Hea naistoimetajate ühendus!
Aasta tagasi märkasin, et teie blogist jooksis läbi minu kunstikriitiliste artiklite kogumiku tutvustus. Seega julgen loota, et ehk pakun allpool olev info ka huvi – kuigi nüüd tegemist puhtteadusliku väljaandega!
Parimate soovidega,
Kati Kivimaa
Humanitaarteaduslike monograafiate sarjas Heuremata (Tartu Ülikooli Kirjastus) on ilmunud Katrin Kivimaa monograafia “Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000”.
Raamatut esitletakse Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus teisipäeval 12. mail kell 16 koos samas sarjas ilmunud Boris Bernsteini monograafiaga “Visuaalne kujutis ja kunstimaailm”.
Raamat põhineb tema 2004. aastal Leedsi Ülikoolis kaitstud doktoritööl, mis keskendus sellele, kuidas soolisustatud kujutised ja kriitikamudelid on vorminud kunsti loomist ja professionaalset kunstikirjutust. Tegemist on nn uue ehk kriitilise kunstiajaloo traditsiooniga suhestuva uurimusega, mille eesmärgiks on vaadelda kunstiteoseid – ja nende retseptsiooni – ajaloolises kontekstis ning tuua nähtavale kunsti ideelised ja ideoloogilised alustalad. Raamatus esitatud juhtumiuuringud vaatlevad eesti kunsti ajaloo peamisi perioode alates 19. sajandi teisest poolest kuni kaasaegse kunstini. Käsitletud kunsti ajatelje sisse – Kölerist Mare Trallani – mahuvad lisaks nimetatutele veel August Weizenberg, Karin Luts, Erna Brinckmann, sotsrealistlik Evald Okas, Marju Mutsu, Kai Kaljo jt.
Eelretsensent: prof emer Jaak Kangilaski
Toimetanud: Katre Talviste
Kujundus ja küljendus: Piia Ruber
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009
Toetajad: Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm “ Eesti keel ja rahvuslik mälu”, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia
Katrin Kivimaa on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudi juhataja ja külalisprofessor, kelle peamised uurimisvaldkonnad on moodne ja kaasaegne kunst, feministlik kunstiajalugu ja -teooria ning visuaalkultuur. Lisaks akadeemilisele tööle tegutseb ta kunstikriitikuna ning teeb kunstialast koostööd eesti ja väliskunstnikega.Tema viimaste publikatsioonide seas on artiklite ja intervjuude kogumik „Kinnitused ja vastuväited. Tekste kunstist, pildikultuurist ja kirjutamisest 1995–2007” (2008) ning kunstipublikatsioon „So Communication: Translating Each Other’s Words” (kaastoimetaja C. Charnley; 2007).
kolmapäev, 6. mai 2009
neljapäev, 23. aprill 2009
Kohtumine Lagle Parekiga
Head naistoimetajad!
Aita eestvõttel on meil 5. mail suurepärane võimalus teha teoks juba eelmisel aastal planeeritud üritus - kohtumine Lagle Parekiga ja tema juhatusel heita pilk ka Pirita kloostri (http://www.piritaklooster.ee) müüride taha.
Lagle Parek on meile teatanud:
"… heameelega kohtun teiega ja näitan kloostrit. Ootan teid Pirita kloostri varemete väravas. Nii on õige järjekord asjaga tutvumisel.
Loodame, et siis pole vaja vilte jalga panna!"
Lagle Parek valiti aastal 2007 Aasta Kodanikuks. Parek on öelnud, et tema eesmärk on "olla olemas kaaskodanike ja riigi jaoks".
Kõik huvilised oodatud!
Osalemisest teatada merike.viilup@estmedia.ee
Lagle Parek:
• Sündinud 17.04.1941 Pärnus
• Lapsena elas küüditatuna Novosibirski oblastis
• Lõpetanud Tallinna ehitustehnikumi klaasitehnoloogina ning töötanud eri projekteeri-misasutustes•• Osales aktiivselt vastupanuliikumises alates 1970-ndatest
• Poliitvang Mordvas 1983–1987
• Üks Hirvepargi miitingu (1987) korraldajaid
• Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige (1988) ja neli aastat esimees
• Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige 1990–1992
• Presidendikandidaat 1992
• Siseminister 1992–1993
• Heategevusorganisatsiooni Caritas Eesti asutajaliige ja juht aastast 1997
• Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu nõukogu endine esimees, alates 2008.a. nõukogu liige
• Pirita kloostri birgitiinide ordu õdede sõber, kellel puuduvad kindlad kohustused, kuid kes hoolitseb kloostrivaremete ning mitme projekti eest
• Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu
Lagle Parek intervjuus Eesti Päevalehele (2007.a.):
Olid üks esimesi Eesti naisministreid, esimene kolmest presidendiks kandideerinud naisest. Kas meeste ja naiste rollid on vabas Eestis muutnud?
Naisi on riigikogus naeruväärselt vähe, väga vähe on muutunud. Pikk tee on käia.
Minu ema ütles alati, et eesti naine on olnud silmapaistvalt tugev ja tark, seda pandi möödunud iseseisvuse ajal juba tähele.
Kõrgharidusega naiste hulk on olnud alati suur. Ka eelmise vabariigi ajal oli ülikoolis palju naisi, kel oli raske oma haridust rakendada, sest töötus oli 30-ndatel suur ja ennekõike olid tööta haritud naised.
Kuid praegu saavad Eestist Euroopa kõrgetele kohtadele peamiselt naised, ma ei tea, palju on mehi, kes läbi ei lähe. Kui hindame kompetentsi, on eesti naine kõva. Kuid poliitiliselt valib ka eesti naine mehi. Kui kõik naised valiksid naisi, oleksid mehed parlamendis vähemuses.
Aita eestvõttel on meil 5. mail suurepärane võimalus teha teoks juba eelmisel aastal planeeritud üritus - kohtumine Lagle Parekiga ja tema juhatusel heita pilk ka Pirita kloostri (http://www.piritaklooster.ee) müüride taha.
Lagle Parek on meile teatanud:
"… heameelega kohtun teiega ja näitan kloostrit. Ootan teid Pirita kloostri varemete väravas. Nii on õige järjekord asjaga tutvumisel.
Loodame, et siis pole vaja vilte jalga panna!"
Lagle Parek valiti aastal 2007 Aasta Kodanikuks. Parek on öelnud, et tema eesmärk on "olla olemas kaaskodanike ja riigi jaoks".
Kõik huvilised oodatud!
Osalemisest teatada merike.viilup@estmedia.ee
Lagle Parek:
• Sündinud 17.04.1941 Pärnus
• Lapsena elas küüditatuna Novosibirski oblastis
• Lõpetanud Tallinna ehitustehnikumi klaasitehnoloogina ning töötanud eri projekteeri-misasutustes•• Osales aktiivselt vastupanuliikumises alates 1970-ndatest
• Poliitvang Mordvas 1983–1987
• Üks Hirvepargi miitingu (1987) korraldajaid
• Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige (1988) ja neli aastat esimees
• Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige 1990–1992
• Presidendikandidaat 1992
• Siseminister 1992–1993
• Heategevusorganisatsiooni Caritas Eesti asutajaliige ja juht aastast 1997
• Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu nõukogu endine esimees, alates 2008.a. nõukogu liige
• Pirita kloostri birgitiinide ordu õdede sõber, kellel puuduvad kindlad kohustused, kuid kes hoolitseb kloostrivaremete ning mitme projekti eest
• Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu
Lagle Parek intervjuus Eesti Päevalehele (2007.a.):
Olid üks esimesi Eesti naisministreid, esimene kolmest presidendiks kandideerinud naisest. Kas meeste ja naiste rollid on vabas Eestis muutnud?
Naisi on riigikogus naeruväärselt vähe, väga vähe on muutunud. Pikk tee on käia.
Minu ema ütles alati, et eesti naine on olnud silmapaistvalt tugev ja tark, seda pandi möödunud iseseisvuse ajal juba tähele.
Kõrgharidusega naiste hulk on olnud alati suur. Ka eelmise vabariigi ajal oli ülikoolis palju naisi, kel oli raske oma haridust rakendada, sest töötus oli 30-ndatel suur ja ennekõike olid tööta haritud naised.
Kuid praegu saavad Eestist Euroopa kõrgetele kohtadele peamiselt naised, ma ei tea, palju on mehi, kes läbi ei lähe. Kui hindame kompetentsi, on eesti naine kõva. Kuid poliitiliselt valib ka eesti naine mehi. Kui kõik naised valiksid naisi, oleksid mehed parlamendis vähemuses.
teisipäev, 21. aprill 2009
„Ariadne Lõng” ja ümarlaud „Vabadus ja vastutus – isa kohaloleku mõju pereelu kvaliteedile”
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) akadeemilise ajakirja „Ariadne Lõng“ järjekordse väljaande esitlus ja sellele järgnev ümarlaud
„Vabadus ja vastutus – isa kohaloleku mõju pereelu kvaliteedile”
toimub 22. aprillil 2009a. kell 14.30
Tallinna Ülikoolis Narva mnt. 25 auditooriumis 405 (vt. kava)
Eesti esimene ja ainuke nais- ja meesuurimuse ajakiri ilmub alates 2000. aastast.
„Ariadne Lõng” peegeldab naisteaduste interdistsiplinaarset iseloomu, pakkudes artikleid, mis lähtuvad sotsioloogia, kirjandusteaduse, kunstiteaduse, psühholoogia ning filosoofia vaatenurgast. Väljaandes avaldatakse ka rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ilmunud artiklite tõlkeid.
Täpsem informatsioon:
Eesti esimene ja ainuke nais- ja meesuurimuse ajakiri ilmub alates 2000. aastast.
„Ariadne Lõng” peegeldab naisteaduste interdistsiplinaarset iseloomu, pakkudes artikleid, mis lähtuvad sotsioloogia, kirjandusteaduse, kunstiteaduse, psühholoogia ning filosoofia vaatenurgast. Väljaandes avaldatakse ka rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ilmunud artiklite tõlkeid.
Täpsem informatsioon:
Liivi Pehk, 5545 615, liivi.pehk@enut.ee
http://www.enut.ee/ / Ariadne Lõng
http://www.enut.ee/ / Ariadne Lõng
Kava:
14:15-14:30 Tervituskohv
14:30-14:40 ENUTi tegevussuunad 2009 aastal , Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
14:40-15:30 Ariadne Lõnga uue numbri tutvustus, Leena Kurvet-Käosaar, Marge Monko ja teised autorid
15:30-16:00 " Pereelu, vabadus ja vastutus tänases Eestis", Mari Kalkun, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna perepoliitika juht
16:00-16:20 „Miks isad võiksid koju jääda?“, Liina Järviste, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütik
16:20-17:00 Arutelu teemal „Vabadus ja vastutus- isa kohaloleku mõju pereelu kvaliteedile"
Eva ja Adele Tallinna Ülikoolis
Kolmapäeval, 22. aprillil kell 18.00 presenteerib Tallinna Ülikooli
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi (TLÜ RASI) soouuringutekeskus Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, ruum U-218) maailmakuulsaid saksa tegevus- ja maalikunstnikke Evat ja Adelet. Ülikoolis toimuvale avatud vestlusringile on oodatud kõik huvilised.
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi (TLÜ RASI) soouuringutekeskus Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, ruum U-218) maailmakuulsaid saksa tegevus- ja maalikunstnikke Evat ja Adelet. Ülikoolis toimuvale avatud vestlusringile on oodatud kõik huvilised.
Ennast "kunstimaailma hermafrodiitsete kaksikutena" defineeriv kunstnikeduo EVA & ADELE vaidlustab oma perfomance`ites näiliselt enesestmõistetavaid soorolle ja ühiskonna soolist süsteemi.
1989. aastast Berliinis koos elavate ja töötavate EVA & ADELE esimene performance toimus 1991. aastal. Paralleelselt näituste ja muuseumide avamisele "ilmumisega" ning enese välise kuvandi süstemaatilise dokumenteerimisega on käesoleval kümnendil järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust pälvinud ka EVA & ADELE omamüüdi tõlgendustel põhinev ekspressiivses laadis ning popi kujundeis autoportreeline maalikunst ja joonistused. Nende ülevaatenäitus "Stereoefekt" on alates 22. aprillist avatud Tallinna Kunstihoones.
Eva ja Adelega vestleb TLÜ RASI teadur Barbi Pilvre, nende kunstiprojekte kommenteerib kunstiteadlane Harry Liivrand. Kohapeal näidatakse ka visuaalseid materjale EVA & ADELE töödest.
Lisainformatsioon: Barbi PilvreTallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur
e-post: barbi@tlu.ee
teisipäev, 14. aprill 2009
Häbiväärne - NATO toetab Afganistani naiste orjust
Eesti Ekspress, 8.04.2009
Anna-Maria Penu kirjutab, et samal ajal, kui NATO 60. aastapäeval kuulutavad poliitikud välklampide sähvides Afganistani riiki ülesehituse tähtsust, toimub see äsja riigis vastu võetud seaduse hinnaga, mis viib šiidi vähemuse naised tagasi kõige hullemasse Talibani ajastusse - sõna otseses mõttes orjusesse.
NATO 60. aastapäeval tõdesid liitlased üheselt, et organisatsiooni tähtsaimaks ülesandeks on piisava julgeolekutaseme saavutamine Afganistanis ja riigi ülesehitus. Mitmed valitsused, sealhulgas ka Eesti, saadavad augustis toimuvate kohalike presidendivalimiste ajaks Afganistani lisavägesid, et päästa riigikord, eesotsas president Hamid Karzaiga, mida millegipärast nimetatakse demokraatlikuks. Sajad käepigistused, naeratused kaameratele ja NATO tunneb end jälle hästi, sest suutis „elustada ühiseid jõupingutusi" läänele strateegiliselt tähtsas piirkonnas.
Samal ajal jõuab lääne avalikkuseni info seaduse kohta, millele kirjutas just äsja alla meie suur liitlane ja lootus Afganistanis, president Karzai, ning mis viib šiidi vähemuse naised tagasi kõige hullemasse Talibani ajastusse, sõna otseses mõttes orjusesse. Šiidi naised peavad selle seaduse kohaselt oma abikaasadelt küsima luba kodust väljumiseks, arstiabi saamiseks, õppimiseks või töötamiseks. Isegi silmade värvimiseks. Seadus kiidab heaks lapsabielud, mis tähendab pea alati liitu tüdrukute ja keskealiste meeste vahel, ning naised ei tohi keelduda suguühtest oma abikaasadega, mida läänes peetakse üksmeelselt vägistamiseks.
Uue šiidi perekonnaseaduse vastu võtmist nõudsid usujuhid juba üle aasta, kuid arutelu oli unustusse vajunud. Nüüd võeti ta Kabuli parlamendis kiiresti, praktiliselt debatita vastu, kusjuures läänemaailma kriitika hirmus pole seaduse teksti tänaseni täielikult avaldatud. See hirm tundus olevat siiski asjatu, sest NATO strateegiliste huvide jaoks ei tähenda too otsus muud, kui šiidide (ainult meeste, selge see!) häälte ostmist presidendi toetuseks. Ja Lääs vaikib. Sest kui Karzail on hääli vaja ja šiidi mehed nõudsid talt selleks uut seadust, siis pigistab Lääs silmad kinni. Kas liitlased tõesti ise selle peale ei mõtle, et on vastuvõetamatu, häbiväärne ja lubamatu, et võitluses terrorismi vastu on vahetusrahaks afgaani naised ja nende õigused ning mille tagajärjel väljub võitjana teine terror: seadustatud naistevastane vägivald?
-->
-->
Orjasaatus ei pruugi oodata vaid šiidi naisi. „Lääne vaikus on afgaani naiste jaoks hukatuslik," teatas Inimõiguste Sõltumatu Komisjoni juhataja Soraya Sobhrang. Lisaks selgitab olukorda Afganistani parlamendisaadik Fauzia Koofi, kes teatas, et seadus võeti nii kiiresti ja vastuargumentideta vastu ainult seepärast, et „enamus saadikutest on äärmuslased, kes on naiste baasõiguste vastu ja ei usu ei võrdõiguslikkusesse ega inimõigustesse". Need üksikud, kes seaduse vastu häält tõstsid, sildistati islami vastasteks ja neid ähvardati surmaga. Seega taoline seadus võib kergesti laieneda ka teiste rahvusgruppide naistele.
Isegi 31. märtsil Haagis toimunud Afganistani-teemalisel rahvusvahelisel konverentsil osalenud lääne poliitikud - nende seas ka Urmas Paet - olid võimelised Karzaiga läbirääkimisi pidama ja lubadusi andma nõudmata enne selle inimõiguste vastase seaduse kohest tühistamist. Kuigi lääne avalikkuseni polnud uudis seadusest veel jõudnud, siis osalenud poliitikud teadsid sellest juba siis - Afganistani kohalikud inimõiguste ja feministide organisatsioonid olid häirekella tõstnud juba tükk aega varem. Mis on tegelikult veel hullem, näidates, et Karzail palutakse „seadus üle vaadata" (ja mitte täielikult kaotada NB!) alles siis, kui meelepaha on jõudnud meedia kaudu laiema publikuni. Kuidas on võimalik, et demokraatlike riikide ning seega demokraatlikke väärtuste esindajad ei planeeri tõkestada kõikide olemasolevate mõjutusvahenditega, eelkõige oma inimväärikuse nõudel, naiste orjastamise ja naiste vastase vägivalla seadustamist?
Afgaani naiste kirjaoskamatuse näitaja on üks suurim maailmas, nagu ka surmad sünnitustel ja otse loomulikult töötus. Kuid liitlaste raha läheb endiselt ennekõike sõduritele ja relvadele. Oxfam/Acbari viimase aruande kohaselt on lääneriigid välja käinud poole vähem raha Afganistani arengu toetuseks kui nad lubasid. Ja 40% sellestki summast tuleb nende taskutesse tagasi läbi „riigi ülesehitamisel" osalevate firmade ja „nõuandjate" palkade.
Ma ei saa aru, miks ei käi afgaani naised „Afganistani julgeoleku tagamise ja ülesehitamise" alla? Miks rääkides üllast „vabaduste ja inimõiguste kaitsest Afganistanis" ei ole šiidi naiste vabadus(t)el ja õigustel liitlaste jaoks mitte mingisugust tähtsust?
Anna-Maria Penu kirjutab, et samal ajal, kui NATO 60. aastapäeval kuulutavad poliitikud välklampide sähvides Afganistani riiki ülesehituse tähtsust, toimub see äsja riigis vastu võetud seaduse hinnaga, mis viib šiidi vähemuse naised tagasi kõige hullemasse Talibani ajastusse - sõna otseses mõttes orjusesse.
NATO 60. aastapäeval tõdesid liitlased üheselt, et organisatsiooni tähtsaimaks ülesandeks on piisava julgeolekutaseme saavutamine Afganistanis ja riigi ülesehitus. Mitmed valitsused, sealhulgas ka Eesti, saadavad augustis toimuvate kohalike presidendivalimiste ajaks Afganistani lisavägesid, et päästa riigikord, eesotsas president Hamid Karzaiga, mida millegipärast nimetatakse demokraatlikuks. Sajad käepigistused, naeratused kaameratele ja NATO tunneb end jälle hästi, sest suutis „elustada ühiseid jõupingutusi" läänele strateegiliselt tähtsas piirkonnas.
Samal ajal jõuab lääne avalikkuseni info seaduse kohta, millele kirjutas just äsja alla meie suur liitlane ja lootus Afganistanis, president Karzai, ning mis viib šiidi vähemuse naised tagasi kõige hullemasse Talibani ajastusse, sõna otseses mõttes orjusesse. Šiidi naised peavad selle seaduse kohaselt oma abikaasadelt küsima luba kodust väljumiseks, arstiabi saamiseks, õppimiseks või töötamiseks. Isegi silmade värvimiseks. Seadus kiidab heaks lapsabielud, mis tähendab pea alati liitu tüdrukute ja keskealiste meeste vahel, ning naised ei tohi keelduda suguühtest oma abikaasadega, mida läänes peetakse üksmeelselt vägistamiseks.
Uue šiidi perekonnaseaduse vastu võtmist nõudsid usujuhid juba üle aasta, kuid arutelu oli unustusse vajunud. Nüüd võeti ta Kabuli parlamendis kiiresti, praktiliselt debatita vastu, kusjuures läänemaailma kriitika hirmus pole seaduse teksti tänaseni täielikult avaldatud. See hirm tundus olevat siiski asjatu, sest NATO strateegiliste huvide jaoks ei tähenda too otsus muud, kui šiidide (ainult meeste, selge see!) häälte ostmist presidendi toetuseks. Ja Lääs vaikib. Sest kui Karzail on hääli vaja ja šiidi mehed nõudsid talt selleks uut seadust, siis pigistab Lääs silmad kinni. Kas liitlased tõesti ise selle peale ei mõtle, et on vastuvõetamatu, häbiväärne ja lubamatu, et võitluses terrorismi vastu on vahetusrahaks afgaani naised ja nende õigused ning mille tagajärjel väljub võitjana teine terror: seadustatud naistevastane vägivald?
-->
-->
Orjasaatus ei pruugi oodata vaid šiidi naisi. „Lääne vaikus on afgaani naiste jaoks hukatuslik," teatas Inimõiguste Sõltumatu Komisjoni juhataja Soraya Sobhrang. Lisaks selgitab olukorda Afganistani parlamendisaadik Fauzia Koofi, kes teatas, et seadus võeti nii kiiresti ja vastuargumentideta vastu ainult seepärast, et „enamus saadikutest on äärmuslased, kes on naiste baasõiguste vastu ja ei usu ei võrdõiguslikkusesse ega inimõigustesse". Need üksikud, kes seaduse vastu häält tõstsid, sildistati islami vastasteks ja neid ähvardati surmaga. Seega taoline seadus võib kergesti laieneda ka teiste rahvusgruppide naistele.
Isegi 31. märtsil Haagis toimunud Afganistani-teemalisel rahvusvahelisel konverentsil osalenud lääne poliitikud - nende seas ka Urmas Paet - olid võimelised Karzaiga läbirääkimisi pidama ja lubadusi andma nõudmata enne selle inimõiguste vastase seaduse kohest tühistamist. Kuigi lääne avalikkuseni polnud uudis seadusest veel jõudnud, siis osalenud poliitikud teadsid sellest juba siis - Afganistani kohalikud inimõiguste ja feministide organisatsioonid olid häirekella tõstnud juba tükk aega varem. Mis on tegelikult veel hullem, näidates, et Karzail palutakse „seadus üle vaadata" (ja mitte täielikult kaotada NB!) alles siis, kui meelepaha on jõudnud meedia kaudu laiema publikuni. Kuidas on võimalik, et demokraatlike riikide ning seega demokraatlikke väärtuste esindajad ei planeeri tõkestada kõikide olemasolevate mõjutusvahenditega, eelkõige oma inimväärikuse nõudel, naiste orjastamise ja naiste vastase vägivalla seadustamist?
Afgaani naiste kirjaoskamatuse näitaja on üks suurim maailmas, nagu ka surmad sünnitustel ja otse loomulikult töötus. Kuid liitlaste raha läheb endiselt ennekõike sõduritele ja relvadele. Oxfam/Acbari viimase aruande kohaselt on lääneriigid välja käinud poole vähem raha Afganistani arengu toetuseks kui nad lubasid. Ja 40% sellestki summast tuleb nende taskutesse tagasi läbi „riigi ülesehitamisel" osalevate firmade ja „nõuandjate" palkade.
Ma ei saa aru, miks ei käi afgaani naised „Afganistani julgeoleku tagamise ja ülesehitamise" alla? Miks rääkides üllast „vabaduste ja inimõiguste kaitsest Afganistanis" ei ole šiidi naiste vabadus(t)el ja õigustel liitlaste jaoks mitte mingisugust tähtsust?
NATO kritiseeris teravalt Kabuli uut seadust naiste vägistamise kohta
Aino Siebert – Saksamaa 10.04.2009
Juba enne NATO tippkohtumise algamist teatasid ka saksa ajalehed Kabulis alla kirjatud uuest seadusest, mis lubab abielumeestel vägistada oma naisi. Uute paragrahvide kohaselt on abielunaine kohustatud „rahuldama oma mehe seksuaalseid vajadusi“ vähemalt neli korda nädalas. Samuti peavad šiidi naised (Afganistanis arvatakse elavat 32 miljonit inimest, nendest 10-20 protsenti moodustavad šiidid) küsima oma meestelt luba mh kodunt lahkumiseks.
Sôjaväelise allianssi tippkohtumise lôpppressikonverentsil, kus ma ise osalesin, tôid nii Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kui ka Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, samuti nagu tema Ameerika Ühendriikide kolleeg Barack Obama selgelt esile, et nad ei nôustu selle seaduse eelnôuga: „Kuigi peab arvestama kohaliku kultuuriga, siis maailmas on olemas demokraatlikud pôhireeglid, mis kehtivad nii naistele kui meestele. Angela Merkel tôi Strasbourgis teiste NATO maade liidrite nimel selgelt esile, et Afganistani valitsuselt oodatakse seadusi, mille järgi vôivad nii mehed kui naised üksteist austades sôbralikult koos elada.
Naiste kohustust seksuaalteenustuste osutamiseks mägiriigis kritiseerisid ka Suurbritannia, Kanada, NATO ja ÜRO. Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier rääkis sellel teemal oma afganistani kolleegi Rangin Dadfar Spantaga. Viimastel andmetel on president Hamid Karsai lubanud maailmas terava kriitika osaliseks saanud seaduse üle kontrollida. Samaaegselt tôi Afganistani riigipea aga ka esile, et kriitika aluseks on olnud ebaprofessionaalne tôlge. President olevat palunud justiitsministril tekst veelkord pôhjalikult üle kontrollida ja vajadusel muuta. Kuigi Karsai on kära tekitanud seadusele juba alla kirjutanud, ei ole see veel jôustunud.
Šiitide kôrge vaimulik Hajatullah šeik Mohammad Asif Mohsini kaitses uut seadust: “Ajakirjanikud kritiseerivad, et naine ei vôi seksist keelduda. See ei ole aga ôige. Kui tal on “ei”-ütlemiseks môjuvad pôhjused ja ta nendest ka oma abikaasale teatab, paludes luba keelduda, siis vôib ta seda ka teha.”
Saksamaa arenguminister Heidemarie Wieczorek-Zeul teatas külaskäigul Pakistanis, et rahvusvaheline ühendus ei luba president Karsail sellist naisi alandavat seadust teostada: “Teeme kôik, et need paragrahvid ei hakkaks kehtima. Need rikuvad nii naiste- kui ka inimôigusi. Kuna Saksamaa investeerib palju Afganistani ülesehitamisele, on ka tema ôigus ja kohustus pidada hoolt selle eest, et riigis austataks inimôigusi”. Prantsusmaa riigisekretär Rama Yade, kes vastutab Sarkozy valitsuses inimôiguste eest, tôi esile, et uus seadus saadab naised tagasi orjusesse, see meenutavat talle Taliban-vôimu kôige pimedamaid aegu. Kabuli kavatsusi naiste aheldamiseks kritiseeris teravalt ka NATO peasekretär Jaap de Hoof Scheffer.
Juba enne NATO tippkohtumise algamist teatasid ka saksa ajalehed Kabulis alla kirjatud uuest seadusest, mis lubab abielumeestel vägistada oma naisi. Uute paragrahvide kohaselt on abielunaine kohustatud „rahuldama oma mehe seksuaalseid vajadusi“ vähemalt neli korda nädalas. Samuti peavad šiidi naised (Afganistanis arvatakse elavat 32 miljonit inimest, nendest 10-20 protsenti moodustavad šiidid) küsima oma meestelt luba mh kodunt lahkumiseks.
Sôjaväelise allianssi tippkohtumise lôpppressikonverentsil, kus ma ise osalesin, tôid nii Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kui ka Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, samuti nagu tema Ameerika Ühendriikide kolleeg Barack Obama selgelt esile, et nad ei nôustu selle seaduse eelnôuga: „Kuigi peab arvestama kohaliku kultuuriga, siis maailmas on olemas demokraatlikud pôhireeglid, mis kehtivad nii naistele kui meestele. Angela Merkel tôi Strasbourgis teiste NATO maade liidrite nimel selgelt esile, et Afganistani valitsuselt oodatakse seadusi, mille järgi vôivad nii mehed kui naised üksteist austades sôbralikult koos elada.
Naiste kohustust seksuaalteenustuste osutamiseks mägiriigis kritiseerisid ka Suurbritannia, Kanada, NATO ja ÜRO. Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier rääkis sellel teemal oma afganistani kolleegi Rangin Dadfar Spantaga. Viimastel andmetel on president Hamid Karsai lubanud maailmas terava kriitika osaliseks saanud seaduse üle kontrollida. Samaaegselt tôi Afganistani riigipea aga ka esile, et kriitika aluseks on olnud ebaprofessionaalne tôlge. President olevat palunud justiitsministril tekst veelkord pôhjalikult üle kontrollida ja vajadusel muuta. Kuigi Karsai on kära tekitanud seadusele juba alla kirjutanud, ei ole see veel jôustunud.
Šiitide kôrge vaimulik Hajatullah šeik Mohammad Asif Mohsini kaitses uut seadust: “Ajakirjanikud kritiseerivad, et naine ei vôi seksist keelduda. See ei ole aga ôige. Kui tal on “ei”-ütlemiseks môjuvad pôhjused ja ta nendest ka oma abikaasale teatab, paludes luba keelduda, siis vôib ta seda ka teha.”
Saksamaa arenguminister Heidemarie Wieczorek-Zeul teatas külaskäigul Pakistanis, et rahvusvaheline ühendus ei luba president Karsail sellist naisi alandavat seadust teostada: “Teeme kôik, et need paragrahvid ei hakkaks kehtima. Need rikuvad nii naiste- kui ka inimôigusi. Kuna Saksamaa investeerib palju Afganistani ülesehitamisele, on ka tema ôigus ja kohustus pidada hoolt selle eest, et riigis austataks inimôigusi”. Prantsusmaa riigisekretär Rama Yade, kes vastutab Sarkozy valitsuses inimôiguste eest, tôi esile, et uus seadus saadab naised tagasi orjusesse, see meenutavat talle Taliban-vôimu kôige pimedamaid aegu. Kabuli kavatsusi naiste aheldamiseks kritiseeris teravalt ka NATO peasekretär Jaap de Hoof Scheffer.
neljapäev, 9. aprill 2009
reede, 3. aprill 2009
Karikatuurid ja fotod Tallinna Tervishoiumuuseumis
2. aprillil käisime Tallinna Tervishoiumuuseumis hea kolleegi, karikaturist Eduard Tüüri ja noore saksa-eesti fotograafi Jan Erik Sieberti ühisnäitust „Karikatuurid ja fotod” avamas.
Haapsalu juurtega vanameister Eduard Tüür ei vaja eesti rahvale enam tutvustamist, Saksamaal sündinud Jan-Erik Siebert ( http://www.fotografie-siebert.de/) on aga alles fotokunstniku tee alguses. Noormehe annet on aga siiski märgatud - 2007. aastal valiti ta Fotoheft Sony Corner’i augustikuu talendiks, tema fotosid on avaldatud ka mitmetes väljaannetes nii kodu- kui välismaal, sh tuntud fotoajakirjas Stern View. Noor pildikunstnik on osalenud oma töödega ka näitustel, viimane väljapanek Saksamaal Gschwendis sündis juba koostöös maestro Eduard Tüüriga.
Nagu ikka, naerutab Eduard Tüür vaatajaid oma ajatute ja samas nii ajakohaste sõnatute pilapiltidega, Jan-Erik Siebertilt on väljas valik tsirkuseteemalisi fotosid.
Haapsalu juurtega vanameister Eduard Tüür ei vaja eesti rahvale enam tutvustamist, Saksamaal sündinud Jan-Erik Siebert ( http://www.fotografie-siebert.de/) on aga alles fotokunstniku tee alguses. Noormehe annet on aga siiski märgatud - 2007. aastal valiti ta Fotoheft Sony Corner’i augustikuu talendiks, tema fotosid on avaldatud ka mitmetes väljaannetes nii kodu- kui välismaal, sh tuntud fotoajakirjas Stern View. Noor pildikunstnik on osalenud oma töödega ka näitustel, viimane väljapanek Saksamaal Gschwendis sündis juba koostöös maestro Eduard Tüüriga.
Nagu ikka, naerutab Eduard Tüür vaatajaid oma ajatute ja samas nii ajakohaste sõnatute pilapiltidega, Jan-Erik Siebertilt on väljas valik tsirkuseteemalisi fotosid.
Kui pärast tervituskõnesid ja muusikalist etteastet oli ka head-paremat maitstud, õnnestus härra Tüür ka ühispildile meelitada.
Näitus jääb avatuks kuni 23. aprillini. Kel Tallinna vanalinna asja, tasub kindlasti läbi astuda, sest ka tervishoiumuuseumis jagub põnevaid eksponaate – näiteks president Pätsi hambaarstitool või saab enda peal katsetada, millist raskust peab kaasas kandma viimast kuud lapseootel olev naine.
tekst ja foto Merike Viilup
ANDKE OMA ALLKIRI NAISTE ARVU SUURENDAMISEKS OTSUSTE TEGEMISEL
ON AEG TEHA MUUDATUSI EUROOPAS!
Euroopa Parlamendi valimised lähenevad kiiresti! Andke oma allkiri kampaaniale, mille eesmärgiks on suurendada naiste arvu otsuste tegemisel Euroopas. Klikkige siia ning kirjutage oma nimi. Teie allkiri aitab meil lähetada tugevama sõnumi selle kohta, et vajame rohkem naisi Euroopa kõige kõrgemal tasandil tehtavate poliitiliste otsuste langetamisel.
http://www.5050democracy.eu/
Euroopa Parlamendi valimised lähenevad kiiresti! Andke oma allkiri kampaaniale, mille eesmärgiks on suurendada naiste arvu otsuste tegemisel Euroopas. Klikkige siia ning kirjutage oma nimi. Teie allkiri aitab meil lähetada tugevama sõnumi selle kohta, et vajame rohkem naisi Euroopa kõige kõrgemal tasandil tehtavate poliitiliste otsuste langetamisel.
http://www.5050democracy.eu/
pühapäev, 15. märts 2009
Sirp ja vasar ning sugupoolte sõda
Postimees 14.03.2009
Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme leiab, etsugupoolestereotüübid on kui raudrüü, mis takistab vabalt hingamast ja avaramalt ilma nägemast, kui lubavad kitsad silmapilud.
Üks mõni aeg tagasi meieni jõudnud eurouudis edastas teate skandaalsest näitusest Brüsselis. Selleks oli tšehhi kunstniku kokku pandud kaart ELi riikide sõbralikust perest, kus iga auväärse rahvuse kodu tähistas mõni irooniline sümbol. Solvunud liikmesmaade esindajad saavutasid näituse kiire mahavõtmise. Siiski jõudis läbi meie meedia libiseda märk, mida kunstnik oli tunnetanud Eesti omana. Selleks oli sirp ja vasar, kummagi varred pärit modernse tehnoloogia riistvarast. Kohalik arutelu selle sündmuse üle lõppes kiiresti ja tähelepanuta jäi, kuivõrd täpselt oli inimene Tšehhimaalt tabanud meie kohalike olude tuuma.
Sirp ja vasar viitavad arhailistele tööviisidele (ka mõtteviisidele). Moodne trimmerivars (moodsad tehnoloogiad) ei suurenda sirbi tööviljakust. Sirp ja vasar on ka ühe teatud režiimi ideoloogiline märk, ja see ideoloogia on paraku jäänud kumama ka moodsa disaini tagant.Keskendaksime selle logo abil pilgu ühele kaas- ja koosolemise vormile, milleks eri sugupooled hariduses.Kindlasti ei ole see praegu teema, mis avalikkust erutaks. Kõik ju on niigi selge: haridussüsteemi aluseks euroopalikus kultuuriruumis on võrdsed võimalused igaühele. Sellega, et õpetajaskond on feminiseerunud ja poisid kukuvad hulgakaupa koolist välja, ollakse harjunud nagu loodusseadusega. Sest siiani pole midagi ette võetud. Õpetajad – kibestunud keskealised naised – eelistavad tüdrukuid ja näägutavad poisse. Kolm on koolipoisi hinne, ent elus läheb kolmelisel poisil tihti paremini kui viielisel tüdrukul. Selle kõigega ollakse leppinud.Pisut järelemõtlemist võtmes, nagu hindavad asju feministlikud filosoofid, ja nähtavaks hakkab saama, kuidas sellest mitte välja tehes toodame riskiühiskonda. Eestlaste peamine religioon on endiselt haridus, ent meeste jaoks pole haridus kuigi püüdmisväärne. Eesti naised on meestest keskmiselt mitu aastat haritumad, ent nende palk on tunduvalt väiksem. Avalikkuse arvamusliidrid ja juhid on valdavalt lipsustatud härrad. Liiga vähe pääsevad teise soo esindajad asjade käiku määrama. Hästi kõlav haridusretoorika nende härrade sõnaseades pole muutnud tõsiasja, et haridusvaldkonna palgad jäävad muudest maha seda kindlamalt, mida rohkem on seal naisi. Lasteaedades on need kõige väiksemad.Viimase aastakümne jooksul on niisuguseks haridusasutuseks hakanud kujunema ülikool. Millist tähendust ühiskonna jaoks kannab tütarlaste haridusse panustatud ressurss? Ning milline on nende valdkondade autoriteet, kus tegijateks peamiselt naised?
loe edasi Postimehest
Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme leiab, etsugupoolestereotüübid on kui raudrüü, mis takistab vabalt hingamast ja avaramalt ilma nägemast, kui lubavad kitsad silmapilud.
Üks mõni aeg tagasi meieni jõudnud eurouudis edastas teate skandaalsest näitusest Brüsselis. Selleks oli tšehhi kunstniku kokku pandud kaart ELi riikide sõbralikust perest, kus iga auväärse rahvuse kodu tähistas mõni irooniline sümbol. Solvunud liikmesmaade esindajad saavutasid näituse kiire mahavõtmise. Siiski jõudis läbi meie meedia libiseda märk, mida kunstnik oli tunnetanud Eesti omana. Selleks oli sirp ja vasar, kummagi varred pärit modernse tehnoloogia riistvarast. Kohalik arutelu selle sündmuse üle lõppes kiiresti ja tähelepanuta jäi, kuivõrd täpselt oli inimene Tšehhimaalt tabanud meie kohalike olude tuuma.
Sirp ja vasar viitavad arhailistele tööviisidele (ka mõtteviisidele). Moodne trimmerivars (moodsad tehnoloogiad) ei suurenda sirbi tööviljakust. Sirp ja vasar on ka ühe teatud režiimi ideoloogiline märk, ja see ideoloogia on paraku jäänud kumama ka moodsa disaini tagant.Keskendaksime selle logo abil pilgu ühele kaas- ja koosolemise vormile, milleks eri sugupooled hariduses.Kindlasti ei ole see praegu teema, mis avalikkust erutaks. Kõik ju on niigi selge: haridussüsteemi aluseks euroopalikus kultuuriruumis on võrdsed võimalused igaühele. Sellega, et õpetajaskond on feminiseerunud ja poisid kukuvad hulgakaupa koolist välja, ollakse harjunud nagu loodusseadusega. Sest siiani pole midagi ette võetud. Õpetajad – kibestunud keskealised naised – eelistavad tüdrukuid ja näägutavad poisse. Kolm on koolipoisi hinne, ent elus läheb kolmelisel poisil tihti paremini kui viielisel tüdrukul. Selle kõigega ollakse leppinud.Pisut järelemõtlemist võtmes, nagu hindavad asju feministlikud filosoofid, ja nähtavaks hakkab saama, kuidas sellest mitte välja tehes toodame riskiühiskonda. Eestlaste peamine religioon on endiselt haridus, ent meeste jaoks pole haridus kuigi püüdmisväärne. Eesti naised on meestest keskmiselt mitu aastat haritumad, ent nende palk on tunduvalt väiksem. Avalikkuse arvamusliidrid ja juhid on valdavalt lipsustatud härrad. Liiga vähe pääsevad teise soo esindajad asjade käiku määrama. Hästi kõlav haridusretoorika nende härrade sõnaseades pole muutnud tõsiasja, et haridusvaldkonna palgad jäävad muudest maha seda kindlamalt, mida rohkem on seal naisi. Lasteaedades on need kõige väiksemad.Viimase aastakümne jooksul on niisuguseks haridusasutuseks hakanud kujunema ülikool. Millist tähendust ühiskonna jaoks kannab tütarlaste haridusse panustatud ressurss? Ning milline on nende valdkondade autoriteet, kus tegijateks peamiselt naised?
loe edasi Postimehest
neljapäev, 26. veebruar 2009
pühapäev, 15. veebruar 2009
Hõissa, meil on vastlad!
Neljapäeval, 26. veebruaril kell 16.00 Lauluväljaku nõlval!
Kogunemine lauluisa Ernesaksa juures.
Pärast lõbusat liulaskmist
tutvustab isand Rõõmus meile
uhke uuenduskuuri läbinud Lauluväljaku ruume,
kus saame pika laua taga iseendale ka külakosti pakkuda ja
majandussurutist lahata.
Menüüks:
(Kui ei leidu vabatahtlikke hernesupi keetjaid)
Piretilt pitsa ja poola rogalikid
Lisaks
Puljong
Vastlakuklid
Kuum tee
Vastlanaps
Ekipaažide marsruut sündmuskohale:
Piret: Pelgulinn – kesklinn – Lauluväljak
Merike: Mähe – Pirita - Lauluväljak
Kõik head ettepanekud teretulnud!
Muud organisatsioonilised küsimused töö käigus.
Täpsem info:
Merike Viilup
merike.viilup@estmedia.ee
5045400
pühapäev, 8. veebruar 2009
Kutse pressikonverentsile: laste turvalisus internetis
Esmaspäeval, 9. veebruaril toimub Sotsiaalministeeriumis pressikonverents, mis on pühendatud rahvusvahelisele turvalise interneti päevale.
Turvalise interneti päeva tähistatakse 10. veebruaril ja sel aastal pühendatakse Eestis see päev lapsevanemate teadlikkuse tõstmisele lapsi varitsevatest ohtudest internetis.
Turvalise interneti päeva tähistamist alustatakse esmaspäeval pressikonverentsiga, mille avab proua Evelin Ilves. Pressikonverentsil räägib koolitaja Kalev Pihl laste käitumisest internetis, sealhulgas võimalikest ohtudest ja turvariskidest ning vanemate võimalustest oma lapsi küberruumis kaitsta. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe võtab lõpetuseks kokku, mis üritused turvalise interneti päeva puhul toimuvad.
Turvalise interneti päeva raames korraldas Tiigrihüppe SA konkursi "Lõksud internetis", kus lapsed pidid kirjeldama ohtu internetis ning lahendust, kuidas sellega toime tulla. Microsoft Eesti viib läbi teisipäeval avaliku loengu lapsevanematele, mille eesmärk on anda teadmisi ja praktilisi juhiseid, kuidas oma last interneti ohtude eest kaitsta. RIA alustab teavituskampaaniat „Sa kaitseksid oma last päris elus. Tee seda ka internetis!", mis kutsub lapsevanemaid huvi tundma oma lapse kübertegevuste vastu.
Päeva tähistamine on osa Euroopa Liidu interneti turvalisuse programmist, mille eesmärk on interneti ja uute kommunikatsioonitehnoloogiate turvalise kasutamise suurendamine, seda iseäranis laste seas. Eestis valmistab turvalise interneti päeva tähistamist ja ka Euroopa Liidu programmiga liitumist ette koostöögrupp, milles osalevad erinevad ministeeriumid, mittetulundusühendused ja erasektor. Grupi tegevust koordineerib Sotsiaalministeerium.
Lugupeetud ajakirjanikud!
Pressikonverents toimub esmaspäeval, 9. veebruaril kell 13.00 Sotsiaalministeeriumis viienda korruse saalis (Gonsiori 29).
Katrin Pärgmäe
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Kommunikatsioonijuht
+3726630233
+37256623823
katrin.pargmae@ria.ee
Tiina Viiderfeld
Haridus- ja toetusprogrammide koordinaator
Microsoft Eesti
Rävala 5, 10143 Tallinn
Tel: +372 6679 880
Mobiil: +372 5656 8899
E-mail: i-tiinav@microsoft.com
www.microsoft.ee
Jana Zdanovitð
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
jana.zdanovits@sm.ee
Turvalise interneti päeva tähistamist alustatakse esmaspäeval pressikonverentsiga, mille avab proua Evelin Ilves. Pressikonverentsil räägib koolitaja Kalev Pihl laste käitumisest internetis, sealhulgas võimalikest ohtudest ja turvariskidest ning vanemate võimalustest oma lapsi küberruumis kaitsta. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe võtab lõpetuseks kokku, mis üritused turvalise interneti päeva puhul toimuvad.
Turvalise interneti päeva raames korraldas Tiigrihüppe SA konkursi "Lõksud internetis", kus lapsed pidid kirjeldama ohtu internetis ning lahendust, kuidas sellega toime tulla. Microsoft Eesti viib läbi teisipäeval avaliku loengu lapsevanematele, mille eesmärk on anda teadmisi ja praktilisi juhiseid, kuidas oma last interneti ohtude eest kaitsta. RIA alustab teavituskampaaniat „Sa kaitseksid oma last päris elus. Tee seda ka internetis!", mis kutsub lapsevanemaid huvi tundma oma lapse kübertegevuste vastu.
Päeva tähistamine on osa Euroopa Liidu interneti turvalisuse programmist, mille eesmärk on interneti ja uute kommunikatsioonitehnoloogiate turvalise kasutamise suurendamine, seda iseäranis laste seas. Eestis valmistab turvalise interneti päeva tähistamist ja ka Euroopa Liidu programmiga liitumist ette koostöögrupp, milles osalevad erinevad ministeeriumid, mittetulundusühendused ja erasektor. Grupi tegevust koordineerib Sotsiaalministeerium.
Lugupeetud ajakirjanikud!
Pressikonverents toimub esmaspäeval, 9. veebruaril kell 13.00 Sotsiaalministeeriumis viienda korruse saalis (Gonsiori 29).
Katrin Pärgmäe
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Kommunikatsioonijuht
+3726630233
+37256623823
katrin.pargmae@ria.ee
Tiina Viiderfeld
Haridus- ja toetusprogrammide koordinaator
Microsoft Eesti
Rävala 5, 10143 Tallinn
Tel: +372 6679 880
Mobiil: +372 5656 8899
E-mail: i-tiinav@microsoft.com
www.microsoft.ee
Jana Zdanovitð
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
jana.zdanovits@sm.ee
Turvalise interneti päev
Avalik loeng lastevanematele laste internetiohutusest
Ürituse tüüp
Hariv ja kasulik
Piletiinfo
tasuta
10. veebruaril tähistab Eesti 50 maailma riigi seas turvalise interneti päeva.
Selle päeva puhul korraldab laste internetiturvalisuse suurendamisele suunatud algatus Veebivend lapsevanematele avaliku loengu, mille eesmärgiks on anda teadmisi ja praktilisi juhiseid, kuidas oma last interneti ohtude eest kaitsta.
Avaliku loengu avab Evelin Ilves, kes muuhulgas tutvustab Tiigrihüppe SA konkursi „Lõksud internetis" tulemusi.
Oma teadmisi internetiturvalisusest, praktilistest juhtumitest ja näpunäidetest vanematele jagavad pikaajalise interneti turvalisuse alase õpetamiskogemusega Kalev Pihl (Sertifitseerimiskeskuse juhataja) ja Viimsi kooli psühholoog Katrin Kaljula.
Lisaks saab nõu, kuidas arvutit seadistada nii, et selle kasutamine oleks võimalikult turvaline. Soovi korral saavad vanemad lapse kaasa võtta.
Lastele viikse üritusel läbi toredaid mänge ja näidatakse lastepäraseid internetiohutuse alaseid materjale.
Tasuta loengusse oodatakse osalema teisipäeval, 10. veebruaril kell 16:00 Tallinnas Nordic Hotel Forumi Siriuse konverentsisaalis.
Üritus kestab kokku ligi 2 tundi. Oma tulekust anda märku eesti@microsoft.com / 6679880
Ürituse tüüp
Hariv ja kasulik
Piletiinfo
tasuta
10. veebruaril tähistab Eesti 50 maailma riigi seas turvalise interneti päeva.
Selle päeva puhul korraldab laste internetiturvalisuse suurendamisele suunatud algatus Veebivend lapsevanematele avaliku loengu, mille eesmärgiks on anda teadmisi ja praktilisi juhiseid, kuidas oma last interneti ohtude eest kaitsta.
Avaliku loengu avab Evelin Ilves, kes muuhulgas tutvustab Tiigrihüppe SA konkursi „Lõksud internetis" tulemusi.
Oma teadmisi internetiturvalisusest, praktilistest juhtumitest ja näpunäidetest vanematele jagavad pikaajalise interneti turvalisuse alase õpetamiskogemusega Kalev Pihl (Sertifitseerimiskeskuse juhataja) ja Viimsi kooli psühholoog Katrin Kaljula.
Lisaks saab nõu, kuidas arvutit seadistada nii, et selle kasutamine oleks võimalikult turvaline. Soovi korral saavad vanemad lapse kaasa võtta.
Lastele viikse üritusel läbi toredaid mänge ja näidatakse lastepäraseid internetiohutuse alaseid materjale.
Tasuta loengusse oodatakse osalema teisipäeval, 10. veebruaril kell 16:00 Tallinnas Nordic Hotel Forumi Siriuse konverentsisaalis.
Üritus kestab kokku ligi 2 tundi. Oma tulekust anda märku eesti@microsoft.com / 6679880
esmaspäev, 2. veebruar 2009
Võrdse kohtlemise seadust tutvustav seminar
11. detsembril 2008 a. võeti Riigikogus vastu võrdse kohtlemise seadus.
TTÜ Inimõiguste Keskus korraldab seminari, et huvitatutele selgitada nimetatud seaduse vajalikkust ja sisulisi ning rakenduslikke põhimõtteid.
Seminar toimub 4.02.2009
TTÜ Inimõiguste Keskus korraldab seminari, et huvitatutele selgitada nimetatud seaduse vajalikkust ja sisulisi ning rakenduslikke põhimõtteid.
Seminar toimub 4.02.2009
kell 16.00 - 18.00
Tallinnas International University Audentes
(Tondi 55) auditooriumis 210
Ettekandjateks on Õiguskantsleri nõunik Kristiina Albi ning võrdse kohtlemise seaduse eelnõu eest vastutanud Riigikogu liige Evelyn Sepp.
Seminar on osalejatele tasuta.
16.00 - 16.05 Saabumine
Avasõnad - Marianne Meiorg
Ettekandjateks on Õiguskantsleri nõunik Kristiina Albi ning võrdse kohtlemise seaduse eelnõu eest vastutanud Riigikogu liige Evelyn Sepp.
Seminar on osalejatele tasuta.
16.00 - 16.05 Saabumine
Avasõnad - Marianne Meiorg
Inimõiguste Keskuse juhataja
16.10 - 16.40 I paneel
Evelyn Sepp.
Seaduse vajalikkus. Seaduse reguleerimisala. Seaduse rakendusmeetmed. Seaduseelnõu koostamise problemaatika, takistused ja probleemid seaduse vastuvõtmisel.
16.40 - 17.10 II paneel
Kristiina Albi.
Olukord Eestis. Mõisted, rakenduslikud probleemid, kitsaskohad. Valdkonnad, mis vaatamata seaduse vastuvõtmisele katmata.
17.10 - 17.40 Küsimused esinejatele, osalejate kommantaarid
17.40 - 18.00 Kohvipaus
Inimõiguste Keskus / Human Rights Centre
International University Audentes
Tondi 55Tallinn 11316 Estonia
Tel: +372 6996 518Fax: +372 6996 548
E-mail: marianne@humanrights.ee
Web: www.humanrights.ee
16.10 - 16.40 I paneel
Evelyn Sepp.
Seaduse vajalikkus. Seaduse reguleerimisala. Seaduse rakendusmeetmed. Seaduseelnõu koostamise problemaatika, takistused ja probleemid seaduse vastuvõtmisel.
16.40 - 17.10 II paneel
Kristiina Albi.
Olukord Eestis. Mõisted, rakenduslikud probleemid, kitsaskohad. Valdkonnad, mis vaatamata seaduse vastuvõtmisele katmata.
17.10 - 17.40 Küsimused esinejatele, osalejate kommantaarid
17.40 - 18.00 Kohvipaus
Inimõiguste Keskus / Human Rights Centre
International University Audentes
Tondi 55Tallinn 11316 Estonia
Tel: +372 6996 518Fax: +372 6996 548
E-mail: marianne@humanrights.ee
Web: www.humanrights.ee
reede, 16. jaanuar 2009
Konverents "Lasteaiast ülikoolini - sootundlikkus hariduses"
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Eesti Lasteaednike Liit korraldavad 31. jaanuaril 2009.a. konverentsi "Lasteaiast ülikoolini - sootundlikkus hariduses", mille eesmärgiks on teadvustada sugupoolte aspekti olulisust hariduselus ja pöörata senisest enam tähelepanu sootundliku õpetuse ja kasvatuse eesmärkidele.
Arutletakse, kas ja kuivõrd võrdselt on poisid ja tüdrukud väärtustatud Eesti lasteaias, koolis ja huvitegevuses ning kuidas on lood naiste ja meeste positsiooniga ülikoolis ja teadusmaailmas. Tehakse kokkuvõte AEF ja Sotsiaalministeeriumi samateemalise projektikonkursi tulemustest.
Koht: Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5, konverentsisaal U-225
Sihtgrupp: lapsevanemad, lasteaiaõpetajad, õpetajad, õppejõud, üliõpilased, haridusametnikud ja kõik teised huvilised
Kava:
10.30-11.00 Tervituskohv, osavõtjate registreerimine
11.00-11.25 Avasõnad, tervitused
Sugude võrdsus Eesti hariduspoliitikas ja ideoloogias. Viive-Riina Ruus, Tallinna Ülikool
Sugupooleneutraalne kool kui ebavõrdsuse vari-õpe. Tiiu Kuurme, Tallinna Ülikool
Kool kui poiste ja tüdrukute arengukeskkond. Marika Veisson, Tallinna Ülikool
„Probleemsed „ poisid või „vale „ temperament. Mare Leino, Tallinna Ülikool
13.30-14.30 Lõuna
Sisustamata normid ja avastamata võimalused –mida tähendab poiste ja tüdrukute võrdne õigus võrdväärsele haridusele. Ülle-Marike Papp, Tallinna Ülikool
Mida meie haridus- ja teadusasutused on juba teinud soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Maie Soll, Haridus- ja Teadusministeerium
Kuidas lasteaia igapäevases töös edendada õiguste, võimaluste, kohustuste ja vastutuse võrdsust poiste ja tüdrukute vahel. Marju Reinvart, ELAL juhatuse liige
Projektikonkursi „Lasteaiast ülikoolini- sootundlikkus hariduses“ tulemustest. Christian Veske, Sotsiaalministeerium
16.30-16.45 Kokkuvõte päevast
Konverentsi toetab Hasartmängumaksu Nõukogu
esmaspäev, 22. detsember 2008
reede, 19. detsember 2008
Leedu Ajakirjanike Liidu konverentsist ja Balti riikide ajakirjanike liitude esindajate koosolekust 13.-14. detsembril
Konverents „Meedia ja ajakirjanduse perspektiivid majanduskriisi kontekstis” toimus esinduslikus ja asjalikus koostöö õhkkonnas pea kõikide Leedu ajakirjandusega seotud institutsioonide osavõtul. Lisaks allpoolnimetatuile ka Leedu Kultuuriministeeriumi vastav osakonnajuhataja ja Hermann Buenz, äsja ametisse asunud Friedrich Eberti Fondi Baltimaade koordinaator.
Ettekanded:
Donald D. Kummerfeld president, International Federation of the Periodical Press
Linas Krapavickas - General Manager, UPG Baltic, founder and shareholder of the company
Ramute Šimukauskaité - esinaine, Association of the National Regional and Urban Newspaper Publisher
Juhani Tamminen - Eesti Ajakirjanike Liit
Arturas Račas - peatoimetaja, Leedu BNS
Dainius Radzwvičius - esimees, Leedu Ajakirjanike Liit
Merike Viilup - Eesti Ajakirjanike Liit
Marius Bagdonavičius - vabakutseline ajakirjanik
Davit Alaverdyan - peatoimetaja, Armeenia uudisteagentuur Mediamax
Audroné Nugaraité - professor, Vilniuse Ülikool, ajakirjandus
Rytis Juozapavičius - konsultant, FranklinCovey
Dr. Edita Žiobiené - esinaine, Leedu ajakirjanike ja väljaandjate
Eetika Komisjon
Sisuka ettekandega esines konverentsi peaettekandja Donald D. Kummerfeld, kes on oma sõnul olnud 10 aastat meediamoguli Rupert Murdochi kontserni president.
Kummerfeld avaldas muret ajakirjanduse kvaliteedi languse pärast. Tema sõnum konverentsist osavõtnutele oli: „Jääge ellu, ärge andke alla. Meie aitame teid!” Ellujäämiseks on vaja aga teha ka midagi muud peale ajakirjanduse.
On kindlaks tehtud, et ekraanilt lugeda on 5 korda raskem kui trükitud teksti, mistõttu ta ei usu, et trükiajakirjandus välja sureb. Kahjuks loevad noored aga üha vähem.
Reklaamiandjad tulevad ja lähevad, lugejad jäävad. Nad on lojaalsed ja maksavad selle eest. Praegu on periood, kus reklaamiandjad lähevad.
Kummerfeld esitas reklaami mahu ja selle prognoosi aastatel 2007-2111.
Kõige kriitilisem on olukord Põhja-Ameerikas, kus reklaami maht kukub aastaks 2009 10% ja ei saavuta ka 2111 aastaks 2007 aasta taset (188 milj. USD). Teatud langust prognoositakse ka Lääne-Euroopas – 2 milj. USD, kuid juba aastal 2010 on see samavõrra kõrgem 2007. aasta tasemest (120 milj. USD).
Kõige halvem on olukord ajalehtedes, kus ennustatakse reklaamimahu pidevat langust ja alles 2111 võib tulla stabiliseerumine, samas aga toimub TV-s, aga eriti internetis jätkuv tõus.
USA-l on olemas suurepärane kogemus 2001. aastast, kui reklaamiturg elas üle reklaamimahu 25% languse, kuid järgnevatel aastatel toimus seda suurem tõus.
Meedia on läbi tegemas revolutsiooni – massimeedialt fragmentiseerumisele. Kui varem otsustasid ajakirjanikud, mida loeti-vaadati, siis interneti ja blogiajastul ei ole see enam võimalik.
Ajakirjanduses on väga huvitav aeg ja kogu aeg tuleb õppida midagi uut.
EAL jaoks oluliseks tuleks pidada Friedrich Eberti Fondi Balti regiooni uue koordinaatori Hermann Buenzi esinemist. Ta nimetas, et Saksa riigi parlamendi otsusega eraldatud maksumaksjate raha suunatakse Fondi kaudu täiskasvanute koolitusse ja demokraatia arendamisse. Ta nimetas, et Eberti Fond ei ole mitte sponsor vaid koostööpartner, rõhutades ühtlasi pressi ja sõnavabaduse olulisust.
Hr. Buenzi sõnavõtu valgusel on Balti Ajakirjanike Föderratsiooni elluäratamine vajalik ja võimalik.
Üldjoontes valitseb kõigis Balti riikides üsna samasugune olukord. Leedulased rääkisid avameelselt rasketest aegadest.
Näiteks on UPG Balticus (tegutseb 12 aastat ja annab välja 30 ajakirja, sh 5 rahvusvahelist), on tiraaž kukkunud 15-20%, reklaam 40% ja prognoositakse veel vähemalt 10%-list langust.
Nii Leedus kui ka Lätis tõuseb käibemaks ajakirjandusele teistega samale tasemele, Lätis räägitakse üleüldisest käibemaksu tõstmisest. Ka Eestis tõuseb ajakirjanduse käibemaks seniselt 5%-lt 9%-le.
Leedus kaalutakse ajakirjanike poolt käibemaksu tõstmise vastu teatud surve avaldamist solidaarsuse demonstratsiooniga – mitte osaleda valitsuse pressikonverentsil. Mõte pälvis konverentsil osalejate ovatsiooni.
Leedulastel on juba üks demonstratsiooni kogemus olemas, kui toetati viimast IFJ aktsiooni.
Tuleb tõdeda, et tänu juhtimise stabiilsusele on Leedu Ajakirjanike Liit saavutanud edusamme. Koostööd tehakse paljude organisatsioonide, valitsuse ja kohalike omavalitsustega.
Pühapäevasel kohtumisel oligi kõne all Leedu, Läti ja Eesti ajakirjanike liitude koostöö Balti Ajakirjanike Föderatsiooni egiidi all.
Tuginedes Eberti Fondi esindaja huvile tegi Leedu AL esimees Dainius ettepaneku kolme liidu esindajate kohtumisteks järgmise aasta algul (jaanuari lõpp), aprillis ja näiteks juunis. 2-päevased kohtumised (reede-laupäev) toimuksid korda mööda erinevates riikides. Igast liidust 4 esindajat, kokku 12 inimest. Reedel toimuksid kohtumised valitsuse, parlamendi jt oluliste organisatsioonide esindajatega, reede õhtu ja laupäev suunatud liitude vahelise koostöö arendamisele.
Kohtumiste üks eesmärke on arendada ning näidata Balti riikide liitude omavahelist koostööd ja –jõudu.
EAL koduleheküljelt http://www.eal.ee/ (ajalugu):
23.juuni 1933 kirjutati Tallinnas alla kolmepoolne Balti Pressi Liidu leping.1940 Balti Pressi Liidu töö katkes. 22.juunil 1998 - 65 aastat pärast toonase liidu tekkimist kirjutati Tallinna Raekojas alla Balti Ajakirjanike Föderatsiooni asutamise lepingule - viimane on Balti Pressi Liidu kaasaegne nimetus.
Merike Viilup
Ettekanded:
Donald D. Kummerfeld president, International Federation of the Periodical Press
Linas Krapavickas - General Manager, UPG Baltic, founder and shareholder of the company
Ramute Šimukauskaité - esinaine, Association of the National Regional and Urban Newspaper Publisher
Juhani Tamminen - Eesti Ajakirjanike Liit
Arturas Račas - peatoimetaja, Leedu BNS
Dainius Radzwvičius - esimees, Leedu Ajakirjanike Liit
Merike Viilup - Eesti Ajakirjanike Liit
Marius Bagdonavičius - vabakutseline ajakirjanik
Davit Alaverdyan - peatoimetaja, Armeenia uudisteagentuur Mediamax
Audroné Nugaraité - professor, Vilniuse Ülikool, ajakirjandus
Rytis Juozapavičius - konsultant, FranklinCovey
Dr. Edita Žiobiené - esinaine, Leedu ajakirjanike ja väljaandjate
Eetika Komisjon
Sisuka ettekandega esines konverentsi peaettekandja Donald D. Kummerfeld, kes on oma sõnul olnud 10 aastat meediamoguli Rupert Murdochi kontserni president.
Kummerfeld avaldas muret ajakirjanduse kvaliteedi languse pärast. Tema sõnum konverentsist osavõtnutele oli: „Jääge ellu, ärge andke alla. Meie aitame teid!” Ellujäämiseks on vaja aga teha ka midagi muud peale ajakirjanduse.
On kindlaks tehtud, et ekraanilt lugeda on 5 korda raskem kui trükitud teksti, mistõttu ta ei usu, et trükiajakirjandus välja sureb. Kahjuks loevad noored aga üha vähem.
Reklaamiandjad tulevad ja lähevad, lugejad jäävad. Nad on lojaalsed ja maksavad selle eest. Praegu on periood, kus reklaamiandjad lähevad.
Kummerfeld esitas reklaami mahu ja selle prognoosi aastatel 2007-2111.
Kõige kriitilisem on olukord Põhja-Ameerikas, kus reklaami maht kukub aastaks 2009 10% ja ei saavuta ka 2111 aastaks 2007 aasta taset (188 milj. USD). Teatud langust prognoositakse ka Lääne-Euroopas – 2 milj. USD, kuid juba aastal 2010 on see samavõrra kõrgem 2007. aasta tasemest (120 milj. USD).
Kõige halvem on olukord ajalehtedes, kus ennustatakse reklaamimahu pidevat langust ja alles 2111 võib tulla stabiliseerumine, samas aga toimub TV-s, aga eriti internetis jätkuv tõus.
USA-l on olemas suurepärane kogemus 2001. aastast, kui reklaamiturg elas üle reklaamimahu 25% languse, kuid järgnevatel aastatel toimus seda suurem tõus.
Meedia on läbi tegemas revolutsiooni – massimeedialt fragmentiseerumisele. Kui varem otsustasid ajakirjanikud, mida loeti-vaadati, siis interneti ja blogiajastul ei ole see enam võimalik.
Ajakirjanduses on väga huvitav aeg ja kogu aeg tuleb õppida midagi uut.
EAL jaoks oluliseks tuleks pidada Friedrich Eberti Fondi Balti regiooni uue koordinaatori Hermann Buenzi esinemist. Ta nimetas, et Saksa riigi parlamendi otsusega eraldatud maksumaksjate raha suunatakse Fondi kaudu täiskasvanute koolitusse ja demokraatia arendamisse. Ta nimetas, et Eberti Fond ei ole mitte sponsor vaid koostööpartner, rõhutades ühtlasi pressi ja sõnavabaduse olulisust.
Hr. Buenzi sõnavõtu valgusel on Balti Ajakirjanike Föderratsiooni elluäratamine vajalik ja võimalik.
Üldjoontes valitseb kõigis Balti riikides üsna samasugune olukord. Leedulased rääkisid avameelselt rasketest aegadest.
Näiteks on UPG Balticus (tegutseb 12 aastat ja annab välja 30 ajakirja, sh 5 rahvusvahelist), on tiraaž kukkunud 15-20%, reklaam 40% ja prognoositakse veel vähemalt 10%-list langust.
Nii Leedus kui ka Lätis tõuseb käibemaks ajakirjandusele teistega samale tasemele, Lätis räägitakse üleüldisest käibemaksu tõstmisest. Ka Eestis tõuseb ajakirjanduse käibemaks seniselt 5%-lt 9%-le.
Leedus kaalutakse ajakirjanike poolt käibemaksu tõstmise vastu teatud surve avaldamist solidaarsuse demonstratsiooniga – mitte osaleda valitsuse pressikonverentsil. Mõte pälvis konverentsil osalejate ovatsiooni.
Leedulastel on juba üks demonstratsiooni kogemus olemas, kui toetati viimast IFJ aktsiooni.
Tuleb tõdeda, et tänu juhtimise stabiilsusele on Leedu Ajakirjanike Liit saavutanud edusamme. Koostööd tehakse paljude organisatsioonide, valitsuse ja kohalike omavalitsustega.
Pühapäevasel kohtumisel oligi kõne all Leedu, Läti ja Eesti ajakirjanike liitude koostöö Balti Ajakirjanike Föderatsiooni egiidi all.
Tuginedes Eberti Fondi esindaja huvile tegi Leedu AL esimees Dainius ettepaneku kolme liidu esindajate kohtumisteks järgmise aasta algul (jaanuari lõpp), aprillis ja näiteks juunis. 2-päevased kohtumised (reede-laupäev) toimuksid korda mööda erinevates riikides. Igast liidust 4 esindajat, kokku 12 inimest. Reedel toimuksid kohtumised valitsuse, parlamendi jt oluliste organisatsioonide esindajatega, reede õhtu ja laupäev suunatud liitude vahelise koostöö arendamisele.
Kohtumiste üks eesmärke on arendada ning näidata Balti riikide liitude omavahelist koostööd ja –jõudu.
EAL koduleheküljelt http://www.eal.ee/ (ajalugu):
23.juuni 1933 kirjutati Tallinnas alla kolmepoolne Balti Pressi Liidu leping.1940 Balti Pressi Liidu töö katkes. 22.juunil 1998 - 65 aastat pärast toonase liidu tekkimist kirjutati Tallinna Raekojas alla Balti Ajakirjanike Föderatsiooni asutamise lepingule - viimane on Balti Pressi Liidu kaasaegne nimetus.
Merike Viilup
teisipäev, 16. detsember 2008
reede, 5. detsember 2008
Naiste- ja lastevastane vägivald: miks süüdistame ohvrit?
Eesti Ekspress 5.12.2008
Pikka aega on seksuaalvägivalda ja perevägivalda peetud põhjendatuks ning lapsi ja naisi on ikka olnud "vaja" karistada. Masendav on lugeda, kuidas üleriigiline päevaleht ohvri üle meediakohut mõistab.
21 lähisuhtevägivalla vastu võitlevat ja vägivallaohvreid aitavat organisatsiooni kaebasid ajalehe Postimees Pressinõukokku. Kaebuse ajendas viis, kuidas Postimees kajastas mõrvajuhtumit Tartus, kus 57-aastane mees tappis 21-aastase naise. Ilma pikema sissejuhatuseta ja asja sisusse tungimata alustati loo käsitlust sellest, kuidas mõrvaohvrit ennast peeti kuriteo põhjustajaks.
Juba Postimehe pealkirjad „Arsti viis mõrvani kannatuse katkemine" ja „Kadi kasutas teda jõhkralt ära!" annavad lugejale suuna kätte, kuidas uudiselooga suhestuda. Edasi saame teada, et aluse selliseks arvamuseks andis neiu „taust, mis on kõike muud kui korralik". Misjaoks keskendutakse sellises uudises ohvri isikule ja tema „paturegistrile"? Ajakirjanik peab mõistma, et sellise taustainfo edastamine paistab välja soovina anda uudise kajastusele teatud vaatenurka. Antud juhul näiteks seda, kui palju võime ohvrile kaasa tunda. Samuti, mida lugeja alusinformatsiooniga oma peas edasi teeb: "Oli pätt tüdruk, seega sai oma teenete kohaselt!"
Kahe inimese surmaga lõppenud tragöödiast kirjutati toonil, mis oli sobimatu. Kajastati rasket isikuvastast kuritegu, ilma et oleks toetutud tõenditele või kontrollitud informatsioonile. Loo põhjustest kirjutades tegeleti pigem spekulatsioonide ja fantaasiatega.
Paratamatult tekib paralleel hiljuti ühiskonda raputanud Oru mõrvajuhtumiga, kus arvatava tapja kohta sai avalikkus teada kui hea, korralik, töökas ja kaine ta oli. Vastukaaluks ebakainele ja valjuhäälsele tapetud naisele ja tema sõbrannale. Lisati, et väike laps langes ohvriks kogemata. Naise ja tema sõbranna tapmine oleks justkui põhjendatud olnud, sest mehel oli nendega raske?
Veel hiljuti oli tavaks panna seksuaalkuritegude ohvreid vastutama vägivalla eest, viidates nende eluviisidele, kommetele ja muudele, tõeliselt "olulistele" asjaoludele. Näiteks riietus, alkoholijoove või varasemate seksuaalkontaktide arv. Lühikese seelikuga naist oli võimalik vägistada, sest ta oleks ju pidanud aru saama, milliseid instinkte see meestes esile kutsub.
Mõnes riigis kehtib ohvri vastutus siiamaani, näiteks loobiti Somaalias kuu aega tagasi noor naine abielurikkumise eest kividega surnuks. Amnesty sõnul oli aga tegemist 13-aastase tüdrukuga, kes oli kaevanud kolm meest vägistamise eest politseisse. Somaalias arvati, et naine (või tüdruk?) oli toonud suguvõsale häbi kaela. Eestis arvavad mõned ajakirjanikud, et täiesti mõistetav on tappa elukaaslane/ sõber juhul kui ta on lärmakas või armastab pidutseda. Milline saab olema järgmine samm? Kas ohver on probleemne ka siis, kui ta on liiga vaikne või jääb lihtsalt vanaks kätte?
Artiklite autorid ei näidanud vähimatki pieteeditunnet kannatanute ja nende lähedaste suhtes, kirjutajaid oli justkui kannustanud üksnes sensatsioonihimu. Koheselt avalikustati ohvri täisnimi, pildid ja hulgaliselt eraellu kuuluvaid detaile, mille osas avalikkuse õigustatud huvi puudub. (Haiglane huvi kahtlemata on!) Kõik need asjaolud ajendasid lähisuhtevägivallaga tegelevaid organisatsioone kaebust esitama. Lisaks veel üks asjaolu.
Mitte miskit ei võta ära vastustust sellelt, kes vägivalda kasutas ja Eestis ei kehti siiski Somaalia seadused. Või kas Postimees tahab teha riigikogule ettepaneku karistusõiguses kaaluda Somaalia õiguse ülevõtmist?
Autorid:
Kadi Viik, Soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
Sirje Otstavel Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Eha Reitelmann Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Toimetas: Askur Alas
Pikka aega on seksuaalvägivalda ja perevägivalda peetud põhjendatuks ning lapsi ja naisi on ikka olnud "vaja" karistada. Masendav on lugeda, kuidas üleriigiline päevaleht ohvri üle meediakohut mõistab.
21 lähisuhtevägivalla vastu võitlevat ja vägivallaohvreid aitavat organisatsiooni kaebasid ajalehe Postimees Pressinõukokku. Kaebuse ajendas viis, kuidas Postimees kajastas mõrvajuhtumit Tartus, kus 57-aastane mees tappis 21-aastase naise. Ilma pikema sissejuhatuseta ja asja sisusse tungimata alustati loo käsitlust sellest, kuidas mõrvaohvrit ennast peeti kuriteo põhjustajaks.
Juba Postimehe pealkirjad „Arsti viis mõrvani kannatuse katkemine" ja „Kadi kasutas teda jõhkralt ära!" annavad lugejale suuna kätte, kuidas uudiselooga suhestuda. Edasi saame teada, et aluse selliseks arvamuseks andis neiu „taust, mis on kõike muud kui korralik". Misjaoks keskendutakse sellises uudises ohvri isikule ja tema „paturegistrile"? Ajakirjanik peab mõistma, et sellise taustainfo edastamine paistab välja soovina anda uudise kajastusele teatud vaatenurka. Antud juhul näiteks seda, kui palju võime ohvrile kaasa tunda. Samuti, mida lugeja alusinformatsiooniga oma peas edasi teeb: "Oli pätt tüdruk, seega sai oma teenete kohaselt!"
Kahe inimese surmaga lõppenud tragöödiast kirjutati toonil, mis oli sobimatu. Kajastati rasket isikuvastast kuritegu, ilma et oleks toetutud tõenditele või kontrollitud informatsioonile. Loo põhjustest kirjutades tegeleti pigem spekulatsioonide ja fantaasiatega.
Paratamatult tekib paralleel hiljuti ühiskonda raputanud Oru mõrvajuhtumiga, kus arvatava tapja kohta sai avalikkus teada kui hea, korralik, töökas ja kaine ta oli. Vastukaaluks ebakainele ja valjuhäälsele tapetud naisele ja tema sõbrannale. Lisati, et väike laps langes ohvriks kogemata. Naise ja tema sõbranna tapmine oleks justkui põhjendatud olnud, sest mehel oli nendega raske?
Veel hiljuti oli tavaks panna seksuaalkuritegude ohvreid vastutama vägivalla eest, viidates nende eluviisidele, kommetele ja muudele, tõeliselt "olulistele" asjaoludele. Näiteks riietus, alkoholijoove või varasemate seksuaalkontaktide arv. Lühikese seelikuga naist oli võimalik vägistada, sest ta oleks ju pidanud aru saama, milliseid instinkte see meestes esile kutsub.
Mõnes riigis kehtib ohvri vastutus siiamaani, näiteks loobiti Somaalias kuu aega tagasi noor naine abielurikkumise eest kividega surnuks. Amnesty sõnul oli aga tegemist 13-aastase tüdrukuga, kes oli kaevanud kolm meest vägistamise eest politseisse. Somaalias arvati, et naine (või tüdruk?) oli toonud suguvõsale häbi kaela. Eestis arvavad mõned ajakirjanikud, et täiesti mõistetav on tappa elukaaslane/ sõber juhul kui ta on lärmakas või armastab pidutseda. Milline saab olema järgmine samm? Kas ohver on probleemne ka siis, kui ta on liiga vaikne või jääb lihtsalt vanaks kätte?
Artiklite autorid ei näidanud vähimatki pieteeditunnet kannatanute ja nende lähedaste suhtes, kirjutajaid oli justkui kannustanud üksnes sensatsioonihimu. Koheselt avalikustati ohvri täisnimi, pildid ja hulgaliselt eraellu kuuluvaid detaile, mille osas avalikkuse õigustatud huvi puudub. (Haiglane huvi kahtlemata on!) Kõik need asjaolud ajendasid lähisuhtevägivallaga tegelevaid organisatsioone kaebust esitama. Lisaks veel üks asjaolu.
Mitte miskit ei võta ära vastustust sellelt, kes vägivalda kasutas ja Eestis ei kehti siiski Somaalia seadused. Või kas Postimees tahab teha riigikogule ettepaneku karistusõiguses kaaluda Somaalia õiguse ülevõtmist?
Autorid:
Kadi Viik, Soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
Sirje Otstavel Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Eha Reitelmann Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Toimetas: Askur Alas
Tellimine:
Postitused (Atom)
