Kadri Ibrus
Eesti Päevaleht
15. juuni 2009
Korduva koduvägivalla järel naise tapnud mehi ei anta tapmissüüdistusega kohtu alla. Prokurörid näevad selles surma põhjustamist ettevaatamatusena nagu tööõnnetustel. Mis aitaks süüdlasi reaalselt vangi mõista?
Mullu juunis sidus 54-aastane tallinlane Toivo oma korteris rihmadega kinni abikaasa käed ja jalad, sulges teibi ja peapaelaga suu ning hoidis teda selliselt kinniseotuna umbes kümme minutit. Hingamisteede sulguse tõttu naine lämbus ja suri mõne päeva pärast haiglas.
Tema karistus? Karistust ei tulnudki. Prokurör Toomas Tomberg kvalifitseeris kuriteo mitte tapmise, vaid ettevaatamatusest surma põhjustamisena. Kohtusse viis prokurör juhtumi kaitsjaga kokkuleppel lühimenetlusena. See tähendas, et sellise kogemata surmamise eest mõistis kohus talle küll ühe aasta ja kuus kuud vangistust, kuid seda ei pööratud täitmisele. Tapmise eest näeks seadus ette vangistust 6–15 aastat.
Uurimaks, kas tegu on üksnes ühe äärmusliku juhtumiga, võttis Eesti Päevaleht kohtulahendite registrist välja kõik viimase kolme aasta jooksul tehtud kohtuotsused, kus süüdimõistmine tuleb karistusseadustiku paragrahvi 117 järgi – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tuli välja, et see polnud kaugeltki mitte ainukordne juhtum. Ka üksteist teist meest on aastatel 2006–2008 surmanud kodus oma naise ja kohus on seda vaadelnud kui õnnetusjuhtumit.
loe edasi Eesti Päevalehest http://www.epl.ee/artikkel/471282
esmaspäev, 15. juuni 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Paistis, et teema läks lugejaile vägagi korda, kui vaadata kommentaaride hulka. Veelgi enam oli seda näha, kui lugeda (vähemalt esimest seitsmendikku) kommentaaridest - intelligentne lugu tõmbas ligi asjalikud ja viisakad, teemast huvituvad kommentaarid, kusjuures ei unustatud ka teemat tõstatanud ajakirjanikku kiita.
Postita kommentaar