Mõni kuu tagasi avaldatud Eesti mehe uuring näitas, et mees soovib peret, armastust ja kahte-kolme last. Äsja ilmunud uuringust Eesti naise tervise kohta selgus, et ka naine näeb ideaalis peres kasvavat kahte kuni kolme last. Miks need lapsed meie peredesse ei sünni?
"Naiste osakaal, kes soovivad peresse kolme last, on küll tõusnud, samas tegelik laste arv ei ole kasvanud. See näitab, et kusagil on probleem," tõdes naise tervise uuringu üks autoreid, Tartu Ülikooli kliinikumi naistearst Kai Part.
Ei saa süüdistada naisi, et nad ei sünnita. Toetuste tõstmine ei aita, ühiskonnas on vaja hoiakuid muuta.
Naise tervise uuringust selgus, et teise-kolmanda jne lapse sünnitamata jätmine ei ole kinni niivõrd majanduslikes põhjustes, kui selles, et naised ei ole rahul oma paarisuhtega.
Naised ei tunne end suhtes turvaliselt.
Meeste-naiste uuringuid võrreldes tuli sugude vahel välja oluline erinevus: 61% 25-44-aastastest naistest märkis üheks põhjuseks, miks nad rohkem lapsi ei soovi, asjaolu, et nad ei ole rahul oma paarisuhtega. Samas eas meeste hulgas oli paarisuhtega rahulolematuid poole vähem.
Naiste ebakindluse taga on ka meie aja suhtekultuur, mis soosib kergeid vangerdusi. Statistika järgi Eestis peresuhted ei püsi ja pere hülgaja on enamasti mees. Euroopa võrdluses oleme üksikemade suhtarvu poolest Läti järelteisel kohal. Eesti naistel ei ole kindlustunnet, et ta ei jää oma kolme lapsega üksi.
Teisalt kipuvad isad lapsekasvatamisest ja kodustest toimetustest kõrvale hoidma.
54% uuringus küsitletud 25-44-aastastest naistest ütles, et ei soovi rohkem lapsi, kuna "partner ei osale laste eest hoolitsemisel ja kodutöödes sel määral, kui soovin". Mehed nimetasid seda põhjust taas poole vähem kui naised.
54% uuringus küsitletud 25-44-aastastest naistest ütles, et ei soovi rohkem lapsi, kuna "partner ei osale laste eest hoolitsemisel ja kodutöödes sel määral, kui soovin". Mehed nimetasid seda põhjust taas poole vähem kui naised.
Majanduslikud kaalutlused olid naiste jaoks lastesaamisest loobumisel märksa vähem olulised.
Koormus jaguneb ebavõrdselt
"Naljatamisi on öeldud, et Eesti naine sünnitab nii palju lapsi, kui ta jõuab üksinda üles kasvatada," märkis Praxise töö- ja sotsiaalelu vanemanalüütik Marre Karu. Teda väga ei üllata, et naised on suhtega rahulolematumad kui mehed. "Mehed ei näe probleemi, sest nende jaoks probleemi ei ole. Lapse sünd toob lisakoormuse ju eeskätt naisele ja ka edaspidi jääb laste kasvatamise ja kodutööde koormus samuti peamiselt naise kanda. Statistikaameti aasta tagasi tehtud ajakasutusuuring näitas, et naiste ja meeste kodutoimetuste tasakaal on väga paigast ära – kodutöödele kulub naistel peaaegu poole rohkem aega kui meestel," nentis Karu.
Samas tasustatud töö tunde teevad mehed-naised Eestis üsna võrdselt.
Ajakasutusuuringu järgi on kõige suurem kodutöökoormus 25-44 aasta vanustel, parimas teise, kolmanda jne lapse saamise eas naistel. Neil kulub majapidamisele ja perekonnale kokku 284 minutit nädalas, samas vanuses meestel aga kulub kodustele toimetustele nädalas 150 minutit.
Võrreldes teiste riikidega on hoopis võrdsem kodutööde jaotus Rootsis, Taanis ja Soomes ehk Põhjamaades," märkis Karu. "Näiteks Rootsis naise iga tehtud kodutöötunni kohta teeb mees 50 minutit koduseid töid, Taanis 44 minutit ja Soomes 40 minutit. See ei ole üllatav, kuna neis riikides on juba ammu seatud eesmärgiks muuta meeste ja naiste jaoks elu – nii tööl kui kodudes – võrdsemaks."
Meil tavatsetakse pigem rääkida, et Eesti mehed töötavad hirmus palju, ning asjaolu, et naiste koormus on tegelikult suurem, tähele ei panda. "Tasustatavat tööd teevad meie naised sarnasel määral meestega," ütles Part.
"Meil on üks kõrgemaid naiste tööhõiveid Euroopas, kuid palka saavad meie naised meestest kolmandiku võrra vähem. Eesti omapäraks on see, et naised ja mehed on laias laastus koondunud erinevatesse töövaldkondadesse, sh naised just madalat tasustatud töövaldkondadesse, näiteks haridusse.
Lisaks sellele teevad Eesti naised meestega võrreldes poole rohkem koduseid toimetusi, mille eest ei maksta midagi – ja sellele vastavalt on ka suhtumine, et majapidamistööd ei olegi töö, see on naise vaba aja veetmise viis. Naiste tasustamata tööd meie ühiskonnas ei märgata ja ei väärtustata, seda hoiakut tuleks muuta."
Mitmetes Euroopa riikides on Pardi sõnul kohustused peres märksa võrdsemalt jagatud. "Kui on paarisuhe, siis on ka võrdne vastutus ja kohustused," ütles ta. "Tasakaalus pereelu soodustab rahulolu ja õnnelikkust. Ning rahulolevad inimesed on ka tervemad."
Ühiskond soosib ebavõrdsust
Eksperdid ei tõtta siiski kogu süükoormat Eesti naiste raskes saatuses meeste õlule tõstma. Pigemini on põhjus ühiskonnas kinnistunud hoiakutes, mis on visad muutuma.
"Kui mees tahab rohkem aega naisele-lastele pühendada, siis on see tihti nagu vastuvoolu ujumine," nentis Karu. "Mehed tunnevad ühiskonna survet pühenduda pigem tööle kui perele. Ning tööandjad üldiselt soosivad seda käitumismustrit. Kui isa ütleb, et tahab töö ajast näiteks lapsele lasteaeda järele minna, on tööandja tavaline reaktsioon: "Kas lapsel siis ema ei olegi?""
Käitumismustrid taastoodavad ennast. "Muutuste vastu olles on peamine argument ju ikka, et kogu aeg on niimoodi olnud. Inimesed vajavad kindlaid raame ja kui ammu kehtinud tõekspidamised raputada saavad, siis on sellega tihti raske leppida," Lisas Karu
Ebavõrdsus ühiskonnas peegeldub peresuhetes. Mida suurem on ühiskonnas majanduslik ebavõrdsus, seda suuremat ebavõrdsust näeb ka peresuhetes. Neil, kellel on võim – meestel –, pole huvi seda käest anda. Sellepärast on ka sookvoote vaja – et võim jaotuks, mitte ei kinnistuks. Mitte sellepärast, et mehi või firmasid karistada.
