Tiiu-Ann Salasoo valiti Eesti Ajakirjaniku Liidu auliikmeks!

Eilsel Ajakirjanike Liidu 29.kongressil valiti Eesti Naistoimetajate liige Tiiu Salasoo EAL auliikmeks. Palju õnne!

Tiiu-Ann Salasoo on Eesti Ajakirjanike Liidu liige alates 1994. aastast, ta on tegutsenud Eesti Televisiooni korrespondendina Austraalias ning ETV ja eesti filmitootjate  loomingu levitajana Austraalia telekanalitele, olnud aastaid Austraalia eestlaste nädalalehe Meie Kodu toimetuskolleegiumi liige ning Sydney riiklike eestikeelsete raadiosaadete kaastöötaja. Hindamatu on tema panus eesti keele ja kultuuri hoidmisel ning edendamisel, eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel ja kasutamisel nii Austraalias kui mujal maailmas. Tiiu-Ann Salasoo kuulub EAL Naistoimetajate Ühenduse sektsiooni ja on MTÜ Eesti Naistoimetajad liige.

Omaaegse Päevalehe toimetaja, följetonistina tuntud Evald Jalaka (varjunimega Eesav Puuslik) tütar Tiiu on enam kui pool sajandit kandnud hoolt eesti keele ja meele elujaksu ning tervise eest üle riigipiiride ja kontinentide, tänu temale on meie emakeel pälvinud kindlameelset kaitset, jätkuvat kasutamist ja aktiivset õpetamist nii maakera kuklapoolel kui ühtse võrgustikuna üle maailma. Hindamatu väärtusega on tema eestvedamisel loodud võrgustik eesti keele õppimiseks alg- ja süvatasemel. Magistrikraadiga Tiiu Salasoo on uurinud laste eesti keele omandamist kolmkümmend aastat. Tema algatusel asutati Sydneys mudilasring, mille peamiseks tegevuseks on lastega kõnelemine, neile juttude jutustamine ja ettelugemine, lastega mängimine, laulmine, liikumine ja joonistamine, mille kaudu nad kuuleksid, õpiksid ja kasutaksid eesti keelt.

Austraalia Eesti Seltside Liidu eesti keele õpingute koordineerijana on Tiiu Salasoo öelnud: “Nii kaua, kui on ka üks isik, kes tahab eesti keelt õppida, peab seda talle võimaldama.“ Seltsi kodulehel avaldati Salasoo koostatud küsimustik eesti keele õpivajaduste kohta. 2011. a kevadeks töötas seitse õpperühma, sh rühm Tasmaanias. Tema eestvedamisel ning EV Haridusministeeriumi Rahvuskaaslaste programmi toel toimus esimene Skype’i kaudu antav kursus eesti keelt õppida soovijatele. Austraalia eestlaste nädalaleht Meie Kodu kirjutas: “Nüüdseks on kõik eesti keelt õppida soovijad juhitud võimalike õpetajate juurde vastavalt küsitluses väljendatud vajadustele. Tõesti, eesti keele õppimine on Austraalias moodi läinud!“ Internetipõhine keeleõpe hõlmab huvilisi Austraalias, Rootsis, Kanadas, USAs, Suurbritannias, USAs jt väliseesti kogukondades ning üksikisikute hulgas üle maailma.

Tiiu Salasoo teeneid eesti keele alal on president Lennart Meri tunnustanud 2000. a Valgetähe V klassi ordeniga, ta oli valitud Aasta Keeletegu 2011 nominendiks ja 2012. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna nominendiks.

EAL auliikmed läbi aegade:

1924  - August Kitzberg 29.12.1855 - 10.10.1927

1925  -  Eduard Vilde 4.03.1865 - 26.12.1933

1929  -  Anton Jürgenstein 1.11.1861 - 21.02.1933

1930  -  Mihkel Martna 17.09.1860 - 23.05.1934

              Jaan Tõnisson 22.12.1868 - surmadaatum teadmata

              Georg-Eduard Luiga 27.02.1866 - 20.03.1936

1931  -  Mihkel Aitsam 1.12.1877 - 17.06.1953

              Eduard Hubel (Mait Metsanurk) 19.11.1879 - 21.08.1957

1933  -  Hugo Raudsepp 10.07.1883 - 15.09.1952

1934  -  Paul Olak 2.08.1880 - 31.10.1949

1935  -  Jaan Tomp 13.05.1882 - 1943 (kuupäev teadmata)

1936  -  Heinrich (Hendrik) Moorson 11.11.1880 - 05.03.1946

              Peter Grünfeldt 1.10.1865 - 11.04.1937

1997  -  Juhan Peegel 19.05.1919 - 06. 09.2007

              Siegfrid Veidenbaum 18.07.1904 - 24.11.1997

              Heino Kersna 23.09.1922 - 06.09.2007

1999  -  Lembit Lauri 20.06.1929 - 21.10.2006

             Ivar Trikkel 11.06.1930 - 02.04.1999

             Lembit Koik 3.09.1929

             Ester Spriit 26.07.1923 - 30.09.2006

             Hamlet Tiits 13.04.1916 - 4.08.2010

2000  -  Endel Sõedre 14.06.1926 - 13.09.2000

2001  -  Hugo Alter 10.05.1929 - 14.01.2002

2002  -  Helju Vals 01.03.1929 - 31.05.2011

              Felix Leet 26.05.1922

              Faivi Kljutshik 07.10.1933 - 29.04.2008

              Rudolf Aller 09.06.1913 - 11.11.2002

2004  -  Aado Slutsk 17.07.1918 - 29.09.2006

2005  -  Ene Pajula 18.02.1950

             Ants Luik 11.05.1916 - 14.09.2007

             Harri Treial 07.07.1930

2006  -  Eduard Tüür 22.01.1931

             Endel Saar 29.10.1935

             Hille Tänavsuu 17.09. 1941 - 5.04.2014

2007  -  Mari Tarand 14.01.1941

2008  -  Viktor Salmre 20.05.1914 – 29.10.2012

             Grete Naaber 29.11. 1942

             Ülo Vooglaid 29.08.1935

             Mati Talvik 11.04.1942

2011  -  Ene Hion 18.01.1931

2013  -  Sulev Uus 20.08.1935

2015  -  Asta Kiitam 06.10.1923-5.03.2016

             Voldemar Lindström 28.04.1933

Kuidas vähendada meeste ja naiste palgavahet?

KUTSE

Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon ning Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus kutsuvad  võrdse palga päeval 13. aprillil Euroopa Liidu Maja infokeskusesse (Rävala 4, Tallinn), et arutada teemal, kuidas vähendada meeste ja naiste palgavahet. 

Vestlusringi juhib   Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

Üritus on tasuta.
Palun anna oma osalemisest teada hiljemalt 11. aprillil (15:00) meiliaadressile enut@enut.ee.

Oled oodatud!

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Narva mnt 25-510
10120 Tallinn
Tel 640 9173
enut@enut.ee
www.enut.ee

KAVA

10:30                Kogunemine

11:00–11:10     Sissejuhatus. Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

11:10–11:30    Väitlus päeva teemal. Väitlevad Sten Andreas Ehrlich ja Selene Gnadenteich

                         Sotsiaalsest ettevõttest SpeakSmart

11:30–12:45    Kas ja kus palgad avalikustada?

Debatis osalevad

Katri Eespere, Sotsiaalministeerium
Henry Auväärt, CV Keskus
Marek Sammul, TÜ RAKE
Vestlusringi juhib  Peep Peterson, Eesti Ametiühingute Keskliit

13:00             Ürituse kokkuvõte ja orienteeruv lõpp

Aitab ajutistest lahendustest!

Konverentsil "Perevägivald – väljakutse, mis ootab uusi lahendusi" arutati, palju tekitab vägivald kahju nii riigile kui ka ohvritele.
"Naise ja laste turvakodusse saatmine ei ole lahendus, sest mõne aja pärast peab naine ikka minema tagasi vägivallatseja juurde. Naistele tuleb pakkuda püsivat turvalisust nagu Suurbritannias," ütles sotsioloog,  Avatud Eesti Instituudi juht Iris Pettai. Kuigi iga viies Eesti naine kannatab perevägivalla all, ei kuulu Eesti 76 riigi hulka, kus kehtib perevägivallaseadus.

Suurbritannias on 2005. aastast kasutusel uus lähenemine perevägivalla tõkestamisele. Mõisteti, et ohvri turvakodusse saatmine ei ole lahendus, sest pärast turvakodu läheb naine ikkagi tagasi koju vägivaldse mehe juurde. Esikohale seati rasked juhtumid, kus peres on lapsed. Perega tegeletakse aasta ja enam ning protsessi on kaasatud suur ring erialaspetsialiste ning majutusteenuse pakkujaid. Viinis aitavad naistel uut korterit leida spetsiaalsed kinnisvaramaaklerid, sest suures depressioonis ja vaevatuna ei suudaks vägivalla ohvrid korteriomanikule piisavalt enesekindlat ja usaldusväärset muljet jätta.

Jätkuvalt kurb statistika Eestis

• Iga viies naine alates 15. eluaastast on kogenud füüsilist ja iga kümnes seksuaalset vägivalda.
• Aastas pöördub politsei poole keskmiselt 38 000 naist. 
• 2015. aastal registreeriti politseis 3000 vägivallajuhtu (väljakutseid 12 000), millest:
  - 20% (iga viies) oli väga kõrge riskiga ohvri elule;
  - 37% olid keskmise riskiga väljakutsed;
  

Uuring näitab, et kümne aastaga pole midagi muutunud. Juurdepääs ohvriabiteenustele on minimaalne, enamik ohvreid jääb abita. Vaid iga kümnes kutsub välja politsei, kui on toimunud raske juhtum. Iga kolmas pöördub arsti poole, sest tal on vigastused ja ta vajab luude paikamist. Kõigest 4-6% pöördub varjupaikade ja ohvriabi poole. Abi, mida ohvrid vajaksid, nad ei saa, sest süsteem pole piisav.

"Naisele pakutakse enamasti lepitusmenetlust. Vägivallatseja annab allkirja, et ta pool aasta ei peksa, ei joo ja on kultuurne, aga see ei peata vägivalda. Kes kord on ületanud kriitilise piiri, teeb seda ka edaspidi," nentis Pettai.

116,5 miljonit eurot kahju aastas!

Perevägivalla kulukuse arvutamisel on võetud aluseks järgmised komponendid:

• saamata jäänud toodang           -  13,2 miljonit eurot;
• kulu tervishoiuteenustele         -  12,8 miljonit eurot;
• õiguskaitse teenused                - 13 miljonit eurot;
• sotsiaalkaitseteenused              -  17,5 miljonit eurot;
• isiklikud ja spetsiaalteenused  -  3,6 miljonit eurot;
• kahju heastamine                     - 50,1 miljoni eurot;
• lastele tekitatud kahju              - 6,3 miljont eurot.

Justiitsministeeriumi ametliku statistika kohaselt toimus 2015. aastal 2997 lähisuhte vägivalla (LSV) kuritegu. Nende seas 10 kodus toimunud tapmist ja 158 vägistamist (2014. aastal 147 vägistamist). Raskelt sai vigastada 511 naist ja 472 meest, keskmised vigastused olid 10 730 naisel ja 3783 mehel ning kergemad vigastused 26 569 naisel ning 10 876 mehel.

Enamik neist juhtumistest lõppes kohtueelse kokkuleppemenetlusega ja kohtuliku menetluseni jõudis vaid 452 juhtumit ehk 21%. Kuna uuringu perioodi mahtus ka 10 tapmist, siis oli karistusena ka reaalset vangistust (59) juhul. Tingimisi karistati vägivallatsejaid 240 korral ja ühiskondlikult kasulik töö määrati 90 juhul.