MADIS JÜRGEN - HEA SÕNA auhinna laureaat

Fotodel:
Hea Sõna Pegasus (Aita Nurga, õlimaal, 2008)
Päevakajaline intervjuu Eesti Raadio uudistereporterile Vallo Kelmsaarele
Meie Madis - vasakult Aita Nurga, Margit Kilumets (Hea Sõna laureaat 2007), meie Madis, Merike Viilup
Fotod: Madli Vitismann, Merike Viilup


Auhind anti Madisele üle laupäeval, 27. septembril meediapäeva osaliste aplausi ja austamise saatel. Laureaati tunnustati Aita Nurga õlimaaliga Hea Sõna Pegasus, mis valmis spetsiaalselt Madisele. Maal sai kauni raami tänu Agnes Mesakule ja Eurofotole.

Mida on Madis ise enda kohta öelnud ja/või teised kirja pannud:

Mõned tellivad Eesti Ekspressi puhtalt Madis Jürgeni lugude pärast. Aga Jürgen on peenike poiss, ei anna ennast ajakirjanikule naljalt kätte.
Jürgen on töönarkomaan.
Ütleb, et kirjutamine tuleb tal paremini välja kui suuline eneseväljendus.
Esimese kirjatüki treis pioneer Jürgen siis, kui elas Viljandimaal Olustveres ja käis Paala koolis, Selle loo eest sai ta Sädemes kuu parima loo auhinna. Ajakirjanik Jürgeni eest tänagem saatuslikku naist, Kodulinna emandat Tiina Mägit, kes "näeb selja tagant välja nagu kohviuba" (teda poolitab märkimisväärselt pikk palmik). Kodulinnas tegid nad ajalehte igal teisipäeval pisikeses toas, kus Tiina Mägi lauaalune oli vanu kingi täis.
Ülikooli sai sisse teisel katsel. Vahepeal veetis aastakese sidekoolis. Jürgen on diplomeeritud postiljon.
Ajakirjanduses on Jürgen elanud läbi hiilgava äraspidise karjääri: peatoimetajast reporteriks.
Ma olen maalt ja metsast.
Jürgen on elus kakelnud üks ja ainuke kord - ühikanaabriga.
Kuidas Jürgen oma lugusid kirjutab - hädaldades ja kaeveldes. Kui EE mind enam ei vaja, siis kärutaks küll kusagil botaanikaaias mulda. Kõige rohkem kardab ta, et enam ei viitsi või et kaotab enesekriitika. Oma näo leidmine oli jube vaevarikas.
Jürgen on aastaid rahvatantsu teinud ja ratsutanud. "Siis olin juba Leigarites, kui Clintoni-muti tantsima võtsin". Jürgen sattunud tõsisesse avariisse. Nägu oli haavu täis, verd voolas ja ta ei teadnud üldse, kas enam näeb.
Ma norin, aga see on heatahtlik. Kui ma enam ei nori, siis on asjad halvasti.

**** Eesti Ekspressi lugejakiri Madisele Hea Sõna auhinna andmise kohta:

Kirjutame kahe käega alla. Meie ka oleme Madis Jürgenist vaimustuses. Nii tema lugudest kui ka tema aktsioonidest. Istutada Lasnamäe lilli täis! – ainult Madisel tuleb selline mõte pähe! Ja ratastooliga treppidel koperdada … ja tundmatus metsas mudas roomata … ja alati on ta nõrgema poolt! Ja temas on mingit täiesti erilist mõistvust ja (alati sõbralikku) huumorit! Ja nii edasi. Auhind on leidnud õige omaniku. Loodame, et tal jätkuks neid häid sõnu ka edaspidi. Daisy, Tiia, Triinu
“Madis Jürgen on väga hea ja omanäoline kirjutaja, sõnaseadmisoskuselt isegi rohkem kirjanik kui ajakirjanik, teist samasugust meil praegu Eesti ajakirjanduses ei olegi,” kommenteerib toimetaja Hille Karm.

Kokkuvõtte tegi Merike Viilup

Lihtne elu, naised ja ajakirjandus

Eesti Ekspress
Autor: Barbi Pilvre (01.08.2008)


Meediatööstuse kasvav huvi "matside" vastu ajab segadusse tarbijad ja inspireerib meediauurijaid.

Evely Ventsli näitab bikiine, kuulutas möödunud nädalavahetuse SL Õhtuleht, mida püüdlik ajalehemüügilaps püüdis hoopis teistel lainetel seilavatele folgilistele tulutult maha müüa.

Neil päevil saime populaarseimast teleuudistesaatest ka teada, et modell ja laulja Eha Urbsalu määrib näole spermat ja soovitab teha seda ka teistel, kui pole võimalik piisavalt nahale kasulikku lõhet süüa. Ja Kroonika kirjutab, et mister Estonia Kaido Matsoni ekskallimale, maasikamüüja Kersti Kerikmäele tehakse päevas kümneid lähenemiskatseid.

Paljusid, eriti Sirbi, Rahva Hääle ja vana hea Postimehe vaimus üles kasvanud inimesi vaevab, miks meedia kirjutab ­suureks tegelased, kellest tegelikult poleks inimestel vaja midagi teada, kes pole avaliku elu tegelased, kuna nad ei mõjuta kellegi elu mitte kuidagi.

Miks valib meedia üha enam kangelasi, eriti naisi tänavalt, ilmatüdrukuid, maasikamüüjaid ja kellegi ekskallimaid?

Meediatööstuse huvi banaalsete, ­isegi vulgaarsete tegelaste vastu on kogu maail­mas hüppeliselt kasvanud. Kuulsus kui süm­boolne kapital ja selle ­muutumine on nähtus, millest ei lähe mööda ka ühis­kon­nauurijad. “Odav” meediakuulsus on pälvinud ka akadeemiliste ­ringkondade huvi: meediauurijad küsivad, miks kõmuaja­kir­jandus, mis varem tegeles suurte ­filmi- või muusikatähtedega, tõstab nüüd ­esile, kasutab mängeldes, rapib ja viskab ära tege­lasi n-ö tänavalt, pakkudes neile ­viivuks avalikkuse tähelepanu, kuulsust 15 minutiks.

Norwichis East Anglia ülikooli juures kogunes jaanipäeval sadakond meedia- ja kultuuriuurijat, et konverentsil “Going Cheap: Female Celebrity on the Tabloid, Reality, and Scandal Genres” (“Hinda alla lastes: naiskuulsused tabloidide, reality ja skandaaliajakirjanduse ajastul”) nähtuse üle mõtteid vahetada. Järgmisel aastal hakkab Inglismaal East Anglia ülikooli eestvõttel muide ilmuma akadeemiline ajakiri Celebrity Studies, mis tegeleb kuulsuste kultuuriga süvitsi. Kuulsuse devalveerumine

Kuulsuse devalveerumine

Kunagi varem pole kuulsaks saada olnud nii lihtne.
loe tervikartiklit Eesti Ekspressist http://paber.ekspress.ee/viewdoc/9C585991710D634AC2257495004493EE

Hariv lugemine "Ihakeha ja lihakeha"

Avatud Eesti Fondi toetusel välja antud valik esseid ja arutlusi kehast tekitab uusi mõtteid, mõisteid, arusaamu aga ka äratundmisrõõmu ning vaidlusküsimusi. Raili Põldsaare ja Redi Koobaku kokku pandud tekstid sotsiaalsest kehast panevad õhinal kaasa mõtlema. Tungivalt soovitatav lugemine.

Mõningaid lõike kogumikust:

Brigitta Davidjants: "Mehi, kes jorisevad õhtuti baaripukil õlleklaasi taga, et "tänapäeva tüdrukud on varaküpsemad ja naise keha on sugueluks kõige rohkem valmis just murdeeas", on kah nagu raba."

Liina Järviste: "Sama mõtet edasi arendades tahaksin ka öelda, et ega üks lasteta neiuke ikka päris aru ei saa, milleks feminismi vaja on, sest patriarhaadi tõeline diktaat naise elus algab alles seoses lapsega."

Heili Einasto: "Tantsivate kehade abil tugevdatakse ka visuaalselt pilti sellest, kuidas see paar elus peaks toimima. Mehed juhivad, naiste ülesanne on mehe suuniseid järgida ja pidevalt jälgida, et ta mehele kuidagi jalgu ei jääks. Ideaalne paarisuhe on kui sujuvalt voolav tants, kus naise keha reageerib mehe algatustele."

Piret Räni: "Aga mida iluideaal tegelikult tähendab? Lihtne vastus - pandavust. Praegune reklaamidel trooniv iluideaal on alakaaluline prostituut."

Teemadering, mida puudutatakse, on seotud kehaga, ent pealkirjad viitavad nüansside, ideede, arusaamade mitmekesisusele. Näiteks Gloria Steinemi "Kui mehed menstrueeriksid" on irooniline utoopia ümberpööratud maailmast ja järeldus, milline oleks väärtuste skaala siis. Mõrult muiates tõded, et ilmselt nii täpselt olekski.
Samas Katrin Kivimaa "Müü(da)v naisekeha" tungib sügavuti ja halastamatult ühiskonna suhtumisse naisekehasse meediast toodud näidete põhjal. Mõjuv.
Üks huvitavamaid arutlusi stereotüüpsest meeste kehast on aga kindlasti Alp Biricki "Mõned eelistavad olla vähem mehelikud: meeste kehade meditsiiniline vormimine Türgi sõjaväes".

Teid huvitab taolise kogumiku eesmärk? Trükise tagakaanel on kõik tabavalt kirjas:

""Ihakeha ja lihakeha" näol on tegu hästivarustatud raamatupoodidest ilma retseptita saadava vahendiga, mis aitab ravida meie ühiskonnas levinud, kuid teadvustamata lühinägelikkuse vormi, nimelt kehalist lühinägelikkust. Pärast tarvitamist suudab inimene paremini tajuda oma keha ja selle vajadusi ning tunda ära seda mõjutavat välist ja sisemist survet. Lihalikule kehale tekib ühiskondlik mõõde, keha varjatud poliitilised tähendused muutuvad nähtavateks. Piisavas koguses manustamisel tõrjub inimese keha loomulikkust ohustavaid väliseid rünnakuid. Aitab võidelda valehäbi ja topeltmoraali ilmingutega. Õigeaegne tarvitamine hoiab ära keemilise ja kirurgilise sekkumise vajaduse, mis omakorda viib väljaminekute märkimisväärse kokkuhoiuni. Tulemuseks on vabam ja eneseteadlikum inimene. Sobiv igas vanuses, nii meestele kui ka naistele, rikastele ja vaestele. Teadaolevad vastunäidustused puuduvad."


Postitas: Anna-Maria Penu

Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on MADIS JÜRGEN

EAL Naistoimetajate Ühendus
23. septembril 2008
Pressiteade

Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on MADIS JÜRGEN

Tänavuse HEA SÕNA auhinna saab nädalalehe Eesti Ekspress ajakirjanik MADIS JÜRGEN.
Auhind antakse üle laupäeval, 27. septembril kell 14 Naistoimetajate Ühenduse korraldataval meediapäeval „Kära meedia pärast“ Tallinna Ülikoolis, ruumis U-648, Uus-Sadama 5.

HEA SÕNA auhinnaga soovib Eesti Ajakirjanike Liidu Naistoimetajate Ühendus tunnustada Eesti meedias silmapaistnud esinejat, kes kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas liialt levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid. Naistoimetajate Ühendus tunnustab Hea Sõna auhinna saajat Aita Nurga ainulaadse maaliga. Esimese Hea Sõna auhinna pälvis eelmisel aastal ajakirjanik ja publitsist Margit Kilumets.

MADIS JÜRGEN on sündinud 9. juunil 1962 Harjumaal. Kooliõpilasena osales ta Tallinna vanalinna noorteliikumises „Kodulinn“. 1986. aastal lõpetas Madis Jürgen ajakirjanikuna Tartu Ülikooli. Madise esimeseks töökohaks sai ajakiri Kultuur ja Elu, teiseks aga nädalaleht Eesti Ekspress, kus ta töötab alates 1991. aastast praeguseni. Eesti Ekspressis on ta olnud nii peatoimetaja kui reporter.
Tema kirjutised on ainulaadselt madisjürgenlikud, paistes silma isikupärase stiili ja hea sõnakasutusega. Sõnaseadmisoskuselt on Madis isegi rohkem kirjanik kui ajakirjanik. Madise lugude ajakirjanduslik põhiväärtus seisneb kajastatava erilises ning sügavas tunnetamises, mis tihti on saavutatud osaluseksperimendiga. Näiteks on ta ärandanud oma auto ja testinud politsei valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuu aega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsida ja katsetanud ratastooliga liikumise võimalusi linnas, toimetanud üle piiri relva, lavastanud metsavarguse jms. Teravaid teemasid käsitledes on Madis jäänud loos kirjeldatavate inimeste suhtes lugupidavaks ja emotsionaalse lähenemise kõrval säilitanud austuse faktide vastu. Aastal 2002 pälvis Madis Jürgen Maalehe ajakirjanduspreemia lugude seeriaga metanoolitragöödia ohvritest. 2006. aastal on teda autasustatud Valgetähe V klassi ordeniga.

Madise hobi on hobused ja kõik loodusega seotu, mis vähemal või suuremal määral on kajastunud ka tema loomingus. Ajakirjanikutöö kõrvalt lõpetas ta tänavu Räpina Aianduskoolis maastikuehituse eriala.

Madis on olnud telesaate „Õhtune Ekspress” üks autoritest (saatest kasvas välja praeguseni populaarne „Pealtnägija”), kirjutanud dokumentaalfilmistsenaariume („Loojangule vastu“ 1991, „Järelevalveinspektor“ 2003, „Palladium“ 2007) ning avaldanud publitsistikaraamatud „Ratsa läbi Eesti riigi“ (1998) ning „Hää koht“ (2003), millest 2004 ilmus ka ingliskeelne „Out Back“.
Oma raamatut kommenteerides on Madis öelnud: „Hää koht pole ju midagi muud, kui lugu eesti inimesest. Sellest, kui leidlik ja vaimukas ta võib olla.” Sama sobib kirjeldama Madise kirjutisi – need on lood inimestest, kirjutatud soojalt ja inimlikult.

Täiendav info:
Merike Viilup, tel 50 45400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee

MEEDIAPÄEV

KÄRA MEEDIA PÄRAST

27. septembril tähistab naistoimetajate ühendus oma teist tegevusaastat meediapäevaga, mis toimub koostöös soome naistoimetajatega. Üritust toetavad Soome Suursaatkond, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ning Eesti Aastaraamat.
Osavõtuks registreerimine kuni 21. septembrini info@estmedia.ee, üritus on tasuta.

Kava
EAL Naistoimetajate Ühenduse meediapäev
koostöös Soome Naistoimetajatega
KÄRA MEEDIA PÄRAST
Aeg: 27. september 2008
Koht: Tallinna Ülikool, Uus-sadama 5, saal U-648

11:00 – 11:30 Registreerimine ja tervituskohv
11:30 – 11.45 Avamine, tervitused
11:45 – 12.15 Naine tegijana ja otsustajana. Riitta Lehtimäki, ajakirja Apu toimetuse juht
12:15 – 13:00 Edukas naine meediapildis. Barbi Pilvre, EAL juhatuse liige, Eesti Ekspressi ajakirjanik
13:00 – 14:00 Lõuna
14:00 – 14:15 HEA SÕNA auhinna kätteandmine
14:15 – 15:00 Seksism – tõusev trend ajakirjanduses? Rain Kooli, eesti-soome ajakirjanik
15:00 – 15:45 Peeter Ernits, EAL esimees, Maalehe peatoimetaja asetäitja
15:45 – 16:30 Meedia rollist ja vastutusest konfliktiderohkes maailmas.
Marju Lauristin, Tartu Ülikooli erakorraline professor
16:30 – 17:00 Lõpetamine
17:00 – 19:00 Soome Suursaatkonna vastuvõtt veini ja suupistetega

Eesti – soome sünkroontõlge

Naistoimetajate Ühenduse
2008. aasta Hea Sõna auhinna laureaat on
Eesti Ekspressi ajakirjanik MADIS JÜRGEN.

Esimese Hea Sõna laureaadi tiitli pälvis eelmisel aastal ajakirjanik ja publitsist Margit Kilumets.

HEA SÕNA põhimõtted:

HEA SÕNA on kantud põlistest väärtustest ja kannab neid edasi. Ausus, õiglus, hoolivus – väärtused, milleta elu ei saa olla hea.

HEA SÕNA on see, mis lisab meie ellu head. Head tunnet. Head mõtet. Head tahet. Head tegu. Ja laseb head ära tunda.

HEA SÕNA tekitab head tunnet ja hea äratundmist nii idees kui esitusviisis. Vastukaaluna “’ärapanemisele”, labasele kõmuhimule, ebateadlikule või lausa nimelt haigettegemisele nii kõnealuse objekti/subjekti kui lugeja/kuulaja suhtes.

HEA SÕNA on see, millel on väge ilma vägivallatsemata.

HEA SÕNA on sisukas. Selge. Keeleliselt laitmatu, paindlik ja paeluv. Keelt hoidev, väärtustav ja isikupärane, nõnda ka arendav.

Rahvusvaheline konverents SHARING COMMON GOALS 22.-23. septembril Tallinnas

Konverents on pühendatud Balti ja Põhjamaade naisorganisatsioonide koostööle, korraldaja Turu Naiste Keskus Femina Aboensis and Baltica.
Konverentsist võtavad osa Leedu, Läti, Soome ja Eesti avaliku sektori ja vabaühenduste esindajad. Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ja ühtlasi ka Naistoimetajate Ühenduse esindajana osaleb konverentsil Merike Viilup.

DRAFT!!! Sharing a Common Goal Conference Program 22-23.9.2008

Nordic Forum Hotell, Tallinn, Estonia
Adress: Viru väljak 3

MONDAY 22 SEPTEMBER 2008

Registration 12-14
Lunch 13-14

OPENING
14:00 Welcome
Carita Peltonen, Senior Adviser, Nordic Council of Ministers

14:15 Gender Equality Policy in a Global Perspective
Dr. Lenita Freidenvall, Stockholm University, Sweden

Women and politics - the development of women's participation in the Nordic and Baltic countries compared to the trends in other countries today.

THE FIRST STEPS
15:00 Gender equality - Nordic Baltic cooperation
Giedre Purvaneckiene, Adviser to Prime Minister, Lithuania

In 1996 the process for introducing gender equality machinery in Lithuania
started with building up the gender equality law.

Women and Men in Dialogue
Solvita Vevere, Head of Ministers Office, Ministry of Education and Science, Latvia

The first Nordic Baltic conference on gender equality was arranged in Valmiera, Latvia in 1997 as well as the first meeting with Nordic and Baltic Ministers for gender equality.

16:00 Coffee break

TOGETHER TOWARDS GENDER EQUALITY
16:30 Loans for Female Entrepreneurs
Siv Hellén, Adviser to the President, Nordic Investment Bank

At the Women and Democracy Conference in 1999 in Reykjavik, Iceland, Nordic Investment Bank introduced their new program of loans for women entrepreneurs in Estonia, Latvia and Lithuania.

Nordic Baltic Gender Equality Cooperation
Lecturer Ülle-Marike Papp, Tallinn University, Estonia

Special adviser Kira Appel, Ministry for Gender Equality, Denmark
Nordic Baltic Gender Equality Cooperation has developed through the years,
and joint initiatives, projects, campaigns and conferences have been
arranged in a dialog between the Nordic and Baltic countries.

Nordic Baltic Police Women's Network (NBNP)
Maria Åkerblom och Eiwor Wraneus, Chief Inspector, Jämtland County Police
Sweden (tbc)

The NBNP was originally established in 2001 on the initiative of the Swedish
national Police Board. Its membership includes all Nordic and Baltic
countries. The NBNP supports the building of national networks, promotes
knowledge and arranges exchange programmes for female officers.

18:00 Closing of first day

20:00 Dinner hosted by Nordic Council Ministers

TUEDAY 23 SEPTEMBER 2008

CHALLENGES FOR THE FUTURE
9:30 Women and Entrepreneurship in a Global World
Jonina Bjartmarz, Iceland

The Global Women's Summit garther together women from all parts of the world
to network. What can a Nordic Baltic perspective and input be at Global
Women's Summit.

Nordic Baltic Co-operation of Women's Organisation
Edite Kalnina, Chairperson of the Board, Coalition for Gender Equality in
Latvia, Vice-chair of Women's NGOs Cooperation Network in Latvia (National
Coordination of European Women's Lobby)

Nordic and Baltic Women's Organisations has cooperated through networking
and have had several gender equality cooperation projects through the years.

10:10 Coffe break

10:30 Panel discussion CHALLENGES FOR THE FUTURE
Panelists:
Kira Appel, Ministry for Gender Equality,
Christer Norling, Ministry of Integration and Gender Equality, Sweden
Ingi Valur Johannsson, Ministry of Social Affairs, Iceland
Kadi Viik, Ministry of Social Affairs, Estonia
Elina Celmina, Ministry of Welfare, Latvia
Vanda Jurseniene, Ministry of Social Affairs and labour, Lithuania
NN, Norway
NN, Finland

The Nordic and Baltic Ministers for Gender Equality have since 1998 met
everey second year to discuss joint initiatives and activities. What is the
challenges for the future Nordic Baltic cooperation for gender equality and
what kind of joint platform could it be in an European and international
context?

12:00 Closing of Conference
12:30 Lunch

CaucAsia värske väljaanne pühendub Vene-Gruusia konflktile

CaucAsia on rahvusvaheline informatsioonilis-analüütiline internetiväljaanne, kelle koostööpartnerid on Women NGO-s Coalition of Georgia (http://www.wcg.org.ge), The Network East-West Women (http://www.ginsc.net), Azerbaijan Gender Information Center (http://gender-az.org).

Дорогие коллеги,

новый выпуск нашего электронного журнала посвящен недавнему вооруженному конфликту.
Желаем вам бодрой и счастливой осени,

ваши,
Галина и Ассоциация журналистов ГендерМедиаКавказ

Тбилиси

EP resolutsioon turunduse, reklaami ja meedia mõjust

Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta resolutsioon turunduse ja reklaami mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele (2008/2038(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut ning eriti selle artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ja artiklit 152;
– võttes arvesse ühenduse õigustikku naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;
– võttes arvesse Pekingis 15. septembril 1995. aastal peetud neljandal ülemaailmsel naisteteemalisel konverentsil vastu võetud tegevusprogrammi ja oma 18. mai 2000. aasta resolutsiooni Pekingi tegevusprogrammi järelmeetmete kohta(1) ;
– võttes arvesse nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(2) ;
– võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(3) ;
– võttes arvesse komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010 (KOM(2006)0092) ja selle mõju hinnangut (SEK(2006)0275);
– võttes arvesse oma 25. juuli 1997. aasta resolutsiooni naiste diskrimineerimise kohta reklaamis(4) ;
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1557 (2007) pealkirjaga "Naiste kujutamine reklaamis";
– võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti, mille võttis vastu Euroopa Ülemkogu oma 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Brüsseli kohtumisel;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0199/2008),
A. arvestades, et sotsialiseerumine (kooli, perekonna, sotsiaalse ja kultuurikeskkonna kaudu) on protsess, mille käigus kujunevad inimese identiteet, väärtused, tõekspidamised ja hoiakud, mis annavad talle koha ja rolli ühiskonnas, milles ta üles kasvab; arvestades, et samastumine on keskne mõiste kõnealuse protsessi toimimise mõistmiseks;
B. arvestades, et tuleks teha rohkem, et juba varasest elueast alates edendada nii koolis kui ka kodus televisiooni ja uute tehnoloogiate mõistlikku ja vastutustundlikku kasutamist;
C. arvestades, et reklaamis edastatavad soopõhised diskrimineerivad ja/või alandavad sõnumid takistavad kaasaegse ja võrdse ühiskonna tekkimist;
D. arvestades, et stereotüübid võivad kujundada käitumisviise, mille kaudu samastumine toimub;
E. arvestades, et reklaam ja turundus peegeldavad kultuuri ning annavad oma panuse ka selle loomisse;
F. arvestades, et reklaam on turumajanduse osa ning üks tegelikkuse aspekt, millega igaüks oma igapäevases elus kokku puutub;
G. arvestades, et reklaamides võidakse mõnikord esitada karikatuurne nägemus naiste ja meeste elust;
H. arvestades, et sooline diskrimineerimine on meedias endiselt laialt levinud; arvestades, et soolistel stereotüüpidel põhinevaid reklaame ja meediat võib käsitleda kõnealuse diskrimineerimise osana;
I. arvestades, et reklaamides esitatavad soolised stereotüübid kajastavad järelikult võimu ebavõrdset jagunemist sugude vahel;
J. arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ja koostöö edendamiseks nii era- kui ka avalikus elus tuleb stereotüüpide tekitamise vastu võidelda ühiskonna kõigil tasanditel;
K. arvestades, et lapse sotsialiseerumise esimestest aastatest alates võivad soolised stereotüübid soodustada soolist diskrimineerimist, mis toetab kogu ülejäänud elu jätkuva sugupoolte ebavõrdse kohtlemise kinnistumist ja soospetsiifiliste klišeede tekkimist;
L. arvestades, et soolised stereotüübid mõjuvad piiravalt ja aitavad tööturul kaasa ametite jagamisele sugude vahel, kus naised teenivad enamasti meestest vähem;
M. arvestades, et sooliste stereotüüpide alalhoidmise vältimise püüdlustesse tuleb kaasata kogu ühiskond; arvestades, et tegemist peaks olema kõigi jagatud vastutusega;
N. arvestades, et tuleb kõrvaldada takistused meeste ja naiste positiivselt kujutamiselt kõikides sotsiaalsetes situatsioonides;
O. arvestades, et eriti haavatav rühm on lapsed, kes ei usalda mitte üksnes autoriteete, vaid ka muinasjuttudest, telesaadetest, pildiraamatutest, sh õppematerjal, videomängudest, mänguasjareklaamidest jm pärinevaid tegelasi; arvestades, et lapsed õpivad äsja kogetut imiteerides ja matkides; arvestades, et reklaamides esitatavad stereotüübid mõjutavad seetõttu üksikisiku arengut ja rõhutab asjaolu, et inimese soo tajumine dikteerib tema võimalused;
P. arvestades, et eri meediakanalite kaudu edastatav reklaam on osa meie igapäevaelust; arvestades, et eriti oluline on allutada meediaväljaannete reklaam olemasolevatele eetilistele ja/või õiguslikult siduvatele eeskirjadele ja/või käitumisjuhistele, et vältida soolistel stereotüüpidel põhinevaid diskrimineerivaid või väärikust alandavaid sõnumeid edastavaid ning vägivallale õhutavaid reklaame;
Q. arvestades, et vastutustundlik reklaamimine võib avaldada positiivset mõju sellele, kuidas ühiskond tajub näiteks kehakuvandit, soorolle ja normaalsust; arvestades, et reklaam võib olla mõjuvõimas vahend stereotüüpide vaidlustamisel ja kõrvaldamisel,
1. rõhutab naistele ja meestele võrdsete võimaluste andmise tähtsust, et nad saaksid üksikisikutena areneda;
2. märgib, et ühenduse erinevatest soolist võrdõiguslikkust edendavatest programmidest hoolimata esineb endiselt hulgaliselt soolisi stereotüüpe;
3. märgib, et põhjalikumad teadusuuringud aitaksid välja selgitada reklaamides esitatavate sooliste stereotüüpide ja sugudevahelise ebavõrdsuse seoseid;
4. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles rakendama ning levitama eespool nimetatud teadusuuringuid ja nende tulemusi;
5. rõhutab kui tähtis on, et liikmesriigid täidaksid endale eespool nimetatud soolise võrdõiguslikkuse Euroopa paktiga võetud;
6. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles järgima erinevate ühenduse programmidega, nagu EQUAL, võetud suuniseid ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid suuniseid;
7. kutsub nõukogu ja komisjoni üles jälgima ühenduse õigusaktides olemasolevate soolist diskrimineerimist ja soolisel alusel vihkamisele õhutamist käsitlevate sätete rakendamist;
8. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja teadlikkuse suurendamise tegevusprogramme seksistlike solvangute või naisi ja mehi alandava kujutamise vastu reklaamis ja turunduses;
9. kutsub liikmesriike üles uurima ja koostama aruandeid naiste ja meeste kuvandi kohta reklaamis ja turunduses;
10. rõhutab, et stereotüübid lastesaadete ajal edastatavas reklaamis on eriti problemaatilised, sest nad võivad avaldada mõju soolisele sotsialiseerumisele ja seega sellele, kuidas laps tajub iseennast, oma pereliikmeid ja välismaailma;
11. märgib, et meedias ja reklaamis sooliste stereotüüpide vastu võitlemise püüdlustega peaksid kaasnema kasvatusstrateegiad ja meetmed, et juba varasest east alates teadlikkust edendada ja arendada teismeeast peale kriitilist mõtlemisvõimet;
12. rõhutab, et koolisüsteemil peaks olema esmatähtis roll laste kriitilise mõtlemisvõime väljaarendamisel meediapildi ja meedia suhtes üldisemalt, et hoida ära reklaamis ja turunduses sooliste stereotüüpide alalhoidmise hävitavaid tagajärgi;
13. märgib, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on vaja võidelda traditsiooniliste soorollide vastu;
14. juhib eelkõige tähelepanu vajadusele kõrvaldada õpikutest, mänguasjadest, video- ja arvutimängudest, Internetist ja uutest info- ja sidetehnoloogiavahenditest ning erinevate meediakanalite reklaamist sõnumid, mis eiravad inimväärikust ja edastavad soolisi stereotüüpe;
15. avaldab sügavat muret seksuaalteenuste reklaamimise üle, mis rõhutab väljaannetes, näiteks kohalikes ajalehtedes, stereotüüpi naistest kui objektidest, ning on lastele kergesti nähtav ja kättesaadav;
16. märgib, et meediavaldkonna spetsialistidele on vaja viia läbi pidevaid koolitusi ja teha nendega koostööd ja suurendada üldsuse teadlikkust sooliste stereotüüpide negatiivse mõju osas;
17. juhib tähelepanu asjaolule, et televisiooni ja uute tehnoloogiate kasutamine laste ja teismeliste poolt kasvab, et kõnealune kasutamine algab väga varajases eas ja et järelevalveta telerivaatamine üha suureneb;
18. märgib, et ideaalse kehakuvandi kujutamine turunduses ja reklaamis võib mõjuda kahjulikult naiste ja meeste, eriti teismeliste ja selliste toitumishäirete nagu anorexia nervosa ja bulimia nervosa kalduvustega inimeste enesehinnangule; kutsub reklaamiettevõtjaid üles hoolikalt kaaluma eriti kõhnade naiste kasutamist toodete reklaamimisel;
19. kutsub liikmesriike asjakohaste vahenditega tagama, et turunduses ja reklaamis oleks tagatud inimväärikuse austamine ja et otseselt või kaudselt ei ohustataks isikupuutumatust, et turundus ja reklaam ei oleks diskrimineerivad ega õhutaks vihkamist soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning ei sisaldaks materjale, mis propageerivad oma olemuselt või muudavad atraktiivseks naiste vastu suunatud vägivalda;
20. tunnustab tööd, mida meediavaldkonna reguleerivad asutused on mõnes liikmesriigis juba sooliste stereotüüpide mõju uurimisel teinud ja julgustab kõigi liikmesriikide reguleerivaid asutusi jagama kõnealustes küsimustes oma parimaid tavasid;
21. tuletab komisjonile meelde, et eespool nimetatud nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ hõlmas komisjoni esialgses ettepanekus ka diskrimineerimist meedias; palub komisjonil teha jõupingutusi kõnealuse diskrimineerimise vastu võitlemise tõhustamiseks;
22. rõhutab, et meedias ja reklaamitööstuses on vaja sugupoolte seisukohast positiivseid eeskujusid, et näidata muutuste võimalikkust ja vajalikkust; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid asutama ametlikud auhinnad, mida annavad ühelt poolt reklaamiettevõtjad ise oma sektori ettevõtjatele ning teiselt poolt üldsus, mis on tunnustuseks kõige tõhusamalt soolisi stereotüüpe lõhkuvale reklaamile, kus ühtlasi esitatakse naiste, meeste või nendevaheliste suhete positiivne või staatust parandav kuvand;
23. rõhutab vajadust levitada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet meedias eri vanuserühmadele suunatud trükiste ja saadete abil, et propageerida parimaid tavasid ja sooliste erinevuste austamist;
24. rõhutab vajadust kestva arutelu järele turunduse ja reklaami ning nende rolli üle sooliste stereotüüpide tekitamisel ja kordamisel;
25. kutsub liikmesriike üles looma ja käivitama hariduslikke algatusi, mis on kantud tolerantsusest ning vabad igasugustest stereotüüpidest, et propageerida soolise võrdõiguslikkuse kultuuri asjakohaste haridusprogrammide abil;
26. rõhutab, et soolised stereotüübid tuleb kaotada;
27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
(1)
EÜT C 59, 23.2.2001, lk 528.
(2)
EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23.
(3)
ELT L373, 21.2.2004, lk 37.
(4)
EÜT C 304, 6.10.1997, lk 60.

MEEDIAPÄEV

KÄRA MEEDIA PÄRAST

27. septembril tähistab naistoimetajate ühendus oma teist tegevusaastat meediapäevaga, mis toimub koostöös soome naistoimetajatega.
Üritust toetavad Soome Suursaatkond, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ning Eesti Aastaraamat.
Osavõtuks registreerimine info@estmedia.ee, üritus on tasuta.

Kava

EAL Naistoimetajate Ühenduse meediapäev

koostöös Soome Naistoimetajatega

KÄRA MEEDIA PÄRAST

Aeg: 27. september 2008

Koht: Tallinna Ülikool, Uus-sadama 5, saal U-648

11:00 – 11:30 Registreerimine ja tervituskohv

11:30 – 11.45 Avamine, tervitused

11:45 – 12.15 Naine tegijana ja otsustajana. Riitta Lehtimäki, ajakirja Apu toimetuse juht

12:15 – 13:00 Edukas naine meediapildis. Barbi Pilvre, EAL juhatuse liige, Eesti Ekspressi ajakirjanik

13:00 – 14:00 Lõuna

14:00 – 14:15 HEA SÕNA auhinna kätteandmine

14:15 – 15:00 Seksism – tõusev trend ajakirjanduses? Rain Kooli, eesti-soome ajakirjanik

15:00 – 15:45 Peeter Ernits, EAL esimees, Maalehe peatoimetaja asetäitja

15:45 – 16:30 Meedia rollist ja vastutusest konfliktiderohkes maailmas.

Marju Lauristin, Tartu Ülikooli erakorraline professor

16:30 – 17:00 Lõpetamine

17:00 – 19:00 Soome Suursaatkonna vastuvõtt veini ja suupistetega

Eesti – soome sünkroontõlge

Naistoimetajate Ühenduse

2008. aasta Hea Sõna auhinna laureaat on

Eesti Ekspressi ajakirjanik MADIS JÜRGEN.

Esimese Hea Sõna laureaadi tiitli pälvis eelmisel aastal ajakirjanik ja publitsist Margit Kilumets.

HEA SÕNA põhimõtted:
HEA SÕNA on kantud põlistest väärtustest ja kannab neid edasi. Ausus, õiglus, hoolivus – väärtused, milleta elu ei saa olla hea.
HEA SÕNA on see, mis lisab meie ellu head. Head tunnet. Head mõtet. Head tahet. Head tegu. Ja laseb head ära tunda.
HEA SÕNA tekitab head tunnet ja hea äratundmist nii idees kui esitusviisis. Vastukaaluna “’ärapanemisele”, labasele kõmuhimule, ebateadlikule või lausa nimelt haigettegemisele nii kõnealuse objekti/subjekti kui lugeja/kuulaja suhtes.
HEA SÕNA on see, millel on väge ilma vägivallatsemata.
HEA SÕNA on sisukas. Selge. Keeleliselt laitmatu, paindlik ja paeluv. Keelt hoidev, väärtustav ja isikupärane, nõnda ka arendav.