Lugupeetud ajakirjanik!
Olete oodatud tööturu soolise tasakaalu teavituskampaania avamisele, mis toimub esmaspäeval 17. mail kell 12 Tallinna Mardi Lasteaias. Tutvustame algavat kampaaniat, räägime soolisest võrdõiguslikkusest tööturul ja võrdsete võimaluste olulisusest. Kiikame ka tulevikku – oleme palunud Mardi Lasteaia lastel joonistada oma unistuste ameteid. Vaatame, kas ja milline on stereotüüpsete hoiakute ja praktikate mõju kõige pisematele ühiskonna liikmetele.
Sõna võtavad sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar vanemanalüütik Sten Anspal, kes räägivad lähemalt soolise võrdõiguslikkuse olukorrast Eesti tööturul, peamistest probleemidest ja barjääridest, võrdsete võimaluste suurendamisest ning algavast kampaaniast. Samuti räägib sepaks õppiv Helene Loonet, kuidas ja miks ta otsustas tavapäraselt mehelikuks peetava ameti kasuks.
Kampaaniat toetab Euroopa Liit ESF programmist "Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010".
Tallinna Mardi Lasteaed asub aadressil Mardi 5. Osalemisest palume teatada hiljemalt 14. mail e-posti aadressile kristina@hillandknowlton.ee või telefonile 680 0488.
Lisainfo:
Agnes Männiste
Pressiesindaja
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9321, 524 5480
agnes.manniste@sm.ee
neljapäev, 13. mai 2010
esmaspäev, 3. mai 2010
neljapäev, 29. aprill 2010
ENUT tunnustas Seksuaaltervise Liitu
Eile toimunud ENUT-i ümaralaual „Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond“ andis ENUT-i esinaine Reet Laja Eesti Seksuaaltervise Liidule üle parima sooteadliku MTÜ tiitli.
Konkurss "Parim sooteadlik MTÜ" viidi läbi esmakordselt. Žürii valis võitjad välja konkursile laekunud ankeetide põhjal. Mittetulundusühingutel tuli vastata kokku 12 küsimusele, mille põhiliseks sisuks oli, kuidas ühing rakendab oma organisatsioonis soolise võrdõiguslikke põhimõtteid: naiste ja meeste võrdset kaasamist nii ühingu tegevusse kui juhtimisse, kas organisatsiooni põhikiri, strateegia või tegevuskava sisaldab naiste ja meeste võrdse kohtlemise alaseid kohustusi ja eesmärke, ning kas on tagatud nende võrdsed õigused, kohustused, vastutus.
Konkursi kolme parema hulka pääsesid veel Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing ning MTÜ Kodanikujulgus. Parima sooteadlik MTÜ esindaja saab võimaluse külastada Euroopa Parlamenti Brüsselis.
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
(ENUT)
Pressiteade
28.04.2010
ENUT tunnustab Seksuaaltervise Liitu
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) korraldatud konkursil „Parim sooteadlik MTÜ“ valis žürii võitjaks Eesti Seksuaaltervise Liidu.
Auhind antakse üle 28. aprillil kell 15.00 ENUT-i ümarlaual „Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond“, Nordic Hotel Forumis Viru Väljak 3, Tallinn.
Reet Laja, ENUT-i esinaine: „Konkursi eesmärgiks on väärtustada meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtteid, toetada soolist võrdõiguslikkust kujundavaid hoiakuid ning avaldada tunnustust neile organisatsioonidele, kes oma tegevuses järgivad kaasaegse jätkusuutliku kodanikuühiskonna põhimõtteid“.
Žüriisse kuulusid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Margit Sarv, soolise võrdõiguslikkuse konsultant Margo Peetsalu ja EAS maakondlike arenduskeskuste koordinaator Liina Keerberg.
Konkurss on esmakordne ja toimus projekti „Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond“ raames, millega soovitakse läbi kodanikuühenduste aktiivsuse kaasa aidata demokraatliku ühiskonna arengule, tugevdada põhiõiguste kaitstust ning toetada võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist ja edendada soolise võrdõiguslikkuse alaste teadmiste propageerimist.
Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Täpsem informatsioon:
Reet Laja, tel. 5182818, e-post laja@laja.pri.ee Liivi Pehk, tel. 5545615, e-post liivi.pehk@enut.ee
ENUT (http://www.enut.ee/) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast.
Konkurss "Parim sooteadlik MTÜ" viidi läbi esmakordselt. Žürii valis võitjad välja konkursile laekunud ankeetide põhjal. Mittetulundusühingutel tuli vastata kokku 12 küsimusele, mille põhiliseks sisuks oli, kuidas ühing rakendab oma organisatsioonis soolise võrdõiguslikke põhimõtteid: naiste ja meeste võrdset kaasamist nii ühingu tegevusse kui juhtimisse, kas organisatsiooni põhikiri, strateegia või tegevuskava sisaldab naiste ja meeste võrdse kohtlemise alaseid kohustusi ja eesmärke, ning kas on tagatud nende võrdsed õigused, kohustused, vastutus.
Konkursi kolme parema hulka pääsesid veel Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing ning MTÜ Kodanikujulgus. Parima sooteadlik MTÜ esindaja saab võimaluse külastada Euroopa Parlamenti Brüsselis.
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
(ENUT)
Pressiteade
28.04.2010
ENUT tunnustab Seksuaaltervise Liitu
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) korraldatud konkursil „Parim sooteadlik MTÜ“ valis žürii võitjaks Eesti Seksuaaltervise Liidu.
Auhind antakse üle 28. aprillil kell 15.00 ENUT-i ümarlaual „Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond“, Nordic Hotel Forumis Viru Väljak 3, Tallinn.
Reet Laja, ENUT-i esinaine: „Konkursi eesmärgiks on väärtustada meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtteid, toetada soolist võrdõiguslikkust kujundavaid hoiakuid ning avaldada tunnustust neile organisatsioonidele, kes oma tegevuses järgivad kaasaegse jätkusuutliku kodanikuühiskonna põhimõtteid“.
Žüriisse kuulusid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Margit Sarv, soolise võrdõiguslikkuse konsultant Margo Peetsalu ja EAS maakondlike arenduskeskuste koordinaator Liina Keerberg.
Konkurss on esmakordne ja toimus projekti „Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond“ raames, millega soovitakse läbi kodanikuühenduste aktiivsuse kaasa aidata demokraatliku ühiskonna arengule, tugevdada põhiõiguste kaitstust ning toetada võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist ja edendada soolise võrdõiguslikkuse alaste teadmiste propageerimist.
Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Täpsem informatsioon:
Reet Laja, tel. 5182818, e-post laja@laja.pri.ee Liivi Pehk, tel. 5545615, e-post liivi.pehk@enut.ee
ENUT (http://www.enut.ee/) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast.
Juhan Peegli stipendium 2010
Eesti Ajakirjanike Liit kuulutab välja järjekordse Juhan Peegli stipendiumi taotlusvooru, tähtajaga 10. mai 2010. Stipendium 100 000 EEK, mida rahastab Eesti Kultuurkapital, on loodud selleks, et toetada ajakirjanike kvaliteetseid loomingulisi projekte, mida ei rahasta suured ajakirjandusettevõtted ega toeta turg.
Taotleja võib olla igaüks, kes peab ennast ajakirjanikuks. Stipendiumi kuueliikmelise žürii koosseisus on Kultuurkapitali, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Ajakirjanike Liidu ja Tartu Ülikooli esindaja.
Stipendium 100 000 EEK makstakse välja vastavalt stipendiumi saaja Kultuurkapitaliga sõlmitud lepingule.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada 10. maiks 2010 taotlus vabas vormis projektist, millele rahastust taotletakse. Taotlus tuleb saata posti teel 3 eksemplaris Eesti Ajakirjanike Liitu Gonsiori 21, Tallinn, 10147 ja elektrooniliselt eal@eal.ee. Taotlusele tuleb lisada taotleja CV, kus näha varasem ajakirjanduslik ja loominguline tegevus.
EAL juhatus
Lisainfo:
EAL juhatuse liige Barbi Pilvre bpilvre@gmail.com
Taotleja võib olla igaüks, kes peab ennast ajakirjanikuks. Stipendiumi kuueliikmelise žürii koosseisus on Kultuurkapitali, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Ajakirjanike Liidu ja Tartu Ülikooli esindaja.
Stipendium 100 000 EEK makstakse välja vastavalt stipendiumi saaja Kultuurkapitaliga sõlmitud lepingule.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada 10. maiks 2010 taotlus vabas vormis projektist, millele rahastust taotletakse. Taotlus tuleb saata posti teel 3 eksemplaris Eesti Ajakirjanike Liitu Gonsiori 21, Tallinn, 10147 ja elektrooniliselt eal@eal.ee. Taotlusele tuleb lisada taotleja CV, kus näha varasem ajakirjanduslik ja loominguline tegevus.
EAL juhatus
Lisainfo:
EAL juhatuse liige Barbi Pilvre bpilvre@gmail.com
esmaspäev, 26. aprill 2010
ENUT-i ümarlaud "Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond"
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse ümarlaud
"Sooline tasakaal ja kodanikuühiskond"
kolmapäeval, 28. aprillil algusega kell 11.00
Nordic Hotel Forumi konverentsisaalis Altair, Viru Väljak 3, Tallinn
Osavõtuks palume eelregistreerida e-posti aadressil: liivi.pehk@enut.ee.
KAVA
10.30- 11.00 Kogunemine ja tervituskohv
11.00-11.45 Avasõnad ja sissejuhatav sõnavõtt, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine
11.45-12.15 Tasakaal ja stereotüübid- 15 aastat Pekingi konverentsist, Margit Sarv, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
12.15-12.45 Mehed ja sooline võrdõiguslikkus, Voldemar Kolga, Akadeemia Nord psühholoogiaprofessor
12.45-13.15 Sooline tasakaal ettevõttes, Ilvi Jõe-Cannon, Ameerika Kaubanduskoda Eestis juhatuse liige
13:15-14:00 Lõuna
14.00-15.00 Soolise võrdõiguslikkuse eestkostevõrgustiku edasised tegevussuunad –arutelud töögruppides ja kokkuvõtete tegemine
15.00-15.30 Konkursi „Parim sooteadlik MTÜ“ võitja väljakuulutamine ja autasustamine
15.30-15.45 Videoklipi „Soolisest tasakaalust kodanike pilgu läbi“ ühisvaatamine, kommenteerib Merike Viilup, MTÜ Eesti Naistoimetajad
15.45-16.00 Soolise võrdõiguslikkuse poliitika tulevik, Kadi Katharina Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
16.00-17.00 Kokkuvõtete tegemine ja ümarlaua pidulik lõpetamine
Üritus on osavõtjatele tasuta.
Ümarlaud toimub projekti „Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond“ raames.
Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Üritust toetab Friedrich Eberti Fond.
esmaspäev, 12. aprill 2010
Naistoimetajate talgupäev Pesarimaja heakorratöödel!
Ootame naistoimetajaid (üksi või kaaslasega) 1. mai talgutele Eesti Afaasialiidule kuuluva peaaju ja/või kõnekahjustusega inimeste taastuskodu Pesarimaja heakorratöödele.
Kogunemine 1. mail kell 11 Maarjamäel, Kase 25a.
Selga mugavad töörõivad ja kindad.
Talgutöö: Aiavärava ja lumekahjustusi saanud aia, aiapostide parandamine, vana kasvuhoone lammutamine, kiviteede puhastamine, rõdulaudade värvimine, aiakorrastamine - st mitmesugust jõukohast tööd nii meestele, naistele kui lastele.
Töötegijatele korralik talgulõuna, saunavõimalus (saunasoovist ette teatada). Vaadata saab väljapanekut, mis tutvustab Taastuskodu Pesarimaja, hr. Evald Pesarit kui erakordset isiksust ja suure hingega annetajat, niisugust kahjustust nagu AFAASIA (kõnehalvatus)
Talgujuht: Külli Roht, tel. 55663494, e-post roht@afaasia.ee
Talgute võõrustajad on tänulikud iga abikäe eest!
Täpsem info Pesarimaja kohta http://www.afaasia.ee/
Juhis kohalejõudmiseks:
Kesklinnast buss nr. 5 Tamme peatus. See on 2. peatus mäepealsel Kose teel. Vasakut kätt on Lillepi tervisepark, paremal majad.
Peale peatust liigu samas suunas ikka edasi ja pööra paremale teisest tänavast Tôru tänavale ja esimesel vôimalusel keera vasakule Kase tänavale. Nurgapealt teine maja on Kase 25A . Tamme peatusest Pesarimajani on umbes 300 meetrit. Sõites bussiga URVA peatusesse tuleb tulla tagasi linna suunas kuni Punga tänavani. Teine sissepääs taastuskodusse on Punga 18.
Kogunemine 1. mail kell 11 Maarjamäel, Kase 25a.
Selga mugavad töörõivad ja kindad.
Talgutöö: Aiavärava ja lumekahjustusi saanud aia, aiapostide parandamine, vana kasvuhoone lammutamine, kiviteede puhastamine, rõdulaudade värvimine, aiakorrastamine - st mitmesugust jõukohast tööd nii meestele, naistele kui lastele.
Töötegijatele korralik talgulõuna, saunavõimalus (saunasoovist ette teatada). Vaadata saab väljapanekut, mis tutvustab Taastuskodu Pesarimaja, hr. Evald Pesarit kui erakordset isiksust ja suure hingega annetajat, niisugust kahjustust nagu AFAASIA (kõnehalvatus)
Talgujuht: Külli Roht, tel. 55663494, e-post roht@afaasia.ee
Talgute võõrustajad on tänulikud iga abikäe eest!
Täpsem info Pesarimaja kohta http://www.afaasia.ee/
Juhis kohalejõudmiseks:
Kesklinnast buss nr. 5 Tamme peatus. See on 2. peatus mäepealsel Kose teel. Vasakut kätt on Lillepi tervisepark, paremal majad.
Peale peatust liigu samas suunas ikka edasi ja pööra paremale teisest tänavast Tôru tänavale ja esimesel vôimalusel keera vasakule Kase tänavale. Nurgapealt teine maja on Kase 25A . Tamme peatusest Pesarimajani on umbes 300 meetrit. Sõites bussiga URVA peatusesse tuleb tulla tagasi linna suunas kuni Punga tänavani. Teine sissepääs taastuskodusse on Punga 18.
reede, 2. aprill 2010
pühapäev, 7. märts 2010
Justiitsministeerium tegi naistepäevaks „kingituse”
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Pressiteade
07. märts 2010
Eesti naisorganisatsioonid: Justiitsministeerium tegi naistepäevaks „kingituse”
7. märtsil Tallinnas toimunud koosolekul tõdesid Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmesorganisatsioonide esindajad, et justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud vägivallaga võitlemise arengukava ignoreerib täielikult naistevastast vägivalda.
Naisorganisatsioonid nõuavad, et valitsus valmistaks kiiremas korras ette eraldi arengukava naistevastase vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks ning kindlustaks selle elluviimise ka vajalike ressurssidega. Eesti valitsus, kes tahab järgmise aasta alguseks viia riigi üle Euroopa ühisele vääringule - eurole, peaks jagama ka Euroopa ühiseid väärtusi. Euroopa Liidus on viimastel aastatel pööratud naistevastase vägivalla tõkestamisele väga suurt tähelepanu, see teema on praeguse eesistujamaa Hispaania üheks prioriteediks.
Euroopa Parlament võttis 2009. aasta lõpus vastu resolutsiooni, mis nõuab liikmesriikidelt seaduste ja tegevuspõhimõtete täiustamist ning terviklike tegevuskavade välja töötamist võitlemiseks naistevastase vägivalla kõigi vormidega. Tegevuskavad peavad põhinema analüüsidel, kuidas vägivald mõjutab soolist võrdõiguslikkust. Lähtuda tuleb rahvusvahelistest lepingutest tulenevatest kohustustest kaotada naiste ebavõrdne kohtlemine, mis vormis see ka ei esineks ning meetmetest meeste vägivalla ärahoidmiseks, ohvrite kaitsmiseks ja vägivallatsejate kohtu alla andmiseks.
Euroopa Parlament nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid asjakohaste siseriiklike programmide ja rahastamiskavade kaudu vabatahtlikke ühendusi ja organisatsioone, mis pakuvad naissoost vägivallaohvritele varjupaika ja psühholoogilist tuge - eelkõige selleks, et aidata taastada inimväärikus ja pöörduda tagasi tööturule.
Euroopa Nõukogus valmistatakse praegu ette konventsiooni naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning tõkestamiseks. Justiitsministeerium aga kinnitab järjekindlalt, et Eestis puudub vajadus naistevastase vägivallaga võitlemise spetsiifiliste meetmete järele ja piisab sellest, kui tegeldakse perevägivallaga üldiselt.
Vägivalla vastu võitlemise arengukava 2010-2014 koostamisel esitasid kaasatud naisorganisatsioonid arvukaid ettepanekuid. Justiitsministeerium nendega praktiliselt ei arvestanud, mis väljendab selgelt meie valitsuse suhtumist naiste vajadustesse.
On eriti küüniline, et naistevastast vägivalda eirav arengukava eelnõu saadeti naisorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks vahetult naistepäeva eel.
Vastavalt ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 1993. aasta deklaratsioonile “Naistevastase vägivalla likvideerimisest” tähendab naistevastane vägivald igasugust naiste vastu suunatud vägivallaakti, mille tulemuseks on või võib tõenäoliselt olla naisele füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise kahju või kannatuse tekitamine, sealhulgas selliste tegudega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabadusevõtmine avalikus või eraelus.
Naistevastane vägivald on ajalooliselt kujunenud ebavõrdsete võimusuhete ilming, mis avaldab negatiivset mõju mitte üksnes naistele, vaid ühiskonnale tervikuna. Naistevastane vägivald tuleb kaotada, rakendades selleks konkreetseid sihipäraseid meetmeid.
Lisainfo:
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär, tel 5265927
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ, www.enu.ee) sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.
Pressiteade
07. märts 2010
Eesti naisorganisatsioonid: Justiitsministeerium tegi naistepäevaks „kingituse”
7. märtsil Tallinnas toimunud koosolekul tõdesid Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmesorganisatsioonide esindajad, et justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud vägivallaga võitlemise arengukava ignoreerib täielikult naistevastast vägivalda.
Naisorganisatsioonid nõuavad, et valitsus valmistaks kiiremas korras ette eraldi arengukava naistevastase vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks ning kindlustaks selle elluviimise ka vajalike ressurssidega. Eesti valitsus, kes tahab järgmise aasta alguseks viia riigi üle Euroopa ühisele vääringule - eurole, peaks jagama ka Euroopa ühiseid väärtusi. Euroopa Liidus on viimastel aastatel pööratud naistevastase vägivalla tõkestamisele väga suurt tähelepanu, see teema on praeguse eesistujamaa Hispaania üheks prioriteediks.
Euroopa Parlament võttis 2009. aasta lõpus vastu resolutsiooni, mis nõuab liikmesriikidelt seaduste ja tegevuspõhimõtete täiustamist ning terviklike tegevuskavade välja töötamist võitlemiseks naistevastase vägivalla kõigi vormidega. Tegevuskavad peavad põhinema analüüsidel, kuidas vägivald mõjutab soolist võrdõiguslikkust. Lähtuda tuleb rahvusvahelistest lepingutest tulenevatest kohustustest kaotada naiste ebavõrdne kohtlemine, mis vormis see ka ei esineks ning meetmetest meeste vägivalla ärahoidmiseks, ohvrite kaitsmiseks ja vägivallatsejate kohtu alla andmiseks.
Euroopa Parlament nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid asjakohaste siseriiklike programmide ja rahastamiskavade kaudu vabatahtlikke ühendusi ja organisatsioone, mis pakuvad naissoost vägivallaohvritele varjupaika ja psühholoogilist tuge - eelkõige selleks, et aidata taastada inimväärikus ja pöörduda tagasi tööturule.
Euroopa Nõukogus valmistatakse praegu ette konventsiooni naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning tõkestamiseks. Justiitsministeerium aga kinnitab järjekindlalt, et Eestis puudub vajadus naistevastase vägivallaga võitlemise spetsiifiliste meetmete järele ja piisab sellest, kui tegeldakse perevägivallaga üldiselt.
Vägivalla vastu võitlemise arengukava 2010-2014 koostamisel esitasid kaasatud naisorganisatsioonid arvukaid ettepanekuid. Justiitsministeerium nendega praktiliselt ei arvestanud, mis väljendab selgelt meie valitsuse suhtumist naiste vajadustesse.
On eriti küüniline, et naistevastast vägivalda eirav arengukava eelnõu saadeti naisorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks vahetult naistepäeva eel.
Vastavalt ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 1993. aasta deklaratsioonile “Naistevastase vägivalla likvideerimisest” tähendab naistevastane vägivald igasugust naiste vastu suunatud vägivallaakti, mille tulemuseks on või võib tõenäoliselt olla naisele füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise kahju või kannatuse tekitamine, sealhulgas selliste tegudega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabadusevõtmine avalikus või eraelus.
Naistevastane vägivald on ajalooliselt kujunenud ebavõrdsete võimusuhete ilming, mis avaldab negatiivset mõju mitte üksnes naistele, vaid ühiskonnale tervikuna. Naistevastane vägivald tuleb kaotada, rakendades selleks konkreetseid sihipäraseid meetmeid.
Lisainfo:
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär, tel 5265927
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ, www.enu.ee) sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.
Aasta Ajakirjanik 2009 kandidaat Kadri Ibrus
EAL naistoimetajate ühendus ja MTÜ Eesti Naistoimetajad esitasid
Eesti Ajakirjanike Liidu Aasta Ajakirjanik 2009 tiitlile
Eesti Päevalehe ajakirjaniku Kadri Ibruse
põhjalikult ja järjekindlalt sotsiaalselt tundlikke,
Eesti Ajakirjanike Liidu Aasta Ajakirjanik 2009 tiitlile
Eesti Päevalehe ajakirjaniku Kadri Ibruse
põhjalikult ja järjekindlalt sotsiaalselt tundlikke,
suurt osa elanikkonnast puudutavate teemade käsitlemise eest.
Kadri Ibrus on oma kirjutistega pälvinud 2009.aastal Euroopa Komisjoni ajakirjanduskonkursil „Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu” eriauhinna ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) poolt kuuendat korda väljaantava Valge Lindi auhinna sisukate ja analüüsivate lugude eest.
Kadri Ibruse artiklid on järjekindlalt heitnud valgust Eesti ühiskonna varjatud alale, aidates nii ühiskonna haavatavaid sihtgruppe, sh vägivalla all kannatavaid naisi, nende lapsi ja lähedasi.
Tema kirjutised on asjatundlikud, keerukat teemat on käsitletud süvenemise ja delikaatsusega.
Kadri Ibrus on oma kirjutistega pälvinud 2009.aastal Euroopa Komisjoni ajakirjanduskonkursil „Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu” eriauhinna ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) poolt kuuendat korda väljaantava Valge Lindi auhinna sisukate ja analüüsivate lugude eest.
Kadri Ibruse artiklid on järjekindlalt heitnud valgust Eesti ühiskonna varjatud alale, aidates nii ühiskonna haavatavaid sihtgruppe, sh vägivalla all kannatavaid naisi, nende lapsi ja lähedasi.
Tema kirjutised on asjatundlikud, keerukat teemat on käsitletud süvenemise ja delikaatsusega.
kolmapäev, 3. märts 2010
NAISED EESTIS JA MAAILMAS
Rahvusvahelisel naistepäeval 8. märtsil korraldavad Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis päevakohase ürituse
NAISED EESTIS JA MAAILMAS -
15 aastat Pekingi tegevuskava
Aeg: 8. märts 2010 kell 14.00-17.00
Koht: Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Rävala 4 (sissepääs A.Laikmaa tänava poolt)
Korraldajad: Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
Kava:
I paneel Nähtamatud naised
14.00-15.20
Nähtamatud naised- Iivi Masso, poliitikaanalüütik
Peking +15 - võrrand mitme tundmatuga - Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
Peking +15 ja Eesti -Riho Rahuoja, Sotsiaalministeeriumi asekantsler
Kohvipaus
II paneel Naised ja poliitiline tahe
15.50-17.00
Naised ja poliitiline tahe Eestis- Evelyn Sepp, Riigikogu liige
Peking +15 ja Euroopa Liit (Rootsi raporti valguses) - Margit Sarv, soolise võrdõiguslikkuse volinik
Küsimused ja arutelu
Moderaator Marianne Mikko, endine Euroopa Parlamendi saadik
Kõik huvilised on oodatud.
Osavõtust palun teada anda hiljemalt 6. märtsiks meilile enu@enu.ee või helistada 5265927
NAISED EESTIS JA MAAILMAS -
15 aastat Pekingi tegevuskava
Aeg: 8. märts 2010 kell 14.00-17.00
Koht: Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Rävala 4 (sissepääs A.Laikmaa tänava poolt)
Korraldajad: Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis
Kava:
I paneel Nähtamatud naised
14.00-15.20
Nähtamatud naised- Iivi Masso, poliitikaanalüütik
Peking +15 - võrrand mitme tundmatuga - Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
Peking +15 ja Eesti -Riho Rahuoja, Sotsiaalministeeriumi asekantsler
Kohvipaus
II paneel Naised ja poliitiline tahe
15.50-17.00
Naised ja poliitiline tahe Eestis- Evelyn Sepp, Riigikogu liige
Peking +15 ja Euroopa Liit (Rootsi raporti valguses) - Margit Sarv, soolise võrdõiguslikkuse volinik
Küsimused ja arutelu
Moderaator Marianne Mikko, endine Euroopa Parlamendi saadik
Kõik huvilised on oodatud.
Osavõtust palun teada anda hiljemalt 6. märtsiks meilile enu@enu.ee või helistada 5265927
pühapäev, 28. veebruar 2010
Maalisalongi külaline Enn Kunila
Enn Kunila
Enn Kunila, Aita Nurga ja Ljudmilla Ljulko
Piret Mäeniit ja Hille Karm
Naistoimetajate maalisalongi külastas ettevõtja, kunstimetseen ja -kollektsionäär Enn Kunila, kelle nimi jäädvustus meediakanalites, kui Tallinna Kunstihoones avati vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril suurnäitus “Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust”. See on 85 maaliga läbilõige Enn Kunila kollektsioonist ning ühtlasi tema kunstikogu esmakordne nii ulatuslik tutvustus.
Pärast suurejoonelise väljapaneku avamist kunstihoones leidis Enn Kunila aega külastada ka meie loomingulist maalisalongi "Tiigrihüpe" Suur-Karja tänaval.
Rahulolev kunstikollektsionäär näitas rõõmasat huvi meie kunstisaavutuste vastu ja laskis hea maitsta pakutud hõõgveinil. Elevust jagus veel mitmeks päevaks.
Tekst ja fotod Merike Viilup
teisipäev, 23. veebruar 2010
Maalisalongi külastas Valli Lember-Bogtakina
Eile külastas naistoimetajate näitust meie kunsti grand old lady Valli Lember-Bogatkina.
Heatujulisel ja energiast pakataval daamil jagus väljapaneku kohta nii tunnustust kui sekka ka sõbralikku kriitikat.
Naistoimetajad on oodatud vastukülaskäigule akvarellikunstniku ateljeesse Vabaduse väljakul ja miks mitte ka suvel Karepale. Tema suvekodu on aastate jooksul kujunenud populaarseks kohaks nii õpilastele kui kunstnikele.
Homme, 24. veebruaril olete kõik oodatud vabariigi aastapäeva tähistamisele meie maalisalongi Suur-Karja 18 kell 13-15.
Heatujulisel ja energiast pakataval daamil jagus väljapaneku kohta nii tunnustust kui sekka ka sõbralikku kriitikat.
Naistoimetajad on oodatud vastukülaskäigule akvarellikunstniku ateljeesse Vabaduse väljakul ja miks mitte ka suvel Karepale. Tema suvekodu on aastate jooksul kujunenud populaarseks kohaks nii õpilastele kui kunstnikele.
Homme, 24. veebruaril olete kõik oodatud vabariigi aastapäeva tähistamisele meie maalisalongi Suur-Karja 18 kell 13-15.
pühapäev, 21. veebruar 2010
Naistoimetajate maalinäitus "Tiigrihüpe" on avatud
Fotod "Tiigrihüppe" avamiselt 19. veebruaril.
Huvilisi jagus terveks päevaks. Esimesena astus uksest sisse vanameister Eduard Tüür.
Väljapanekut on võimalik külastada veebruari lõpuni,
kuid eelnevalt tasuks kokku leppida Ljuda Ljulkoga (tel. 55 654066),
sest kunstnikke ei pruugi iga päev kohal olla.
Fotod: Merike Viilup
kolmapäev, 17. veebruar 2010
Aita Nurga "Täiskuu Tallinna vanalinnas", dets. 2009 Kallid kolleegid!
Eesti Naistoimetajad kutsuvad oma
Eesti Naistoimetajad kutsuvad oma
maalinäitusele "Tiigrihüpe"
reedel, 19. veebruaril kell 14-18
reedel, 19. veebruaril kell 14-18
Tallinnas, Suur-Karja 18 (endise Tango poe ruumides).
Osa maale on valminud samades ruumides eelmisel nädalavahetusel,
kui tervitasime sõbrapäeva ja tiigriaasta algust maalisalongiga "Tiiger tuleb".
Lähem info:
Aita Nurga, tel. 55 629010
Lähem info:
Aita Nurga, tel. 55 629010
teisipäev, 9. veebruar 2010
Sooline võrdõiguslikkus tähendab enamat kui lõpu tegemist vägivallale
Euroopa Parlamendi
Naiste Õiguste ja Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjon
Pressiteade 26.01.2010
Naiste õigused / võrdsed võimalused
Naistevastase vägivallaga võitlemine on vajalik, kuid sellest ei piisa soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ütleb esmaspäeval Naiste Õiguste ja Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni omaalgatuslikult koostatud raport soolise võrdõiguslikkuse kohta EL-s. Kõikjal Euroopas tuleb tegelda ka isapuhkusega ning see tuleb asetada samasse konteksti sünnituspuhkusega, et naisi tööturul paremini kaitsta.
Komisjon kutsus Euroopa Komisjoni üles toetama igassugust ettepanekut, mille eesmärgiks on kehtestada kõikjal EL-is õigus isapuhkusele sätestades, et sünnituspuhkusele ja isapuhkusele tuleb läheneda ühtmoodi, et naisi tööturul paremini kaitsta.
Naistevastase vägivalla kaotamine
Raport väidab, et naistevastane vägivald kõikides tema vormides on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamise peamisi takistusi ning üks kõige enam levinud inimõiguste rikkumise vorme, mis ei tunne ei geograafilisi, majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid piire. Euroopa Parlamendi liikmed õnnitlesid Hispaaniat kui EL eesistujariiki tema kavatsuse puhul seada oma prioriteediks naistevastase vägivallaga võitlemise ning kutsus tulevasi eesistujariike üles samuti käituma.
Komisjon tegi ettepaneku korraldada Euroopa naistevastase vägivallaga võitlemise aasta, rõhutades, et peaaegu iga neljas naine Euroopas kannatab füüsilise ning üle 10% naisi seksuaalse vägivalla all.
Raport toetab Hispaaania kui eesistujariigi ettepanekut asutada soolise vägivalla Euroopa seirekeskus, seada kõikjal Euroopa Liidus sisse naiste kaitsmisele suunatud ”Euroopa halduskohtute korralduse mehanism” ning ohvritele suunatud EL ühine tugitelefon.
Praeguseks on ainult 16 EL liikmesriiki ratifitseerinud Euroopa Nõukogu inimkaubandusega võitlemise konventsiooni, mis on kõige jõulisem Euroopa õigusakt inimkaubanduse kui kaasaegse orjandusega võitlemisel. Euroopa Parlamendi liikmed toetavad Euroopa Komisjoni poolt rikkumismenetluse kasutamist selleks, et kohustada liikmesriike siseriiklikku õigusse vastavaid EL direktiive nõuetekohaselt üle võtma.
Naiste tööhõive toetamine
Euroopa Parlamendi liikmed märkisid, et alates 2000. aastast on naiste ja meeste keskmine palgalõhe jäänud 14%-17% tasemele hoolimata mitmetest meetmetest, mida on rakendatud palgalõhe vähendamiseks. Nad juhtisid samuti tähelepanu sellele, et Euroopa kriisist väljumise kavad keskenduvad valdkondadele, kus valitseb meeste ülekaal, mis kaldub soolist ebavõrdsust mitte vähendama, vaid suurendama.
Raport juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi 2008. aastal oli akadeemilises õppes naisi 58,9% ning naiste ülekaal valitseb ettevõtluse, juhtimise ja õiguse õppesuundadel, on naisi äärmiselt vähe vastutusrikastel kohtadel firmades ja poliitilistes organites.
Komisjoni liikmed kutsusid üles seadma kohustava iseloomuga eesmärke soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tööhõives ning palusid liikmesriikidel astuda samme, tehes seda just õigusruumi tugevdamise kaudu, et saavutada sooline tasakaal vastutusrikastel kohtadel ettevõtetes, valitssussektoris ja poliitikas.
Juurdunud arusaamade ületamine
Raport toetab komisjoni üleskutset toetada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid koolides, töökohtadel ja meedias, et võidelda seksistlike stereotüüpide ning naisi alavääristavate kuvandite kasutamisega.
Naiste õiguste harta
Euroopa Parlamendi liikmed soovivad Euroopa naiste õiguste hartas näha vahendit, mis toob kaasa tõelise edasimineku naiste õiguste kaitsmisel kõikjal Euroopa Liidus ning loob mehanismi, mis tagaks soolise võrdõiguslikkuse saavutamise sotsiaalsfääri, majanduse ja poliitilise elu kõikides valdkondades.
Komisjon kiitis Marc Tarabella (Sotsiaaldemokraadid ja Demokraadid, Belgia) koostatud 2009. aasta raporti naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus heaks 15 poolthäälega. Vastu oli viis liiget ning hääletamisest loobus 7.
Plenaari juhataja: Eva-Britt Svensson (Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed ja Põhjala Vasak-Rohelised, Rootsi)
Hääletus leiab plenaaril aset veebruari 1. istungil
Naiste Õiguste ja Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjon
Pressiteade 26.01.2010
Naiste õigused / võrdsed võimalused
Naistevastase vägivallaga võitlemine on vajalik, kuid sellest ei piisa soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ütleb esmaspäeval Naiste Õiguste ja Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni omaalgatuslikult koostatud raport soolise võrdõiguslikkuse kohta EL-s. Kõikjal Euroopas tuleb tegelda ka isapuhkusega ning see tuleb asetada samasse konteksti sünnituspuhkusega, et naisi tööturul paremini kaitsta.
Komisjon kutsus Euroopa Komisjoni üles toetama igassugust ettepanekut, mille eesmärgiks on kehtestada kõikjal EL-is õigus isapuhkusele sätestades, et sünnituspuhkusele ja isapuhkusele tuleb läheneda ühtmoodi, et naisi tööturul paremini kaitsta.
Naistevastase vägivalla kaotamine
Raport väidab, et naistevastane vägivald kõikides tema vormides on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamise peamisi takistusi ning üks kõige enam levinud inimõiguste rikkumise vorme, mis ei tunne ei geograafilisi, majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid piire. Euroopa Parlamendi liikmed õnnitlesid Hispaaniat kui EL eesistujariiki tema kavatsuse puhul seada oma prioriteediks naistevastase vägivallaga võitlemise ning kutsus tulevasi eesistujariike üles samuti käituma.
Komisjon tegi ettepaneku korraldada Euroopa naistevastase vägivallaga võitlemise aasta, rõhutades, et peaaegu iga neljas naine Euroopas kannatab füüsilise ning üle 10% naisi seksuaalse vägivalla all.
Raport toetab Hispaaania kui eesistujariigi ettepanekut asutada soolise vägivalla Euroopa seirekeskus, seada kõikjal Euroopa Liidus sisse naiste kaitsmisele suunatud ”Euroopa halduskohtute korralduse mehanism” ning ohvritele suunatud EL ühine tugitelefon.
Praeguseks on ainult 16 EL liikmesriiki ratifitseerinud Euroopa Nõukogu inimkaubandusega võitlemise konventsiooni, mis on kõige jõulisem Euroopa õigusakt inimkaubanduse kui kaasaegse orjandusega võitlemisel. Euroopa Parlamendi liikmed toetavad Euroopa Komisjoni poolt rikkumismenetluse kasutamist selleks, et kohustada liikmesriike siseriiklikku õigusse vastavaid EL direktiive nõuetekohaselt üle võtma.
Naiste tööhõive toetamine
Euroopa Parlamendi liikmed märkisid, et alates 2000. aastast on naiste ja meeste keskmine palgalõhe jäänud 14%-17% tasemele hoolimata mitmetest meetmetest, mida on rakendatud palgalõhe vähendamiseks. Nad juhtisid samuti tähelepanu sellele, et Euroopa kriisist väljumise kavad keskenduvad valdkondadele, kus valitseb meeste ülekaal, mis kaldub soolist ebavõrdsust mitte vähendama, vaid suurendama.
Raport juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi 2008. aastal oli akadeemilises õppes naisi 58,9% ning naiste ülekaal valitseb ettevõtluse, juhtimise ja õiguse õppesuundadel, on naisi äärmiselt vähe vastutusrikastel kohtadel firmades ja poliitilistes organites.
Komisjoni liikmed kutsusid üles seadma kohustava iseloomuga eesmärke soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tööhõives ning palusid liikmesriikidel astuda samme, tehes seda just õigusruumi tugevdamise kaudu, et saavutada sooline tasakaal vastutusrikastel kohtadel ettevõtetes, valitssussektoris ja poliitikas.
Juurdunud arusaamade ületamine
Raport toetab komisjoni üleskutset toetada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid koolides, töökohtadel ja meedias, et võidelda seksistlike stereotüüpide ning naisi alavääristavate kuvandite kasutamisega.
Naiste õiguste harta
Euroopa Parlamendi liikmed soovivad Euroopa naiste õiguste hartas näha vahendit, mis toob kaasa tõelise edasimineku naiste õiguste kaitsmisel kõikjal Euroopa Liidus ning loob mehanismi, mis tagaks soolise võrdõiguslikkuse saavutamise sotsiaalsfääri, majanduse ja poliitilise elu kõikides valdkondades.
Komisjon kiitis Marc Tarabella (Sotsiaaldemokraadid ja Demokraadid, Belgia) koostatud 2009. aasta raporti naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus heaks 15 poolthäälega. Vastu oli viis liiget ning hääletamisest loobus 7.
Plenaari juhataja: Eva-Britt Svensson (Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed ja Põhjala Vasak-Rohelised, Rootsi)
Hääletus leiab plenaaril aset veebruari 1. istungil
kolmapäev, 30. detsember 2009
Ühineme EAL avaliku protestikirjaga
Eesti Naistoimetajate ühendus avaldab oma igakülgset toetust ERR usaldusisikule Maris Johannesele ja ühineme kõigi teiste allakirjutanutega Eesti Ajakirjanike Liidu avalikule protestikirjale teeneka raadioajakirjaniku koondamise suhtes.
Eesti Naistoimetajate nimel
Merike Viilup
Loe lisaks:
EAL pressiteade: http://www.eal.ee/index.php?page=30&article_id=1352&action=article
EAL avalik kiri: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/avalik-kiri-err-keele--ja-luuletoimetaja-jaagu.d?id=28060949
ERR vastus: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/err-i-vastus-maris-johannese-koondamise-kohta.d?id=28162155
Eesti Naistoimetajate nimel
Merike Viilup
Loe lisaks:
EAL pressiteade: http://www.eal.ee/index.php?page=30&article_id=1352&action=article
EAL avalik kiri: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/avalik-kiri-err-keele--ja-luuletoimetaja-jaagu.d?id=28060949
ERR vastus: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/err-i-vastus-maris-johannese-koondamise-kohta.d?id=28162155
neljapäev, 24. detsember 2009
Head naistoimetajad!
Meil oli huvitav, sisukas ja tegevusterohke aasta.
Osalesime põnevates ettevõtmistes ja saime kogeda nii mõndagi uut.
Kuid alati ei lähe kõik nagu soovitud.
Mõnigi unistus jäi täitumata või lükkus edasi määramatusse, tuli ette ka tagasilööke.
Paljudele oli see vägagi raske aasta.
Säilitagem siiski rahulik meel ja olgem üksteisele toeks.
Kätte on jõudnud aeg, kus HEA SÕNA on suurema väärtusega kui ehk oskasime varem hinnata.
Soovin teile kõigile rahulikke jõule, toredat aastavahetust ja palju häid sõnu!
Merike Viilup
Osalesime põnevates ettevõtmistes ja saime kogeda nii mõndagi uut.
Kuid alati ei lähe kõik nagu soovitud.
Mõnigi unistus jäi täitumata või lükkus edasi määramatusse, tuli ette ka tagasilööke.
Paljudele oli see vägagi raske aasta.
Säilitagem siiski rahulik meel ja olgem üksteisele toeks.
Kätte on jõudnud aeg, kus HEA SÕNA on suurema väärtusega kui ehk oskasime varem hinnata.
Soovin teile kõigile rahulikke jõule, toredat aastavahetust ja palju häid sõnu!
Merike Viilup
Naistoimetajate ühenduse eesistuja
***
reede, 4. detsember 2009
Andke mulle muuseum ja ma täidan selle (Pablo Picasso)
Meie Maa ja Hiiu Leht
Merike Viilup
november 2009
Kahekümnenda sajandi kunstimaailma suurkuju Pablo Picasso (1881-1973) tööde kordumatu ja ainulaadne väljapanek on Ateneumi kunstimuuseumis Helsingis avatud juba poolteist kuud, kuid külastajate vähesuse üle näituse korraldajad kurta ei saa. Avamispäevade tunglemist ja mitmetunniseid piletijärjekordi enam küll pole, kuid isegi argisel keskpäeval on poolhämarad kunstisaalid Picasso loomingu nautlejaist tulvil.
Tullakse üksiti ja kaksiti, tullakse grupiti ja klassiti. Tullakse lähemalt ja kaugemalt, tullakse hulgakesi ka Soome lahe lõunakaldalt, sest sellises ulatuses ja mahus väljapanekut sedavõrd erakordse ande ja töövõimega kunstnikult pole Helsingis varem nähtud ja vaevalt veel kunagi ka näha saab. Isegi kogu Skandinaavias mitte.
Näitusel eksponeeritud töid on kahesaja ringis. See on üsna terviklik ülevaade viljaka looja kõikidest eluperioodidest ja loomingu mitmekülgsusest – maalid, graafika, skulptuurid, fotod … kubism, klassitsism, sürrealism ja mida kõike veel. Väljapanek on pärit Pariisi Picasso muuseumist ja jõudis sellises mahus Helsingisse vaid tänu kodumuuseumis alanud kahe aastasele remondile. Põhjalike ümberehituste ja moderniseerimistööde käigus suurendatakse ekspositsioonipinda kahekordseks.
Pärast Helsingit on võimalik sama näitust näha veel vaid Venemaal, Austraalias ja USA-s.
Kuigi Picasso töödega võivad uhkeldada paljud muuseumid ja kunstikollektsionäärid üle terve maailma, on Pariisi Picasso muuseumi valduses olev kogu absoluutselt ainulaadne. Sinna kuuluvad vaid need teosed, mida kunstnik pidas kõige tähtsamateks ja seetõttu jättis need endale. Pärast kunstniku surma annetasid pärijad erakordse väärtusega kogu riigile.
Kokku hinnatakse Picasso loomepärandiks ligikaudu 50000 teost. Vaid lihtne arvutus näitab, et kõrge vanuseni elanud kunstnikul valmis keskmiselt 2-3 tööd päevas. Kunstiajaloolastele on tema meeletu töövõime jäänud siiani suureks salapäraks. Jääb üle vaid imestada, kuidas sellise tempo kõrvalt suutis ta veel pidada arvukaid naissuhteid.
Tõeliselt vitaalne mees, täisnimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz y Picasso oli nii meedia kui naiste lemmik. Kuigi ta oli ametlikult abielus vaid venelannast baleriiniga oli tal elu jooksul ohtralt teisigi muusasid. Kunstniku hoogne eluviis kajastub ka tema loomingus. Mitmekülgse ja laiahaardelise mehena jõudis ta üles astuda isegi filmides, kus ta küll peamiselt mängis iseennast.
Kel vähegi põhjanaabrite juurde asja, kannatab ohverdada mõni tund ja 16 eurot selle suurepärase näituse külastamiseks, sest nagu öeldud, oma silm on kuningas ja kulutatud aeg ning raha on tõesti seda väärt. Hea õnne korral võib aga võita lausa ehtsa Picasso graafilise töö väärtusega 14000 eurot. Nii vähemalt lubab Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat, kui täita Ateneumis vastav loosikupong. Näitus jääb avatuks kuni 6. jaanuarini.
Fotode allkiri:
Ateneumi sissekäigu juures aitavad kunstihuvilisele õiget meeleolu kujundada kirkalt üle võõbatud tänavapingid ja suuremõõdulised reklaamkuubid, mis annavad aimu Picassost kui 20. sajandi kubismi rajajast.
Tullakse üksiti ja kaksiti, tullakse grupiti ja klassiti. Tullakse lähemalt ja kaugemalt, tullakse hulgakesi ka Soome lahe lõunakaldalt, sest sellises ulatuses ja mahus väljapanekut sedavõrd erakordse ande ja töövõimega kunstnikult pole Helsingis varem nähtud ja vaevalt veel kunagi ka näha saab. Isegi kogu Skandinaavias mitte.
Näitusel eksponeeritud töid on kahesaja ringis. See on üsna terviklik ülevaade viljaka looja kõikidest eluperioodidest ja loomingu mitmekülgsusest – maalid, graafika, skulptuurid, fotod … kubism, klassitsism, sürrealism ja mida kõike veel. Väljapanek on pärit Pariisi Picasso muuseumist ja jõudis sellises mahus Helsingisse vaid tänu kodumuuseumis alanud kahe aastasele remondile. Põhjalike ümberehituste ja moderniseerimistööde käigus suurendatakse ekspositsioonipinda kahekordseks.
Pärast Helsingit on võimalik sama näitust näha veel vaid Venemaal, Austraalias ja USA-s.
Kuigi Picasso töödega võivad uhkeldada paljud muuseumid ja kunstikollektsionäärid üle terve maailma, on Pariisi Picasso muuseumi valduses olev kogu absoluutselt ainulaadne. Sinna kuuluvad vaid need teosed, mida kunstnik pidas kõige tähtsamateks ja seetõttu jättis need endale. Pärast kunstniku surma annetasid pärijad erakordse väärtusega kogu riigile.
Kokku hinnatakse Picasso loomepärandiks ligikaudu 50000 teost. Vaid lihtne arvutus näitab, et kõrge vanuseni elanud kunstnikul valmis keskmiselt 2-3 tööd päevas. Kunstiajaloolastele on tema meeletu töövõime jäänud siiani suureks salapäraks. Jääb üle vaid imestada, kuidas sellise tempo kõrvalt suutis ta veel pidada arvukaid naissuhteid.
Tõeliselt vitaalne mees, täisnimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz y Picasso oli nii meedia kui naiste lemmik. Kuigi ta oli ametlikult abielus vaid venelannast baleriiniga oli tal elu jooksul ohtralt teisigi muusasid. Kunstniku hoogne eluviis kajastub ka tema loomingus. Mitmekülgse ja laiahaardelise mehena jõudis ta üles astuda isegi filmides, kus ta küll peamiselt mängis iseennast.
Kel vähegi põhjanaabrite juurde asja, kannatab ohverdada mõni tund ja 16 eurot selle suurepärase näituse külastamiseks, sest nagu öeldud, oma silm on kuningas ja kulutatud aeg ning raha on tõesti seda väärt. Hea õnne korral võib aga võita lausa ehtsa Picasso graafilise töö väärtusega 14000 eurot. Nii vähemalt lubab Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat, kui täita Ateneumis vastav loosikupong. Näitus jääb avatuks kuni 6. jaanuarini.
Fotode allkiri:
Ateneumi sissekäigu juures aitavad kunstihuvilisele õiget meeleolu kujundada kirkalt üle võõbatud tänavapingid ja suuremõõdulised reklaamkuubid, mis annavad aimu Picassost kui 20. sajandi kubismi rajajast.
kolmapäev, 2. detsember 2009
Maalisalong Picasso jälgedes 3.-5. detsember Suur-Karja 18
Tere, kallid kaastoimetajad!
Helsingis Picasso näitust vaatamas käies tekkis idee võtta detsembris mõneks päevaks aeg maha ja "maalida nagu Picasso".
Üürisime kolmeks päevaks endise ilusalongi ruumid "Sõpruse" kino kõrval Suur Karja 18.
Et esimene advent on lähedal, teeme ettepaneku ühendada kogu ettevõtmine meie traditsioonilise jõuluõhtuga.
Üürisime kolmeks päevaks endise ilusalongi ruumid "Sõpruse" kino kõrval Suur Karja 18.
Et esimene advent on lähedal, teeme ettepaneku ühendada kogu ettevõtmine meie traditsioonilise jõuluõhtuga.
Niisiis kuulutame välja:
3.-5. detsembril toimub naistoimetajate maalisalong "Maali nagu Picasso".
Uksed avatud kõigil päevadel alates kella 11, oma vahendid kaasa.
Salongi perenaine on Ljuda.
Ja
5. detsembril algusega kell 15 SALONGIJÕULUD.
Osalemistasu maalijatele (üürihinna katmiseks) 100 kr ja pidulistele 25 kr.
Peoõhtule palume igaühel kaasa võtta jõulukaunistusi, küünlaid, head-paremat lauakese katmiseks ja üks loosipakike, mida punase mütsiga vana kotti pista.
Andke aga lahkesti teada, kes on tulemas. Kes ise maalida ei taha, võib kunstnikke vaatamas käia.
Teadaandmine ja info tel. 55629010 Aita, 5045400 Merike, 55654066 Ljuda
****
Soolisus tänapäeva Eesti haridussüsteemis
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ja Eesti Haridusfoorum kutsuvad seminarile „Soolisus tänapäeva Eesti haridussüsteemis“. Seminar toimub 9. detsembril 2009Hotell Olümpia konverentsikeskuses.
Üritus on tasuta ning kõik huvilised on oodatud. Palume osavõtust teatada mailiaadressil enut@enut.ee hiljemalt 7. detsembriks.
Vaata seminari kutset ja kava pdf failina siit.
KAVA
10.00 – 10.30 Kogunemine ja tervituskohv
10.30 – 10.45 Avasõnad ja sissejuhatusReet Laja, ENUTi juhatuse esinaine
10.45 – 11.15 Soolisus koolis – tähelepanekuid vaatlustest ja õpetajatega vestlustest Elo-Maria Roots, Kasvatusteaduste Instituudi magistrant
11.15 – 12.30 Sugu kolmes Eesti ajalooõpikus – uurimistulemuste tutvustusKadri Aavik, ENUTi projektijuht
12.30 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.00 Õpikute sobivusest või mittesobivusest õpilasteleRaivo Juurak, Õpetajate Lehe toimetaja
14.00 – 14.30 Soolisuse konstrueerimine koolikultuurisTiiu Kuurme, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi õppejõud
14.30 – 15.00 Seksuaalhariduse teemad ja sooline diskursus põhikooli II ja III kooliastme inimeseõpetuse õpikutes 2008/2009 õppeaastal Keit Fomotškin, Tartu Ülikool
15.00 – 15.30 Arutelu ja kokkuvõte
Seminari rahastab Friedrich Eberti Fond ja toetavad Avatud Eesti Fondi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Üritus on tasuta ning kõik huvilised on oodatud. Palume osavõtust teatada mailiaadressil enut@enut.ee hiljemalt 7. detsembriks.
Vaata seminari kutset ja kava pdf failina siit.
KAVA
10.00 – 10.30 Kogunemine ja tervituskohv
10.30 – 10.45 Avasõnad ja sissejuhatusReet Laja, ENUTi juhatuse esinaine
10.45 – 11.15 Soolisus koolis – tähelepanekuid vaatlustest ja õpetajatega vestlustest Elo-Maria Roots, Kasvatusteaduste Instituudi magistrant
11.15 – 12.30 Sugu kolmes Eesti ajalooõpikus – uurimistulemuste tutvustusKadri Aavik, ENUTi projektijuht
12.30 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.00 Õpikute sobivusest või mittesobivusest õpilasteleRaivo Juurak, Õpetajate Lehe toimetaja
14.00 – 14.30 Soolisuse konstrueerimine koolikultuurisTiiu Kuurme, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi õppejõud
14.30 – 15.00 Seksuaalhariduse teemad ja sooline diskursus põhikooli II ja III kooliastme inimeseõpetuse õpikutes 2008/2009 õppeaastal Keit Fomotškin, Tartu Ülikool
15.00 – 15.30 Arutelu ja kokkuvõte
Seminari rahastab Friedrich Eberti Fond ja toetavad Avatud Eesti Fondi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital
esmaspäev, 23. november 2009
Konverents „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu MTÜ
Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi“
Pressiteade
23.nov.2009
Kolmapäeval, 25. novembril kell 12.00 toimub Meriton Grand Hotel Tallinnas konverents teemal: „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”, millega tähistatakse rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.
Konverentsil antakse ülevaade perevägivalla all kannatavatele naistele abiandmise hetkeseisust Eestis ja käsitletakse meedia võimalusi avaliku arvamuse kujundamisel ning hoiakute muutmisel.
Konverentsile on oodatud Riigikogu ja sotsiaalkomisjonide liikmed, sotsiaal- ja tervishoiuametnikud, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, politsei, ülikoolide ja ajakirjanduse esindajad, lähisuhtevägivalla naisohvreid abistavate organisatsioonide ning naisorganisatsioonide esindajad.
Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla probleemistiku käsitlemine maailmas aktiviseerunud. Enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentides on loodud naistevastase vägivallaga tegelevad ühendused. 2008.a. veebruaris algatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kampaania „Koostöös lõpetame naistevastase vägivalla , mis on planeeritud pikemaks perioodiks ja mille eesmärgiks on lõpetada naiste ja tütarlaste vastane vägivald kõikjal maailmas.
Eestis on perevägivalla teema olnud seni alatähtsustatud. Valitsus ei ole pööranud tähelepanu Euroopa Nõukogu soovitustele. Varjupaigad on alarahastatud ja puudub võimalus kõikidele abivajajatele pakkuda tasuta psühholoogilist ning juriidilist nõustamist.
Probleemide tõstatamisega püüame mõjutada hoiakuid ühiskonnas ja riigivõimu tasandil, pöörata tähelepanu kitsaskohtadele seadusandluses ja õigussüsteemis ning seeläbi aidata kaasa vägivalla vähenemisele.
Konverentsi lõpus tehakse pöördumine Riigikogu ja valitsuse poole. Lisainfo Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja, tel. 5264697, http://www.naisteabi.ee/
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu(www.naisteabi.ee) on 2005.a. loodud organisatsioon, kelle tegevuse esmaseks eesmärgiks on abistada lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi (vajadusel koos lastega) ning aidata neil välja tulla vägivallaringist.
MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühing “Ohvriabi“ on loodud 1994. a. Ühingu peaeesmärgiks on kuritegevuse või õnnetuse läbi kannatanud inimeste toetamine ja sotsiaalhoolekande arendamine Eestis. 2002. aastast kuulub ühing “Ohvriabi” kuriteoohvritele teenuseid osutavate organisatsioonide rahvusvahelisse võrgustikku European Forum for Victim Services.
Konverents
“Naistevastane vägivald.
Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”
Rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval,
25. novembril 2009 kell 12.00
Grand Meriton Hotel Tallinnas
Asukoht: Toompuiestee 27 (Toompuiestee – Paldiski mnt. nurk) Tammsaare saal, 8. korrus
11.30 - 12.00 Osalejate registreerimine
12.00 – 12.20 Konverentsi avamine
Avasõnad
- Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
- Kai Raamat, ürituse toetaja Philip Morris Eesti OÜ esindaja
I paneel – naistevastane vägivald ja seadusandlus
Moderaator: Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant
12.25 – 14.30 Ettekanded:
„Lapse õiguste kaitse algab tema emast – naistevastane vägivald – kelle
mure?”
- Evelyn Sepp, Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesinaine
„Euroopa Nõukogu soovitused ja perevägivalla all kannatavate naiste abisaamise võimalused Eestis”
- Inga Mikiver, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse esinaine
„Perevägivalla all kannatavatele naistele juriidilise abi andmise käigus ilmnenud kitsaskohad seadusandluses ja õiguskaitsesüsteemis”
- Kairit Leibold, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juriidiline nõustaja
„Ohvriabi seadus, vajadused ja väljakutsed”
- Avo Üprus, Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu “Ohvriabi” nõukogu liige, regionaalministri nõunik
„Rehabilitatsiooniprogrammid vägivaldsetele meestele Eestis”
- Velda Veia, MTÜ Vägivallast Vabaks juhatuse esinaine
„Riik turvatunde tagajana – haavatavate kaitsmise strateegia”
- Angela Olt, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu liige
14.30 – 15.00 Kohvipaus
15.00 – 16.30 II paneel – meedia ja avalik arvamus
Moderaatorid:
Merike Viilup, MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse eesistuja
Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja
Ettekanded:
„Kas ja kuidas saab meedia aidata?”
- Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja
„Rahu, ainult rahu meediaga suheldes”
- Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant
„Naistevastane vägivald ja tehnoloogia”
- Anto Veldre, Cert.ee infoturbe spetsialist
„Meedia võimalused seoses naistevastase vägivallaga”
- Merike Viilup, Eesti Naistoimetajate ühenduse eesistuja
16.30 – 16.45 MTÜ-de pöördumine Riigikogu poole
16.45 – 17.00 Lõpetamine
Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi“
Pressiteade
23.nov.2009
Kolmapäeval, 25. novembril kell 12.00 toimub Meriton Grand Hotel Tallinnas konverents teemal: „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”, millega tähistatakse rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.
Konverentsil antakse ülevaade perevägivalla all kannatavatele naistele abiandmise hetkeseisust Eestis ja käsitletakse meedia võimalusi avaliku arvamuse kujundamisel ning hoiakute muutmisel.
Konverentsile on oodatud Riigikogu ja sotsiaalkomisjonide liikmed, sotsiaal- ja tervishoiuametnikud, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, politsei, ülikoolide ja ajakirjanduse esindajad, lähisuhtevägivalla naisohvreid abistavate organisatsioonide ning naisorganisatsioonide esindajad.
Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla probleemistiku käsitlemine maailmas aktiviseerunud. Enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentides on loodud naistevastase vägivallaga tegelevad ühendused. 2008.a. veebruaris algatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kampaania „Koostöös lõpetame naistevastase vägivalla , mis on planeeritud pikemaks perioodiks ja mille eesmärgiks on lõpetada naiste ja tütarlaste vastane vägivald kõikjal maailmas.
Eestis on perevägivalla teema olnud seni alatähtsustatud. Valitsus ei ole pööranud tähelepanu Euroopa Nõukogu soovitustele. Varjupaigad on alarahastatud ja puudub võimalus kõikidele abivajajatele pakkuda tasuta psühholoogilist ning juriidilist nõustamist.
Probleemide tõstatamisega püüame mõjutada hoiakuid ühiskonnas ja riigivõimu tasandil, pöörata tähelepanu kitsaskohtadele seadusandluses ja õigussüsteemis ning seeläbi aidata kaasa vägivalla vähenemisele.
Konverentsi lõpus tehakse pöördumine Riigikogu ja valitsuse poole. Lisainfo Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja, tel. 5264697, http://www.naisteabi.ee/
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu(www.naisteabi.ee) on 2005.a. loodud organisatsioon, kelle tegevuse esmaseks eesmärgiks on abistada lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi (vajadusel koos lastega) ning aidata neil välja tulla vägivallaringist.
MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühing “Ohvriabi“ on loodud 1994. a. Ühingu peaeesmärgiks on kuritegevuse või õnnetuse läbi kannatanud inimeste toetamine ja sotsiaalhoolekande arendamine Eestis. 2002. aastast kuulub ühing “Ohvriabi” kuriteoohvritele teenuseid osutavate organisatsioonide rahvusvahelisse võrgustikku European Forum for Victim Services.
Konverents
“Naistevastane vägivald.
Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”
Rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval,
25. novembril 2009 kell 12.00
Grand Meriton Hotel Tallinnas
Asukoht: Toompuiestee 27 (Toompuiestee – Paldiski mnt. nurk) Tammsaare saal, 8. korrus
11.30 - 12.00 Osalejate registreerimine
12.00 – 12.20 Konverentsi avamine
Avasõnad
- Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
- Kai Raamat, ürituse toetaja Philip Morris Eesti OÜ esindaja
I paneel – naistevastane vägivald ja seadusandlus
Moderaator: Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant
12.25 – 14.30 Ettekanded:
„Lapse õiguste kaitse algab tema emast – naistevastane vägivald – kelle
mure?”
- Evelyn Sepp, Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesinaine
„Euroopa Nõukogu soovitused ja perevägivalla all kannatavate naiste abisaamise võimalused Eestis”
- Inga Mikiver, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse esinaine
„Perevägivalla all kannatavatele naistele juriidilise abi andmise käigus ilmnenud kitsaskohad seadusandluses ja õiguskaitsesüsteemis”
- Kairit Leibold, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juriidiline nõustaja
„Ohvriabi seadus, vajadused ja väljakutsed”
- Avo Üprus, Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu “Ohvriabi” nõukogu liige, regionaalministri nõunik
„Rehabilitatsiooniprogrammid vägivaldsetele meestele Eestis”
- Velda Veia, MTÜ Vägivallast Vabaks juhatuse esinaine
„Riik turvatunde tagajana – haavatavate kaitsmise strateegia”
- Angela Olt, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu liige
14.30 – 15.00 Kohvipaus
15.00 – 16.30 II paneel – meedia ja avalik arvamus
Moderaatorid:
Merike Viilup, MTÜ Eesti Naistoimetajad juhatuse eesistuja
Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja
Ettekanded:
„Kas ja kuidas saab meedia aidata?”
- Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja
„Rahu, ainult rahu meediaga suheldes”
- Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant
„Naistevastane vägivald ja tehnoloogia”
- Anto Veldre, Cert.ee infoturbe spetsialist
„Meedia võimalused seoses naistevastase vägivallaga”
- Merike Viilup, Eesti Naistoimetajate ühenduse eesistuja
16.30 – 16.45 MTÜ-de pöördumine Riigikogu poole
16.45 – 17.00 Lõpetamine
esmaspäev, 16. november 2009
„What does gender equality mean for economic growth and empolyment?”
lühikokkuvõtte Rootsi eesistujamaa soolise võrdõiguslikkuse ja majanduskasvu seoste teemalisest konverentsist 15.-16. oktoobril Stockholmis
Konverentsi kodulehekülg koos ettekannetega: http://www.se2009.eu/en/meetings_news/2009/10/15/what_does_gender_equality_mean_for_economic_growth_and_employment
Lähtuvalt konverentsi pealkirjast, oli põhirõhk Euroopas valitseval majandusolukorral ja sellel, kuidas oleks võimalik olukorda parandada soolise võrdõiguslikkuse seisukohast. Tõdeti, et naised on hetkel kasutamata kõrgelt haritud ressurss – hetkel moodustab EL-i keskmisest majanduskasvust naiste panus vaid ühe neljandiku.
Konverentsil käsitletud teemad puudutasid naiste tööhõivet, soolist palgalõhet ja tööturu segregatsiooni. Samuti peatuti kodutööde jaotusel, lastehoiu ja vanuritehoolduse teenuste probleemidel ehk naiste „teisel vahetusel” lisaks päevatööle.
Üks konverentsi põhiteese oli, et soolise võrdõiguslikkuse edendamist ei tohiks vaadelda kui kulutust ja teemat, millega ei ole vaja raskel ajal tegelda, vaid kui investeeringut kriisist väljumiseks ning sellele järgneva majanduskasvu jaoks.
Tutvustati kolme dokumenti (kaasatoodud materjalide nimekirjas tumedalt), millest üks puudutab Lissaboni jätkustrateegia dokumendi koostamist 2010. aastal.
OLULISED SEISUKOHAD, mida ettekannetes välja toodi:
- naised on hetkel tööturul kõrgelt haritud, aga kasutamata ressurss
- majanduskriisist väljumisel on oluline mitte tagasi langeda vanadesse süsteemidesse, vaja on sotsiaalset innovatsiooni (suurendada naiste tööhõivet, vähendada tööturu segregeeritust)
- kriisi ajal on oluline riigi panus sotsiaalsektorisse, seal tehtavad kärped mõjutavad naisi rohkem (sissetulek nagunii on madalam kui meestel)
- kvaliteetsed hooldusteenused (nii lastehoid kui vanuritehooldus) on olulised tegurid naiste tööhõive suurendamisel
- sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdne kohtlemine ei ole inimeste individuaalne, vaid strukturaalne probleem
Sotrsiaalministeerium
****
Konverentsi kodulehekülg koos ettekannetega: http://www.se2009.eu/en/meetings_news/2009/10/15/what_does_gender_equality_mean_for_economic_growth_and_employment
Lähtuvalt konverentsi pealkirjast, oli põhirõhk Euroopas valitseval majandusolukorral ja sellel, kuidas oleks võimalik olukorda parandada soolise võrdõiguslikkuse seisukohast. Tõdeti, et naised on hetkel kasutamata kõrgelt haritud ressurss – hetkel moodustab EL-i keskmisest majanduskasvust naiste panus vaid ühe neljandiku.
Konverentsil käsitletud teemad puudutasid naiste tööhõivet, soolist palgalõhet ja tööturu segregatsiooni. Samuti peatuti kodutööde jaotusel, lastehoiu ja vanuritehoolduse teenuste probleemidel ehk naiste „teisel vahetusel” lisaks päevatööle.
Üks konverentsi põhiteese oli, et soolise võrdõiguslikkuse edendamist ei tohiks vaadelda kui kulutust ja teemat, millega ei ole vaja raskel ajal tegelda, vaid kui investeeringut kriisist väljumiseks ning sellele järgneva majanduskasvu jaoks.
Tutvustati kolme dokumenti (kaasatoodud materjalide nimekirjas tumedalt), millest üks puudutab Lissaboni jätkustrateegia dokumendi koostamist 2010. aastal.
OLULISED SEISUKOHAD, mida ettekannetes välja toodi:
- naised on hetkel tööturul kõrgelt haritud, aga kasutamata ressurss
- majanduskriisist väljumisel on oluline mitte tagasi langeda vanadesse süsteemidesse, vaja on sotsiaalset innovatsiooni (suurendada naiste tööhõivet, vähendada tööturu segregeeritust)
- kriisi ajal on oluline riigi panus sotsiaalsektorisse, seal tehtavad kärped mõjutavad naisi rohkem (sissetulek nagunii on madalam kui meestel)
- kvaliteetsed hooldusteenused (nii lastehoid kui vanuritehooldus) on olulised tegurid naiste tööhõive suurendamisel
- sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdne kohtlemine ei ole inimeste individuaalne, vaid strukturaalne probleem
Sotrsiaalministeerium
****
ESF programm „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010”
2010. aasta tegevused
Sotsiaalministeerium
2010. aasta on meie ESF programmi esimese perioodi viimane aasta, kus viiakse lõpule kõik tegevused. 2010. aasta kevadel asume kirjutama ka tegevuskava uue programmiperioodi (2011-2013) jaoks.
2010 tuleb tihe aasta:
Üheks suuremaks projektiks on soolise palgalõhe uuring, mida teostavad poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti rakendusuuringute keskus Centar. Uuring valmib etappide kaupa: (1) teoreetiline ülevaade, (2) statistiline analüüs, (3) juhtumiuuring ettevõtete palgapoliitikast ja (4) poliitikasoovituste koostamine. Uuringu tulemustest valmib Sotsiaalministeeriumi toimetiste sarja artiklikogumik 2010. aasta lõpus.
Teise uurimisprojektina on valmimas järjekordne soolise võrdõiguslikkuse monitooring, mille kohta valmivad kokkuvõtlik poliitikaanalüüsi toimetis ja ka põhjalik uuringuraport 2010. aasta suvel.
Veel käesoleva aasta lõpus kuulutab ministeerium välja riigihanke meediakampaania läbiviimiseks, mille eesmärgiks on tuua tähelepanu naiste ja meeste ebavõrdsele kohtlemisele tööturul ning tööturu segregatsioonile. Kampaania eeldatav toimumise aeg on veebruar-november 2010 (selgub täpsemalt pärast pakkumuste laekumist).
Väga suure tööna oleme ette võtnud analüütilise artiklikogumiku „Teel tasakaalustatud ühiskonda II” väljaandmise. See suur projekt hõlmab üle kolmekümne inimese, kellelt on tellitud kogumikku artiklid ja retsensioonid. Kogumiku toimetajad on Raili Põldsaar, Liina Järviste ja Käthlin Sander. Kogumik tõlgitakse ka vene keelde. Plaanime kogumiku avalikkusele tutvustamist 2010. aasta septembris.
Oleme võtnud eesmärgiks tutvustada avalikkusele Eestis juba kehtivat soolise võrdõiguslikkuse seadust. 2010. aasta alguses ilmub seadust tutvustav voldik, nii eesti kui vene keeles. Lisaks voldikule valmib seadustest kommenteeritud väljaanne 2010. aasta kevadel.
2010. aasta esimeses pooles toimuvad soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise koolitused avaliku sektori juhtidele ja tööotsingu- ja kohanemiskoolituste koolitajatele.
ESF programmist toetatakse jooksvalt Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku tööd.
Läbi tiheda konkursi valisime välja neli eksperti, kellest koolitatakse soolise võrdõiguslikkuse alased organisatsioonikonsultandid.
Kindlasti huvitavad mittetulundusühinguid ja organisatsioone programmi avatud taotlusvoorud. Taotlusvoorude korraldust (rahastatavate projektide teemad, sihtrühmad, mahud jm) reguleeriva määruse tekst valmib 2009 a. detsembri alguses ning see saadetakse kooskõlastamiseks ka naisorganisatsioonidele.
Sotsiaalministeerium
***
Sotsiaalministeerium
2010. aasta on meie ESF programmi esimese perioodi viimane aasta, kus viiakse lõpule kõik tegevused. 2010. aasta kevadel asume kirjutama ka tegevuskava uue programmiperioodi (2011-2013) jaoks.
2010 tuleb tihe aasta:
Üheks suuremaks projektiks on soolise palgalõhe uuring, mida teostavad poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti rakendusuuringute keskus Centar. Uuring valmib etappide kaupa: (1) teoreetiline ülevaade, (2) statistiline analüüs, (3) juhtumiuuring ettevõtete palgapoliitikast ja (4) poliitikasoovituste koostamine. Uuringu tulemustest valmib Sotsiaalministeeriumi toimetiste sarja artiklikogumik 2010. aasta lõpus.
Teise uurimisprojektina on valmimas järjekordne soolise võrdõiguslikkuse monitooring, mille kohta valmivad kokkuvõtlik poliitikaanalüüsi toimetis ja ka põhjalik uuringuraport 2010. aasta suvel.
Veel käesoleva aasta lõpus kuulutab ministeerium välja riigihanke meediakampaania läbiviimiseks, mille eesmärgiks on tuua tähelepanu naiste ja meeste ebavõrdsele kohtlemisele tööturul ning tööturu segregatsioonile. Kampaania eeldatav toimumise aeg on veebruar-november 2010 (selgub täpsemalt pärast pakkumuste laekumist).
Väga suure tööna oleme ette võtnud analüütilise artiklikogumiku „Teel tasakaalustatud ühiskonda II” väljaandmise. See suur projekt hõlmab üle kolmekümne inimese, kellelt on tellitud kogumikku artiklid ja retsensioonid. Kogumiku toimetajad on Raili Põldsaar, Liina Järviste ja Käthlin Sander. Kogumik tõlgitakse ka vene keelde. Plaanime kogumiku avalikkusele tutvustamist 2010. aasta septembris.
Oleme võtnud eesmärgiks tutvustada avalikkusele Eestis juba kehtivat soolise võrdõiguslikkuse seadust. 2010. aasta alguses ilmub seadust tutvustav voldik, nii eesti kui vene keeles. Lisaks voldikule valmib seadustest kommenteeritud väljaanne 2010. aasta kevadel.
2010. aasta esimeses pooles toimuvad soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise koolitused avaliku sektori juhtidele ja tööotsingu- ja kohanemiskoolituste koolitajatele.
ESF programmist toetatakse jooksvalt Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku tööd.
Läbi tiheda konkursi valisime välja neli eksperti, kellest koolitatakse soolise võrdõiguslikkuse alased organisatsioonikonsultandid.
Kindlasti huvitavad mittetulundusühinguid ja organisatsioone programmi avatud taotlusvoorud. Taotlusvoorude korraldust (rahastatavate projektide teemad, sihtrühmad, mahud jm) reguleeriva määruse tekst valmib 2009 a. detsembri alguses ning see saadetakse kooskõlastamiseks ka naisorganisatsioonidele.
Sotsiaalministeerium
***
reede, 13. november 2009
Justiitsministeerium ootab ettepanekuid vabaabielu reguleerimise teemal.
Pressiteade nr 105
13.11.2009
Justiitsministeerium tuletab kõigile erakondadele ja mittetulundusühingutele meelde, et ootab endiselt arvamusi ja ettepanekuid mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise teemal.
Justiitsministeeriumis valmis mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs juulikuus, mil see saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile parlamendierakondadele ning teistele asjast huvitatud organisatsioonidele, sealhulgas geiühendustele.
Justiitsministeeriumi nõuniku ja analüüsi autori Andra Olmi sõnul oli analüüsi peamiseks eesmärgiks fikseerida tänane õiguslik ja sotsiaalne olukord nn vabaabielu reguleerimise osas.
„Analüüsiga kaardistasime vabaabieluga seonduvad õiguslikud küsimused, muuhulgas näiteks kooselupartnerite positsioon pärimisõiguses, maksuõiguses ja üürisuhetes,“ selgitas Olm.
„Järgmiseks aga ootamegi sisendit edasiste tegevuste osas neilt gruppidelt, keda see valdkond enim puudutab.“
Olm nentis, et tänase päeva seisuga ei ole ministeeriumile analüüsi põhjal paraku arvestatavaid arvamusavaldusi ega ettepanekuid veel laekunud.
„Tegemist on valdkonnaga, mis puudutab väga paljusid inimesi Eestis ning seetõttu loodame väga, et erakonnad ja mittetulundusühingud esitavad meile 1. detsembriks oma mõtted ja ettepanekud selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus,“ ütles Olm.
Ministeerium saatis sel teemal erakondadele ja mittetulundusühingutele ka meeldetuletuskirja, kuna ettepanekute ja arvamuste esitamise tähtpäev on juba mõne nädala pärast.
„Loomulikult ootame analüüsis toodud võimalike tegevussuundade ning teema edasise käsitlemise osas konstruktiivseid ettepanekuid ka kõigilt teistelt asjast huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt,“ rõhutas Olm.
Analüüs on üleval justiitsministeeriumi veebilehel ning kõigile huvilistele tutvumiseks ja arutamiseks avalik ning kättesaadav siin.
Diana Kõmmus
Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee
***********************
Ministeeriumi poolt koostatud analüüs asub aadressil http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44568/Mitteabieluline+kooselu+ja+selle+iguslik+regulatsioon.pdf
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud avaldas 2007. aasta kevadel:
"Oleme läbinud selle ajalooetapi, kus traditsiooniline perekond on ühiskonna tuumaks. Juba aastakümneid tagasi on perekonnastruktuurid Eestis muutunud, liikudes patriarhaalsele abielule tuginevatest vabale kooselule tuginevateks. Selline kooselu nii seadusliku abielueelse kooseluvormina kui ka asendajana on üha sagedasem kogu Euroopas.
Oleme seisukohal, et perepoliitikate arendamine peaks kaasas käima perekondades toimuvate strukturaalsete muudatustega ja võrdselt abielul baseeruva kooseluga käsitlema vabakooselusid ning perekonnataolisi kooslusi ( näiteks 3 põlvkonna lapsed-vanemad)."
ENÜ kujundab seisukohad pühapäeval, 15. nov. koosolekul. Oma ettepanekud saate koosolekule arutamiseks esitada homse päeva jooksul.
Merike Viilup
13.11.2009
Justiitsministeerium tuletab kõigile erakondadele ja mittetulundusühingutele meelde, et ootab endiselt arvamusi ja ettepanekuid mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise teemal.
Justiitsministeeriumis valmis mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs juulikuus, mil see saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile parlamendierakondadele ning teistele asjast huvitatud organisatsioonidele, sealhulgas geiühendustele.
Justiitsministeeriumi nõuniku ja analüüsi autori Andra Olmi sõnul oli analüüsi peamiseks eesmärgiks fikseerida tänane õiguslik ja sotsiaalne olukord nn vabaabielu reguleerimise osas.
„Analüüsiga kaardistasime vabaabieluga seonduvad õiguslikud küsimused, muuhulgas näiteks kooselupartnerite positsioon pärimisõiguses, maksuõiguses ja üürisuhetes,“ selgitas Olm.
„Järgmiseks aga ootamegi sisendit edasiste tegevuste osas neilt gruppidelt, keda see valdkond enim puudutab.“
Olm nentis, et tänase päeva seisuga ei ole ministeeriumile analüüsi põhjal paraku arvestatavaid arvamusavaldusi ega ettepanekuid veel laekunud.
„Tegemist on valdkonnaga, mis puudutab väga paljusid inimesi Eestis ning seetõttu loodame väga, et erakonnad ja mittetulundusühingud esitavad meile 1. detsembriks oma mõtted ja ettepanekud selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus,“ ütles Olm.
Ministeerium saatis sel teemal erakondadele ja mittetulundusühingutele ka meeldetuletuskirja, kuna ettepanekute ja arvamuste esitamise tähtpäev on juba mõne nädala pärast.
„Loomulikult ootame analüüsis toodud võimalike tegevussuundade ning teema edasise käsitlemise osas konstruktiivseid ettepanekuid ka kõigilt teistelt asjast huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt,“ rõhutas Olm.
Analüüs on üleval justiitsministeeriumi veebilehel ning kõigile huvilistele tutvumiseks ja arutamiseks avalik ning kättesaadav siin.
Diana Kõmmus
Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee
***********************
Ministeeriumi poolt koostatud analüüs asub aadressil http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44568/Mitteabieluline+kooselu+ja+selle+iguslik+regulatsioon.pdf
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud avaldas 2007. aasta kevadel:
"Oleme läbinud selle ajalooetapi, kus traditsiooniline perekond on ühiskonna tuumaks. Juba aastakümneid tagasi on perekonnastruktuurid Eestis muutunud, liikudes patriarhaalsele abielule tuginevatest vabale kooselule tuginevateks. Selline kooselu nii seadusliku abielueelse kooseluvormina kui ka asendajana on üha sagedasem kogu Euroopas.
Oleme seisukohal, et perepoliitikate arendamine peaks kaasas käima perekondades toimuvate strukturaalsete muudatustega ja võrdselt abielul baseeruva kooseluga käsitlema vabakooselusid ning perekonnataolisi kooslusi ( näiteks 3 põlvkonna lapsed-vanemad)."
ENÜ kujundab seisukohad pühapäeval, 15. nov. koosolekul. Oma ettepanekud saate koosolekule arutamiseks esitada homse päeva jooksul.
Merike Viilup
kolmapäev, 11. november 2009
MTÜ Eesti Naistoimetajad põhikiri
Eesti Naistoimetajad
Põhikiri
1. Üldsätted
1.1. Mittetulundusühing, nimetusega Eesti Naistoimetajad (edaspidi Naistoimetajad) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud iseseisev kasumit mittetaotlev organisatsioon, kes tegutseb heategevuslikult ja avalikes huvides.
1.2. Naistoimetajate asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Naistoimetajate eesmärgid on:
1.3.1. aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel;
1.3.2. väärtustada ajakirjanduskultuuri;
1.3.3. arendada koostööd naisorganisatsioonidega;
1.3.4. edendada liikmete loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd ajakirjanike vahel;
1.3.5. kaasa rääkida ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises;
1.3.6. väärtustada Eesti ajakirjandusajalugu.
1.4. Naistoimetajate põhitegevused on:
1.4.1. erialateabe jagamine ja kutseoskuste täiendamine;
1.4.2. koolituste ja konverentside korraldamine;
1.4.3. kirjastustegevus;
1.4.4. Hea Sõna auhinna väljaandmine;
1.4.5. multimeedia ja veebirakenduste õpe.
2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord
2.1. Naistoimetajate liikmeks võib olla iga Eestiga seotud isik, kes on töötanud või töötab ajakirjanduses või raamatutoimetajana ja kes soovib tegutseda kooskõlas Naistoimetajate eesmärkidega.
2.2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus kahe liikme soovituse alusel.
2.3. Naistoimetajate liikmest väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.4. Naistoimetajate liikme võib Naistoimetajatest välja arvata juhatuse otsusega, kui Naistoimetajate liige ei ole täitnud põhikirjast tulenevaid kohustusi.
2.5. Naistoimetajate liikme väljaarvamise otsustab ühenduse juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Sellel liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuse koosolekul. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.
2.6. Naistoimetajate juhatuse poolt välja arvatud liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist järgmisel Naistoimetajate üldkoosolekul.
3. Liikmete õigused ja kohustused
3.1. Naistoimetajate liikmel on õigus:
3.1.1. osaleda hääleõigusega Naistoimetajate üldkoosolekul;
3.1.2. olla valitud Naistoimetajate juhtorganite liikmeks;
3.1.3. saada Naistoimetajate juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Naistoimetajate tegevuse kohta.
3.2. Naistoimetajate liige on kohustatud:
3.2.1. järgima Naistoimetajate tegevuses osalemisel põhikirja ja Naistoimetajate juhtorganite otsuseid;
3.2.2. tasuma määratud liikmemaksu;
3.2.3. teatama Naistoimetajate juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks nõutavad andmed;
3.2.4. tasuma Naistoimetajate liikmemaksu aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta keskel.
3.3. liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib Naistoimetajate liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.
4. Üldkoosolek
4.1. Naistoimetajate kõrgeimaks võimuorganiks on ühenduse üldkoosolek, millel igal Naistoimetajate liikmel on üks hääl.
4.2. Naistoimetajate üldkoosoleku pädevuses on:
4.2.1. põhikirja muutmine (vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.2. eesmärgi muutmine (vajalik 9/10 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.3. juhatuse liikmete ja Naistoimetajate eesistuja määramine;
4.2.4. revisjoni/sisekontrolli määramine;
4.2.5. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Naistoimetajate esindaja määramine;
4.2.6. Naistoimetajatele kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
4.2.7. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.3. Naistoimetajate üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas:
4.3.1. aastaaruande kinnitamiseks;
4.3.2. seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui Naistoimetajate huvid seda nõuavad.
4.4. Naistoimetajate kokkukutsumiseks avaldab Naistoimetajate juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra või saadab igale Naistoimetajate liikmele 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate e-postiga.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt pool Naistoimetajate liikmetest.
4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Naistoimetajate liikmetest või nende esindajatest.
5. Juhatus
5.1. Naistoimetajate tegevust korraldab ja seda esindab juhatus, milles on 3-5 liiget.
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse üheks aastaks.
5.3. Naistoimetajate nimel üle 30 000 krooni suuruste tehingute sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.
5.4. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälte enamus.
6. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine
6.1. Naistoimetajate ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduse järgi.
6.2. Naistoimetajate likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku määratud isikud.
6.3. Naistoimetajate likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Kinnitatud Eesti Naistoimetajate
asutamiskoosolekul 5. mai 2009.a.
Esimesel üldkoosolekul otsustati valida 3-liikmeline juhatus koosseisus Aita Nurga (juhatuse liige), Piret Mäeniit (eesistuja asetäitja) ja Merike Viilup (eesistuja). Sisekontrolliks valiti Madli Vitismann. Volituste kehtimise aeg on vastavalt põhikirjale üks aasta.
****
Põhikiri
1. Üldsätted
1.1. Mittetulundusühing, nimetusega Eesti Naistoimetajad (edaspidi Naistoimetajad) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud iseseisev kasumit mittetaotlev organisatsioon, kes tegutseb heategevuslikult ja avalikes huvides.
1.2. Naistoimetajate asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Naistoimetajate eesmärgid on:
1.3.1. aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel;
1.3.2. väärtustada ajakirjanduskultuuri;
1.3.3. arendada koostööd naisorganisatsioonidega;
1.3.4. edendada liikmete loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd ajakirjanike vahel;
1.3.5. kaasa rääkida ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises;
1.3.6. väärtustada Eesti ajakirjandusajalugu.
1.4. Naistoimetajate põhitegevused on:
1.4.1. erialateabe jagamine ja kutseoskuste täiendamine;
1.4.2. koolituste ja konverentside korraldamine;
1.4.3. kirjastustegevus;
1.4.4. Hea Sõna auhinna väljaandmine;
1.4.5. multimeedia ja veebirakenduste õpe.
2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord
2.1. Naistoimetajate liikmeks võib olla iga Eestiga seotud isik, kes on töötanud või töötab ajakirjanduses või raamatutoimetajana ja kes soovib tegutseda kooskõlas Naistoimetajate eesmärkidega.
2.2. Naistoimetajate liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus kahe liikme soovituse alusel.
2.3. Naistoimetajate liikmest väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.4. Naistoimetajate liikme võib Naistoimetajatest välja arvata juhatuse otsusega, kui Naistoimetajate liige ei ole täitnud põhikirjast tulenevaid kohustusi.
2.5. Naistoimetajate liikme väljaarvamise otsustab ühenduse juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Sellel liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuse koosolekul. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.
2.6. Naistoimetajate juhatuse poolt välja arvatud liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist järgmisel Naistoimetajate üldkoosolekul.
3. Liikmete õigused ja kohustused
3.1. Naistoimetajate liikmel on õigus:
3.1.1. osaleda hääleõigusega Naistoimetajate üldkoosolekul;
3.1.2. olla valitud Naistoimetajate juhtorganite liikmeks;
3.1.3. saada Naistoimetajate juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Naistoimetajate tegevuse kohta.
3.2. Naistoimetajate liige on kohustatud:
3.2.1. järgima Naistoimetajate tegevuses osalemisel põhikirja ja Naistoimetajate juhtorganite otsuseid;
3.2.2. tasuma määratud liikmemaksu;
3.2.3. teatama Naistoimetajate juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks nõutavad andmed;
3.2.4. tasuma Naistoimetajate liikmemaksu aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta keskel.
3.3. liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib Naistoimetajate liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.
4. Üldkoosolek
4.1. Naistoimetajate kõrgeimaks võimuorganiks on ühenduse üldkoosolek, millel igal Naistoimetajate liikmel on üks hääl.
4.2. Naistoimetajate üldkoosoleku pädevuses on:
4.2.1. põhikirja muutmine (vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.2. eesmärgi muutmine (vajalik 9/10 üldkoosolekul osalenute poolthäälte arvust);
4.2.3. juhatuse liikmete ja Naistoimetajate eesistuja määramine;
4.2.4. revisjoni/sisekontrolli määramine;
4.2.5. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Naistoimetajate esindaja määramine;
4.2.6. Naistoimetajatele kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
4.2.7. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.3. Naistoimetajate üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas:
4.3.1. aastaaruande kinnitamiseks;
4.3.2. seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui Naistoimetajate huvid seda nõuavad.
4.4. Naistoimetajate kokkukutsumiseks avaldab Naistoimetajate juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra või saadab igale Naistoimetajate liikmele 2 nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate e-postiga.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt pool Naistoimetajate liikmetest.
4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Naistoimetajate liikmetest või nende esindajatest.
5. Juhatus
5.1. Naistoimetajate tegevust korraldab ja seda esindab juhatus, milles on 3-5 liiget.
5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse üheks aastaks.
5.3. Naistoimetajate nimel üle 30 000 krooni suuruste tehingute sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.
5.4. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälte enamus.
6. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine
6.1. Naistoimetajate ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduse järgi.
6.2. Naistoimetajate likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku määratud isikud.
6.3. Naistoimetajate likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Kinnitatud Eesti Naistoimetajate
asutamiskoosolekul 5. mai 2009.a.
Esimesel üldkoosolekul otsustati valida 3-liikmeline juhatus koosseisus Aita Nurga (juhatuse liige), Piret Mäeniit (eesistuja asetäitja) ja Merike Viilup (eesistuja). Sisekontrolliks valiti Madli Vitismann. Volituste kehtimise aeg on vastavalt põhikirjale üks aasta.
****
teisipäev, 10. november 2009
Otsitakse vabatahtlikke!
Soolise võrdõiguslikkuse teemalise meediamonitooringu läbiviimiseks Eestis otsitakse vabatahtlikke. Vaja on analüüsida Eesti ajalehti.
Täpsem info ja juhised: ruta.pels@mail.ru
Asjaga on kiire!
Täpsem info ja juhised: ruta.pels@mail.ru
Asjaga on kiire!
laupäev, 7. november 2009
Riiklikud mürgikommid naistele
Anna-Maria Penu
Postimees 4.11.2009
Anna-Maria Penu arvates räägitakse Eestis soolisest võrdõiguslikkusest nii, nagu see oleks vaid usu küsimus – kui ei usu, et meil võiks olla sellega probleeme, siis polegi. Ent isegi kuiv statistika räägib teist keelt.
Maailma majandusfoorumi äsja avaldatud aruanne teatab, et Eestis teenivad naised meestest keskmiselt ligi 40 protsenti vähem, ja esimesed reaktsioonid – välja arvatud teema spetsialisti Kadi Viigi arvamus – teatasid, et nad ei usu seda... Ei usu? Mida tähendab, et ei usu? Kas sooline ebavõrdsus on usu küsimus?!
Olgu see palgavahe siis 40 protsenti või 30 protsenti nagu näitavad Eurostati andmed, ikkagi on see skandaalne ja lubamatult suur senikaua, kuni sissetulekud pole võrdsed. Sest see teeb naistest nende soo tõttu juba a priori vaesemad inimesed. See trend jätkub terve elu jooksul ning viib peatumatult ka väiksema pensionini ja materiaalse kindlustamatuseni.Rääkimata tervelt poole Eesti elanikkonna frustreeritud eneseteostusest, luhtunud ametialastest ambitsioonidest ning võimatusest osaleda majanduslikus, sotsiaalses ja poliitilises elus ka otsustustasemel. Sest (tasustatud!) töö tagab inimesele lisaks igapäevasele leivale ja katusele pea kohal ka õigusi, see on elu projekt, mis annab talle enesekindluse ja iseseisvuse.
Loe edasi Postimehes:
http://www.postimees.ee/?id=183470
Postimees 4.11.2009
Anna-Maria Penu arvates räägitakse Eestis soolisest võrdõiguslikkusest nii, nagu see oleks vaid usu küsimus – kui ei usu, et meil võiks olla sellega probleeme, siis polegi. Ent isegi kuiv statistika räägib teist keelt.
Maailma majandusfoorumi äsja avaldatud aruanne teatab, et Eestis teenivad naised meestest keskmiselt ligi 40 protsenti vähem, ja esimesed reaktsioonid – välja arvatud teema spetsialisti Kadi Viigi arvamus – teatasid, et nad ei usu seda... Ei usu? Mida tähendab, et ei usu? Kas sooline ebavõrdsus on usu küsimus?!
Olgu see palgavahe siis 40 protsenti või 30 protsenti nagu näitavad Eurostati andmed, ikkagi on see skandaalne ja lubamatult suur senikaua, kuni sissetulekud pole võrdsed. Sest see teeb naistest nende soo tõttu juba a priori vaesemad inimesed. See trend jätkub terve elu jooksul ning viib peatumatult ka väiksema pensionini ja materiaalse kindlustamatuseni.Rääkimata tervelt poole Eesti elanikkonna frustreeritud eneseteostusest, luhtunud ametialastest ambitsioonidest ning võimatusest osaleda majanduslikus, sotsiaalses ja poliitilises elus ka otsustustasemel. Sest (tasustatud!) töö tagab inimesele lisaks igapäevasele leivale ja katusele pea kohal ka õigusi, see on elu projekt, mis annab talle enesekindluse ja iseseisvuse.
Loe edasi Postimehes:
http://www.postimees.ee/?id=183470
laupäev, 31. oktoober 2009
Gender and climate changes
Vaata Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellimusel valminud videoklippi, kus Euroopa Liidu juhtivad eksperdid räägivad kliimamuutuste erinevast mõjust sugupooltele:
http://www.norden.org/en/nordic-council-of-ministers/council-of-ministers/council-of-ministers-for-gender-equality-mr-jam/theme-the-climate-and-gender-equality?set_language=en
***
http://www.norden.org/en/nordic-council-of-ministers/council-of-ministers/council-of-ministers-for-gender-equality-mr-jam/theme-the-climate-and-gender-equality?set_language=en
***
neljapäev, 29. oktoober 2009
Ümarlaud "Kliimamuutuse mõjud ja väljakutsed"
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) kutsub osalema ümarlaual "Kliimamuutuse mõjud ja väljakutsed"reedel 30. oktoobril Tallinna Ülikoolis, Narva mnt. 25 (Terra hoone) auditooriumis T-223, algusega kell 14.00.
Ümarlaual arutleme järgmistel teemadel: Milline on kliimamuutuse mõju meestele ja milline naistele? Kas ja kuidas tuleks arvestada meeste ja naiste erinevate vajadustega säästval linnaplaneerimisel?
Milliste seisukohtadega astuvad Kopenhaageni kliimakonverentsile vastu kodanikuühendused ja kuidas kodanikuühendused saaksid oma jõud ühendada säästva arengu põhimõtete edendamisel.
Ümarlaud toimub projekti "Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond" raames.
Soome naisorganisatsioonide esindajate osalemist ümarlaual toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
KAVA
14.00-14.15 Osalejate registreerimine ja tervituskohv
14.15-14.30 Keskkond ja säästev areng-mida oleks vaja ja mida suudame muuta?, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine (ENUT)
14.30-15.00 Kliimamuutus ja sooline tasakaal, Sirpa Hertell, The Green Women´s Association (ettekanne on inglise keeles)
15.00-16.00 „Inimesed linnas- mehed ja naised, vanad ja noored, nõrgad ja tugevad ”, Kadri Leetmaa, Tartu Ülikooli Inimgeograafia teadur
16.00-16.20 Kohvipaus – võimalus mõtete vahetamiseks ja heade ideede genereerimiseks
16.20-16.50 Kodanikeühenduste debatt Kopenhaageni kliimakonverentsi (COP15) eel , Anne Kivinukk, SA REC Estonia
16.50-17.30 Kodanikuühendused säästva arengu eest-ühiste tegevussuundade ja koostööpõhimõtete arutelu, juhatab Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
Ümarlaual arutleme järgmistel teemadel: Milline on kliimamuutuse mõju meestele ja milline naistele? Kas ja kuidas tuleks arvestada meeste ja naiste erinevate vajadustega säästval linnaplaneerimisel?
Milliste seisukohtadega astuvad Kopenhaageni kliimakonverentsile vastu kodanikuühendused ja kuidas kodanikuühendused saaksid oma jõud ühendada säästva arengu põhimõtete edendamisel.
Ümarlaud toimub projekti "Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond" raames.
Soome naisorganisatsioonide esindajate osalemist ümarlaual toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
KAVA
14.00-14.15 Osalejate registreerimine ja tervituskohv
14.15-14.30 Keskkond ja säästev areng-mida oleks vaja ja mida suudame muuta?, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine (ENUT)
14.30-15.00 Kliimamuutus ja sooline tasakaal, Sirpa Hertell, The Green Women´s Association (ettekanne on inglise keeles)
15.00-16.00 „Inimesed linnas- mehed ja naised, vanad ja noored, nõrgad ja tugevad ”, Kadri Leetmaa, Tartu Ülikooli Inimgeograafia teadur
16.00-16.20 Kohvipaus – võimalus mõtete vahetamiseks ja heade ideede genereerimiseks
16.20-16.50 Kodanikeühenduste debatt Kopenhaageni kliimakonverentsi (COP15) eel , Anne Kivinukk, SA REC Estonia
16.50-17.30 Kodanikuühendused säästva arengu eest-ühiste tegevussuundade ja koostööpõhimõtete arutelu, juhatab Reet Laja, ENUT juhatuse esinaine
teisipäev, 27. oktoober 2009
ENUT-i pressiteade: Helvi Sipilä mälestusõhtu
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Pressiteade 27.10.2009
Helvi Sipilä mälestusõhtu
Silmapaistva elukäiguga, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetes ametites olnud Soome ühiskonnategelase, ülemaailmse naisliikumise eestvedaja pr. Helvi Sipilä mälestusele pühendatud õhtu toimub 29. oktoobril 2009.a. kell 17.30 Tallinna Ülikooli Tallinna saalis, aadressil Uus-Sadama 5.
Õhtu juhatavad sisse Tema Ekstsellents suursaadik Jaakko Kalela ja Tallinna Ülikooli prorektor Mats Estonius. Helvi Sipilä elukäiku ja saavutusi naise rolli väärtustamisel maailmas tutvustab kauaaegne Soome ÜRO Assotsiatsiooni peasekretär, kõrgelt tunnustatud Soome teadlane ja kirjanik Hilkka Pietilä.
Üritus toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse soolise võrdõiguslikkuse kuu raames. Läbiviimist toetab Soome suursaatkond.
Helvi Sipilä sündis 5. mail 1915. Karjääri alustas advokaadina, hiljem sai temast Rahvusvahelise Naisjuristide Föderatsiooni president.
Alates 1967. aastast Soome delegaat ÜRO naiste Staatuse Komitees, samal aastal juhatas ka selle tööd.
Aastatel 1968-1970 naisorganisatsiooni Zonta International rahvusvaheline president.
Aastatel 1972-1980 valiti esimese naisena Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asepeasekretäriks, valdkonnaks sotsiaalarengu ja humanitaarküsimuste keskus.
1974 – 1975 esimese rahvusvahelise naisteaasta korraldaja
1975 - ÜRO I Naiste Maailmakonverentsi peasekretär Mexicos
Pärast ÜRO asepeasekretäri ametit sai temast Soome ÜRO Arengufondi Soome Assotsiatsiooni eesistuja.
1982.a. kandideeris esimese naisena Soome presidendiks.
Silmapaistva elukäiguga, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetes ametites olnud Soome ühiskonnategelane lahkus meie hulgast käesoleva aasta mais, olles äsja saanud 94. aastaseks.
Täpsem informatsioon:Ilvi Jõe-Cannon, tel. 5345 1146, e-post ilvi.joe-cannon@enut.ee
ENUT (www.enut.ee) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast.
Pressiteade 27.10.2009
Helvi Sipilä mälestusõhtu
Silmapaistva elukäiguga, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetes ametites olnud Soome ühiskonnategelase, ülemaailmse naisliikumise eestvedaja pr. Helvi Sipilä mälestusele pühendatud õhtu toimub 29. oktoobril 2009.a. kell 17.30 Tallinna Ülikooli Tallinna saalis, aadressil Uus-Sadama 5.
Õhtu juhatavad sisse Tema Ekstsellents suursaadik Jaakko Kalela ja Tallinna Ülikooli prorektor Mats Estonius. Helvi Sipilä elukäiku ja saavutusi naise rolli väärtustamisel maailmas tutvustab kauaaegne Soome ÜRO Assotsiatsiooni peasekretär, kõrgelt tunnustatud Soome teadlane ja kirjanik Hilkka Pietilä.
Üritus toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse soolise võrdõiguslikkuse kuu raames. Läbiviimist toetab Soome suursaatkond.
Helvi Sipilä sündis 5. mail 1915. Karjääri alustas advokaadina, hiljem sai temast Rahvusvahelise Naisjuristide Föderatsiooni president.
Alates 1967. aastast Soome delegaat ÜRO naiste Staatuse Komitees, samal aastal juhatas ka selle tööd.
Aastatel 1968-1970 naisorganisatsiooni Zonta International rahvusvaheline president.
Aastatel 1972-1980 valiti esimese naisena Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asepeasekretäriks, valdkonnaks sotsiaalarengu ja humanitaarküsimuste keskus.
1974 – 1975 esimese rahvusvahelise naisteaasta korraldaja
1975 - ÜRO I Naiste Maailmakonverentsi peasekretär Mexicos
Pärast ÜRO asepeasekretäri ametit sai temast Soome ÜRO Arengufondi Soome Assotsiatsiooni eesistuja.
1982.a. kandideeris esimese naisena Soome presidendiks.
Silmapaistva elukäiguga, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetes ametites olnud Soome ühiskonnategelane lahkus meie hulgast käesoleva aasta mais, olles äsja saanud 94. aastaseks.
Täpsem informatsioon:Ilvi Jõe-Cannon, tel. 5345 1146, e-post ilvi.joe-cannon@enut.ee
ENUT (www.enut.ee) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast.
esmaspäev, 26. oktoober 2009
Picasso näitusele!
Väljasõit 27. oktoobril kell 8.00, Viking Line, A-Terminal.
Kogunemine kell 7.20 Viking Line check-in’s.
Tagasi väljub laev kell 21.30 Katajanokka terminalist, Tallinnas kell 24.00 (A-terminal).
Pressikaardiga näitusele prii sissepääs, teistele 16 eurot.
Eesti Naistoimetate liikmed Soomes Annakati Mattila ja Leena Seretin on meile buffee lõunaks kohad broneerinud restoranis Omenapuu (http://www.rafla.fi/omenapuu/fi/etusivu) , mis asub Ateneumi kõrval, raudtjeejaama vastas. Aadress Keskuskatu 6. Hind 10.90 €.
NB! Kaasa pressikaart, isikut tõendav dokument ja reibas meeleolu.
Halb tuju ja torisemine jäägu koju.
Ees ootab väsitav kuid muljeterohke päev!
Meeleolukat reisi!
Merike, Aita, Piret
Kogunemine kell 7.20 Viking Line check-in’s.
Tagasi väljub laev kell 21.30 Katajanokka terminalist, Tallinnas kell 24.00 (A-terminal).
Pressikaardiga näitusele prii sissepääs, teistele 16 eurot.
Eesti Naistoimetate liikmed Soomes Annakati Mattila ja Leena Seretin on meile buffee lõunaks kohad broneerinud restoranis Omenapuu (http://www.rafla.fi/omenapuu/fi/etusivu) , mis asub Ateneumi kõrval, raudtjeejaama vastas. Aadress Keskuskatu 6. Hind 10.90 €.
NB! Kaasa pressikaart, isikut tõendav dokument ja reibas meeleolu.
Halb tuju ja torisemine jäägu koju.
Ees ootab väsitav kuid muljeterohke päev!
Meeleolukat reisi!
Merike, Aita, Piret
esmaspäev, 19. oktoober 2009
Helvi Sipilä mälestusõhtu
Austatud naistoimetajad
Eesti Naisuurimus – ja Teabekeskusel on au kutsuda Teid
ÜRO esimese naissoost asepeasekretäri
Eesti Naisuurimus – ja Teabekeskusel on au kutsuda Teid
ÜRO esimese naissoost asepeasekretäri
Helvi Sipilä
(5. mai 1915 – 15. mai 2009)
mälestusele pühendatud õhtule
mis toimub neljapäeval, 29. oktoobril 2009.a.
kell 17.30 Tallinna Ülikooli
Tallinna saalis,
aadressil Uus-Sadama 5,
mille juhatavad sisse
Tema Ekstsellents suursaadik Jaakko Kalela ja
Tallinna Ülikooli prorektor Mats Estonius.
Tallinna Ülikooli prorektor Mats Estonius.
Helvi Sipilä elukäiku ja saavutusi naiste staatuse tõstmisel maailmas tutvustab kauaaegne Soome ÜRO Assotsiatsiooni peasekretär, silmapaistev Soome teadlane ja kirjanik Hilkka Pietilä
Peale ettekannet pakume kohvi ja suupisteid
Õhtu läbiviimist toetab Soome suursaatkond
Korraldustoimkonna nimel
Ilvi jõe-Cannon, ENUT
R.S.V.P. 26.okt.2009 enut@enut.ee, 6409173
Üritus toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse Soolise Võrdõiguslikkuse Kuu raames
******
pühapäev, 18. oktoober 2009
Kliimamuutus – on's sugupoolel tähtsust?
Merike Viilup
Eesti Naistoimetajate ühenduse
eesistuja
Ajal kui Eesti maadleb MASU, valimiste, osturallide, kinnisvaramullide ja superstaaride möllus, valmistuvad Euroopa Liidu riigid detsembri keskel Kopenhaagenis toimuvateks ülemaailmse tähtsusega rahvusvahelisteks kliimaläbirääkimisteks. Arutelud puudutavad arenenud riikide ja arengumaade kohustusi kliimamuutustega võitlemisel, kohanemist vältimatute kliimamuutuste negatiivsete tagajärgedega, tehnoloogia arendust ning rahastamist.
Kliima soojenemine kahandab lammaste kasvu; kliima soojenemine sütitab piirisõdu; kliima soojenemine jätab meid ilma pilsner-õllest; kliima soojenemine on julgeolekurisk; globaalne soojenemine võib muuta maa kallet - need on kõigest esimesed ettejuhtuvad pealkirjad, mida neti otsingumootori esilehel leida võib.
Kuid kas kliimamuutusi saab käsitleda ka sugupoolte vaatenurgast?
Esmalt võib selline teematõstatus panna õlgu kehitama - mida ühist saab olla kliimamuutusel ja sugupoolte käitumisel? Veelgi enam - soolisel võrdõiguslikkusel.
Ent siiski-siiski.
Soome juhtivad naispoliitikud on üksmeelsel arvamusel, et ülemaailmseks kliimakokkuleppeks on võrdõiguslikkuse erinevate vaatenurkade kaasahaaramine ülimalt oluline, sest uuringute tulemused on näidanud, et:
kliimamuutused avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju;
looduskatastroofides hukkub alati rohkem naisi kui mehi;
meeste ja naiste tarbimisharjumused mõjuvad kliimamuutustele erinevalt ja
last not least - kliimaprobleemide aruteludel on naised olnud alati alaesindatud.
Võib tuua värvikaid näiteid, kuivõrd oluline on maailma kliimamuutustega seotud küsimustes arvestada meeste ja naiste rolle ühiskonnas.
Kliimamuutused avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju
Globaalne soojenemine tuleneb üha suuremast energia tootmisest ja tarbimisest eelkõige arenenud riikides, kuid samas mõjutab enim vaeseid arengumaid, halvendades just nõrgemate inimgruppide, st naiste ja laste olukorda. Arengumaades toob see paratamatult kaasa nii vee kui ka toiduvalmistamiseks vajamineva põletusmaterjali üha raskema kättesaadavuse. Tulenevalt soorollidest on selle hankimine nagu toiduvalmistaminegi neis riikides naiste töö. Et vett ja puid tuleb tuua aina kaugemalt, kulub selleks ka järjest rohkem aega, seega jäävad üha napimaks tütarlaste ja naiste võimalused hariduse omandamiseks ja/või palgatöö tegemiseks, mis omakorda surub nad veelgi nõrgemale positsioonile. Tõuseb naistevastane vägivald, röövimiste ja vägistamiste arv, sest pikal teekonnal satuvad naised kergesti rünnakute ohvriks.
Toiduvalmistamiseks kasutatava lahtise tule, suitsu ja mürgiste gaaside tõttu esineb arengumaade naistel sageli raskeid tervisehäireid, mis on samuti vaadeldav soolisest ebavõrdusest lähtuvalt.
Uuringute tulemusena käivitus nn Senegali projekt, kus rahvusvahelise abina rahastati 2007. aastal ühes Senegali külas päikeseenergial töötavate ahjude hankimist, millel on kahtlemata oluline mõju keskkonna säästlikkusele ja ühtlasi ka naise rollile kogukonnas.
Looduskatastroofides hukkub naisi kordades rohkem kui mehi ja seegi on tingitud pigem soolisest rollist kui füüsilisest nõrkusest.
Mõni aasta tagasi maailma vapustanud tsunamis elu kaotanutest olid 80% naised, sest hävitava hiidlaine tulekul tegelesid nemad oma ookeani äärsetes kodudes majapidamistööde ja lastega, samal ajal kui mehed olid valdavalt linnas tööl, see tähendab veepiirist kaugemal ja kõrgemal.
Üle 800 inimelu nõudnud Estonia laevahukus oli 137 pääsenust vaid 26 naist.
USA välisminister Hillary Clinton pööras 12. augustil 2009 oma Nigeerias peetud kõnes tähelepanu naistele, kelle tööga toodetakse 70% maailma põllumajandustoodangust - ei saa lahendada probleemi, kui ei tehta nendega koostööd.
Need on aga paraku naised, kes ei oma ise ei maad, ei vahendeid, kes ei oska ei lugeda ega kirjutada. Ja kuigi neil on kõige vahetum teave, kuidas kliimamuutustest tulenevad probleemid mõjutavad ühiskonda, puudub neil võimalus kaasa rääkida üleujutuste ja põuaga kaasnevate looduskatastroofide mõjus.
Naistel on võtmepositsioon tarbimisotsuste langetamisel
Naiste roll keskkonda säästvates ja ühtlasi kliimamuutusi mõjutavates tegevustes on olulisem kui osatakse arvata. Naistel on võtmepositsioon tarbimisotsuste langetamisel. Uuringutest on selgunud, et 80%-l otsustavad naised, milliseid perekonnale vajalikke ostusid tehakse. Märkimata ei saa jätta ka kosmeetikatööstuse kui põhiliselt naistele orienteeritud tööstusharu keskkonda saastavat mõju. Säästlik tarbimine, mittehädavajalike ostude vältimine – nii saame kõik anda oma isikliku panuse inimsõbralikuma keskkonna hüvanguks.
Kuigi poliitiliste otsuste tegemisel osaleb praegu naisi rohkem kui kunagi varem, jääb naiste osakaal riikide parlamentide koosseisudes ja seega ka otsustajakohtadel endiselt tagasihoidlikuks – kõigest 18,5 % meeste 81,5 % vastu.
Soome rahastab arengumaade naiste osalemise Kopenhaagenis
Kopenhaageni konverentsil otsustatakse muuhulgas, kuidas maailm jagab kliimamuutustest tulenevad kulud ja tegevused. Soovides kaasa aidata nii naiste kui meeste huve võrdselt arvestavate kokkulepete saavutamisele on näiteks Soome otsustanud rahastada arengumaade naiste osalemise ülemaailmse tähtsusega läbirääkimistel.
Merike Viilup osales 16. oktoobril 2009.a. Helsingis toimunud esinduslikul foorumil „Kliimamuutus – kas sugupoolel on tähtsust?” Soome juhtivate poliitikute, kodanikeühenduste, naisorganisatsioonide esindajate ja ajakirjanike osavõtul ENUT-i koostööprojekti raames.
**************
Seminar ”Climate Change - Does Gender Matter?”
16th of October 2009
Time: 16th October 2009 at 9–12 o’clock
Place: House of Parliament, auditorium, Helsinki
The entrance to the auditorium is on the left side of the stairs of the House of Parliament.
Chairperson: Minna Sirnö, Member of Parliament, the Chairperson of The Finnish All-Party Parliamentary Group on Population and Development
9.00 Coffee and sandwich
9.30 Gender and Climate Change, dvd from the Nordic Council of Ministries
9.40 Climate and Justice, Heidi Hautala, MEP, Chairperson of the Council for Equality
10.10 Climate Change and Woman’s Global Position, Päivi Kannisto, Ministry of Foreign Affairs
10.40 The Women’s Organisations’ Role in the Climate Change, Tanja Auvinen, Secretary General of NYTKIS
11.00 Questions, discussion
11.30 End speech, Sirpa Pietikäinen, MEP
12.15-13 Journalists, press conference
laupäev, 10. oktoober 2009
Helsingisse Picassot vaatama!
Hea uudis!
Ainulaadne võimalus sõita 27. oktoobril Helsingisse Pablo Picasso näitust vaatama.
Kogu info www.ateneum.fi
Väljumine A-Terminalist kell 8.00 (Viking Line) , tagasi südaööl.
Edasi-tagasi laevasõit naistoimetajatele 75 krooni, teistele 150 krooni.
Pressikaardiga sissepääs prii, tavapilet 16 eurot.
osavõtust teatada naistoimetajad@gmail.com
Ainulaadne võimalus sõita 27. oktoobril Helsingisse Pablo Picasso näitust vaatama.
Kogu info www.ateneum.fi
Väljumine A-Terminalist kell 8.00 (Viking Line) , tagasi südaööl.
Edasi-tagasi laevasõit naistoimetajatele 75 krooni, teistele 150 krooni.
Pressikaardiga sissepääs prii, tavapilet 16 eurot.
osavõtust teatada naistoimetajad@gmail.com
MTÜ Eesti Naistoimetajate arvelduskonto nüüd avatud.
Konto number Sampo pangas 332606130000.
Selle aasta liikmemaks 120 krooni, annetused samuti teretulnud:)
Makse saaja MTÜ Eesti Naistoimetajad
Selgitusse liikmemaks/ annetus
Rõõmsat toimetamist!
Selle aasta liikmemaks 120 krooni, annetused samuti teretulnud:)
Makse saaja MTÜ Eesti Naistoimetajad
Selgitusse liikmemaks/ annetus
Rõõmsat toimetamist!
esmaspäev, 5. oktoober 2009
Hille - Naistelehe nädala naine!
Hea Sõna auhind tõstis Hille Karmi ajakirja Naisteleht nädala naiseks!
Lisaks kaunistab ajakirja südamlik intervjuu laureaadiga.
Veel kord – palju õnne meie kõigi poolt.
Lisaks kaunistab ajakirja südamlik intervjuu laureaadiga.
Veel kord – palju õnne meie kõigi poolt.
reede, 2. oktoober 2009
Hille Karm - Hea Sõna laureaat 2009
Hea Sõna auhind - kunstnikust ajakirjaniku Aita Nurga septsiaalselt laureaadile valminud õlimaal anti Hille Karmile üle Naistoimetajate meediapäeval "Kära meedia pärast II. Uus meedia. Võlu ja valu" 29. septembril 2009.
Pidulikku hetke saabus jäädvustama ka ETV kultuuriuudiste võttegrupp, tunnistajateks Eesti, Soome ja Leedu ajakirjanikud ning täiskasvanukoolitajad.
Fotol värskelt pärjatud Hea Sõna laureaat Hille Karm.
Alumisel fotol Eesti ja Soome Naistoimetajad (vasakult) Milla Mägi, Aime Hendre, Ebba Rääts, Annika Poldre, Piret Mäeniit, Anne Sallinen, Hille Karm, Ljudmilla Ljulko, Merike Viilup, Aita Nurga, Sirkku Määttä, Pirkko Jyväkorpi, Mervi Viteli.
teisipäev, 29. september 2009
laupäev, 26. september 2009
Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on HILLE KARM
Eesti Naistoimetajad
27. septembril 2009
Pressiteade
Auhind antakse üle teisipäeval, 29. septembril kell 12 Naistoimetajate ühenduse meediapäeval „Kära meedia pärast II“ Tallinna Soome Instituudi saalis, Harju t 1.
HEA SÕNA auhinnaga soovib Eesti Naistoimetajate ühendus tunnustada Eestis silmapaistnud kirjutajat, kelle looming kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid. Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga ainulaadse maaliga.
Hea Sõna auhinda antakse välja kolmandat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets ja Madis Jürgen.
Hille Karm on sündinud 8. aprillil 1949 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala, õppinud lisaks soome keelt ja kirjandust, töötanud aastaid toimetajana ajakirjas Eesti Naine ja hiljem Terviselehes. Töötab 1997. aastast ERGO Kindlustuses – algul kommunikatsioonijuhina ja nüüd toimetajana, pühendudes üha enam kirjutamisele.
Kirjutanud 10 raamatut (publitsistikat, novelle, elulugusid, koguperejutustusi) ja osalenud oma juttudega kümmekonnas kogumikus. Tõlkinud soome ja vene keelest.
Hille Karm: „Olen püüdnud kajastada head ja edasiviivat ning aidanud seda oma sõnaga kasvatada. Seega olen pigem ajakirjanik-aednik, mitte ajakirjanik-valvekoer. Usun südamest, et HEA SÕNA ongi minu kui kirjutaja missioon.“
Hille Karm on oma põhimõtteid ja humanitaarteadmisi edasi kandnud ka suure äriorganisatsiooni suhtlust arendades ning Marketingi Instituudis turundussuhtlust õpetades ja seega aidanud edendada Eesti häid äritavasid.
Oma värskeima, tänavu suvel ilmunud jutukogumiku „Midagi head” tagakaanele on Hille Karm kirjutanud:
„Igapäevatöö ja ajakirjandusharidus hoiavad mul nii tugevasti „jalad maas”, et minu jutud saavad alguse elust enesest. Piisab aga õigest meeleolust, et elus nähtut-kogetut vürtsitada tundega või maitsestada fantaasiaga – ja sünnib midagi, mis on ligilähedane kirjandusele. Vähemasti loodan, et on.
HEA on jääv, aja liikumisest ja inimeste vananemisest hoolimata. Mida ei saa tellida ega osta, vaid mida aeg meile eelkäijate kaudu on andnud, et selle omakorda edasi annaksime. HEA on näha elu tegelikkusest veidi ilusamana. HEA on toetada ja uskuda head.”
27. septembril 2009
Pressiteade
Auhind antakse üle teisipäeval, 29. septembril kell 12 Naistoimetajate ühenduse meediapäeval „Kära meedia pärast II“ Tallinna Soome Instituudi saalis, Harju t 1.
HEA SÕNA auhinnaga soovib Eesti Naistoimetajate ühendus tunnustada Eestis silmapaistnud kirjutajat, kelle looming kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid. Naistoimetajad tunnustavad Hea Sõna auhinna saajat ajakirjanikust kunstniku Aita Nurga ainulaadse maaliga.
Hea Sõna auhinda antakse välja kolmandat korda. Varem on selle pälvinud ajakirjanikud Margit Kilumets ja Madis Jürgen.
Hille Karm on sündinud 8. aprillil 1949 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala, õppinud lisaks soome keelt ja kirjandust, töötanud aastaid toimetajana ajakirjas Eesti Naine ja hiljem Terviselehes. Töötab 1997. aastast ERGO Kindlustuses – algul kommunikatsioonijuhina ja nüüd toimetajana, pühendudes üha enam kirjutamisele.
Kirjutanud 10 raamatut (publitsistikat, novelle, elulugusid, koguperejutustusi) ja osalenud oma juttudega kümmekonnas kogumikus. Tõlkinud soome ja vene keelest.
Hille Karm: „Olen püüdnud kajastada head ja edasiviivat ning aidanud seda oma sõnaga kasvatada. Seega olen pigem ajakirjanik-aednik, mitte ajakirjanik-valvekoer. Usun südamest, et HEA SÕNA ongi minu kui kirjutaja missioon.“
Hille Karm on oma põhimõtteid ja humanitaarteadmisi edasi kandnud ka suure äriorganisatsiooni suhtlust arendades ning Marketingi Instituudis turundussuhtlust õpetades ja seega aidanud edendada Eesti häid äritavasid.
Oma värskeima, tänavu suvel ilmunud jutukogumiku „Midagi head” tagakaanele on Hille Karm kirjutanud:
„Igapäevatöö ja ajakirjandusharidus hoiavad mul nii tugevasti „jalad maas”, et minu jutud saavad alguse elust enesest. Piisab aga õigest meeleolust, et elus nähtut-kogetut vürtsitada tundega või maitsestada fantaasiaga – ja sünnib midagi, mis on ligilähedane kirjandusele. Vähemasti loodan, et on.
HEA on jääv, aja liikumisest ja inimeste vananemisest hoolimata. Mida ei saa tellida ega osta, vaid mida aeg meile eelkäijate kaudu on andnud, et selle omakorda edasi annaksime. HEA on näha elu tegelikkusest veidi ilusamana. HEA on toetada ja uskuda head.”
*******************************************
Estonian Women Editors
27th September, 2009
Press Release
HILLE KARM is the recipient of this year's THE GOOD WORD award This year THE GOOD WORD award will be allocated to the journalist and writer HILLE KARM.
The prize will be presented at 12.00 noon on Tuesday, 29th September, on the media day " Noise about the Media II", organized by the Women Editors' association at the hall of the Finnish Institute of Tallinn, Harju Street 1.
With THE GOOD WORD award the Women Editors' Association wishes to acknowledge a writer notable in Estonia, whose work carries positive humanist values to counterbalance the avengeful, sensational or just barely entertaining sentiments prevailing in the community. A good word supplements life with better emotions, ideas and actions. Women Editors reward the recipient of THE GOOD WORD award with a unique painting by the journalist artist Aita Nurga.
THE GOOD WORD award is being issued for the third time. The journalists Margit Kilumets and Madis Jürgen have received it so far.
Hille Karm was born on 8th April, 1949 in Tallinn. She graduated from Tartu University specialising in journalism. In addition she studied Finnish language and literature and has worked for years as an editor at the journal "Estonian Woman", and later at the "Health Gazette". Since 1997 she works at "ERGO Insurance".
She has written ten books (on current public or political affairs, short stories, biographies, whole-family-tales) and her short stories have been included in some ten collections. She has translated from Finnish and Russian.
Hille Karm: „I have tried to echo what is good and forward going and to help its growth with my words. Thus I am a journalist-gardener rather than a journalist-watchdog. I believe sincerely, that THE GOOD WORD is my mission as a writer.
Hille Karm has passed on her principles and humanitarian knowledge by developing communication in a large business organization. By teaching marketing communication at the Marketing Institute she has assisted promotion of good Estonian business practices Hille Karm has written on the back cover of her latest collection "Something Good", published this summer:
"My daily work and education as a journalist keep my feet so close to the ground that my stories develop from the life itself. One needs only the right mood to take something that was seen or experienced and to season it with emotion or flavour it with fantasy - and something is born, that is close to literature. At least I hope that it is THE GOOD is lasting, in spite of movement of time and the aging of people. It cannot be ordered or bought, but time has given it to us through our forerunners, so that we would pass it on in turn. It is GOOD to see life a little prettier than it is in reality. It is GOOD to support and believe in good."
Further information: Merike Viilup, tel 50 45400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee
Tellimine:
Postitused (Atom)
