohkem -

siis tulevadki kõik head asjad minu juurde...

Mõned soovitused ja postulaadid (kui juba teadsid, siis pole hullu - kordamine pidi olema tarkusega mingis sugulussidemes):

• Päeval puhka, et saaksid öösel magada
• tänane töö lükka ülehomseks ja sul on kaks vaba päeva
• kui töö valmistab raskusi, lase seda teistel teha
• suur puhkus pole kedagi hauda viinud
• kui Sul tekib tööisu, istu, oota, ehk läheb üle
• elu on kurb aga palk ajab naerma!

***

Pressikutse uuringu "Sooline palgalõhe Eestis" tutvustusele

Head ajakirjanikud, olete oodatud homme, 14. jaanuaril kell 12 sotsiaalministeeriumi pressiruumi uuringu „Sooline palgalõhe Eestis“ tutvustusele.

Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli aastatel 2000-2008 Eesti meeste ja naiste keskmine palgaerinevus 28,7%. Palgalõhe uuringu tellimise eesmärgiks oli saada rohkem infot palgalõhe olemuse ja seda kujundavate tegurite kohta ning anda poliitikakujundamise soovitusi Eestile soolise palgalõhe vähendamiseks. Selleks analüüsiti soolist palgalõhet ja selle põhjuseid Eestis aastatel 2000-2008. Lisaks viidi läbi juhtumianalüüsid personalipoliitikate rollist palgalõhe kujundamisel ning koostati ülevaade soolist palgalõhet puudutavast teoreetilisest ja empiirilisest teaduskirjandusest. Uuringu läbiviijateks oli poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR.

Pressikonverentsil juhatab palgalõhe temaatika sisse sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja. Seejärel annavad uuringust ülevaate Sten Anspal rakendusuuringute keskusest CENTAR ning Marre Karu poliitikauuringute keskusest PRAXIS.

Pressikonverentsi on võimalik jälgida videokonverentsi vahendusel aadressil http://www.ustream.tv/channel/sotsiaalministeeriumi-pressiruum

Uuringu materjalid on pärast konverentsi kättesaadavad sotsiaalministeeriumi kodulehel – selle kohta saadame ka teate.

Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
helena.nommik@sm.ee

6269 321
53 304 974

Head vana aasta lõppu ja tegusat uut aastat!!!

Hyvää uutta vuotta!

Happy New Year!
Feliz Año Nuevo!

Naistoimetajad

***

Jõulumüük raadiomajas

Head ajakirjanikud!

Jõulud on varsti käes ja arvata võib,

et kõik pole veel jõudnud kinke varuda.

MTÜ Eesti Naistoimetajad kutsub

20. detsembril kell 11-15

raadiomaja fuajeesse jõulumüügile.

Pakume enda tehtud käsitööd, kunsti ja raamatuid.

Kohtumiseni!
Aita Nurga
MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse liige

jõuluistung 2010

Head naistoimetajad!

Ühenduse viimane jõuluistung toimub
esmaspäeval, 20. detsembril kell 17
EAL büroos.


Kava:

1. Tervitusjook ja suupisted, loosipaki kontroll
2. Tüdrukute jututuba: päkapikk aitab ja ahistab
3. Naiste töötuba: jõuluvana – müüt või tegelikkus
4. Paneeldiskussioon: hea sõna võidab
5. workshop: kas hooletu jääb ilma

Üritust toetame ise kaasavõetud jookide, suupistete ja loosipakiga!

Kohtumiseni esmaspäeval!
Piret, Aita, Merike

Feminism ja naisõiguslus

27.nov. toimunud Feminari jälgedes.

Dagmar Kase ettekanne tänases Sirbis lühendatud kujul:
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11732%3Afeminism-ja-naisoiguslus-&catid=6%3Akunst&Itemid=10&issue=3325

Kuigi nii feminismi kui naisõigusluse eesmärgiks on subjekti ja objekti suhte ümbersõnastamine ja määratlemine, on nende mõistete tähendused, nendest arusaamine ja nende kasutamine deformeerunud. Ettekanne põhineb eestikeelsetel internetikommentaaridel, käsitledes teadvustamata ja deformeeritud mütoloogiat muuhulgas läbi järgnevate küsimuste: miks ja kuidas eristatakse feminismi/feministe ja naisõiguslust/naisõiguslasi; mida ja milliseid väiteid me usume; millele toetub tähenduste muutmine ja kinnistamine? Ettekandes vaadeldakse eelarvamuste, hirmu ja võimu vahelisi suhteid meie tavamõistete maailmas.


Feminism ja naisõiguslus
Sirp 10.12.2010


Kuigi feminism esineb mitmesuguses vormis, on enamiku jaoks feminist see, kes arvab, et naised on ahistatud olukorras ning tahab parandada naiste positsiooni, naisõiguslus on sellega võrdlusmärgilises suhtes.

Kas keeles kasutatav naise mõiste ja selle sotsiaalse tähendusega seotud mõisted on ikka ühesugused? Kui pidada (keele)konstruktsioone tegelikkuseks, siis loome taas juba eksisteerivat mõistete ja tähenduste võrgustikku, küsimata, kas, miks ja kuidas eristatakse feminismi (feministi) ja naisõiguslust (naisõiguslast); kes seda diskursust toodab; kelle või mille huvides deformeeritakse tähendusi ja millises kontekstis teatud sõnu kasutatakse?

Kui vaadata viimasel ajal avaldatud inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid artikleid ning nende Interneti-kommentaare, võib väita, et tähendusi tahavad muuta emotsionaalsed inimesed, kes konstrueerivad tegelikkust iseseisvalt ja kindlustavad seda konstruktsiooni sotsiaalselt. Tegelikkuse iseseisva konstrueerimise all pean ma silmas seda, et iga kommentaator võtab aluseks mõne teksti ja selle esitusviisi, vaadeldes seda enda valitud vaatepunktist, tihtipeale kaotab kommentaar oma tähenduse, sõnumi ja mõtte, saades artiklist endast olulisemaks.

Müütide elushoidmine on seotud ühise arusaamise, ühtekuuluvuse loomise ja hoidmisega. Ameerika Ühendriikide teoreetik James Carey on väitnud, et rituaalne vaade ei ole suunatud sõnumite levitamisele ruumis, vaid ühiskonna säilitamisele ajas

1. 2. novembri Postimehe artiklist „Gümnasistidele õpetatakse soolist võrdõiguslikkust” võib lugeda, et „sotsiaalministeerium korraldab novembris kõigi maakondade koolides gümnaasiumiõpilastele infotunnid, mille eesmärk on püüda vähendada naiste ja meeste ebavõrdsust Eesti tööturul. [---] samuti saab ministeerium infotundide tulemusel teha plaane, kuidas viia haridusprogrammi soolise võrdõiguslikkuse temaatikat”.

2 See tekitas elava keskustelu. Kommentaator, kes esines nime all „Häbematu vaenu külvamine” … leidis, et „see salakaval feministlik õõnestustöö ühiskonna lõhestamiseks ja noorte inimeste meelekindluse kõigutamiseks on lausa kuritegelik! -- Selline on tulemus, kui riigiametites on juba ca 75% naisi... [---]” (kommentaaride kirjapilt muutmata – D. K.).

3 Nuhkija.blogspot. com teatas, et „lastele tuleb hoopis õpetada, et meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust ei ole kunagi olnud, ei ole ka praegu ning ei saa ka kunagi olema. [---].
Õpetada on vaja aga AUSTUST teineteise suhtes sest IGA naine on potentsiaalne EMA ja see on iga naise kõige püham kohus. Naise KOHUS inimkonna ees on kasvatada last ning mehe KOHUS on see teha naise jaoks võimalikult kergeks materiaalselt. See nn „võrdõiguslikkus” aga TOO DAB homoraste, rullnokki ning südametuid kesksoost olendeid kellele pole püha muud kui ainult oma ihad ja seda kõigi teiste arvel.”

4 Kommentaatorite tahe luua endale sobiv reaalsus viib eneserahulduseni, mille puhul tegelikkusekäsitlus sõltub suures osas ühiskonna soovist ja võimest kõiki väärtusi tendeerida ja determineerida.

Tähenduste muutmine ja kinnistamine kannab eneses ohtralt subjektiivseid tähendusi, mis tulenevad eelkõige eelarvamustest, hirmust ja võimu(iha)st. Rohkem kui kolmkümmend aastat on feministlike teooriate keskpunktis olnud võim, selle hindamine ja analüüs. Prantsuse filosoof Michel Foucault on leidnud, et diskursuse distsiplineeritud teadvus on kõige tõhusam kontrollivorm.

Üks nn moraalse paanika tekkemehhanism on konstrueeritud draama ja põnevus. Kui olukord või isik on määratletud kui ühiskonna väärtustele ja huvidele ohtlik, siis esitatakse seda tavaliselt stereotüüpsel kujul, „õigesti” mõtlevad inimesed on selle vastu ja tõusevad n-ö barrikaadidele.

Barrikaadidele sundis kommentaatorid minema 15. oktoobril Eesti Päevalehes ilmunud Brigitta Davidjantsi artikkel „Viha õhutamise õigus pole inimõigus”, milles autor mainib, et „sõnavabadus ei vabanda seda, miks meedia avaldab regulaarselt viha külvavaid sõnavõtte. Neid lugedes tundub vahel, et artiklite taga on vähemusteviha, mida kirjutajad endale isegi ei teadvusta. [---] Ja vähemalt Eestis ei suhtu valitseva mehelikkuse esindajad erinevustesse sõbralikult, olgu tegu välismaalaste, naiste või homodega.”

5 Oma arvamust avaldab teiste hulgas Heiki Suurkask, kelle sõnul „[---] käesolevast artiklist võiks aru saada vaid ühel tingimusel: kui siin ei väljenduks taas feministlik meestevihkamine, võiks ehk sallivusest edasigi arutada. [---] praegu käib üheaegselt kaks kampaaniat – „väikekodanliku peremudeli” vastu ja homoseksuaalse peremudeli poolt. Ehk iga feminist peaks jätma mehe maha ja parem kui üldse mitte sünnitama, samas kui abielu jääks juba puhtalt homode päralt.”

6 1998. aastal Tartu ülikooli poliitilise ideoloogia kursusel koostatud Tõnis Sae, Peeter Undi ja Karin Muoni referaadiga „Mida mõista feminismi all?” kaasnes tudengite seas küsitlus, mis või kes seostub mõistega „feminism”. „Mis” küsimusele vastati „naine”, „iseteadlikkus”, „võrdõiguslikkus”, „sõltumatus”, „võitlus”, „võitleja” ja „naisõiguslus”. [---] Üldine hoiak feminismi suhtes oli negatiivne. Naistudengid nimetasid feministe „jobudeks naisteks”, „mõttetuks jamaks”, „naisteks, kes ei suuda ennast mujal realiseerida.
Meeste hoiak oli veel negatiivsem: „hull naine”, „naised, kes arvavad, et nad on pahade meeste poolt rõhutud”, „meestevaenulikkus”, „alaväärsuskompleksi põdevad naised”, „agressiivne naine”, „tühja koha pealt probleemide tekitamine”, „üleliigne iseteadlikkus ja kiuslik naisideoloogia”.

7 Küsitluse käigus selgus, et tudengid ei taha n-ö feminismiparteiga ühineda, sest „Eestis pole feminism võimalik, kuna [---] eesti keeles ei eristata mees- ja naissugu; kuna 50 aastat on tulnud olla nõukogude naine, kes juhtis traktorit ja pole justkui millegi eest võidelda”. Lisaks seostus meessoo esindajatel feminismiga ka seks või siis selle puudumine: „mitteseksivad naised”, „lesbism” ja „porno”. Naistel ei seostunud feminism kordagi sõnaga „seks”, küll aga märgiti ahistamist ja diskrimineerimist.”

8 Lugedes praegu kaksteist aastat tagasi kirjapandut, tuleb tõdeda, et kui selle aja jooksul on midagi Eestis muutunud, siis vaid see, et „feminismi/feministi” ja „naisõigusluse/naisõiguslase” tähendus on veelgi kaugenenud: juurde on haaratud kaasmõisteid, kuid tähenduste negatiivsed varjundid on alles. Seega tollane arusaam ei ole minevik, see on praegu meiega siin.

Kuidas tähendusi positiivsemaks muuta? Üheks võimaluseks on häbi ja kartuseta koondada üritused ja inimesed loosungi „Feministid tulevad kell kolm” alla, mis muu hulgas tõendab feministide olemasolu ja nende saabumist ning mitte vähem tähtis ei ole fakt, et feministid ei saabu pimedas ja nad ei lahku.

1 Raivo Palmaru, Munakivitee lõpus. Keele ja kommunikatsiooni mõjust ühiskonna terviklikkusele. – Keel ja Kirjandus 2005, nr 1, lk 44. http://www.ceeol.com/aspx/ getdocument.aspx?logid=5&id=526C9DD4-76D2-11D9AA90-0080AD3A5A91 [11/24/10].

2 Gümnasistidele õpetatakse soolist võrdõiguslikkust. – Postimees. http://www.postimees.ee/?id=335526, 02.11.2010. [26/11/10].

3 Häbematu vaenu külvamine... Gümnasistidele õpetatakse soolist võrdõiguslikkust. – Postimees. http://www. postimees.ee/?id=335526&com=1, 02.11.2010. [26/11/10].

4 nuhkija.blogspot.com. Gümnasistidele õpetatakse soolist võrdõiguslikkust. – Postimees. http://www.postimees. ee/?id=335526&com=1, 02.11.2010. [26/11/10].

5 Brigitta Davidjants, Viha õhutamise õigus pole inimõigus. – Eesti Päevaleht. http://www.epl.ee/artikkel/585352, 15.10.2010. [26/11/10].

6 Heiki Suurkask, Brigitta Davidjants, Viha õhutamise õigus pole inimõigus. – Eesti Päevaleht. http://www.epl.ee/ artikkel/585352&kommentaarid=0, 15.10.2010. [26/11/10].

7 T. Saag, P. Unt, K. Muoni, Mida mõista „feminismi” all? Referaat kursusel „Poliitilised ideoloogiad”. TÜ, 1998.

8 Samas. Lühendatud ettekanne 27. X feminaril „Feministid tulevad kell kolm”.

Kelle probleem on naistevastane vägivald

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ)
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu
Pressiteade
26.11.2010

Eile, ÜRO ülemaailmsel naistevastase vägivallaga võitlemise päeval toimunud konverentsil „Kelle probleem on naistevastane vägivald?” jagasid Euroopa kogemusi võitluses naistevastase vägivallaga Rootsi võrdõiguslikkuse ministri endine nõunik Lars Bäck Javier ja Euroopa Nõukogu CAHVIO (Ad Hoc Committee on Preventing and Combating Violence Against Women and Domestic Violence) komitee liige Truchero Cuevas. Euroopa Nõukogu tööst naistevastase vägivalla tõkestamiseks rääkis Mailis Reps, Eesti delegatsiooni liige Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees.

Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla teema käsitlemine maailmas hoogustunud. ÜRO algatas 2008.a. pikemaajalise kampaania „Koostöös lõpetame naistevastase vägivalla“, Euroopa Nõukogus on lõppjärgus naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni koostamine.

Eesti valitsus on naistevastase vägivalla teemat jätkuvalt alatähtsustanud, justiitsministeeriumi vägivalla vastu võitlemise arengukava aastateks 2010-2014 vaatab naistevastasest vägivallast mööda. Konverentsil toimunud justiitsministeeriumi ja erakondade esindajate ümarlauad „Eesti riigi tegevus võitluses naistevastase vägivallaga“ jäi samuti hambutuks.

Seoses eeltooduga tegi ENÜ konverentsi lõppedes avaliku pöördumise „Aeg on teha lõpp naistevastasele vägivallale“ Riigikogu, valitsuse, kohalike omavalitsuste ja teiste otsustajate poole konkreetsete algatustega naistevastase vägivalla vähendamiseks ja lõpetamiseks Eestis.

Konverentsil tunnustas ENÜ Valge Lindi auhinnaga Rahvusringhäälingu heategevusprogrammi Jõulutunnel töörühma. „Perevägivallast kui ühiskonna tabuteemast avameelselt rääkimine andis paljudele naistele julgust oma probleemidele lahenduse otsimiseks. Tänu saatega kogutud rahale said Eesti naiste varjupaigad aidata paljusid vägivalla all kannatavaid naisi ja lapsi,” sõnas ENÜ eesistuja Laine Tarvis.

Konverentsi toetas Hasartmängumaksu Nõukogu.
Lisainfo:Laine Tarvis,Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja, tel. 56223718, laine.tarvis@mail.ee
Inga Mikiver,Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja, tel. 5264697, tallinn@naisteabi.ee


Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (www.enu.ee) on avatud ja demokraatlik naiste ühenduste koostöövõrgustik, mis ühendab üle 150 erineva naisühenduse.ENÜ sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes, et dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu (www.naisteabi.ee) on 2005.a. loodud organisatsioon, kelle tegevuse esmaseks eesmärgiks on abistada lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi (vajadusel koos lastega) ning aidata neil välja tulla vägivallaringist.

****

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhind läheb Jõulutunneli töörühmale

ENÜ pressiteade

Auhind antakse üle neljapäeval, 25. novembril kell 12.30 Mustpeade Majas ülemaailmse naistevastase vägivallaga võitlemise päeva raames toimuval konverentsil.

2004. aastal algatatud Valge Lindi auhind (stop violence against women - peatada naistevastane vägivald) antakse välja üksikisikule või organisatsioonile, kes möödunud aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

Laine Tarvis, ENÜ eesistuja:“ Täname Jõulutunneli tegijaid perevägivalla kui Eestis kõige laiemalt levinud naistevastase vägivalla vormi käsitlemise eest oma saates. Perevägivallast kui ühiskonna tabuteemast terve pika saatepäeva jooksul avameelselt rääkimine andis väga paljudele naistele julgust oma probleemidele lahenduse otsimiseks. Tänu saatega kogutud rahale said kõik Eesti varjupaigad aidata paljusid vägivalla all kannatavaid naisi ja lapsi.”

Valge Lindi auhinna on pävinud:

2004 Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuurist
2005 Põhja-Tallinna Valitsus
2006 Tartu Naiste Varjupaik
2007 Ene Augasmägi Tapa vallavalitsusest
2008 Jõhvi Vallavolikogu
2009 Kadri Ibrus, Eesti Päevalehe ajakirjanik

Jõulutunnel on tundlikkust ja sotsiaalset närvi nõudev heategevusprogramm, mis igal aastal aitab kaasa miljonite kroonide kogumisele abivajajate toetuseks. Viimase, kümnenda Jõulutunneliga saadi naiste varjupaikade ja nõuandetelefoni heaks ligi 1,5 miljonit krooni annetusi. "Vaatamata viletsale majandusaastale ja pealtnäha ebatavalisele teemale oli televaatajate toetus kummardusväärselt suur. Heategevuspäev kujunes senistest kõige kõnekamaks ja pakkus vaatajaile järelemõtlemist veel pikaks ajaks," sõnas Jõulutunneli saatejuht ja produtsent Margus Saar.

Täpsem informatsioon:
Laine Tarvis, ENÜ eesistuja
56 223 718

ENÜ(www.enu.ee) on avatud ja demokraatlik naiste ühenduste koostöö vorm, mille sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.
ENÜ-ga on ühinenud 55 naisteühendust, sealhulgas 14 naisteühenduste ümarlauda. Kokku ühendab ENÜ otse ja läbi piirkondlike ümarlaudade üle 100 naisorganisatsiooni.

Naistevastast vägivalda tuleb kajastada asjatundlikult ja erapooletult

Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
22.11.2010

Naistevastast vägivalda tuleb kajastada asjatundlikult ja erapooletult.

Algava nädala neljapäeval, 25. novembril tähistatakse naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva. Kogu maailmas korraldatakse hulgaliselt ettevõtmisi eesmärgiga tõsta ühiskonna teadlikkust naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest, suunata sellele avalikkuse tähelepanu, õpetada märkama, ära tundma ja ära hoidma erinevaid naiste vastu suunatud vägivalla vorme.

Seoses sellega saabuvad Eestisse oma kogemusi jagama rahvusvahelise tuntusega eksperdid, spetsialistid ja loovinimesed. Toimuvad praktilised töötoad, videoesitlused, konverentsid, erakondade ümarlaud, sotsiaalministri vastuvõtt ja temaatiline tantsuetendus. Eesti Naisteühenduste Ümarlaud annab 25. novembril üle Valge Lindi auhinna.

Meedia rolli naistevastase vägivalla kui äärmiselt tundliku teema käsitlemisel ning avaliku arvamuse kujundamisel on väga suur. Kuigi viimastel aastatel on olukord paranenud, leidub ikka veel juhtumeid, kui teema kajastamisel otsitakse eeskätt kõmu, verd ja pisaraid, nägemata juhtumis sügavamat ühiskondlikku ja isiklikku probleemi. Pressinõukogu on tunnistanud eksimusi seoses sellise juhtumi käsitlemisega trükimeedias.

Juhime ajakirjanike ja kõigi meedias tegutsevate isikute tähelepanu Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ) soovituslikele juhistele, millest ajakirjanikud peaksid lähtuma, kui kajastavad oma töös naistevastast vägivalda. Samuti võib leida rohkesti abimaterjali internetis.

Paneme ajakirjanikele südamele selle teema käsitlemise vajalikkust, kuid „… põhjaliku ja tundlikuma kajastamise kõrval peab meedia juurutama sisekultuuri, lähtudes respektist, mis välistaks igasuguses vormis ahistamise ja türannia ning soolise diskrimineerimise mis tahes kujul. Ajakirjandus peab tagama, et kui kuskil esineb naistevastast vägivalda, siis kajastatakse seda erapooletult, adekvaatselt ja asjakohaselt.“ (IFJ)

Merike Viilup
Eesti Naistoimetajad
naistoimetajad@gmail.com



Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon
Naistevastase vägivalla kajastamisest


Mis on naistevastane vägivald?

· ÜRO 1993. a deklaratsioonis naistevastase vägivalla likvideerimise kohta määratletakse naistevastane vägivald mis tahes teona, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada naistele füüsilist, seksuaalset või psühholoogilist kahju või kannatusi, kaasa arvatud sellise teoga ähvardamine, sundimine või meelevaldne vabaduse võtmine, olenemata sellest, kas see leiab aset avalikus või eraelus. Selle hulka kuuluvad: koduvägivald, seksuaalvägivald, emotsionaalne ja psühholoogiline väärkohtlemine, sunnitud prostitutsioon, inimkaubandus sunnitöö või -prostitutsiooni eesmärgil, seksuaalne ekspluateerimine, seksuaalne ahistamine, kannatusi põhjustavad kombetalitused (k.a aumõrvad ja lapsetapud) ning muud soolisusest lähtuvad diskrimineerivad tegevused.

· Maailma Terviseorganisatsioon loetleb lisakategooriatena järgmisi naistevastase seksuaalvägivalla näiteid:
- vägistamine, mille paneb toime elukaaslane, kohtamispartner või võõras;
- süstemaatiline vägistamine relvakonflikti ajal (k.a noorte tütarlaste röövimine nende rasestamise eesmärgil);
- soovimatu seksuaalne lähenemine või ahistamine, k.a seksi nõudmine vastutasuks heateo eest;
- sunnitud abielu või kooselu, kaasa arvatud laste abielu;
- rasestumisvastaste vahendite kasutamise või sugulisel teel levivate haiguste vastase kaitse muude meetmete rakendamise õiguse mitteaustamine;
- naise seksuaalse (või kehalise) puutumatuse vastu suunatud vägivaldne tegevus, kaasa arvatud naise suguorganite vigastamine, kohustuslik süütuse kontrollimine ja pealesunnitud abort;
- sunnitud prostitutsioon ja inimkaubandus seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil.

· Human Rights Watch väidab: Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kogeb kogu maailmas ligikaudu neljandik naisi oma elu jooksul seksuaalset vägivalda. Kuni kolmandikku kõigist naistest on meessoost intiimpartner füüsiliselt rünnanud. Vägivalla läbi elanud naised ei teata kogetust piisavalt, kartes sotsiaalset märgistamist (nende enda kogukonna siseselt), oma turvalisuse pärast ning neid kaitsma pidavate institutsioonide asjakohaselt reageerimata jätmise tõttu.


Kus see aset leiab?

· Amnesty International teatab:
- Euroopas on koduvägivald 16–44-aastaste naiste seas oluline surma ja puuete põhjustaja;
- USA-s langeb iga 6 minuti järel üks naine vägistamise ja iga 15 sekundi järel üks naine peksmise ohvriks;
- naiste vägistamine on laialt levinud relvakonfliktide (nt Colombia ja Darfur) ajal;
- inimkaubandusest naistega on kujunenud üleilmne nähtus: ohvritele saab osaks seksuaalne ekspluateerimine, sunnitöö ja väärkohtlemine. Naiste mõrvu Guatemalas, Venemaal, Indias ja muudes riikides tihtipeale ei uuritagi ning süüdlased jäävad karistamata.
· Paljudes maades ei ole koduvägivald isegi mitte seadusevastane ning tööseadustes on türanniseerimise ja ahistamise vastased sätted nõrgad või pole neid üldse.

Mida saab meedia ära teha?

Selle teema põhjaliku ja tundlikuma kajastamise kõrval peab meedia juurutama sisekultuuri, lähtudes respektist, mis välistaks igasuguses vormis ahistamise ja türannia ning mis tahes kujul soolise diskrimineerimise. Ajakirjandus peab tagama, et kui kusagil esineb naistevastast vägivalda, siis kajastatakse seda erapooletult, adekvaatselt ja asjakohaselt.

Uudistes ei kajastata naiste ja tütarlaste vastast vägivalda piisavalt või siis tehakse seda halvasti. Väga sageli ei võeta ajakirjanduses arvesse relvakonfliktide tagajärjel aset leidvat ja tihtipeale mõlemapoolset süstemaatilist seksuaalvägivalda või ei tõsteta seda küllaldaselt esile. Lisaks ilmneb 2005. aasta globaalse meediamonitooringu projekti tulemustest, et teemade seas, mille puhul naisi kujutatakse ohvri rollis, on kodu- ja seksuaalvägivald kõige vähem kajastatavad valdkonnad.

Ajakirjandus peab rohkem ära tegema, tagamaks, et üldsusel oleks naistevastase vägivalla hirmuäratavast levikust rahvusvahelises mastaabis realistlik, kõikehõlmav ning täpne ülevaade.

Samas ei saa sellise tundliku teema kajastamine olla improviseeritud. See eeldab asjatundlikkust, inimlikkust ja austust. Kui kannatanutega tegelemisel ei järgita kõrgeimaid standardeid (näiteks halvasti korraldatud usutlused), siis võib see traumat süvendada ja põhjustada raskeid katsumusi üleelanuile isegi täiendavaid kannatusi ning halvendada nende katsumuste pikaajalisi mõjusid.


IFJ juhised naistevastase vägivalla kajastamiseks

1. Naistevastane vägivald tuleb tuvastada täpselt, vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud määratlusele, mis on sätestatud ÜRO 1993. a deklaratsioonis naistevastase vägivalla likvideerimise kohta.

2. Kasutage täpset, mitte hinnanguid andvat keelt. Näiteks vägistamist või seksuaalset rünnet ei või mitte mingisugusel viisil seostada normaalse seksuaalkäitumisega ning inimkaubandust naistega ei tohi segamini ajada prostitutsiooniga. Otsustamisel, kui palju kujukaid detaile esitada, lähtub hea ajakirjanik tasakaalustatusest. Liiga palju oleks võib-olla sensatsioonijanune ja tarbetu, liiga vähe võib aga ohvri kaasust nõrgestada. Kajastuse keeles tuleb alati vältida vihjeid, et võib-olla oli läbielanu ise süüdi või muul viisil rünnaku või temavastase vägivallateo eest vastutav.

3. Niisuguse raske katsumuse läbi elanud inimene ei soovi, et teda kirjeldatakse „ohvrina“, välja arvatud juhul, kui ta ise kasutab seda sõna. Siltide kleepimine võib olla valus. Sel viisil kannatanud inimese tegelikkust kirjeldab täpsemalt termin „läbielanu“.

4. Tundlik kajastamine tähendab kindlustamist, et meediaintervjuuks kohtumine vastab läbielanu vajadustele. Ligiduses peab olema naissoost intervjueerija ning intervjuu koht peab alati olema turvaline ja privaatne, lähtuvalt mõistmisest, et läbielanule võidakse külge kleepida sotsiaalne stigma. Ajakirjanikud peavad tegema kõik, mis nende võimuses, vältimaks võimalust, et intervjueeritav seatakse täiendava väärkohtlemise ohtu. Selle hulka kuulub niisuguse tegevuse vältimine, mis võib õõnestada tema elukvaliteeti või kogukondlikku staatust.

5. Kohelge läbielanut austusega. Ajakirjaniku jaoks tähendab see privaatsuse austamist ning üksikasjalikku ja täielikku teavitamist nii igas intervjuus käsitletavatest teemadest kui ka selle kohta, kuidas see esitatakse. Läbielanul on õigus keelduda vastamast mis tahes küsimusele ning mitte avaldada rohkem teavet, kui ta sobivaks peab. Ajakirjanik peab olema hilisemaks ühendusevõtmiseks kättesaadav: kontaktandmete andmine intervjueeritavale tagab, et tal on võimalik hoida kontakti, kui ta seda soovib või vajab.

6. Kasutage statistikat ja sotsiaalset taustteavet, et asetada juhtum kogukonnas esineva vägivalla või konflikti konteksti. Lugejale ja meediapublikule tuleb anda laiem pilt. Mõistmist süvendavad alati naistevastase vägivalla ekspertide, nagu näiteks DART-keskuse (Dart Center for Journalism and Trauma) ekspertide arvamused, mis annavad asjakohast ja kasulikku teavet. See tagab ühtlasi, et ajakirjandusest ei jää kunagi niisugust muljet, et naistevastane vägivald kätkeb endas seletamatut tragöödiat, millele pole võimalik lõppu teha.

7. Jutustage terviklik lugu. Mõnikord kirjeldatakse ajakirjanduses ainult teatud juhtumeid, keskendudes nende traagilistele külgedele, kuid oleks hea, kui ajakirjanik mõistaks, et väärkohtlemine võib olla ühiskonna pikaajalise probleemi, relvakonflikti või kogukonna ajaloo osa.

8. Säilitage konfidentsiaalsus. Osana kohusest olla ettevaatlik lasub meedial ja ajakirjanikel eetiline vastutus mitte avalikustada trükis ega eetris konkreetseid nimesid ega kohti, mis võiks hiljem mis tahes viisil vähendada läbielanute või tunnistajate ohutust ja turvalisust. See on eriti oluline juhul, kui vägivalla taga on politsei, konfliktis osalevad väeosad, riigi- või valitsusametnikud või muude suurte ja mõjuvõimsate organisatsioonidega seotud isikud.

9. Kasutage kohalikke allikaid. Ajakirjanik, kes võtab sobiva intervjuutehnika, -küsimuste ja -koha üle otsustamiseks ühendust kohapeal viibivate ekspertide, naisühenduste või -organisatsioonidega, teeb alati head tööd ning suudab vältida niisuguseid olukordi, kus meesoperaatori või -reporteri sisenemine eraldatud kohta ei ole aktsepteeritav või mis võiks põhjustada piinlikkust või vaenulikkust. Alati tuleb kasuks, kui ajakirjanik harib ennast konkreetse kultuurikonteksti valdkonnas ja suhtub sellesse lugupidavalt.

10. Esitage kasulikku teavet. Meediakajastus, mis sisaldab allikate andmeid ja kohalike tugiorganisatsioonide või -teenistuste kontaktandmeid, pakub läbielanutele ja tunnistajatele ning nende perekondadele ja teistele, kes võivad olla juhtumiga seotud, eluliselt tähtsat ja kasulikku teavet.

******

KUTSE

Olete oodatud osalema naistevastase vägivalla vastu
võitlemise nädala raames toimuvatel üritustel

FEMINISTID TULEVAD KELL KOLM

24.11 - 28.11.2010 Tallinnas

Projekt käsitleb naistevastast vägivalda, vägivallatu ühiskonna võimalikkust ja võimatust, kus naised saavad ise aktiivselt osaledes arendada, luua ja kaitsta oma ühiskondlikke ning kultuurilisi õigusi.

Projekti eesmärgiks on tõsta teadlikkust naistevastasest vägivallast kui inimõigusteemast ja suunata sellele avalikkuse tähelepanu, õpetada märkama, ära tundma ja ennetama erinevaid naiste vastu suunatud vägivalla vorme.
Keskseteks märksõnadeks on naine, naise keha, selle mõtestamine, selle kasutamine, sellest arusaamine ja selle vastu suunatud vaimne, seksuaalne, füüsiline, sümboolne, institutsionaalne ja strukturaalne vägivald nii avalikus kui ka isiklikus elus.

Projekti raames toimuvad praktilised töötoad, temaatilised videoskriiningud, teoreetiline Feminar ja performance-etendus. Töötubades pakuvad juhendajate erinevad tehnikad uusi, värskeid mõtteid, tundmusi, vahendeid vabanemaks valitsevatest arhailistest arusaamadest naistest ja nende kehadest, mis taastoodavad patriarhaalse ühiskonnasüsteemi olemusest tulenevat naiste vastast vägivalda.

Programm ja lisainfo:
http://feministid.blogspot.com/
Facebooki Feministid tulevad kell kolm lehelt.

Täpsem informatsioon:
Dagmar Kase tel 56 646250, dagmar.kase@artun.ee

PROGRAMM

OSAVÕTT KÕIGIST ÜRITUSTEST TASUTA (va PIDU 27.11)!
Üritustele eelregistreeruda kuni 22.11.2010
e-posti aadressil feministidtulevad@gmail.com

Kolmapäev, 24.11.2010

17.00 - 20.00 Töötuba "We Build Sisterhood! / Koos saavutame rohkem!" (inglise keeles)

Tallinna Ülikool, ruumis M 648, Uus-Sadama 5

Malin Gustavsson (Soome)
Sooline võrdõiguslikkus, feminism; arutelu seksuaalse ahistamise teemal; katsed rääkida meeste vägivallast naiste vastu kohtavad sageli tugevat vastuseisu. Vastuseis sõltub sellest, kes sa oled, kus sa oled ning millal juhid tähelepanu soolisele ebavõrdsusele. Olukord, kus pead ennast pidevalt kaitsma, võib tekitada pettumust ja frustratsiooni. Töötoas juhitakse tähelepanu igapäevastele võtetele, mida meist igaüks ning ka grupid saavad kasutada eneseusu kasvatamiseks ja üksteise toetamiseks konstruktiivsema dialoogi arendamise eesmärgil.

20.45 - 21.45 Videoskriining "Preoccupation / Järjepidev tegevus" (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8

Neljapäev, 25.11.2010

10.00 - 14.00 Konverents "Kelle probleem on naistevastane vägivald?"
http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=386
eelregistreerimine: 2010konverents@gmail.com
Mustpeade Maja, Pikk tn 26
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhinna üleandmine

17.00 - 20.00 Töötuba "Feminist Self Defense / Feministide enesekaitse"
inglise keeles

Tallinna Ülikool, ruum T314, Narva mnt 25

Milla Ahola (Soome)
Psüühiline, verbaalne ja füüsiline enesekaitse naistele ja trans-inimestele, sh mängud ja rollimängud.
Lisainfo vene keeles: http://www.myspace.com/feministskajasamozaschita
Inglise keeles: http://www.myspace.com/feminist_sister

20.45 - 21.45 Videoskriining „Fragility / Haprus“ (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8

Reede, 26.11.2010

17.30 - 20.00 Töötuba "Empowerment and Basic Self-esteem / Enesekehtestus
ja eneseväärikus"
inglise keeles
Tallinna Ülikool, ruum M 648, Uus-Sadama 5

Maite Sarrió Catalá (Hispaania)

20.45 - 21.45 Videoskriining „ Resistance / Vastuseis“ (FemLink)
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8

Laupäev, 27.11.2010

11.00 - 17.00 FEMINAR

sünkroontõlkega eesti keelde
Tallinna Ülikooli Tallinna saal (M 218), Uus-Sadama 5

Kava:

11.00 - 11.20 Feminism ja naisõiguslus – vägivald tähenduste ruumis.

Dagmar Kase (Eesti)
Kuigi nii feminismi kui naisõigusluse eesmärgiks on subjekti ja objekti suhte ümbersõnastamine ja uuestimääratlemine, on antud tähendused, nendest arusaamine ja nende kasutamine deformeerunud. Ettekanne põhineb eestikeelse Internetiruumi kommentaaridel, käsitledes antud teadvustamata ja deformeeritud mütoloogiat muuhulgas läbi alljärgnevate küsimuste: miks ja kuidas eristatakse feminismi-feministe ja naisõiguslust-naisõiguslasi; mida ja milliseid väiteid me usume; millele toetub tähenduste muutmine ja kinnistamine; eelarvamuste, hirmu ja võimu vahelised suhted meie igapäevaelu mõistetemaailmas?

11.20 - 11.40 Mida tähendab rääkida emakeeles isamaal asuvas isakodus? Mõtteid nais(t)e enesevägivallast.

Anna-Maria Penu (Eesti / Hispaania)
Ettekanne toonitab nais(t)e hääl(t)e, keele ja pilkude, jälgede jätmise vajalikkust üldisesse kultuuriloosse, naisliini järjepidevuse hoidmise olulisust fragmenteeritud üksikute heledamate tähtede kõrval. Ja seda nii isiklikus kui ka avalikus sfääris, kus naistevahelise solidaarsuse ja koostöö tähtsus on asendamatu. Kuid mida tähendab naistevaheline solidaarsus ja koostöö? Ja mis osa mängib naiste nähtamatusel ajaloos näiteks omandi puudumine?
Samuti räägime sellest, kuidas läbi teiste naiste saavutuste, mõtete, tööde alavääristamise, maha tegemise, põlguse alavääristame, põlgame, teeme maha tegelikult iseennast. Mis aitab kaasa taolise enese vastu suunatud vägivalla, misogüünia elujõule? Milles see seisneb ja kuidas see endast ja seeläbi ühiskonnast välja juurida?

11.40 - 12.00 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus

12.00 - 12.40 Naise kujutamine vägivalla ohvri ja toimepanijana.

Liina Siib (Eesti)
Ettekandes vaatlen visuaalsete kujutiste abil, kuidas esitatakse naist, kes on langenud vägivalla ohvriks või on ise toime pannud vägivallateo. Muuhulgas tunnen huvi, kas need kujutised erinevad analoogsetest piltidest, kus tegelaseks on mees? Kas naisest on kergem saada abjektset kujutist kui mehest? Kuidas toimub naise stigmatiseerimine kujutiste kaudu? Kas vaatajas hakkab tööle kaastunne või õõvastus?
Kasutan kujutisi kunstist (naismärter, naismodell, naine kättemaksjana); teatrist (sh ooper, tragöödia); fotograafiast (nt politseifoto); filmikunstist ja ajakirjandusest.

12.40 - 13.00 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus

13.00 - 13.40 Seksuaalne ahistamine, tõke inimõiguste saavutamiseks töökohal.

Mari Angeles Bustamente Ruano (Hispaania)
Õiglasema maailma saavutamine on inimlik püüdlus, mis tugineb peamiselt universaalsete inimõiguste nõudmistele baseeruva süsteemi loomisel. Niikaua kuni eksisteerivad sundabielud, naiste suguelundite mutilatsioon (FGM), seksuaalkuriteod, abikaasa käe läbi mõrvatud naised, poisssõbra käest jõhkralt peksa saanud neiud, ülemuse või kolleegi seksuaalse ahistamise alla kannatajad ei saa me rääkida inimõiguste universaalsusest.
On oluline märkida, et seksuaalne ahistamine töökohal pole muud kui võimu valesti mõistmine ehk teise poole alandamine läbi domineerimise. Selles protsessis segunevad õigustused uskumustest, mis seotud naiselike omaduste väidetavast alaväärsusest (seega, väärtusetusest) võrreldes mehelikkusega (väärtuslik või ülema väärtusega) ning meeste juhtpositsiooni legitiimsusest, ainsa ja tõelisena, kehtestatud ühiskonnakorras.
Lisaks segunevad need põhjendused töökohal (kuigi mitte ainult seal) klassistlike selgitustega, kus jällegi normaliseeritakse hierarhia kui ainuvõimalik viis mõista inimsuhete organiseeritust, ning muidugi võimu ja kontrolli. Mõlemad lähenemised toidavad teineteist, et säilida, süsteemi taastoota, ja mitte surra.

13.40 - 14.30 küsimused, vastused, vestlus ja lõunapaus

14.30 - 15.10 Absoluutselt vajalik. Naised vägivalla vastu.

Prof. dr. Gloria Wekker (Holland)
Laenan Malcolm X sõnu "absolutuselt vajalik", et näidata naiste vastu igapäevaselt toime pandud vägivallaga võitlemise kiireloomulisust. Millist vägivalda ma silmas pean? Naised kannatavad füüsilise, psühholoogilise ja tunnetusliku vägivalla all ning sageli on tegemist nende kolme kombinatsiooniga. Oma ettekandesse haaran sealhulgas kodu / partneri vägivalla, seksuaalse hirmutamise, prostitutsiooni, nn aumõistega seotud vägivalla ning lesbide, transseksuaalide ja queeride diskrimineerimise. Puudutan erinevaid vägivalla vorme, sealhulgas ka sellist olulist aspekti nagu sunnitud vaikimise vägivald toime pandud vägivalla kohta ning sellele lisanduv omaks võetud süü, mida naised sageli kaasas kannavad, nende vastu suunatud vägivallategude suhtes.
Tänu soo, rassi / rahvuse, klassi ja seksuaalsuse mõistetele, kesksed minu soouuringutes, näitan, kuidas need erinevad teljed suhestuvad naiste vastu suunatud vägivalla nähtustega.

15.10 - 15.30 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus

15.30 - 16.10 Kas mina siis polegi naine? Vägivald ja dokumentideta migrantnaiste murettekitav olukord Euroopas.

Zakia Khan (Rootsi)
Tänavu alustas Göteborgis kampaaniat võrgustik "Keegi ei ole ebaseaduslik" toonitamaks dokumentideta naiste elus aset leidvat kuritarvitamist ja nende võitlust õiguse eest saada vägivalla ja väärkohtlemise vastu kaitset. Nõuame, et ka “paberiteta” naistel oleks samasugune õigus kaitsele, kuigi kõigil teistel naistel meie ühiskonnas.
Dokumentideta naised on nende seaduslike õiguste puudumise tõttu sageli kerge saak inimestele, kes teavad nende olukorda ja kasutavad ära oma võimu, et neid ähvarda, röövida, neilt välja pressida, neid läbi seksuaalse ahistamise ja kuritarvitamise allutada. Paljudel neist naistest pole mingit võimalust ennast kaitsta või saada politseilt abi. Nad ei ela mitte ainult peidus Rootsi ametiasutuste eest vaid peituvad ka vägivaldsete inimeste eest oma vahetus keskkonnas. Ähvarduste, vägistamiste, kuritarvitamiste ja väljapressimiste toimepanijad on vägagi teadlikud dokumentideta naisi varitsevast ohust (neid võidakse vahistada või maalt välja saata), kui nad neist nende peal toime pandud rikkumistest teada annavad.

16.10 - 16.30 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus

16.30 - 17.10 Loomingulis-teoreetiline uurimus seksismi/rassismi kohta reklaamis.

Nanna Lüth (Saksamaa)
Grupi (Nanna Lüth, Jeanine Oleson, Wiebke Trunk) näituse idee sündis vastuseks Saksa tv-ajakirja Hörzu kampaaniale, kus esitati ülikonnas euroopa meest, kelle süles istus traditsioonilise huuleplaadiga aafrika naine ja all oli tekst "Vahel sa ei võta enam mitte midagi" kui irooniline kujutis erakordselt kõrgete nõudmistega paarist (kes ostaks kvaliteetset telekava).
2006. aastal kutsus taolise teksti ja kujutise kombinatsioon esile suure avaliku arutelu. Seda kritiseeriti, peeti seksistlikuks, rassistlikuks, ja eriti solvavaks, arvestades koloniaalset ajalugu. Saksa reklaamivolikogule, turundustööstuse enesekontrolliasutusele, tuli mitmelt poolt nõudmisi, et kampaanile tehtaks ametlik noomitus. Reklaami sõnavabadusele apelleerides ning Hörzu pressiosakonna argumentide kõrval ei toimunud mingit ametlikku käiku. Lõpuks loobusid ajakirja kirjastajad ise reklaamist.
Projekt "Aitab jamast, juba praegu!" arutas varem esile tõusnud teemasid seksismi, rassismi ja vähemuste huvide tarbeesemeteks muutmise ümber tänapäeva reklaamis.
Moderaator Anna-Maria Penu

18.00 - 20.30 Videoskriining „Meie unistused ja meie vabadus“
vestlus kunstnike osavõtul
videod ingliskeelsete subtiitritega
Okupatsioonide muuseum, Toompea 8

Petra Innanen (Soome) Dagmar Kase (Eesti), Ingrida Picukane (Läti), Heidi Romo (Soome), Liina Siib (Eesti), Rut Suso ja Maria Pavon (Hispaania), Anna-Stina Treumund (Eesti)
Moderaatorid Dagmar Kase ja Anna-Maria Penu.

22.00 - ... Tantsupidu 'kehale kirjutatud'.
Olevimägi 7
Pileti hind: eelmüük 75.- ja kohapeal 100.-
Programm täpsustub lähiajal!

Pühapäev, 28.11.2010

15.00 - 16.30 Burleski-etendus „Rebellesque from Helsinki“
Kanuti Gildi saal, Pikk tn 20
http://www.saal.ee/event/257

17.00 - 18.00 vestlus burleski-artistidega
Bettie Blackheart, Kiki Hawaiji, Tinker Bell, Bent Van Der Bleu ja Frank Doggenstein Soomest).
Kanuti Gildi saal, Pikk tn 20
Moderaator Dagmar Kase

Vabariigi kodanikud võrdõiguslikkusest

ETV saates VABARIIGI KODANIKUD

19. oktoobril kell 20.05

Võrdsus naiste ja meeste vahel näib Eestis visalt edenevat. Räägime võrdsete võimaluste tagamisest tööl ja ühiskondlikus elus. Stuudios on poliitikud Marianne Mikko ja Igor Gräzin, sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik ja karjäärinõustaja Tiina Saar.

Saate ajal oodatakse vaatajate kõnesid telefonil 6284477
Anonüümsed arvamused saatesse ei pääse.
Mõtteid saab avaldada saates käsitletaval teemal http://etv.err.ee/index.php?0559910
Kasutagem võimalust öelda sõna sekka!

Margus Saar - Hea Sõna auhind 2010

Hea Sõna auhind võtab tõsiseks

Hea sõna Naistoimetajate juhatuselt

Telemees Margus Saar on
Hea Sõna auhinna vastuvõtuks valmis



Margus: Kolleegide õnnestunud tegemisi tuleb tähele panna ja
neid selle eest hea sõnaga tunnustada

Head sõnad loeb peale
Hea Sõna laureaat 2009 Hille Karm

Valik netikommentaare:

· Iga kord imetlen tema tööd. Isegi halvad uudised tunduvad tema suu läbi mitte nii hullud. Tal ongi looduse poolt antud eriline anne meeldivalt olla ja rääkida. Palju õnne.

· Vaatangi AK ainult siis kui uudised annab edasi Margus Saar. Jaksu edaspidiseks

· Kui üks auhind on kunagi õigele inimesele läinud, siis nüüd on see tõesti juhtunud! Tublimast tublim, hr Saar!

· Palju õnne ning väga õigele inimesele läinud auhind. Tema puhul on eriti hinnatavat see toimunud areng, et kunagisest itsitavast saatejuhist on saanud meeldiv, alati soliidne ning vajalikul määral torkav ja õiglaselt sarkastiline rahvusringhäälingu võrratu töötaja.

· Hästi delikaatne, erudeeritud, intelligentne ja heatahtlik saatejuht. Jõudu talle teletöös.

· See auhind läks küll täkkesse. Hr. Saarega ekraanil kohtudes on alati selline tunne nagu viibiksime temaga samas ruumis ja kõik on nii loomulik ... ta nagu näeks meid ka - tekib tahtmine talle lehvitada, kui ta head õhtut ütleb.

Täpselt nii ongi!

Parastamisest ja ärapanemisest pungil netikommentaariumidest

ei leidnud seekord ühtegi halvustavat kommentaari.

On suur rõõm tõdeda, et HEAD SÕNAD ei ole siiski otsa saanud.

Jõudu ja palju häid sõnu Margusele

Eesti Naistoimetajatelt

Naistoimetajate meediapäev "Kära meedia pärast III". Sotsiaalne meedia - aitab ja ahistab

Meediapäevalisi tervitab Nordplusi ja
Soome Naistoimetajate poolt Mervi Viteli

Marili Lenk, Vabaharidusliidu juhatuse liige
Tervitus projekti kaaspartnerilt

Tähelepanelikud kuulajad