neljapäev, 30. jaanuar 2014

Mida peab ajakirjanik teadma enne Sotši OM-le sõitu

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon juhib olumpiamänge kajastavate ajakirjanike tähelepanu pressivabadusele ja ajakirjanike turvalisusele Sotšis:


If you are going to Sochi to cover the Games next week, here are 10 essential things you need to know before you go.
    1. Violence against journalists


The murder of leading war reporter Anna Politkovskaya (in the picture) of Novaya Gazeta in 
The leading war reporter Anna Politkovskaya was murdered in October 2007.October 2007 has come to symbolise the culture of impunity for violence against journalists in Russia. Her murder caused international outrage and the Russia's authorities vowed to find and punish her killers. Yet, to date, no one has been convicted for the crime after the acquittal of the three suspects in February 2009.

The failure to deliver justice in cases of killed journalists in Russia is not confined to Anna's killing. In 2013, 3 journalists, Akhmednabi Akmednabiyev, Mikhail Beketov and Nikolai Potapov died in relation to their work. While impunity for crime in general had receded from its nadir in 1997, the Russian justice system was still failing to protect journalists when they are attacked for the work their professional activities. This may explain why Russia has remained one of the most dangerous countries for journalists in the world.

The Russian Union of Journalists (RUJ) estimates that at least 124 journalists and media workers have died in work related killing since 1991. Only ten of these cases were investigated between 1995 - 2008, resulting in five convictions and as many acquittals. In total, more than 349 media workers have gone missing or been killed in Russia since 1991.


Want to know more? Click here.


2. Blocking of critical content online

On 17 December 2013, the State Duma adopted amendments to the Law on Information, Information Technologies and Protection of Information which would allow the Prosecutor General and his deputies to block websites containing content such as “calls for extremist activities” and to “participate in public events held in violation of government regulations”. This might restrict access to the Internet and limit media freedom and freedom of expression.

3. Homophobic law

In June 2013 Russia adopted a controversial law on “propaganda of homosexuality”. While President Putin recently declared that “homosexuals are also welcome in Sochi”, the law specifically bans the spread of information “promoting non-traditional sexual relationships” and  “distorted notion of social equivalence of traditional and non-traditional sexual relationships."

4. Restriction of media freedom and freedom of expression

The anti-gay law also applies to the press, television, radio, and the Internet, as well as foreign correspondents. Moreover, it is clearly contrary to the Olympic Charter stating that “any form of discrimination … on grounds of race, religion, politics, gender or otherwise is incompatible with belonging to the Olympic Movement."

5. Political control over media organisations

On 10 December 2013, Russian President, Vladimir Putin, announced that the RIA Novosti press agency would be replaced by a news agency called Russia Today and headed by polemical journalist and Kremlin support, Dmitry Kiselev. The takeover has led to outcry among the international journalist community which has expressed concerns over the future editorial independence of the news agency.

6. Harassment of foreign journalists

Muzzling does not only concern domestic journalists. It may also concern foreign correspondents. In November 2013, the authorities of the Sochi region stopped journalists from the Norwegian channel TV2 six times and brought them into custody three times. The two journalists were harassed, repeatedly questioned and threatened simply because they were suspected of critical reporting of the preparation of the Winter Games.

7. Legal restrictions on foreign NGOs

Foreign NGOs are harassed and endangered in the country since a law of 2012 considers them as “foreign agents” and obliges NGOs in Russia that receive foreign funding and whose activities are in any way “political” to register as “foreign agents” – a term associated in Russia with espionage.

8. Surveillance on journalistic activities

Journalists should be aware of the electronic surveillance by the security service that monitors their communications (via telephone and the Internet).  According to a government decree (in Russian) signed by Prime Minister Dmitry Medvedev on 8 November 2013, the government are allowed to collect telephone and Internet data of the Games' organisers, athletes, and others, with particular emphasis on journalists.

9. Denial of visa or entry

In the past few months, a number of foreign journalists have reported that their visa applications to visit Russia for journalistic activities have been denied. In December 2013, the American journalist, David Satter, was refused a visa to enter Russia.  In September, Rob Hornstra, an award-winning Dutch photojournalist who has been working in Russia's turbulent North Caucasus region for five years, has been refused a Russian visa in what he says was likely an attempt to suspend his critical reporting ahead of the upcoming 2014 Winter Olympic Games in Sochi.

If you face similar problem with your journalist visa application, you can get in touch with us or our local affiliate, the Russian Union of Journalists.

10. Use of social media

According to the official social media policy of the International Olympic Committee, "accredited media may freely utilise social media platforms or websites for bona fide reporting purposes." However, the guidelines do not allow "participants and other accredited persons" to post audio and/or video online.



WHAT CAN YOU DO?

  • Use the Olympics as an opportunity to highlight the press freedom situation in Russia.
  • If you need help or enquiry, contact the Russian Union of Journalists.

CONTACT

RUSSIAN UNION OF JOURNALISTS

Zubovsky blvd., 4, GSP-1 Moscow, 119991 Russia
Website:
www.inter.ruj.ru
Tel: +7 495 637-44-55 Email: inter@ruj.ru

EUROPEAN FEDERATION OF JOURNALISTS

Residence Palace, Rue de la Loi 155, 1040 Belgium
Website:
http://europe.ifj.org/en
Tel: +32 2 23532329 Email: efj@ifj.org

 The European Federation of Journalists (EFJ) is the largest journalists' organisation in Europe representing more than 320,000 journalists in 37 countries. You can follow us on Facebook and Twitter. For updated news, subscribe to our fortnightly newsletter EFJ FOCUS

neljapäev, 16. jaanuar 2014



Head Naistoimetajad!


Olete oodatud  ENÜ senist 10 tegevusaastat kokku võtvale ja tulevikku vaatavale konverentsile laupäeval, 25. jaanuaril 2014
Tallinna Ülikooli aulas Narva mnt 25.
Konverentsi lõppedes, orienteeruvalt algusega kell 17.00 volitatud esindajate koosoolek.

Võimalik on katta sõidukulud. Lähem info Tiiu Soansilt tel. 56953743.


Osavõtust teatada hiljemalt 21. jaanuariks e-mailile:
2014konverents@gmail.com


Eha Reitelmann
ENÜ peasekretär

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Konverents
10 aastat Eesti Naisteühenduste Ümarlauda

Laupäeval, 25. jaanuaril 2014
Tallinna Ülikooli aulas Narva mnt 25

Esialgne kava

10.30             Tervituskohv, registreerimine
11.00              Tervitused 

11.20             I paneel Tagasivaade ENÜ 10 tegevusaastale
ENÜ kümne aasta mõjukamad ettevõtmised – Eha Reitelmann
ENÜ maakondlike  ümarlaudade tegevus – Tiiu Soans
ENÜ analüüsid ja uuringud – Ülle-Marike Papp
ENÜ suvekoolid – Laine Tarvis
ENÜ koolitused – Riina Kütt
ENÜ liikmesorganisatsioonid – Harda Roosna

13.20              lõuna

14.00              ENÜ koostöö partneritega

II paneel Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikmed
Euroopa Parlament- Kristiina Ojuland
Riigikogu IRL fraktsioon- Annely Akkermann
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon- Mailis Reps
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon- Kaja Kallas
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon- Marianne Mikko

14.50              III paneel Ülikoolide ja riigiasutuste esindajad
                        Tartu Ülikool- Kadri Soo
                        Tallinna Ülikool- Kristi Vinter*
                        Justiitsministeerium- Laidi Surva
                        Sotsiaalministeerium- Käthlin Sander*
                        Võrdõiguslikkuse volinik- Mari-Liis Sepper

15.40              IV paneel ENÜ koostöö European Women’s Lobbyga
EWL esindaja Pierrette Pape
ENÜ koostöö EWLiga – Riina Kütt


16.30             Kokkuvõte päevast  ja konverentsi pöördumise vastuvõtmine

*Esineja kinnitamisel

Üritus toimub Hasartmängumaksu Nõukogu poolt toetatava projekti „Eesti Naisteühenduste Ümarlaua töö jätkamine 2013. aastal“ raames.

esmaspäev, 6. jaanuar 2014

Tiiu Salasoo

Eesti keele õpetamisest Austraalias


Kui kaua ja millises vormis on eesti keelt Austraalias õpetatud? Kes eesti keelt õpib ja miks see oluline on?


Triin Pehki intervjuud Tiiu Salasooga, eesti keele õppe korraldajaga Austraalias SBS (Special Broadcasting Service) raadio eesti keelses programmis 3. jaanuaril 2014 kuula siin

Tiiu Salasoo on Eesti Naistoimetajate liige.

laupäev, 21. detsember 2013

Are you man enough?

Mehed nasitevastasest vägivallast.  Kas Sina mõtled sama moodi?

Vaata videoklippi ja ühine kampaaniaga  http://www.breakingthecircle.org



Watch the Video




SVRI (Sexual Violence Resarch Intiative):
This year we wanted it to raise awareness on the fact that gender violence is a problem that concerns both men and women, and we wanted to focus on the role of men and include them as agents of change. This is why we decided to call this year's campaign: "BE MAN ENOUGH. BE A LEADER AGAINST GENDER VIOLENCE".

reede, 20. detsember 2013

IFJ campaign: End Violence against Women Journalists

International day for the elimination of violence against women

Mindy Ran
Co-Chair 
IFJ Gender Council

When we speak, each year, of violence against women journalists, we must take into account that women journalists are threatened, attacked, bullied, harassed, raped and sometimes killed for being women, for being journalists and sometimes, for being women journalists.  

As women, 70% of us will experience violence in our lifetime, a human rights violation and, according to the UN  "a consequence of discrimination against women, in law and also in practice, and of persisting inequalities between men and women." 

As journalists, with more and more women entering the profession, we have discovered that they - more often their male colleagues, are the subject of threats, harassment, violence and rape used as a tool to silence their voice. Sometimes it is by corrupt governments, sometimes the harassment is on the job and is aimed at removing them from the workforce. Sometimes, they are attacked or raped for doing their job. Loe edasi 
, a human rights violation and, according to the UN 'a consequence of discrimination against women, in law and also in practice, and of persisting inequalities between men and women'."  

CAMPAIGN


End Violence against Women Journalists

25.11.2013
The IFJ Gender Council has launched a campaign (see above) to end violence against women journalists and encouraged journalists, their unions and the public send in support message on Twitter.https://twitter.com/search?q=%23IFJVAW&src=hash&utm_source=IFJ+Newsletters&utm_campaign=ccab1a10ed-IFJ+Gender+Newsletter+December+2013&utm_medium=email&utm_term=0_3f4643abb7-ccab1a10ed-48820353



GLOBAL ACTION


Breaking the circle of violence against women




Further information can be found on www.breakingthecircle.org
Are you man enough?
Watch the Video
*****2 ratings
825 views

16 Days of Activism against Gender Violence 2013


Read more about this action: http://saynotoviolence.org/16days2013

IFJ and EFJ Join UNESCO Global Forum on Media and Gender





teisipäev, 3. detsember 2013

Aleksei Turovski ja teised loomad





Autor Piret Mäeniit: "See tuleb minu jaoks tore päev: saan jälle silmast silma kokku hr Aleksei Turovskiga, kelle sabas terve kevade ja suve sai silgatud ja kelle pajatusi ammulisui kuulatud, kui ta oli ennast otsekui loodusobjekti vaadelda lubanud. Mispeale kirjutasin kuuldu-nähtu raamatuks "Aleksei Turovski ja teised loomad", mida sel kolmapäeval, 4. detsembril kell 16 Solarise Apollo raamatupoes peategelase lahkel osalusel esitletakse. Uudistama ja jutulõnga kerima on lubanud tulla ka hr Mati Kaal ja raamatu ämmaemandad ning -isandad Tänapäeva kirjastusest. Rõõmustan juba ette, kui saate seda kohtumisrõõmu jagama tulla!"


kolmapäev, 27. november 2013

Valge Lindi auhinna saavad kaks politseiametnikku

ENÜ
Pressiteade
25.11.2013

Kümnenda Valge Lindi auhinna saavad kaks politseiametnikku


Kümnes Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhind on eriline selle poolest, et esimest korda läheb see korraga kahele isikule.
2013. aasta Valge Lindi auhinna saavad Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna juhtivkorrakaitseametnik Kati Arumäe ja Keskkriminaalpolitsei juhtivkriminaalametnik Kerli Palu, kelle ühistööna viidi ellu projekt “Koostöös loome turvalisust”.

Tänu sellele projektile õnnestus kaheksas Eesti maakonnas käivitada tihedam koostöö lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahel.

Eriti väärtustame seda, et võrdsete parteritena olid projekti “Koostöös loome turvalisust” kaasatud kodanikuühenduste esindajad- naiste varjupaikade töötajad, kes vahetult aitavad vägivalla all kannatavaid naisi ja lapsi ning tegelevad vägivalla ennetustööga.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud on seisukohal, et riigiasutuste omavaheline koostöö ja koostöö kodanikuühendustega naistevastase vägivalla vähendamiseks peab jätkuma.

Eesti naisteühenduste Ümarlaud on veendunud, et Eestil on vaja uut riiklikku arengukava, milles kesksel kohal naistevastane ja perevägivald ning selgelt välja toodud tegevused nende, nii üksikisikule kui ühiskonnale suurt kahju tekitavate nähtustega võitlemiseks.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) tunnustab igal aastal 25. novembril Valge Lindi auhinnaga  üksikisikut või organisatsiooni, kes viimase aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis
naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

Politsei esindajad saavad ENÜ Valge Lindi auhinna juba teist korda. Esimese Valge Lindi auhinna andis ENÜ 2004. aastal Lääne politseiprefektuuri korrakaitse osakkonna politseidirektorile Joosep Kaasikule. Tema töö tulemusel viidi Eesti Sotsiaalprogrammide Keskusega koostöös läbi pilootprojekt, millega täiustati perevägivalla kajastamist Eesti politseistatistikas. Nüüdseks on Joosep Kaasik ametiredelil tõusnud politsei peadirektori asetäitjaks.

Info:
Harda Roosna 5109761
ENÜ eesistuja

Eha Reitelmann 5265927
ENÜ peasekretär


esmaspäev, 25. november 2013

Täna on naistevastase vägivalla kaotamise päev

Sotsiaalministeerium
Pressiteade
25. november 2013

Täna on naistevastase vägivalla kaotamise päev

Täna on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastane päev, mida ÜRO Peaassamblee üleskutsel tähistatakse kogu maailmas alates 1999. aastast. Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla teema käsitlemine hoogustunud ka Eestis.

„Oleme sel aastal naistevastase ja perevägivalla tõkestamiseks astunud ja astumas mitmeid olulisi samme ja ees ootavad suured muutused,“ ütles Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanter.

„2013. aastal on Norra Finantsmehhanismi raames edukalt käivitunud programm „Kodune ja sooline vägivald“. Programm on suunatud soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele ning  soolise ja perevägivalla ennetamisele ning tõkestamisele. Sotsiaalministeeriumis on lõppjärgus Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ning tõkestamise konventsiooni analüüsi koostamine, mis on meie riigi konventsiooniga ühinemise eelduseks. Kõik see loob võimaluse lähiaastatel saavutada kvalitatiivselt uus tase naistevastases ja perevägivalla vastases tegevuses“, rääkis Liina Kanter.

Koostöös Eesti Naiste Varjupaikade Liiduga korraldab Sotsiaalministeerium täna 25. novembril Tallinna Ülikooli ruumides konverentsi „Mehed naistevastasest vägivallast“, mille avab sotsiaalminister Taavi Rõivas ja Norra suursaadik Lise Kleven Grevstad.  Konverentsil esinevad Sass Henno, Kari Käsper, Ilmar Raag, Andres Sild, Margus Tsahkna, Kristen Michal, Kalle Laanet ja Jüri Saar. Ministrite paneeldiskussioonis osalevad Urmas Paet, Hanno Pevkur ja Ken-Marti Vaher.

Lisaks on naistevastase vägivalla päeva tähistamiseks toimumas hulgaliselt temaatilisi üritusi üle Eesti.

Konverentsi pildid leiate Sotsiaalministeeriumi facebook-i lehelt: https://www.facebook.com/#!/Sotsiaalministeerium


Parimat,
Armo Vask
Sotsiaalministeerium
teavituse peaspetsialist
Tel: 6269  304
Mob: 56 815 708

laupäev, 23. november 2013

MEHED NAISTEVASTASEST VÄGIVALLAST

Olete väga oodatud konverentsile, kus anname üle ENÜ selle aasta Valge Lindi auhinna.
Info ja registreerimine: konverents2013@gmail.com
.

Eha Reitlemann
peasekretär
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Konverents
MEHED NAISTEVASTASEST VÄGIVALLAST

25. novembril 2013
Tallinna Ülikooli Tallinna saalis (Uus-Sadama 5)


Päevakava

10.00-10.30    Osavõtjate registreerimine, tervituskohv
10.30-10.45    Avasõnad, tervitused
Norra suursaadik Lise Nicoline Kleven Grevstad,
Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann

10.45-11.10    Kari Käsper Naistevastane vägivald kui inimõiguste rikkumine

11.10-11.35    Ilmar Raag Miks film Kertu ei ole tuulest tulnud inspiratsioon

11.35-12.00    Andres Sild Miks ta seda teeb?

12.00-12.25    Margus Tsahkna Lapsed ja vägivald naiste vastu

12.25-12.50    Kristen Michal

12.50-13.15    Kalle Laanet  Kiirus. Kiirus. Kiirus.

13.15-13.30    Jüri Saar Naistevastase vägivalla märgilisest tähendusest

13.30-14.30    Lõuna

14.30-15.30    Ministrite paneel:
justiitsminister Hanno Pevkur
siseminister Ken-Marti Vaher
välisminister Urmas Paet
15.30-15.45    Valge Lindi auhinna üleandmine
15.45-16.00    Konverentsi lõpetamine

 Konverentsi korraldab Eesti Naiste Varjupaikade Liit koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Naisteühenduste Ümarlauaga.

Konverentsi rahastatakse  Norra toetuste programmist „Kodune ja sooline vägivald“.

 


 

esmaspäev, 18. november 2013

Eesti Televisiooni keelekasutust analüüsib Kadi Alatalu

Tere, sõbrad!

Meie järgmine keelekoosolek toimub neljapäeval, 21. novembril kell 14 endiselt EAL-i büroos Rahvusraamatukogu II korrusel, sissepääs Endla tänavalt, ruum 2166.
Eesti Televisiooni keelekasutust analüüsib Kadi Alatalu.

Loodan arvukat osavõttu,

Ene Pajula

EAL "Sirbi" ümberkorraldustest

Ajakirjanike Liidu juhatuse avaldus  „Sirbi“ toimetuse ümberkorralduste kohta
18.11.2013

Eesti Ajakirjanike Liit  mõistab hukka kultuurilehe „Sirp“ äkilised ümberkorraldused, mille põhjendused ei ole arusaadavad ja annavad alust kahtlustada ajakirjanduse tasalülitamise katset. Ajakirjanike Liidu juhatuse hinnangul nõuab nii meie ainsa kultuurilehe juhtimine ja kui selle toimetajate kohustuste täitmine ajakirjandusliku töö kogemust, haritust ja asjatundlikkust ajalehe väljaandmisküsimustes.

Seetõttu ning kuna „Sirbi“ toimetuse töö ümberkorraldamine on avaliku huvi teema, teeb Ajakirjanike Liidu juhatus ettepaneku, et  SA Kultuurilehe nõukogu ja ajalehe toimetaja kohusetäitja selgitaksid avalikult,  kuidas on kavandatud kultuurilehe toimetuse edasine töö ning kvaliteedi tagamine pärast seda, kui oluliste valdkondade toimetajakohad on koondatud.  Samuti kutsub Ajakirjanike Liidu juhatus üles lehe nõukogu korraldama võimalikult peatselt uut peatoimetaja konkurssi  kõiki osapooli kaasava komisjoni osavõtul. 
Ajakirjanike Liit toetab ka teiste loomeliitude ettepanekut korraldada kiiresti Kultuuriministeeriumi, SA Kultuurileht nõukogu ja loomeliitude esindajate kohtumine, kus  jõutaks „Sirbile“ vajalike ümberkorralduste osas üksmeelele. Ajakirjanike Liidu juhatus peab oluliseks, et kuulda võetaks kõigi asjasse puutuvate osapoolte arvamust ning sellel kohtumisel osaleksid ka ajakirjanike esindajad.

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus



neljapäev, 14. november 2013

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon kritiseerib Leedu meediavabaduse rikkumist

Pressiteade
12. november 2013

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) kritiseerib 7. novembril Vilniuses Leedu eriteenistuse korraldatud haarangut Baltic News Service’i (BNS) büroos kui poliitilist katset suukorvistada meediavabadust riigis.

BNSi ja selle ajakirjanikke süüdistati Leedu presidendi Dalia Grybauskaite vastase laimukampaania tõendusmaterjali sisaldavate dokumentide ebaseaduslikus omandamises.
Haarangu käigus kuulati üle kuus ajakirjanikku ja konfiskeeriti arvuteid. Samal ajal korraldati haarang ja läbiotsimine ka BNSi toimetaja kodus.

„Me mõistame resoluutselt hukka BNSi vastase karmikäelise haarangu ja Leedu kohtu otsuse väljastada order, milles nõuti ajakirjanikelt oma konfidentsiaalsete allikate paljastamist,“ ütles EFJ president Mogens Blicher Bjerregård. „See on naeruväärne, et kohus otsustas kaitsta poliitilise eliidi huvisid rahvusliku julgeoleku ettekäändel, selle asemel, et kaitsta avalikkuse huvides olevat õigust teabele.''

Ajakirjanduse andmeil on Leedu kohus käskinud BNSil avaldada oma allikad. Otsus on kaasa toonud avaliku halvakspanu laine ja ajakirjanike ning kodanikeühenduste pressivabaduse toetuseks korraldatud meeleavalduse eriteenistuse Vilniuse hoone juures 11. novembril.
Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni kuuluv Leedu Ajakirjanike Liit (LZS) osales meeleavaldusel nõudmisega, et tagataks ajakirjanike õigus väljendusvabadusele ja avalikkuse õigus informatsioonile.

„Tegemist on jultunud rikkumisega, mis on suunatud ajakirjanike õiguse vastu kaitsta oma konfidentsiaalseid allikaid,“ sõnas EFJ peasekretär Ricardo Gutiérrez. „Ajakirjanikud ei saa tegutseda demokraatia valvekoertena, kui selliseid õigusi rikutakse või tühistatakse poliitilise eliidi huvides nagu selles juhtumis.“

Vastavalt Euroopa inimõiguste kohtu otsustele
(vt http://europe.ifj.org/en/pages/protection-of-sources) on õigus kaitsta konfidentsiaalseid allikaid väljendusvabaduse oluline osa. Mitmes Euroopa riigis kaitseb selliseid õigusi riigi seadus. EFJ toetab LZS üleskutset Leedu valitsusele tuua oma allikakaitset puudutav seadusandlus Eurooa standardite tasemele.

Lisateave: EFJ +32 2 235 22 08
Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon esindab enam kui 300 000 ajakirjanikku 39 riigist.
http://europe.ifj.org/en/articles/efj-criticises-lithuania-for-violation-of-media-freedom

Eesti Ajakirjanike Liidu toetusavaldus Leedu ajakirjanike

Pressiteade
14.11.2013

Eesti Ajakirjanike Liit toetab Leedu Ajakirjanike Liidu üleskutset Leedu valitsusele tuua allikakaitse seadusandlus Euroopa standarditele vastavale tasemele, et tagada riigis meedia väljendusvabadus ja avalikkuse huvides olev informatsioonivabadus. Leedu Ajakirjanike Liidule avaldas oma toetust ka Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ), millesse kuuluvad nii Eesti kui ka Leedu ajakirjanike liidud.

Samuti on Eesti Ajakirjanike Liit solidaarne Leedu ajakirjanike nõudmistega tagada meedias konfidentsiaalsete allikate kaitse õigus ilma eranditeta ning mõistab koos EFJga hukka 7. novembril Vilniuses toimunud haarangu BNSi toimetusse. Haarangu käigus konfiskeeriti uudisteagentuuri arvuteid ja kohtuorderi alusel nõuti BNSi ajakirjanikelt väidetavalt ebaseaduslikult hangitud materjalide allikate avaldamist. BNSi toimetusse lekkinud materjalid puudutasid Leedu presidendi Daila Grybaskaute vastu kavandatavat laimukampaaniat.

Eesti Ajakirjanike Liit toetab EFJ presidendi Mogens Blicher Bjerregardi ja peasekretäri Ricardo Gutierrezi avaldatud arvamust, et poliitilise eliidi huvides tehtud kohtuotsus rikkuda rahvusliku julgeoleku ettekäändel allikakaitse õigust on naeruväärne ning takistab ajakirjandusel täita demokraatias olulist valvekoera rolli.

Lisateave:
Eesti Ajakirjanike Liit
53339699

eal@eal.ee

reede, 4. oktoober 2013

Statistikaameti seminar "Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus"

Seminar toimub 16. oktoobril 2013  Swissôtel Tallinnas, Tornimäe 3, ruum Tartu).
Ajakava Statistikaameti veebilehel<http://www.stat.ee/72596>.

Registreeruda saab kuni 10.10.2013 siin<http://www.stat.ee/72598>.

Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim.  Samas tekitab sageli küsimust, kas palgalõhest saadakse ühtemoodi aru. Kas ühiskonnas mõõdetakse ikka seda, mida soovitakse mõõta?  

Statistikaamet on alustanud Norra toetuste projekti "Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus",
mille eesmärk on arendada meeste ja naiste palgaerinevuste mõõtmise metoodikat ja tagada sellekohase statistika parem kättesaadavus.

Projekti "Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus" avaseminaril arutleme, mida ühiskond vajab, et jälgida meeste ja naiste võrdõiguslikkust tööturul. Kuidas kasutatakse palgaerinevuste infot seadusloomes ja arengukavade väljatöötamisel? Kuivõrd on ettevõtted ja asutused huvitatud palgalõhe mõõtmisest ja võrdõiguslikkuse tagamisest?
Tutvustame palgaerinevuste teemal seni tehtud uurimuste tulemusi ja anname ülevaate tulevikuperspektiividest.

Parimate soovidega
Statistikaamet


teisipäev, 1. oktoober 2013

Uuring EL maade soolistest stereotüüpidest

Valminud on Euroopa võrdõiguslikkuse instituudi uuring Euroopa Liidu liikmesriikide soolistest stereotüüpidest.
Eestist osales projektis Barbi Pilvre.

Uuringuga saab tutvuda:

pühapäev, 29. september 2013

Naistoimetajad tunnistasid Hea sõna auhinna 2013 vääriliseks teleajakirjanik Tiina Jaaksoni



Fotol vasakult: Hille Karm, Annika Poldre, Eve Osa, Tiina Park, Aime Hendre, Kadi Alatalu, Tiina Jaakson, Aita Nurga, Madli Vitismann, Merike Viilup, Piret Mäeniit.

Auhind anti laureeadile üle Eesti Naistoimetajate meediapäeval, 27. septembril Euroopa Majas.
Hea Sõna auhinnaga tunnustame Tiina Jaaksoni täpset ja analüüsivat tööd uudisteajakirjanikuna. Tema uudislood nii poliitikast, majandusest kui ka kultuurist on huvitavad, sisukad, objektiivsed, tasakaalustatud ja hästi sõnastatud. Mis eriti oluline - Tiina Jaakson väljendab end heas emakeeles selgelt, täpselt ja arusaadavalt.

„Hea sõna tähendab minu jaoks head ajakirjandust, mis eeldab ajakirjanikelt kompetentsust, informeeritust, analüüsivõimet, suutlikkust eristada oulist ebaolulisest ning võimet mõista ühe või teise sündmuse laiemat mõju,“ ütleb tänavuse Hea Sõna auhinna laureaat Tiina Jaakson.

Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga maaliga, mis on inspireeritud auhinnasaaja isikust. Hea Sõna auhinna on varem pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja ja Kaja Kärner.





Auhinnatseremoonia fotod: Madli Vitismann

neljapäev, 26. september 2013

HEA SÕNA auhind teleajakirjanik TIINA JAAKSONILE

Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on
teleajakirjanik Tiina Jaakson

Auhind antakse üle reedel, 27. septembril kell 12 Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast VII“ Euroopa Maja konverentsisaalis Tallinnas, Rävala pst 4.
 HEA SÕNA auhinnaga tunnustab ühendus Eesti Naistoimetajad eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks pealiskaudsusele,  ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgale meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid.
„Hea sõna tähendab minu jaoks head ajakirjandust, mis eeldab ajakirjanikelt kompetentsust, informeeritust, analüüsivõimet, suutlikkust eristada oulist ebaolulisest ning võimet mõista ühe või teise sündmuse laiemat mõju,“ ütleb tänavuse Hea Sõna auhinna laureaat Tiina Jaakson.
„Aktuaalse kaamera“ toimetaja Tiina Jaakson on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal, ajakirjanikutööd alustas ta 1990. aastal ajalehe Läänlane ja seejärel Lääne Elu toimetajana, 1993.aastast töötab ta „Aktuaalse kaamera“ toimetajana, aastail 2006 kuni 2011 juhtis ETV saadet „Aeg luubis“ja 2011. aastast on saatejuhiks Vikerraadio „Opositsioonitunnis“.
Hea Sõna auhinnaga tunnustame Tiina Jaaksoni täpset ja analüüsivat tööd uudisteajakirjanikuna, kelle saateid ja saatelõike vaadates-kuulates saab olla kindel, et need on tõesed, objektiivsed ja tasakaalustatud. Tema uudislood nii poliitikast, majandusest kui ka kultuurist on huvitavad, sisukad ja hästi sõnastatud. Selle tagab üleüldine erudeeritus -kestev õpihimu, suur lugemus ja sügav kultuurihuvi. Tiina Jaakson väljendab end heas emakeeles – selgelt, täpselt ja arusaadavalt.
Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat asjaomase meenekirja ja ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga maaliga, mis on inspireeritud auhinnasaaja isikust. Hea Sõna auhinda antakse välja seitsmendat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja ja Kaja Kärner.

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

Lisateave:
MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse liige Kadi Alatalu
+372 501 2504

kadi.alatalu@err.rr