Konverentsi "Abi naistevastase vägivalla ohvritele. KUIDAS EDASI?" videosalvestus

Konverents toimus 25. novembril Riigikogu konverentsisaalis.

Videosalvestust saab vaadata:

Avamine. Moderaator Sass Henno

Seadusemuudatused naiste väärikuse kaitseks.
Justiitsminister Urmas Reinsalu
Kriminaalmenetlus mõte, vajadus ja eesmärk lähisuhtevägivalla asjades.
Riigi peaprokurör Lavly Perling
Kas oma kodust peab lahkuma ohver?
Politsei ja piirivalvekolledži direktor Priit Heinsoo
Diskussioon
Millist abi vajavad naistevastase vägivalla ohvrid.
Norra eksperdid Solveig Bergman ja Anna Birgitte 
Kas vägivalda kogenud naised saavad Eestis vajalikku abi?
Tartu Ülikooli lektor Kadri Soo
RK lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma tänusõnad naiste tugikeskusele
Räägivad spetsialistid
Kas naistevastase vägivalla ohvrite kaitse on riigile oluline
RK lähisuhte vägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma esimees Liina Kersna
RK liige Andres Anvelt,
sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, justiitsminister Urmas Reinsalu
Valge lindi auhinna üleandmine

Konverentsi korraldas Eesti Naiste Varjupaikade Liit koostöös Riigikogu põhiseaduskomisjoni, Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma ja Eesti Naisteühenduste Ümarlauaga.

Konverentsi toetab Norra finantsmehhanismi  2009-2014 programm „Kodune ja sooline vägivald“

Infosõjast Eesti moodi

Ivi-Ann Masso, 
7.dets. 2015

Kuidas teada, et see, mida me loeme või kuuleme, on tõsi? Kuidas sõeluda infot tänasest sõnumipaljususest, eraldada faktid hinnanguist ja suisa valedest? Viimasel ajal armastatakse rääkida infosõdadest, aga tundub, et desinformatsiooni on lihtsam läbi näha siis, kui jutt on kaugel alla lastud lennukeist kui siis, kui seda jagatakse otse omaenda nina all, inimestest ja asjadest, millest me usume midagi teadvat. Ja just siis võib infomõjutus olla hämmastavalt tõhus -   .... loe edasi siit.

****

Valge Lindi auhinna pälvis psühhoterapeut Kait Sinisalu

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) tunnustas sel aastal Valge Lindi auhinnaga Eesti Naiste Varjupaikade Liidu psühhoterapeuti Kait Sinisalu aastatepikkuse töö eest naiste tugikeskuste ja tugitelefoni 1492 juures.
(Valge Lindi virtuaalset ülendmist saate vaadata siit )

Lähisuhtevägivalla teemadel on ta koolitanud ka paljusid kolleege ja koostöövõrgustike liikmeid - politseinikke, prokuröre, sotsiaaltöötajaid, lastekaitsetöötajaid ja teiste erialade spetsialiste, samuti arvukalt õpilasi ja üliõpilasi.

Paljudele naistele on Kait olnud sõna otseses mõttes elupääsjaks, samuti on ta aidanud elamisväärsemaks muuta sadade vägivalda kogenud naiste elu, aidates neil leida jõudu vägivallaringist välja pääsemiseks.

Järjekorras kaheteistkümnes auhind anti üle rahvusvahelise Valge Lindi päeval Riigikogu konverentsisaalis toimunud konverentsil “Abi naistevastase vägivalla ohvritele. KUIDAS EDASI?” 

Valge Lindi auhinna on eelnevatel aastatel pälvinud:

2004 Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuuri korrakaitse osakkonna
politseidirektor
2005 Põhja-Tallinna Valitsus
2006 Tartu Naiste Varjupaik
2007 Ene Augasmägi Tapa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik
2008 Jõhvi Vallavolikogu
2009 Kadri Ibrus, Eesti Päevalehe ajakirjanik
2010 ETV saate Jõulutunnel tegijad
2011 Eesti Vabariigi Justiitsministeerium
2012 Raul Heido, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör
2013 Kati Arumäe, Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna
juhtivkorrakaitseametnik ja Kerli Palu, Keskkriminaalpolitsei
juhtivkriminaalametnik
2014 Helen Sööl, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna
peaspetsialist

Valge Lindi auhind antakse organisatsioonile või isikule, kes on aasta jooksul kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

****

Konverents "Abi naistevastase vägivalla ohvritele. KUIDAS EDASI?"

toimub 25. novembril 2015 algusega kell 10 Riigikogu konverentsisaalis (Lossi plats 1a, Tallinn) 

Info ja registreerimine: konverents2015@gmail.com

Päevakava

Moderaator Sass Henno

9.30-10.00      Osavõtjate registreerimine, tervituskohv

10.00-10.30    Avasõnad, tervitused

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet

Tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Norra suursaadik  Dagfinn Sørli

ENVL esinaine Eha Reitelmann

10.30-  12.00   I osa Kuidas me suudame lähisuhtevägivalla ohvreid kaitsta?

Kas ja kuidas oskame hinnata riske ja kohelda lähisuhtevägivalla ohvrit?

Riigi peaprokurör Lavly Perling

                        Kas oma  kodust peab lahkuma ohver?

Politsei- ja piirivalvekolledzi  direktor Priit Heinsoo

12.00-12.15    Kohvipaus                  

12.15-14.15    II osa Mida vajavad vägivalla ohvrid kõige enam?

                        Millist abi vajavad naistevastase vägivalla ohvrid?

                        Norra eksperdid Solveig Bergman ja Anna Birgitta Myrck, NKVTS

Kas vägivalda kogenud naised saavad Eestist vajalikku abi? Naiste tugikeskuse teenustega rahulolu uuringu tutvustus.

                        Tartu Ülikooli lektor Kadri Soo

Räägivad vägivalda kogenud naised ja spetsialistid (videod)

Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma sõnavõtt

14.15-15.00    Lõuna

15.00-16.00    III osa Kas naistevastse vägivalla ohvrite kaitse on riigile oluline?

Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma esimees

Liina Kersna

Riigikogu liige Andres Anvelt

Sotsiaalkaitse minister Margus Tsahkna

Justiitsminister Urmas Reinsalu

16.00-16.10    Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhinna üleandmine

16.10-16.30    Konverentsi lõpetamine

Konverentsi korraldab Eesti Naiste Varjupaikade Liit koostöös Riigikogu põhiseaduskomisjoni, Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma ja Eesti Naisteühenduste Ümarlauaga.

Konverentsi toetab Norra finantsmehhanismi  2009-2014 programm „Kodune ja sooline vägivald“

Korraldajatel on õigus teha kavasse muudatusi

Autoriõiguse koolitus

Kultuuriministeerium kutsub loojaid – kunstnikke, arhitekte, kirjanikke jne – autoriõiguse koolitusele, mis toimub 25. novembril 2015 kell 9.30-16.15  kino Artis suures saalis.

Päevakava:

9.00-9.30                    Tervituskohv

9.30-11.00       Intellektuaalse omandi mõiste, regionaalne ja rahvusvaheline tasand, autoriõiguse olemus, kaitstavad teosed, isikud, kellele kuulub autoriõigus ja autorile kuuluvate õiguste sisu. 

                                   Kärt Nemvalts (justiitsministeeriumi nõunik)

11.00-12.00            Teose kasutamine ja lepingute sõlmimine. Lühiülevaade võimalustest, kuidas kolmandad isikud saavad teost õiguspäraselt kasutada (õiguste üleandmine, litsents, autori loobumine oma õiguste teostamisest, vaba kasutus, avalik kasutus). Triin Tuulik (advokaadibüroo GLIMSTEDT advokaat)

12.00-13.00                Lõuna

13.00-14.00                Jätkub teose kasutamine ja lepingute sõlmimise teema. Triin Tuulik

14.00-15.00                Õiguste piiramine ehk teose vaba kasutus. Kärt Nemvalts

15.00-15.15                Kohvipaus

15.15-16.15            Kaitse tähtaeg, õiguste kollektiivne teostamine, õiguste kaitse, autoriõigusega kaasnevad õigused. Kärt Nemvalts

Teemad:

1. Intellektuaalse omandi mõiste (autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused kui intellektuaalse omandi katusmõiste alaliigid)

2.    Regionaalne (EL) ja rahvusvaheline tasand (WIPO, WTO).

3.    Autoriõiguse olemus, autoriõiguse eripära võrreldes teiste omandiliikidega

4.    Kaitstavad teosed (teose mõiste ja nende liigid, kaitstuse kriteeriumid, autoriõigusega mittekaitstavad intellektuaalse tegevuse tulemused)

5.   Isikud, kellele kuulub autoriõigus (autor kui füüsiline isik; autoriõiguste kuulumine juriidilistele isikutele ja riigile; autori õigusjärglased (sh. pärijad))

6.   Autorile kuuluvate õiguste sisu (autori isiklikud õigused – õigus autorsusele, õigus teose avalikustamisele, õigus teose puutumatusele jne; autori varalised õigused – reprodutseerimisõigus, levitamisõigus ja selle lõppemine, õigus teose avalikule esitamisele jne)

7.    Teose kasutamine, autoriõiguste üleandmine ja litsentseerimine (ainulitsents, lihtlitsents, all-litsents; autorileping)

8.    Õiguste piiramine ehk teose vaba kasutamine (autori ainuõiguste piiramise üldine taust; teose vaba kasutamine isiklikeks vajadusteks; teose vaba kasutamise muud liigid ja võimalused; orbteoste kasutamine)

9.    Kaitse tähtaeg (autoriõigusliku kaitse üldine kestus, eritähtajad, tähtaegade kulgemise algus)

10. Autoriõigusega kaasnevad õigused (üldine mõiste ja seos autoriõigusega; teose esitaja, fonogrammitootja ning meediateenuse osutaja kui kolme põhilise autoriõigusega kaasnevate õiguste valdajate grupi õigused, nende õiguste piiramine ja kaitse tähtajad; filmi esmasalvestuse tootja õigused; autoriõigusega kaasnevad õigused varem avaldamata teosele, kirjanduskriitilisele või teaduslikule väljaandele)

11. Õiguste kollektiivne teostamine (õiguste kollektiivse esindamise mõiste ja olemus; kollektiivse esindamise organisatsioonide loomine, nende tegevuse põhiprintsiibid, liikmete garantiid; õigused, mida teostatakse vaid kollektiivse esindamise organisatsiooni vahendusel; direktiiv 2014/26/EL õiguste kollektiivse teostamise kohta)

12.   Õiguste kaitse (autoriõiguste tsiviilõigusliku kaitse vahendid, autoriõiguste rikkumine kui süütegu)

13. IO kodifitseerimise raames valminud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seaduse eelnõu lühitutvustus.

Koolitusele on võimalik registreerida kuni 20. novembrini SIIN.

P.S. 26. novembril toimub analoogne, esitajatele ehk näitlejatele, interpreetidele, tantsijatele jne suunatud autoriõiguse koolitus.

Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020 soolise võrdõiguslikkuse aspektist

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)

Seminar-ümarlaud

20. novembril 2015

 Hotell Euroopa Ida-Euroopa saal (Paadi 5, Tallinn)

KAVA

10.45–11.00 Tervituskohv

11.00 –11.15 Sissejuhatus – seminar-ümarlaua eesmärgid ja sisu. Reet Laja, ENUT

11.15–11.45 Rahvastiku vananemise väljakutsed.

                       Luule Sakkeus, Eesti demograafia keskuse juhataja

11.45–12.15  Aktiivsena vananemise arengukava soolisest aspektist. Arutelu.

                         Mari-Liis Sepper

12.15–13.15  Aktiivsena vananemise arengukava Heaolu arengukava tööversioonis.

                       Arutelu. Eha Lannes, Sotsiaalministeerium

13.15–13.45 Lõunapaus

13.45–14.15  Aktiivse vananemise toetamine. Tartu Rahvaülikooli NordPlus projekti näitel.

                         Arutelu. Ingrid Leinus, Tartu Rahvaülikool

14.15– 14.40 Vanemaealiste koolitusest. Kas mehed on diskrimineeritud?  Arutelu.

                        Tiina Tambaum, Eesti demograafia keskus; Tiina Jääger, Eesti Vabaharidusliit

14.40–15.00 Kokkuvõtted

 Osavõtt on tasuta.

Registreerida enut@enut.ee  hiljemalt 17. novembril.

Konverents  toimub projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  j a Fr. Eberti Fond                                                                   

"Kui ajakirjanik müüb oma hinge ..."

Eesti Ajakirjanike Liit korraldab 5. novembril konverentsi ajakirjanduskultuurist „Kui ajakirjanik müüb oma hinge …“ Euroopa Liidu majas kella 11st 15ni. Osalemine on tasuta.

Juba seitse aastat on Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni liikmed 5. novembril tähistanud ajakirjanduse kvaliteedi ja vabaduse eest võitlemist kampaaniaga „Stand up for journalism“.

Mis saab Eesti ühiskonnast ja kultuurist, kui oma hinge ehk põhimõtted müüb ajakirjanik, ühiskonna valvekoer ja kriitik? Mis saab siis Eesti ajakirjanduskultuurist? Kas ajakirjandus on juba hingetu ja müüdud või on tegelikult kõik just nii nagu peab?

  

Konverents keskendub ajakirjanduse kvaliteedile ja ajakirjaniku autonoomiale. Ettekandega astuvad üles Tallinna Ülikoolist Indrek Treufeldt ja Kaja Tampere ning Tartu Ülikoolist Helle Tiikmaa. Ettekannetele järgneb tegevajakirjanike ja -spetsialistide vestlusring, mida modereerib Helle Tiikmaa.

Konverents toimub Euroopa parlamendi Tallinna infobüroo toel.

Osalemiseks registreeruda eal@eal.ee või telefonil 53 33 9699.

Lisateave:

Helle Tiikmaa

helle@eal.ee

53 33 9699

Meediapäeva "Vihakõne - päriselt ka" jälgedes

Pagulasteema erutab jätkuvalt meeli ja kütab kirgi. Kui valitsus ja parlamendi koalitsioon tüürivad kindlalt pagulaste vastuvõtu ettevalmistuste tuules, ei tea päriselt keegi, mis tegelikult juhtuma hakkab - olukord muutub mitte ainult kuude või nädalate, vaid lausa päevade ja tundidega. Isegi optimistlikult Saksamaalt on tasapidi hakanud kostuma murelikke noote Euroopa Liidu välispiiride kaitse ja üha suureneva  pagulaste voo  osas. 

Koos kõige sellega on eesti keelde hakanud imbuma uued sõnad ja väljendid, mis rohkem või vähem viitavad pagulastemaatikale. Õhus on tunda pingestatust, kahtlusi ja kõhklusi, kas ja kuidas suudame olla piisavalt kaastundlikud ja külalislahked ning samal ajal säilitada  kindlust eesti keele, kultuuri ja rahvuse kestmajäämises. On ju Eesti ainuke koht maailmas, kus riigikeel on eesti keel ja kui eestlased ei suuda oma kultuuri eest seista, ei suuda seda mitte keegi.

Üsna väikese ajavahega toimusid Avatud Eesti Fondi „Avatud ühiskonna foorum“  ja Eesti Naistoimetajate meediapäev sarjast "Kära meedia pärast", kandes tänavu pealkirja "Vihakõne - päriselt ka?".   Kokkuvõtliku ülevaate kahest sündmusest kirjutas ajakirjanik Madli Vitismann Stockholmi Eesti Päevalehes 14.oktoobril pealkirja all "Pagulasarutelu Eestis kõikjal".

Merike Viilup

********

Pagulasarutelu Eestis kõikjal

Stockholmi Eesti Päevaleht

14. oktoober 2015

Avatud Eesti Fondi foorum, mis oli kavandatud aruteludeks islami üle Euroopas ja meedia rolli üle äärmusliikumiste tõusu ajal, maandus paraku sinna, kuhu praegused arutelud Eestis maanduvadki. Ükskõik mis nurgast arutelu ei alusta, paratamatult jõuab see hirmu tekitava põgenikevooluni.

Laste hariduse pärast

Tänavu korraldati „Avatud ühiskonna foorum“ kahekümnendat korda. Ühiskonnategelaste ja ajakirjanike ees oli peaesinejana Pakistani ajakirjanik Ahmed Rashid, kel kahest varasemast reisist Eestisse väga head muljed. Ta pani kuulajaile südamele, et Eesti ei kordaks teiste riikide varem tehtud vigu, vaid töötaks välja omaenda lõimimispoliitika ja valmistaks selleks ette õpetajaid. Põgenikekriisi tagamaid selgitas Ahmed Rashid nii, et mõnigi meid hämmastanud asjaolu on tingitud sellest, et Saksamaale jõudnud inimesed on Süüria keskklassist. Nad muretsevad esmajoones selle pärast, et nende lapsed saaksid hea hariduse. Kui näiteks põgenikelaagris on laste kooliskäimine poolikuks jäänud, siis võib see saada ajendiks, miks vanemad laste tuleviku nimel kaugele teele asuvad. Pärast Teist maailmasõda endistest kolooniatest tööjõudu vastu võtnud Euroopa ei tegelnud integratsiooniga, mistõttu immigrantide teise ja kolmanda põlvkonna hulgas on ISiga liitujaid, praegused põgenikud aga jooksevad ära just ISi eest.

Kuidas põgeniketeemat käsitleda

Ajakirjanikud arutlesid foorumil pagulasteema kajastamise üle. Norra ajakirjanik Bernt Olufsen, Soome uudistekontserni STT-Lehtikuva peatoimetaja Mika Pettersson, endine Rootsi Raadio lätikeelsete saadete ajakirjanik Didzis Melbiksis, uudisteagentuuri BNS juhataja Anvar Samost ja Postimehe ajakirjanik Urve Eslas leidsid üksmeele selles, et vale on põgenike üle sotsiaalmeedias arutleda ja kohati ka vaenu õhutada, näiteks ekstremistidega tuleb avalikult meedias vaielda. Seejuures tuleb teabe tasakaalustamisel loobuda mehaanilisest tasakaalust. Mõni kärarikas huvirühm saavutab sageli meediahuvi, mistõttu pilt läheb tasakaalust välja, seega ei või tasakaalustamine minna liiga kaugele.

Infosõjas on IS ja Venemaa olnud kiired õppijad, esitades fakte läbisegi „mittefaktidega“ ja tekitades sel viisil kahtlust, nagu polekski tõde olemas, vaid igaühel on oma tõde. Ajakirjandusel pole siis muud teha kui tõestada, et vale on vale ja tõde on tõde, aga paraku ei suudeta nüüd enam fakte nii hästi kontrollida kui varem. Venemaa propagandakanalite sisu peaks lausa iga päev kommenteerima, aga selle rahaga, mis nende toimimisse pannakse, ei jõua teiste riikide ajakirjandus võistelda.

Üksmeelel olid ajakirjanikud ka selles, et modereerimata anonüümsed kommentaarid toovad väljaannetele suure vastutuse ja hea rohi oleks vaenu õhutavad anonüümsed kommeteerijad või Facebooki-kontode omanikud avalikustada. Kriitiline tuleb aga olla kõigi suhtes ja nii ei saa ka põgenike kohta käivaid negatiivse varjundiga fakte varjata.

Vihakõne või vihane kõne

Eesti Naistoimetajate iga-aastane seminar „Kära meedia pärast“, mis tänavu toimus üheksandat korda, läks eelnenust mõnevõrra edasi. Ajakirjanik Juune Holvandus kirjeldas kultuuride kokkupuuteid ja põrkeid, kui põhjaeurooplased suhtlevad lõunamaiste rahvastega nende kodumail. Ajakirjanik Katrin Lust andis edasi värskeid muljeid Ungaris edasisõitu ootavaist, enamikust ungarlastest jõukamaist põgenikest. Tal tuli ka kaamera tõttu tõesti ohtlikus olukorras olla, sest sattus filmima ilmset inimsmugeldajate kampa.

Kolm aastat tagasi Eestis ette valmistatud seaduseelnõu, mis oleks Karistusseadustikku toonud uue mõiste „vihakõne“, leidis muuhulgas ka ajakirjanike liidult vastuseisu. Toona seaduseelnõu arutelu korraldanud justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Tanel Kalmet nentis nüüd, et kui mõni aasta tagasi võis ehk arvata, et Eesti inimesed on nii haritud ja hästi kasvatatud, et sellist seadust polekski võib-olla tarvis, siis nüüd on keskendutud „vaenu õhutamise“ paragrahvide täpsustamisele. Olukord on paari viimase aasta jooksul muutunud, aga senisel kujul eeldab vaenuõhutamissäte kahju tekitamist, mistõttu selle rakendusala on piiratud.

Keeleteadlane Reet Kasik analüüsis Eesti väiksusest tulenevat muret, mis võib olla eksistentsiaalne hirm, kui ei saa adekvaatseid vastuseid. Nende puudumisel võib aga ka mure muutuda vihaks, sestap leidis ta, et meedia peaks olema nõudlikum nende vastu, kelle otsused võivad inimeste elu muuta. Hirm eesti keele väljasuremise pärast ei ole aga põhjendatud seni, kuni Eestis on eestikeelne kõrgharidus. Muutus kõrghariduses muudaks keskharidust, see omakorda põhiharidust ja nii võikski eesti keel muutuda köögikeeleks, mille iga on vaid paar põlvkonda.

Europarlamendi liige Marju Lauristin võttis arutelu kokku väitega, et kuigi oleme väga väike ja väga haavatav maa, mis asub ohtlikus kohas ja seejuures jääb n.ö nurga taha, peame olema enesekindlamad. Ta rõhutas, et kui Eesti on maailma 40 jõukaima ja 25 arenenuima rahva hulgas, siis on meil põhjust olla kindel oma püsimajäämises.

* * *

Üsna avameelne arutelu Eesti ajakirjanduses on samal ajal jõudnud sinnani, et kuidas saavad Eesti väikeasulates hakkama inimesed, kes kardavad metsa. Või kuidas suhelda inimestega, kes oskavad vaid araabia keelt, mille tõlke pole piisavalt. Või kuidas õpetada eesti keelt inimestele, kes ei oska lugeda isegi oma emakeeles. Aga mis juhtub veel siis, kui metsa kartev inimene kohtab metslooma?

Madli Vitismann

VASTUTUS + KULTUUR = VASTUTUSKULTUUR?

Eesti Kultuuri Koja  konverents

„VASTUTUS + KULTUUR = VASTUTUSKULTUUR?“ 

leiab aset Viljandi Pärimusmuusika Keskuses 30. - 31. oktoobril.

Paljude oluliste ja põnevate esinejate vedamisel tulevad arutlusele vastutuse küsimused nii filosoofilises, ühiskondlikus, juriidilises, hariduslikus kui ka meediaprismas. Lisaks loengute ja paneeldiskussioonide jälgimisele saab osaleda ka erinevates arutelutöötubades.

Täpsem info konverentsi kohta Koja kodulehelt: www.kultuurikoda.eu

Registreeri konverentsile: https://docs.google.com/forms/d/16barbXudkZlDKQFGfH5eif4LRkOkP-xIj3BIJlecSrg/viewform

Külasta ka konverentsi Facebooki lehte!

Kuidas kontrollida vihjeid?

Ajakirjandusalased õpitoad Tallinnas ja Narva-Jõesuus:

“Kuidas kontrollida sotsiaalse meedia kaudu saadud vihjeid -  see tähendab potentsiaalsete uudiste tegelikku päritolu ning paikapidavust”.

Stockholmi Majandusülikooli (Stockholm School of Economics) Riia filiaali juures tegutsev Meediaõpingute Keskus kutsub ajakirjanikke ning meedia elukutsega tegelevaid akadeemikuid ja üliõpilasi koolitustele “On parem mitte eksida kui avaldamisega ülepeakaela kiirustada”, mis leiavad aset 13.-14. oktoobril Tallinnas ja 15.-16. oktoobril Narva-Jõesuus.

• Teisipäev ja kolmapäev (pool päeva) 13.10. - 14.10. 2015 Park Inn hotellis, Tallinn, Narva mnt. 7c

• Neljapäev ja reede (pool päeva) 15.10 − 16.10 2015 Meresuu Spa Hotellis, Narva-Jõesuu

Tänapäeval tulevad paljud vihjed meediaorganisatsioonidele tavalistelt inimestelt. Nad on ise nö “ajakirjanikeks” hakanud. See pakub elukutselistele ajakirjanikele ennenägematuid võimalusi uute dimensioonide toomiseks oma uudistesse, nuppudesse ja kõiksugu loodavasse sisusse üldisemalt, kuid sellega käivad kaasas ajaga teisenenud väljakutsed ning ohud. Ajakirjaniku õlul lasub endiselt kohus kontrollida iga vihjet, teksti, säutsu, fotot, videot jne mis jõuab temani sotsiaalse võrgustiku kaudu. Miks mingi foto või video võib osutuda desinformatiivseks - põhjuseid on mitu. Informatsiooni võltsingute taga võivad peituda nii irvhambad ja tavalised lollitajad, kui ka poliitilised aktivistid ning kommunikatsiooniala asjatundjad kelledel on kurjemad kavatsused.

Arukatel ajakirjanikel meie muutuvas maailmas tuleb lihtsalt rakendada uudiste tõepärasuse

kontrollimise meetmeid oma tööprotsessidesse selleks, et püsida vähemalt üks samm võimalikest käkikeerajatest eespool. Selleks, et mitte jääda pika ninaga, ja eriti veel et vältida oma organisatsiooni kompromiteerimist.

Õpitoa kestel keskendutakse teiste asja hulgas vahenditele milledega saab geolokatsiooni tuvastada ning teostada arhiveeritud kuvandite otsinguid. Süveneme selgitustesse sellest, kuidas paremini kasutada sotsiaalvõrkudesse endisse programmeeritud vahendeid andmete ja nende päritolu autentsuse kontrollimiseks. Taoliste oskuste tundmaõppimine ja nende parem mõistmine suurendavad kursuslaste enesekindluse tunnet tulevikus - seda siis, kui rakendame publiku hulgast pärinevaid fotosid ja videomaterjali jms oma uudistetulvas, saadetes jne.

Kõnesolevad seminarid-õpitoad toimuvad tasuta. Koolituste keeleks on inglise keel, kuid vajaduse ehk soovi korral kaasatakse tõlkija õpitubade töösse.

 

Koolitaja Jenni Sargent
USAs elav Jenni Sargent on MTÜ Eyewitness Media Hub üks direktoreist ja kuulub töögruppi, mis uurib kuidas auditooriumide liikmed suhtuvad vihjetesse ja teistesse materjalidesse mis pärinevad avalikkuselt ja leiavad kasutamist meediaorganisatsioonide poolt. Üldiselt korraldab Jenni Sargent nö “rätsepaülikonna stiilis” valmistatud koolitusi vastavalt tellijate spetsiifilisele vajadustele, ja on välja arendamas mitmeid rakenduslikke vahendeid just sellisteks puhkudeks, mil potentsiaalsete uudiste juhtlõngad jõuavad ajakirjanikeni otse ühiskonnaliikmetelt. Asjasse puutuvaid dimensioone on mitu - nii logistilisi, eetilisi kui ka õiguslikke. Sargentile kuuluv firma Digital Skills Network lõi esimese täiesti interaktiivse ajakirjandusliku kursuse teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks aastal 2013. Lähedasemaks tutvumiseks Eyewitnessi tegevusega klikka: http:/www.eyewitnessmediahub.com

Stockholm School of Economics (SSE) on valmis katma mõistlikud transpordikulud (buss,

rong või sõiduks kuluv bensiin) ajakirjandusüliõpilastele kes kaaluvad kohalesõitu kusagilt kaugemast linnast või piirkonnast, seda nii Narva-Jõesuusse kui ka Tallinnasse. Sellisel juhul

palume eelnevalt kindlasti ühendust võtta Jüri Estamiga: 50 60 832 / jestam@neti.ee

Öömaja kulud katab SSE samuti, üheks ööks Tallinnas või Narva-Jõesuus - seda nende jaoks,

kes on end registreerinud ja peavad pikema reisi ette võtma, et saada osaleda. Lõuna, õhtusöök ja kohvipausid on registreeritud osalejatele õpitubadel samuti tasuta.

Registreerimise tagumine tähtaeg pole enam 6. oktoober nagu registreerimislehtedel all näha,

oleme seda pikendanud. Registreerige siis julgesti!

Registreerimine - Tallinna osas

http://www.sseriga.edu/en/news-and-events/upcoming-events/trainingtallinn.html

Narva-Jõesuu osas

http://www.sseriga.edu/en/news-and-events/upcoming-events/trainingnarva.html

Täiendava informatsiooni saamiseks võtke ühendust: sabine.sile@sseriga.edu

Tänu kõigile, kes Hea Sõna auhinna tseremoonia ja 

sisuka meediapäeva korraldamisele kaasa aitasid.

Kes tegutsemise, kes kohaloleku, kes mõttega.

Eriline tänu toetajatele: 

Euroopa Parlamendi Infobüroo

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Meediapäeva kajastused:

AK uudised, 2.oktoober kell 18.30, lõigu algus 8.30

http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated1830/2335cde2-22dd-47b3-9e39-8f954439ad15/aktuaalne-kaamera

Terevisioon, 2.oktoober,  lõigu algus 35.07

http://etv.err.ee/l/meelelahutus/terevisioon

Päevakaja 2.oktoober kell 18, lõigu algus 18.18:

http://vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine

Tallinna TV Täna Uudised 2.oktoober kell 20, lõigu algus 10.50

http://www.tallinnatv.eu/index.php/uudised/tana-uudised

Lisaks Raadio 4, Delfi jt kanalid

Meediapäeva esinejate galerii:

"Kultuuride kokkupuuted ja põrked“

    Juune Holvandus

ajakirjanik, kirjanik ja rändaja

„Vihakõne või vihane kõne"

Madis Kalmet

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja 
menetlustalituse  juhataja

„Sõjapõgenikest oma silmaga – mis on pildil valesti?“

Katrin Lust

ajakirjanik

„Vihast ja keelest“

Reet Kasik

keeleteadlane

„Põgenike teema mõtestamine:

kas saam oma hirmudega hakkama?"

Marju Lauristin

sotsiaalteadlane ja poliitik

Euroopa Parlamendi saadik

***** 
Fotod ja tekst: Merike Viilup

Tänavuse HEA SÕNA auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan

Eesti Naistoimetajad
Pressiteade
30.09.2015

Tänavuse HEA SÕNA auhinna pälvib Vikerraadio toimetaja ja saatejuht Piret Kriivan.

Auhind antakse üle reedel, 2. oktoobril kell 12 Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast IX“ Euroopa Maja konverentsisaalis Tallinnas Rävala pst 4.

HEA SÕNA auhinnaga tunnustab ühendus Eesti Naistoimetajad eestikeelses meedias silma paistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane.

Sel aastal tunnustab ühendus Piret Kriivani ajakirjanikutööd Eesti Rahvusringhäälingus Vikerraadio kauaaegse saatejuhi ja toimetajana, keda viimasel ajal teatakse eelkõige sarjade „Eesti lugu“ ja „Keelesaade“ järgi.

Eesti Naistoimetajate juhatus: „Piret Kriivani töö on pikaajaline ja eriline, ta teeb väga head keelesaadet ja tema enda eesti keel on suurepärane ­– ühelt poolt kultiveeritud, teisalt maalähedane. „Eesti lugu“ kuulamata aga ei saa praegu läbi ei poliitikud, valitsejad ega intelligents. Rääkimata rahvast, kes huvi ja vaimustusega kuulab omaenese lugu, mis rullub sarjas lahti kui üks uskumatult elujõuline saaga. On auaasi seda tööd esile tõsta, toetada autori ajakirjanduslikku missiooni.“

Piret Kriivan on sündinud ja kasvanud Tallinnas. Pärast Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist töötas ta seitse aastat eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Raadiotööd alustas ta 1990. aastal Eesti Raadio välisuudiste toimetuses. Uudiste kõrvalt hakkas ta peagi juhtima välispoliitika saadet „Maailm täna“. Järgnes paariaastane töö raadiojaama B3 uudistetoimetuses. Tagasi Vikerraadios on ta 1998. aastast, kui taasalustas saade „Maailm täna“, sama tööd on ta jätkanud saates „Uudis pluss“.

Eesti ajalugu käsitlev sari „Eesti lugu“ on tänavu eetris juba kaheteistkümnendat hooaega. Saates on sõna saanud paljud nimekad ajaloolased. Ise ütleb Kriivan saate kohta nii: „Eeskätt  tuleb meeles pidada oma õppetunnid. Tähtis on teada, milline on olnud meie oma lugu, missugustes rahvusvahelistes oludes oleme riigiks kasvanud.“ Saade leidis esiletõstmist juba 2009. aastal, kui Eesti Kaitseliit autasustas saatejuhti Eesti Vabariigi 91. aastapäeva puhul eriteenete medaliga panuse eest Eesti ajaloo selgitamisel laiemale üldsusele.

2011. aasta sügisest on ta ka Keelesaate toimetaja ja saatejuht.

Vikerraadio kolleeg Meelis Süld iseloomustab Piret Kriivanit kui väga põhjalikku toimetajat: „Alati on tal kuhi raamatuid laual, ta teeb endale oma saadete teemad alati hästi selgeks.“ Toimetaja ja saatejuht Ülle Karu sõnul on ta särav, töökas ja asjalik, enesekindel ja sõnakas selles mõttes, et ütleb, kui midagi ei meeldi. Tal on alati huvitavaid ideid.

Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat asjaomase meenekirja ja ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga maaliga, mis on inspireeritud auhinnasaaja isikust. Hea Sõna auhinda antakse välja üheksandat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson ja Gaute Kivistik.

Lisateave:
Ene Pajula, tel. +372 52 79 772, ene@eal.ee

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

***

Uus algatus "SIIA SAAB. Ligipääs kõigile"

Hea ajakirjanik!

Võrdõigusvoliniku kantselei tutvustab uut algatust, millega kutsume nii ettevõtjaid kui ka asutusi pöörama tähelepanu oma ruumide, teenuste ja info ligipääsetavusele ning liituma hea tahte märgiga “SIIA SAAB. Ligipääs kõigile”.

Ootame teid täna, 29. septembril kell 12.30 avaüritusele restorani Tuljak (Pirita tee 26E, Tallinn), kus räägime märgist “SIIA SAAB” ning sõna saavad esimesed märgiga liitunud asutused.

Märgi esmakordsel esitlusel saab igaüks ise kogeda, kuidas on vaadata ühte tuntud Eesti filmi kirjeldustõlke abil ning tutvuda restorani Tuljak vastvalminud punktkirjas menüü ja joogikaardiga.

Avaüritusel osalevad erivajadustega inimeste organisatsioonide esindajad, märgi ideest räägib võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper, sõna saavad Jüri Järve MTÜst Ligipääsetavuse foorum, samuti Rahvusooperi Estonia peadirektor Aivar Mäe, PÖFFi direktor Tiina Lokk, Ülemiste Keskuse direktor Guido Pärnits ning teiste märgiga liitunud ettevõtete ja asutuste esindajad.

Üritusele pääseb restorani vasakul küljel olevast uksest. Mugavaimaks sisenemiseks soovitame kasutada sõiduteed, mis viib hoone Pirita-poolsemast küljest üles mäkke. Seal on parkimise võimalus ning otsepääs restorani terrassile ning hoonesse. Restorani saab sisse ratastoolis ning üritusel on viipekeelne tõlge.

Palun andke oma osalemisest teada e-posti aadressil nele.meikar@svv.ee või telefonil 5358 4968.

Lugupidamisega

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei meedianõunik

Palgalõhe Türgi moodi

Türgi ajaloolises kultusseriaalis "Sajandi armastus" vahetati naispeaosatäitja Maryem Uzerli, alias Hürrem teise näitleja vastu välja. 

Lahkumise üheks oluliseks põhjuseks oli märkimisväärsest  palgalõhest tekkinud pinge. Uzerlile maksti sarja ühe osa eest 12 500 USA dollarit, sultanit kehastavale meespeaosatäitjale Halit Ergencile maksti aga viis korda rohkem.

***

Vihakõne – päriselt ka?

Eesti Naistoimetajate meediapäev

KÄRA MEEDIA PÄRAST IX

Vihakõne – päriselt ka?

2. oktoober kell 12

Euroopa Parlamendi Infobüroo konverentsisaal

Rävala pst 4, Tallinn

Eesti Naistoimetajate ühenduse 9. meediapäeval sarjast "Kära meedia pärast" (kava allpool) keskendume migratsiooni, integratsiooni ja „rahvaste rände“ temaatikale ja selle kajastamisele meedias, sh hoiakute kujundamisele ja/või kujunemisele ning resonantsidele ühiskonnas ja/või eri ühiskondades.

Meediapäeval peetava arutelu eesmärk on avada, selgitada ning põhjendada eri vaatenurki ja protsesse, mille adumisel mitmekülgse, asjatundjate pakutava teabelisa võrra meediamaastikul nii tegijana toimida kui ka tarbijana orienteeruda.

Meediapäeval anname üle Hea Sõna auhinna, mille eelnevatel aastatel on pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja, Kaja Kärner, Tiina Jaakson ja Gaute Kivistik.

Osavõtust teatamine meiliaadressil naistoimetajad@gmail.com või telefonil 504 5400.

Täiendav teave: Merike Viilup, tel 504 5400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee

Piret Mäeniit, tel 505 5516, e-post: piret.maeniit@gmail.com

KAVA

11.30 – 12.00  Registreerimine

12.00                          Tervitus Eesti Naistoimetajatelt

HEA SÕNA auhinna kätteandmine

12.30 – 13.00  „Kultuuride kokkupuuted ja põrked“

Juune Holvandus, ajakirjanik, kirjanik ja rändaja

13.00 – 13.15  Diskussioon

13.15 – 13.45  „Vihakõne või vihane kõne"

Tanel Kalmet, Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetlustalituse juhataja

13.45 – 14.00  Diskussioon

14.00 – 14.30  Lõuna

14.30 – 15:00  „Sõjapõgenikest oma silmaga – mis on pildil valesti?“

Katrin Lust, ajakirjanik

15.00 – 15.10  Diskussioon

15.15 – 15.45           „Vihast ja keelest“

Reet Kasik, keeleteadlane

15.45 – 16.00  Diskussioon

16:00 – 16.30           „Põgenike teema mõtestamine: kas saame oma hirmudega hakkama?“

Marju Lauristin, sotsiaalteadlane ja poliitik, Euroopa Parlamendi saadik

16.30 – 16.45  Diskussioon

16.45 – 17.00  Kokkuvõte ja lõpetamine

Toetajad:

Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärk on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd ning rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamisel.

***