Meediapäev pildis

afterparty "Kompotis"

Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on Rahvusringhäälingu uudisteankur Margus Saar

Eesti Naistoimetajad
Pressiteade

29. septembril 2010

Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on Rahvusringhäälingu uudisteankur Margus Saar.

Auhind antakse üle laupäeval, 2. oktoobril kell 12 Eesti Naistoimetajate meediapäeval „Kära meedia pärast III“ hotellis Park Inn Central Tallinn, Narva mnt. 7C.

HEA SÕNA auhinnaga tunnustab Eesti Naistoimetajate ühendus Eestis silmapaistnud ajakirjanikku, kelle looming kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid. Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga ainulaadse maaliga.

Margus Saar on sündinud 20. aprillil 1966 Tallinnas. Õppis Tallinna 8. keskkoolis (Sõle gümnaasium) ja lõpetas TPI (TTÜ) tööstuse juhtimise ja planeerimise erialal. Töötanud linnavalitsuses, kinnisvarafirmas, Delfis ja MicroLinkis.
Teletööd alustas 1990. aastal diktorina. Aastast 2003 Aktuaalse Kaamera uudisteankur. On teinud laste-, majandus-, sotsiaal- ja meelelahutussaateid, kommenteerinud laulupidusid jt suurüritusi, juhtinud ja toimetanud raadiosaateid. Lisaks uudisteankrule on ka lastesaadete toimetuse juhi kt.
Paljude televaatajate südameisse on Margus Saar läinud tundlikkust ja sotsiaalset närvi nõudva heategevusprogrammi Jõulutunnel saatejuhi ja produtsendina, aidates kaasa miljonite kroonide kogumisele abivajajate toetuseks. Viimase, kümnenda Jõulutunneliga saadi naiste varjupaikade ja nõuandetelefoni heaks üle 1,5 miljoni krooni annetusi. "Vaatamata viletsale majandusaastale ja pealtnäha ebatavalisele teemale oli televaatajate toetus kummardusväärselt suur. Heategevuspäev kujunes senistest kõige kõnekamaks ja pakkus vaatajaile järelemõtlemist veel pikaks ajaks," ütles Margus Saar.

Televaataja: „Margus Saar on Eesti meedia parimaid saatejuhte. Asjalik ja pädev. Küsimusi esitades resoluutne, kuid mitte torkiv. Rõõmsameelne. Suudab olla huvitav labasust ja magedat-õelat nalja serveerimata. Üliprofessionaalne. Isiksus.“

Telekolleeg: „Alati heatujuline ja naerusuine, vajadusel asjalik ja konkreetne, samas tähelepanelik ja hooliv. Seisab hea sõnaga ka kolleegide eest.“

Margus Saar: „Televisioonitöö on töö nagu iga teinegi, aga see võimaldab jutustada lugusid. Ja mulle on meeldinud inimestega kohtuda. Näed Eestit ja satud kohtadesse, kuhu muidu viiakse raha eest. Saad teha asju, mille kohta teised peavad lugema lehest või vaatama telekast.“

Hea Sõna auhinda antakse välja neljandat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets, Madis Jürgen ja Hille Karm.

Täiendav info: Merike Viilup, tel 50 45400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee

MTÜ Eesti Naistoimetajad eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

Sotsiaalne meedia - aitab ja ahistab

Head ajakirjanikud!

Eesti Naistoimetajate ühendus kutsub teid osalema meediapäeval
2. oktoobril algusega kell 12.00.
Toimumiskoht hotell Park Inn Central Tallinn konverentsisaal, Narva mnt. 7C
Planeeritud osavõtjate arv 40.
Osavõtuks palume registreeruda hiljemalt 28. septembriks.


KÄRA MEEDIA PÄRAST III
Sotsiaalne meedia - aitab ja ahistab


rahvusvahelise projekti Also Me! (Adults Learning Social Media) raames.

Aeg: 2. oktoober 2010
Koht: Park Inn Central Tallinn konverentsisaal, Narva mnt 7C, Tallinn
Osavõtuks registreerimine 28. septembrini naistoimetajad@gmail.com,
osalemine tasuta.


KAVA

11:30 - 12.00 Registreerimine ja tervituskohv
12:00 Avamine, tervitused

12:05 HEA SÕNA auhinna kätteandmine

12:15 - 13:00 Kuidas (digi)tehnika aitab ja/või piirab. Võrgumeedia suunad ja trendid.
Peeter Marvet, IT ekspert, Tehnokratt
13:00 - 13:15 Diskussioon/Workshop

13:15 - 14:00 Suhtlusvõrgustikud arvamusplatsina.
Aune Past, suhtekorraldusekspert
14:00 - 14:15 Diskussioon

14:15 - 15:00 Lõuna

15:00 - 15:45 Kommenteerimisväärtus ja uudisväärtus.
Tiit Hennoste, Tartu Ülikooli teadur
15:45 - 16:00 Diskussioon

16:00- 16:45 Sotsiaalsest meediast meediaeksperdina.
Barbi Pilvre, meediaekspert, Tallinna ülikooli lektor
16:45 - 17:00 Diskussioon

17:00 Kokkuvõte, lõpetamine

Projekti Also Me! rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogramm Nordplus

Projekti partnerid:
Sihtasutus Kansanvalistusseura (Soome) –projekti koordinaator
Lempäälä Täiskasvanute Koolituskeskus (Soome)
Soome Naistoimetajate Ühendus
Vilniuse Täiskasvanute Koolituskeskus (Leedu)
Eesti Vabaharidusliit
MTÜ Eesti Naistoimetajad

***

Estonian Women Editoris
seminar

MUCH NOISE ABOUT MEDIA III
Social media – assists and harasses

In the framework of the international project
Also Me! (Adults Learning Social Media)
hotel Park Inn Central Tallinn, Narva mnt. 7C.

Supported by Nordplus Framework Programme of the Nordic Council of Minister's

Programme

11:30 - 12.00 registration and welcome coffee
12:00 opening Merike Viilup, Estonian Women Editors


12:15 - 13:00 about social media as mediaexpert
Barbi Pilvre, mediaexpert, lecturer of the Tallinn Universitry

13:00 - 13:15 Discussion/workshop

13:15 - 14:00 Social networking as the opinion square
Aune Past, suhtekorraldusekspert
14:00 - 14:15 Discussion /workshop

14:15 - 15:00 Lunch

15:00 - 15:45 The value of commenting and news worthynessTiit Hennoste, researcher of the Tartu University
15:45 - 16:00 Discussion /workshop

16:00- 16:45 How (digi)equipment assists and/or harrasses
Network trends
Peeter Marvet, IT expert, Tehnokratt.
16:45 - 17:00 Discussion /Workshop

17:00 Conclusions, Closing

Moderator Merike Viilup, journalist and media consultant


Supported by Nordplus Framework Programme of the Nordic Council of Minister's

Project partners:

Kansanvalistusseura, KVS Fondation (Finalnd) –project coordinator
Lempäälä Adult Education Center (Finland)
Finnish Women Journalists
Lithuanian Centre for Adult Education and Information
Estonian Association for Adult Education
Estonina Women Editors

ENÜ suvekool Alu mõisas 20.-21.08.2010

Head naistoimetajad!

Olete oodatud ENÜ suvekooli, mis sel aastal toimub taas Kaitseliidu Koolis imekaunis Alu mõisas Raplamaal.

Alu mõis asub 4 km kaugusel Raplast. Ühistransport meile sobivatel aegadel sinna ei vii, nii et jalakäijatel tuleks koopereeruda autoomanikega. Nagu tavaliselt, saame kompenseerida sõidukulud.

Kava


Reede, 20.august

11.00 kogunemine, majutamine

12.00 lõuna

13.00-15.00 Sooline palgalõhe, selle põhjused ja selle vähendamise hea praktika näiteid Euroopast, arutelu - Pirjo Turk, Praxis

15.00-18.00 Enesekaitsekoolitus, koolitaja Tanel Kerikmäe

18.00 Kohvipaus

18.30 -20.00 Soolise võrdõiguslikkuse edendamise programm 2008-2010- mis tehtud, mis teoksil

20.00 Õhtusöök



Laupäev, 21. august

9.00 hommikusöök

10.00 -12.00 Kasutame IKT võimalusi: veebilehed, blogid, faceook, twitter. Koolitaja Marjam Vaher

12.00 kohvipaus

12.30-14.30 ENÜ teise poolaasta tegevuskava arutelu, ENÜ eestseisuse valimised

15.00 lõunasöök, lõpetamine

Prangli meeleolus I

Fotod: Riina Vällo

Prangli meeleolus

Fotod: Aita Nurga

Unustamatu Prangli - nii kaugel ja siiski nii lähedal ...

Mõte Prangli saarel naistoimetajate maalilaagrit korraldada hakkas veerema juba aastapäevad tagasi, kui juhtusin uitama Tallinna külje all peesitava väikesaare liivastel radadel.
Milline arhailisus, rahu ja vaikus. Kui vaid üksikud eelmise sajandi mootorsõidukid ja -rattad ning muud imeliikurid välja arvata. Nagu oleks aeg peatunud. Seda kõike vaid 10 km kaugusel Tallinnast ja postipaadiga Helge tunnijagu üle vee popsutamist. Pakasemad talved toovad saarekese ajaliselt veelgi lähemale. Siis saab mööda jääteed tuhistada.

Pranglil pesitsevad põhikool, kirik, rahvamaja, arstipunkt, muuseum, pood ja kõigile teada Must Luuk, mis täidab korraga kohaliku puhveti, kõrtsi ja välikohviku aset, annavad aga märku igati toimivast kogukonnast. Kuigi viimase viieteist aasta jooksul on kohalike asukate arv vähenenud ähvardaval kiirusel, st 150-lt 100-le, on sellevõrra jälle suviti üha vilkam.

Enne sõda olevat aga Pranglil oma pooltuhat elanikku loendatud. Lisaks viis poodi, puhkpilli orkester, osavad näputöö meistrid ja vaprad kalapüüdjad. Kõigest sellest ja paljust muustki pajatab lahkelt sõbralik muuseumipidaja, kes ajaloohuvilisena hakkas kümmekond aastat tagasi saareinimestelt kasutut vanakraami kokku korjama, millest saidki muuseumi esimesed eksponaadid. 15 krooni sissepääsuraha peaks olema taskukohane kõigile, eriti teadmisel, et muuseum on isemajandav ja peremehe sõnul on kümne aasta jooksul saadud toetust vaid korra. Sellel aastal Viimsi vallavalitsuselt.

Aastaga on saare elus nii mõndagi muutunud. Mitmetel majadel on värskem jume, aedades rohkem silmailu, mööda liivaseid külateid vurisevad numbrimärkidega liiklusvahendid, kogu autopark on silmnähtavalt kaasaegsem. Isegi džiibid, ATV-dest rääkimata. Ilmselt mandripolitsei regulaarsete visiitide tulemus.

Suvistel nädalalõppudel ei jaksa postipaat enam kõiki huvilisi üle vedada ja kapteni käest lunitakse lisareise.

Meie sõitsime Pranglile esmaspäeval, 28. juunil. Ilmateade kuulutas, et nüüd alles tõeline suvi algab ja nii täpselt oligi. Hommikul saabujad tõdesid juba esimesel õhtul päikesepunetavat nina, õlgu ja muid strateegilisi kehaosi. Võitlus selle suve erinumbri - sääskedega kestis aga laagri lõpuni, seda eriti õhtutundidel, kui päevane jahutav tuul vaibus ja andis täis voli sääsetigedustele. Õnneks aitasid kaasavõetud abivahendid leevendada mõlemat ohtu.

Sedakorda oli laagri seltskond lausa rahvusvaheline: akvarelli ja akrüüliga tulid kätt proovima ka neli soome naistoimetajat - Sirkku, Mervi, Piia ja Arja.

Praaga Talu Puhkemaja oli laagripaigaks õnnestunud valik. Majapidamisel hoidis silma peal kapten Iivari isiklikult. Mehe lahkel kutsel õnnestus oma silmaga kaeda, kuidas õhtune võrkude väljatõmbamine käib ja milline elukas see merikurat tegelikult on.

Kümnesele seltskonnale jagus Praagal ruumi lahedalt, lisaks suvemaja köök-söögisaal. Õhtuti pugesime sinna sääskede eest peitu, kus kirglikud vestlused maailma kõige erinevamatel teemadel alates laste- ja naisküsimustest kuni rahvusvahelise poliitika ja hingede rändamiseni kestsid varajaste hommikutundideni, et siis kogutud inspiratsioonilaeng paberile-lõuendile pintsli kaudu hoogsalt välja lasta. Riina toodud inspiratsiooni õli aitas loomingulisele palangule igati kaasa.

Laagrielu tipphetkeks kujunes maalinäitus "Prangli hing". Arja joonistas kauni plakati, mis sai poe juurde üles pandud ning Piia ja Arja sättisid kolme päeva taiesed söögisaali seintele. Rahulolevalt tuli nentida, et ligi neljakümne tööga oli see täiesti korralik väljapanek. Pidulikku hetke ja meeleolu aitas rõhutada šampanjapudeli korgi lend ning kohapeal moodustunud trio "Põhjamaa" mitmehäälne etteaste.

Sääskedega võideldes leidsime viimasel päeval üles veel ühe saare vaatamisväärsustest - maagaasi leiukoha. Mardi talu peremehelt saadud võti avas aga meile seni suletuna seisnud Püha Laurentsiuse kiriku ukse. Kätte oli jõudnud pattude andekspalumise hetk.

Asjad kokku ja oligi minek. Alles siis märkasime, et Praagal polnud ühtegi peeglit. Ja parem oligi. Isegi peeglita elu on mõnikord võimalik...

Tekst ja fotod Merike Viilup

***

Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tutvustus.

Sotsiaalministeerium ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus korraldavad 30. juunil kell 13.00 Eesti Vabaõhumuuseumis (Vabaõhumuuseumi tee 12) asuvas Kolu Kõrtsis soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tutvustusele.

Kas ühiskonnas on meestel või naistel parem positsioon?
Kui paljud töötajad on kokku puutunud sooliselt ebavõrdse kohtlemisega?
Kes küsib sagedamini palka juurde – kas mehed või naised? Aga kes nõustusid sagedamini masu palgakärbetega?
Kas emad ja isad peaksid vanemahüvitist võrdselt jagama?
Kas tervishoiu ja sotsiaalsfääris peaks töötama enam mehi? Aga Riigikogus?
Kelle ülesanne on pere majanduslik ülevalpidamine?
Kes kogevad soolist või seksuaalset ahistamist?
Kas seksi ostmine on normaalne tegevus?

Kõiki neid ja paljusid teisi naiste ja meeste võrdõiguslikkusega seotud küsimusi lahkab elanikkonna uuring soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009.

Eesti on demokraatlik riik, kus ametlikult püüeldakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse poole. Soolist võrdõiguslikkust mõjutavad lisaks seadustele ja poliitikatele aga olulisel määral inimeste hoiakud. Nende hoiakute aga ka naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning ebavõrdsust puudutava olukorra selgitamiseks viidi 2009. a Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi küsitlusuuring „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009“. Antud uuringus hõlmatavate teemade valikul on lähtutud arusaamast, et soolise võrdõiguslikkuse puudumine avaldub naiste ja meeste erinevas ligipääsemises erinevatele ressurssidele – näiteks poliitilisele võimule, tööle, rahale (töötasu), aga ka ajale. Seega olid 2009. a monitooringu olulisemateks teemadeks töö ja töötamine, töö ja pereelu ühitamine, haridus ja laste sotsialiseerimine (sh füüsiline karistamine), osalemine poliitikas, turvalisus ning majanduslik sõltuvus ja toimetulek.

13.00 Avasõnad - Christian Veske, Sotsiaalministeerium (soolise võrdõiguslikkuse osakond)
13.15 Eestimaalaste hoiakud Euroopa võrdluses Eurobaromeetri tutvustus – Ariane Fontenelle, Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat
14.00 Võrdväärsus ja ebavõrdsus ühiskonnas ning tööelus - Liina Järviste, Sotsiaalministeerium (sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakond)
14.45 Kohvipaus
15.15 Töö ja pereelu, turvalisus, poliitika - Liina Järviste
16.15 Küsimused ja arutelu
16.45 Kokkuvõte

Eesti vana talurahvaarhitektuur on leidnud uue koha muuseumis. Mis saab aga iganenud soorollidest - tule kuulama ja kaasa mõtlema.

Osavõtust teatada 21. juuniks e-posti aadressil kelly.otsman@sm.ee
Üritust toetab Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja monitooringu korraldamisel oli abiks Euroopa Liidu ESF programm „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010".

ENUT-i ümarlaud "Naised ja keskkond", Ariadne Lõnga uue numbri esitlus

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) kutsub osalema ümarlaual "Naised ja keskkond"08. juunil algusega kell 10.20 Tallinna Ülikoolis, Narva mnt. 25 (Terra hoone) ENUTi ruumides T-410.

Ümarlaual arutleme järgmistel teemadel:
Millised on meeste ja millised naiste tarbijaharjumused;
räägime naiste ja keskkonna teemal Pekingi tegevusplatvormi alusel;
arutleme millist mõju avaldab kliimamuutus meeste tervisele ja millist naiste tervisele;
räägime naistest kui muutuste elluviijatest.

Ümarlauda toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Kell 13:00 jätkame samas ruumis Ariadne Lõnga uue numbri esitlusega.

Ariadne Lõnga tutvustab ja ettekandega esineb Tartu Ülikooli amerikanistika dotsent Raili Marling .

Ümarlaua "Naised ja keskkond"
KAVA

10.00-10.20 Osalejate registreerimine ja tervituskohv
10.20-10.40 Avasõnad ja sissejuhatus, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine (ENUT)
10.40-11.10 "Naised ja keskkond Pekingi tegevusplatvormi käsitluses", Anne Kivinukk, SA REC Estonia direktor
11.10-11.40 Naised, mehed ja tarbijakäitumine, Liivi Pehk, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse projektijuht
11.40-12.00 Naised kui muutuste elluviijad, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine
12.00-12.20 Kliimamuutuste mõjud naiste tervisele, arutelu juhib Piret Kruuser, Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liidu (ETTAL)esimees
12.20-12.40 Kohvipaus
12.40-13.00 Arutelu, ettepanekud ja kokkuvõtete tegemine

( pildike eelmisest aastast)

Armsad naistoimetajad!

Traditsiooniliselt tähistame 16. juunil EAL aastapäeva
ajakirjanike hauaplatsi korrastamisega Metsakalmistul ja
hooaja lõbusa lõpupiknikuga Pirital.

Kogunemine kell 16.30 Metsakalmistu peavärava juures.

Kaasa töökindad, kalmuküünlad, koduaia lilled, prügikotid.

Rehade ja muu eest hoolitsevad Merike ja Piret,
kellega linna poolt tulijad saavad ka küüdi suhtes kokku leppida.

Piknikuks vajamineva ostame Pirita selverist nagu tavaliselt.
Et ilmaennustus lubab tavalisest soojemat juunit, jääb üle vaid vihmapilved eemale peletada.
Andke osalemisest teada merike.viilup@estmedia.ee!

Tööturu soolise tasakaalu teavituskampaania

Lugupeetud ajakirjanik!

Olete oodatud tööturu soolise tasakaalu teavituskampaania avamisele, mis toimub esmaspäeval 17. mail kell 12 Tallinna Mardi Lasteaias. Tutvustame algavat kampaaniat, räägime soolisest võrdõiguslikkusest tööturul ja võrdsete võimaluste olulisusest. Kiikame ka tulevikku – oleme palunud Mardi Lasteaia lastel joonistada oma unistuste ameteid. Vaatame, kas ja milline on stereotüüpsete hoiakute ja praktikate mõju kõige pisematele ühiskonna liikmetele.

Sõna võtavad sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar vanemanalüütik Sten Anspal, kes räägivad lähemalt soolise võrdõiguslikkuse olukorrast Eesti tööturul, peamistest probleemidest ja barjääridest, võrdsete võimaluste suurendamisest ning algavast kampaaniast. Samuti räägib sepaks õppiv Helene Loonet, kuidas ja miks ta otsustas tavapäraselt mehelikuks peetava ameti kasuks.

Kampaaniat toetab Euroopa Liit ESF programmist "Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010".

Tallinna Mardi Lasteaed asub aadressil Mardi 5. Osalemisest palume teatada hiljemalt 14. mail e-posti aadressile kristina@hillandknowlton.ee või telefonile 680 0488.

Lisainfo:

Agnes Männiste
Pressiesindaja
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9321, 524 5480
agnes.manniste@sm.ee

Pildikesi Pesarimaja talgutöödelt

Fotod: Merike Viilup ja Riina Vällo

ENUT tunnustas Seksuaaltervise Liitu

Eile toimunud ENUT-i ümaralaual „Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond“ andis ENUT-i esinaine Reet Laja Eesti Seksuaaltervise Liidule üle parima sooteadliku MTÜ tiitli.
Konkurss "Parim sooteadlik MTÜ" viidi läbi esmakordselt. Žürii valis võitjad välja konkursile laekunud ankeetide põhjal. Mittetulundusühingutel tuli vastata kokku 12 küsimusele, mille põhiliseks sisuks oli, kuidas ühing rakendab oma organisatsioonis soolise võrdõiguslikke põhimõtteid: naiste ja meeste võrdset kaasamist nii ühingu tegevusse kui juhtimisse, kas organisatsiooni põhikiri, strateegia või tegevuskava sisaldab naiste ja meeste võrdse kohtlemise alaseid kohustusi ja eesmärke, ning kas on tagatud nende võrdsed õigused, kohustused, vastutus.

Konkursi kolme parema hulka pääsesid veel Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing ning MTÜ Kodanikujulgus. Parima sooteadlik MTÜ esindaja saab võimaluse külastada Euroopa Parlamenti Brüsselis.


Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
(ENUT)

Pressiteade
28.04.2010

ENUT tunnustab Seksuaaltervise Liitu

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) korraldatud konkursil „Parim sooteadlik MTÜ“ valis žürii võitjaks Eesti Seksuaaltervise Liidu.
Auhind antakse üle 28. aprillil kell 15.00 ENUT-i ümarlaual „Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond“, Nordic Hotel Forumis Viru Väljak 3, Tallinn.

Reet Laja, ENUT-i esinaine: „Konkursi eesmärgiks on väärtustada meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtteid, toetada soolist võrdõiguslikkust kujundavaid hoiakuid ning avaldada tunnustust neile organisatsioonidele, kes oma tegevuses järgivad kaasaegse jätkusuutliku kodanikuühiskonna põhimõtteid“.
Žüriisse kuulusid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Margit Sarv, soolise võrdõiguslikkuse konsultant Margo Peetsalu ja EAS maakondlike arenduskeskuste koordinaator Liina Keerberg.

Konkurss on esmakordne ja toimus projekti „Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond“ raames, millega soovitakse läbi kodanikuühenduste aktiivsuse kaasa aidata demokraatliku ühiskonna arengule, tugevdada põhiõiguste kaitstust ning toetada võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist ja edendada soolise võrdõiguslikkuse alaste teadmiste propageerimist.
Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Täpsem informatsioon:
Reet Laja, tel. 5182818, e-post laja@laja.pri.ee Liivi Pehk, tel. 5545615, e-post liivi.pehk@enut.ee

ENUT (http://www.enut.ee/) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast.

Juhan Peegli stipendium 2010

Eesti Ajakirjanike Liit kuulutab välja järjekordse Juhan Peegli stipendiumi taotlusvooru, tähtajaga 10. mai 2010. Stipendium 100 000 EEK, mida rahastab Eesti Kultuurkapital, on loodud selleks, et toetada ajakirjanike kvaliteetseid loomingulisi projekte, mida ei rahasta suured ajakirjandusettevõtted ega toeta turg.

Taotleja võib olla igaüks, kes peab ennast ajakirjanikuks. Stipendiumi kuueliikmelise žürii koosseisus on Kultuurkapitali, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Ajakirjanike Liidu ja Tartu Ülikooli esindaja.

Stipendium 100 000 EEK makstakse välja vastavalt stipendiumi saaja Kultuurkapitaliga sõlmitud lepingule.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada 10. maiks 2010 taotlus vabas vormis projektist, millele rahastust taotletakse. Taotlus tuleb saata posti teel 3 eksemplaris Eesti Ajakirjanike Liitu Gonsiori 21, Tallinn, 10147 ja elektrooniliselt eal@eal.ee. Taotlusele tuleb lisada taotleja CV, kus näha varasem ajakirjanduslik ja loominguline tegevus.

EAL juhatus
Lisainfo:
EAL juhatuse liige Barbi Pilvre bpilvre@gmail.com

ENUT-i ümarlaud "Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond"

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse ümarlaud

"Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond"

kolmapäeval, 28. aprillil algusega kell 11.00

Nordic Hotel Forumi konverentsisaalis Altair, Viru Väljak 3, Tallinn

Osavõtuks palume eelregistreerida e-posti aadressil: liivi.pehk@enut.ee.

KAVA

10.30- 11.00 Kogunemine ja tervituskohv
11.00-11.45 Avasõnad ja sissejuhatav sõnavõtt, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine
11.45-12.15 Tasakaal ja stereotüübid- 15 aastat Pekingi konverentsist, Margit Sarv, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
12.15-12.45 Mehed ja sooline võrdõiguslikkus, Voldemar Kolga, Akadeemia Nord psühholoogiaprofessor
12.45-13.15 Sooline tasakaal ettevõttes, Ilvi Jõe-Cannon, Ameerika Kaubanduskoda Eestis juhatuse liige
13:15-14:00 Lõuna
14.00-15.00 Soolise võrdõiguslikkuse eestkostevõrgustiku edasised tegevussuunad –arutelud töögruppides ja kokkuvõtete tegemine
15.00-15.30 Konkursi „Parim sooteadlik MTÜ“ võitja väljakuulutamine ja autasustamine
15.30-15.45 Videoklipi „Soolisest tasakaalust kodanike pilgu läbi“ ühisvaatamine, kommenteerib Merike Viilup, MTÜ Eesti Naistoimetajad
15.45-16.00 Soolise võrdõiguslikkuse poliitika tulevik, Kadi Katharina Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
16.00-17.00 Kokkuvõtete tegemine ja ümarlaua pidulik lõpetamine

Üritus on osavõtjatele tasuta.
Ümarlaud toimub projekti „Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond“ raames.
Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Üritust toetab Friedrich Eberti Fond.

Naistoimetajate talgupäev Pesarimaja heakorratöödel!

Ootame naistoimetajaid (üksi või kaaslasega) 1. mai talgutele Eesti Afaasialiidule kuuluva peaaju ja/või kõnekahjustusega inimeste taastuskodu Pesarimaja heakorratöödele.

Kogunemine 1. mail kell 11 Maarjamäel, Kase 25a.
Selga mugavad töörõivad ja kindad.
Talgutöö: Aiavärava ja lumekahjustusi saanud aia, aiapostide parandamine, vana kasvuhoone lammutamine, kiviteede puhastamine, rõdulaudade värvimine, aiakorrastamine - st mitmesugust jõukohast tööd nii meestele, naistele kui lastele.

Töötegijatele korralik talgulõuna, saunavõimalus (saunasoovist ette teatada). Vaadata saab väljapanekut, mis tutvustab Taastuskodu Pesarimaja, hr. Evald Pesarit kui erakordset isiksust ja suure hingega annetajat, niisugust kahjustust nagu AFAASIA (kõnehalvatus)

Talgujuht: Külli Roht, tel. 55663494, e-post roht@afaasia.ee
Talgute võõrustajad on tänulikud iga abikäe eest!

Täpsem info Pesarimaja kohta http://www.afaasia.ee/

Juhis kohalejõudmiseks:
Kesklinnast buss nr. 5 Tamme peatus. See on 2. peatus mäepealsel Kose teel. Vasakut kätt on Lillepi tervisepark, paremal majad.
Peale peatust liigu samas suunas ikka edasi ja pööra paremale teisest tänavast Tôru tänavale ja esimesel vôimalusel keera vasakule Kase tänavale. Nurgapealt teine maja on Kase 25A . Tamme peatusest Pesarimajani on umbes 300 meetrit. Sõites bussiga URVA peatusesse tuleb tulla tagasi linna suunas kuni Punga tänavani. Teine sissepääs taastuskodusse on Punga 18.

Rõõmsaid saabuvaid kevadpühi!
Kuldkollaseid tiburõõme!

Justiitsministeerium tegi naistepäevaks „kingituse”

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Pressiteade
07. märts 2010

Eesti naisorganisatsioonid: Justiitsministeerium tegi naistepäevaks „kingituse”

7. märtsil Tallinnas toimunud koosolekul tõdesid Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmesorganisatsioonide esindajad, et justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud vägivallaga võitlemise arengukava ignoreerib täielikult naistevastast vägivalda.

Naisorganisatsioonid nõuavad, et valitsus valmistaks kiiremas korras ette eraldi arengukava naistevastase vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks ning kindlustaks selle elluviimise ka vajalike ressurssidega. Eesti valitsus, kes tahab järgmise aasta alguseks viia riigi üle Euroopa ühisele vääringule - eurole, peaks jagama ka Euroopa ühiseid väärtusi. Euroopa Liidus on viimastel aastatel pööratud naistevastase vägivalla tõkestamisele väga suurt tähelepanu, see teema on praeguse eesistujamaa Hispaania üheks prioriteediks.

Euroopa Parlament võttis 2009. aasta lõpus vastu resolutsiooni, mis nõuab liikmesriikidelt seaduste ja tegevuspõhimõtete täiustamist ning terviklike tegevuskavade välja töötamist võitlemiseks naistevastase vägivalla kõigi vormidega. Tegevuskavad peavad põhinema analüüsidel, kuidas vägivald mõjutab soolist võrdõiguslikkust. Lähtuda tuleb rahvusvahelistest lepingutest tulenevatest kohustustest kaotada naiste ebavõrdne kohtlemine, mis vormis see ka ei esineks ning meetmetest meeste vägivalla ärahoidmiseks, ohvrite kaitsmiseks ja vägivallatsejate kohtu alla andmiseks.

Euroopa Parlament nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid asjakohaste siseriiklike programmide ja rahastamiskavade kaudu vabatahtlikke ühendusi ja organisatsioone, mis pakuvad naissoost vägivallaohvritele varjupaika ja psühholoogilist tuge - eelkõige selleks, et aidata taastada inimväärikus ja pöörduda tagasi tööturule.

Euroopa Nõukogus valmistatakse praegu ette konventsiooni naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning tõkestamiseks. Justiitsministeerium aga kinnitab järjekindlalt, et Eestis puudub vajadus naistevastase vägivallaga võitlemise spetsiifiliste meetmete järele ja piisab sellest, kui tegeldakse perevägivallaga üldiselt.

Vägivalla vastu võitlemise arengukava 2010-2014 koostamisel esitasid kaasatud naisorganisatsioonid arvukaid ettepanekuid. Justiitsministeerium nendega praktiliselt ei arvestanud, mis väljendab selgelt meie valitsuse suhtumist naiste vajadustesse.

On eriti küüniline, et naistevastast vägivalda eirav arengukava eelnõu saadeti naisorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks vahetult naistepäeva eel.

Vastavalt ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 1993. aasta deklaratsioonile “Naistevastase vägivalla likvideerimisest” tähendab naistevastane vägivald igasugust naiste vastu suunatud vägivallaakti, mille tulemuseks on või võib tõenäoliselt olla naisele füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise kahju või kannatuse tekitamine, sealhulgas selliste tegudega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabadusevõtmine avalikus või eraelus.
Naistevastane vägivald on ajalooliselt kujunenud ebavõrdsete võimusuhete ilming, mis avaldab negatiivset mõju mitte üksnes naistele, vaid ühiskonnale tervikuna. Naistevastane vägivald tuleb kaotada, rakendades selleks konkreetseid sihipäraseid meetmeid.

Lisainfo:
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär, tel 5265927

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ, www.enu.ee) sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

Aasta Ajakirjanik 2009 kandidaat Kadri Ibrus

EAL naistoimetajate ühendus ja MTÜ Eesti Naistoimetajad esitasid
Eesti Ajakirjanike Liidu Aasta Ajakirjanik 2009 tiitlile

Eesti Päevalehe ajakirjaniku Kadri Ibruse

põhjalikult ja järjekindlalt sotsiaalselt tundlikke,

suurt osa elanikkonnast puudutavate teemade käsitlemise eest.

Kadri Ibrus on oma kirjutistega pälvinud 2009.aastal Euroopa Komisjoni ajakirjanduskonkursil „Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu” eriauhinna ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) poolt kuuendat korda väljaantava Valge Lindi auhinna sisukate ja analüüsivate lugude eest.
Kadri Ibruse artiklid on järjekindlalt heitnud valgust Eesti ühiskonna varjatud alale, aidates nii ühiskonna haavatavaid sihtgruppe, sh vägivalla all kannatavaid naisi, nende lapsi ja lähedasi.
Tema kirjutised on asjatundlikud, keerukat teemat on käsitletud süvenemise ja delikaatsusega.

NAISED EESTIS JA MAAILMAS

Rahvusvahelisel naistepäeval 8. märtsil korraldavad Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis päevakohase ürituse

NAISED EESTIS JA MAAILMAS -
15 aastat Pekingi tegevuskava


Aeg: 8. märts 2010 kell 14.00-17.00
Koht: Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Rävala 4 (sissepääs A.Laikmaa tänava poolt)
Korraldajad: Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis

Kava:

I paneel Nähtamatud naised
14.00-15.20
Nähtamatud naised- Iivi Masso, poliitikaanalüütik
Peking +15 - võrrand mitme tundmatuga - Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
Peking +15 ja Eesti -Riho Rahuoja, Sotsiaalministeeriumi asekantsler
Kohvipaus

II paneel Naised ja poliitiline tahe
15.50-17.00
Naised ja poliitiline tahe Eestis- Evelyn Sepp, Riigikogu liige
Peking +15 ja Euroopa Liit (Rootsi raporti valguses) - Margit Sarv, soolise võrdõiguslikkuse volinik
Küsimused ja arutelu

Moderaator Marianne Mikko, endine Euroopa Parlamendi saadik


Kõik huvilised on oodatud.

Osavõtust palun teada anda hiljemalt 6. märtsiks meilile enu@enu.ee või helistada 5265927

Maalisalongi külaline Enn Kunila

Enn Kunila

Enn Kunila, Aita Nurga ja Ljudmilla Ljulko

Piret Mäeniit ja Hille Karm

Naistoimetajate maalisalongi külastas ettevõtja, kunstimetseen ja -kollektsionäär Enn Kunila, kelle nimi jäädvustus meediakanalites, kui Tallinna Kunstihoones avati vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril suurnäitus “Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust”. See on 85 maaliga läbilõige Enn Kunila kollektsioonist ning ühtlasi tema kunstikogu esmakordne nii ulatuslik tutvustus.

Pärast suurejoonelise väljapaneku avamist kunstihoones leidis Enn Kunila aega külastada ka meie loomingulist maalisalongi "Tiigrihüpe" Suur-Karja tänaval.

Rahulolev kunstikollektsionäär näitas rõõmasat huvi meie kunstisaavutuste vastu ja laskis hea maitsta pakutud hõõgveinil. Elevust jagus veel mitmeks päevaks.

Tekst ja fotod Merike Viilup

Head vabariigi aastapäeva!
Hoidke lipp kõrgel!

Naistoimetajate juhatuse nimel
Aita, Piret, Merike

fotol Aita Nurga õlimaal Tiigrihüppe näituselt

Maalisalongi külastas Valli Lember-Bogtakina

Eile külastas naistoimetajate näitust meie kunsti grand old lady Valli Lember-Bogatkina.
Heatujulisel ja energiast pakataval daamil jagus väljapaneku kohta nii tunnustust kui sekka ka sõbralikku kriitikat.
Naistoimetajad on oodatud vastukülaskäigule akvarellikunstniku ateljeesse Vabaduse väljakul ja miks mitte ka suvel Karepale. Tema suvekodu on aastate jooksul kujunenud populaarseks kohaks nii õpilastele kui kunstnikele.

Homme, 24. veebruaril olete kõik oodatud vabariigi aastapäeva tähistamisele meie maalisalongi Suur-Karja 18 kell 13-15.

Naistoimetajate maalinäitus "Tiigrihüpe" on avatud

Fotod "Tiigrihüppe" avamiselt 19. veebruaril.

Huvilisi jagus terveks päevaks. Esimesena astus uksest sisse vanameister Eduard Tüür.

Väljapanekut on võimalik külastada veebruari lõpuni,

kuid eelnevalt tasuks kokku leppida Ljuda Ljulkoga (tel. 55 654066),

sest kunstnikke ei pruugi iga päev kohal olla.

Fotod: Merike Viilup

Aita Nurga "Täiskuu Tallinna vanalinnas", dets. 2009

Kallid kolleegid!

Eesti Naistoimetajad kutsuvad oma

maalinäitusele "Tiigrihüpe"
reedel, 19. veebruaril kell 14-18

Tallinnas, Suur-Karja 18 (endise Tango poe ruumides).

Osa maale on valminud samades ruumides eelmisel nädalavahetusel,

kui tervitasime sõbrapäeva ja tiigriaasta algust maalisalongiga "Tiiger tuleb".

Lähem info:
Aita Nurga, tel. 55 629010

Sooline võrdõiguslikkus tähendab enamat kui lõpu tegemist vägivallale

Euroopa Parlamendi
Naiste Õiguste ja Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjon

Pressiteade 26.01.2010


Naiste õigused / võrdsed võimalused

Naistevastase vägivallaga võitlemine on vajalik, kuid sellest ei piisa soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ütleb esmaspäeval Naiste Õiguste ja Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni omaalgatuslikult koostatud raport soolise võrdõiguslikkuse kohta EL-s. Kõikjal Euroopas tuleb tegelda ka isapuhkusega ning see tuleb asetada samasse konteksti sünnituspuhkusega, et naisi tööturul paremini kaitsta.

Komisjon kutsus Euroopa Komisjoni üles toetama igassugust ettepanekut, mille eesmärgiks on kehtestada kõikjal EL-is õigus isapuhkusele sätestades, et sünnituspuhkusele ja isapuhkusele tuleb läheneda ühtmoodi, et naisi tööturul paremini kaitsta.

Naistevastase vägivalla kaotamine

Raport väidab, et naistevastane vägivald kõikides tema vormides on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamise peamisi takistusi ning üks kõige enam levinud inimõiguste rikkumise vorme, mis ei tunne ei geograafilisi, majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid piire. Euroopa Parlamendi liikmed õnnitlesid Hispaaniat kui EL eesistujariiki tema kavatsuse puhul seada oma prioriteediks naistevastase vägivallaga võitlemise ning kutsus tulevasi eesistujariike üles samuti käituma.

Komisjon tegi ettepaneku korraldada Euroopa naistevastase vägivallaga võitlemise aasta, rõhutades, et peaaegu iga neljas naine Euroopas kannatab füüsilise ning üle 10% naisi seksuaalse vägivalla all.

Raport toetab Hispaaania kui eesistujariigi ettepanekut asutada soolise vägivalla Euroopa seirekeskus, seada kõikjal Euroopa Liidus sisse naiste kaitsmisele suunatud ”Euroopa halduskohtute korralduse mehanism” ning ohvritele suunatud EL ühine tugitelefon.

Praeguseks on ainult 16 EL liikmesriiki ratifitseerinud Euroopa Nõukogu inimkaubandusega võitlemise konventsiooni, mis on kõige jõulisem Euroopa õigusakt inimkaubanduse kui kaasaegse orjandusega võitlemisel. Euroopa Parlamendi liikmed toetavad Euroopa Komisjoni poolt rikkumismenetluse kasutamist selleks, et kohustada liikmesriike siseriiklikku õigusse vastavaid EL direktiive nõuetekohaselt üle võtma.

Naiste tööhõive toetamine

Euroopa Parlamendi liikmed märkisid, et alates 2000. aastast on naiste ja meeste keskmine palgalõhe jäänud 14%-17% tasemele hoolimata mitmetest meetmetest, mida on rakendatud palgalõhe vähendamiseks. Nad juhtisid samuti tähelepanu sellele, et Euroopa kriisist väljumise kavad keskenduvad valdkondadele, kus valitseb meeste ülekaal, mis kaldub soolist ebavõrdsust mitte vähendama, vaid suurendama.

Raport juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi 2008. aastal oli akadeemilises õppes naisi 58,9% ning naiste ülekaal valitseb ettevõtluse, juhtimise ja õiguse õppesuundadel, on naisi äärmiselt vähe vastutusrikastel kohtadel firmades ja poliitilistes organites.

Komisjoni liikmed kutsusid üles seadma kohustava iseloomuga eesmärke soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tööhõives ning palusid liikmesriikidel astuda samme, tehes seda just õigusruumi tugevdamise kaudu, et saavutada sooline tasakaal vastutusrikastel kohtadel ettevõtetes, valitssussektoris ja poliitikas.

Juurdunud arusaamade ületamine

Raport toetab komisjoni üleskutset toetada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid koolides, töökohtadel ja meedias, et võidelda seksistlike stereotüüpide ning naisi alavääristavate kuvandite kasutamisega.

Naiste õiguste harta

Euroopa Parlamendi liikmed soovivad Euroopa naiste õiguste hartas näha vahendit, mis toob kaasa tõelise edasimineku naiste õiguste kaitsmisel kõikjal Euroopa Liidus ning loob mehanismi, mis tagaks soolise võrdõiguslikkuse saavutamise sotsiaalsfääri, majanduse ja poliitilise elu kõikides valdkondades.

Komisjon kiitis Marc Tarabella (Sotsiaaldemokraadid ja Demokraadid, Belgia) koostatud 2009. aasta raporti naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus heaks 15 poolthäälega. Vastu oli viis liiget ning hääletamisest loobus 7.
Plenaari juhataja: Eva-Britt Svensson (Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed ja Põhjala Vasak-Rohelised, Rootsi)
Hääletus leiab plenaaril aset veebruari 1. istungil

Ühineme EAL avaliku protestikirjaga

Eesti Naistoimetajate ühendus avaldab oma igakülgset toetust ERR usaldusisikule Maris Johannesele ja ühineme kõigi teiste allakirjutanutega Eesti Ajakirjanike Liidu avalikule protestikirjale teeneka raadioajakirjaniku koondamise suhtes.

Eesti Naistoimetajate nimel
Merike Viilup

Loe lisaks:
EAL pressiteade: http://www.eal.ee/index.php?page=30&article_id=1352&action=article
EAL avalik kiri: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/avalik-kiri-err-keele--ja-luuletoimetaja-jaagu.d?id=28060949
ERR vastus: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/err-i-vastus-maris-johannese-koondamise-kohta.d?id=28162155

Head naistoimetajad!

Meil oli huvitav, sisukas ja tegevusterohke aasta.
Osalesime põnevates ettevõtmistes ja saime kogeda nii mõndagi uut.
Kuid alati ei lähe kõik nagu soovitud.
Mõnigi unistus jäi täitumata või lükkus edasi määramatusse, tuli ette ka tagasilööke.
Paljudele oli see vägagi raske aasta.
Säilitagem siiski rahulik meel ja olgem üksteisele toeks.
Kätte on jõudnud aeg, kus HEA SÕNA on suurema väärtusega kui ehk oskasime varem hinnata.

Soovin teile kõigile rahulikke jõule, toredat aastavahetust ja palju häid sõnu!

Merike Viilup

Naistoimetajate ühenduse eesistuja

***

Andke mulle muuseum ja ma täidan selle (Pablo Picasso)

Meie Maa ja Hiiu Leht

Merike Viilup

november 2009

Kahekümnenda sajandi kunstimaailma suurkuju Pablo Picasso (1881-1973) tööde kordumatu ja ainulaadne väljapanek on Ateneumi kunstimuuseumis Helsingis avatud juba poolteist kuud, kuid külastajate vähesuse üle näituse korraldajad kurta ei saa. Avamispäevade tunglemist ja mitmetunniseid piletijärjekordi enam küll pole, kuid isegi argisel keskpäeval on poolhämarad kunstisaalid Picasso loomingu nautlejaist tulvil.

Tullakse üksiti ja kaksiti, tullakse grupiti ja klassiti. Tullakse lähemalt ja kaugemalt, tullakse hulgakesi ka Soome lahe lõunakaldalt, sest sellises ulatuses ja mahus väljapanekut sedavõrd erakordse ande ja töövõimega kunstnikult pole Helsingis varem nähtud ja vaevalt veel kunagi ka näha saab. Isegi kogu Skandinaavias mitte.

Näitusel eksponeeritud töid on kahesaja ringis. See on üsna terviklik ülevaade viljaka looja kõikidest eluperioodidest ja loomingu mitmekülgsusest – maalid, graafika, skulptuurid, fotod … kubism, klassitsism, sürrealism ja mida kõike veel. Väljapanek on pärit Pariisi Picasso muuseumist ja jõudis sellises mahus Helsingisse vaid tänu kodumuuseumis alanud kahe aastasele remondile. Põhjalike ümberehituste ja moderniseerimistööde käigus suurendatakse ekspositsioonipinda kahekordseks.
Pärast Helsingit on võimalik sama näitust näha veel vaid Venemaal, Austraalias ja USA-s.

Kuigi Picasso töödega võivad uhkeldada paljud muuseumid ja kunstikollektsionäärid üle terve maailma, on Pariisi Picasso muuseumi valduses olev kogu absoluutselt ainulaadne. Sinna kuuluvad vaid need teosed, mida kunstnik pidas kõige tähtsamateks ja seetõttu jättis need endale. Pärast kunstniku surma annetasid pärijad erakordse väärtusega kogu riigile.

Kokku hinnatakse Picasso loomepärandiks ligikaudu 50000 teost. Vaid lihtne arvutus näitab, et kõrge vanuseni elanud kunstnikul valmis keskmiselt 2-3 tööd päevas. Kunstiajaloolastele on tema meeletu töövõime jäänud siiani suureks salapäraks. Jääb üle vaid imestada, kuidas sellise tempo kõrvalt suutis ta veel pidada arvukaid naissuhteid.

Tõeliselt vitaalne mees, täisnimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz y Picasso oli nii meedia kui naiste lemmik. Kuigi ta oli ametlikult abielus vaid venelannast baleriiniga oli tal elu jooksul ohtralt teisigi muusasid. Kunstniku hoogne eluviis kajastub ka tema loomingus. Mitmekülgse ja laiahaardelise mehena jõudis ta üles astuda isegi filmides, kus ta küll peamiselt mängis iseennast.

Kel vähegi põhjanaabrite juurde asja, kannatab ohverdada mõni tund ja 16 eurot selle suurepärase näituse külastamiseks, sest nagu öeldud, oma silm on kuningas ja kulutatud aeg ning raha on tõesti seda väärt. Hea õnne korral võib aga võita lausa ehtsa Picasso graafilise töö väärtusega 14000 eurot. Nii vähemalt lubab Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat, kui täita Ateneumis vastav loosikupong. Näitus jääb avatuks kuni 6. jaanuarini.

Fotode allkiri:
Ateneumi sissekäigu juures aitavad kunstihuvilisele õiget meeleolu kujundada kirkalt üle võõbatud tänavapingid ja suuremõõdulised reklaamkuubid, mis annavad aimu Picassost kui 20. sajandi kubismi rajajast.

Maalisalong Picasso jälgedes 3.-5. detsember Suur-Karja 18

Tere, kallid kaastoimetajad!

Helsingis Picasso näitust vaatamas käies tekkis idee võtta detsembris mõneks päevaks aeg maha ja "maalida nagu Picasso".

Üürisime kolmeks päevaks endise ilusalongi ruumid "Sõpruse" kino kõrval Suur Karja 18.
Et esimene advent on lähedal, teeme ettepaneku ühendada kogu ettevõtmine meie traditsioonilise jõuluõhtuga.

Niisiis kuulutame välja:

3.-5. detsembril toimub naistoimetajate maalisalong "Maali nagu Picasso".

Uksed avatud kõigil päevadel alates kella 11, oma vahendid kaasa.
Salongi perenaine on Ljuda.

Ja

5. detsembril algusega kell 15 SALONGIJÕULUD.

Osalemistasu maalijatele (üürihinna katmiseks) 100 kr ja pidulistele 25 kr.
Peoõhtule palume igaühel kaasa võtta jõulukaunistusi, küünlaid, head-paremat lauakese katmiseks ja üks loosipakike, mida punase mütsiga vana kotti pista.

Andke aga lahkesti teada, kes on tulemas. Kes ise maalida ei taha, võib kunstnikke vaatamas käia.

Teadaandmine ja info tel. 55629010 Aita, 5045400 Merike, 55654066 Ljuda

****

Soolisus tänapäeva Eesti haridussüsteemis

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ja Eesti Haridusfoorum kutsuvad seminarile „Soolisus tänapäeva Eesti haridussüsteemis“. Seminar toimub 9. detsembril 2009Hotell Olümpia konverentsikeskuses.

Üritus on tasuta ning kõik huvilised on oodatud. Palume osavõtust teatada mailiaadressil enut@enut.ee hiljemalt 7. detsembriks.

Vaata seminari kutset ja kava pdf failina siit.

KAVA

10.00 – 10.30 Kogunemine ja tervituskohv

10.30 – 10.45 Avasõnad ja sissejuhatusReet Laja, ENUTi juhatuse esinaine

10.45 – 11.15 Soolisus koolis – tähelepanekuid vaatlustest ja õpetajatega vestlustest Elo-Maria Roots, Kasvatusteaduste Instituudi magistrant

11.15 – 12.30 Sugu kolmes Eesti ajalooõpikus – uurimistulemuste tutvustusKadri Aavik, ENUTi projektijuht

12.30 – 13.30 Lõuna

13.30 – 14.00 Õpikute sobivusest või mittesobivusest õpilasteleRaivo Juurak, Õpetajate Lehe toimetaja

14.00 – 14.30 Soolisuse konstrueerimine koolikultuurisTiiu Kuurme, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi õppejõud

14.30 – 15.00 Seksuaalhariduse teemad ja sooline diskursus põhikooli II ja III kooliastme inimeseõpetuse õpikutes 2008/2009 õppeaastal Keit Fomotškin, Tartu Ülikool

15.00 – 15.30 Arutelu ja kokkuvõte

Seminari rahastab Friedrich Eberti Fond ja toetavad Avatud Eesti Fondi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Konverents „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu MTÜ
Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi“

Pressiteade
23.nov.2009

Kolmapäeval, 25. novembril kell 12.00 toimub Meriton Grand Hotel Tallinnas konverents teemal: „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”, millega tähistatakse rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.

Konverentsil antakse ülevaade perevägivalla all kannatavatele naistele abiandmise hetkeseisust Eestis ja käsitletakse meedia võimalusi avaliku arvamuse kujundamisel ning hoiakute muutmisel.

Konverentsile on oodatud Riigikogu ja sotsiaalkomisjonide liikmed, sotsiaal- ja tervishoiuametnikud, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, politsei, ülikoolide ja ajakirjanduse esindajad, lähisuhtevägivalla naisohvreid abistavate organisatsioonide ning naisorganisatsioonide esindajad.

Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla probleemistiku käsitlemine maailmas aktiviseerunud. Enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentides on loodud naistevastase vägivallaga tegelevad ühendused. 2008.a. veebruaris algatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kampaania „Koostöös lõpetame naistevastase vägivalla , mis on planeeritud pikemaks perioodiks ja mille eesmärgiks on lõpetada naiste ja tütarlaste vastane vägivald kõikjal maailmas.

Eestis on perevägivalla teema olnud seni alatähtsustatud. Valitsus ei ole pööranud tähelepanu Euroopa Nõukogu soovitustele. Varjupaigad on alarahastatud ja puudub võimalus kõikidele abivajajatele pakkuda tasuta psühholoogilist ning juriidilist nõustamist.

Probleemide tõstatamisega püüame mõjutada hoiakuid ühiskonnas ja riigivõimu tasandil, pöörata tähelepanu kitsaskohtadele seadusandluses ja õigussüsteemis ning seeläbi aidata kaasa vägivalla vähenemisele.

Konverentsi lõpus tehakse pöördumine Riigikogu ja valitsuse poole. Lisainfo Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja, tel. 5264697, http://www.naisteabi.ee/

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu(www.naisteabi.ee) on 2005.a. loodud organisatsioon, kelle tegevuse esmaseks eesmärgiks on abistada lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi (vajadusel koos lastega) ning aidata neil välja tulla vägivallaringist.

MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühing “Ohvriabi“ on loodud 1994. a. Ühingu peaeesmärgiks on kuritegevuse või õnnetuse läbi kannatanud inimeste toetamine ja sotsiaalhoolekande arendamine Eestis. 2002. aastast kuulub ühing “Ohvriabi” kuriteoohvritele teenuseid osutavate organisatsioonide rahvusvahelisse võrgustikku European Forum for Victim Services.


Konverents
“Naistevastane vägivald.
Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”


Rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval,
25. novembril 2009 kell 12.00
Grand Meriton Hotel Tallinnas
Asukoht: Toompuiestee 27 (Toompuiestee – Paldiski mnt. nurk) Tammsaare saal, 8. korrus




11.30 - 12.00 Osalejate registreerimine

12.00 – 12.20 Konverentsi avamine
Avasõnad
- Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
- Kai Raamat, ürituse toetaja Philip Morris Eesti OÜ esindaja

I paneel – naistevastane vägivald ja seadusandlus
Moderaator: Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant


12.25 – 14.30 Ettekanded:
„Lapse õiguste kaitse algab tema emast – naistevastane vägivald – kelle
mure?”
- Evelyn Sepp, Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesinaine

„Euroopa Nõukogu soovitused ja perevägivalla all kannatavate naiste abisaamise võimalused Eestis”
- Inga Mikiver, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse esinaine
„Perevägivalla all kannatavatele naistele juriidilise abi andmise käigus ilmnenud kitsaskohad seadusandluses ja õiguskaitsesüsteemis”
- Kairit Leibold, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juriidiline nõustaja

„Ohvriabi seadus, vajadused ja väljakutsed”
- Avo Üprus, Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu “Ohvriabi” nõukogu liige, regionaalministri nõunik

„Rehabilitatsiooniprogrammid vägivaldsetele meestele Eestis”
- Velda Veia, MTÜ Vägivallast Vabaks juhatuse esinaine

„Riik turvatunde tagajana – haavatavate kaitsmise strateegia”
- Angela Olt, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu liige


14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 16.30 II paneel – meedia ja avalik arvamus
Moderaatorid:
Merike Viilup, MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse eesistuja
Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja

Ettekanded:

„Kas ja kuidas saab meedia aidata?”
- Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja

„Rahu, ainult rahu meediaga suheldes”
- Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant

„Naistevastane vägivald ja tehnoloogia”
- Anto Veldre, Cert.ee infoturbe spetsialist

„Meedia võimalused seoses naistevastase vägivallaga”
- Merike Viilup, Eesti Naistoimetajate ühenduse eesistuja

16.30 – 16.45 MTÜ-de pöördumine Riigikogu poole

16.45 – 17.00 Lõpetamine