Valge Lindi auhinna saavad kaks politseiametnikku

ENÜ

Pressiteade

25.11.2013

Kümnenda Valge Lindi auhinna saavad kaks politseiametnikku Kümnes Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhind on eriline selle poolest, et esimest korda läheb see korraga kahele isikule. 2013. aasta Valge Lindi auhinna saavad Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna juhtivkorrakaitseametnik Kati Arumäe ja Keskkriminaalpolitsei juhtivkriminaalametnik Kerli Palu, kelle ühistööna viidi ellu projekt “Koostöös loome turvalisust”. Tänu sellele projektile õnnestus kaheksas Eesti maakonnas käivitada tihedam koostöö lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahel. Eriti väärtustame seda, et võrdsete parteritena olid projekti “Koostöös loome turvalisust” kaasatud kodanikuühenduste esindajad- naiste varjupaikade töötajad, kes vahetult aitavad vägivalla all kannatavaid naisi ja lapsi ning tegelevad vägivalla ennetustööga. Eesti Naisteühenduste Ümarlaud on seisukohal, et riigiasutuste omavaheline koostöö ja koostöö kodanikuühendustega naistevastase vägivalla vähendamiseks peab jätkuma. Eesti naisteühenduste Ümarlaud on veendunud, et Eestil on vaja uut riiklikku arengukava, milles kesksel kohal naistevastane ja perevägivald ning selgelt välja toodud tegevused nende, nii üksikisikule kui ühiskonnale suurt kahju tekitavate nähtustega võitlemiseks. Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) tunnustab igal aastal 25. novembril Valge Lindi auhinnaga  üksikisikut või organisatsiooni, kes viimase aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks. Politsei esindajad saavad ENÜ Valge Lindi auhinna juba teist korda. Esimese Valge Lindi auhinna andis ENÜ 2004. aastal Lääne politseiprefektuuri korrakaitse osakkonna politseidirektorile Joosep Kaasikule. Tema töö tulemusel viidi Eesti Sotsiaalprogrammide Keskusega koostöös läbi pilootprojekt, millega täiustati perevägivalla kajastamist Eesti politseistatistikas. Nüüdseks on Joosep Kaasik ametiredelil tõusnud politsei peadirektori asetäitjaks. Info: Harda Roosna 5109761 ENÜ eesistuja Eha Reitelmann 5265927 ENÜ peasekretär

Täna on naistevastase vägivalla kaotamise päev

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

25. november 2013

Täna on naistevastase vägivalla kaotamise päev

Täna on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastane päev, mida ÜRO Peaassamblee üleskutsel tähistatakse kogu maailmas alates 1999. aastast. Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla teema käsitlemine hoogustunud ka Eestis.

„Oleme sel aastal naistevastase ja perevägivalla tõkestamiseks astunud ja astumas mitmeid olulisi samme ja ees ootavad suured muutused,“ ütles Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanter.

„2013. aastal on Norra Finantsmehhanismi raames edukalt käivitunud programm „Kodune ja sooline vägivald“. Programm on suunatud soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele ning  soolise ja perevägivalla ennetamisele ning tõkestamisele. Sotsiaalministeeriumis on lõppjärgus Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ning tõkestamise konventsiooni analüüsi koostamine, mis on meie riigi konventsiooniga ühinemise eelduseks. Kõik see loob võimaluse lähiaastatel saavutada kvalitatiivselt uus tase naistevastases ja perevägivalla vastases tegevuses“, rääkis Liina Kanter.

Koostöös Eesti Naiste Varjupaikade Liiduga korraldab Sotsiaalministeerium täna 25. novembril Tallinna Ülikooli ruumides konverentsi „Mehed naistevastasest vägivallast“, mille avab sotsiaalminister Taavi Rõivas ja Norra suursaadik Lise Kleven Grevstad.  Konverentsil esinevad Sass Henno, Kari Käsper, Ilmar Raag, Andres Sild, Margus Tsahkna, Kristen Michal, Kalle Laanet ja Jüri Saar. Ministrite paneeldiskussioonis osalevad Urmas Paet, Hanno Pevkur ja Ken-Marti Vaher.

Lisaks on naistevastase vägivalla päeva tähistamiseks toimumas hulgaliselt temaatilisi üritusi üle Eesti.

Konverentsi pildid leiate Sotsiaalministeeriumi facebook-i lehelt: https://www.facebook.com/#!/Sotsiaalministeerium

Parimat,

Armo Vask

Sotsiaalministeerium

teavituse peaspetsialist

armo.vask@sm.ee

Tel: 6269  304

Mob: 56 815 708

MEHED NAISTEVASTASEST VÄGIVALLAST

Olete väga oodatud konverentsile, kus anname üle ENÜ selle aasta Valge Lindi auhinna.

Info ja registreerimine: konverents2013@gmail.com

.

Eha Reitlemann

peasekretär

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Konverents

MEHED NAISTEVASTASEST VÄGIVALLAST

25. novembril 2013

Tallinna Ülikooli Tallinna saalis (Uus-Sadama 5)

Päevakava

10.00-10.30    Osavõtjate registreerimine, tervituskohv

10.30-10.45    Avasõnad, tervitused

Norra suursaadik Lise Nicoline Kleven Grevstad,

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann

10.45-11.10    Kari Käsper Naistevastane vägivald kui inimõiguste rikkumine

11.10-11.35    Ilmar Raag Miks film Kertu ei ole tuulest tulnud inspiratsioon

11.35-12.00    Andres Sild Miks ta seda teeb?

12.00-12.25    Margus Tsahkna Lapsed ja vägivald naiste vastu

12.25-12.50    Kristen Michal

12.50-13.15    Kalle Laanet  Kiirus. Kiirus. Kiirus.

13.15-13.30    Jüri Saar Naistevastase vägivalla märgilisest tähendusest

13.30-14.30    Lõuna

14.30-15.30    Ministrite paneel:

justiitsminister Hanno Pevkur

siseminister Ken-Marti Vaher

välisminister Urmas Paet

15.30-15.45    Valge Lindi auhinna üleandmine

15.45-16.00    Konverentsi lõpetamine

 Konverentsi korraldab Eesti Naiste Varjupaikade Liit koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Naisteühenduste Ümarlauaga.

Konverentsi rahastatakse  Norra toetuste programmist „Kodune ja sooline vägivald“.

 

 

Eesti Televisiooni keelekasutust analüüsib Kadi Alatalu

Tere, sõbrad!

Meie järgmine keelekoosolek toimub neljapäeval, 21. novembril kell 14 endiselt EAL-i büroos Rahvusraamatukogu II korrusel, sissepääs Endla tänavalt, ruum 2166.

Eesti Televisiooni keelekasutust analüüsib Kadi Alatalu.

Loodan arvukat osavõttu,

Ene Pajula

EAL "Sirbi" ümberkorraldustest

Ajakirjanike Liidu juhatuse avaldus  „Sirbi“ toimetuse ümberkorralduste kohta

18.11.2013

Eesti Ajakirjanike Liit  mõistab hukka kultuurilehe „Sirp“ äkilised ümberkorraldused, mille põhjendused ei ole arusaadavad ja annavad alust kahtlustada ajakirjanduse tasalülitamise katset. Ajakirjanike Liidu juhatuse hinnangul nõuab nii meie ainsa kultuurilehe juhtimine ja kui selle toimetajate kohustuste täitmine ajakirjandusliku töö kogemust, haritust ja asjatundlikkust ajalehe väljaandmisküsimustes.

Seetõttu ning kuna „Sirbi“ toimetuse töö ümberkorraldamine on avaliku huvi teema, teeb Ajakirjanike Liidu juhatus ettepaneku, et  SA Kultuurilehe nõukogu ja ajalehe toimetaja kohusetäitja selgitaksid avalikult,  kuidas on kavandatud kultuurilehe toimetuse edasine töö ning kvaliteedi tagamine pärast seda, kui oluliste valdkondade toimetajakohad on koondatud.  Samuti kutsub Ajakirjanike Liidu juhatus üles lehe nõukogu korraldama võimalikult peatselt uut peatoimetaja konkurssi  kõiki osapooli kaasava komisjoni osavõtul. 

Ajakirjanike Liit toetab ka teiste loomeliitude ettepanekut korraldada kiiresti Kultuuriministeeriumi, SA Kultuurileht nõukogu ja loomeliitude esindajate kohtumine, kus  jõutaks „Sirbile“ vajalike ümberkorralduste osas üksmeelele. Ajakirjanike Liidu juhatus peab oluliseks, et kuulda võetaks kõigi asjasse puutuvate osapoolte arvamust ning sellel kohtumisel osaleksid ka ajakirjanike esindajad.

Eesti Ajakirjanike Liidu juhatus

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon kritiseerib Leedu meediavabaduse rikkumist

Pressiteade

12. november 2013

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ) kritiseerib 7. novembril Vilniuses Leedu eriteenistuse korraldatud haarangut Baltic News Service’i (BNS) büroos kui poliitilist katset suukorvistada meediavabadust riigis.

BNSi ja selle ajakirjanikke süüdistati Leedu presidendi Dalia Grybauskaite vastase laimukampaania tõendusmaterjali sisaldavate dokumentide ebaseaduslikus omandamises.

Haarangu käigus kuulati üle kuus ajakirjanikku ja konfiskeeriti arvuteid. Samal ajal korraldati haarang ja läbiotsimine ka BNSi toimetaja kodus.

„Me mõistame resoluutselt hukka BNSi vastase karmikäelise haarangu ja Leedu kohtu otsuse väljastada order, milles nõuti ajakirjanikelt oma konfidentsiaalsete allikate paljastamist,“ ütles EFJ president Mogens Blicher Bjerregård. „See on naeruväärne, et kohus otsustas kaitsta poliitilise eliidi huvisid rahvusliku julgeoleku ettekäändel, selle asemel, et kaitsta avalikkuse huvides olevat õigust teabele.''

Ajakirjanduse andmeil on Leedu kohus käskinud BNSil avaldada oma allikad. Otsus on kaasa toonud avaliku halvakspanu laine ja ajakirjanike ning kodanikeühenduste pressivabaduse toetuseks korraldatud meeleavalduse eriteenistuse Vilniuse hoone juures 11. novembril.

Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni kuuluv Leedu Ajakirjanike Liit (LZS) osales meeleavaldusel nõudmisega, et tagataks ajakirjanike õigus väljendusvabadusele ja avalikkuse õigus informatsioonile.

„Tegemist on jultunud rikkumisega, mis on suunatud ajakirjanike õiguse vastu kaitsta oma konfidentsiaalseid allikaid,“ sõnas EFJ peasekretär Ricardo Gutiérrez. „Ajakirjanikud ei saa tegutseda demokraatia valvekoertena, kui selliseid õigusi rikutakse või tühistatakse poliitilise eliidi huvides nagu selles juhtumis.“

Vastavalt Euroopa inimõiguste kohtu otsustele
(vt http://europe.ifj.org/en/pages/protection-of-sources) on õigus kaitsta konfidentsiaalseid allikaid väljendusvabaduse oluline osa. Mitmes Euroopa riigis kaitseb selliseid õigusi riigi seadus. EFJ toetab LZS üleskutset Leedu valitsusele tuua oma allikakaitset puudutav seadusandlus Eurooa standardite tasemele.

Lisateave: EFJ +32 2 235 22 08

Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon esindab enam kui 300 000 ajakirjanikku 39 riigist.

http://europe.ifj.org/en/articles/efj-criticises-lithuania-for-violation-of-media-freedom

Eesti Ajakirjanike Liidu toetusavaldus Leedu ajakirjanike

Pressiteade

14.11.2013

Eesti Ajakirjanike Liit toetab Leedu Ajakirjanike Liidu üleskutset Leedu valitsusele tuua allikakaitse seadusandlus Euroopa standarditele vastavale tasemele, et tagada riigis meedia väljendusvabadus ja avalikkuse huvides olev informatsioonivabadus. Leedu Ajakirjanike Liidule avaldas oma toetust ka Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon (EFJ), millesse kuuluvad nii Eesti kui ka Leedu ajakirjanike liidud.

Samuti on Eesti Ajakirjanike Liit solidaarne Leedu ajakirjanike nõudmistega tagada meedias konfidentsiaalsete allikate kaitse õigus ilma eranditeta ning mõistab koos EFJga hukka 7. novembril Vilniuses toimunud haarangu BNSi toimetusse. Haarangu käigus konfiskeeriti uudisteagentuuri arvuteid ja kohtuorderi alusel nõuti BNSi ajakirjanikelt väidetavalt ebaseaduslikult hangitud materjalide allikate avaldamist. BNSi toimetusse lekkinud materjalid puudutasid Leedu presidendi Daila Grybaskaute vastu kavandatavat laimukampaaniat.

Eesti Ajakirjanike Liit toetab EFJ presidendi Mogens Blicher Bjerregardi ja peasekretäri Ricardo Gutierrezi avaldatud arvamust, et poliitilise eliidi huvides tehtud kohtuotsus rikkuda rahvusliku julgeoleku ettekäändel allikakaitse õigust on naeruväärne ning takistab ajakirjandusel täita demokraatias olulist valvekoera rolli.

Lisateave:

Eesti Ajakirjanike Liit

53339699

eal@eal.ee