Uus lasteraamat "Kungla kuningriik"

Lasteraamatu "Kungla kuningriik" autor-illustraator, naistoimetajate ühenduse juhatuse liige Aita Nurga esitles eile oma trükilõhnalist teost Viru keskuse Rahva Raamatus. Meeleolu aitas luua kursusekaaslane Üllar Luup Tartu Ülikooli ajakirjandusstuudiumi päevilt.


Aita: "Tänan väga kõiki, kes tulid eile Viru keskusesse minu raamatu "Kungla kuningriik" esitlusele! Üllar, nii armas oli koos laulda, aitäh! Suurim üllataja oli perekond Kungla, kes tuli kohale Tartumaalt! 
Täna on eriline päev. Raamatu pisike printsess Õnne sündis just sellel kuupäeval. Samuti minu kallis vanaema Meeri, kes oleks täna saanud 100-aastaseks. Mõtlen neile. Päike särab."

Mida arvab Kungla rahvast Kungla suguvõsa esindaja, vaata siit.

Autor rääkis raamatu saamisloost,
värviküllaste illustratsioonide valmimisest ja 

luges ette lõike vervärskest muinasjutuloost.
VIDEO

 Nagu raamatuesitlusel ikka, jagas Aita ka autogramme.

Üllar Luup esitamas äsja komponeeritud laulu Kungla kuningriigist.

Raamatuga saab tutvuda siin

Tekst ja fotod:

MERIKE VIILUP

****

Kas Eesti inimese töö- ja pereelu on tasakaalus?

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon viis läbi küsitluse, kas Eesti inimese töö ja pereelu on tasakaalus.

Vastas 407 naist ja 106 meest, kellest enamus on nii paarissuhtes kui lapsevanemad. 

41,7% vastajatest on rahul või väga rahul oma töö- ja pereelu tasakaaluga. Ainult 39% vastajatest on väga rahul või rahul kvaliteetaja hulgaga, mida saavad veeta oma pere ja sõpradega. 57% vastajaid mõtleb tööasjadele vabal ajal ning 32% vastajatest kinnitab, et töö tekitab neile stressi. 72% vastajatest on rahul oma tööle sõiduks kuluva ajaga ning igapäevase logistika korraldusega. 61% vastajatest kinnitab, et  saavad piisavalt kasutada oma töös paindlikku töökorraldust ja ettevõtted hindavad töötajaid nende töö tulemuste, mitte istutud tundide järgi.

Arenguruumi on Eesti organisatsioonides töö-ja vabaaja korraldamisel tööandja poolel, sest ainult 53% vastajatest kinnitas, et saavad kasutada paindlikku tööaega ja ainult 37% saavad kasutada kaugtöö võimalust.

Kriitilise pilguga vaadatakse ka enda sisse ning vastajad pakkusid välja mitmeid mõtteid, mida inimene ise saab ära teha. Näiteks olla julgem oma soovide edastamisel tööandjale, olla parem aja planeerija, omada oskust öelda ei, teha tööd töö ajal ja vabal ajal muid toimetusi ja mitmed teised.

Kas Sinu töö- ja pereelu on tasakaalus, saab vastata siin

Küsitlus viidi läbi tänu Eesti ja Norra koostööle. Norra finantsmehhanismist 2009-2014 rahastatava programmi „Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal“ peamine eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse edendamine ning töö-, pere- ja eraelu tasakaalu toetamine Eestis. Projekti otsene eesmärk on töö-, pere- ja eraelu tasakaalu soodustavate abinõude välja töötamine, millega saate tutvuda hwww.bpw-estonia.ee/tasakaal

Lisainfo Ester Eomois
BPW Estonia juhatuse liige
koolitus@bpw-estonia.ee

Vähemalt 2297 ajakirjanikku ja meediatöötajat on tapetud viimase 25 aasta jooksul

Alates 1990. aastast on tapetud vähemalt 2297 ajakirjanikku ja meediatöötajat, sh 112 ainuüksi möödunud aastal - nii seisab täna avaldatud Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ) raportis.

Brussels, 3rd February 2016. - The International Federation of Journalists today published its 25th report on journalists and media staff killed since 1990. The report lists 2297 media fatalities due to violence in journalism, including 112 killed in 2015 alone. From double digits at the start of these publications, the figures reached three digits in eleven years, peaking to 155 killings of journalists and media staff in 2006, the deadliest year on record, according to the IFJ reports.  “This milestone publication charts the trajectory of safety crisis in journalism and bears witness to the IFJ’s long running campaign to end impunity for violence against media professionals,” said IFJ President Jim Boumelha. “These annual reports were more than just about recording the killings of colleagues. They also represented our tribute for their courage and the ultimate sacrifice paid by journalists in their thousands who lost their lives fulfilling the role to inform and empower the public.” The IFJ report says that killings span the entire globe where wars and armed conflicts, while accounting for many cases of loss of life in journalism through targeted killings, bomb attacks, cross fire incidents and increasingly violent kidnappings, are not the only justification for the grim numbers. “There were other reasons, often removed from the war theatre, for targeting journalists, many of whom are victims of organised crime barons and corrupt officials,” Anthony Bellanger, IFJ General Secretary who delivers his first annual report on journalists and media staff killed since his appointment last November. “It is a recurring finding of our reports that there are many more killed in peace time situations than in war-stricken countries.” This finding is reflected in the ten top spots of the most dangerous countries in the report which feature places which suffered war violence, the breakdown of law and order as well as crime and corruption. These are Iraq (309), the Philippines (146), Mexico (120), Pakistan (115), Russian Federation (109), Algeria (106), India (95), Somalia (75), Syria (67) and Brazil (62). Last year, France (10) shared with Iraq (10) and Yemen (10) the top position on the list of countries with the highest number of killings, following the massacre of journalists and media personnel by the terrorists at the French satirical magazine Charlie Hebdo. Asia Pacific region recorded the highest death toll of 571, followed by the Arab World and Middle East with 473 killings, one more that the Americas (472) . Africa comes in the fourth position on 424 victims ahead of Europe with 357 dead. In 2015, the Americas had the most fatalities (27), followed by the Middle East (25). The other finding which is borne out of the report is the scant consideration to the levels of violence against journalists around the world, with just one of ten killings being investigated. The IFJ says that the lack of action to eradicate the impunity for killings and other attacks on media professionals continues to fuel violence targeting them. The report also provides details on the campaign waged on many fronts over the years by the IFJ and its affiliates to make journalism safer. They include the initiatives by the Federation such as the creation of the International Safety Fund to provide assistance to journalists in need and the setting up of the solidarity centres in Algeria, Colombia, the Philippines and Sri Lanka to monitor crisis situations and distribute assistance. There were also practical tools to provide advice to journalists on dangerous assignments such as the adoption of the international code of conduct for the safe practice of journalism and the publication of Live News, a survival guide for journalists covering war zones. Furthermore, the Federation took a leading role in building coalitions within the press freedom community and media industry to protect journalists through the creation of organisations such as IFEX and INSI. The IFJ also developed partnership with inter-governmental organisations, including UNESCO on the UN Action Plan on the Safety of Journalists and the Issue of Impunity, the Council of Europe on its Online Platform for the promotion of journalism and the safety of journalists. It has worked with the International Committee of the Red Cross to facilitate journalists’ access to its Hotline in case of need for emergency assistance. The IFJ stresses that these reports served the purpose of raising the alarm against violence in media and of promoting the protection for journalists and the importance of mitigating risks to their safety and security. The report says that this is a shared responsibility, including the role of journalists and their employers to educate themselves in risk assessment, avoid reckless assignments and take all necessary precautions while working in dangerous environments. But, in the word of M. Bellanger “This starts with the understanding that everyone, governments’ officials, security and military officers as well as others who come into contact with journalists need to respect their independence. It requires governments to comply with their international obligations by investigating journalists’ killings and bringing those responsible to justice, thus deterring future violence. It depends on the willingness of the United Nations and its agencies, as the custodians of international instruments which enshrine the right to physical integrity all human beings, to enforce these guarantees for the benefit of journalists and other media personnel.”

The International Federation of Journalists (IFJ) is the world's largest organisation of journalists. First established in 1926, it represents around 600,000 journalists in 179 unions and associations accross 139 countries worldwide. You can follow us on Twitter  and Facebook and subscribe to our news updates.

For more information, please contact the IFJ:  Tel.: + 32 (0)2 235 22 16 Mob.: + 32 (0)47 9077194 Email.: ifj@ifj.org www.ifj.org Résidence Palace Rue de la loi 155 1040 Brussels

Konverents SIHT

Konverents SIHT 

(Sooaspekti Integreerimine õpetajaHaridusse ja Täiendkoolitusse)

5. veebruaril 2016 Tallinna Ülikoolis

Narva mnt 29  A002

Esialgne kava

9.30-10.00 Osavõtjate  registreerimine, tervituskohv

10.00-11.00    I paneel: Sissejuhatus teemasse

Urmas Paet, Euroopa Parlamendi liige

Mailis Reps, Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Dagfinn Sørli , Norra suursaadik

11.00- 12.30   II paneel: Norra kogemus soostereotüüpide ületamisel

Ole Bredesen Nordfjell, Reform keskus

Lise Østby, Norra laste-, noorsoo- ja perekonnaasjade amet*

Küsimused-vastused. Arutelu

12.30-13.30      Lõuna

13.30-14.45    III paneel: Eesti olukorrast

Tiiu Kuurme: Poisid ja tüdrukud koolist ja enesest koolis

Gertrud Kasemaa: Naisõpetaja, meesõpetaja või eelkõige hea õpetaja?  Tüdruk ja poiss- eelkõige õpilane?

Elo-Maria Roots: Õpilase identiteet ja tulevikunägemused soolisest vaatest

Küsimused-vastused. Arutelu

15.00-16.30    IV paneel: Eesti olukorrast

Evelyn Neudorf ja Tiia Õun : Lasteaiaõpetajate ja juhtide arusaamad lastele võrdsete  võimaluste tagamisest soolisest vaatest

Hannaliisa Uusmaa ja Kadri Aavik:  Sooaspekt Eesti kutsehariduses- õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud

Katri Lamesoo ja Gertrud Kasemaa: Sooaspekti integreerimine õpetajaharidusse-vajadused ja võimalused

Küsimused-vastused. Arutelu

16.30- 17.00   Kokkuvõte ja lõppsõnad       

Ülle-Marike Papp

Konverentsi korraldab koos partneritega Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus, et teha kokkuvõtteid Norra fintsmehhanismi soolise võrdõiguslikkuse ning töö-ja pereelu tasakaalu programmist rahastatud projektist SIHT.

Konverentsil võetakse kokku projekti raames  läbiviidud uuringute tulemused õpetajaskonna hoiakutest ning koolitegelikkusest  soolises vaates. Samuti tutvustakse projekti raames valminud koolitusmaterjale ning soo ja hariduse teemalist veebiportaali.

*Esineja kinnitamisel

ERR keelenõunik on Riina Eentalu

Alates käesolevast aastast töötab rahvusringhäälingu keelenõunikuna kauaaegne Eesti Raadio saatejuht-toimetaja Riina Eentalu. 

Riina Eentalu (Mägi) on lõpetanud TÜ eesti filoloogia ajakirjanduse eriharu 1971 aastal. Tööle asus Eesti Raadios kuhu on jäänud tänaseni. Seega tunneb nii töö spetsiifikat, reporterite-saatejuhtide võimalikke (keele)probleeme kui ka inimesi. Kuigi ERR-i juhtkonnal kulus sobiva inimese leidmiseks terve aasta, on tulemus hea.

Soovime talle terast kõrva ning heatahtlikku järjakindlust hea eesti keele eest seismisel. 

Ljudmilla Ljulko näitus „Pühendatud Anna Ahmatovale“ Tallinna Keskraamatukogus

Näituse avamine homme, 8. jaanuaril kell 16.

Ljudmilla Ljulko näitus on pühendatud kuulsale vene poetessile Anna Ahmatovale (1889−1966), kelle elus oli rõõmu ja armastust, aga ka kurbust ja traagikat.
Anna Ahmatova loomingu parimad aastad langesid kokku nõukogude terrori ajastuga. Suurema osa oma elust ta pidi vaikima ja kui midagi kirjutas, siis see põletati. Kolmekümne aasta jooksul (1923−1953) ei ilmunud A. Ahmatovalt praktiliselt midagi. Aga see, mis on tema loomingust jäänud, on suurepärane lüürika ja traagika.

Näitus „Pühendatud Anna Ahmatovale“ koosneb kahest osast. Ühe osa moodustavad fotod, autobiograafia ja armuloo kirjeldus. Teise osa aga näituse koostaja Ljudmilla Ljulko maalid, mis on inspireeritud A. Ahmatova luulest.

Näitus jääb avatuks 29. jaanuarini.

Näituse koostaja Ljudmilla Ljulko sündis 20. oktoobril 1949. aastal Tallinnas, eesti-ukraina peres teise lapsena. Täiskasvanuna võttis Ljulko pintslid kätte 2007. aasta suvel Naistoimetajate maalilaagris. Hiljem katsetas akrüüli ja guaššiga. Valli Lember-Bogatkina käel all proovis akvarelle. Lõpuks leidis tehnika, mis talle sobis ning kaks ja pool aastat õppis ta õlimaali Jelena Gavrjuseva juhendamisel stuudios Edelveis. Aastatel 2009−2014 osales Ljulko mitmetel grupi- ja personaalnäitustel. Selle näituse maalid valmisid kolm aastat tagasi, Anna Ahmatova 125. sünniaastapäevaks. Avalikkuse ette jõuavad need esmakordselt.

Näituse raames toimub laupäeval, 16. jaanuaril kell 12.00−16.00 Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) suures saalis seminar.

Seminari ajakava

12.00 kogunemine, avamine

12.15−13.45 David Vseviovi loeng „Elu ja looming stalinismi ajastul"

14.00−15.30 Tatjana Pozdnjakova loeng „Fontanka maja" tähendus A. Ahmatova loomingus

15.30−16.00 ülevaade näitusest ja küsimustele vastamine

Seminar on eesti ja vene keeles. Osavõtt on tasuta. 

Konverentsi "Abi naistevastase vägivalla ohvritele. KUIDAS EDASI?" videosalvestus

Konverents toimus 25. novembril Riigikogu konverentsisaalis.

Videosalvestust saab vaadata:

Avamine. Moderaator Sass Henno

Seadusemuudatused naiste väärikuse kaitseks.
Justiitsminister Urmas Reinsalu
Kriminaalmenetlus mõte, vajadus ja eesmärk lähisuhtevägivalla asjades.
Riigi peaprokurör Lavly Perling
Kas oma kodust peab lahkuma ohver?
Politsei ja piirivalvekolledži direktor Priit Heinsoo
Diskussioon
Millist abi vajavad naistevastase vägivalla ohvrid.
Norra eksperdid Solveig Bergman ja Anna Birgitte 
Kas vägivalda kogenud naised saavad Eestis vajalikku abi?
Tartu Ülikooli lektor Kadri Soo
RK lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma tänusõnad naiste tugikeskusele
Räägivad spetsialistid
Kas naistevastase vägivalla ohvrite kaitse on riigile oluline
RK lähisuhte vägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma esimees Liina Kersna
RK liige Andres Anvelt,
sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, justiitsminister Urmas Reinsalu
Valge lindi auhinna üleandmine

Konverentsi korraldas Eesti Naiste Varjupaikade Liit koostöös Riigikogu põhiseaduskomisjoni, Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma ja Eesti Naisteühenduste Ümarlauaga.

Konverentsi toetab Norra finantsmehhanismi  2009-2014 programm „Kodune ja sooline vägivald“

Infosõjast Eesti moodi

Ivi-Ann Masso, 
7.dets. 2015

Kuidas teada, et see, mida me loeme või kuuleme, on tõsi? Kuidas sõeluda infot tänasest sõnumipaljususest, eraldada faktid hinnanguist ja suisa valedest? Viimasel ajal armastatakse rääkida infosõdadest, aga tundub, et desinformatsiooni on lihtsam läbi näha siis, kui jutt on kaugel alla lastud lennukeist kui siis, kui seda jagatakse otse omaenda nina all, inimestest ja asjadest, millest me usume midagi teadvat. Ja just siis võib infomõjutus olla hämmastavalt tõhus -   .... loe edasi siit.

****

Valge Lindi auhinna pälvis psühhoterapeut Kait Sinisalu

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) tunnustas sel aastal Valge Lindi auhinnaga Eesti Naiste Varjupaikade Liidu psühhoterapeuti Kait Sinisalu aastatepikkuse töö eest naiste tugikeskuste ja tugitelefoni 1492 juures.
(Valge Lindi virtuaalset ülendmist saate vaadata siit )

Lähisuhtevägivalla teemadel on ta koolitanud ka paljusid kolleege ja koostöövõrgustike liikmeid - politseinikke, prokuröre, sotsiaaltöötajaid, lastekaitsetöötajaid ja teiste erialade spetsialiste, samuti arvukalt õpilasi ja üliõpilasi.

Paljudele naistele on Kait olnud sõna otseses mõttes elupääsjaks, samuti on ta aidanud elamisväärsemaks muuta sadade vägivalda kogenud naiste elu, aidates neil leida jõudu vägivallaringist välja pääsemiseks.

Järjekorras kaheteistkümnes auhind anti üle rahvusvahelise Valge Lindi päeval Riigikogu konverentsisaalis toimunud konverentsil “Abi naistevastase vägivalla ohvritele. KUIDAS EDASI?” 

Valge Lindi auhinna on eelnevatel aastatel pälvinud:

2004 Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuuri korrakaitse osakkonna
politseidirektor
2005 Põhja-Tallinna Valitsus
2006 Tartu Naiste Varjupaik
2007 Ene Augasmägi Tapa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik
2008 Jõhvi Vallavolikogu
2009 Kadri Ibrus, Eesti Päevalehe ajakirjanik
2010 ETV saate Jõulutunnel tegijad
2011 Eesti Vabariigi Justiitsministeerium
2012 Raul Heido, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör
2013 Kati Arumäe, Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna
juhtivkorrakaitseametnik ja Kerli Palu, Keskkriminaalpolitsei
juhtivkriminaalametnik
2014 Helen Sööl, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna
peaspetsialist

Valge Lindi auhind antakse organisatsioonile või isikule, kes on aasta jooksul kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

****

Konverents "Abi naistevastase vägivalla ohvritele. KUIDAS EDASI?"

toimub 25. novembril 2015 algusega kell 10 Riigikogu konverentsisaalis (Lossi plats 1a, Tallinn) 

Info ja registreerimine: konverents2015@gmail.com

Päevakava

Moderaator Sass Henno

9.30-10.00      Osavõtjate registreerimine, tervituskohv

10.00-10.30    Avasõnad, tervitused

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet

Tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Norra suursaadik  Dagfinn Sørli

ENVL esinaine Eha Reitelmann

10.30-  12.00   I osa Kuidas me suudame lähisuhtevägivalla ohvreid kaitsta?

Kas ja kuidas oskame hinnata riske ja kohelda lähisuhtevägivalla ohvrit?

Riigi peaprokurör Lavly Perling

                        Kas oma  kodust peab lahkuma ohver?

Politsei- ja piirivalvekolledzi  direktor Priit Heinsoo

12.00-12.15    Kohvipaus                  

12.15-14.15    II osa Mida vajavad vägivalla ohvrid kõige enam?

                        Millist abi vajavad naistevastase vägivalla ohvrid?

                        Norra eksperdid Solveig Bergman ja Anna Birgitta Myrck, NKVTS

Kas vägivalda kogenud naised saavad Eestist vajalikku abi? Naiste tugikeskuse teenustega rahulolu uuringu tutvustus.

                        Tartu Ülikooli lektor Kadri Soo

Räägivad vägivalda kogenud naised ja spetsialistid (videod)

Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma sõnavõtt

14.15-15.00    Lõuna

15.00-16.00    III osa Kas naistevastse vägivalla ohvrite kaitse on riigile oluline?

Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma esimees

Liina Kersna

Riigikogu liige Andres Anvelt

Sotsiaalkaitse minister Margus Tsahkna

Justiitsminister Urmas Reinsalu

16.00-16.10    Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhinna üleandmine

16.10-16.30    Konverentsi lõpetamine

Konverentsi korraldab Eesti Naiste Varjupaikade Liit koostöös Riigikogu põhiseaduskomisjoni, Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma ja Eesti Naisteühenduste Ümarlauaga.

Konverentsi toetab Norra finantsmehhanismi  2009-2014 programm „Kodune ja sooline vägivald“

Korraldajatel on õigus teha kavasse muudatusi

Autoriõiguse koolitus

Kultuuriministeerium kutsub loojaid – kunstnikke, arhitekte, kirjanikke jne – autoriõiguse koolitusele, mis toimub 25. novembril 2015 kell 9.30-16.15  kino Artis suures saalis.

Päevakava:

9.00-9.30                    Tervituskohv

9.30-11.00       Intellektuaalse omandi mõiste, regionaalne ja rahvusvaheline tasand, autoriõiguse olemus, kaitstavad teosed, isikud, kellele kuulub autoriõigus ja autorile kuuluvate õiguste sisu. 

                                   Kärt Nemvalts (justiitsministeeriumi nõunik)

11.00-12.00            Teose kasutamine ja lepingute sõlmimine. Lühiülevaade võimalustest, kuidas kolmandad isikud saavad teost õiguspäraselt kasutada (õiguste üleandmine, litsents, autori loobumine oma õiguste teostamisest, vaba kasutus, avalik kasutus). Triin Tuulik (advokaadibüroo GLIMSTEDT advokaat)

12.00-13.00                Lõuna

13.00-14.00                Jätkub teose kasutamine ja lepingute sõlmimise teema. Triin Tuulik

14.00-15.00                Õiguste piiramine ehk teose vaba kasutus. Kärt Nemvalts

15.00-15.15                Kohvipaus

15.15-16.15            Kaitse tähtaeg, õiguste kollektiivne teostamine, õiguste kaitse, autoriõigusega kaasnevad õigused. Kärt Nemvalts

Teemad:

1. Intellektuaalse omandi mõiste (autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused kui intellektuaalse omandi katusmõiste alaliigid)

2.    Regionaalne (EL) ja rahvusvaheline tasand (WIPO, WTO).

3.    Autoriõiguse olemus, autoriõiguse eripära võrreldes teiste omandiliikidega

4.    Kaitstavad teosed (teose mõiste ja nende liigid, kaitstuse kriteeriumid, autoriõigusega mittekaitstavad intellektuaalse tegevuse tulemused)

5.   Isikud, kellele kuulub autoriõigus (autor kui füüsiline isik; autoriõiguste kuulumine juriidilistele isikutele ja riigile; autori õigusjärglased (sh. pärijad))

6.   Autorile kuuluvate õiguste sisu (autori isiklikud õigused – õigus autorsusele, õigus teose avalikustamisele, õigus teose puutumatusele jne; autori varalised õigused – reprodutseerimisõigus, levitamisõigus ja selle lõppemine, õigus teose avalikule esitamisele jne)

7.    Teose kasutamine, autoriõiguste üleandmine ja litsentseerimine (ainulitsents, lihtlitsents, all-litsents; autorileping)

8.    Õiguste piiramine ehk teose vaba kasutamine (autori ainuõiguste piiramise üldine taust; teose vaba kasutamine isiklikeks vajadusteks; teose vaba kasutamise muud liigid ja võimalused; orbteoste kasutamine)

9.    Kaitse tähtaeg (autoriõigusliku kaitse üldine kestus, eritähtajad, tähtaegade kulgemise algus)

10. Autoriõigusega kaasnevad õigused (üldine mõiste ja seos autoriõigusega; teose esitaja, fonogrammitootja ning meediateenuse osutaja kui kolme põhilise autoriõigusega kaasnevate õiguste valdajate grupi õigused, nende õiguste piiramine ja kaitse tähtajad; filmi esmasalvestuse tootja õigused; autoriõigusega kaasnevad õigused varem avaldamata teosele, kirjanduskriitilisele või teaduslikule väljaandele)

11. Õiguste kollektiivne teostamine (õiguste kollektiivse esindamise mõiste ja olemus; kollektiivse esindamise organisatsioonide loomine, nende tegevuse põhiprintsiibid, liikmete garantiid; õigused, mida teostatakse vaid kollektiivse esindamise organisatsiooni vahendusel; direktiiv 2014/26/EL õiguste kollektiivse teostamise kohta)

12.   Õiguste kaitse (autoriõiguste tsiviilõigusliku kaitse vahendid, autoriõiguste rikkumine kui süütegu)

13. IO kodifitseerimise raames valminud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seaduse eelnõu lühitutvustus.

Koolitusele on võimalik registreerida kuni 20. novembrini SIIN.

P.S. 26. novembril toimub analoogne, esitajatele ehk näitlejatele, interpreetidele, tantsijatele jne suunatud autoriõiguse koolitus.

Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020 soolise võrdõiguslikkuse aspektist

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)

Seminar-ümarlaud

20. novembril 2015

 Hotell Euroopa Ida-Euroopa saal (Paadi 5, Tallinn)

KAVA

10.45–11.00 Tervituskohv

11.00 –11.15 Sissejuhatus – seminar-ümarlaua eesmärgid ja sisu. Reet Laja, ENUT

11.15–11.45 Rahvastiku vananemise väljakutsed.

                       Luule Sakkeus, Eesti demograafia keskuse juhataja

11.45–12.15  Aktiivsena vananemise arengukava soolisest aspektist. Arutelu.

                         Mari-Liis Sepper

12.15–13.15  Aktiivsena vananemise arengukava Heaolu arengukava tööversioonis.

                       Arutelu. Eha Lannes, Sotsiaalministeerium

13.15–13.45 Lõunapaus

13.45–14.15  Aktiivse vananemise toetamine. Tartu Rahvaülikooli NordPlus projekti näitel.

                         Arutelu. Ingrid Leinus, Tartu Rahvaülikool

14.15– 14.40 Vanemaealiste koolitusest. Kas mehed on diskrimineeritud?  Arutelu.

                        Tiina Tambaum, Eesti demograafia keskus; Tiina Jääger, Eesti Vabaharidusliit

14.40–15.00 Kokkuvõtted

 Osavõtt on tasuta.

Registreerida enut@enut.ee  hiljemalt 17. novembril.

Konverents  toimub projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  j a Fr. Eberti Fond                                                                   

"Kui ajakirjanik müüb oma hinge ..."

Eesti Ajakirjanike Liit korraldab 5. novembril konverentsi ajakirjanduskultuurist „Kui ajakirjanik müüb oma hinge …“ Euroopa Liidu majas kella 11st 15ni. Osalemine on tasuta.

Juba seitse aastat on Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni liikmed 5. novembril tähistanud ajakirjanduse kvaliteedi ja vabaduse eest võitlemist kampaaniaga „Stand up for journalism“.

Mis saab Eesti ühiskonnast ja kultuurist, kui oma hinge ehk põhimõtted müüb ajakirjanik, ühiskonna valvekoer ja kriitik? Mis saab siis Eesti ajakirjanduskultuurist? Kas ajakirjandus on juba hingetu ja müüdud või on tegelikult kõik just nii nagu peab?

  

Konverents keskendub ajakirjanduse kvaliteedile ja ajakirjaniku autonoomiale. Ettekandega astuvad üles Tallinna Ülikoolist Indrek Treufeldt ja Kaja Tampere ning Tartu Ülikoolist Helle Tiikmaa. Ettekannetele järgneb tegevajakirjanike ja -spetsialistide vestlusring, mida modereerib Helle Tiikmaa.

Konverents toimub Euroopa parlamendi Tallinna infobüroo toel.

Osalemiseks registreeruda eal@eal.ee või telefonil 53 33 9699.

Lisateave:

Helle Tiikmaa

helle@eal.ee

53 33 9699

Meediapäeva "Vihakõne - päriselt ka" jälgedes

Pagulasteema erutab jätkuvalt meeli ja kütab kirgi. Kui valitsus ja parlamendi koalitsioon tüürivad kindlalt pagulaste vastuvõtu ettevalmistuste tuules, ei tea päriselt keegi, mis tegelikult juhtuma hakkab - olukord muutub mitte ainult kuude või nädalate, vaid lausa päevade ja tundidega. Isegi optimistlikult Saksamaalt on tasapidi hakanud kostuma murelikke noote Euroopa Liidu välispiiride kaitse ja üha suureneva  pagulaste voo  osas. 

Koos kõige sellega on eesti keelde hakanud imbuma uued sõnad ja väljendid, mis rohkem või vähem viitavad pagulastemaatikale. Õhus on tunda pingestatust, kahtlusi ja kõhklusi, kas ja kuidas suudame olla piisavalt kaastundlikud ja külalislahked ning samal ajal säilitada  kindlust eesti keele, kultuuri ja rahvuse kestmajäämises. On ju Eesti ainuke koht maailmas, kus riigikeel on eesti keel ja kui eestlased ei suuda oma kultuuri eest seista, ei suuda seda mitte keegi.

Üsna väikese ajavahega toimusid Avatud Eesti Fondi „Avatud ühiskonna foorum“  ja Eesti Naistoimetajate meediapäev sarjast "Kära meedia pärast", kandes tänavu pealkirja "Vihakõne - päriselt ka?".   Kokkuvõtliku ülevaate kahest sündmusest kirjutas ajakirjanik Madli Vitismann Stockholmi Eesti Päevalehes 14.oktoobril pealkirja all "Pagulasarutelu Eestis kõikjal".

Merike Viilup

********

Pagulasarutelu Eestis kõikjal

Stockholmi Eesti Päevaleht

14. oktoober 2015

Avatud Eesti Fondi foorum, mis oli kavandatud aruteludeks islami üle Euroopas ja meedia rolli üle äärmusliikumiste tõusu ajal, maandus paraku sinna, kuhu praegused arutelud Eestis maanduvadki. Ükskõik mis nurgast arutelu ei alusta, paratamatult jõuab see hirmu tekitava põgenikevooluni.

Laste hariduse pärast

Tänavu korraldati „Avatud ühiskonna foorum“ kahekümnendat korda. Ühiskonnategelaste ja ajakirjanike ees oli peaesinejana Pakistani ajakirjanik Ahmed Rashid, kel kahest varasemast reisist Eestisse väga head muljed. Ta pani kuulajaile südamele, et Eesti ei kordaks teiste riikide varem tehtud vigu, vaid töötaks välja omaenda lõimimispoliitika ja valmistaks selleks ette õpetajaid. Põgenikekriisi tagamaid selgitas Ahmed Rashid nii, et mõnigi meid hämmastanud asjaolu on tingitud sellest, et Saksamaale jõudnud inimesed on Süüria keskklassist. Nad muretsevad esmajoones selle pärast, et nende lapsed saaksid hea hariduse. Kui näiteks põgenikelaagris on laste kooliskäimine poolikuks jäänud, siis võib see saada ajendiks, miks vanemad laste tuleviku nimel kaugele teele asuvad. Pärast Teist maailmasõda endistest kolooniatest tööjõudu vastu võtnud Euroopa ei tegelnud integratsiooniga, mistõttu immigrantide teise ja kolmanda põlvkonna hulgas on ISiga liitujaid, praegused põgenikud aga jooksevad ära just ISi eest.

Kuidas põgeniketeemat käsitleda

Ajakirjanikud arutlesid foorumil pagulasteema kajastamise üle. Norra ajakirjanik Bernt Olufsen, Soome uudistekontserni STT-Lehtikuva peatoimetaja Mika Pettersson, endine Rootsi Raadio lätikeelsete saadete ajakirjanik Didzis Melbiksis, uudisteagentuuri BNS juhataja Anvar Samost ja Postimehe ajakirjanik Urve Eslas leidsid üksmeele selles, et vale on põgenike üle sotsiaalmeedias arutleda ja kohati ka vaenu õhutada, näiteks ekstremistidega tuleb avalikult meedias vaielda. Seejuures tuleb teabe tasakaalustamisel loobuda mehaanilisest tasakaalust. Mõni kärarikas huvirühm saavutab sageli meediahuvi, mistõttu pilt läheb tasakaalust välja, seega ei või tasakaalustamine minna liiga kaugele.

Infosõjas on IS ja Venemaa olnud kiired õppijad, esitades fakte läbisegi „mittefaktidega“ ja tekitades sel viisil kahtlust, nagu polekski tõde olemas, vaid igaühel on oma tõde. Ajakirjandusel pole siis muud teha kui tõestada, et vale on vale ja tõde on tõde, aga paraku ei suudeta nüüd enam fakte nii hästi kontrollida kui varem. Venemaa propagandakanalite sisu peaks lausa iga päev kommenteerima, aga selle rahaga, mis nende toimimisse pannakse, ei jõua teiste riikide ajakirjandus võistelda.

Üksmeelel olid ajakirjanikud ka selles, et modereerimata anonüümsed kommentaarid toovad väljaannetele suure vastutuse ja hea rohi oleks vaenu õhutavad anonüümsed kommeteerijad või Facebooki-kontode omanikud avalikustada. Kriitiline tuleb aga olla kõigi suhtes ja nii ei saa ka põgenike kohta käivaid negatiivse varjundiga fakte varjata.

Vihakõne või vihane kõne

Eesti Naistoimetajate iga-aastane seminar „Kära meedia pärast“, mis tänavu toimus üheksandat korda, läks eelnenust mõnevõrra edasi. Ajakirjanik Juune Holvandus kirjeldas kultuuride kokkupuuteid ja põrkeid, kui põhjaeurooplased suhtlevad lõunamaiste rahvastega nende kodumail. Ajakirjanik Katrin Lust andis edasi värskeid muljeid Ungaris edasisõitu ootavaist, enamikust ungarlastest jõukamaist põgenikest. Tal tuli ka kaamera tõttu tõesti ohtlikus olukorras olla, sest sattus filmima ilmset inimsmugeldajate kampa.

Kolm aastat tagasi Eestis ette valmistatud seaduseelnõu, mis oleks Karistusseadustikku toonud uue mõiste „vihakõne“, leidis muuhulgas ka ajakirjanike liidult vastuseisu. Toona seaduseelnõu arutelu korraldanud justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Tanel Kalmet nentis nüüd, et kui mõni aasta tagasi võis ehk arvata, et Eesti inimesed on nii haritud ja hästi kasvatatud, et sellist seadust polekski võib-olla tarvis, siis nüüd on keskendutud „vaenu õhutamise“ paragrahvide täpsustamisele. Olukord on paari viimase aasta jooksul muutunud, aga senisel kujul eeldab vaenuõhutamissäte kahju tekitamist, mistõttu selle rakendusala on piiratud.

Keeleteadlane Reet Kasik analüüsis Eesti väiksusest tulenevat muret, mis võib olla eksistentsiaalne hirm, kui ei saa adekvaatseid vastuseid. Nende puudumisel võib aga ka mure muutuda vihaks, sestap leidis ta, et meedia peaks olema nõudlikum nende vastu, kelle otsused võivad inimeste elu muuta. Hirm eesti keele väljasuremise pärast ei ole aga põhjendatud seni, kuni Eestis on eestikeelne kõrgharidus. Muutus kõrghariduses muudaks keskharidust, see omakorda põhiharidust ja nii võikski eesti keel muutuda köögikeeleks, mille iga on vaid paar põlvkonda.

Europarlamendi liige Marju Lauristin võttis arutelu kokku väitega, et kuigi oleme väga väike ja väga haavatav maa, mis asub ohtlikus kohas ja seejuures jääb n.ö nurga taha, peame olema enesekindlamad. Ta rõhutas, et kui Eesti on maailma 40 jõukaima ja 25 arenenuima rahva hulgas, siis on meil põhjust olla kindel oma püsimajäämises.

* * *

Üsna avameelne arutelu Eesti ajakirjanduses on samal ajal jõudnud sinnani, et kuidas saavad Eesti väikeasulates hakkama inimesed, kes kardavad metsa. Või kuidas suhelda inimestega, kes oskavad vaid araabia keelt, mille tõlke pole piisavalt. Või kuidas õpetada eesti keelt inimestele, kes ei oska lugeda isegi oma emakeeles. Aga mis juhtub veel siis, kui metsa kartev inimene kohtab metslooma?

Madli Vitismann