Merike Viilup
Eesti Naistoimetajate ühenduse
eesistuja
Ajal kui Eesti maadleb MASU, valimiste, osturallide, kinnisvaramullide ja superstaaride möllus, valmistuvad Euroopa Liidu riigid detsembri keskel Kopenhaagenis toimuvateks ülemaailmse tähtsusega rahvusvahelisteks kliimaläbirääkimisteks. Arutelud puudutavad arenenud riikide ja arengumaade kohustusi kliimamuutustega võitlemisel, kohanemist vältimatute kliimamuutuste negatiivsete tagajärgedega, tehnoloogia arendust ning rahastamist.
Kliima soojenemine kahandab lammaste kasvu; kliima soojenemine sütitab piirisõdu; kliima soojenemine jätab meid ilma pilsner-õllest; kliima soojenemine on julgeolekurisk; globaalne soojenemine võib muuta maa kallet - need on kõigest esimesed ettejuhtuvad pealkirjad, mida neti otsingumootori esilehel leida võib.
Kuid kas kliimamuutusi saab käsitleda ka sugupoolte vaatenurgast?
Esmalt võib selline teematõstatus panna õlgu kehitama - mida ühist saab olla kliimamuutusel ja sugupoolte käitumisel? Veelgi enam - soolisel võrdõiguslikkusel.
Ent siiski-siiski.
Soome juhtivad naispoliitikud on üksmeelsel arvamusel, et ülemaailmseks kliimakokkuleppeks on võrdõiguslikkuse erinevate vaatenurkade kaasahaaramine ülimalt oluline, sest uuringute tulemused on näidanud, et:
kliimamuutused avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju;
looduskatastroofides hukkub alati rohkem naisi kui mehi;
meeste ja naiste tarbimisharjumused mõjuvad kliimamuutustele erinevalt ja
last not least - kliimaprobleemide aruteludel on naised olnud alati alaesindatud.
Võib tuua värvikaid näiteid, kuivõrd oluline on maailma kliimamuutustega seotud küsimustes arvestada meeste ja naiste rolle ühiskonnas.
Kliimamuutused avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju
Globaalne soojenemine tuleneb üha suuremast energia tootmisest ja tarbimisest eelkõige arenenud riikides, kuid samas mõjutab enim vaeseid arengumaid, halvendades just nõrgemate inimgruppide, st naiste ja laste olukorda. Arengumaades toob see paratamatult kaasa nii vee kui ka toiduvalmistamiseks vajamineva põletusmaterjali üha raskema kättesaadavuse. Tulenevalt soorollidest on selle hankimine nagu toiduvalmistaminegi neis riikides naiste töö. Et vett ja puid tuleb tuua aina kaugemalt, kulub selleks ka järjest rohkem aega, seega jäävad üha napimaks tütarlaste ja naiste võimalused hariduse omandamiseks ja/või palgatöö tegemiseks, mis omakorda surub nad veelgi nõrgemale positsioonile. Tõuseb naistevastane vägivald, röövimiste ja vägistamiste arv, sest pikal teekonnal satuvad naised kergesti rünnakute ohvriks.
Toiduvalmistamiseks kasutatava lahtise tule, suitsu ja mürgiste gaaside tõttu esineb arengumaade naistel sageli raskeid tervisehäireid, mis on samuti vaadeldav soolisest ebavõrdusest lähtuvalt.
Uuringute tulemusena käivitus nn Senegali projekt, kus rahvusvahelise abina rahastati 2007. aastal ühes Senegali külas päikeseenergial töötavate ahjude hankimist, millel on kahtlemata oluline mõju keskkonna säästlikkusele ja ühtlasi ka naise rollile kogukonnas.
Looduskatastroofides hukkub naisi kordades rohkem kui mehi ja seegi on tingitud pigem soolisest rollist kui füüsilisest nõrkusest.
Mõni aasta tagasi maailma vapustanud tsunamis elu kaotanutest olid 80% naised, sest hävitava hiidlaine tulekul tegelesid nemad oma ookeani äärsetes kodudes majapidamistööde ja lastega, samal ajal kui mehed olid valdavalt linnas tööl, see tähendab veepiirist kaugemal ja kõrgemal.
Üle 800 inimelu nõudnud Estonia laevahukus oli 137 pääsenust vaid 26 naist.
USA välisminister Hillary Clinton pööras 12. augustil 2009 oma Nigeerias peetud kõnes tähelepanu naistele, kelle tööga toodetakse 70% maailma põllumajandustoodangust - ei saa lahendada probleemi, kui ei tehta nendega koostööd.
Need on aga paraku naised, kes ei oma ise ei maad, ei vahendeid, kes ei oska ei lugeda ega kirjutada. Ja kuigi neil on kõige vahetum teave, kuidas kliimamuutustest tulenevad probleemid mõjutavad ühiskonda, puudub neil võimalus kaasa rääkida üleujutuste ja põuaga kaasnevate looduskatastroofide mõjus.
Naistel on võtmepositsioon tarbimisotsuste langetamisel
Naiste roll keskkonda säästvates ja ühtlasi kliimamuutusi mõjutavates tegevustes on olulisem kui osatakse arvata. Naistel on võtmepositsioon tarbimisotsuste langetamisel. Uuringutest on selgunud, et 80%-l otsustavad naised, milliseid perekonnale vajalikke ostusid tehakse. Märkimata ei saa jätta ka kosmeetikatööstuse kui põhiliselt naistele orienteeritud tööstusharu keskkonda saastavat mõju. Säästlik tarbimine, mittehädavajalike ostude vältimine – nii saame kõik anda oma isikliku panuse inimsõbralikuma keskkonna hüvanguks.
Kuigi poliitiliste otsuste tegemisel osaleb praegu naisi rohkem kui kunagi varem, jääb naiste osakaal riikide parlamentide koosseisudes ja seega ka otsustajakohtadel endiselt tagasihoidlikuks – kõigest 18,5 % meeste 81,5 % vastu.
Soome rahastab arengumaade naiste osalemise Kopenhaagenis
Kopenhaageni konverentsil otsustatakse muuhulgas, kuidas maailm jagab kliimamuutustest tulenevad kulud ja tegevused. Soovides kaasa aidata nii naiste kui meeste huve võrdselt arvestavate kokkulepete saavutamisele on näiteks Soome otsustanud rahastada arengumaade naiste osalemise ülemaailmse tähtsusega läbirääkimistel.
Merike Viilup osales 16. oktoobril 2009.a. Helsingis toimunud esinduslikul foorumil „Kliimamuutus – kas sugupoolel on tähtsust?” Soome juhtivate poliitikute, kodanikeühenduste, naisorganisatsioonide esindajate ja ajakirjanike osavõtul ENUT-i koostööprojekti raames.
**************
Seminar ”Climate Change - Does Gender Matter?”
16th of October 2009
Time: 16th October 2009 at 9–12 o’clock
Place: House of Parliament, auditorium, Helsinki
The entrance to the auditorium is on the left side of the stairs of the House of Parliament.
Chairperson: Minna Sirnö, Member of Parliament, the Chairperson of The Finnish All-Party Parliamentary Group on Population and Development
9.00 Coffee and sandwich
9.30 Gender and Climate Change, dvd from the Nordic Council of Ministries
9.40 Climate and Justice, Heidi Hautala, MEP, Chairperson of the Council for Equality
10.10 Climate Change and Woman’s Global Position, Päivi Kannisto, Ministry of Foreign Affairs
10.40 The Women’s Organisations’ Role in the Climate Change, Tanja Auvinen, Secretary General of NYTKIS
11.00 Questions, discussion
11.30 End speech, Sirpa Pietikäinen, MEP
12.15-13 Journalists, press conference
1 kommentaar:
Postita kommentaar