Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020 soolise võrdõiguslikkuse aspektist

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)

Seminar-ümarlaud

20. novembril 2015

 Hotell Euroopa Ida-Euroopa saal (Paadi 5, Tallinn)

KAVA

10.45–11.00 Tervituskohv

11.00 –11.15 Sissejuhatus – seminar-ümarlaua eesmärgid ja sisu. Reet Laja, ENUT

11.15–11.45 Rahvastiku vananemise väljakutsed.

                       Luule Sakkeus, Eesti demograafia keskuse juhataja

11.45–12.15  Aktiivsena vananemise arengukava soolisest aspektist. Arutelu.

                         Mari-Liis Sepper

12.15–13.15  Aktiivsena vananemise arengukava Heaolu arengukava tööversioonis.

                       Arutelu. Eha Lannes, Sotsiaalministeerium

13.15–13.45 Lõunapaus

13.45–14.15  Aktiivse vananemise toetamine. Tartu Rahvaülikooli NordPlus projekti näitel.

                         Arutelu. Ingrid Leinus, Tartu Rahvaülikool

14.15– 14.40 Vanemaealiste koolitusest. Kas mehed on diskrimineeritud?  Arutelu.

                        Tiina Tambaum, Eesti demograafia keskus; Tiina Jääger, Eesti Vabaharidusliit

14.40–15.00 Kokkuvõtted

 Osavõtt on tasuta.

Registreerida enut@enut.ee  hiljemalt 17. novembril.

Konverents  toimub projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  j a Fr. Eberti Fond                                                                   

"Kui ajakirjanik müüb oma hinge ..."

Eesti Ajakirjanike Liit korraldab 5. novembril konverentsi ajakirjanduskultuurist „Kui ajakirjanik müüb oma hinge …“ Euroopa Liidu majas kella 11st 15ni. Osalemine on tasuta.

Juba seitse aastat on Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni liikmed 5. novembril tähistanud ajakirjanduse kvaliteedi ja vabaduse eest võitlemist kampaaniaga „Stand up for journalism“.

Mis saab Eesti ühiskonnast ja kultuurist, kui oma hinge ehk põhimõtted müüb ajakirjanik, ühiskonna valvekoer ja kriitik? Mis saab siis Eesti ajakirjanduskultuurist? Kas ajakirjandus on juba hingetu ja müüdud või on tegelikult kõik just nii nagu peab?

  

Konverents keskendub ajakirjanduse kvaliteedile ja ajakirjaniku autonoomiale. Ettekandega astuvad üles Tallinna Ülikoolist Indrek Treufeldt ja Kaja Tampere ning Tartu Ülikoolist Helle Tiikmaa. Ettekannetele järgneb tegevajakirjanike ja -spetsialistide vestlusring, mida modereerib Helle Tiikmaa.

Konverents toimub Euroopa parlamendi Tallinna infobüroo toel.

Osalemiseks registreeruda eal@eal.ee või telefonil 53 33 9699.

Lisateave:

Helle Tiikmaa

helle@eal.ee

53 33 9699

Meediapäeva "Vihakõne - päriselt ka" jälgedes

Pagulasteema erutab jätkuvalt meeli ja kütab kirgi. Kui valitsus ja parlamendi koalitsioon tüürivad kindlalt pagulaste vastuvõtu ettevalmistuste tuules, ei tea päriselt keegi, mis tegelikult juhtuma hakkab - olukord muutub mitte ainult kuude või nädalate, vaid lausa päevade ja tundidega. Isegi optimistlikult Saksamaalt on tasapidi hakanud kostuma murelikke noote Euroopa Liidu välispiiride kaitse ja üha suureneva  pagulaste voo  osas. 

Koos kõige sellega on eesti keelde hakanud imbuma uued sõnad ja väljendid, mis rohkem või vähem viitavad pagulastemaatikale. Õhus on tunda pingestatust, kahtlusi ja kõhklusi, kas ja kuidas suudame olla piisavalt kaastundlikud ja külalislahked ning samal ajal säilitada  kindlust eesti keele, kultuuri ja rahvuse kestmajäämises. On ju Eesti ainuke koht maailmas, kus riigikeel on eesti keel ja kui eestlased ei suuda oma kultuuri eest seista, ei suuda seda mitte keegi.

Üsna väikese ajavahega toimusid Avatud Eesti Fondi „Avatud ühiskonna foorum“  ja Eesti Naistoimetajate meediapäev sarjast "Kära meedia pärast", kandes tänavu pealkirja "Vihakõne - päriselt ka?".   Kokkuvõtliku ülevaate kahest sündmusest kirjutas ajakirjanik Madli Vitismann Stockholmi Eesti Päevalehes 14.oktoobril pealkirja all "Pagulasarutelu Eestis kõikjal".

Merike Viilup

********

Pagulasarutelu Eestis kõikjal

Stockholmi Eesti Päevaleht

14. oktoober 2015

Avatud Eesti Fondi foorum, mis oli kavandatud aruteludeks islami üle Euroopas ja meedia rolli üle äärmusliikumiste tõusu ajal, maandus paraku sinna, kuhu praegused arutelud Eestis maanduvadki. Ükskõik mis nurgast arutelu ei alusta, paratamatult jõuab see hirmu tekitava põgenikevooluni.

Laste hariduse pärast

Tänavu korraldati „Avatud ühiskonna foorum“ kahekümnendat korda. Ühiskonnategelaste ja ajakirjanike ees oli peaesinejana Pakistani ajakirjanik Ahmed Rashid, kel kahest varasemast reisist Eestisse väga head muljed. Ta pani kuulajaile südamele, et Eesti ei kordaks teiste riikide varem tehtud vigu, vaid töötaks välja omaenda lõimimispoliitika ja valmistaks selleks ette õpetajaid. Põgenikekriisi tagamaid selgitas Ahmed Rashid nii, et mõnigi meid hämmastanud asjaolu on tingitud sellest, et Saksamaale jõudnud inimesed on Süüria keskklassist. Nad muretsevad esmajoones selle pärast, et nende lapsed saaksid hea hariduse. Kui näiteks põgenikelaagris on laste kooliskäimine poolikuks jäänud, siis võib see saada ajendiks, miks vanemad laste tuleviku nimel kaugele teele asuvad. Pärast Teist maailmasõda endistest kolooniatest tööjõudu vastu võtnud Euroopa ei tegelnud integratsiooniga, mistõttu immigrantide teise ja kolmanda põlvkonna hulgas on ISiga liitujaid, praegused põgenikud aga jooksevad ära just ISi eest.

Kuidas põgeniketeemat käsitleda

Ajakirjanikud arutlesid foorumil pagulasteema kajastamise üle. Norra ajakirjanik Bernt Olufsen, Soome uudistekontserni STT-Lehtikuva peatoimetaja Mika Pettersson, endine Rootsi Raadio lätikeelsete saadete ajakirjanik Didzis Melbiksis, uudisteagentuuri BNS juhataja Anvar Samost ja Postimehe ajakirjanik Urve Eslas leidsid üksmeele selles, et vale on põgenike üle sotsiaalmeedias arutleda ja kohati ka vaenu õhutada, näiteks ekstremistidega tuleb avalikult meedias vaielda. Seejuures tuleb teabe tasakaalustamisel loobuda mehaanilisest tasakaalust. Mõni kärarikas huvirühm saavutab sageli meediahuvi, mistõttu pilt läheb tasakaalust välja, seega ei või tasakaalustamine minna liiga kaugele.

Infosõjas on IS ja Venemaa olnud kiired õppijad, esitades fakte läbisegi „mittefaktidega“ ja tekitades sel viisil kahtlust, nagu polekski tõde olemas, vaid igaühel on oma tõde. Ajakirjandusel pole siis muud teha kui tõestada, et vale on vale ja tõde on tõde, aga paraku ei suudeta nüüd enam fakte nii hästi kontrollida kui varem. Venemaa propagandakanalite sisu peaks lausa iga päev kommenteerima, aga selle rahaga, mis nende toimimisse pannakse, ei jõua teiste riikide ajakirjandus võistelda.

Üksmeelel olid ajakirjanikud ka selles, et modereerimata anonüümsed kommentaarid toovad väljaannetele suure vastutuse ja hea rohi oleks vaenu õhutavad anonüümsed kommeteerijad või Facebooki-kontode omanikud avalikustada. Kriitiline tuleb aga olla kõigi suhtes ja nii ei saa ka põgenike kohta käivaid negatiivse varjundiga fakte varjata.

Vihakõne või vihane kõne

Eesti Naistoimetajate iga-aastane seminar „Kära meedia pärast“, mis tänavu toimus üheksandat korda, läks eelnenust mõnevõrra edasi. Ajakirjanik Juune Holvandus kirjeldas kultuuride kokkupuuteid ja põrkeid, kui põhjaeurooplased suhtlevad lõunamaiste rahvastega nende kodumail. Ajakirjanik Katrin Lust andis edasi värskeid muljeid Ungaris edasisõitu ootavaist, enamikust ungarlastest jõukamaist põgenikest. Tal tuli ka kaamera tõttu tõesti ohtlikus olukorras olla, sest sattus filmima ilmset inimsmugeldajate kampa.

Kolm aastat tagasi Eestis ette valmistatud seaduseelnõu, mis oleks Karistusseadustikku toonud uue mõiste „vihakõne“, leidis muuhulgas ka ajakirjanike liidult vastuseisu. Toona seaduseelnõu arutelu korraldanud justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Tanel Kalmet nentis nüüd, et kui mõni aasta tagasi võis ehk arvata, et Eesti inimesed on nii haritud ja hästi kasvatatud, et sellist seadust polekski võib-olla tarvis, siis nüüd on keskendutud „vaenu õhutamise“ paragrahvide täpsustamisele. Olukord on paari viimase aasta jooksul muutunud, aga senisel kujul eeldab vaenuõhutamissäte kahju tekitamist, mistõttu selle rakendusala on piiratud.

Keeleteadlane Reet Kasik analüüsis Eesti väiksusest tulenevat muret, mis võib olla eksistentsiaalne hirm, kui ei saa adekvaatseid vastuseid. Nende puudumisel võib aga ka mure muutuda vihaks, sestap leidis ta, et meedia peaks olema nõudlikum nende vastu, kelle otsused võivad inimeste elu muuta. Hirm eesti keele väljasuremise pärast ei ole aga põhjendatud seni, kuni Eestis on eestikeelne kõrgharidus. Muutus kõrghariduses muudaks keskharidust, see omakorda põhiharidust ja nii võikski eesti keel muutuda köögikeeleks, mille iga on vaid paar põlvkonda.

Europarlamendi liige Marju Lauristin võttis arutelu kokku väitega, et kuigi oleme väga väike ja väga haavatav maa, mis asub ohtlikus kohas ja seejuures jääb n.ö nurga taha, peame olema enesekindlamad. Ta rõhutas, et kui Eesti on maailma 40 jõukaima ja 25 arenenuima rahva hulgas, siis on meil põhjust olla kindel oma püsimajäämises.

* * *

Üsna avameelne arutelu Eesti ajakirjanduses on samal ajal jõudnud sinnani, et kuidas saavad Eesti väikeasulates hakkama inimesed, kes kardavad metsa. Või kuidas suhelda inimestega, kes oskavad vaid araabia keelt, mille tõlke pole piisavalt. Või kuidas õpetada eesti keelt inimestele, kes ei oska lugeda isegi oma emakeeles. Aga mis juhtub veel siis, kui metsa kartev inimene kohtab metslooma?

Madli Vitismann

VASTUTUS + KULTUUR = VASTUTUSKULTUUR?

Eesti Kultuuri Koja  konverents

„VASTUTUS + KULTUUR = VASTUTUSKULTUUR?“ 

leiab aset Viljandi Pärimusmuusika Keskuses 30. - 31. oktoobril.

Paljude oluliste ja põnevate esinejate vedamisel tulevad arutlusele vastutuse küsimused nii filosoofilises, ühiskondlikus, juriidilises, hariduslikus kui ka meediaprismas. Lisaks loengute ja paneeldiskussioonide jälgimisele saab osaleda ka erinevates arutelutöötubades.

Täpsem info konverentsi kohta Koja kodulehelt: www.kultuurikoda.eu

Registreeri konverentsile: https://docs.google.com/forms/d/16barbXudkZlDKQFGfH5eif4LRkOkP-xIj3BIJlecSrg/viewform

Külasta ka konverentsi Facebooki lehte!

Kuidas kontrollida vihjeid?

Ajakirjandusalased õpitoad Tallinnas ja Narva-Jõesuus:

“Kuidas kontrollida sotsiaalse meedia kaudu saadud vihjeid -  see tähendab potentsiaalsete uudiste tegelikku päritolu ning paikapidavust”.

Stockholmi Majandusülikooli (Stockholm School of Economics) Riia filiaali juures tegutsev Meediaõpingute Keskus kutsub ajakirjanikke ning meedia elukutsega tegelevaid akadeemikuid ja üliõpilasi koolitustele “On parem mitte eksida kui avaldamisega ülepeakaela kiirustada”, mis leiavad aset 13.-14. oktoobril Tallinnas ja 15.-16. oktoobril Narva-Jõesuus.

• Teisipäev ja kolmapäev (pool päeva) 13.10. - 14.10. 2015 Park Inn hotellis, Tallinn, Narva mnt. 7c

• Neljapäev ja reede (pool päeva) 15.10 − 16.10 2015 Meresuu Spa Hotellis, Narva-Jõesuu

Tänapäeval tulevad paljud vihjed meediaorganisatsioonidele tavalistelt inimestelt. Nad on ise nö “ajakirjanikeks” hakanud. See pakub elukutselistele ajakirjanikele ennenägematuid võimalusi uute dimensioonide toomiseks oma uudistesse, nuppudesse ja kõiksugu loodavasse sisusse üldisemalt, kuid sellega käivad kaasas ajaga teisenenud väljakutsed ning ohud. Ajakirjaniku õlul lasub endiselt kohus kontrollida iga vihjet, teksti, säutsu, fotot, videot jne mis jõuab temani sotsiaalse võrgustiku kaudu. Miks mingi foto või video võib osutuda desinformatiivseks - põhjuseid on mitu. Informatsiooni võltsingute taga võivad peituda nii irvhambad ja tavalised lollitajad, kui ka poliitilised aktivistid ning kommunikatsiooniala asjatundjad kelledel on kurjemad kavatsused.

Arukatel ajakirjanikel meie muutuvas maailmas tuleb lihtsalt rakendada uudiste tõepärasuse

kontrollimise meetmeid oma tööprotsessidesse selleks, et püsida vähemalt üks samm võimalikest käkikeerajatest eespool. Selleks, et mitte jääda pika ninaga, ja eriti veel et vältida oma organisatsiooni kompromiteerimist.

Õpitoa kestel keskendutakse teiste asja hulgas vahenditele milledega saab geolokatsiooni tuvastada ning teostada arhiveeritud kuvandite otsinguid. Süveneme selgitustesse sellest, kuidas paremini kasutada sotsiaalvõrkudesse endisse programmeeritud vahendeid andmete ja nende päritolu autentsuse kontrollimiseks. Taoliste oskuste tundmaõppimine ja nende parem mõistmine suurendavad kursuslaste enesekindluse tunnet tulevikus - seda siis, kui rakendame publiku hulgast pärinevaid fotosid ja videomaterjali jms oma uudistetulvas, saadetes jne.

Kõnesolevad seminarid-õpitoad toimuvad tasuta. Koolituste keeleks on inglise keel, kuid vajaduse ehk soovi korral kaasatakse tõlkija õpitubade töösse.

 

Koolitaja Jenni Sargent
USAs elav Jenni Sargent on MTÜ Eyewitness Media Hub üks direktoreist ja kuulub töögruppi, mis uurib kuidas auditooriumide liikmed suhtuvad vihjetesse ja teistesse materjalidesse mis pärinevad avalikkuselt ja leiavad kasutamist meediaorganisatsioonide poolt. Üldiselt korraldab Jenni Sargent nö “rätsepaülikonna stiilis” valmistatud koolitusi vastavalt tellijate spetsiifilisele vajadustele, ja on välja arendamas mitmeid rakenduslikke vahendeid just sellisteks puhkudeks, mil potentsiaalsete uudiste juhtlõngad jõuavad ajakirjanikeni otse ühiskonnaliikmetelt. Asjasse puutuvaid dimensioone on mitu - nii logistilisi, eetilisi kui ka õiguslikke. Sargentile kuuluv firma Digital Skills Network lõi esimese täiesti interaktiivse ajakirjandusliku kursuse teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks aastal 2013. Lähedasemaks tutvumiseks Eyewitnessi tegevusega klikka: http:/www.eyewitnessmediahub.com

Stockholm School of Economics (SSE) on valmis katma mõistlikud transpordikulud (buss,

rong või sõiduks kuluv bensiin) ajakirjandusüliõpilastele kes kaaluvad kohalesõitu kusagilt kaugemast linnast või piirkonnast, seda nii Narva-Jõesuusse kui ka Tallinnasse. Sellisel juhul

palume eelnevalt kindlasti ühendust võtta Jüri Estamiga: 50 60 832 / jestam@neti.ee

Öömaja kulud katab SSE samuti, üheks ööks Tallinnas või Narva-Jõesuus - seda nende jaoks,

kes on end registreerinud ja peavad pikema reisi ette võtma, et saada osaleda. Lõuna, õhtusöök ja kohvipausid on registreeritud osalejatele õpitubadel samuti tasuta.

Registreerimise tagumine tähtaeg pole enam 6. oktoober nagu registreerimislehtedel all näha,

oleme seda pikendanud. Registreerige siis julgesti!

Registreerimine - Tallinna osas

http://www.sseriga.edu/en/news-and-events/upcoming-events/trainingtallinn.html

Narva-Jõesuu osas

http://www.sseriga.edu/en/news-and-events/upcoming-events/trainingnarva.html

Täiendava informatsiooni saamiseks võtke ühendust: sabine.sile@sseriga.edu

Tänu kõigile, kes Hea Sõna auhinna tseremoonia ja 

sisuka meediapäeva korraldamisele kaasa aitasid.

Kes tegutsemise, kes kohaloleku, kes mõttega.

Eriline tänu toetajatele: 

Euroopa Parlamendi Infobüroo

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Meediapäeva kajastused:

AK uudised, 2.oktoober kell 18.30, lõigu algus 8.30

http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated1830/2335cde2-22dd-47b3-9e39-8f954439ad15/aktuaalne-kaamera

Terevisioon, 2.oktoober,  lõigu algus 35.07

http://etv.err.ee/l/meelelahutus/terevisioon

Päevakaja 2.oktoober kell 18, lõigu algus 18.18:

http://vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine

Tallinna TV Täna Uudised 2.oktoober kell 20, lõigu algus 10.50

http://www.tallinnatv.eu/index.php/uudised/tana-uudised

Lisaks Raadio 4, Delfi jt kanalid

Meediapäeva esinejate galerii:

"Kultuuride kokkupuuted ja põrked“

    Juune Holvandus

ajakirjanik, kirjanik ja rändaja

„Vihakõne või vihane kõne"

Madis Kalmet

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja 
menetlustalituse  juhataja

„Sõjapõgenikest oma silmaga – mis on pildil valesti?“

Katrin Lust

ajakirjanik

„Vihast ja keelest“

Reet Kasik

keeleteadlane

„Põgenike teema mõtestamine:

kas saam oma hirmudega hakkama?"

Marju Lauristin

sotsiaalteadlane ja poliitik

Euroopa Parlamendi saadik

***** 
Fotod ja tekst: Merike Viilup

Tänavuse HEA SÕNA auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan

Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
30.09.2015

Tänavuse HEA SÕNA auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan.

Auhind antakse üle reedel, 2. oktoobril kell 12 Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IX“ Euroopa Maja konverentsisaalis Tallinnas Rävala pst 4.

HEA SÕNA auhinnaga tunnustab ühendus Eesti Naistoimetajad eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane.

Sel aastal tunnustab ühendus Piret Kriivani ajakirjanikutööd Eesti Rahvusringhäälingus Vikerraadio kauaaegse saatejuhi ja toimetajana, keda viimasel ajal teatakse eelkõige sarjade „Eesti lugu“ ja „Keelesaade“ järgi.

Eesti Naistoimetajate juhatus: „Piret Kriivani töö on pikaajaline ja eriline, ta teeb väga head keelesaadet ja tema enda eesti keel on suurepärane ­– ühelt poolt kultiveeritud, teisalt maalähedane. „Eesti lugu“ kuulamata aga ei saa praegu läbi ei poliitikud, valitsejad ega intelligents. Rääkimata rahvast, kes huvi ja vaimustusega kuulab omaenese lugu, mis rullub sarjas lahti kui üks uskumatult elujõuline saaga. On auaasi seda tööd esile tõsta, toetada autori ajakirjanduslikku missiooni.“

Piret Kriivan on sündinud ja kasvanud Tallinnas. Pärast Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist töötas ta seitse aastat eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Raadiotööd alustas ta 1990. aastal Eesti Raadio välisuudiste toimetuses. Uudiste kõrvalt hakkas ta peagi juhtima välispoliitika saadet „Maailm täna“. Järgnes paariaastane töö raadiojaama B3 uudistetoimetuses. Tagasi Vikerraadios on ta 1998. aastast, kui taasalustas saade „Maailm täna“, sama tööd on ta jätkanud saates „Uudis pluss“.

Eesti ajalugu käsitlev sari „Eesti lugu“ on tänavu eetris juba kaheteistkümnendat hooaega. Saates on sõna saanud paljud nimekad ajaloolased. Ise ütleb Kriivan saate kohta nii: „Eeskätt  tuleb meeles pidada oma õppetunnid. Tähtis on teada, milline on olnud meie oma lugu, missugustes rahvusvahelistes oludes oleme riigiks kasvanud.“ Saade leidis esiletõstmist juba 2009. aastal, kui Eesti Kaitseliit autasustas saatejuhti Eesti Vabariigi 91. aastapäeva puhul eriteenete medaliga panuse eest Eesti ajaloo selgitamisel laiemale üldsusele.

2011. aasta sügisest on ta ka Keelesaate toimetaja ja saatejuht.

Vikerraadio kolleeg Meelis Süld iseloomustab Piret Kriivanit kui väga põhjalikku toimetajat: „Alati on tal kuhi raamatuid laual, ta teeb endale oma saadete teemad alati hästi selgeks.“ Toimetaja ja saatejuht Ülle Karu sõnul on ta särav, töökas ja asjalik, enesekindel ja sõnakas selles mõttes, et ütleb, kui midagi ei meeldi. Tal on alati huvitavaid ideid.

Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat asjaomase meenekirja ja ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga maaliga, mis on inspireeritud auhinnasaaja isikust. Hea Sõna auhinda antakse välja üheksandat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson ja Gaute Kivistik.

Lisateave:
Ene Pajula, tel. +372 52 79 772, ene@eal.ee

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

***

Uus algatus "SIIA SAAB. Ligipääs kõigile"

Hea ajakirjanik!

Võrdõigusvoliniku kantselei tutvustab uut algatust, millega kutsume nii ettevõtjaid kui ka asutusi pöörama tähelepanu oma ruumide, teenuste ja info ligipääsetavusele ning liituma hea tahte märgiga “SIIA SAAB. Ligipääs kõigile”.

Ootame teid täna, 29. septembril kell 12.30 avaüritusele restorani Tuljak (Pirita tee 26E, Tallinn), kus räägime märgist “SIIA SAAB” ning sõna saavad esimesed märgiga liitunud asutused.

Märgi esmakordsel esitlusel saab igaüks ise kogeda, kuidas on vaadata ühte tuntud Eesti filmi kirjeldustõlke abil ning tutvuda restorani Tuljak vastvalminud punktkirjas menüü ja joogikaardiga.

Avaüritusel osalevad erivajadustega inimeste organisatsioonide esindajad, märgi ideest räägib võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper, sõna saavad Jüri Järve MTÜst Ligipääsetavuse foorum, samuti Rahvusooperi Estonia peadirektor Aivar Mäe, PÖFFi direktor Tiina Lokk, Ülemiste Keskuse direktor Guido Pärnits ning teiste märgiga liitunud ettevõtete ja asutuste esindajad.

Üritusele pääseb restorani vasakul küljel olevast uksest. Mugavaimaks sisenemiseks soovitame kasutada sõiduteed, mis viib hoone Pirita-poolsemast küljest üles mäkke. Seal on parkimise võimalus ning otsepääs restorani terrassile ning hoonesse. Restorani saab sisse ratastoolis ning üritusel on viipekeelne tõlge.

Palun andke oma osalemisest teada e-posti aadressil nele.meikar@svv.ee või telefonil 5358 4968.

Lugupidamisega

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei meedianõunik

Palgalõhe Türgi moodi

Türgi ajaloolises kultusseriaalis "Sajandi armastus" vahetati naispeaosatäitja Maryem Uzerli, alias Hürrem teise näitleja vastu välja. 

Lahkumise üheks oluliseks põhjuseks oli märkimisväärsest  palgalõhest tekkinud pinge. Uzerlile maksti sarja ühe osa eest 12 500 USA dollarit, sultanit kehastavale meespeaosatäitjale Halit Ergencile maksti aga viis korda rohkem.

***

Vihakõne – päriselt ka?

Eesti Naistoimetajate meediapäev

KÄRA MEEDIA PÄRAST IX

Vihakõne – päriselt ka?

2. oktoober kell 12

Euroopa Parlamendi Infobüroo konverentsisaal

Rävala pst 4, Tallinn

Eesti Naistoimetajate ühenduse 9. meediapäeval sarjast "Kära meedia pärast" (kava allpool) keskendume migratsiooni, integratsiooni ja „rahvaste rände“ temaatikale ja selle kajastamisele meedias, sh hoiakute kujundamisele ja/või kujunemisele ning resonantsidele ühiskonnas ja/või eri ühiskondades.

Meediapäeval peetava arutelu eesmärk on avada, selgitada ning põhjendada eri vaatenurki ja protsesse, mille adumisel mitmekülgse, asjatundjate pakutava teabelisa võrra meediamaastikul nii tegijana toimida kui ka tarbijana orienteeruda.

Meediapäeval anname üle Hea Sõna auhinna, mille eelnevatel aastatel on pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson ja Gaute Kivistik.

Osavõtust teatamine meiliaadressil naistoimetajad@gmail.com või telefonil 504 5400.

Täiendav teave: Merike Viilup, tel 504 5400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee

Piret Mäeniit, tel 505 5516, e-post: piret.maeniit@gmail.com

KAVA

11.30 – 12.00  Registreerimine

12.00                          Tervitus Eesti Naistoimetajatelt

HEA SÕNA auhinna kätteandmine

12.30 – 13.00  „Kultuuride kokkupuuted ja põrked“

Juune Holvandus, ajakirjanik, kirjanik ja rändaja

13.00 – 13.15  Diskussioon

13.15 – 13.45  „Vihakõne või vihane kõne"

Tanel Kalmet, Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetlustalituse juhataja

13.45 – 14.00  Diskussioon

14.00 – 14.30  Lõuna

14.30 – 15:00  „Sõjapõgenikest oma silmaga – mis on pildil valesti?“

Katrin Lust, ajakirjanik

15.00 – 15.10  Diskussioon

15.15 – 15.45           „Vihast ja keelest“

Reet Kasik, keeleteadlane

15.45 – 16.00  Diskussioon

16:00 – 16.30           „Põgenike teema mõtestamine: kas saame oma hirmudega hakkama?“

Marju Lauristin, sotsiaalteadlane ja poliitik, Euroopa Parlamendi saadik

16.30 – 16.45  Diskussioon

16.45 – 17.00  Kokkuvõte ja lõpetamine

Toetajad:

Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd ning rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamisel.

***

Vabakutselise ajakirjaniku stipendium

Vabakutselised ajakirjanikud saavad taas taotleda loomingulise tegevuse toetuseks stipendiumi Andres Küngi fondist. Taotlused  (http://www.erkf.ee/index.php?tmp=100) tuleb esitada Rahvuskultuuri Fondile 15. oktoobriks. Stipendiumi saaja valib Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus. Sel aastal on stipendiumi suuruseks 860 eurot.

 Andres Küngi Fond on asutatud 2006. aastal Lili Kaelase (1919−2007) poolt Andres Küngi (1945−2002) mälestuseks. Möödunud aastal määras EALi juhatus stipendiumi Sven Paulusele kohaliku raadio tegevuse edendamiseks. 

Lisaks Andres Küngi stipendiumile on ajakirjanikel võimalik taotleda Rahvuskultuurifondi kaudu veel stipendiumi Ülo Ignatsi fondist, mille eesmärgiks on toetada vaba ajakirjandust, ja Oskar Lõvi fondist, mis toetab spordiajakirjanikke.  

Lisateave:

Rahvuskultuuri kodulehelt

www.erkf.ee  

Eesti Ajakirjanike Liidust

eal@eal.ee

53339699

EAL: kõrgharidusega ajakirjanike alampalgaks Eesti keskmine töötasu

Pressiteade

Eesti Ajakirjanike Liit taotleb kõrgharidusega ajakirjanike alampalgaks Eesti keskmist töötasu

Eesti Ajakirjanike Liit asub 2016. aasta kollektiivlepingu läbirääkimistesse Eesti Rahvusringhäälinguga, taotledes kõrgharidusega töötajate miinimumtöötasuks Eesti keskmist palka. Käesoleva aastaga lõppevas kolmeaastases kokkuleppes on kõrgharidusega ajakirjaniku alampalgaks 860 eurot, mis jääb alla näiteks haridustöötajate töötasule.

„Kultuuritöötajate töötasude tõstmine on koalitsioonileppes mainituna prioriteetsete valdkondade hulgas, mistõttu loodame, et lubadused ka realiseeruvad ja selles valdkonnas tegutsevad organisatsioonid saavad korrigeerida töötajate palka väärilisele tasemele,“ ütles Eesti Ajakirjanike Liidu esimees ja liidu ERRi osakonna usaldusisik Meelis Süld. Ta lisas, et Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikud ei konkureeri töötasu osas ammugi enam üksnes oma kolleegidega teistest väljaannetest, vaid samahästi avalikkussuhete ja turunduse spetsialistide ning ka poliitikutega. „Viimased valimised viisid ERRist tublisid reportereid ja saatejuhte, üsna tavaline on lahkumine avalikkussuhete erialale. Raadio palgad jäävad tublisti alla teletöötajate palkadele, mis soodustab küll organisatsioonisisest liikumist ja tagab järelkasvu televisioonile, aga ERRi viis raadioprogrammi peavad samuti olema kõrgtasemel ajakirjandusliku sisuga,“ ütles Süld.

Käesoleva aasta lõpuni kehtivas kollektiivlepingus on ERRis erialast väljaõpet nõudval ametikohal miinimumpalgaks 810 eurot kuus ja kõrgharidust nõudval ametikohal 860 eurot kuus. „Sellise palgaga nõustuvad ehk oma karjääri alustavad noored, kes paraku kipuvad peagi lahkuma, jättes ERRi praktikabaasina seljataha, või siis pensionieale lähenevad töötajad, kes on harjunud raskeid aegu üle elama. Samas vajab ERR organisatsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks haritud, motiveeritud ja hästi tasustatud ajakirjanikke, kes töötaksid organisatsioonis edasi ka siis, kui esmased töövõtted on omandatud ja enesekindlus kasvab, või kes saaksid väärikat töötasu ka kõrgemas eas,“ ütles Meelis Süld.

Lisaks ajakirjanike miinimumtöötasu tõstmisele taotleb Eesti Ajakirjanike Liit ka üldist palgatõusu Eesti Rahvusringhäälingus, mis vastaks keskmise palga tõusu tempole.

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus

Lisateave:

Meelis Süld, Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse aseesimees

meelis@eal.ee

5277448

Naised soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eest

ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist “Naised soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eest” Pekingi möödub tänavu 20 aastat. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT tähistas seda ajaloolist sündmust 15. septembril minikonverentsiga äsja uudse ilme saanud restorani "Tuljak" konverentsisaalis.

Reet Laja

Kutsutute seas olid Pekingi Eesti delegatsiooni liikmed  Siiri Oviir (delegatsiooni juht), Heino Ainso, Ivi Eenmaa, Valve Kirsipuu, Tiia Kriisa, Merle Malvet, Helle Niit, Barbi Pilvre, Meelike Saarna jt.

Kokkutulnuid tervitas ja pidas avakõne 20 a ülemaailmsest naiste konverentsist Pekingis ENUT juhatuse esinaine Reet Laja, Pekingi delegatsiooni liige.

Ta meenutas muljetavaldavat, terve nädal kestnud  rongisõitu Euroopast Pekingisse selleks spetsiaalselt organiseeritud erirongiga. Rongi koosseisu kuulusid konverentsivagunid, restoranivagunid ja dušidega varustatud vagunid. Sõidu ajal toimusid delegatsioonide kohtumised ja töötoad, suuremates linnades kohtumised kohalike esindus- ja naisorganisatsioonidega, ja valmistuti ette eesootavaks naiste suurürituseks.

Peking arvudes:

• delegatsioone 189 riigist, 6000 delegaati, 17000 osalejat
• 4000 akrediteeritud valitsusvälist delegaati, 4000 ajakirjanikku
• kokku 40000 osalejat koos korraldajate ja valvejõududega

Pekingi konvrentsiks koostati Reet Laja juhtimisel Eesti Rahvusraport, mille märksõnad allolevatel slaididel.

Emotsionaalse tagasivaate Pekingi sündmustele andsid delegatsiooni liikmed Siiri Oviir,  Ivi Eenmaa, Valve Kirsipuu, Tiia Kriisa, Helle Niit. Heino Ainso meenutusi Pekingi suursündmusest kuulasid osalejad video vahendusel.

                            

Kui ligidal on Eesti ühiskond soolisele võrdõiguslikkusele?
Arengu  tõi välja Ülle-Marike Papp järgmiste raportite võrdluse alusel:
“Eesti naised muutuvas ühiskonnas” 1995, Reet Laja
“Teel tasakaalustatud ühiskonda: naised ja mehed Eestis” 2000 ja 2010,Ülle-Marike Papp

                                                  

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ülesannetest ja  tegevuskavast (sh Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukavast  2016–2023) kõneles sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna juhataja Katri Eespere.

Marina Kaljurand

Valitsuse eesmärkidest soolise võrdõiguslikkuse edendamisel rääkis sotsiaalkaitse minister Margus Tsahkna,  

               
ÜRO JN resolutsiooni 1325 
"Naised, rahu ja julgeolek"
 tutvustas välisminister Marina Kaljurand.  

Kokkutulnuil oli võimalus tutvuda Pekingi konverentsi
materjalide ja meenetega.

Konverents  toimus projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.

Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  ja Fr. Eberti Fond 

***

                                                                  

ÜRO  ülemaailmne naiste konverents Pekingis 1995. aasta septembris läks ajalukku konverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormiga. 

Pekingi tegevusplatvorm kujutab endast meetmete kava, mis on suunatud naiste täisväärtuslikule osalemisele ühiskonna elus.

ÜRO dokument inglise keeles http://www.un.org/womenwatch/daw/beijing/pdf/BDPfA%20E.pdf
Tegevuskava eesti keeles http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=147

Eesti aruanne 2009–2014 tegevuskava täitmise kohta:  http://www.unece.org/fileadmin/DAM/Gender/publication/Estonian__National_Review_of_the_Implementation_of_the_Beijing_Declaration_and_Platform_for_Action.pdf

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus käsitleb sel aastal mitmel üritusel Pekingi tegevuskava ja selle täitmist nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas.

Konverents  toimus projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.

Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  ja Fr. Eberti Fond 

***

Ukraina piirab ajakirjandusvabadust

Eesti Ajakirjanike Liit
Pressiteade
17.09.2015

Eesti Ajakirjanike Liit peab ajakirjanike piisavalt põhjendamata "musta nimekirja" kandmist demokraatliku ajakirjandusvabaduse piiramiseks.

Ajakirjanike kutseliiduna mõistame hukka igasuguse ajakirjanike töö takistamise. Kuigi igal riigil on õigus otsustada, kes tohivad riiki siseneda, meenutame, et objektiivseima ja parima tulemuse annab ajakirjanike töö siis, kui sündmuste ja nende tagajärgedega on võimalik tutvuda otseselt ja kohapeal. Seega on juurdepääsu keelamine riiki või objektile põhjendatud vaid siis, kui on kinnitust leidnud ajakirjaniku otsene pahatahtlikkus ja informatsiooniga manipuleerimine.

Ukraina presidendi Petro Porošenko kinnitatud nimekirjas isikutest, kelle suhtes kehtestatakse seoses Krimmi ning Donbassi sündmustega sanktsioone ja piiranguid, on mitmete teiste Euroopa Liidu ajakirjanike kõrval ka kaks Eestis venekeelses pressis töötavat ajakirjanikku, Marianna Tarassenko ja Andrei Babin. Ajakirjanikele pannakse süüks Venemaa propaganda edastamist ja Ukraina teemade vale selgitamist välismaalastele.

Lisainfo

Meelis Süld

Eesti Ajakirjanike Liidu esimees

meelis@eal.ee

5277448

***

Uuring "Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond“

Reedel, 18. septembril kell 13.00 – 14.30 toimub Kultuuriministeeriumi suures saalis  (Suur-Karja 23, Tallinn) kultuuriajakirjandust hõlmava meediasotsioloogilise uuringu „Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond“ esitlus meediaväljaannetele ja kultuuriajakirjanikele. 

Kaheaastase uuringu vahekokkuvõtet tutvustavad Tartu Ülikooli teadlased Marju Lauristin, Peeter Vihalemm ja Ragne Kõuts-Klemm.

Miljonilise kõnelejaskonnaga keeleruumi kultuuri elujõulisus sõltub mitte ainult sellest, kas ja kuivõrd leidub selles mitmekülgsete huvide ja väljendusvajadusega loojaid, vaid ka sellest, kui hästi „töötab“ kultuuri levitamise ja tagasisidestamise mehhanism – ajakirjandus. Professionaalne, ühiskonna tähendusruumis oluline kultuuriloome vajab nii avalikku kriitilist vastukaja kui ka dialoogi publikuga. Seda pakub kultuuriajakirjandus.

Kultuuriministeeriumi tellimusel 2014. aasta sügisel algatatud ja Tartu Ülikooli läbiviidav uuring võtab vaatluse alla nii kultuuriajakirjanduse sisu kui kasutajaskonna, otsides vastuseid küsimusele, kuidas täidab Eesti kultuuriajakirjandus oma rolli kultuuri ja ühiskonna sidustajana.

Uuringu eesmärk on anda võimalus igal toimetustel oma väljaande sihtrühmi täpsemini määratleda ja silmas pidada. Teisalt peegeldab nende kanalite jälgimine ise sisulisema kultuurihuvi  olemasolu või puudumist elanikkonna eri rühmades.

Uuringu kasutajaskonna analüüs tugineb 2014. aasta septembris Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poolt Saar Poll abiga läbiviidud sotsioloogilisele küsitlusele Mina. Maailm. Meedia 2014. Tegemist on uuringu vahekokkuvõttega, lõplik uuring valmib 2016. aasta suvel.

Uuringu vahearuannetega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Uuringu esitlusest teeb otseülekande ka Postimees. 

****

20 aastat ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)

 Konverents

20 aastat ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist
“Naised soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eest” 
(04.–15.09.1995 Pekingis)

15. septembril  2015

Restoran Tuljak, Pirita tee 26e, Tallinn

Päevakava

14.30–15.00    Tervituskohv

15.00–15.15    Sissejuhatus: 20 a ülemaailmsest naiste konverentsist Pekingis

                        Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine, Pekingi delegatsiooni liige

15.15–16.00    Tagasivaade Pekingi sündmustele 1995 delegatsiooni liikmete jt osavõtjate pilgu läbi

                            Heino Ainso, Ivi Eenmaa, Valve Kirsipuu, Tiia Kriisa, Reet Laja, Merle Malvet,

                            Helle Niit, Siiri Oviir (delegatsiooni juht), Barbi Pilvre, Meelike Saarna jt

16.00–16.45   Kui ligidal on Eesti ühiskond soolisele võrdõiguslikkusele?

                         Areng raportite võrdluse alusel:

                        “Eesti naised muutuvas ühiskonnas” 1995, Reet Laja

                        “Teel tasakaalustatud ühiskonda: naised ja mehed Eestis” 2000 ja 2010,

                            Ülle-Marike Papp

                            Peking 20 – arengud ja väljakutsed, Käthlin Sander

                                                  

16.45–17.00    Vaheaeg

17.00–17.20    Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ülesannetest ja    

                           tegevuskavast (sh Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste    

                           arengukavast  2016–2023)                       

                           Katri Eespere, Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna juhataja 

17.20–17.40   Valitsuse eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse edendamisel

                          Margus Tsahkna, sotsiaalkaitse minister 

                          Küsimused, vastused

17.40 - 18.30   ÜRO JN resolutsiooni 1325 "Naised, rahu ja julgeolek"
                          Marina Kaljurand, välisminister 

18.00–19.00    Võtame päeva kokku ühise einega

Võimalus tutvuda Pekingi konverentsi materjalide ja meenetega.

Konverents  toimub projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.

Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  ja Fr. Eberti Fond                                                                   

Lisaks

ÜRO neljandal ülemaailmsel naiste konverentsil Pekingis 1995. aasta septembris võtsid konverentsil osalenud valitsused vastu Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormi, mida edaspidi järgida ja täita. 

Pekingis vastuvõetud tegevusplatvorm kujutab endast meetmete kava, mis on suunatud naiste täisväärtuslikule osalemisele ühiskonna elus (vt ÜRO dokument inglise keeles http://www.un.org/womenwatch/daw/beijing/pdf/BDPfA%20E.pdf, tegevuskava täistõlget eesti keelde http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=147).

Eesti aruannet 2009–2014 tegevuskava täitmise kohta saab lugeda: http://www.unece.org/fileadmin/DAM/Gender/publication/Estonian__National_Review_of_the_Implementation_of_the_Beijing_Declaration_and_Platform_for_Action.pdf

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus käsitleb sel aastal mitmel üritusel Pekingi tegevuskava ja selle täitmist nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas.

Kohustuslik kvoodisüsteem ei ole jätkusuutlik lahendus praegusele rändekriisile

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua pöördumine 10.09.2015

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmesorganisatsioonid tunnevad sügavat muret olukorra üle, kus sajad tuhanded inimesed otsivad Euroopas pelgupaika majandusliku viletsuse, poliitilise ebastabiilsuse ja sõjategevuse eest. Oleme kindlal seisukohal, et Euroopa Komisjoni poolt kavandatud põgenike automaatse ümberjaotamise süsteem suurendab massilist ja kontrollimatut sisserännet Euroopasse ning muudab selle pöördumatuks. Samal ajal ei leevenda see miljonite Lähis-Ida ja Aafrika inimeste isiklikke tragöödiaid. Leiame, et Eesti riik ei tohiks mingil juhul nõustuda põgenike automaatse ümberjaotamise süsteemi loomisega.

Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu piirid ei pea olema avatud kõigile, kellel tekib soov siia ümber asuda. Eriti olukorras, kus puudub võimekus kontrollida inimeste tausta ja selgitada välja tõelised abivajajad.

Praegu näeme iga päev telepildis järjest uute migrantide kolonnide saabumist Euroopasse. Neist paljud ei ole valmis järgima euroopalikke reegleid ja suunduvad sihikindlalt riiki, kuhu ise soovivad. Mis annab alust loota, et nad on nõus ümberpaigutamisega ühest riigist teise? Mis annab meile alust arvata, et nad on nõus edaspidi meie kultuuris kehtivaid norme ja väärtusi tunnustama?

Oleme täielikult nõus, et iga inimelu on väärtus ja abivajajaid tuleb abistada. Aga seda tuleb teha läbimõeldult ja arukalt, et lõppkokkuvõttes mitte suurendada inimlike tragöödiate arvu, mitte toetada terrorismi, soosida inimsmugeldajaid ja neid, kes pagulaste vastuvõtu pealt kasumeid teenivad.

Aidata tuleb tõelisi abivajajaid, eelkõige lapsi, naisi, vanureid, puudega inimesi. Ja seda tuleb teha nende inimeste endi kodumaal või vähemalt kodupiirkonnas. Euroopa kõrgeimal poliitilisel tasandil ei tohiks julgustada hädas olevaid inimesi oma kodumaalt lahkuma ning võtma ette pikka ja riskantset teekonda, lubades neile Euroopas jagada kõiki hüvesid. Nagu näeme, on Euroopasse jõudvate migrantide seas ülekaalus täies elujõus mehed, kes on jätnud perekonnad maha ohuolukorda, mille eest nad ise põgenevad. Kellega oleme siis solidaarsed, kelle inimõigusi kaitseme?

Euroopa Liit peaks peaks viivitamatult suunama kõik võimalikud ressursid turvatsoonide ja põgenikelaagrite loomisele ja olemasolevate toetamisele kriisipiirkondades või nendega piirnevates riikides. Euroopa Liidu välispoliitika peaks olema suunatud nende riikidega vastavate kokkulepete sõlmimisele ja loomulikult relvakonfliktide lõpetamisele.

Euroopa välispiir tuleb muuta toimivaks ja lõpetada kontrollimatu migrantide, kelle isikuid ei ole võimalik parimalgi tahtmisel tuvastada, sissevool. Inimsmugeldajate maffia tegevus Vahemerel tuleb jõuliselt lõpetada. Tuleb toetada piiririike, mis on langenud kõige suurema surve alla, ja tunnustada riike, mis on astunud piiride turvamiseks selgeid samme.

Euroopa Liidu senised rahvusvahelise kaitse andmist reguleerivad nõuded tuleb üle vaadata, kaitse saamise tingimusi tuleb karmistada ja leevendada kõrgeid standardeid abile, mida pagulastele pakutakse. Seejuures tuleb arvestada, et Euroopa riikide võimekus ei ole ühesugune. Nimetatud nõuete väljatöötamise ajal oli tegemist üksikute tagakiusatud inimeste vastuvõtmisega, kelle abistamine ja ühiskonda lõimimine ei tekitanud üheski riigis erilisi probleeme kohalikele elanikele. Praegu on aga tegemist hoopis uue olukorraga.

Eesti on alles hakanud looma võimekust põgenike vastuvõtmiseks. Seda, kui palju inimesi ja keda oleme valmis vastu võtma, saab igal ajahetkel öelda ainult Eesti rahvas, seda ei tohi peale sundida Euroopa Komisjon. Just need sunnimeetodid lähevad vastuollu sellise Euroopa Liidu põhiväärtustega, millega liitusime 2004. aastal. Euroopat tabanud rändekriisi probleemidele tuleb läheneda sisuliselt ja tegeleda tuleb kriisi põhjustega. Põgenike liikmesriikide vahel ringijaotamise püsisüsteemi loomine ei ole jätkusuutlik lahendus.

Pöördumine on saadetud Eesti Vabariigi peaministrile, siseministrile, sotsiaalkaitse ministrile ja välisministrile, samuti Eestist valitud Europarlamendi liikmetele.