Lasteaiaõpetajale õpetaja palk!

Eesti Lasteaednike liidu kollektiivne pöördumine Riigikogule

Eesmärk: kõigile alushariduse pedagoogidele on kehtestatud vastavalt atesteerimise tulemustele ühtne riiklik õpetaja töötasu alammäär, mis on rahastatud sarnaselt kooli pedagoogidega.   

 Meie, allakirjutanud, teeme Riigikogule ettepaneku:

• kehtestada kõigile lasteaiaõpetajatele põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatega võrdne riiklik töötasu alammäär üle Eesti;
• sätestada koolieelsete lasteasutuste rahastamine sarnaselt munitsipaalkoolide rahastamisega;
• muuta koolieelse lasteasutuse seadust ning viia sellesse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-ga 76 ja §-ga 82 sarnased sätted.

 Sätestada koolieelse lasteasutuse seaduse  § 27 (1), (2) ja (5) järgmiselt:

§ 27. Rahastamine

(1)Koolieelse lasteasutuse eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi-ja valla või linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, vanemate poolt kaetavast osast, annetustest ning lasteasutuse põhimääruses sätestatud lasteasutuse õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

(2) Koolieelse lasteasutuse kulud katab lasteasutuse pidaja. Lähtudes koolieelse lasteasutuse laste või laste rühmade arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valdadele ja linnadele koolieelsete lasteasutuste õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasu ning täiendkoolitusega seotud kulude katmiseks.

(5) Õpetaja töötasu alammäär

(1) Õpetajate töötasu alammäära lepivad kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku:

1) tööandjate esindajatena valdkonna eest vastutav minister ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad või kohaliku omavalitsuse üksuste ja erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute volitatud esindajad ning

2) töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe alusel kehtestab Vabariigi Valitsus õpetaja töötasu alammäära määrusega.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepet ei saavutata, kehtestab õpetaja töötasu alammäära Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega.

Põhjendus

Meie, allakirjutanud, ei ole rahul olukorraga, kus ühesugust tööd tegevate ning samadele kvalifikatsiooninõuetele (lasteasutuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid) vastavate lasteaiaõpetajate töötasu  on olulisel määral erinev, olenevalt kohalikust omavalitsusest. Seega sõltub palga suurus peamiselt inimese elu- ja töökohast ning kohaliku omavalitsuse otsusest, mitte õpetaja kvalifikatsioonist, töökogemusest, tööpanusest või töö kvaliteedist. See on õpetajatööd tegevate isikute ebavõrdne kohtlemine.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 lõige 1 näeb ette, et kõik on seaduse ees võrdsed.
Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Antud juhul tuleneb ebavõrdne kohtlemine õpetaja töökohaks oleva koolieelse lasteasutuse asukohast, mis on „muuks asjaoluks“ põhiseaduse § 12 lõike 1 tähenduses.

Töötasu (sh. töötasu alammäära) erinevused ametiala piires sarnast tööd tegevate inimeste vahel on kasvanud väga suureks. Ühe kuu keskmise palga suurus lasteaiaõpetajatel on www.riigiraha.fin.ee andmetel erinevates kohalikes omavalitsustes 424 eurost kuni 1200 euroni. Vahe võib seega olla pea kolmekordne. Samas ei võimalda praegused seadused kehtestada koolieelsete lasteasutuste õpetajatele töötasu alammäära riiklikult.
Kohalike omavalitsuste suurus, võimekus ja majanduslik olukord on erinev.  Sellest tulenevalt on erinev ka nende võimekus maksta konkurentsivõimelist töötasu lasteaiaõpetajatele.

Meie, allakirjutanud, tunnustame riikliku töötasu alamäära tagamist kooliõpetajatele, kuid ei ole rahul olukorraga, et riiklikku töötasu alammäära ei ole tagatud lasteaiaõpetajatele. Nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajate kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega ja on ühtsed riigis tervikuna. Nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajad töötavad riigi kehtestatud õppekavade alusel. Tööd aga tasustatakse erinevatel alustel.

Eesti Vabariigi haridusseaduse § 2 lõige 5 ütleb:
„Haridusel on järgmised tasemed:
1) alusharidus;
2) põhiharidus (hariduse I tase);
3) keskharidus (hariduse II tase); 4) kõrgharidus (hariduse III tase). “

Sama seaduse § 14 sätestab:  „Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. “Eesti elukestva õppe strateegias 2020“ on määratletud, kes on õpetaja: „ Õpetajana peetakse silmas kõiki, kes juhivad õppeprotsessi ja kujundavad õpikeskkonda lasteaedades, üldhariduskoolides, kutsekoolides, kõrgkoolides, huvikoolides, vabahariduslikes koolituskeskustes, täiendõppes, avatud noortekeskustes,
muuseumides jt. kultuuriasutustes.“

Lasteaia –ja kooliõpetaja ülesanded ongi väga sarnased, töö sisu erineb ainult haridusastmete lõikes. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 järgi loovad pedagoogid tingimused laste kasvamiseks ja arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel laste ja nende vanematega, samuti hoolitsevad laste elu ja tervise eest lasteasutuses; pedagoogid on kohustatud nõustama lasteasutuses käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas elavate lasteasutuses mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 75 lõike 2 kohaselt on õpetaja põhiülesanne toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed.  Kõigi õpetajate kohustus on toetada parimal moel iga lapse/õpilase arengut, samuti täiendada ametialaselt oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.
Lasteaiaõpetaja töö muudab eriti pingeliseks talle seaduses selgesõnaliselt sätestatud kohustus ja vastutus hoolitseda laste elu ja tervise eest. Kooliõpetajal ei ole seaduses otsesõnu sätestatud kohustust hoolitseda laste elu ja tervise eest (selline kohustus on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §44 järgi koolil). Lasteaiaõpetaja vastutuse määr on suurem kuid töötasu oluliselt väiksem. Sellele tuginedes ootab lasteaiaõpetaja oma töö väärtustamist sarnaselt kooliõpetajatega, kuid kahjuks riik praegu lasteaiaõpetajat õpetajana ei väärtusta.

Kooliõpetajate töötasu alammääras lepivad põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 76 kohaselt „kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku: […] tööandjate esindajatena valdkonna eest vastutav minister ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad või kohaliku omavalitsuse üksuste ja erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute volitatud esindajad ning […] töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste volitatud
esindajad” ning selle kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõike 1 alusel toimub lasteasutuse  rahastamine lisaks annetustele ja vanemate poolt kaetavale osale riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest. Lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikele 5 kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad. Lasteaiaõpetajatele palga maksmine on hetkel kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne, milles riik ei osale. Teistmoodi on lahendatud kooliõpetajatele palga maksmine, mis on riigi kohustus.
Kuid seadus näeb siiski ette ka lasteaiaõpetajate palkade maksmise toetamise võimaluse.
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lg 1': „Riigieelarves nähakse võimaluse korral ette toetus kohaliku omavalitsuse üksustele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksus lisab riigieelarvest eraldatavale toetusele täiendavalt valla- või linnaeelarve vahendid […].“ Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2. alusel võidakse ette näha koolieelsete lasteasutuste teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

Munitsipaallasteaedade tegevuse korraldamine on kohustuslik omavalitsuslik ülesanne. Siiski on tegemist valdkonnaga, kus riik peaks kohalikke omavalitsusi toetama. Riigikohus on kohtuasjas nr 34-1-8-09 tehtud otsuses rõhutanud järgmist: „PS § 154 lõikest 1 tulenevat õigust ja kohustust otsustada ning korraldada seaduse alusel iseseisvalt kõiki kohaliku elu küsimusi, sealhulgas otsustada, kuidas kulutada kohaliku elu küsimuste lahendamiseks eraldatud raha, on omavalitsusüksusel võimalik järgida üksnes juhul, kui tal on selleks piisavalt raha. Seetõttu eeldab PS § 154 lõikes 1 sätestatud enesekorraldusõigus juba olemuslikult, et omavalitsusüksustele oleks tagatud õigus piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Seejuures peab kõnealuse õiguse kohaselt olema tagatud nii seadusest tulenevate kui ka muude, seadusega sätestamata omavalitsuslike ülesannete piisav rahastatus.“ (punkt 55).
Ning: „Samuti peab omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteem olema piisavalt mitmekülgne ja paindlik, arvestamaks nende ülesannete täitmiseks tarvilike kulutuste tegelikku muutumist. Väiksemate rahaliste vahenditega omavalitsusüksuste kaitseks tuleb rakendada rahalise ühtlustamise mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete tuluallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist omavalitsusüksuste vahel. Omavalitsusüksused tuleb kaasata rahastamissüsteemi puudutavate otsuste tegemisse. Kui võimalik, ei peaks omavalitsusüksustele eraldatavaid vahendeid siduma konkreetsete projektide finantseerimisega, et säilitada nende võimalikult suur iseseisvus ülesannete täitmisel.“ (punkt 56).

Kokkuvõttes johtuvad ülal kirjeldatud olukorrast alushariduse vallas tõsised probleemid.

• Töölt on lahkunud ja lahkumas erialase haridusega kogenud spetsialistid.
• Jätkuvalt on keeruline leida erialase ettevalmistusega lasteaiaõpetajaid, muusika-ja liikumisõpetajaid, logopeede, eripedagooge, tugispetsialiste, eri –ja sobitusrühmade õpetajaid.
• Suur hulk pensioniikka jõudvaid või juba pensionil olevaid ja veel töötavaid õpetajaid jääb lähiajal vanaduspensionile.
• Noored erialase kõrgharidusega inimesed praeguse palgaga tööle ei tule.
• Suure palgalõhe tõttu erinevates kohalikes omavalitsustes lahkuvad õpetajad tööle piirkondadesse, kus makstakse suuremat töötasu.
• Suur palgalõhe kasvab üle pensionilõheks.

Kui kohalikud omavalitsused ei suuda leida oma lasteaedadesse kvalifitseeritud personali ja olude
sunnil võetakse üha enam tööle erialase hariduseta töötajaid, ei pruugi kvaliteetse alushariduse tagamine osutuda enam võimalikuks. Samas on selle kättesaadavus lastega peredele atraktiivsete elutingimuste loomisel väga oluline.

Kuidas pöördumises esitatud ettepanek olukorda parandab

Üksmeel valitseb selles, et kõigile lastele on vaja võimaldada vanemate soovil koht koolieelses lasteasutuses või kuni kolmeaastastele koht vanemate nõusolekul lastehoius. Koht lasteaias või lastehoius on oluline kuid siiski ainult poolik lahendus. Määrava tähtsusega on inimesed kes lasteasutustes töötavad. Nemad loovad ja kujundavad nii füüsilise kui vaimse keskkonna. Vaja on leida ka vahendid, et erialase ettevalmistusega inimesi tööl hoida ja parimaid tööle kutsuda. Nõuded neile, kellest võib kestva koolituse ja praktika tulemusena kujuneda hea õpetaja, on väga kõrged: teatud akadeemilise võimekuse tase, suhtlemisoskus, inimlikkus, võime taluda kestvat vaimset pingutust, soov pidevalt areneda ja õppida. Samas on pedagoogiamet loominguline töö.

Kvaliteetse õpikeskkonna suudavad luua vaid end turvaliselt ja enesekindlalt tundvad, oma töötasuga endale ja oma perele väärikat toimetulekut võimaldavad inimesed. Õpetajate ja täiskasvanute töötingimustest, enesetundest ja rahulolust sõltub laste heaolu.

Lasteaednike Liit usub, et kui pöördumises esitatavad ettepanekud seadusteks vormistada, paraneb olukord tuntavalt

• Erialase ettevalmistusega, kogenud, lastega tööd armastavad ja oma tööst lugupidavad õpetajad ei lahku enam töölt.
• Eestis tasakaalustub lasteaiaõpetaja kutse olulisus.
• Lasteaiaõpetajaks sobivaid inimesi hakkab konkureerima sellesse ametisse rohkem.
• Meie ettepaneku elluviimine loob tingimused, et lasteaiaõpetaja elukutse valivad inimesed, kellel on selleks tööks vajalikud eeldused.
• Väärikas palk kõikjal Eestis loob konkurentsi, tekitab õpetajas vajaduse end rohkem arendada ning tõstab tema eneseväärikust.
• Õpetajad, kellele õpetajatöö on kutsumus, jäävad tööle lasteaeda.
• Konkurentsivõimeline palk on ka meesõpetajate lasteaeda tööletuleku eelduseks (lasteaiarühmades on poisse enamasti rohkem kui tüdrukuid).
• Riigivõimu õiged realistlikud hariduspoliitilised eesmärgid ja otsused tagavad pedagoogitöö väärtustamise.
• Õiglaselt tasustatud inimese eneseväärikus on märgatavalt kõrgem, sellel on vahetu suhtlemise kaudu positiivne mõju lapsele.
• Lastel on parem lapsepõlv. Nad kasvavad turvalises, loovas ja emotsionaalselt toetavas ja tervislikus keskkonnas.
• Lastel on sotsiaalsed oskused enda ja teistega toimetulekuks, valmisolek õppimiseks.
• Motiveeritud õpetaja, kes tunneb, et tema tööd väärtustatakse, on valmis oma töösse rohkem panustama, teeb oma tööd rõõmsalt ja pühendunumalt, millest võidavad kõik lapsed.

Kontaktisik:

Liili Pille

ELAL juhatuse esimees

lasteaednikeliit@gmail.com

Eesti naise uuring: naised ei julge sünnitada, sest ei tunne end paarisuhtes turvaliselt

Eesti naised ei julge sünnitada, sest ei tunne end paarisuhtes turvaliselt, selgub äshavalminud uuringust. Soovitud lastesaamise takistuseks on kindlustunde puudumine. Üksnes raha maksmine ei aita, ühiskonnas on vaja muuta hoiakuid.
Mõni kuu tagasi avaldatud Eesti mehe uuring näitas, et mees soovib peret, armastust ja kahte-kolme last. Äsja ilmunud uuringust Eesti naise tervise kohta selgus, et ka naine näeb ideaalis peres kasvavat kahte kuni kolme last. Miks need lapsed meie peredesse ei sünni?

"Naiste osakaal, kes soovivad peresse kolme last, on küll tõusnud, samas tegelik laste arv ei ole kasvanud. See näitab, et kusagil on probleem," tõdes naise tervise uuringu üks autoreid, Tartu Ülikooli kliinikumi naistearst Kai Part.

Ei saa süüdistada naisi, et nad ei sünnita. Toetuste tõstmine ei aita, ühiskonnas on vaja hoiakuid muuta.

Naise tervise uuringust selgus, et teise-kolmanda jne lapse sünnitamata jätmine ei ole kinni niivõrd majanduslikes põhjustes, kui selles, et naised ei ole rahul oma paarisuhtega. 

Naised ei tunne end suhtes turvaliselt.

Meeste-naiste uuringuid võrreldes tuli sugude vahel välja oluline erinevus: 61% 25-44-aastastest naistest märkis üheks põhjuseks, miks nad rohkem lapsi ei soovi, asjaolu, et nad ei ole rahul oma paarisuhtega. Samas eas meeste hulgas oli paarisuhtega rahulolematuid poole vähem. 

Naiste ebakindluse taga on ka meie aja suhtekultuur, mis soosib kergeid vangerdusi. Statistika järgi Eestis peresuhted ei püsi ja pere hülgaja on enamasti mees. Euroopa võrdluses oleme üksikemade suhtarvu poolest  Läti järelteisel kohal. Eesti naistel ei ole kindlustunnet, et ta ei jää oma kolme lapsega üksi.

Teisalt kipuvad isad lapsekasvatamisest ja kodustest toimetustest kõrvale hoidma.
54% uuringus küsitletud 25-44-aastastest naistest ütles, et ei soovi rohkem lapsi, kuna "partner ei osale laste eest hoolitsemisel ja kodutöödes sel määral, kui soovin". Mehed nimetasid seda põhjust taas poole vähem kui naised.

Majanduslikud kaalutlused olid naiste jaoks lastesaamisest loobumisel märksa vähem olulised. 

Koormus jaguneb ebavõrdselt

"Naljatamisi on öeldud, et Eesti naine sünnitab nii palju lapsi, kui ta jõuab üksinda üles kasvatada," märkis Praxise töö- ja sotsiaalelu vanemanalüütik Marre Karu. Teda väga ei üllata, et naised on suhtega rahulolematumad kui mehed. "Mehed ei näe probleemi, sest nende jaoks probleemi ei ole. Lapse sünd toob lisakoormuse ju eeskätt naisele ja ka edaspidi jääb laste kasvatamise ja kodutööde koormus samuti peamiselt naise kanda. Statistikaameti aasta tagasi tehtud ajakasutusuuring näitas, et naiste ja meeste kodutoimetuste tasakaal on väga paigast ära – kodutöödele kulub naistel peaaegu poole rohkem aega kui meestel," nentis Karu. 

Samas tasustatud töö tunde teevad mehed-naised Eestis üsna võrdselt.

Ajakasutusuuringu järgi on kõige suurem kodutöökoormus 25-44 aasta vanustel, parimas teise, kolmanda jne lapse saamise eas naistel. Neil kulub majapidamisele ja perekonnale kokku 284 minutit nädalas, samas vanuses meestel aga kulub kodustele toimetustele nädalas 150 minutit.

Võrreldes teiste riikidega on hoopis võrdsem kodutööde jaotus Rootsis, Taanis ja Soomes ehk Põhjamaades," märkis Karu. "Näiteks Rootsis naise iga tehtud kodutöötunni kohta teeb mees 50 minutit koduseid töid, Taanis 44 minutit ja Soomes 40 minutit. See ei ole üllatav, kuna neis riikides on juba ammu seatud eesmärgiks muuta meeste ja naiste jaoks elu – nii tööl kui kodudes – võrdsemaks."

Meil tavatsetakse pigem rääkida, et Eesti mehed töötavad hirmus palju, ning asjaolu, et naiste koormus on tegelikult suurem, tähele ei panda. "Tasustatavat tööd teevad meie naised sarnasel määral meestega," ütles Part.

"Meil on üks kõrgemaid naiste tööhõiveid Euroopas, kuid palka saavad meie naised meestest kolmandiku võrra vähem. Eesti omapäraks on see, et naised ja mehed on laias laastus koondunud erinevatesse töövaldkondadesse, sh naised just madalat tasustatud töövaldkondadesse, näiteks haridusse.

Lisaks sellele teevad Eesti naised meestega võrreldes poole rohkem koduseid toimetusi, mille eest ei maksta midagi – ja sellele vastavalt on ka suhtumine, et majapidamistööd ei olegi töö, see on naise vaba aja veetmise viis. Naiste tasustamata tööd meie ühiskonnas ei märgata ja ei väärtustata, seda hoiakut tuleks muuta."

Mitmetes Euroopa riikides on Pardi sõnul kohustused peres märksa võrdsemalt jagatud. "Kui on paarisuhe, siis on ka võrdne vastutus ja kohustused," ütles ta. "Tasakaalus pereelu soodustab rahulolu ja õnnelikkust. Ning rahulolevad inimesed on ka tervemad."

Ühiskond soosib ebavõrdsust

Eksperdid ei tõtta siiski kogu süükoormat Eesti naiste raskes saatuses meeste õlule tõstma. Pigemini on põhjus ühiskonnas kinnistunud hoiakutes, mis on visad muutuma.

"Kui mees tahab rohkem aega naisele-lastele pühendada, siis on see tihti nagu vastuvoolu ujumine," nentis Karu. "Mehed tunnevad ühiskonna survet pühenduda pigem tööle kui perele. Ning tööandjad üldiselt soosivad seda käitumismustrit. Kui isa ütleb, et tahab töö ajast näiteks lapsele lasteaeda järele minna, on tööandja tavaline reaktsioon: "Kas lapsel siis ema ei olegi?""

Käitumismustrid taastoodavad ennast. "Muutuste vastu olles on peamine argument ju ikka, et kogu aeg on niimoodi olnud. Inimesed vajavad kindlaid raame ja kui ammu kehtinud tõekspidamised raputada saavad, siis on sellega tihti raske leppida," Lisas Karu

Ebavõrdsus ühiskonnas peegeldub peresuhetes. Mida suurem on ühiskonnas majanduslik ebavõrdsus, seda suuremat ebavõrdsust näeb ka peresuhetes. Neil, kellel on võim – meestel –, pole huvi seda käest anda. Sellepärast on ka sookvoote vaja – et võim jaotuks, mitte ei kinnistuks. Mitte sellepärast, et mehi või firmasid karistada.

Ariadne Lõnga uue numbri esitlus

ENUT (Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus) kutsub Ariadne Lõnga uue numbri esitlusele 19. juunil kell 14.00 ENUT-i ruumis T-405 (Narva mnt 25).  Osavõtt eelnevalt registreerida enut@enut.ee

Ariadne Lõng on Eesti esimene ja ainuke nais- ja meesuurimuse ajakiri, mis asutati aastal 2000.  Ariadne Lõnga võib leida ENUTi raamatukogust, teistest raamatukogudest (vt ester.ee, lugeja.ee) ning alati on seda võimalik soodsa hinnaga omandada ENUTist.

Katkend esimese ajakirjanumbri eessõnast  Eda Sepp ja Suzanne Lie Ajakirjale on nime Ariadne Lõng andnud lugu kreeka mütoloogiast. Ariadne oli kuningas Minose ja kuninganna Pasiphae tütar, kes oli armunud Theseusesse, ning kui viimane pidi minema labürinti Minotaurust tapma, andis Ariadne talle lõngakera, et ta selle abil labürindist tagasitee leiaks. Ajakirja toimetus on valinud Ariadne lõnga sümboliseerima uue demokraatliku mõtlemise ja sugupoolte võrdsuse teejuhist – ilma võrdsuseta ei saa olla demokraatiat, mis hõlmab nii naisi kui mehi. Eesti rahvatraditsioonis ja eriti naiste-traditsioonis on lõngal olnud tähtis roll; sellega tahame viidata ajakirja suunale mõtestada lahti omamaised probleemid. Vanakreeka kultuur on õhtumaa mõttemaailma häll, ent just sealt sai alguse ka patriarhaalne sotsiaalsüsteem, nii nagu meie seda tunneme. Sellest peame alustama, kui tahame mõista sugupoolte ebavõrdsuse tekkelugu ja näidata, mida tuleks muuta ja kuidas seda teha. Läänes on üle kolmekümne aasta nende küsimustega tegelenud akadeemiline feministlik teooria, mis sai alguse ülikoolides naisuurimuse kursustega. Naisuurimus, naisteadused ja akadeemiline feminism on omavahel nii tihedalt seotud, et nendevaheline piir jääb sageli ebamääraseks. Ariadne Lõng on Eestis esimene ajakiri, mis tegeleb akadeemilise feminismi, naisuurimuse ning soouurimusega. Ariadne Lõng võiks olla foorum, kus eesti naised ja mehed saaksid tutvustada oma uurimusi, mis käsitlevad nais- ning sugupoolte temaakat, aga ka feministlikku metodoloogiat, ning avaldada viimasest lähtuvaid töid. Me loodame, et ajakiri ergutab naisteaduste ja naisuurimuse arengut Eestis ja informeerib ka üldsust vastavast problemaatikast. Oluline on hakata Eestis mõjutama teaduste peavoole, milleni on tänaseks jõutud Läänes. Ariadne Lõng peegeldab naisteaduste interdistsiplinaarset iseloomu, pakkudes artikleid, mis lähtuvad sotsioloogia, kirjandusteaduse, kunstiteaduse, psühholoogia ning filosoofia vaatenurgast. Igas numbris avaldame ka rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ilmunud artiklite tõlkeid. Esimesed kolm artiklit käsitlevad naisuurimuse ja feminismi definitsioone ja mõisteid, kolm järgmist analüüsivad olukordi, millega eesti naised on kokku puutunud Nõukogude okupatsiooni ajal ning Eesti iseseisvuse taastamisel toimunud ümberkujunduste jooksul. Ülejäänud käsitlevad kunsti-, kirjandus- ja filosoofiaprobleeme.

Konverents LAPS INTERNETI VÕRGUS

Laste internetisõltuvuse uuringuprojekti konverents LAPS INTERNETI VÕRGUS
toimub Tallinnas 9.06.2015 Nordic Hotel Forumis

Infotehnoloogia roll meie elus suureneb iga päevaga. Praegustel Eesti lastel on raske ette kujutada, kuidas see võiks olla teisiti – nutikad masinad ja rakendused aitavad targemaks saada, suhelda, aega veeta ja lihtsalt paljusid asju kiiremini teha.
Konverentsi „Laps interneti võrgus“ eesmärgiks on kutsuda erinevaid spetsialiste kokku kaasa mõtlema selle üle, kas infotehnoloogia laialdane kasutamine laste seas võib kaasa tuua ka probleeme ja kuidas neid vältida.
Konverents on osaks Tervise Arengu Instituudi laste internetisõltuvuse projektist „Digilaps”, mille raames küsitleti ligi 2000 Eesti koolilast ja nende vanemaid nii arvutikasutamisharjumuste kui sellega seonduvate tegurite (sotsiaalmajanduslik olukord, isiksus, meeleolu, pereelu, vanemate kasvatuspraktikad, toimetulek koolis jne) kohta.
Laste internetisõltuvuse uuringut ja konverentsi rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi TerVE vahendusel.

Konverentsi kava:
9.30-10.00 Registreerumine, tervituskohv
10.00-10.10 Avasõnad. Andres Koppel (Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees)
10.10-11.00 Kui head asja saab liiga palju – laste internetisõltuvuse projekti „Digilaps“ uuringu tulemusi. Kätlin Konstabel (Tervise Arengu Instituudi teadur, projekti põhitäitja)
11.00-11.30 Lapsed võrgus, pered võrgus – kuidas toetada peresid laste liigse internetikasutuse korral. Rena Pent (Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoog ja pereterapeut)

11.30-11.45 Kohvipaus
11.45-12.15 Õpilaste arvutikasutus ja koolis hakkama saamine. Karin Täht (Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadur)
12.15-13.15 Paneeldiskussioon: Tark mees totu taskus?
Kas on ohtu, et arvutikasutusega seoses võivad lastel mingid olulised omadused või võimed kängu jääda; mida saaks teha kool ja mida kodu, et seda ei juhtuks?
Diskussioonis osalevad Irene Käosaar (Haridus-ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja), Kristi Vinter (Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktor), Hendrik Agur (Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor), Marti Aavik (Postimehe arvamustoimetaja), Liis Hango (Self OÜ suhtlemistreener ja pereterapeut)

13.15-14.15 Lõuna
14.15-15.00 Digikirjaoskus ja digivõimalused – kuidas interneti kasutusest maksimumi võtta. Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Tartu Ülikooli meediauuringute professor)
15.00-15.45 Healthy Development in the Digital Age: Managing the Challenges and Opportunities of Mobile Devices. Richard Graham (Suurbritannia, Tavistock Clinic ja Nightingale Hospital, lastepsühhiaater)

15.45-16.00 Kohvipaus
16.00-17.15 Paneeldiskussioon: Täiuslik masin, täiuslik inimene?
Milline peaks olema digiajastu ideaalne inimene; kas tuleks üldse püüelda reaalse ja virtuaalse elu tasakaalu poole ja kes vastutab, kui tasakaal virtuaalse maailma suunas liialt paigast läheb?
Diskussioonis osalevad Richard Graham, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Aune Valk (Haridus-ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja). Triin Kahre (Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine), Henrik Roonemaa (tehnoloogiaajakirjanik, Digitunni saatejuht).

17.15-17.30 Päeva kokkuvõte ja konverentsi lõpetamine
Konverentsipäeva modereerib teadusajakirjanik Arko Olesk

Lisainfo:katlin.konstabel@tai.ee, 56676540

Konverentsile saab registreeruda konverentsi kodulehel.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse kevadkonverents

Sel aastal möödub kakskümmend aastat ÜRO IV ülemaailmsest naiste konverentsist (the UN Fourth World Conference on Women) Pekingis. 

                                               

Konverentsil võeti vastu Pekingi tegevusplatvorm, mis sisaldab tegevuskava naistevastase   vägivallaga võitlemiseks:  The Beijing Declaration and the Platform for Action. United Nations, New York, 1996. http://www.un.org/womenwatch/daw/beijing/platform/.

Ajaloolise sündmuse tähistamiseks korraldab Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) kevadkonverentsi, kuhu on lahkelt palutud osalema ka naistoimetajate ühenduse liikmed.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)

     Kevadkonverents 

"Soolise võrdõiguslikkuse edendamine – 

20 aastat ÜRO IV naiste maailmakonverentsi
suunistest" I

8. mai 2015 Tallinnas

Hotell  Euroopa, Ida-Euroopa saal, 
Paadi tänav 5.

 KAVA
       

11.45–12.10  Kogunemine ja tervituskohv

12.10– 12.55  SIHT projekt uurimuse "Sooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud". Hannaliisa Uusma,  ENUT projektijuht; Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine

 12.55–13.25  Kuulsate emade kujutis meedias. Dagmar Lamp, TLÜ magistrant

13.25–13.45  Kohvipaus

13.45–14.15 Kokkuvõtted Võrdse Palga päeva tegemistest ja ettepanekutest palgalõhe vähendamiseks. Reet Laja

14.15- 15.45  Arutelu „Sooline võrdõiguslikkuse edendamine – 20 aastat ÜRO IV naiste maailmakonverentsi suunistest"  I.  Katri Eespere, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja; Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert; Reet Laja

15. 45–16.15  Aasta sooteadliku MTÜ väljakuulutamine

16.15– 16.35  Sotsiaalministeeriumi plaanid vanemaealiste tööelu edendamisel. Tervise-  ja tööminister Rannar Vassiljev

16.35–17.00  ENUT MTÜde võrgustiku tulevikuplaanid

Konverents  toimub projekti „ Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku)ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames.

Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu  j a Fr. Eberti Fond                                                                  

Konkurss soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ootab ideid kuni 4.maini

Sotsiaalministeerium kuulutas välja ideekonkursi "Uuenduslikud lahendused soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tööelus". Ideeks võib olla mõni infotehnoloogiline lahendus, uudne terviklik kontseptsioon, mäng, õppevideo, metoodika vms. 

Lahenduste esitamise tähtaeg on 4. mai 2015 kell 11.00.

Tööelu ja soolist võrdõiguslikkust puudutavaid katsumusi on mitmeid. Näiteks iganenud soorollid ja hoiakud, sooline diskrimineerimine tööturul ning sooline palgalõhe. Samuti ka konkurentsivõime säilitamine lapsehoolduspuhkuse ajal, soostereotüüpsed karjäärivalikud, naiste ja meeste tööde erinev väärtustamine jne.

Lahendus võib aidata ühitada pere- ja eraelu, tõsta töötajate ning tööandjate teadlikkust või ka hõlbustada töötajate palkade võrdlemist. Ideekonkursile on osalema oodatud kõik, kellel on vajalik oskus ja kogemus, et oma idee ellu viia. Vajadusel võib kokku panna meeskonna, kus on esindatud ekspert, kes abistab oma kogemuste ja teadmistega. Idee koostamisel ja elluviimisel on kohustuslik kaasata ka soolise võrdõiguslikkuse ekspert.

Täpsemat infot leiab riigihangete registrist riigihanked.riik.ee (hanke viitenumber on 162266)

Oskar Lepik

Sotsiaalministeerium
pressiesindaja
oskar.lepik@sm.ee
Tel: 626 9321
Mob: 53 33 73 41

Pikett "Palgalõhe kasvab üle pensionilõheks”

Üleeuroopalisel võrdse palga päeval, 21. aprillil kell 17 toimub Tallinnas Tammsaare pargis viiendat korda soolise palgalõhe vastu suunatud pikett.

Naiskogu Kadri poolt korraldataval palgalõhe vastu suunatud piketil leiab aset kõnekoosolek, kus sotsiaaldemokraadist riigikogu liikme, Naiskogu Kadri Tallinna esinaise Marianne Mikko avakõne järel võtavad sõna Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir, tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Riina Piigli, riigikogu liikmed Viktoria Ladõnskaja, Yoko Alender ja Mihkel Raud. 

"Sooline palgalõhe ulatub Eestis 29,9 protsendini, mis on Euroopa Liidu sügavaim. Sealjuures nii Lätis kui ka Leedus on meeste ja naiste palkade erinevus poole väiksem. Palgalõhe kasvab paraku üle pensionilõheks, mis jätab naised ka pensionieas vaesusesse. Võrdse palga päeva korraldatakse üle Euroopa Liidu, et taolisele sügavale ebavõrdsusele tähelepanu juhtida," ütles  Marianne Mikko.

 "Kui Eesti mees saab oma aastapalga kätte 31. detsembril, siis Eesti naine peab töötama lisaks veel kolmandik aega, et mehe aastapalk välja teenida. Eesti puhul siis vastavalt 111 päeva," selgitas Marianne Mikko.

Kõnekoosolek lõpeb avaliku pöördumisega valitsuse, tööandjate ja ametiühingute poole.

Piketi Facebooki ürituse leiab siit.

Lisainfo:

Marianne Mikko

56463614

Interjuude kokkuleppimine:

Leena Kivisild

SDE Naiskogu Kadri liige

5664 2531

 5276121

Kas ikka veel palgalõhe? Kaua võib!

BPW Estonia ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) algatavad Võrdse Palga Päeval, 21. aprillil, teemakohase debati algusega kell 15.30 Euroopa Liidu Maja infokeskuses Tallinnas, Rävala 4 (sissepääs Laikmaa tänavalt).

15.30–15.40 Sissejuhatuseks debatile. Riina Piigli, BPW Estonia president; Reet Laja  ENUT juhatuse esinaine

15.40–16.00 Mida näitab statistika analüüs täna? Marju Raju, Sotsiaalministeeriumi analüütik

16.00–17.15 Debatt Riigikogu liikme Mihkel Raua juhtimisel

  Arutelus osalevad: Manona Paris, ajakirjanik; Peep Peterson, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees;  Tambet Sova, õppejõud; Kadri Mägi, Roche Eesti; Kärt Blumberg, Konkurentsiameti nõunik

17.15–17.30 Debati kokkuvõte. Reet Laja, Riina Piigli

  Ergutuseks pakutakse nii tilliga kui tillita  lõheleibu!

 Üritus on tasuta.

Osavõtust palume teatada hiljemalt 20.04 kl 15.00ks: 

enut@enut.ee

 Merle Pajus
 58156830

--
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Narva mnt 25-510
10120 Tallinn
Tel 640 9173
enut@enut.ee
www.enut.ee

RÕÕMSAID PÜHI!

Majandusseminar „Turunduse ja kommunikatsiooni väljakutsed muutuvas maailmas“

Seminar toimub neljapäeval, 9. aprillil kell 10.00 – 13.15 Tartu Ülikooli Tallinna esinduses (Teatri väljak 3-311).

Majandusseminaril arutlevad turunduse ja kommunikatsiooni väljakutsete üle muutuva maailmamajanduse tingimustes Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik Urmas Varblane, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja, turunduse dotsent Andres Kuusik ning kommunikatsiooniuuringute teadur Maie Kiisel.

Päevakava ja registreerumine http://www.ut.ee/et/taiendusope/majandusseminar-turunduse-kommunikatsiooni-valjakutsed-muutuvas-maailmas

Majandusseminar on 6.-10. aprillini toimuva Tartu Ülikooli Tallinna nädala üks tähtsündmustest. Nädala raames toimub erinevaid loenguid ja seminare, mida viivad läbi oma eriala professionaalid Tartu Ülikoolist. Kõik üritused on tasuta.

Nädala kava veebis www.ut.ee/tallinn

Info: Tartu Ülikooli Tallinna esindus, 737 6600, esindus@tallinn.ut.ee

Marko Ojakivi

turundusspetsialist
Tartu Ülikool
elukestva õppe keskus
51 56 142, 737 6209

Külaskäik Viimsi Rannarahva muuseumi

Rannarahva Muuseum tegutseb rannarahva mäluasutusena, kogudes, hoides, uurides ja tutvustades rannarahva ajalugu, kultuuri ja traditsioone, aga propageerides ka kaasaegset randlust kui elustiili. Muuseum soovib olla rannarahva kooskäimiskoht, kompetentsikeskus ja vajadusel ka eestkõneleja ning anda oma panuse rannarahva kultuuri püsimajäämisesse ja laste ning ka täiskasvanute merepisikuga nakatamisse.

Suur aitäh Kadile NII HEA visiidi-idee eest ja kiidud kõigile, kes tulla said (sedakorda sai meid-toimekaid kokku 9.) Oli väga rikastav kultuurikogemus ja igati õdus, juttudetihe ja maitsemeltele paitav koosviibimine Rootsu-nimelises einestusmajas. Järgmise suurema kokkusaamise plaanitseme teha aprillis vanalinna piirides, täpsustused aja edenedes - jälgime e-kirja-kaste!

Pistan ringlusse oma mobla suutlikkust pidi jäädvustunud pildiklõpsud,

- uhket uut kitseaastat kõigile!

Piret

      Minu meelest oli jah üks tore pealelõuna. Enamus meist ju sinna linna otsa ja linnast lausa välja ei sattugi vast väga tihti. Oleks eelmise pühapäeva päike ka  väljas olnud, olnuks veelgi uhkem. Ja Roots oli ka igati kena ja õdus ning lisaks oli meil ju ka Barbara seltsiks. Tema oli ootamatu ja nii armas seltskonna lisa!

       Valimised andsid aruteludele suuna ja oli hariv teada saada, et me ei mõtlegi oma riigi ja selle  juhtkonna ja seadusandja asjus nii väga ühtemoodi. Mõneti üllatav, aga samas mõistetav ning loomulik. Kes pole veel valinud, sai mõtteainet!

        Rannarahva Muuseumi asjus olid meie hinnagud vist üsna ühesugused. Rikas ja armasalt kodune ning õnneks mitte liiga euroopastunud või koguni globaliseerunud. Hää oleks, kui nii jääkski!

Aitäh  tulejaile!  Aprilliks ja maiks on ka juba mõtteid!

Tervitades  ja Eesti Vabariigile õnne ning   kõigile ilusat aastapäeva soovides

 Kadi

Heaolu arengukava seminarid algasid elava aruteluga

Tartus juhatati täna sisse Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava aruteluseminaride sari. Ürituste eesmärgiks on tutvustada arengukava koostamise protsessi ja anda ülevaade hetkeolukorrast.

Tartu arutelupäevast tuli selgelt välja soov keskenduda hoolduskoormuse küsimusele ja tagada sotsiaalteenuste parem kättesaadavus. Praktiliste lahendustena tõstatati vajadus tagada teenuste kättesaadavuse suurenemine ja leppida kokku hoolekandeteenuste standardites ning rahastamisskeemis. 

Soolise võrdõiguslikkuse aruteludes toodi välja vajadus suurendada isade osalust vanemapuhkuse võtmisel, mis leevendaks naiste kui peamiste hooldajate kuvandit ja selle kaudu panustada ka palgalõhe vähendamisse.

Järgmised aruteluseminarid toimuvad:

• Viljandis 25. veebruaril
• Jõhvis 12. märtsil
• Tallinnas 27.märtsil.

Seminaridele on osalema oodatud omavalitsuste juhid, sotsiaaltöötajad ja valdkonna ühenduste ning asutuste esindajad. Osalejatel on võimalik välja pakkuda lahendusi erinevate väljakutsetega toime tulemiseks. 

Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016-2023

Vabariigi Valitsus kinnitas 2014. aasta 11. juulil heaks otsuse koostada „Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016-2023“, mille eesmärgiks on tagada terviklik strateegiline lähenemine inimeste iseseisva toimetuleku parendamiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks ühiskonnaelus osalemiseks sotsiaalkindlustuse, hoolekande, vaesuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkondade arendamise kaudu.

Arengukava üldesmärgid

Naised ja mehed tulevad iseseisvalt toime, neil on võrdsed võimalused, kohustused, õigused ja vastutus osaleda ühiskonnaelus ning tööturul. Juhul, kui iseseisev toimetulek on piiratud, pakutakse kõigi vajalike osapoolte koostöös inimväärikust tagavat abi.

• Arengukava aluseks oleva hetkeolukorra ülevaade

Sotsiaalministeerium kutsub arengukava kommenteerima ja pakkuma lahendusi.

Märtsi lõpuni toimub avaliku konsultatsiooni etapp, korraldatakse arutelupäevi, koosolekuid, ekspertintervjuusid eesmärgiga koguda sisendit arengukava meetmete ja tegevuste välja töötamiseks.

Esimesed üritused toimuvad 19. veebruaril Tartus ja 25. veebruaril Viljandis, päevakavad ministeeriumi kodulehel.

Vastavalt ajakavale valmib arengukava I mustandversioon aprilli lõpuks, seejärel alustatakse uut konsultatsioonivooru.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ootab ettepanekuid nii hetkeolukorra ülevaate täiendamiseks kui olukorra muutmiseks vajalikest tegevustest esitamiseks arengukava juhtkomitees.

Naised ja valimised

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja võrdõigusvolinik kutsuvad reedel, 13. veebruaril osalema Riigikogu valimisi puudutavate analüüside tutvustusel Navigator ärimajas aadressil Laeva 2.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper tutvustab erakondade valimisnimekirjade analüüsi, vaatleb naiskandidaatide osakaalu ja asetust nimekirjades ja muutusi alates 1992. aastast. Politoloog Tõnis Saarts kommenteerib analüüsi tulemusi ning räägib nimekirjade koostamise ja Eesti valimissüsteemi eripäradest, erakondade esindajad tutvustavad valimisplatvormide lubadusi ja seisukohti, mis toetavad naiste ja meeste võrdsuse suurenemist Eestis.Ekspert Ülle-Marike Papp esitleb erakondade valimisplatvormide analüüsi, keskendudes lubadustele, mis aitavad soolist võrdõiguslikkust suurendada,Eesti Naisteühenduste Ümarlaud esitab erakondadele oma ettepanekud soolise võrdõiguslikkuse prioriteetide kohta järgmisel valitsusperioodil.

Kava:

10.30 - 11.00 kogunemine ja tervituskohv
11.00 - võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretäri Eha Reitelmanni avasõnad
11.05 - võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper tutvustab erakondade valimisnimekirjade analüüsi, mis vaatleb naiskandidaatide osakaalu ja asetust nimekirjades, ning räägib, millised muutused on toimunud alates 1992. aastast
11.20 - politoloog Tõnis Saarts kommenteerib valimisnimekirjade analüüsi tulemusi ning räägib nimekirjade koostamise ja Eesti valimissüsteemi eripäradest
11.35 - küsimused ja arutelu
11.45 - erakondade esindajad räägivad, millised lubadused ja seisukohad nende platvormides toetavad naiste ja meeste võrdsuse suurenemist Eestis
12.15 - soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp esitleb erakondade valimisplatvormide analüüsi, keskendudes lubadustele, mis aitavad soolist võrdõiguslikkust suurendada
12.45 - Eesti Naisteühenduste Ümarlaud esitab erakondadele oma ettepanekud soolise võrdõiguslikkuse prioriteetide kohta järgmisel valitsusperioodil

12.55 - küsimused ja arutelu vabas vormis

Peale arutelu lõppu tahaksime korraldada ka kiire ENÜ volitatud esindajate koosoleku, mis lõpeks hiljemalt kell 15.