Karjääripäevad murravad ametite soolisi stereotüüpe

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

25. aprill 2013

 

Uudsed karjääripäevad murravad ametite soolisi stereotüüpe

Täna, rahvusvahelisel poiste ja tüdrukute päeval avatakse üritustesari, kus tutvustatakse poistele erialasid, mida peetakse traditsioonilisteks “naiste” erialadeks ja vastupidi – tüdrukud teevad tutvust “meeste” erialadega. Üritustega soovitakse tähelepanu juhtida võimaluste paljususele noorte erialavalikutes.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Aleksander Ljudvigi sõnul on naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele suuresti põhjustatud ühiskonnas kujunenud eelarvamustest ja arusaamadest naistele ja meestele sobilikest tegevustest. “Soovime noortele teadvustada, et pole olemas naiste ja meeste ameteid. Kõik elukutsed ja erialad sobivad nii poistele kui tüdrukutele, määravaks on huvi ja tahtmine,” ütles Ljudvig. “Lähenedes erialavalikule sooliste eelarvamuste vabalt ja avatud meelega, laiendavad noored oma haridus- ja elukutsevalikuid ning saavad paremini rakendada oma potentsiaali,” lisas ta.

Samuti näeb Ljudvig algatuses kasu ühiskonnale tervikuna. “Olukorras, kus Eestis on kvalifitseeritud tööjõu nappus, on lühinägelik raisata inimkapitali, jättes noorte haridus- ja tööelu valikud sooliste eelarvamuste mõjuvälja. Meeste ja naiste võrdsem jagunemine erinevatele töödele vähendaks tööturu soolist segregatsiooni ja selle negatiivseid mõjusid, näiteks Euroopa suurimat palgalõhet,” ütles ta.

Täna avatava üritustesarja raames tutvustatakse elukutseid, kus naisi või mehi hetkel napib, kuid millel on tulevikku indiviidi, valdkonna ja riigi arengu seisukohalt. Kokku toimub 14 erialavalikute päeva, kus poisid teevad tutvust õe, õpetaja, juuksuri ja rätsep-stilisti ametiga, mida valdavalt peetakse “naiste” ametiks ning kus hetkel töötavad 90% ulatuses naised. Tüdrukutele aga tutvustatakse autotehniku, keevitaja, programmeerija, energeetiku, automaatiku, kaevandustöötaja ja piloodi elukutset, mida valdavalt peetakse “meeste” ametiks ning kus hetkel töötavad valdavalt mehed.

Rõhutamaks kutsehariduse olulisust, annab poiste ja tüdrukute päevadele avalöögi Tallinna Tööstushariduskeskus, kus poisid saavad kätt proovida rätsep-stilistina ja juuksurina ning tüdrukud autotehniku ja keevitajana.

Lisaks Tallinnale toimuvd tüdrukute ja poiste päevad ka Tartus, Kohtla-Järvel, Kukrusel ja Ülenurmel koostöös sealsete haridusasutustega. Poiste päevi korraldavad Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve filiaal, Tartu Kõrgem Meditsiinikool ja Tartu Ülikool. Tüdrukute päevi korraldavad Tallinna Tööstushariduskeskus, Eesti Energia Kaevandused, Virumaa Kolledž, IT Kolledž ja Tartu Lennuakadeemia. Pilootprojektis osalevad 250 eesti ja vene koolide gümnaasiumi õpilast.

Poiste ja tüdrukute päeva idee on pärit Saksamaalt, kus seda formaati alates 2000. aastast edukalt kasutatakse. Lisaks Saksamaale toimuvad samalaadsed üritused ka Austrias, Šveitsis, Luxemburgis, Tšehhis ja Poolas. Lisainfot: www.boys-day.de jawww.girls-day.de.

Poiste ja tüdrukute päevad on soolise võrdõiguslikkuse teavituskampaania raames läbiviidav pilootprojekt, mille tellijaks on sotsiaalministeerium ja rahastajaks Euroopa Sotsiaalfond. Teavituskampaania kitsam eesmärk on tõsta Eesti noorte teadlikkust soolistest stereotüüpidest ja soolisest ebavõrdsusest. Teavitustegevuste pikaajalisem eesmärk on vähendada töö- ja haridusvaldkonna tugevat soolist segregatsiooni ning suurendada naiste ja meeste võrdsust pereelus osalemisel.

Head ajakirjanikud! Olete oodatud täna,25. aprillil kell 13.30 – 14.30 kajastama päeva tegevusi Tallinna Tööstushariduskeskusesse (Sõpruse pst 153) tüdrukute autotehnika eriala töötuppa ja poiste rätsep-stilisti eriala töötuppa.

Täpsem info:

Lee Maripuu

peaspetsialist

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakond

6269245

lee.maripuu@sm.ee

Parimat soovides,

Armo Vask

Sotsiaalministeerium

pressiesindaja

armo.vask@sm.ee

Tel: 6269 304

Mob: 56 815 708

MÄRGUKIRI Vabariigi Valitsusele

Tallinn, 11. aprill 2013

Täna, mil „tähistame” Eesti võrdse palga päeva, tuletame Vabariigi Valitsusele meelde, et sooline palgalõhe ei kao iseenesest, vaid selleks on vaja rakendada jõulisi suunatud meetmeid. Me mööname, et 5. juulil 2012 valitsuse poolt heaks kiidetud tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks on samm õiges suunas. Samas ei sisalda see jõulisi ja suunatud meetmeid, et seda lõhet reaalselt vähendada. Nimetatud tegevuskava aitab küll niigi teada olevat paremini teadvustada, kuid meil on vaja minna kaugemale.

Täna, 11. aprillil, teenib Eesti naine välja möödunud aasta palga, mille Eesti mees teenis välja juba mullu 31. detsembril. Täna on uue aasta 101. päev ehk teisisõnu on uuest aastast möödas juba 27,7%. Soolise palgalõhega oleme Euroopa Liidus häbiväärsel viimasel kohal. Euroopa nn „võrdse palga päev” langes tänavu 28. veebruarile, mis peegeldab tõsiasja, et Euroopa Liidus keskmiselt kulub naisel mehega võrdse aastapalga väljateenimiseks 59 päeva kauem ehk 16,2% rohkem päevi.

Palume tungivalt, et valitsus töötaks välja konkreetse arengukava soolise palgalõhe vähendamiseks, leiaks ressursid selle elluviimiseks ning asuks seda viivitamatult ellu rakendama. Arengukava peab sisaldama sisulisi meetmeid, mille kaudu vähendada Eesti soolist palgalõhet vähemasti Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Ent me tahame enamat: lõppkokkuvõttes peaks see viima meeste ja naiste vahelise palgalõhe kaotamiseni Eestis.

Ootame valitsuselt viie sammu astumist:

1)      1. mail 2004. a jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seaduse paragrahvi 11 täitmist, see tähendab valitsuse määruse vastuvõtmist, mis kehtestaks soopõhiste tööalaste andmete kogumise korra ja vajalike andmete loetelu. Ainult selliste andmete olemasolul on võimalik jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise järgimist töösuhetes ehk siis sama või samaväärse töö eest ka sama palga maksmist nii meestele kui naistele;

2)      seadusandlikku algatust kõigi Eesti palkade läbipaistvaks muutmiseks, sest ainult sel moel on võimalik palgalõhe tõelisele olemusele jälile jõuda ning see lõppkokkuvõttes kaotada;

 

3)      seadusandlikku algatust miinimumpalga tõstmiseks, sest miinimumpalgaga töötavad peamiselt naised;

 

4)      seadusandlikku algatust, mille eesmärk on kehtestada nõue, et kõigi börsi- ja riigiettevõtete nõukogudes peab olema vähemalt 40% mõlema soo esindajaid, sest lisaks paremate juhtimisotsuste langetamisele aitab see kaasa õiglasemale palgapoliitikale;

5)      soolise võrdõiguslikkuse nõukogu moodustamist, nagu näeb ette 2004. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus. On ilmne, et valitsus vajab spetsialistidest koosnevat nõukogu, kes aitab teda soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, sealhulgas soolise palgalõhe vähendamisel.

EAPN Eesti MTÜ
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon
Eesti Naisliit
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Eesti Naistoimetajad
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Eesti Puuetega Naiste Ühing
Haabersti Tugikeskus MTÜ
Keskerakonna Naiskogu KENA
MTÜ Harime ja kasvatame
MTÜ Kodanikujulgus
MTÜ QUIN-Estonia
MTÜ Võitlemise Eesti
Naiskogu Kadri
Rahvusvaheline Naiste Koostöö Mentorkoda MTÜ
SA Väärtustades Elu
Ukraina Naiste Liit Eestis 

Sookvootideta palgalõhet ei ületa

Juhan Kivirähk
Eesti Päevaleht
17.04.2013

Kuna sood on erinevad, siis pole võimalik saavutada võrdsust sugusid ühtmoodi koheldes.
Eelmisel nädalal, kui aasta algusest sai mööda 101 päeva, tähistati Eestis võrdse palga päeva. Just nii kaua tuleb naisel keskmiselt rohkem töötada, et saada sama suurt palka, kui saab mees.

Kuna sama nädala algul lahkus elavate hulgast Briti endine peaminister Margaret Thatcher, tekkis mõningatel soolist võrdõiguslikkust kommenteerinutel kiusatus need teemad omavahel ühendada ning väita, et kui suutis Thatcher omal ajal peaministriks saada, siis peaks ka Eesti naine suutma end ümbritsevast maskuliinsest keskkonnast hoolimata üles töötada ja ühiskonnaelus läbi lüüa. Kõik olevat ainult tahtmises ja motivatsioonis kinni.
Tõepoolest on ka meil Eestis olemas europarlamendi liikmed Siiri Oviir, Vilja Savisaar-Toomast ja Kristiina Ojuland, keskkonnaministri ametit peab Keit Pentus-Rosimannus, riigikogus tegutsevad Kaja Kallas, Marianne Mikko, Kadri Simson, Liisa Pakosta jt. Kuid seda on ilmselgelt vähe, et rääkida mõistlikust soolisest tasakaalust Eesti poliitikas. Küllap oskab igaüks neist tublidest aktiivsetest naistest rääkida, kui keeruline on neil olnud meestekeskses maailmas oma positsiooni saavutada. Pealegi ei suuda üksikute tippude läbilöömine eriti muuta üldist soolist palgalõhet.
See, et vabas, liberaalses ja turumajanduslikus ühiskonnas on kõik ainult inimese enda valikutes ja tahtmises kinni, on paraku üsna levinud legend. Ühiskondlikke tegureid – väärtusi, hoiakuid, stereotüüpe – valikute mõjutajana alahinnatakse. Mõne arvates olevatki palgalõhe põhjuseks just asjaolu, et naised ise valivad vabatahtlikult madalama palgaga töökohad, kuna nende ambitsioonid ongi madalamad. Nii nagu küllaltki paljud peavad õigeks ka väidet, et naised peavadki vähem palka saama, sest pere peamiseks toitjaks peab olema ikkagi mees.
Soolise võrdõiguslikkuse eest seisjates nähakse aga ohtlikke inimesi, kes traditsioonilisi soorolle kahtluse alla pannes püüavad lõhkuda ühiskonna tasakaalu, eitades meeste ja naiste vahelisi vaimseid ja füüsilisi erinevusi. Arvatakse, et võrdõiguslikkuse pooldajad peavad sugu mitte bioloogiliselt antuks, vaid sotsiaalselt konstrueerituks.

Loe edasi Eesti Päevalehest

Palgalõhe vastane pikett!

Naiste ja meeste palgalõhe vastane pikett toimub

11. aprillil kell 17.00 Tammsaare pargis!

Naiskogu Kadri kutsub piketile ja ühinema üritusega FB-s http://www.facebook.com/events/229006247241752/ ,

sest …

Veebruari lõpus avalikustatud statistika kohaselt oli 2010. aastal Eestis endiselt kõige suurem naiste ja meeste vaheline palgalõhe Euroopas - 27,7%. S.t. et Eestis pidid naised tegema 101 päeva rohkem tööd kui mehed, et kätte saada sama aastapalk kui mehed (EL-s keskmiselt 59 päeva). Vaatamata sellele, et Riigikogu kohustas 2011. aasta septembris valitsust astuma samme palgalõhe vähendamiseks, pole seni olulist initsiatiivi ilmutatud.

 

Head sõbrad!

Sel aastal toimub juba kolmandat korda   naiste ja meeste palgalõhe vastane pikett, 11.aprillil kell 17.00 Tammsaare pargis, Tallinnas ja loodetavasti üle Eesti.

Kutsume Teid kõiki osalema!

Kutsume Teid ühinema üritusega ka facebook’is http://www.facebook.com/events/229006247241752/

Veebruari lõpus avalikustatud statistika kohaselt oli 2010. aastal Eestis endiselt kõige suurem naiste ja meeste vaheline palgalõhe Euroopas - 27,7%. S.t. et Eestis pidid naised tegema 101 päeva rohkem tööd kui mehed, et kätte saada sama aastapalk kui mehed (EL-s keskmiselt 59 päeva). Vaatamata sellele, et Riigikogu kohustas 2011. aasta septembris valitsust astuma samme palgalõhe vähendamiseks, pole seni olulist initsiatiivi ilmutatud.

Eesti naised ei ole rahul ebavõrdse kohtlemisega. Seepärast tuleme tänavale plakatite ja lendlehtedega, et juhtida ühiskonna ja valitsuse tähelepanu palgalõhe probleemile ja soovime probleemi lahendamist.

Palgalõhe päeval ja piketil osalevad erinevad naisorganisatsioonid Eestis: SDE Naisühendus Kadri, Naisliit, Keskerakonna Naiskogu (KENA), Eesti Naisühenduste Ümarlaud (ENÜ) koos oma allorganistatsioonidega, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) jt.   EENA pakub taas „Tilliga ja tillita“ võileibu kohvikutes üle Eesti.

Samuti kutsume naisorganisatsioone üle Eesti organiseerima piketti vm. palgalõhe vastast üritust oma kodukohas.

Merle Pormeister

Naiskogu Kadri Tallinna piirkonna esinaine 

Norra programmide abil soovitakse vähendada soolist ebavõrdsust Eesti ühiskonnas

Sotsiaalministeeriumi

Pressiteade

4. aprill 2013

Sotsiaalministeerium tutvustab tänasel avakonverentsil kahte Norra programmi, mis võimaldavad valdkonna huvigruppidel, asutustel, mittetulundusühingutel, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajatel ning praktikutel taotleda toetust soolise ebavõrdsuse vähendamiseks. Ühe programmi eesmärk on aidata kaasa naiste ja meeste võrdsuse saavutamisele ühiskonnas ning töö-, pere- ja eraelu tasakaalu parandamisele. Teise programmi eesmärk on ennetada ja tõkestada soopõhist vägivalda ja inimkaubandust.

„
Naiste ja meeste ebavõrdsus on seotud paljude sotsiaalsete probleemidega, nagu näiteks palgalõhe ja naistevastane vägivald,“ ütles Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Aleksander Ljudvig. „Kui inimesed oskavad soolist ebavõrdsust ära tunda, siis neil on ka rohkem võimalusi oma õiguste eest seismiseks,“ lisas ta.

“Norra peab rahvusvahelist koostööd soolise võrdõiguslikkuse edendamisel väga oluliseks. Võrdõiguslikkus on eduka ühiskonna üheks nurgakiviks,” ütles Norra suursaadik Lise Kleven Grevstad. “Norras on võitlus soolise võrdõiguslikkuse eest kestnud juba enam kui sajandi. Käesoleval aastal tähistame me Norras naiste valimisõiguse 100-ndat juubelit. Sellegipoolest on meilgi veel väljakutseid soolise võrdõiguslikkuse vallas ja probleeme koduvägivallaga. Norra toetuste programmid pakuvad suurepärase platvormi Eestiga kogemuste vahetamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks nii meeste kui naiste hüvanguks,” märkis Kleven Grevstad.

Kuigi poisse ja tüdrukuid, kes saavad alushariduse ja asuvad õppima üldhariduskoolis on võrdselt, langeb põhikoolist välja tunduvalt rohkem poisse. Samas ei taga naiste kõrgem haridustase neile paremat staatust tööturul ega ka vajalikku majanduslikku sõltumatust ning üldist sotsiaal-majanduslikku kindlustunnet. Palgalõhe meeste ja naiste vahel on Eestis Euroopa Liidu suurim – 2011. aastal 27,3%. Naisi on enam tegevusaladel, mida peetakse küll ühiskonna jaoks oluliseks, kuid mis ei ole väga kõrgelt hinnatud (näiteks õpetajad, meditsiiniõed, hooldajad jne). Mehed domineerivad omakorda ehituse, energeetika ning veonduse valdkondades. Meeste ja naiste vahel ebavõrdselt jaotunud hoolduskohustuste tõttu on naistel jätkuvalt enam raskusi töö-, pere- ja eraelu ühitamisega, mille tõttu nad näivad tööandjatele ebakindlamate ja vähem pühendunud töötajatena.

Ka soopõhise vägivalla väljakutsed on tõsised – 2010. aastal läbi viidud Eurobaromeetri uuring näitas, et nähtus on inimestele laialdaselt teada (98% küsitletutest) ning Eestis tunneb iga kolmas inimene mõnda soopõhist perevägivalda kogenud naist. Sama paljud kinnitasid, et tunnevad mõnda isikut, kes on kasutanud naiste vastu vägivalda.

Programme „Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal“ ning „Kodune ja sooline vägivald“ rahastatakse 2009-2014 perioodi Norra toetustest kokku nelja miljoni euroga. Eesti kaasfinantseering on 705 882 eurot. Lisainfot: http://www.sm.ee/norra-programmi-uldleht.html.

Helena Nõmmik

Sotsiaalministeerium

Meediasuhete nõunik

helena.nommik@sm.ee

6269 321

53 304 974