Ajakirjanik – loomeinimene või tükitööline?

Eesti Ajakirjanike Liidu konverents 

„Ajakirjanik – kas loomeinimene või tükitööline“

 28. aprillil algusega 12.00

 koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga Euroopa Liidu majas

Ajakirjanik ei ole igaüks, kes töötab ajalehe, ajakirja, raadio, televisiooni või portaali toimetuses ega ka mitte iga blogija. Ajakirjanik ei ole ka igaüks, kes ajakirjanduses sõna võtab või sõna saab. 

Aga kes siis ajakirjanik on? 

Mis eristab teda meediatöötajast, nagu ka arvamusliidrist või nuputreialist? Kas ajakirjanik on loominguline isik või informeerija, propagandist või sõltumatu vaatleja? Kuidas toetada ajakirjaniku võimalusi luua väärtuslikku ajakirjandust? 

Eesti Ajakirjanike Liit kutsub erialainimesi, tööandjaid ja akadeemilisi eksperte konverentsile otsima nendele küsimustele ühtsemat vaatenurka. Eesmärgiks on määratleda/defineerida ajakirjaniku kutse, et eraldada terad sõkaldest.

Konverents toimub koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga Euroopa Liidu majas 28. aprillil algusega 12.00. 

Kõik huvilised on oodatud. Et kõigile jaguks kohvi ja suupistet, aga ka istumisruumi, selleks palume osalemisest teada anda eal@eal.ee või 53 33 9699.

Lisateave:

Helle Tiikmaa

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse aseesimees

helle@eal.ee

53 33 9699

Peeter Ernits

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse esimees

Peeter.ernits@maaleht.ee

Täna koguti allkirju soolise palgalõhe kaotamiseks

Tänasel palgalõhe piketil sai anda allkirja soolise palgalõhe kaotamiseks. Piketid toimusid Tallinnas Tammsaare pargis ja Tartus Küüni tänaval Naiskogu Kadri eestvedamisel. Juba neljandat aastat järjest juhivad piketeerijad avalikkuse tähelepanu Eestis valitsevale suurele soolisele palgalõhele, seekord sai anda allkirju ka keskkonnas www.petitsioon.ee.

Naiskogu Kadri ja teised naisorganisatsioonid esitavad valitsusele konkreetsed ettepanekud palgalõhe kaotamiseks. Märgukiri soovitustega, kuidas palgalõhet vähendada, antakse üle peaministrile 21. aprillil, Eesti võrdse palga päeval.

“"Palgalõhe osas ei ole Eestis midagi paremaks muutunud, vaid vastupidi, halvemaks. Euroopa Liidu sügavaim palgalõhe on millegipärast just Eestis. Meie naised teenivad meestest keskmiselt kolmandiku võrra vähem. Loodame, et uus valitsus võtab erinevalt eelmistest valitsusest selle probleemi lahendada. Tahame valitsust omalt poolt toetada, et Eesti võiks sellelt häbiväärselt punase laterna positsioonilt vähemalt Euroopa keskmisele tasemele jõuda," ütles riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Marianne Mikko.

2013. aasta lõpus ilmunud Euroopa Liidu statistika kohaselt oli Eestis endiselt kõige suurem naiste ja meeste vaheline palgalõhe Euroopas - 30%. Värskeima EL statistika kohaselt pidi Eesti naine tegema keskmiselt 121 päeva rohkem tööd kui mees, et kätte saada sama suur aastapalk. Kui Euroopa Liit tähistab võrdse palga päeva 28.veebruaril (palgalõhe 16,4%), siis Eesti võrdse palga päev ehk päev, kui eesti naised teenivad meestega võrdse aastapalga, on alles 21.aprillil.

"„Palgalõhet aitab vähendada palgasüsteemide avalikuks ja läbipaistvaks muutmine, börsi- ja riigiettevõtete ettevõtete juhtorganitesse vähemalt 40% mõlema soo esindajaid määramine, jätkuv miinimumpalga tõstmine, ka valimisnimekirjade triibuliseks muutmine – mehed ja naised vaheldumisi, ning muidugi kogu soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmine," ütles Naiskogu Kadri president Reet Laja. 

Piketil esinesid sõnavõtuga Riigikogu liikmed Marianne Mikko ja Rainer Vakra, sotsiaalminister Helmen Kütt, Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson ja Naisliidu juhatuse liige Ell Kiilmaa. Lisaks osalesid piketil Eesti Naisliidu, Keskerakonna Naiskogu KENA, Eesti Naisühenduste Ümarlaua, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA), Eesti Puuetega Naiste Ühingu ning Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esindajad oma liikmetega.

Palgalõhe vastase piketi Facebooki leht: https://www.facebook.com/events/587041274725183/?fref=ts

Palgavisioon arutles soolise palgalõhe üle

10. aprillil tähistati võrdse palga päeva. Eesti eri paigus toimusid sotsiaalministeeriumi eestvedamisel 15 arutelu, kuhu olid oodatud osalema kõik huvilised. Veebiülekandega Delfis ja telefonilülitustega seoti maakondlikud sündmused üheks Palgavisiooniks, et üheskoos arutada, mis põhjustab sissetulekute ebavõrdsust ja kuidas seda olukorda lahendada.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse: " Sooline palgalõhe on Eestis tõsine probleem. „Naised teenivad meestest 30% vähem ning paraku on see suurim erinevus meeste ja naiste palkades Euroopas. Palgalõhe mõjutab elukvaliteeti nii praegu kui väljendub ka pensionide suuruses tulevikus".  

Soolisel palgalõhel on mitmeid põhjuseid: sooline jaotumine hariduses ja tööturul, töö- ja pereelu ühitamise raskused, iganenud personalipraktikad. Kas see on probleem, kui naised teevadki meestest erinevaid töid, mille eest makstakse vähem? Aga see, kui sama töö eest makstakse mehele rohkem? Miks väärtustatakse ühiskonnas ühte elukutset rohkem kui teist? Millist hinda maksavad nii mehed kui naised ebavõrdsete sissetulekute eest? Need ja teised küsimused võetigi Palgavisioonil arutelule.

Arutelud toimusid Haapsalus, Jõgeval, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis või Võrus ning algasid igal pool kell 14:36. Nimelt saaks just sel kellaajal otsa kell 9 algav naiste tööpäev, kui nende tööd hinnataks meeste omaga võrdselt.

Enne Tallinnas Swissotelis toimuvat ja veebi kaudu üle Eesti nähtavat arutelu rääkis palgalõhest Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhataja Reet Laja. Parimatest praktikatest ettevõtluses rääkisid Merje Laasi Microsoft Baltikumist ning ettevõtja Klaas-Jan Reincke.

Tallinnas osalesid aruteluringis Kultuuriministeeriumi nõunik Yoko Alender, linnasekretär Toomas Sepp, Microsoft Balti personalijuht Merje Laasi, Terve Eesti SA juht Hannes Lents, ajakirjanik Krister Paris ning kolm Tallinna Inglise Kolledži õpilast.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Palgavisiooni leht Facebookis:

https://www.facebook.com/events/261567617356059/

Ajakirjanik - loomeinimene või trükitööline?

Eesti Ajakirjanike Liidu konverents 

„Ajakirjanik – kas loomeinimene või tükitööline“

 28. aprillil algusega 12.00

 koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga Euroopa Liidu majas

Ajakirjanik ei ole igaüks, kes töötab ajalehe, ajakirja, raadio, televisiooni või portaali toimetuses ega ka mitte iga blogija. Ajakirjanik ei ole ka igaüks, kes ajakirjanduses sõna võtab või sõna saab. 

Aga kes siis ajakirjanik on? 

Mis eristab teda meediatöötajast, nagu ka arvamusliidrist või nuputreialist? Kas ajakirjanik on loominguline isik või informeerija, propagandist või sõltumatu vaatleja? Kuidas toetada ajakirjaniku võimalusi luua väärtuslikku ajakirjandust? 

Eesti Ajakirjanike Liit kutsub erialainimesi, tööandjaid ja akadeemilisi eksperte konverentsile otsima nendele küsimustele ühtsemat vaatenurka. Eesmärgiks on määratleda/defineerida ajakirjaniku kutse, et eraldada terad sõkaldest.

Konverents toimub koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga Euroopa Liidu majas 28. aprillil algusega 12.00. 

Kõik huvilised on oodatud. Et kõigile jaguks kohvi ja suupistet, aga ka istumisruumi, selleks palume osalemisest teada anda eal@eal.ee või 53 33 9699.

Lisateave:

Helle Tiikmaa

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse aseesimees

helle@eal.ee

53 33 9699

Peeter Ernits

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse esimees

Peeter.ernits@maaleht.ee

Tuld palgalõhele!

Pühapäeval, 13. aprillil algusega kell 11 toimub Pärnu kontserdimajas konverents "Tuld palgalõhele!", millega tähistatakse võrdse palga päeva. Lisaks Euroopa suurima palgalõhe problemaatikale käsitletakse naiste töö- ja pereelu ühildamise teemasid ning arutatakse võrdõiguslikkuse mõju üle paarisuhtele. 

Foorumi juhatab sisse Euroopa naisteorganisatsiooni PES Women president Zita Gurmai Ungarist, palgalõhe vähendamise ning naiste ühiskonnaelus võrdsema esindatuse kavast räägivad Riigikogu liige Marianne Mikko ja kaitseminister  Sven Mikser. 

Ettekannetele järgnevad paneeldiskussioonid palgalõhe mõjude ja kaotamise  ning naiste töö- ja pereelu ühildamise  teemadel. Arutleme ka teemal kas võrdõiguslikkus  tapab seksi. Paneeldiskussioone juhivad reklaamiettevõtja Marek Reinaas, kolumnist ja kirjanik Manona Paris ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris.

"Arutame konverentsil võimalusi, kuidas riiklikul ja ka töötaja tasemel on võimalik palgalõhet vähendada ja kuidas sellest tervel ühiskonnal tulu tõuseb. Eesti naise keskmine tunnipalk on 30% protsenti väiksem kui mehe vastav näitaja,  kusjuures Euroopa  vastav keskmine näitaja on 16,4%. Mitte kusagil mujal Euroopas ei ole meeste ja naiste palgalõhe nii suur. Euroopa Komisjon on korduvalt juhtinud Eesti valitsuse tähelepanu soolise palgalõhe vähendamisele," ütles konverentsi üks peaesinejatest, Riigikogu liige Marianne Mikko.

Konverentsil osalemine on tasuta, vajalik on eelregistreerimine SIIN, Tallinnast, Tartust ja Võrust  viivad Pärnusse konverentsile ja toovad tagasi tasuta bussid.

Konverentsi "Tuld palgalõhele!" korraldamist toetab Euroopa naisteorganisatsiooni PES Women.

Võrdse palga päev (inglise keeles EPD - Equal Pay Day) näitab lisatööpäevade arvu, mis naistel tuleks sel aastal teha, et saada meeste eelmise aasta sissetulekutega võrdne palk. Teisisõnu annab võrdse palga päev teada, kui palju naistel tuleb rohkem tööd teha, et teenida sama palju kui mehed ühe aasta jooskul. 

Täiendav info:

Janet Väärtnõu

Tel: 50 88 969

FB SIIN

Lahkus ajakirjanik ja austatud kolleeg Hille Tänavsuu

HILLE TÄNAVSUU

17. IX 1941-5. IV 2014

                                                                                                                               
Ikka ja ikka
üle päevade peegli

hämara ääre

vaatavad loojate

lootlikud silmad...

(Betti Alver)

Pärast pikka võitlust raske haigusega suri staažikas ajakirjanik Hille Tänavsuu.

Hille Tänavsuu lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1972.aastal tegutses ajakirjanduses kuni viimse hetkeni. 

Ta töötas ajalehes Säde, hiljem Õhtulehes kirjandusliku kaastöötaja, osakonnajuhataja, toimetaja asetäitja ja erikorrespondendina. Aastatel 1997-2005 oli ta Pärnu Postimehe reporter, seejärel Postimehe reporter-toimetaja. 2006.aastal valiti Hille Eesti ajakirjanike liidu auliikmeks.

Viimased ligi kaheksa aastat võitles Hille Tänavsuu vähihaigusega. Ta oli tänulik paljudele toetajatele, kelle abiga õnnestus hankida kallis vähiravim, mida haigekassa ei pidanud piisavalt kulutõhusaks. Ravim andis Hille Tänavsuule lisa eluaasta.

Missioonist aidata teisigi sarnases olukorras vähihaigeid ja nende perekondi vajalike ravimite hankimisel asutas Hille Tänavsuu koos poja Toivo Tänavsuu ja Janek Mäggiga tänavu veebruaris vähiravifondi «Kingitud Elu».

Hille oli Eesti AjakirjanikeLiidu Naistoimetajate ühenduse asutajaliige.
MTÜ Eesti Naistoimetajad mälestavad söakat ja sõnakat kaasteelist ja avaldavad sügavat kaastunnet lähedastele.

Hille Tänavsuu ärasaatmine toimub laupäeval 12.aprillil kell 12 Oleviste kirikus.

Pulitzeri preemia võitja, Saksa fotoajakirjaniku Anja Niedringhausi julm mõrv Afganistanis

Washington Post
 http://www.washingtonpost.com/local/obituaries/acclaimed-photographer-anja-niedringhaus-dies/2014/04/04/36dd70e6-bbf3-11e3-80de-2ff8801f27af_story.html

Euroopa Ajakirjanike Födratsioon
pressiteade
4.aprill 2014
Brüssel

The European Federation of Journalists (EFJ) has today condemned the cold blooded killing of a Germany photographer, Anja Niedringhaus, at the outskirt of Khost city in Afghanistan ahead of Saturday’s Afghan presidential election.

‘‘We are deeply saddened by the tragic loss of a courageous colleague who has risked her life for bringing the truth to the people, ’’ said Ricardo Gutiérrez, EFJ General Secretary. ‘‘Our thoughts are with her family and friends.’’

Anja Niedringhaus, 48, is an internationally acclaimed photographer. She has been working for the Associated Press (AP) as a staff photographer since 2002. In the past years, she has been working in Afghanistan covering the conflict and its impact on the citizens.

According to the AP, Niedringhaus was shot dead instantly by a unit commander at the heavily guarded compound in the Tani district while she travelled with another freelance journalist, Kathy Gannon, in a convoy of election workers.

The 60-year-old Canadian journalist, Gannon, was injured during the attack. She is now in a stable condition at the hospital. Following the shooting, the killer has been arrested by the police.

 ‘‘The cold blooded killing is clearly a specific targeting of journalists, ’’ condemned Gutiérrez. ‘‘The government and local authorities must do more to ensure the safety of journalists reporting in the country.’’

The EFJ affiliates in Germany, DJV and dju.verdi have also expressed their ‘‘great dismay’’ at the murder of their colleagues and sent their thoughts to his family.

Niedringhaus was the second Western journalist killed during the election campaign after Swedish journalist Nils Horner who was shot dead in Kabul on 11 March. 


The European Federation of Journalists (EFJ) is the largest journalists' organisation in Europe representing more than 320,000 journalists in 37 countries. You can follow us on Facebook and Twitter  or subscribe to our fortnightly newsletter EFJ FOCUS for updated news.

***