100 aastat naiste õigusi: ebavõrdsus ja vaesus jätkuvalt mureks

Parlament tähistas 8. märtsil rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva, arutades ja hääletades kahte naiste õiguste komisjoni poolt koostatud raportit: esimene neist puudutab soolist võrdõiguslikkust ja teine naiste vaesust. Samuti võeti vastu tervisealase ebavõrdsuse vähendamist käsitlev raport.

"Euroopa Parlamendis on liiga vähe naisi - 35% - sellest ei piisa, ehkki seda on rohkem kui rahvusparlamentides. Rahvusparlamendid peavad hoolitsema selle eest, et EP-s oleks rohkem naisi. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vastu vastavad otsused ning õigusliku raamistiku, mis suurendaks naiste osakaalu EP-s," ütles EP president Jerzy Buzek rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamise tseremoonial.

Sõna võtsid ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Ungari eesistumise esindaja Enikő Győri, naiste õiguste komisjoni esimees Eva-Britt Svensson (GUE/NGL, Rootsi) ning fraktsioonide esindajad.


Ebavõrdsusega võitlemine

Vajadus vähendada sugudevahelisi palgaerinevusi, suurendada naiste osakaalu vastutavatel ametikohtadel ning suurendada naiste tööhõivet on peamised eesmärgid, mis tuuakse välja raportis "Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidus aastal 2010". Lisaks tuuakse Mariya Nedelcheva (Rahvapartei, Bulgaaria) poolt koostatud raportis esile vajadus laiendada lastehoiuteenuseid ning parandada lastega seotud puhkusi. Raporti poolt hääletas 366, vastu 200 ja erapooletuks jäi 32 saadikut.

Raportis öeldakse ka, et Euroopa Liidu SKT suureneks 30% võrra kui naiste tööhõive, osalise tööajaga töötamise ja tootlikkuse näitajad oleksid meeste näitajatega sarnased.

Vaid 3% suurettevõtete juhtkonna eesotsas on naine. Liikmesriigid peaksid seetõttu rakendama tõhusaid meetmeid, nt kvoodid, et tagada naiste suurem esindatus börsil noteeritud suurettevõtetes ning ettevõtete juhtkondades üldse. Eeskujuks tuuakse siin Norra, Hispaania ning Prantsusmaa.

Parlamendiliikmed nõuavad lisaks siduvate eesmärkide seadmist, et tagada naiste ja meeste võrdne esindatus, samuti tuleb teha täiendavaid jõupingutusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.


Võrdse palga seadusandluse jõustamine

Naiste ja meeste palga erinevus on Euroopa Liidus keskmiselt 18% ja ühes liikmesriigis isegi 30%, ütlevad saadikud ning nad paluvad ELi liikmesriikidel rakendada nõuetekohaselt õigusakte, mis nõuavad võrdset palka võrdse töö eest, ning paluvad komisjonil kohaldada sanktsioone liikmesriikide suhtes, kes seda ei tee.


Vaesuse kõrvaldamine

85 miljonit eurooplast elab allpool vaesuspiiri ja 17% kõigist naistest ELi 27 liikmesriigis elavad vaesuses, märgivad saadikud Rovana Plumbi (Sotsiaaldemokraadid, Rumeenia) poolt koostatud teises raportis. Makromajandus-, raha-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika tuleks läbi vaadata, et tagada naiste jaoks miinimumsissetulek ning majanduslik ja sotsiaalne õiglus, ütlevad saadikud. Raport võeti vastu kätetõstmisega.


Majanduskriis võib suurendada tervisealast ebavõrdsust ELis

Edite Estrela (Sotsiaaldemokraadid, Portugal) koostatud resolutsioonis juhib parlament tähelepanu vajadusele säilitada ja parandada üldist juurdepääsu tervishoiusüsteemidele ja taskukohasele tervishoiule. Rohkem tuleb arvestada haavatavate gruppide erivajadustega, nt naiste, vanurite, dokumentideta sisserändajate ja rahvusvähemuste vajadustega. Raporti poolt hääletas 379, vastu 228 ja erapooletuks jäi 49 saadikut.

2007. aastal varieerus ELis meeste eeldatav eluiga sünnihetkel liikmesriigiti 14,5 aasta võrra, samas kui naiste puhul oli see näitaja 8,3 aastat.

Lisateave:


Jana Jalvi-Robertson
Pressinõunik
: press-ET@europarl.europa.eu
: (+32-2) 28 32192 (Brüssel)
: (+33-3) 881 74794 (Strasbourg)
: (+32) 498 983 327

naiste vähenev arv riigikogus on pettumus

ERR uudisteportaal

Volinik Mari-Liis Sepper: naiste vähenev arv riigikogus on pettumus
7. märts 2011

Kui eelmises riigikogu koosseisus oli 24 naist, siis uude riigikokku pääses esialgsetel andmetel vaid 20 naist, mis on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hinnangul pettumust valmistav tulemus.
"Demokraatlik valitsemiskord tähendab muuhulgas seda, et erinevad ühiskonnagrupid peavad saama võrdselt kaasa rääkida otsuste tegemisel," ütles Sepper ERRi uudisteportaalile.

Samas ei ole see tulemus voliniku sõnul üllatav, sest ka valimisnimekirjade tipus oli naisi vähe.

Selleks, et olukord muutuks peaksid naised valimistel rohkem naiste poolt hääletama ning samas peaksid naised ka ise olema julgemad kandideerima.

"Ei saa loota, et naised valimisnimekirjade tippu jõuaksid, kui ka naisvalijad naispoliitikute poolt ei hääleta. Valijatel on võimalik seda teadlikult käitudes mõjutada," rääkis ta.

Juhtival ametikohal töötavatel naistel takistab karjääriredelil ülespoole liikuda nn klaaslagi.

"Selleks, et naistel oleks võimalik poliitikas mõjule pääseda ja pikemas perspektiivis esinduskogus soolist tasakaalu mõjutada (nt teistele naistele eeskuju andes ja stereotüüpilist ettekujutust keskmisest poliitikust murdes) peaks nende osakaal riigikogus olema vähemalt 30%," märkis volinik.

100 aastat naiste õigusi: võrdne esindatus ja vaesus jätkuvalt mureks

EP TÄISKOGU- STRASBOURG 07.-10. MÄRTS


Tähistamaks rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva arutab ja hääletab Euroopa Parlament 8. märtsil kahte naiste õiguste komisjoni poolt koostatud resolutsiooni: esimene neist puudutab soolist võrdõiguslikkust ja teine naiste vaesust.