Rõõmsaid saabuvaid kevadpühi!
Kuldkollaseid tiburõõme!

Justiitsministeerium tegi naistepäevaks „kingituse”

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Pressiteade
07. märts 2010

Eesti naisorganisatsioonid: Justiitsministeerium tegi naistepäevaks „kingituse”

7. märtsil Tallinnas toimunud koosolekul tõdesid Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmesorganisatsioonide esindajad, et justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud vägivallaga võitlemise arengukava ignoreerib täielikult naistevastast vägivalda.

Naisorganisatsioonid nõuavad, et valitsus valmistaks kiiremas korras ette eraldi arengukava naistevastase vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks ning kindlustaks selle elluviimise ka vajalike ressurssidega. Eesti valitsus, kes tahab järgmise aasta alguseks viia riigi üle Euroopa ühisele vääringule - eurole, peaks jagama ka Euroopa ühiseid väärtusi. Euroopa Liidus on viimastel aastatel pööratud naistevastase vägivalla tõkestamisele väga suurt tähelepanu, see teema on praeguse eesistujamaa Hispaania üheks prioriteediks.

Euroopa Parlament võttis 2009. aasta lõpus vastu resolutsiooni, mis nõuab liikmesriikidelt seaduste ja tegevuspõhimõtete täiustamist ning terviklike tegevuskavade välja töötamist võitlemiseks naistevastase vägivalla kõigi vormidega. Tegevuskavad peavad põhinema analüüsidel, kuidas vägivald mõjutab soolist võrdõiguslikkust. Lähtuda tuleb rahvusvahelistest lepingutest tulenevatest kohustustest kaotada naiste ebavõrdne kohtlemine, mis vormis see ka ei esineks ning meetmetest meeste vägivalla ärahoidmiseks, ohvrite kaitsmiseks ja vägivallatsejate kohtu alla andmiseks.

Euroopa Parlament nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid asjakohaste siseriiklike programmide ja rahastamiskavade kaudu vabatahtlikke ühendusi ja organisatsioone, mis pakuvad naissoost vägivallaohvritele varjupaika ja psühholoogilist tuge - eelkõige selleks, et aidata taastada inimväärikus ja pöörduda tagasi tööturule.

Euroopa Nõukogus valmistatakse praegu ette konventsiooni naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning tõkestamiseks. Justiitsministeerium aga kinnitab järjekindlalt, et Eestis puudub vajadus naistevastase vägivallaga võitlemise spetsiifiliste meetmete järele ja piisab sellest, kui tegeldakse perevägivallaga üldiselt.

Vägivalla vastu võitlemise arengukava 2010-2014 koostamisel esitasid kaasatud naisorganisatsioonid arvukaid ettepanekuid. Justiitsministeerium nendega praktiliselt ei arvestanud, mis väljendab selgelt meie valitsuse suhtumist naiste vajadustesse.

On eriti küüniline, et naistevastast vägivalda eirav arengukava eelnõu saadeti naisorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks vahetult naistepäeva eel.

Vastavalt ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 1993. aasta deklaratsioonile “Naistevastase vägivalla likvideerimisest” tähendab naistevastane vägivald igasugust naiste vastu suunatud vägivallaakti, mille tulemuseks on või võib tõenäoliselt olla naisele füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise kahju või kannatuse tekitamine, sealhulgas selliste tegudega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabadusevõtmine avalikus või eraelus.
Naistevastane vägivald on ajalooliselt kujunenud ebavõrdsete võimusuhete ilming, mis avaldab negatiivset mõju mitte üksnes naistele, vaid ühiskonnale tervikuna. Naistevastane vägivald tuleb kaotada, rakendades selleks konkreetseid sihipäraseid meetmeid.

Lisainfo:
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär, tel 5265927

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ, www.enu.ee) sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

Aasta Ajakirjanik 2009 kandidaat Kadri Ibrus

EAL naistoimetajate ühendus ja MTÜ Eesti Naistoimetajad esitasid
Eesti Ajakirjanike Liidu Aasta Ajakirjanik 2009 tiitlile

Eesti Päevalehe ajakirjaniku Kadri Ibruse

põhjalikult ja järjekindlalt sotsiaalselt tundlikke,

suurt osa elanikkonnast puudutavate teemade käsitlemise eest.

Kadri Ibrus on oma kirjutistega pälvinud 2009.aastal Euroopa Komisjoni ajakirjanduskonkursil „Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu” eriauhinna ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) poolt kuuendat korda väljaantava Valge Lindi auhinna sisukate ja analüüsivate lugude eest.
Kadri Ibruse artiklid on järjekindlalt heitnud valgust Eesti ühiskonna varjatud alale, aidates nii ühiskonna haavatavaid sihtgruppe, sh vägivalla all kannatavaid naisi, nende lapsi ja lähedasi.
Tema kirjutised on asjatundlikud, keerukat teemat on käsitletud süvenemise ja delikaatsusega.

NAISED EESTIS JA MAAILMAS

Rahvusvahelisel naistepäeval 8. märtsil korraldavad Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis päevakohase ürituse

NAISED EESTIS JA MAAILMAS -
15 aastat Pekingi tegevuskava


Aeg: 8. märts 2010 kell 14.00-17.00
Koht: Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Rävala 4 (sissepääs A.Laikmaa tänava poolt)
Korraldajad: Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis

Kava:

I paneel Nähtamatud naised
14.00-15.20
Nähtamatud naised- Iivi Masso, poliitikaanalüütik
Peking +15 - võrrand mitme tundmatuga - Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
Peking +15 ja Eesti -Riho Rahuoja, Sotsiaalministeeriumi asekantsler
Kohvipaus

II paneel Naised ja poliitiline tahe
15.50-17.00
Naised ja poliitiline tahe Eestis- Evelyn Sepp, Riigikogu liige
Peking +15 ja Euroopa Liit (Rootsi raporti valguses) - Margit Sarv, soolise võrdõiguslikkuse volinik
Küsimused ja arutelu

Moderaator Marianne Mikko, endine Euroopa Parlamendi saadik


Kõik huvilised on oodatud.

Osavõtust palun teada anda hiljemalt 6. märtsiks meilile enu@enu.ee või helistada 5265927

Maalisalongi külaline Enn Kunila

Enn Kunila

Enn Kunila, Aita Nurga ja Ljudmilla Ljulko

Piret Mäeniit ja Hille Karm

Naistoimetajate maalisalongi külastas ettevõtja, kunstimetseen ja -kollektsionäär Enn Kunila, kelle nimi jäädvustus meediakanalites, kui Tallinna Kunstihoones avati vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril suurnäitus “Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust”. See on 85 maaliga läbilõige Enn Kunila kollektsioonist ning ühtlasi tema kunstikogu esmakordne nii ulatuslik tutvustus.

Pärast suurejoonelise väljapaneku avamist kunstihoones leidis Enn Kunila aega külastada ka meie loomingulist maalisalongi "Tiigrihüpe" Suur-Karja tänaval.

Rahulolev kunstikollektsionäär näitas rõõmasat huvi meie kunstisaavutuste vastu ja laskis hea maitsta pakutud hõõgveinil. Elevust jagus veel mitmeks päevaks.

Tekst ja fotod Merike Viilup

Head vabariigi aastapäeva!
Hoidke lipp kõrgel!

Naistoimetajate juhatuse nimel
Aita, Piret, Merike

fotol Aita Nurga õlimaal Tiigrihüppe näituselt

Maalisalongi külastas Valli Lember-Bogtakina

Eile külastas naistoimetajate näitust meie kunsti grand old lady Valli Lember-Bogatkina.
Heatujulisel ja energiast pakataval daamil jagus väljapaneku kohta nii tunnustust kui sekka ka sõbralikku kriitikat.
Naistoimetajad on oodatud vastukülaskäigule akvarellikunstniku ateljeesse Vabaduse väljakul ja miks mitte ka suvel Karepale. Tema suvekodu on aastate jooksul kujunenud populaarseks kohaks nii õpilastele kui kunstnikele.

Homme, 24. veebruaril olete kõik oodatud vabariigi aastapäeva tähistamisele meie maalisalongi Suur-Karja 18 kell 13-15.

Naistoimetajate maalinäitus "Tiigrihüpe" on avatud

Fotod "Tiigrihüppe" avamiselt 19. veebruaril.

Huvilisi jagus terveks päevaks. Esimesena astus uksest sisse vanameister Eduard Tüür.

Väljapanekut on võimalik külastada veebruari lõpuni,

kuid eelnevalt tasuks kokku leppida Ljuda Ljulkoga (tel. 55 654066),

sest kunstnikke ei pruugi iga päev kohal olla.

Fotod: Merike Viilup

Aita Nurga "Täiskuu Tallinna vanalinnas", dets. 2009

Kallid kolleegid!

Eesti Naistoimetajad kutsuvad oma

maalinäitusele "Tiigrihüpe"
reedel, 19. veebruaril kell 14-18

Tallinnas, Suur-Karja 18 (endise Tango poe ruumides).

Osa maale on valminud samades ruumides eelmisel nädalavahetusel,

kui tervitasime sõbrapäeva ja tiigriaasta algust maalisalongiga "Tiiger tuleb".

Lähem info:
Aita Nurga, tel. 55 629010

Sooline võrdõiguslikkus tähendab enamat kui lõpu tegemist vägivallale

Euroopa Parlamendi
Naiste Õiguste ja Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjon

Pressiteade 26.01.2010


Naiste õigused / võrdsed võimalused

Naistevastase vägivallaga võitlemine on vajalik, kuid sellest ei piisa soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ütleb esmaspäeval Naiste Õiguste ja Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni omaalgatuslikult koostatud raport soolise võrdõiguslikkuse kohta EL-s. Kõikjal Euroopas tuleb tegelda ka isapuhkusega ning see tuleb asetada samasse konteksti sünnituspuhkusega, et naisi tööturul paremini kaitsta.

Komisjon kutsus Euroopa Komisjoni üles toetama igassugust ettepanekut, mille eesmärgiks on kehtestada kõikjal EL-is õigus isapuhkusele sätestades, et sünnituspuhkusele ja isapuhkusele tuleb läheneda ühtmoodi, et naisi tööturul paremini kaitsta.

Naistevastase vägivalla kaotamine

Raport väidab, et naistevastane vägivald kõikides tema vormides on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamise peamisi takistusi ning üks kõige enam levinud inimõiguste rikkumise vorme, mis ei tunne ei geograafilisi, majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid piire. Euroopa Parlamendi liikmed õnnitlesid Hispaaniat kui EL eesistujariiki tema kavatsuse puhul seada oma prioriteediks naistevastase vägivallaga võitlemise ning kutsus tulevasi eesistujariike üles samuti käituma.

Komisjon tegi ettepaneku korraldada Euroopa naistevastase vägivallaga võitlemise aasta, rõhutades, et peaaegu iga neljas naine Euroopas kannatab füüsilise ning üle 10% naisi seksuaalse vägivalla all.

Raport toetab Hispaaania kui eesistujariigi ettepanekut asutada soolise vägivalla Euroopa seirekeskus, seada kõikjal Euroopa Liidus sisse naiste kaitsmisele suunatud ”Euroopa halduskohtute korralduse mehanism” ning ohvritele suunatud EL ühine tugitelefon.

Praeguseks on ainult 16 EL liikmesriiki ratifitseerinud Euroopa Nõukogu inimkaubandusega võitlemise konventsiooni, mis on kõige jõulisem Euroopa õigusakt inimkaubanduse kui kaasaegse orjandusega võitlemisel. Euroopa Parlamendi liikmed toetavad Euroopa Komisjoni poolt rikkumismenetluse kasutamist selleks, et kohustada liikmesriike siseriiklikku õigusse vastavaid EL direktiive nõuetekohaselt üle võtma.

Naiste tööhõive toetamine

Euroopa Parlamendi liikmed märkisid, et alates 2000. aastast on naiste ja meeste keskmine palgalõhe jäänud 14%-17% tasemele hoolimata mitmetest meetmetest, mida on rakendatud palgalõhe vähendamiseks. Nad juhtisid samuti tähelepanu sellele, et Euroopa kriisist väljumise kavad keskenduvad valdkondadele, kus valitseb meeste ülekaal, mis kaldub soolist ebavõrdsust mitte vähendama, vaid suurendama.

Raport juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi 2008. aastal oli akadeemilises õppes naisi 58,9% ning naiste ülekaal valitseb ettevõtluse, juhtimise ja õiguse õppesuundadel, on naisi äärmiselt vähe vastutusrikastel kohtadel firmades ja poliitilistes organites.

Komisjoni liikmed kutsusid üles seadma kohustava iseloomuga eesmärke soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tööhõives ning palusid liikmesriikidel astuda samme, tehes seda just õigusruumi tugevdamise kaudu, et saavutada sooline tasakaal vastutusrikastel kohtadel ettevõtetes, valitssussektoris ja poliitikas.

Juurdunud arusaamade ületamine

Raport toetab komisjoni üleskutset toetada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid koolides, töökohtadel ja meedias, et võidelda seksistlike stereotüüpide ning naisi alavääristavate kuvandite kasutamisega.

Naiste õiguste harta

Euroopa Parlamendi liikmed soovivad Euroopa naiste õiguste hartas näha vahendit, mis toob kaasa tõelise edasimineku naiste õiguste kaitsmisel kõikjal Euroopa Liidus ning loob mehanismi, mis tagaks soolise võrdõiguslikkuse saavutamise sotsiaalsfääri, majanduse ja poliitilise elu kõikides valdkondades.

Komisjon kiitis Marc Tarabella (Sotsiaaldemokraadid ja Demokraadid, Belgia) koostatud 2009. aasta raporti naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus heaks 15 poolthäälega. Vastu oli viis liiget ning hääletamisest loobus 7.
Plenaari juhataja: Eva-Britt Svensson (Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed ja Põhjala Vasak-Rohelised, Rootsi)
Hääletus leiab plenaaril aset veebruari 1. istungil

Ühineme EAL avaliku protestikirjaga

Eesti Naistoimetajate ühendus avaldab oma igakülgset toetust ERR usaldusisikule Maris Johannesele ja ühineme kõigi teiste allakirjutanutega Eesti Ajakirjanike Liidu avalikule protestikirjale teeneka raadioajakirjaniku koondamise suhtes.

Eesti Naistoimetajate nimel
Merike Viilup

Loe lisaks:
EAL pressiteade: http://www.eal.ee/index.php?page=30&article_id=1352&action=article
EAL avalik kiri: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/avalik-kiri-err-keele--ja-luuletoimetaja-jaagu.d?id=28060949
ERR vastus: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/err-i-vastus-maris-johannese-koondamise-kohta.d?id=28162155

Head naistoimetajad!

Meil oli huvitav, sisukas ja tegevusterohke aasta.
Osalesime põnevates ettevõtmistes ja saime kogeda nii mõndagi uut.
Kuid alati ei lähe kõik nagu soovitud.
Mõnigi unistus jäi täitumata või lükkus edasi määramatusse, tuli ette ka tagasilööke.
Paljudele oli see vägagi raske aasta.
Säilitagem siiski rahulik meel ja olgem üksteisele toeks.
Kätte on jõudnud aeg, kus HEA SÕNA on suurema väärtusega kui ehk oskasime varem hinnata.

Soovin teile kõigile rahulikke jõule, toredat aastavahetust ja palju häid sõnu!

Merike Viilup

Naistoimetajate ühenduse eesistuja

***

Andke mulle muuseum ja ma täidan selle (Pablo Picasso)

Meie Maa ja Hiiu Leht

Merike Viilup

november 2009

Kahekümnenda sajandi kunstimaailma suurkuju Pablo Picasso (1881-1973) tööde kordumatu ja ainulaadne väljapanek on Ateneumi kunstimuuseumis Helsingis avatud juba poolteist kuud, kuid külastajate vähesuse üle näituse korraldajad kurta ei saa. Avamispäevade tunglemist ja mitmetunniseid piletijärjekordi enam küll pole, kuid isegi argisel keskpäeval on poolhämarad kunstisaalid Picasso loomingu nautlejaist tulvil.

Tullakse üksiti ja kaksiti, tullakse grupiti ja klassiti. Tullakse lähemalt ja kaugemalt, tullakse hulgakesi ka Soome lahe lõunakaldalt, sest sellises ulatuses ja mahus väljapanekut sedavõrd erakordse ande ja töövõimega kunstnikult pole Helsingis varem nähtud ja vaevalt veel kunagi ka näha saab. Isegi kogu Skandinaavias mitte.

Näitusel eksponeeritud töid on kahesaja ringis. See on üsna terviklik ülevaade viljaka looja kõikidest eluperioodidest ja loomingu mitmekülgsusest – maalid, graafika, skulptuurid, fotod … kubism, klassitsism, sürrealism ja mida kõike veel. Väljapanek on pärit Pariisi Picasso muuseumist ja jõudis sellises mahus Helsingisse vaid tänu kodumuuseumis alanud kahe aastasele remondile. Põhjalike ümberehituste ja moderniseerimistööde käigus suurendatakse ekspositsioonipinda kahekordseks.
Pärast Helsingit on võimalik sama näitust näha veel vaid Venemaal, Austraalias ja USA-s.

Kuigi Picasso töödega võivad uhkeldada paljud muuseumid ja kunstikollektsionäärid üle terve maailma, on Pariisi Picasso muuseumi valduses olev kogu absoluutselt ainulaadne. Sinna kuuluvad vaid need teosed, mida kunstnik pidas kõige tähtsamateks ja seetõttu jättis need endale. Pärast kunstniku surma annetasid pärijad erakordse väärtusega kogu riigile.

Kokku hinnatakse Picasso loomepärandiks ligikaudu 50000 teost. Vaid lihtne arvutus näitab, et kõrge vanuseni elanud kunstnikul valmis keskmiselt 2-3 tööd päevas. Kunstiajaloolastele on tema meeletu töövõime jäänud siiani suureks salapäraks. Jääb üle vaid imestada, kuidas sellise tempo kõrvalt suutis ta veel pidada arvukaid naissuhteid.

Tõeliselt vitaalne mees, täisnimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz y Picasso oli nii meedia kui naiste lemmik. Kuigi ta oli ametlikult abielus vaid venelannast baleriiniga oli tal elu jooksul ohtralt teisigi muusasid. Kunstniku hoogne eluviis kajastub ka tema loomingus. Mitmekülgse ja laiahaardelise mehena jõudis ta üles astuda isegi filmides, kus ta küll peamiselt mängis iseennast.

Kel vähegi põhjanaabrite juurde asja, kannatab ohverdada mõni tund ja 16 eurot selle suurepärase näituse külastamiseks, sest nagu öeldud, oma silm on kuningas ja kulutatud aeg ning raha on tõesti seda väärt. Hea õnne korral võib aga võita lausa ehtsa Picasso graafilise töö väärtusega 14000 eurot. Nii vähemalt lubab Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat, kui täita Ateneumis vastav loosikupong. Näitus jääb avatuks kuni 6. jaanuarini.

Fotode allkiri:
Ateneumi sissekäigu juures aitavad kunstihuvilisele õiget meeleolu kujundada kirkalt üle võõbatud tänavapingid ja suuremõõdulised reklaamkuubid, mis annavad aimu Picassost kui 20. sajandi kubismi rajajast.

Maalisalong Picasso jälgedes 3.-5. detsember Suur-Karja 18

Tere, kallid kaastoimetajad!

Helsingis Picasso näitust vaatamas käies tekkis idee võtta detsembris mõneks päevaks aeg maha ja "maalida nagu Picasso".

Üürisime kolmeks päevaks endise ilusalongi ruumid "Sõpruse" kino kõrval Suur Karja 18.
Et esimene advent on lähedal, teeme ettepaneku ühendada kogu ettevõtmine meie traditsioonilise jõuluõhtuga.

Niisiis kuulutame välja:

3.-5. detsembril toimub naistoimetajate maalisalong "Maali nagu Picasso".

Uksed avatud kõigil päevadel alates kella 11, oma vahendid kaasa.
Salongi perenaine on Ljuda.

Ja

5. detsembril algusega kell 15 SALONGIJÕULUD.

Osalemistasu maalijatele (üürihinna katmiseks) 100 kr ja pidulistele 25 kr.
Peoõhtule palume igaühel kaasa võtta jõulukaunistusi, küünlaid, head-paremat lauakese katmiseks ja üks loosipakike, mida punase mütsiga vana kotti pista.

Andke aga lahkesti teada, kes on tulemas. Kes ise maalida ei taha, võib kunstnikke vaatamas käia.

Teadaandmine ja info tel. 55629010 Aita, 5045400 Merike, 55654066 Ljuda

****

Soolisus tänapäeva Eesti haridussüsteemis

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ja Eesti Haridusfoorum kutsuvad seminarile „Soolisus tänapäeva Eesti haridussüsteemis“. Seminar toimub 9. detsembril 2009Hotell Olümpia konverentsikeskuses.

Üritus on tasuta ning kõik huvilised on oodatud. Palume osavõtust teatada mailiaadressil enut@enut.ee hiljemalt 7. detsembriks.

Vaata seminari kutset ja kava pdf failina siit.

KAVA

10.00 – 10.30 Kogunemine ja tervituskohv

10.30 – 10.45 Avasõnad ja sissejuhatusReet Laja, ENUTi juhatuse esinaine

10.45 – 11.15 Soolisus koolis – tähelepanekuid vaatlustest ja õpetajatega vestlustest Elo-Maria Roots, Kasvatusteaduste Instituudi magistrant

11.15 – 12.30 Sugu kolmes Eesti ajalooõpikus – uurimistulemuste tutvustusKadri Aavik, ENUTi projektijuht

12.30 – 13.30 Lõuna

13.30 – 14.00 Õpikute sobivusest või mittesobivusest õpilasteleRaivo Juurak, Õpetajate Lehe toimetaja

14.00 – 14.30 Soolisuse konstrueerimine koolikultuurisTiiu Kuurme, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi õppejõud

14.30 – 15.00 Seksuaalhariduse teemad ja sooline diskursus põhikooli II ja III kooliastme inimeseõpetuse õpikutes 2008/2009 õppeaastal Keit Fomotškin, Tartu Ülikool

15.00 – 15.30 Arutelu ja kokkuvõte

Seminari rahastab Friedrich Eberti Fond ja toetavad Avatud Eesti Fondi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Konverents „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu MTÜ
Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi“

Pressiteade
23.nov.2009

Kolmapäeval, 25. novembril kell 12.00 toimub Meriton Grand Hotel Tallinnas konverents teemal: „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”, millega tähistatakse rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.

Konverentsil antakse ülevaade perevägivalla all kannatavatele naistele abiandmise hetkeseisust Eestis ja käsitletakse meedia võimalusi avaliku arvamuse kujundamisel ning hoiakute muutmisel.

Konverentsile on oodatud Riigikogu ja sotsiaalkomisjonide liikmed, sotsiaal- ja tervishoiuametnikud, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, politsei, ülikoolide ja ajakirjanduse esindajad, lähisuhtevägivalla naisohvreid abistavate organisatsioonide ning naisorganisatsioonide esindajad.

Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla probleemistiku käsitlemine maailmas aktiviseerunud. Enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentides on loodud naistevastase vägivallaga tegelevad ühendused. 2008.a. veebruaris algatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kampaania „Koostöös lõpetame naistevastase vägivalla , mis on planeeritud pikemaks perioodiks ja mille eesmärgiks on lõpetada naiste ja tütarlaste vastane vägivald kõikjal maailmas.

Eestis on perevägivalla teema olnud seni alatähtsustatud. Valitsus ei ole pööranud tähelepanu Euroopa Nõukogu soovitustele. Varjupaigad on alarahastatud ja puudub võimalus kõikidele abivajajatele pakkuda tasuta psühholoogilist ning juriidilist nõustamist.

Probleemide tõstatamisega püüame mõjutada hoiakuid ühiskonnas ja riigivõimu tasandil, pöörata tähelepanu kitsaskohtadele seadusandluses ja õigussüsteemis ning seeläbi aidata kaasa vägivalla vähenemisele.

Konverentsi lõpus tehakse pöördumine Riigikogu ja valitsuse poole. Lisainfo Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja, tel. 5264697, http://www.naisteabi.ee/

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu(www.naisteabi.ee) on 2005.a. loodud organisatsioon, kelle tegevuse esmaseks eesmärgiks on abistada lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi (vajadusel koos lastega) ning aidata neil välja tulla vägivallaringist.

MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühing “Ohvriabi“ on loodud 1994. a. Ühingu peaeesmärgiks on kuritegevuse või õnnetuse läbi kannatanud inimeste toetamine ja sotsiaalhoolekande arendamine Eestis. 2002. aastast kuulub ühing “Ohvriabi” kuriteoohvritele teenuseid osutavate organisatsioonide rahvusvahelisse võrgustikku European Forum for Victim Services.


Konverents
“Naistevastane vägivald.
Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”


Rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval,
25. novembril 2009 kell 12.00
Grand Meriton Hotel Tallinnas
Asukoht: Toompuiestee 27 (Toompuiestee – Paldiski mnt. nurk) Tammsaare saal, 8. korrus




11.30 - 12.00 Osalejate registreerimine

12.00 – 12.20 Konverentsi avamine
Avasõnad
- Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
- Kai Raamat, ürituse toetaja Philip Morris Eesti OÜ esindaja

I paneel – naistevastane vägivald ja seadusandlus
Moderaator: Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant


12.25 – 14.30 Ettekanded:
„Lapse õiguste kaitse algab tema emast – naistevastane vägivald – kelle
mure?”
- Evelyn Sepp, Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesinaine

„Euroopa Nõukogu soovitused ja perevägivalla all kannatavate naiste abisaamise võimalused Eestis”
- Inga Mikiver, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse esinaine
„Perevägivalla all kannatavatele naistele juriidilise abi andmise käigus ilmnenud kitsaskohad seadusandluses ja õiguskaitsesüsteemis”
- Kairit Leibold, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juriidiline nõustaja

„Ohvriabi seadus, vajadused ja väljakutsed”
- Avo Üprus, Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu “Ohvriabi” nõukogu liige, regionaalministri nõunik

„Rehabilitatsiooniprogrammid vägivaldsetele meestele Eestis”
- Velda Veia, MTÜ Vägivallast Vabaks juhatuse esinaine

„Riik turvatunde tagajana – haavatavate kaitsmise strateegia”
- Angela Olt, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu liige


14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 16.30 II paneel – meedia ja avalik arvamus
Moderaatorid:
Merike Viilup, MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse eesistuja
Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja

Ettekanded:

„Kas ja kuidas saab meedia aidata?”
- Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja

„Rahu, ainult rahu meediaga suheldes”
- Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant

„Naistevastane vägivald ja tehnoloogia”
- Anto Veldre, Cert.ee infoturbe spetsialist

„Meedia võimalused seoses naistevastase vägivallaga”
- Merike Viilup, Eesti Naistoimetajate ühenduse eesistuja

16.30 – 16.45 MTÜ-de pöördumine Riigikogu poole

16.45 – 17.00 Lõpetamine

„What does gender equality mean for economic growth and empolyment?”

lühikokkuvõtte Rootsi eesistujamaa soolise võrdõiguslikkuse ja majanduskasvu seoste teemalisest konverentsist 15.-16. oktoobril Stockholmis

Konverentsi kodulehekülg koos ettekannetega: http://www.se2009.eu/en/meetings_news/2009/10/15/what_does_gender_equality_mean_for_economic_growth_and_employment

Lähtuvalt konverentsi pealkirjast, oli põhirõhk Euroopas valitseval majandusolukorral ja sellel, kuidas oleks võimalik olukorda parandada soolise võrdõiguslikkuse seisukohast. Tõdeti, et naised on hetkel kasutamata kõrgelt haritud ressurss – hetkel moodustab EL-i keskmisest majanduskasvust naiste panus vaid ühe neljandiku.

Konverentsil käsitletud teemad puudutasid naiste tööhõivet, soolist palgalõhet ja tööturu segregatsiooni. Samuti peatuti kodutööde jaotusel, lastehoiu ja vanuritehoolduse teenuste probleemidel ehk naiste „teisel vahetusel” lisaks päevatööle.

Üks konverentsi põhiteese oli, et soolise võrdõiguslikkuse edendamist ei tohiks vaadelda kui kulutust ja teemat, millega ei ole vaja raskel ajal tegelda, vaid kui investeeringut kriisist väljumiseks ning sellele järgneva majanduskasvu jaoks.

Tutvustati kolme dokumenti (kaasatoodud materjalide nimekirjas tumedalt), millest üks puudutab Lissaboni jätkustrateegia dokumendi koostamist 2010. aastal.

OLULISED SEISUKOHAD, mida ettekannetes välja toodi:

- naised on hetkel tööturul kõrgelt haritud, aga kasutamata ressurss
- majanduskriisist väljumisel on oluline mitte tagasi langeda vanadesse süsteemidesse, vaja on sotsiaalset innovatsiooni (suurendada naiste tööhõivet, vähendada tööturu segregeeritust)
- kriisi ajal on oluline riigi panus sotsiaalsektorisse, seal tehtavad kärped mõjutavad naisi rohkem (sissetulek nagunii on madalam kui meestel)
- kvaliteetsed hooldusteenused (nii lastehoid kui vanuritehooldus) on olulised tegurid naiste tööhõive suurendamisel
- sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdne kohtlemine ei ole inimeste individuaalne, vaid strukturaalne probleem

Sotrsiaalministeerium

****

ESF programm „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010”

2010. aasta tegevused
Sotsiaalministeerium

2010. aasta on meie ESF programmi esimese perioodi viimane aasta, kus viiakse lõpule kõik tegevused. 2010. aasta kevadel asume kirjutama ka tegevuskava uue programmiperioodi (2011-2013) jaoks.

2010 tuleb tihe aasta:

Üheks suuremaks projektiks on soolise palgalõhe uuring, mida teostavad poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti rakendusuuringute keskus Centar. Uuring valmib etappide kaupa: (1) teoreetiline ülevaade, (2) statistiline analüüs, (3) juhtumiuuring ettevõtete palgapoliitikast ja (4) poliitikasoovituste koostamine. Uuringu tulemustest valmib Sotsiaalministeeriumi toimetiste sarja artiklikogumik 2010. aasta lõpus.

Teise uurimisprojektina on valmimas järjekordne soolise võrdõiguslikkuse monitooring, mille kohta valmivad kokkuvõtlik poliitikaanalüüsi toimetis ja ka põhjalik uuringuraport 2010. aasta suvel.

Veel käesoleva aasta lõpus kuulutab ministeerium välja riigihanke meediakampaania läbiviimiseks, mille eesmärgiks on tuua tähelepanu naiste ja meeste ebavõrdsele kohtlemisele tööturul ning tööturu segregatsioonile. Kampaania eeldatav toimumise aeg on veebruar-november 2010 (selgub täpsemalt pärast pakkumuste laekumist).

Väga suure tööna oleme ette võtnud analüütilise artiklikogumiku „Teel tasakaalustatud ühiskonda II” väljaandmise. See suur projekt hõlmab üle kolmekümne inimese, kellelt on tellitud kogumikku artiklid ja retsensioonid. Kogumiku toimetajad on Raili Põldsaar, Liina Järviste ja Käthlin Sander. Kogumik tõlgitakse ka vene keelde. Plaanime kogumiku avalikkusele tutvustamist 2010. aasta septembris.

Oleme võtnud eesmärgiks tutvustada avalikkusele Eestis juba kehtivat soolise võrdõiguslikkuse seadust. 2010. aasta alguses ilmub seadust tutvustav voldik, nii eesti kui vene keeles. Lisaks voldikule valmib seadustest kommenteeritud väljaanne 2010. aasta kevadel.

2010. aasta esimeses pooles toimuvad soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise koolitused avaliku sektori juhtidele ja tööotsingu- ja kohanemiskoolituste koolitajatele.

ESF programmist toetatakse jooksvalt Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku tööd.

Läbi tiheda konkursi valisime välja neli eksperti, kellest koolitatakse soolise võrdõiguslikkuse alased organisatsioonikonsultandid.

Kindlasti huvitavad mittetulundusühinguid ja organisatsioone programmi avatud taotlusvoorud. Taotlusvoorude korraldust (rahastatavate projektide teemad, sihtrühmad, mahud jm) reguleeriva määruse tekst valmib 2009 a. detsembri alguses ning see saadetakse kooskõlastamiseks ka naisorganisatsioonidele.

Sotsiaalministeerium
***

Justiitsministeerium ootab ettepanekuid vabaabielu reguleerimise teemal.

Pressiteade nr 105
13.11.2009

Justiitsministeerium tuletab kõigile erakondadele ja mittetulundusühingutele meelde, et ootab endiselt arvamusi ja ettepanekuid mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise teemal.

Justiitsministeeriumis valmis mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs juulikuus, mil see saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile parlamendierakondadele ning teistele asjast huvitatud organisatsioonidele, sealhulgas geiühendustele.

Justiitsministeeriumi nõuniku ja analüüsi autori Andra Olmi sõnul oli analüüsi peamiseks eesmärgiks fikseerida tänane õiguslik ja sotsiaalne olukord nn vabaabielu reguleerimise osas.

„Analüüsiga kaardistasime vabaabieluga seonduvad õiguslikud küsimused, muuhulgas näiteks kooselupartnerite positsioon pärimisõiguses, maksuõiguses ja üürisuhetes,“ selgitas Olm.

„Järgmiseks aga ootamegi sisendit edasiste tegevuste osas neilt gruppidelt, keda see valdkond enim puudutab.“

Olm nentis, et tänase päeva seisuga ei ole ministeeriumile analüüsi põhjal paraku arvestatavaid arvamusavaldusi ega ettepanekuid veel laekunud.

„Tegemist on valdkonnaga, mis puudutab väga paljusid inimesi Eestis ning seetõttu loodame väga, et erakonnad ja mittetulundusühingud esitavad meile 1. detsembriks oma mõtted ja ettepanekud selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus,“ ütles Olm.

Ministeerium saatis sel teemal erakondadele ja mittetulundusühingutele ka meeldetuletuskirja, kuna ettepanekute ja arvamuste esitamise tähtpäev on juba mõne nädala pärast.

„Loomulikult ootame analüüsis toodud võimalike tegevussuundade ning teema edasise käsitlemise osas konstruktiivseid ettepanekuid ka kõigilt teistelt asjast huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt,“ rõhutas Olm.

Analüüs on üleval justiitsministeeriumi veebilehel ning kõigile huvilistele tutvumiseks ja arutamiseks avalik ning kättesaadav siin.

Diana Kõmmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee

***********************


Ministeeriumi poolt koostatud analüüs asub aadressil http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44568/Mitteabieluline+kooselu+ja+selle+iguslik+regulatsioon.pdf

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud avaldas 2007. aasta kevadel:
"Oleme läbinud selle ajalooetapi, kus traditsiooniline perekond on ühiskonna tuumaks. Juba aastakümneid tagasi on perekonnastruktuurid Eestis muutunud, liikudes patriarhaalsele abielule tuginevatest vabale kooselule tuginevateks. Selline kooselu nii seadusliku abielueelse kooseluvormina kui ka asendajana on üha sagedasem kogu Euroopas.
Oleme seisukohal, et perepoliitikate arendamine peaks kaasas käima perekondades toimuvate strukturaalsete muudatustega ja võrdselt abielul baseeruva kooseluga käsitlema vabakooselusid ning perekonnataolisi kooslusi ( näiteks 3 põlvkonna lapsed-vanemad)."
ENÜ kujundab seisukohad pühapäeval, 15. nov. koosolekul. Oma ettepanekud saate koosolekule arutamiseks esitada homse päeva jooksul.
Merike Viilup

MTÜ Eesti Naistoimetajad põhikiri

Eesti Naistoimetajad

Põhikiri

1. Üldsätted

1.1. Mittetulundusühing, nimetusega Eesti Naistoimetajad (edaspidi Naistoimetajad) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud iseseisev kasumit mittetaotlev organisatsioon, kes tegutseb heategevuslikult ja avalikes huvides.

1.2. Naistoimetajate asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3. Naistoimetajate eesmärgid on:
1.3.1. aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel;
1.3.2. väärtustada ajakirjanduskultuuri;
1.3.3. arendada koostööd naisorganisatsioonidega;
1.3.4. edendada liikmete loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd ajakirjanike vahel;
1.3.5. kaasa rääkida ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises;
1.3.6. väärtustada Eesti ajakirjandusajalugu.

1.4. Naistoimetajate põhitegevused on:
1.4.1. erialateabe jagamine ja kutseoskuste täiendamine;
1.4.2. koolituste ja konverentside korraldamine;
1.4.3. kirjastustegevus;
1.4.4. Hea Sõna auhinna väljaandmine;
1.4.5. multimeedia ja veebirakenduste õpe.

2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord

2.1. Naistoimetajate liikmeks võib olla iga Eestiga seotud isik, kes on töötanud või töötab ajakirjanduses või raamatutoimetajana ja kes soovib tegutseda kooskõlas Naistoimetajate eesmärkidega.
2.2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus kahe liikme soovituse alusel.
2.3. Naistoimetajate liikmest väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.4. Naistoimetajate liikme võib Naistoimetajatest välja arvata juhatuse otsusega, kui Naistoimetajate liige ei ole täitnud põhikirjast tulenevaid kohustusi.
2.5. Naistoimetajate liikme väljaarvamise otsustab ühenduse juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Sellel liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuse koosolekul. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.
2.6. Naistoimetajate juhatuse poolt välja arvatud liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist järgmisel Naistoimetajate üldkoosolekul.

3. Liikmete õigused ja kohustused

3.1. Naistoimetajate liikmel on õigus:
3.1.1. osaleda hääleõigusega Naistoimetajate üldkoosolekul;
3.1.2. olla valitud Naistoimetajate juhtorganite liikmeks;
3.1.3. saada Naistoimetajate juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Naistoimetajate tegevuse kohta.

3.2. Naistoimetajate liige on kohustatud:
3.2.1. järgima Naistoimetajate tegevuses osalemisel põhikirja ja Naistoimetajate juhtorganite otsuseid;
3.2.2. tasuma määratud liikmemaksu;
3.2.3. teatama Naistoimetajate juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks nõutavad andmed;
3.2.4. tasuma Naistoimetajate liikmemaksu aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta keskel.

3.3. liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib Naistoimetajate liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.

4. Üldkoosolek

4.1. Naistoimetajate kõrgeimaks võimuorganiks on ühenduse üldkoosolek, millel igal Naistoimetajate liikmel on üks hääl.

4.2. Naistoimetajate üldkoosoleku pädevuses on:
4.2.1. põhikirja muutmine (vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.2. eesmärgi muutmine (vajalik 9/10 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.3. juhatuse liikmete ja Naistoimetajate eesistuja määramine;
4.2.4. revisjoni/sisekontrolli määramine;
4.2.5. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Naistoimetajate esindaja määramine;
4.2.6. Naistoimetajatele kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
4.2.7. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.3. Naistoimetajate üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas:
4.3.1. aastaaruande kinnitamiseks;
4.3.2. seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui Naistoimetajate huvid seda nõuavad.

4.4. Naistoimetajate kokkukutsumiseks avaldab Naistoimetajate juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra või saadab igale Naistoimetajate liikmele 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate e-postiga.

4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt pool Naistoimetajate liikmetest.

4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Naistoimetajate liikmetest või nende esindajatest.

5. Juhatus

5.1. Naistoimetajate tegevust korraldab ja seda esindab juhatus, milles on 3-5 liiget.
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse üheks aastaks.
5.3. Naistoimetajate nimel üle 30 000 krooni suuruste tehingute sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.
5.4. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälte enamus.

6. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine

6.1. Naistoimetajate ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduse järgi.
6.2. Naistoimetajate likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku määratud isikud.
6.3. Naistoimetajate likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.


Kinnitatud Eesti Naistoimetajate
asutamiskoosolekul 5. mai 2009.a.

Esimesel üldkoosolekul otsustati valida 3-liikmeline juhatus koosseisus Aita Nurga (juhatuse liige), Piret Mäeniit (eesistuja asetäitja) ja Merike Viilup (eesistuja). Sisekontrolliks valiti Madli Vitismann. Volituste kehtimise aeg on vastavalt põhikirjale üks aasta.

****