Arvamus ja eelarvamus

Saade "Arvamus aj eelarvamus" oli Eesti Televisiooni eetris 31.08.2013 ja korduses 26.06.2013

Hoiakud-müüdid-stereotüübid
mehed-naised-rahvused
soorollid-käitumismallid
Miks peetakse blondi naist rumalaks ja kergemeelseks? 

Saates uuritakse erinevaid stereotüüpe ning nende mõju inimeste igapäevaelule, räägitakse oma ala ekspertide ja rohkem või vähem tuntud inimestega laiemalt levinud eelarvamustest. 

Saates saavad sõna poliitikud Urve Palo ja Kristina Ojuland, psühholoog-karjäärinõustaja Tiina Saar , ajakirjanik Ingrid Veidenberg, reklaamiagentuuri juht Marek Reinaas, popkultuuriteadlane Tõnis Kahu, Euroopa tippametnik Maivi Rute.

Saate autorid Eliis Pärna ja Regina Kaselaid
Baltic Film and Media School 2012

Vaata saadet siit


****

Uuring soopõhisest vägivallast ja inimkaubandusest

Sotsiaalministeeriumi tellitud TNS Emori uuring kaardistas Eesti elanike hoiakuid ja teadlikkust pere- ja soopõhise vägivallast ning inimkaubandusest. Uuringu kohaselt on inimesed probleemidest teadlikud, kuid juhtumitele ei osata alati õigesti reageerida.

"Inimesed oskavad ära tunda ja märgata vägivalla olukordi. Tänu uuringule teame, millist teavet ja abi inimesed rohkem vajavad. Teadlikkuse tõstmise kõrval on oluline, et ennetustegevused ja abi oleksid järjepidevad“, " märkis Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse.

 Eesti elanikest peab 94% perevägivalda kuriteoks. Enam kui pooled uuringus osalenutest olid märganud mõnda perevägivalla juhtumit. Nendest 62% reageerisid ja helistasid politseisse, uurisid olukorda kohapeal või andsid ohvrile nõu, kust abi saada. Sekkumata jätmist põhjustasid teadmatus, mida ette võtta, ebakindlus olukorra tõlgendamisel või hirm, et sekkumine võib tuua ebameeldivaid tagajärgi. 

Esmakordselt uuriti inimeste teadlikkust tööalasest ärakasutamisest ning sellesse suhtumist. Uuringu kohaselt teavad Eesti inimesed tööalase ärakasutamise ohte ja tunnevad ära ekspluateerimise olukordi. Samas ei teata piisavalt, kust abi saada.

Uuringus osalenute hinnangul tuleks ühiskonnas rohkem rääkida, et vägivalla all kannatamine ei ole normaalne. Peab tõstma teadlikkust sellest, mida ohvriks sattumise või märkamise korral teha ning kuhu pöörduda abi saamiseks. Paljud ei teadnud ka naiste tugikeskuste nõuandeliini 1492 ning inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõustamistelefoni 6 607 320 olemasolust.

Uuring viidi läbi Norra toetuste programmi Kodune ja sooline vägivald raames, mille eesmärgiks on soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse vähendamine ning tõkestamine Eestis. 

Uuringu kohta täpsemalt saab lugeda siit http://www.sm.ee/norra-programmi-uldleht/koduse-ja-soopohise-vagivalla-vahendamise-programm/uuringud.html

Põhjamaade foorumi lõppdokument

Põhjamaade Foorum„ Uued aktsioonid naiste õiguste nimel“ („New Action on Women’s Rights“) toimus 12.-15. juunini 2014 Rootsis, Malmös, kus osales ca 20 000 inimest üle kogu maailma. 

Foorum kestis kokku neli intensiivset päeva ja täitis sadade erinevate sündmustega kogu Malmö linna. Eestist oli üle 20 osavõtja. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esindajad tegid ettekanded kahel seminaril. 

Põhjamaade Foorumil võeti vastu lõppdokument, mis sisaldab mitmeid nõudmisi ja soovitusi.

Today at the Closing Ceremony, the Nordic Ministers of Equality will be given the Final Document, which contains a number of demands and recommendations.

Through the document, the Nordic women’s movement wants to remind the Nordic governments of the commitments made when the Platform for Action from Beijing was signed. The governments accepted the obligation that all political measures and programmes were to have a gender perspective.

“The Nordic women’s movement is putting forward 63 points that we want our countries to fulfil. It’s time for action… now! But the work on gender equality does not end there,” says Gertrud Åström, Chair of Sweden’s Women’s Lobby.

“Nordiskt Forum has been a fantastic meeting, with nearly 20 000 visitors. We’re convinced that all these people will be taking home new ideas and strategies for the future. This is a united force that will influence our public agencies, civil society, trade unions, municipalities and businesses,” continues Gertrud Åström.

Five important demands from the Nordisk Forum Final Document:

• The Nordic countries’ national budgets, and municipal and regional budgets integrate a gender equality perspective, so that gender equality is shown in financial documents and decisions, and that the equality policy goals are systematically followed up and used as a basis for new measures, and are included in the Post-2015 agenda.

• The Nordic governments fund the women’s movement organisations and co-operate at Nordic level, at least on the same level as other organisations in civil society, so that feminism makes an impact and genuine gender equality is attained in society.

• Women with family links are to be granted their own residence permits that are not linked to the man. Deportation of women subjected to violence is stopped. Women who are subjected to trafficking in human beings are given protection and help, regardless of whether they can or will witness in criminal proceedings.

• The Nordic governments, employer organisations and trade organisations work to promote working life that considers family life and actual working environment and creates reasonable working conditions. The right to full-time employment is increased by legislation or agreements in the countries where women’s involuntary part-time employment is widespread. Uncertain employment positions in the form of hourly-based work and fixed-term employment positions are regulated so that abuse is stopped.

• Nordic authorities help women to assume roles as players, innovators, organisers, teachers, leaders and ambassadors for sustainable development. Climate- and environment-directed aid must always, where relevant, include a gender perspective.

Täpsem info ja foorumi lõppdokument on siin: http://nf2014.org/ ja http://nf2014.org/en/2014/06/15/nordiskt-forum-final-document/.

Plats jälle puhas!

Eile, 16. juunil tähistas Eesti Ajakirjanike Liit 95. aastapäeva. Selle päeva päikeselisel pärastlõunal aga askeldasid naistoimetajate ühenduse usinamad liikmed  traditsiooniliselt Metsakalmistul ajakirjanike hauaplatsil. Kokku riisuti mitu kotitäit männiokkaid, kuivanud oksi ja lehti, prügikasti leidsid tee  kalmuküünalde ärapõlenud kestad.

Plats puhas ja ühispilt tehtud, sätiti suund piknikule. Paraku olid ilmataadil teised plaanid ja nii
lõppes tegus päev hoopis Viimsi vaateid ja Aime külalislahkust nautides.

MERIKE VIILUP
Foto Madli Vitismann