kolmapäev, 2. detsember 2009

Maalisalong Picasso jälgedes 3.-5. detsember Suur-Karja 18


Tere, kallid kaastoimetajad!

Helsingis Picasso näitust vaatamas käies tekkis idee võtta detsembris mõneks päevaks aeg maha ja "maalida nagu Picasso".

Üürisime kolmeks päevaks endise ilusalongi ruumid "Sõpruse" kino kõrval Suur Karja 18.
Et esimene advent on lähedal, teeme ettepaneku ühendada kogu ettevõtmine meie traditsioonilise jõuluõhtuga.
Niisiis kuulutame välja:

3.-5. detsembril toimub naistoimetajate maalisalong "Maali nagu Picasso".

Uksed avatud kõigil päevadel alates kella 11, oma vahendid kaasa.
Salongi perenaine on Ljuda.

Ja

5. detsembril algusega kell 15 SALONGIJÕULUD.

Osalemistasu maalijatele (üürihinna katmiseks) 100 kr ja pidulistele 25 kr.
Peoõhtule palume igaühel kaasa võtta jõulukaunistusi, küünlaid, head-paremat lauakese katmiseks ja üks loosipakike, mida punase mütsiga vana kotti pista.
Andke aga lahkesti teada, kes on tulemas. Kes ise maalida ei taha, võib kunstnikke vaatamas käia.
Teadaandmine ja info tel. 55629010 Aita, 5045400 Merike, 55654066 Ljuda

****

Soolisus tänapäeva Eesti haridussüsteemis

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ja Eesti Haridusfoorum kutsuvad seminarile „Soolisus tänapäeva Eesti haridussüsteemis“. Seminar toimub 9. detsembril 2009Hotell Olümpia konverentsikeskuses.

Üritus on tasuta ning kõik huvilised on oodatud. Palume osavõtust teatada mailiaadressil enut@enut.ee hiljemalt 7. detsembriks.

Vaata seminari kutset ja kava pdf failina siit.

KAVA

10.00 – 10.30 Kogunemine ja tervituskohv

10.30 – 10.45 Avasõnad ja sissejuhatusReet Laja, ENUTi juhatuse esinaine

10.45 – 11.15 Soolisus koolis – tähelepanekuid vaatlustest ja õpetajatega vestlustest Elo-Maria Roots, Kasvatusteaduste Instituudi magistrant

11.15 – 12.30 Sugu kolmes Eesti ajalooõpikus – uurimistulemuste tutvustusKadri Aavik, ENUTi projektijuht

12.30 – 13.30 Lõuna

13.30 – 14.00 Õpikute sobivusest või mittesobivusest õpilasteleRaivo Juurak, Õpetajate Lehe toimetaja

14.00 – 14.30 Soolisuse konstrueerimine koolikultuurisTiiu Kuurme, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi õppejõud

14.30 – 15.00 Seksuaalhariduse teemad ja sooline diskursus põhikooli II ja III kooliastme inimeseõpetuse õpikutes 2008/2009 õppeaastal Keit Fomotškin, Tartu Ülikool

15.00 – 15.30 Arutelu ja kokkuvõte

Seminari rahastab Friedrich Eberti Fond ja toetavad Avatud Eesti Fondi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

esmaspäev, 23. november 2009

Konverents „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu MTÜ
Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi“

Pressiteade
23.nov.2009

Kolmapäeval, 25. novembril kell 12.00 toimub Meriton Grand Hotel Tallinnas konverents teemal: „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”, millega tähistatakse rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.

Konverentsil antakse ülevaade perevägivalla all kannatavatele naistele abiandmise hetkeseisust Eestis ja käsitletakse meedia võimalusi avaliku arvamuse kujundamisel ning hoiakute muutmisel.

Konverentsile on oodatud Riigikogu ja sotsiaalkomisjonide liikmed, sotsiaal- ja tervishoiuametnikud, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, politsei, ülikoolide ja ajakirjanduse esindajad, lähisuhtevägivalla naisohvreid abistavate organisatsioonide ning naisorganisatsioonide esindajad.

Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla probleemistiku käsitlemine maailmas aktiviseerunud. Enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentides on loodud naistevastase vägivallaga tegelevad ühendused. 2008.a. veebruaris algatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kampaania „Koostöös lõpetame naistevastase vägivalla , mis on planeeritud pikemaks perioodiks ja mille eesmärgiks on lõpetada naiste ja tütarlaste vastane vägivald kõikjal maailmas.

Eestis on perevägivalla teema olnud seni alatähtsustatud. Valitsus ei ole pööranud tähelepanu Euroopa Nõukogu soovitustele. Varjupaigad on alarahastatud ja puudub võimalus kõikidele abivajajatele pakkuda tasuta psühholoogilist ning juriidilist nõustamist.

Probleemide tõstatamisega püüame mõjutada hoiakuid ühiskonnas ja riigivõimu tasandil, pöörata tähelepanu kitsaskohtadele seadusandluses ja õigussüsteemis ning seeläbi aidata kaasa vägivalla vähenemisele.

Konverentsi lõpus tehakse pöördumine Riigikogu ja valitsuse poole. Lisainfo Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja, tel. 5264697, http://www.naisteabi.ee/

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu(www.naisteabi.ee) on 2005.a. loodud organisatsioon, kelle tegevuse esmaseks eesmärgiks on abistada lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi (vajadusel koos lastega) ning aidata neil välja tulla vägivallaringist.

MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühing “Ohvriabi“ on loodud 1994. a. Ühingu peaeesmärgiks on kuritegevuse või õnnetuse läbi kannatanud inimeste toetamine ja sotsiaalhoolekande arendamine Eestis. 2002. aastast kuulub ühing “Ohvriabi” kuriteoohvritele teenuseid osutavate organisatsioonide rahvusvahelisse võrgustikku European Forum for Victim Services.



Konverents
“Naistevastane vägivald.
Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”



Rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval,
25. novembril 2009 kell 12.00
Grand Meriton Hotel Tallinnas
Asukoht: Toompuiestee 27 (Toompuiestee – Paldiski mnt. nurk) Tammsaare saal, 8. korrus




11.30 - 12.00 Osalejate registreerimine

12.00 – 12.20 Konverentsi avamine
Avasõnad
- Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
- Kai Raamat, ürituse toetaja Philip Morris Eesti OÜ esindaja

I paneel – naistevastane vägivald ja seadusandlus
Moderaator: Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant


12.25 – 14.30 Ettekanded:
„Lapse õiguste kaitse algab tema emast – naistevastane vägivald – kelle
mure?”
- Evelyn Sepp, Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesinaine

„Euroopa Nõukogu soovitused ja perevägivalla all kannatavate naiste abisaamise võimalused Eestis”
- Inga Mikiver, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse esinaine
„Perevägivalla all kannatavatele naistele juriidilise abi andmise käigus ilmnenud kitsaskohad seadusandluses ja õiguskaitsesüsteemis”
- Kairit Leibold, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juriidiline nõustaja

„Ohvriabi seadus, vajadused ja väljakutsed”
- Avo Üprus, Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu “Ohvriabi” nõukogu liige, regionaalministri nõunik

„Rehabilitatsiooniprogrammid vägivaldsetele meestele Eestis”
- Velda Veia, MTÜ Vägivallast Vabaks juhatuse esinaine

„Riik turvatunde tagajana – haavatavate kaitsmise strateegia”
- Angela Olt, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu liige


14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 16.30 II paneel – meedia ja avalik arvamus
Moderaatorid:
Merike Viilup, MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse eesistuja
Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja

Ettekanded:

„Kas ja kuidas saab meedia aidata?”
- Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja

„Rahu, ainult rahu meediaga suheldes”
- Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant

„Naistevastane vägivald ja tehnoloogia”
- Anto Veldre, Cert.ee infoturbe spetsialist

„Meedia võimalused seoses naistevastase vägivallaga”
- Merike Viilup, Eesti Naistoimetajate ühenduse eesistuja

16.30 – 16.45 MTÜ-de pöördumine Riigikogu poole

16.45 – 17.00 Lõpetamine

esmaspäev, 16. november 2009

„What does gender equality mean for economic growth and empolyment?”

lühikokkuvõtte Rootsi eesistujamaa soolise võrdõiguslikkuse ja majanduskasvu seoste teemalisest konverentsist 15.-16. oktoobril Stockholmis

Konverentsi kodulehekülg koos ettekannetega: http://www.se2009.eu/en/meetings_news/2009/10/15/what_does_gender_equality_mean_for_economic_growth_and_employment

Lähtuvalt konverentsi pealkirjast, oli põhirõhk Euroopas valitseval majandusolukorral ja sellel, kuidas oleks võimalik olukorda parandada soolise võrdõiguslikkuse seisukohast. Tõdeti, et naised on hetkel kasutamata kõrgelt haritud ressurss – hetkel moodustab EL-i keskmisest majanduskasvust naiste panus vaid ühe neljandiku.

Konverentsil käsitletud teemad puudutasid naiste tööhõivet, soolist palgalõhet ja tööturu segregatsiooni. Samuti peatuti kodutööde jaotusel, lastehoiu ja vanuritehoolduse teenuste probleemidel ehk naiste „teisel vahetusel” lisaks päevatööle.

Üks konverentsi põhiteese oli, et soolise võrdõiguslikkuse edendamist ei tohiks vaadelda kui kulutust ja teemat, millega ei ole vaja raskel ajal tegelda, vaid kui investeeringut kriisist väljumiseks ning sellele järgneva majanduskasvu jaoks.

Tutvustati kolme dokumenti (kaasatoodud materjalide nimekirjas tumedalt), millest üks puudutab Lissaboni jätkustrateegia dokumendi koostamist 2010. aastal.

OLULISED SEISUKOHAD, mida ettekannetes välja toodi:

- naised on hetkel tööturul kõrgelt haritud, aga kasutamata ressurss
- majanduskriisist väljumisel on oluline mitte tagasi langeda vanadesse süsteemidesse, vaja on sotsiaalset innovatsiooni (suurendada naiste tööhõivet, vähendada tööturu segregeeritust)
- kriisi ajal on oluline riigi panus sotsiaalsektorisse, seal tehtavad kärped mõjutavad naisi rohkem (sissetulek nagunii on madalam kui meestel)
- kvaliteetsed hooldusteenused (nii lastehoid kui vanuritehooldus) on olulised tegurid naiste tööhõive suurendamisel
- sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdne kohtlemine ei ole inimeste individuaalne, vaid strukturaalne probleem

Sotrsiaalministeerium

****

ESF programm „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010”

2010. aasta tegevused
Sotsiaalministeerium

2010. aasta on meie ESF programmi esimese perioodi viimane aasta, kus viiakse lõpule kõik tegevused. 2010. aasta kevadel asume kirjutama ka tegevuskava uue programmiperioodi (2011-2013) jaoks.

2010 tuleb tihe aasta:

Üheks suuremaks projektiks on soolise palgalõhe uuring, mida teostavad poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti rakendusuuringute keskus Centar. Uuring valmib etappide kaupa: (1) teoreetiline ülevaade, (2) statistiline analüüs, (3) juhtumiuuring ettevõtete palgapoliitikast ja (4) poliitikasoovituste koostamine. Uuringu tulemustest valmib Sotsiaalministeeriumi toimetiste sarja artiklikogumik 2010. aasta lõpus.

Teise uurimisprojektina on valmimas järjekordne soolise võrdõiguslikkuse monitooring, mille kohta valmivad kokkuvõtlik poliitikaanalüüsi toimetis ja ka põhjalik uuringuraport 2010. aasta suvel.

Veel käesoleva aasta lõpus kuulutab ministeerium välja riigihanke meediakampaania läbiviimiseks, mille eesmärgiks on tuua tähelepanu naiste ja meeste ebavõrdsele kohtlemisele tööturul ning tööturu segregatsioonile. Kampaania eeldatav toimumise aeg on veebruar-november 2010 (selgub täpsemalt pärast pakkumuste laekumist).

Väga suure tööna oleme ette võtnud analüütilise artiklikogumiku „Teel tasakaalustatud ühiskonda II” väljaandmise. See suur projekt hõlmab üle kolmekümne inimese, kellelt on tellitud kogumikku artiklid ja retsensioonid. Kogumiku toimetajad on Raili Põldsaar, Liina Järviste ja Käthlin Sander. Kogumik tõlgitakse ka vene keelde. Plaanime kogumiku avalikkusele tutvustamist 2010. aasta septembris.

Oleme võtnud eesmärgiks tutvustada avalikkusele Eestis juba kehtivat soolise võrdõiguslikkuse seadust. 2010. aasta alguses ilmub seadust tutvustav voldik, nii eesti kui vene keeles. Lisaks voldikule valmib seadustest kommenteeritud väljaanne 2010. aasta kevadel.

2010. aasta esimeses pooles toimuvad soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise koolitused avaliku sektori juhtidele ja tööotsingu- ja kohanemiskoolituste koolitajatele.

ESF programmist toetatakse jooksvalt Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku tööd.

Läbi tiheda konkursi valisime välja neli eksperti, kellest koolitatakse soolise võrdõiguslikkuse alased organisatsioonikonsultandid.

Kindlasti huvitavad mittetulundusühinguid ja organisatsioone programmi avatud taotlusvoorud. Taotlusvoorude korraldust (rahastatavate projektide teemad, sihtrühmad, mahud jm) reguleeriva määruse tekst valmib 2009 a. detsembri alguses ning see saadetakse kooskõlastamiseks ka naisorganisatsioonidele.

Sotsiaalministeerium
***

reede, 13. november 2009

Justiitsministeerium ootab ettepanekuid vabaabielu reguleerimise teemal.

Pressiteade nr 105
13.11.2009

Justiitsministeerium tuletab kõigile erakondadele ja mittetulundusühingutele meelde, et ootab endiselt arvamusi ja ettepanekuid mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise teemal.

Justiitsministeeriumis valmis mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs juulikuus, mil see saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile parlamendierakondadele ning teistele asjast huvitatud organisatsioonidele, sealhulgas geiühendustele.

Justiitsministeeriumi nõuniku ja analüüsi autori Andra Olmi sõnul oli analüüsi peamiseks eesmärgiks fikseerida tänane õiguslik ja sotsiaalne olukord nn vabaabielu reguleerimise osas.

„Analüüsiga kaardistasime vabaabieluga seonduvad õiguslikud küsimused, muuhulgas näiteks kooselupartnerite positsioon pärimisõiguses, maksuõiguses ja üürisuhetes,“ selgitas Olm.

„Järgmiseks aga ootamegi sisendit edasiste tegevuste osas neilt gruppidelt, keda see valdkond enim puudutab.“

Olm nentis, et tänase päeva seisuga ei ole ministeeriumile analüüsi põhjal paraku arvestatavaid arvamusavaldusi ega ettepanekuid veel laekunud.

„Tegemist on valdkonnaga, mis puudutab väga paljusid inimesi Eestis ning seetõttu loodame väga, et erakonnad ja mittetulundusühingud esitavad meile 1. detsembriks oma mõtted ja ettepanekud selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus,“ ütles Olm.

Ministeerium saatis sel teemal erakondadele ja mittetulundusühingutele ka meeldetuletuskirja, kuna ettepanekute ja arvamuste esitamise tähtpäev on juba mõne nädala pärast.

„Loomulikult ootame analüüsis toodud võimalike tegevussuundade ning teema edasise käsitlemise osas konstruktiivseid ettepanekuid ka kõigilt teistelt asjast huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt,“ rõhutas Olm.

Analüüs on üleval justiitsministeeriumi veebilehel ning kõigile huvilistele tutvumiseks ja arutamiseks avalik ning kättesaadav siin.

Diana Kõmmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee

***********************


Ministeeriumi poolt koostatud analüüs asub aadressil http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44568/Mitteabieluline+kooselu+ja+selle+iguslik+regulatsioon.pdf

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud avaldas 2007. aasta kevadel:
"Oleme läbinud selle ajalooetapi, kus traditsiooniline perekond on ühiskonna tuumaks. Juba aastakümneid tagasi on perekonnastruktuurid Eestis muutunud, liikudes patriarhaalsele abielule tuginevatest vabale kooselule tuginevateks. Selline kooselu nii seadusliku abielueelse kooseluvormina kui ka asendajana on üha sagedasem kogu Euroopas.
Oleme seisukohal, et perepoliitikate arendamine peaks kaasas käima perekondades toimuvate strukturaalsete muudatustega ja võrdselt abielul baseeruva kooseluga käsitlema vabakooselusid ning perekonnataolisi kooslusi ( näiteks 3 põlvkonna lapsed-vanemad)."
ENÜ kujundab seisukohad pühapäeval, 15. nov. koosolekul. Oma ettepanekud saate koosolekule arutamiseks esitada homse päeva jooksul.
Merike Viilup

kolmapäev, 11. november 2009

MTÜ Eesti Naistoimetajad põhikiri

Eesti Naistoimetajad

Põhikiri

1. Üldsätted

1.1. Mittetulundusühing, nimetusega Eesti Naistoimetajad (edaspidi Naistoimetajad) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud iseseisev kasumit mittetaotlev organisatsioon, kes tegutseb heategevuslikult ja avalikes huvides.

1.2. Naistoimetajate asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3. Naistoimetajate eesmärgid on:
1.3.1. aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel;
1.3.2. väärtustada ajakirjanduskultuuri;
1.3.3. arendada koostööd naisorganisatsioonidega;
1.3.4. edendada liikmete loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd ajakirjanike vahel;
1.3.5. kaasa rääkida ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises;
1.3.6. väärtustada Eesti ajakirjandusajalugu.

1.4. Naistoimetajate põhitegevused on:
1.4.1. erialateabe jagamine ja kutseoskuste täiendamine;
1.4.2. koolituste ja konverentside korraldamine;
1.4.3. kirjastustegevus;
1.4.4. Hea Sõna auhinna väljaandmine;
1.4.5. multimeedia ja veebirakenduste õpe.

2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord

2.1. Naistoimetajate liikmeks võib olla iga Eestiga seotud isik, kes on töötanud või töötab ajakirjanduses või raamatutoimetajana ja kes soovib tegutseda kooskõlas Naistoimetajate eesmärkidega.
2.2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus kahe liikme soovituse alusel.
2.3. Naistoimetajate liikmest väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.4. Naistoimetajate liikme võib Naistoimetajatest välja arvata juhatuse otsusega, kui Naistoimetajate liige ei ole täitnud põhikirjast tulenevaid kohustusi.
2.5. Naistoimetajate liikme väljaarvamise otsustab ühenduse juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Sellel liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuse koosolekul. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.
2.6. Naistoimetajate juhatuse poolt välja arvatud liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist järgmisel Naistoimetajate üldkoosolekul.

3. Liikmete õigused ja kohustused

3.1. Naistoimetajate liikmel on õigus:
3.1.1. osaleda hääleõigusega Naistoimetajate üldkoosolekul;
3.1.2. olla valitud Naistoimetajate juhtorganite liikmeks;
3.1.3. saada Naistoimetajate juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Naistoimetajate tegevuse kohta.

3.2. Naistoimetajate liige on kohustatud:
3.2.1. järgima Naistoimetajate tegevuses osalemisel põhikirja ja Naistoimetajate juhtorganite otsuseid;
3.2.2. tasuma määratud liikmemaksu;
3.2.3. teatama Naistoimetajate juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks nõutavad andmed;
3.2.4. tasuma Naistoimetajate liikmemaksu aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta keskel.

3.3. liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib Naistoimetajate liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.

4. Üldkoosolek

4.1. Naistoimetajate kõrgeimaks võimuorganiks on ühenduse üldkoosolek, millel igal Naistoimetajate liikmel on üks hääl.

4.2. Naistoimetajate üldkoosoleku pädevuses on:
4.2.1. põhikirja muutmine (vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.2. eesmärgi muutmine (vajalik 9/10 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.3. juhatuse liikmete ja Naistoimetajate eesistuja määramine;
4.2.4. revisjoni/sisekontrolli määramine;
4.2.5. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Naistoimetajate esindaja määramine;
4.2.6. Naistoimetajatele kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
4.2.7. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.3. Naistoimetajate üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas:
4.3.1. aastaaruande kinnitamiseks;
4.3.2. seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui Naistoimetajate huvid seda nõuavad.

4.4. Naistoimetajate kokkukutsumiseks avaldab Naistoimetajate juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra või saadab igale Naistoimetajate liikmele 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate e-postiga.

4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt pool Naistoimetajate liikmetest.

4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Naistoimetajate liikmetest või nende esindajatest.

5. Juhatus

5.1. Naistoimetajate tegevust korraldab ja seda esindab juhatus, milles on 3-5 liiget.
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse üheks aastaks.
5.3. Naistoimetajate nimel üle 30 000 krooni suuruste tehingute sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.
5.4. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälte enamus.

6. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine

6.1. Naistoimetajate ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduse järgi.
6.2. Naistoimetajate likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku määratud isikud.
6.3. Naistoimetajate likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.


Kinnitatud Eesti Naistoimetajate
asutamiskoosolekul 5. mai 2009.a.

Esimesel üldkoosolekul otsustati valida 3-liikmeline juhatus koosseisus Aita Nurga (juhatuse liige), Piret Mäeniit (eesistuja asetäitja) ja Merike Viilup (eesistuja). Sisekontrolliks valiti Madli Vitismann. Volituste kehtimise aeg on vastavalt põhikirjale üks aasta.

****

teisipäev, 10. november 2009

Otsitakse vabatahtlikke!

Soolise võrdõiguslikkuse teemalise meediamonitooringu läbiviimiseks Eestis otsitakse vabatahtlikke. Vaja on analüüsida Eesti ajalehti.

Täpsem info ja juhised: ruta.pels@mail.ru
Asjaga on kiire!

laupäev, 7. november 2009

Riiklikud mürgikommid naistele

Anna-Maria Penu
Postimees 4.11.2009

Anna-Maria Penu arvates räägitakse Eestis soolisest võrdõiguslikkusest nii, nagu see oleks vaid usu küsimus – kui ei usu, et meil võiks olla sellega probleeme, siis polegi. Ent isegi kuiv statistika räägib teist keelt.

Maailma majandusfoorumi äsja avaldatud aruanne teatab, et Eestis teenivad naised meestest keskmiselt ligi 40 protsenti vähem, ja esimesed reaktsioonid – välja arvatud teema spetsialisti Kadi Viigi arvamus – teatasid, et nad ei usu seda... Ei usu? Mida tähendab, et ei usu? Kas sooline ebavõrdsus on usu küsimus?!

Olgu see palgavahe siis 40 protsenti või 30 protsenti nagu näitavad Eurostati andmed, ikkagi on see skandaalne ja lubamatult suur senikaua, kuni sissetulekud pole võrdsed. Sest see teeb naistest nende soo tõttu juba a priori vaesemad inimesed. See trend jätkub terve elu jooksul ning viib peatumatult ka väiksema pensionini ja materiaalse kindlustamatuseni.Rääkimata tervelt poole Eesti elanikkonna frustreeritud eneseteostusest, luhtunud ametialastest ambitsioonidest ning võimatusest osaleda majanduslikus, sotsiaalses ja poliitilises elus ka otsustustasemel. Sest (tasustatud!) töö tagab inimesele lisaks igapäevasele leivale ja katusele pea kohal ka õigusi, see on elu projekt, mis annab talle enesekindluse ja iseseisvuse.

Loe edasi Postimehes:
http://www.postimees.ee/?id=183470

laupäev, 31. oktoober 2009

Gender and climate changes

Vaata Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellimusel valminud videoklippi, kus Euroopa Liidu juhtivad eksperdid räägivad kliimamuutuste erinevast mõjust sugupooltele:

http://www.norden.org/en/nordic-council-of-ministers/council-of-ministers/council-of-ministers-for-gender-equality-mr-jam/theme-the-climate-and-gender-equality?set_language=en



***

neljapäev, 29. oktoober 2009

Ümarlaud "Kliimamuutuse mõjud ja väljakutsed"

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) kutsub osalema ümarlaual "Kliimamuutuse mõjud ja väljakutsed"reedel 30. oktoobril Tallinna Ülikoolis, Narva mnt. 25 (Terra hoone) auditooriumis T-223, algusega kell 14.00.

Ümarlaual arutleme järgmistel teemadel: Milline on kliimamuutuse mõju meestele ja milline naistele? Kas ja kuidas tuleks arvestada meeste ja naiste erinevate vajadustega säästval linnaplaneerimisel?

Milliste seisukohtadega astuvad Kopenhaageni kliimakonverentsile vastu kodanikuühendused ja kuidas kodanikuühendused saaksid oma jõud ühendada säästva arengu põhimõtete edendamisel.

Ümarlaud toimub projekti "Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond" raames.

Soome naisorganisatsioonide esindajate osalemist ümarlaual toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.


KAVA

14.00-14.15 Osalejate registreerimine ja tervituskohv
14.15-14.30 Keskkond ja säästev areng-mida oleks vaja ja mida suudame muuta?, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine (ENUT)
14.30-15.00 Kliimamuutus ja sooline tasakaal, Sirpa Hertell, The Green Women´s Association (ettekanne on inglise keeles)
15.00-16.00 „Inimesed linnas- mehed ja naised, vanad ja noored, nõrgad ja tugevad ”, Kadri Leetmaa, Tartu Ülikooli Inimgeograafia teadur
16.00-16.20 Kohvipaus – võimalus mõtete vahetamiseks ja heade ideede genereerimiseks
16.20-16.50 Kodanikeühenduste debatt Kopenhaageni kliimakonverentsi (COP15) eel , Anne Kivinukk, SA REC Estonia
16.50-17.30 Kodanikuühendused säästva arengu eest-ühiste tegevussuundade ja koostööpõhimõtete arutelu, juhatab Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine

teisipäev, 27. oktoober 2009

ENUT-i pressiteade: Helvi Sipilä mälestusõhtu

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Pressiteade 27.10.2009
Helvi Sipilä mälestusõhtu

Silmapaistva elukäiguga, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetes ametites olnud Soome ühiskonnategelase, ülemaailmse naisliikumise eestvedaja pr. Helvi Sipilä mälestusele pühendatud õhtu toimub 29. oktoobril 2009.a. kell 17.30 Tallinna Ülikooli Tallinna saalis, aadressil Uus-Sadama 5.

Õhtu juhatavad sisse Tema Ekstsellents suursaadik Jaakko Kalela ja Tallinna Ülikooli prorektor Mats Estonius. Helvi Sipilä elukäiku ja saavutusi naise rolli väärtustamisel maailmas tutvustab kauaaegne Soome ÜRO Assotsiatsiooni peasekretär, kõrgelt tunnustatud Soome teadlane ja kirjanik Hilkka Pietilä.

Üritus toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse soolise võrdõiguslikkuse kuu raames. Läbiviimist toetab Soome suursaatkond.

Helvi Sipilä sündis 5. mail 1915. Karjääri alustas advokaadina, hiljem sai temast Rahvusvahelise Naisjuristide Föderatsiooni president.
Alates 1967. aastast Soome delegaat ÜRO naiste Staatuse Komitees, samal aastal juhatas ka selle tööd.
Aastatel 1968-1970 naisorganisatsiooni Zonta International rahvusvaheline president.
Aastatel 1972-1980 valiti esimese naisena Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asepeasekretäriks, valdkonnaks sotsiaalarengu ja humanitaarküsimuste keskus.
1974 – 1975 esimese rahvusvahelise naisteaasta korraldaja
1975 - ÜRO I Naiste Maailmakonverentsi peasekretär Mexicos
Pärast ÜRO asepeasekretäri ametit sai temast Soome ÜRO Arengufondi Soome Assotsiatsiooni eesistuja.
1982.a. kandideeris esimese naisena Soome presidendiks.

Silmapaistva elukäiguga, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetes ametites olnud Soome ühiskonnategelane lahkus meie hulgast käesoleva aasta mais, olles äsja saanud 94. aastaseks.

Täpsem informatsioon:Ilvi Jõe-Cannon, tel. 5345 1146, e-post ilvi.joe-cannon@enut.ee

ENUT (www.enut.ee) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast.

esmaspäev, 26. oktoober 2009

Picasso näitusele!

Väljasõit 27. oktoobril kell 8.00, Viking Line, A-Terminal.
Kogunemine kell 7.20 Viking Line check-in’s.
Tagasi väljub laev kell 21.30 Katajanokka terminalist, Tallinnas kell 24.00 (A-terminal).
Pressikaardiga näitusele prii sissepääs, teistele 16 eurot.

Eesti Naistoimetate liikmed Soomes Annakati Mattila ja Leena Seretin on meile buffee lõunaks kohad broneerinud restoranis Omenapuu (http://www.rafla.fi/omenapuu/fi/etusivu) , mis asub Ateneumi kõrval, raudtjeejaama vastas. Aadress Keskuskatu 6. Hind 10.90 €.

NB! Kaasa pressikaart, isikut tõendav dokument ja reibas meeleolu.
Halb tuju ja torisemine jäägu koju.
Ees ootab väsitav kuid muljeterohke päev!

Meeleolukat reisi!
Merike, Aita, Piret

esmaspäev, 19. oktoober 2009

Helvi Sipilä mälestusõhtu

Austatud naistoimetajad

Eesti Naisuurimus – ja Teabekeskusel on au kutsuda Teid
ÜRO esimese naissoost asepeasekretäri

Helvi Sipilä
(5. mai 1915 – 15. mai 2009)

mälestusele pühendatud õhtule
mis toimub neljapäeval, 29. oktoobril 2009.a.
kell 17.30 Tallinna Ülikooli
Tallinna saalis,
aadressil Uus-Sadama 5,
mille juhatavad sisse
Tema Ekstsellents suursaadik Jaakko Kalela ja
Tallinna Ülikooli prorektor Mats Estonius.

Helvi Sipilä elukäiku ja saavutusi naiste staatuse tõstmisel maailmas tutvustab kauaaegne Soome ÜRO Assotsiatsiooni peasekretär, silmapaistev Soome teadlane ja kirjanik Hilkka Pietilä
Peale ettekannet pakume kohvi ja suupisteid
Õhtu läbiviimist toetab Soome suursaatkond


Korraldustoimkonna nimel
Ilvi jõe-Cannon, ENUT
R.S.V.P. 26.okt.2009 enut@enut.ee, 6409173
Üritus toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse Soolise Võrdõiguslikkuse Kuu raames

******

pühapäev, 18. oktoober 2009

Kliimamuutus – on's sugupoolel tähtsust?

Merike Viilup
Eesti Naistoimetajate ühenduse
eesistuja


Ajal kui Eesti maadleb MASU, valimiste, osturallide, kinnisvaramullide ja superstaaride möllus, valmistuvad Euroopa Liidu riigid detsembri keskel Kopenhaagenis toimuvateks ülemaailmse tähtsusega rahvusvahelisteks kliimaläbirääkimisteks. Arutelud puudutavad arenenud riikide ja arengumaade kohustusi kliimamuutustega võitlemisel, kohanemist vältimatute kliimamuutuste negatiivsete tagajärgedega, tehnoloogia arendust ning rahastamist.

Kliima soojenemine kahandab lammaste kasvu; kliima soojenemine sütitab piirisõdu; kliima soojenemine jätab meid ilma pilsner-õllest; kliima soojenemine on julgeolekurisk; globaalne soojenemine võib muuta maa kallet - need on kõigest esimesed ettejuhtuvad pealkirjad, mida neti otsingumootori esilehel leida võib.

Kuid kas kliimamuutusi saab käsitleda ka sugupoolte vaatenurgast?
Esmalt võib selline teematõstatus panna õlgu kehitama - mida ühist saab olla kliimamuutusel ja sugupoolte käitumisel? Veelgi enam - soolisel võrdõiguslikkusel.

Ent siiski-siiski.
Soome juhtivad naispoliitikud on üksmeelsel arvamusel, et ülemaailmseks kliimakokkuleppeks on võrdõiguslikkuse erinevate vaatenurkade kaasahaaramine ülimalt oluline, sest uuringute tulemused on näidanud, et:
kliimamuutused avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju;
looduskatastroofides hukkub alati rohkem naisi kui mehi;
meeste ja naiste tarbimisharjumused mõjuvad kliimamuutustele erinevalt ja
last not least - kliimaprobleemide aruteludel on naised olnud alati alaesindatud.
Võib tuua värvikaid näiteid, kuivõrd oluline on maailma kliimamuutustega seotud küsimustes arvestada meeste ja naiste rolle ühiskonnas.

Kliimamuutused avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju
Globaalne soojenemine tuleneb üha suuremast energia tootmisest ja tarbimisest eelkõige arenenud riikides, kuid samas mõjutab enim vaeseid arengumaid, halvendades just nõrgemate inimgruppide, st naiste ja laste olukorda. Arengumaades toob see paratamatult kaasa nii vee kui ka toiduvalmistamiseks vajamineva põletusmaterjali üha raskema kättesaadavuse. Tulenevalt soorollidest on selle hankimine nagu toiduvalmistaminegi neis riikides naiste töö. Et vett ja puid tuleb tuua aina kaugemalt, kulub selleks ka järjest rohkem aega, seega jäävad üha napimaks tütarlaste ja naiste võimalused hariduse omandamiseks ja/või palgatöö tegemiseks, mis omakorda surub nad veelgi nõrgemale positsioonile. Tõuseb naistevastane vägivald, röövimiste ja vägistamiste arv, sest pikal teekonnal satuvad naised kergesti rünnakute ohvriks.
Toiduvalmistamiseks kasutatava lahtise tule, suitsu ja mürgiste gaaside tõttu esineb arengumaade naistel sageli raskeid tervisehäireid, mis on samuti vaadeldav soolisest ebavõrdusest lähtuvalt.
Uuringute tulemusena käivitus nn Senegali projekt, kus rahvusvahelise abina rahastati 2007. aastal ühes Senegali külas päikeseenergial töötavate ahjude hankimist, millel on kahtlemata oluline mõju keskkonna säästlikkusele ja ühtlasi ka naise rollile kogukonnas.

Looduskatastroofides hukkub naisi kordades rohkem kui mehi ja seegi on tingitud pigem soolisest rollist kui füüsilisest nõrkusest.
Mõni aasta tagasi maailma vapustanud tsunamis elu kaotanutest olid 80% naised, sest hävitava hiidlaine tulekul tegelesid nemad oma ookeani äärsetes kodudes majapidamistööde ja lastega, samal ajal kui mehed olid valdavalt linnas tööl, see tähendab veepiirist kaugemal ja kõrgemal.
Üle 800 inimelu nõudnud Estonia laevahukus oli 137 pääsenust vaid 26 naist.

USA välisminister Hillary Clinton pööras 12. augustil 2009 oma Nigeerias peetud kõnes tähelepanu naistele, kelle tööga toodetakse 70% maailma põllumajandustoodangust - ei saa lahendada probleemi, kui ei tehta nendega koostööd.
Need on aga paraku naised, kes ei oma ise ei maad, ei vahendeid, kes ei oska ei lugeda ega kirjutada. Ja kuigi neil on kõige vahetum teave, kuidas kliimamuutustest tulenevad probleemid mõjutavad ühiskonda, puudub neil võimalus kaasa rääkida üleujutuste ja põuaga kaasnevate looduskatastroofide mõjus.

Naistel on võtmepositsioon tarbimisotsuste langetamisel
Naiste roll keskkonda säästvates ja ühtlasi kliimamuutusi mõjutavates tegevustes on olulisem kui osatakse arvata. Naistel on võtmepositsioon tarbimisotsuste langetamisel. Uuringutest on selgunud, et 80%-l otsustavad naised, milliseid perekonnale vajalikke ostusid tehakse. Märkimata ei saa jätta ka kosmeetikatööstuse kui põhiliselt naistele orienteeritud tööstusharu keskkonda saastavat mõju. Säästlik tarbimine, mittehädavajalike ostude vältimine – nii saame kõik anda oma isikliku panuse inimsõbralikuma keskkonna hüvanguks.

Kuigi poliitiliste otsuste tegemisel osaleb praegu naisi rohkem kui kunagi varem, jääb naiste osakaal riikide parlamentide koosseisudes ja seega ka otsustajakohtadel endiselt tagasihoidlikuks – kõigest 18,5 % meeste 81,5 % vastu.

Soome rahastab arengumaade naiste osalemise Kopenhaagenis
Kopenhaageni konverentsil otsustatakse muuhulgas, kuidas maailm jagab kliimamuutustest tulenevad kulud ja tegevused. Soovides kaasa aidata nii naiste kui meeste huve võrdselt arvestavate kokkulepete saavutamisele on näiteks Soome otsustanud rahastada arengumaade naiste osalemise ülemaailmse tähtsusega läbirääkimistel.


Merike Viilup osales 16. oktoobril 2009.a. Helsingis toimunud esinduslikul foorumil „Kliimamuutus – kas sugupoolel on tähtsust?” Soome juhtivate poliitikute, kodanikeühenduste, naisorganisatsioonide esindajate ja ajakirjanike osavõtul ENUT-i koostööprojekti raames.

**************


Seminar ”Climate Change - Does Gender Matter?”
16th of October 2009

Time: 16th October 2009 at 9–12 o’clock
Place: House of Parliament, auditorium, Helsinki
The entrance to the auditorium is on the left side of the stairs of the House of Parliament.

Chairperson: Minna Sirnö, Member of Parliament, the Chairperson of The Finnish All-Party Parliamentary Group on Population and Development

9.00 Coffee and sandwich
9.30 Gender and Climate Change, dvd from the Nordic Council of Ministries
9.40 Climate and Justice, Heidi Hautala, MEP, Chairperson of the Council for Equality
10.10 Climate Change and Woman’s Global Position, Päivi Kannisto, Ministry of Foreign Affairs
10.40 The Women’s Organisations’ Role in the Climate Change, Tanja Auvinen, Secretary General of NYTKIS
11.00 Questions, discussion
11.30 End speech, Sirpa Pietikäinen, MEP

12.15-13 Journalists, press conference

laupäev, 10. oktoober 2009

Helsingisse Picassot vaatama!

Hea uudis!

Ainulaadne võimalus sõita 27. oktoobril Helsingisse Pablo Picasso näitust vaatama.
Kogu info www.ateneum.fi
Väljumine A-Terminalist kell 8.00 (Viking Line) , tagasi südaööl.
Edasi-tagasi laevasõit naistoimetajatele 75 krooni, teistele 150 krooni.
Pressikaardiga sissepääs prii, tavapilet 16 eurot.

osavõtust teatada naistoimetajad@gmail.com

MTÜ Eesti Naistoimetajate arvelduskonto nüüd avatud.

Konto number Sampo pangas 332606130000.
Selle aasta liikmemaks 120 krooni, annetused samuti teretulnud:)
Makse saaja MTÜ Eesti Naistoimetajad
Selgitusse liikmemaks/ annetus
Rõõmsat toimetamist!

esmaspäev, 5. oktoober 2009

Hille - Naistelehe nädala naine!

Hea Sõna auhind tõstis Hille Karmi ajakirja Naisteleht nädala naiseks!
Lisaks kaunistab ajakirja südamlik intervjuu laureaadiga.
Veel kord – palju õnne meie kõigi poolt.

reede, 2. oktoober 2009

Hille Karm - Hea Sõna laureaat 2009



Hea Sõna auhind - kunstnikust ajakirjaniku Aita Nurga septsiaalselt laureaadile valminud õlimaal anti Hille Karmile üle Naistoimetajate meediapäeval "Kära meedia pärast II. Uus meedia. Võlu ja valu" 29. septembril 2009.
Pidulikku hetke saabus jäädvustama ka ETV kultuuriuudiste võttegrupp, tunnistajateks Eesti, Soome ja Leedu ajakirjanikud ning täiskasvanukoolitajad.

Fotol värskelt pärjatud Hea Sõna laureaat Hille Karm.
Alumisel fotol Eesti ja Soome Naistoimetajad (vasakult) Milla Mägi, Aime Hendre, Ebba Rääts, Annika Poldre, Piret Mäeniit, Anne Sallinen, Hille Karm, Ljudmilla Ljulko, Merike Viilup, Aita Nurga, Sirkku Määttä, Pirkko Jyväkorpi, Mervi Viteli.