Soovime kõigile
KAUNIST JÕULURAHU JA LOOMINGULIST UUT AASTAT!
Naistoimetajate Ühendus
KAUNIST JÕULURAHU JA LOOMINGULIST UUT AASTAT!
Naistoimetajate Ühendus
esmaspäev, 22. detsember 2008
reede, 19. detsember 2008
Leedu Ajakirjanike Liidu konverentsist ja Balti riikide ajakirjanike liitude esindajate koosolekust 13.-14. detsembril
Konverents „Meedia ja ajakirjanduse perspektiivid majanduskriisi kontekstis” toimus esinduslikus ja asjalikus koostöö õhkkonnas pea kõikide Leedu ajakirjandusega seotud institutsioonide osavõtul. Lisaks allpoolnimetatuile ka Leedu Kultuuriministeeriumi vastav osakonnajuhataja ja Hermann Buenz, äsja ametisse asunud Friedrich Eberti Fondi Baltimaade koordinaator.
Ettekanded:
Donald D. Kummerfeld president, International Federation of the Periodical Press
Linas Krapavickas - General Manager, UPG Baltic, founder and shareholder of the company
Ramute Šimukauskaité - esinaine, Association of the National Regional and Urban Newspaper Publisher
Juhani Tamminen - Eesti Ajakirjanike Liit
Arturas Račas - peatoimetaja, Leedu BNS
Dainius Radzwvičius - esimees, Leedu Ajakirjanike Liit
Merike Viilup - Eesti Ajakirjanike Liit
Marius Bagdonavičius - vabakutseline ajakirjanik
Davit Alaverdyan - peatoimetaja, Armeenia uudisteagentuur Mediamax
Audroné Nugaraité - professor, Vilniuse Ülikool, ajakirjandus
Rytis Juozapavičius - konsultant, FranklinCovey
Dr. Edita Žiobiené - esinaine, Leedu ajakirjanike ja väljaandjate
Eetika Komisjon
Sisuka ettekandega esines konverentsi peaettekandja Donald D. Kummerfeld, kes on oma sõnul olnud 10 aastat meediamoguli Rupert Murdochi kontserni president.
Kummerfeld avaldas muret ajakirjanduse kvaliteedi languse pärast. Tema sõnum konverentsist osavõtnutele oli: „Jääge ellu, ärge andke alla. Meie aitame teid!” Ellujäämiseks on vaja aga teha ka midagi muud peale ajakirjanduse.
On kindlaks tehtud, et ekraanilt lugeda on 5 korda raskem kui trükitud teksti, mistõttu ta ei usu, et trükiajakirjandus välja sureb. Kahjuks loevad noored aga üha vähem.
Reklaamiandjad tulevad ja lähevad, lugejad jäävad. Nad on lojaalsed ja maksavad selle eest. Praegu on periood, kus reklaamiandjad lähevad.
Kummerfeld esitas reklaami mahu ja selle prognoosi aastatel 2007-2111.
Kõige kriitilisem on olukord Põhja-Ameerikas, kus reklaami maht kukub aastaks 2009 10% ja ei saavuta ka 2111 aastaks 2007 aasta taset (188 milj. USD). Teatud langust prognoositakse ka Lääne-Euroopas – 2 milj. USD, kuid juba aastal 2010 on see samavõrra kõrgem 2007. aasta tasemest (120 milj. USD).
Kõige halvem on olukord ajalehtedes, kus ennustatakse reklaamimahu pidevat langust ja alles 2111 võib tulla stabiliseerumine, samas aga toimub TV-s, aga eriti internetis jätkuv tõus.
USA-l on olemas suurepärane kogemus 2001. aastast, kui reklaamiturg elas üle reklaamimahu 25% languse, kuid järgnevatel aastatel toimus seda suurem tõus.
Meedia on läbi tegemas revolutsiooni – massimeedialt fragmentiseerumisele. Kui varem otsustasid ajakirjanikud, mida loeti-vaadati, siis interneti ja blogiajastul ei ole see enam võimalik.
Ajakirjanduses on väga huvitav aeg ja kogu aeg tuleb õppida midagi uut.
EAL jaoks oluliseks tuleks pidada Friedrich Eberti Fondi Balti regiooni uue koordinaatori Hermann Buenzi esinemist. Ta nimetas, et Saksa riigi parlamendi otsusega eraldatud maksumaksjate raha suunatakse Fondi kaudu täiskasvanute koolitusse ja demokraatia arendamisse. Ta nimetas, et Eberti Fond ei ole mitte sponsor vaid koostööpartner, rõhutades ühtlasi pressi ja sõnavabaduse olulisust.
Hr. Buenzi sõnavõtu valgusel on Balti Ajakirjanike Föderratsiooni elluäratamine vajalik ja võimalik.
Üldjoontes valitseb kõigis Balti riikides üsna samasugune olukord. Leedulased rääkisid avameelselt rasketest aegadest.
Näiteks on UPG Balticus (tegutseb 12 aastat ja annab välja 30 ajakirja, sh 5 rahvusvahelist), on tiraaž kukkunud 15-20%, reklaam 40% ja prognoositakse veel vähemalt 10%-list langust.
Nii Leedus kui ka Lätis tõuseb käibemaks ajakirjandusele teistega samale tasemele, Lätis räägitakse üleüldisest käibemaksu tõstmisest. Ka Eestis tõuseb ajakirjanduse käibemaks seniselt 5%-lt 9%-le.
Leedus kaalutakse ajakirjanike poolt käibemaksu tõstmise vastu teatud surve avaldamist solidaarsuse demonstratsiooniga – mitte osaleda valitsuse pressikonverentsil. Mõte pälvis konverentsil osalejate ovatsiooni.
Leedulastel on juba üks demonstratsiooni kogemus olemas, kui toetati viimast IFJ aktsiooni.
Tuleb tõdeda, et tänu juhtimise stabiilsusele on Leedu Ajakirjanike Liit saavutanud edusamme. Koostööd tehakse paljude organisatsioonide, valitsuse ja kohalike omavalitsustega.
Pühapäevasel kohtumisel oligi kõne all Leedu, Läti ja Eesti ajakirjanike liitude koostöö Balti Ajakirjanike Föderatsiooni egiidi all.
Tuginedes Eberti Fondi esindaja huvile tegi Leedu AL esimees Dainius ettepaneku kolme liidu esindajate kohtumisteks järgmise aasta algul (jaanuari lõpp), aprillis ja näiteks juunis. 2-päevased kohtumised (reede-laupäev) toimuksid korda mööda erinevates riikides. Igast liidust 4 esindajat, kokku 12 inimest. Reedel toimuksid kohtumised valitsuse, parlamendi jt oluliste organisatsioonide esindajatega, reede õhtu ja laupäev suunatud liitude vahelise koostöö arendamisele.
Kohtumiste üks eesmärke on arendada ning näidata Balti riikide liitude omavahelist koostööd ja –jõudu.
EAL koduleheküljelt http://www.eal.ee/ (ajalugu):
23.juuni 1933 kirjutati Tallinnas alla kolmepoolne Balti Pressi Liidu leping.1940 Balti Pressi Liidu töö katkes. 22.juunil 1998 - 65 aastat pärast toonase liidu tekkimist kirjutati Tallinna Raekojas alla Balti Ajakirjanike Föderatsiooni asutamise lepingule - viimane on Balti Pressi Liidu kaasaegne nimetus.
Merike Viilup
Ettekanded:
Donald D. Kummerfeld president, International Federation of the Periodical Press
Linas Krapavickas - General Manager, UPG Baltic, founder and shareholder of the company
Ramute Šimukauskaité - esinaine, Association of the National Regional and Urban Newspaper Publisher
Juhani Tamminen - Eesti Ajakirjanike Liit
Arturas Račas - peatoimetaja, Leedu BNS
Dainius Radzwvičius - esimees, Leedu Ajakirjanike Liit
Merike Viilup - Eesti Ajakirjanike Liit
Marius Bagdonavičius - vabakutseline ajakirjanik
Davit Alaverdyan - peatoimetaja, Armeenia uudisteagentuur Mediamax
Audroné Nugaraité - professor, Vilniuse Ülikool, ajakirjandus
Rytis Juozapavičius - konsultant, FranklinCovey
Dr. Edita Žiobiené - esinaine, Leedu ajakirjanike ja väljaandjate
Eetika Komisjon
Sisuka ettekandega esines konverentsi peaettekandja Donald D. Kummerfeld, kes on oma sõnul olnud 10 aastat meediamoguli Rupert Murdochi kontserni president.
Kummerfeld avaldas muret ajakirjanduse kvaliteedi languse pärast. Tema sõnum konverentsist osavõtnutele oli: „Jääge ellu, ärge andke alla. Meie aitame teid!” Ellujäämiseks on vaja aga teha ka midagi muud peale ajakirjanduse.
On kindlaks tehtud, et ekraanilt lugeda on 5 korda raskem kui trükitud teksti, mistõttu ta ei usu, et trükiajakirjandus välja sureb. Kahjuks loevad noored aga üha vähem.
Reklaamiandjad tulevad ja lähevad, lugejad jäävad. Nad on lojaalsed ja maksavad selle eest. Praegu on periood, kus reklaamiandjad lähevad.
Kummerfeld esitas reklaami mahu ja selle prognoosi aastatel 2007-2111.
Kõige kriitilisem on olukord Põhja-Ameerikas, kus reklaami maht kukub aastaks 2009 10% ja ei saavuta ka 2111 aastaks 2007 aasta taset (188 milj. USD). Teatud langust prognoositakse ka Lääne-Euroopas – 2 milj. USD, kuid juba aastal 2010 on see samavõrra kõrgem 2007. aasta tasemest (120 milj. USD).
Kõige halvem on olukord ajalehtedes, kus ennustatakse reklaamimahu pidevat langust ja alles 2111 võib tulla stabiliseerumine, samas aga toimub TV-s, aga eriti internetis jätkuv tõus.
USA-l on olemas suurepärane kogemus 2001. aastast, kui reklaamiturg elas üle reklaamimahu 25% languse, kuid järgnevatel aastatel toimus seda suurem tõus.
Meedia on läbi tegemas revolutsiooni – massimeedialt fragmentiseerumisele. Kui varem otsustasid ajakirjanikud, mida loeti-vaadati, siis interneti ja blogiajastul ei ole see enam võimalik.
Ajakirjanduses on väga huvitav aeg ja kogu aeg tuleb õppida midagi uut.
EAL jaoks oluliseks tuleks pidada Friedrich Eberti Fondi Balti regiooni uue koordinaatori Hermann Buenzi esinemist. Ta nimetas, et Saksa riigi parlamendi otsusega eraldatud maksumaksjate raha suunatakse Fondi kaudu täiskasvanute koolitusse ja demokraatia arendamisse. Ta nimetas, et Eberti Fond ei ole mitte sponsor vaid koostööpartner, rõhutades ühtlasi pressi ja sõnavabaduse olulisust.
Hr. Buenzi sõnavõtu valgusel on Balti Ajakirjanike Föderratsiooni elluäratamine vajalik ja võimalik.
Üldjoontes valitseb kõigis Balti riikides üsna samasugune olukord. Leedulased rääkisid avameelselt rasketest aegadest.
Näiteks on UPG Balticus (tegutseb 12 aastat ja annab välja 30 ajakirja, sh 5 rahvusvahelist), on tiraaž kukkunud 15-20%, reklaam 40% ja prognoositakse veel vähemalt 10%-list langust.
Nii Leedus kui ka Lätis tõuseb käibemaks ajakirjandusele teistega samale tasemele, Lätis räägitakse üleüldisest käibemaksu tõstmisest. Ka Eestis tõuseb ajakirjanduse käibemaks seniselt 5%-lt 9%-le.
Leedus kaalutakse ajakirjanike poolt käibemaksu tõstmise vastu teatud surve avaldamist solidaarsuse demonstratsiooniga – mitte osaleda valitsuse pressikonverentsil. Mõte pälvis konverentsil osalejate ovatsiooni.
Leedulastel on juba üks demonstratsiooni kogemus olemas, kui toetati viimast IFJ aktsiooni.
Tuleb tõdeda, et tänu juhtimise stabiilsusele on Leedu Ajakirjanike Liit saavutanud edusamme. Koostööd tehakse paljude organisatsioonide, valitsuse ja kohalike omavalitsustega.
Pühapäevasel kohtumisel oligi kõne all Leedu, Läti ja Eesti ajakirjanike liitude koostöö Balti Ajakirjanike Föderatsiooni egiidi all.
Tuginedes Eberti Fondi esindaja huvile tegi Leedu AL esimees Dainius ettepaneku kolme liidu esindajate kohtumisteks järgmise aasta algul (jaanuari lõpp), aprillis ja näiteks juunis. 2-päevased kohtumised (reede-laupäev) toimuksid korda mööda erinevates riikides. Igast liidust 4 esindajat, kokku 12 inimest. Reedel toimuksid kohtumised valitsuse, parlamendi jt oluliste organisatsioonide esindajatega, reede õhtu ja laupäev suunatud liitude vahelise koostöö arendamisele.
Kohtumiste üks eesmärke on arendada ning näidata Balti riikide liitude omavahelist koostööd ja –jõudu.
EAL koduleheküljelt http://www.eal.ee/ (ajalugu):
23.juuni 1933 kirjutati Tallinnas alla kolmepoolne Balti Pressi Liidu leping.1940 Balti Pressi Liidu töö katkes. 22.juunil 1998 - 65 aastat pärast toonase liidu tekkimist kirjutati Tallinna Raekojas alla Balti Ajakirjanike Föderatsiooni asutamise lepingule - viimane on Balti Pressi Liidu kaasaegne nimetus.
Merike Viilup
teisipäev, 16. detsember 2008
reede, 5. detsember 2008
Naiste- ja lastevastane vägivald: miks süüdistame ohvrit?
Eesti Ekspress 5.12.2008
Pikka aega on seksuaalvägivalda ja perevägivalda peetud põhjendatuks ning lapsi ja naisi on ikka olnud "vaja" karistada. Masendav on lugeda, kuidas üleriigiline päevaleht ohvri üle meediakohut mõistab.
21 lähisuhtevägivalla vastu võitlevat ja vägivallaohvreid aitavat organisatsiooni kaebasid ajalehe Postimees Pressinõukokku. Kaebuse ajendas viis, kuidas Postimees kajastas mõrvajuhtumit Tartus, kus 57-aastane mees tappis 21-aastase naise. Ilma pikema sissejuhatuseta ja asja sisusse tungimata alustati loo käsitlust sellest, kuidas mõrvaohvrit ennast peeti kuriteo põhjustajaks.
Juba Postimehe pealkirjad „Arsti viis mõrvani kannatuse katkemine" ja „Kadi kasutas teda jõhkralt ära!" annavad lugejale suuna kätte, kuidas uudiselooga suhestuda. Edasi saame teada, et aluse selliseks arvamuseks andis neiu „taust, mis on kõike muud kui korralik". Misjaoks keskendutakse sellises uudises ohvri isikule ja tema „paturegistrile"? Ajakirjanik peab mõistma, et sellise taustainfo edastamine paistab välja soovina anda uudise kajastusele teatud vaatenurka. Antud juhul näiteks seda, kui palju võime ohvrile kaasa tunda. Samuti, mida lugeja alusinformatsiooniga oma peas edasi teeb: "Oli pätt tüdruk, seega sai oma teenete kohaselt!"
Kahe inimese surmaga lõppenud tragöödiast kirjutati toonil, mis oli sobimatu. Kajastati rasket isikuvastast kuritegu, ilma et oleks toetutud tõenditele või kontrollitud informatsioonile. Loo põhjustest kirjutades tegeleti pigem spekulatsioonide ja fantaasiatega.
Paratamatult tekib paralleel hiljuti ühiskonda raputanud Oru mõrvajuhtumiga, kus arvatava tapja kohta sai avalikkus teada kui hea, korralik, töökas ja kaine ta oli. Vastukaaluks ebakainele ja valjuhäälsele tapetud naisele ja tema sõbrannale. Lisati, et väike laps langes ohvriks kogemata. Naise ja tema sõbranna tapmine oleks justkui põhjendatud olnud, sest mehel oli nendega raske?
Veel hiljuti oli tavaks panna seksuaalkuritegude ohvreid vastutama vägivalla eest, viidates nende eluviisidele, kommetele ja muudele, tõeliselt "olulistele" asjaoludele. Näiteks riietus, alkoholijoove või varasemate seksuaalkontaktide arv. Lühikese seelikuga naist oli võimalik vägistada, sest ta oleks ju pidanud aru saama, milliseid instinkte see meestes esile kutsub.
Mõnes riigis kehtib ohvri vastutus siiamaani, näiteks loobiti Somaalias kuu aega tagasi noor naine abielurikkumise eest kividega surnuks. Amnesty sõnul oli aga tegemist 13-aastase tüdrukuga, kes oli kaevanud kolm meest vägistamise eest politseisse. Somaalias arvati, et naine (või tüdruk?) oli toonud suguvõsale häbi kaela. Eestis arvavad mõned ajakirjanikud, et täiesti mõistetav on tappa elukaaslane/ sõber juhul kui ta on lärmakas või armastab pidutseda. Milline saab olema järgmine samm? Kas ohver on probleemne ka siis, kui ta on liiga vaikne või jääb lihtsalt vanaks kätte?
Artiklite autorid ei näidanud vähimatki pieteeditunnet kannatanute ja nende lähedaste suhtes, kirjutajaid oli justkui kannustanud üksnes sensatsioonihimu. Koheselt avalikustati ohvri täisnimi, pildid ja hulgaliselt eraellu kuuluvaid detaile, mille osas avalikkuse õigustatud huvi puudub. (Haiglane huvi kahtlemata on!) Kõik need asjaolud ajendasid lähisuhtevägivallaga tegelevaid organisatsioone kaebust esitama. Lisaks veel üks asjaolu.
Mitte miskit ei võta ära vastustust sellelt, kes vägivalda kasutas ja Eestis ei kehti siiski Somaalia seadused. Või kas Postimees tahab teha riigikogule ettepaneku karistusõiguses kaaluda Somaalia õiguse ülevõtmist?
Autorid:
Kadi Viik, Soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
Sirje Otstavel Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Eha Reitelmann Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Toimetas: Askur Alas
Pikka aega on seksuaalvägivalda ja perevägivalda peetud põhjendatuks ning lapsi ja naisi on ikka olnud "vaja" karistada. Masendav on lugeda, kuidas üleriigiline päevaleht ohvri üle meediakohut mõistab.
21 lähisuhtevägivalla vastu võitlevat ja vägivallaohvreid aitavat organisatsiooni kaebasid ajalehe Postimees Pressinõukokku. Kaebuse ajendas viis, kuidas Postimees kajastas mõrvajuhtumit Tartus, kus 57-aastane mees tappis 21-aastase naise. Ilma pikema sissejuhatuseta ja asja sisusse tungimata alustati loo käsitlust sellest, kuidas mõrvaohvrit ennast peeti kuriteo põhjustajaks.
Juba Postimehe pealkirjad „Arsti viis mõrvani kannatuse katkemine" ja „Kadi kasutas teda jõhkralt ära!" annavad lugejale suuna kätte, kuidas uudiselooga suhestuda. Edasi saame teada, et aluse selliseks arvamuseks andis neiu „taust, mis on kõike muud kui korralik". Misjaoks keskendutakse sellises uudises ohvri isikule ja tema „paturegistrile"? Ajakirjanik peab mõistma, et sellise taustainfo edastamine paistab välja soovina anda uudise kajastusele teatud vaatenurka. Antud juhul näiteks seda, kui palju võime ohvrile kaasa tunda. Samuti, mida lugeja alusinformatsiooniga oma peas edasi teeb: "Oli pätt tüdruk, seega sai oma teenete kohaselt!"
Kahe inimese surmaga lõppenud tragöödiast kirjutati toonil, mis oli sobimatu. Kajastati rasket isikuvastast kuritegu, ilma et oleks toetutud tõenditele või kontrollitud informatsioonile. Loo põhjustest kirjutades tegeleti pigem spekulatsioonide ja fantaasiatega.
Paratamatult tekib paralleel hiljuti ühiskonda raputanud Oru mõrvajuhtumiga, kus arvatava tapja kohta sai avalikkus teada kui hea, korralik, töökas ja kaine ta oli. Vastukaaluks ebakainele ja valjuhäälsele tapetud naisele ja tema sõbrannale. Lisati, et väike laps langes ohvriks kogemata. Naise ja tema sõbranna tapmine oleks justkui põhjendatud olnud, sest mehel oli nendega raske?
Veel hiljuti oli tavaks panna seksuaalkuritegude ohvreid vastutama vägivalla eest, viidates nende eluviisidele, kommetele ja muudele, tõeliselt "olulistele" asjaoludele. Näiteks riietus, alkoholijoove või varasemate seksuaalkontaktide arv. Lühikese seelikuga naist oli võimalik vägistada, sest ta oleks ju pidanud aru saama, milliseid instinkte see meestes esile kutsub.
Mõnes riigis kehtib ohvri vastutus siiamaani, näiteks loobiti Somaalias kuu aega tagasi noor naine abielurikkumise eest kividega surnuks. Amnesty sõnul oli aga tegemist 13-aastase tüdrukuga, kes oli kaevanud kolm meest vägistamise eest politseisse. Somaalias arvati, et naine (või tüdruk?) oli toonud suguvõsale häbi kaela. Eestis arvavad mõned ajakirjanikud, et täiesti mõistetav on tappa elukaaslane/ sõber juhul kui ta on lärmakas või armastab pidutseda. Milline saab olema järgmine samm? Kas ohver on probleemne ka siis, kui ta on liiga vaikne või jääb lihtsalt vanaks kätte?
Artiklite autorid ei näidanud vähimatki pieteeditunnet kannatanute ja nende lähedaste suhtes, kirjutajaid oli justkui kannustanud üksnes sensatsioonihimu. Koheselt avalikustati ohvri täisnimi, pildid ja hulgaliselt eraellu kuuluvaid detaile, mille osas avalikkuse õigustatud huvi puudub. (Haiglane huvi kahtlemata on!) Kõik need asjaolud ajendasid lähisuhtevägivallaga tegelevaid organisatsioone kaebust esitama. Lisaks veel üks asjaolu.
Mitte miskit ei võta ära vastustust sellelt, kes vägivalda kasutas ja Eestis ei kehti siiski Somaalia seadused. Või kas Postimees tahab teha riigikogule ettepaneku karistusõiguses kaaluda Somaalia õiguse ülevõtmist?
Autorid:
Kadi Viik, Soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
Sirje Otstavel Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Eha Reitelmann Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Toimetas: Askur Alas
teisipäev, 25. november 2008
Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni juhised naistevastase vägivalla kajastamiseks meedias
Head ajakirjanikud!
On väga oluline, et täna, 25. novembril, ülemaailmsel naistevastase
vägivalla vastu võitlemise päeval võtab Rahvusvaheline Ajakirjanike
Föderatsioon teemaks naistevastase vägivalla kajastamise meedias.
Eestis kannatab lähisuhtevägivalla all ligi 40 000 naist.
Viimastel aastatel on sellele pööratud üha kasvavat tähelepanu. Avatud on
kuus varjupaika, töötab abitelefon, korraldatakse seminare ja konverentse.
Suur roll naistevastase vägivalla vastu võitlemisel on ajakirjandusel.
Naistoimetajate Ühenduse koostöös tõlkisime IFJ juhised eesti keelde.
Paneme ajakirjanikele südamele selle teema sensitiivsust ja spetsiifilist
käsitlusoskust.
Merike Viilup
Naistoimetajate Ühenduse esinaine
********
Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon
Naistevastase vägivalla kajastamisest
Mis on naistevastane vägivald?
- Euroopas on koduvägivald 16-44-aastaste naiste seas oluline surma ja puuete põhjustaja;
- USA-s langeb iga 6 minuti järel üks naine vägistamise ja iga 15 sekundi järel üks naine peksmise ohvriks;
- naiste vägistamine on laialt levinud relvakonfliktide (nt Colombia ja Darfur) ajal;
- inimkaubandusest naistega on kujunenud üleilmne nähtus: ohvritele saab osaks seksuaalne ekspluateerimine, sunnitöö ja väärkohtlemine. Naiste mõrvu Guatemalas, Venemaal, Indias ja muudes riikides tihtipeale ei uuritagi ning süüdlased jäävad karistamata.
- Paljudes maades ei ole koduvägivald isegi mitte seadusevastane ning tööseadustes on türanniseerimise ja ahistamise vastased sätted nõrgad või pole neid üldse.
On väga oluline, et täna, 25. novembril, ülemaailmsel naistevastase
vägivalla vastu võitlemise päeval võtab Rahvusvaheline Ajakirjanike
Föderatsioon teemaks naistevastase vägivalla kajastamise meedias.
Eestis kannatab lähisuhtevägivalla all ligi 40 000 naist.
Viimastel aastatel on sellele pööratud üha kasvavat tähelepanu. Avatud on
kuus varjupaika, töötab abitelefon, korraldatakse seminare ja konverentse.
Suur roll naistevastase vägivalla vastu võitlemisel on ajakirjandusel.
Naistoimetajate Ühenduse koostöös tõlkisime IFJ juhised eesti keelde.
Paneme ajakirjanikele südamele selle teema sensitiivsust ja spetsiifilist
käsitlusoskust.
Merike Viilup
Naistoimetajate Ühenduse esinaine
********
Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsioon
Naistevastase vägivalla kajastamisest
Mis on naistevastane vägivald?
- ÜRO 1993. a deklaratsioonis naistevastase vägivalla likvideerimise kohta määratletakse naistevastane vägivald mis tahes teona, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada naistele füüsilist, seksuaalset või psühholoogilist kahju või kannatusi, kaasa arvatud sellise teoga ähvardamine, sundimine või meelevaldne vabaduse võtmine, olenemata sellest, kas see leiab aset avalikus või eraelus. Selle hulka kuuluvad:
koduvägivald, seksuaalvägivald, emotsionaalne ja psühholoogiline väärkohtlemine, sunnitud prostitutsioon, inimkaubandus sunnitöö või -prostitutsiooni eesmärgil, seksuaalne ekspluateerimine, seksuaalne ahistamine, kannatusi põhjustavad kombetalitused (k.a aumõrvad ja lapsetapud) ning muud soolisusest lähtuvad diskrimineerivad tegevused. - Maailma Terviseorganisatsioon loetleb lisakategooriatena järgmisi naistevastase seksuaalvägivalla näiteid:
- vägistamine, mille paneb toime elukaaslane, kohtamispartner või võõras;
- süstemaatiline vägistamine relvakonflikti ajal (k.a noorte tütarlaste röövimine nende rasestamise eesmärgil);
- soovimatu seksuaalne lähenemine või ahistamine, k.a seksi nõudmine vastutasuks heateo eest;
- sunnitud abielu või kooselu, kaasa arvatud laste abielu;
- rasestumisvastaste vahendite kasutamise või sugulisel teel levivate haiguste vastase kaitse muude meetmete rakendamise õiguse mitteaustamine;
- naise seksuaalse (või kehalise) puutumatuse vastu suunatud vägivaldne tegevus, kaasa arvatud naise suguorganite vigastamine, kohustuslik süütuse kontrollimine ja pealesunnitud abort;
- sunnitud prostitutsioon ja inimkaubandus seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil.
- Human Rights Watch väidab: Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kogeb kogu maailmas ligikaudu neljandik naisi oma elu jooksul seksuaalset vägivalda. Kuni kolmandikku kõigist naistest on meessoost intiimpartner füüsiliselt rünnanud. Vägivalla läbi elanud naised ei teata kogetust piisavalt, kartes sotsiaalset märgistamist (nende enda kogukonna siseselt), oma turvalisuse pärast ning neid kaitsma pidavate institutsioonide asjakohaselt reageerimata jätmise tõttu.
Kus see aset leiab?
- Euroopas on koduvägivald 16-44-aastaste naiste seas oluline surma ja puuete põhjustaja;
- USA-s langeb iga 6 minuti järel üks naine vägistamise ja iga 15 sekundi järel üks naine peksmise ohvriks;
- naiste vägistamine on laialt levinud relvakonfliktide (nt Colombia ja Darfur) ajal;
- inimkaubandusest naistega on kujunenud üleilmne nähtus: ohvritele saab osaks seksuaalne ekspluateerimine, sunnitöö ja väärkohtlemine. Naiste mõrvu Guatemalas, Venemaal, Indias ja muudes riikides tihtipeale ei uuritagi ning süüdlased jäävad karistamata.
- Paljudes maades ei ole koduvägivald isegi mitte seadusevastane ning tööseadustes on türanniseerimise ja ahistamise vastased sätted nõrgad või pole neid üldse.
Mida saab meedia ära teha?
Selle teema põhjaliku ja tundlikuma kajastamise kõrval peab meedia juurutama sisekultuuri, lähtudes respektist, mis välistaks igasuguses vormis ahistamise ja türannia ning mis tahes kujul soolise diskrimineerimise. Ajakirjandus peab tagama, et kui kusagil esineb naistevastast vägivalda, siis kajastatakse seda erapooletult, adekvaatselt ja asjakohaselt.
Uudistes ei kajastata naiste ja tütarlaste vastast vägivalda piisavalt või siis tehakse seda halvasti. Väga sageli ei võeta ajakirjanduses arvesse relvakonfliktide tagajärjel aset leidvat ja tihtipeale mõlemapoolset süstemaatilist seksuaalvägivalda või ei tõsteta seda küllaldaselt esile.
Lisaks ilmneb 2005. aasta globaalse meediamonitooringu projekti tulemustest, et teemade seas, mille puhul naisi kujutatakse ohvri rollis, on kodu- ja seksuaalvägivald kõige vähem kajastatavad valdkonnad.
Ajakirjandus peab rohkem ära tegema, tagamaks, et üldsusel oleks naistevastase vägivalla hirmuäratavast levikust rahvusvahelises mastaabis realistlik, kõikehõlmav ning täpne ülevaade.
Samas ei saa sellise tundliku teema kajastamine olla improviseeritud. See eeldab asjatundlikkust, inimlikkust ja austust. Kui kannatanutega tegelemisel ei järgita kõrgeimaid standardeid (näiteks halvasti korraldatud usutlused), siis võib see traumat süvendada ja põhjustada raskeid katsumusi üleelanuile isegi täiendavaid kannatusi ning halvendada nende katsumuste pikaajalisi mõjusid.
Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni juhised naistevastase vägivalla
kajastamiseks
1. Naistevastane vägivald tuleb tuvastada täpselt, vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud määratlusele, mis on sätestatud ÜRO 1993. a deklaratsioonis naistevastase vägivalla likvideerimise kohta.
2. Kasutage täpset, mitte hinnanguid andvat keelt. Näiteks vägistamist või seksuaalset rünnet ei või mitte mingisugusel viisil seostada normaalse seksuaalkäitumisega ning inimkaubandust naistega ei tohi segamini ajada prostitutsiooniga.
Otsustamisel, kui palju kujukaid detaile esitada, lähtub hea ajakirjanik tasakaalustatusest. Liiga palju oleks võib-olla sensatsioonijanune ja tarbetu, liiga vähe võib aga ohvri kaasust nõrgestada. Kajastuse keeles tuleb alati vältida vihjeid, et võib-olla oli läbielanu ise süüdi või muul viisil rünnaku või temavastase vägivallateo eest vastutav.
3. Niisuguse raske katsumuse läbi elanud inimene ei soovi, et teda kirjeldatakse "ohvrina", välja arvatud juhul, kui ta ise kasutab seda sõna. Siltide kleepimine võib olla valus. Sel viisil kannatanud inimese tegelikkust kirjeldab täpsemalt termin "läbielanu".
4. Tundlik kajastamine tähendab kindlustamist, et meediaintervjuuks kohtumine vastab läbielanu vajadustele. Ligiduses peab olema naissoost intervjueerija ning intervjuu koht peab alati olema turvaline ja privaatne, lähtuvalt mõistmisest, et läbielanule võidakse külge kleepida
sotsiaalne stigma. Ajakirjanikud peavad tegema kõik, mis nende võimuses, vältimaks võimalust, et intervjueeritav seatakse täiendava väärkohtlemise ohtu. Selle hulka kuulub niisuguse tegevuse vältimine, mis võib õõnestada tema elukvaliteeti või kogukondlikku staatust.
5. Kohelge läbielanut austusega. Ajakirjaniku jaoks tähendab see privaatsuse austamist ning üksikasjalikku ja täielikku teavitamist nii igas intervjuus käsitletavatest teemadest kui ka selle kohta, kuidas see esitatakse. Läbielanul on õigus keelduda vastamast mis tahes küsimusele
ning mitte avaldada rohkem teavet, kui ta sobivaks peab. Ajakirjanik peab olema hilisemaks ühendusevõtmiseks kättesaadav: kontaktandmete andmine intervjueeritavale tagab, et tal on võimalik hoida kontakti, kui ta seda soovib või vajab.
6. Kasutage statistikat ja sotsiaalset taustteavet, et asetada juhtum kogukonnas esineva vägivalla või konflikti konteksti. Lugejale ja meediapublikule tuleb anda laiem pilt. Mõistmist süvendavad alati naistevastase vägivalla ekspertide, nagu näiteks DART-keskuse (Dart Center
for Journalism and Trauma) ekspertide arvamused, mis annavad asjakohast ja kasulikku teavet. See tagab ühtlasi, et ajakirjandusest ei jää kunagi niisugust muljet, et naistevastane vägivald kätkeb endas seletamatut tragöödiat, millele pole võimalik lõppu teha.
7. Jutustage terviklik lugu. Mõnikord kirjeldatakse ajakirjanduses ainult teatud juhtumeid, keskendudes nende traagilistele külgedele, kuid oleks hea, kui ajakirjanik mõistaks, et väärkohtlemine võib olla ühiskonna pikaajalise probleemi, relvakonflikti või kogukonna ajaloo osa.
8. Säilitage konfidentsiaalsus. Osana kohusest olla ettevaatlik lasub meedial ja ajakirjanikel eetiline vastutus mitte avalikustada trükis ega eetris konkreetseid nimesid ega kohti, mis võiks hiljem mis tahes viisil vähendada läbielanute või tunnistajate ohutust ja turvalisust. See on
eriti oluline juhul, kui vägivalla taga on politsei, konfliktis osalevad väeosad, riigi- või valitsusametnikud või muude suurte ja mõjuvõimsate organisatsioonidega seotud isikud.
9. Kasutage kohalikke allikaid. Ajakirjanik, kes võtab sobiva intervjuutehnika, -küsimuste ja -koha üle otsustamiseks ühendust kohapeal viibivate ekspertide, naisühenduste või -organisatsioonidega, teeb alati head tööd ning suudab vältida niisuguseid olukordi, kus meesoperaatori või -reporteri sisenemine eraldatud kohta ei ole aktsepteeritav või mis võiks
põhjustada piinlikkust või vaenulikkust. Alati tuleb kasuks, kui ajakirjanik harib ennast konkreetse kultuurikonteksti valdkonnas ja suhtub sellesse lugupidavalt.
10. Esitage kasulikku teavet. Meediakajastus, mis sisaldab allikate andmeid ja kohalike tugiorganisatsioonide või -teenistuste kontaktandmeid, pakub läbielanutele ja tunnistajatele ning nende perekondadele ja teistele, kes võivad olla juhtumiga seotud, eluliselt tähtsat ja kasulikku
teavet.
KUI ARMASTUS TEEB HAIGET - II
Konverents lähisuhtevägivallast 30. novembril 2008
Tallinna Ülikooli auditooriumis U-134 Uus-Sadama 5, Tallinn
Korraldajad Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Esialgne kava
10.00-10.30 Osavõtjate registreerimine, tervituskohv
10.00-10.30 Osavõtjate registreerimine, tervituskohv
10.30 Avasõnad, tervitused
Siiri Oviir, Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komitee liige
10.50 Rootsi kogemus naistevastase vägivalla vastases töös, seadusandluse osatähtsus - Ebon Kram, Rootsi naiste varjupaikade katusorganisatsiooni ROKS asutaja ja esimene president, Europeen Women’s Lobby naistevastase vägivalla seirerühma kauaaegne liige
11.20 Soome olukord naistevastase vägivalla vastases töös rahvusvahelisest perspektiivist nähtuna - Leena Ruusuvuori, EWL naistevastase vägivalla seirerühma kauaaegne liige
11.50 KOHVIPAUS
12.10 Ungari kogemus - Györgyi Tóth (NANE Naiste Õiguste Assotsiatsioon)
12.40 Eesti naistevastase vägivalla alane seadusandlus rahvusvahelises perspektiivis - Merle Albrant, Ülikool Audentes
13.00 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi Auhinna 2008 üleandmine
13.25 AVON Eesti kampaania tutvustus tugitelefoni 1492 toetuseks
13.40 LÕUNA
14.30 Kui armastus teeb haiget- esineja kokku leppimisel
15.00 Lähisuhtevägivald. Olukord Eestis - Sirje Otstavel, Tartu Naiste Varjupaiga juhataja, EWL naistevastase vägivalla seirerühma liige
15.45 Kas Eesti vajab tõhusamat õiguspoliitikat, et kaitsta naisi vägivalla eest- Tiina Oraste, Riigikogu õiguskomisjoni liige
16.00 Diskussioon, küsimused-vastused
16.30 Konverentsi lõpetamine
Toetajad: Hasartmängumaksu Nõukogu AVON
Info ja registreerimine Eha Reitelmann, 5265927, eha.reitelmann@gmail.com
neljapäev, 20. november 2008
Naiste panus 21.sajandi maailma arengusse
24.november 2008, Tallinn
Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni toetusel
toimub 24.novembril Tallinnas konverents
“Naiste panus 21.sajandi maailma arengusse”.
Konverentsi peaesinejaks on
endine ÜRO eriesindaja ning endine Soome kaitseminister pr. Elisabeth Rehn.
Üritus toimub Radisson SAS hotelli konverentsiruumides.
Ajakava
11:00-11:10 Tervitussõnad
11:10-11:40 Peaesineja kõne “Naised konflikte lahendamas” – pr. Elisabeth Rehn, endine ÜRO eriesindaja ning endine Soome kaitseminister
11:40-12:00 Küsimused Pr. Rehnile publiku seast
12:00-12:30 Kohvipaus
12:30-13:45 Paneel “Naiste panus 21.sajandi maailma arengusse”
Moderaator: Pr. Marica Lillemets, ajakirjanik
12:00-12:30 Kohvipaus
12:30-13:45 Paneel “Naiste panus 21.sajandi maailma arengusse”
Moderaator: Pr. Marica Lillemets, ajakirjanik
-Osalusest poliitikas: Pr. Marianne Mikko, Euroopa Parlamendi liige
-Väljakutsetest ärimaailmas: Hr. Tiit Vapper, AS Reaalsüsteemid tegevjuht
-Naiste rollist diplomaatias: Pr. Marina Kaljurand, Välisministeeriumi
asekantsler, suursaadik
asekantsler, suursaadik
-Naised otsustajatena: Pr. Elisabeth Rehn, endine ÜRO eriesindaja ning endine Soome kaitseminister
Interaktiivne arutelu, küsimused publiku seast
Interaktiivne arutelu, küsimused publiku seast
13:45-14:00 Kokkuvõte ning lõppsõnad
Lugupidamisega, Marianne Mikko Euroopa Parlamendi liige
NB! Kuna kohtade arv on väga piiratud, siis palume osalejatel end
registreerida hiljemalt 21.novembriks e-mailitsi
marianne.mikkoassistant3@europarl.europa.eu
või telefoni teel 53 607 167.
esmaspäev, 10. november 2008
Välismaale läinud eesti naised
Riputan siia tõe huvides üles 07.11.08 Delfi arvamusrubriigis ilmunud artikli originaalversiooni:
Välismaale läinud eesti naised: litsid, reeturid või isiksused?
"Ja ma ei taha ennast tituleerida järjekordseks välismaale mehele läinud eesti naiseks, mis mängib ainult ühte väravasse: eesti meeste vastu… Ma ei taha seda. Mu isa oli ju ka eesti mees!"
See kolleegi poolt väljahüütud lause kummitab mind juba mitu päeva. Miks ei taha naine, kes elab välismaal teisest rahvusest mehega, end „välismaale mehele läinud eesti naiseks” tituleerida? Selge see, et taolise definitsiooni negatiivse alatooni tõttu. Fakt, mille põhjalik analüüs nõuaks eraldi, tunduvalt pikemat artiklit, kuid osasid mõtlemapanevaid nüansse saab juba esmapilgul esile tuua.
Tegelikult võib selles lauses leida isegi vastuhakku arhailistele arusaamadele, ka keeles korralikult kinnistunud väljenditele nagu „mees võtab naise” (subjekti otsus-aktsioon) ja „naine läheb mehele” (tagajärg). Kuid sel juhul, miks näeb ta eesti naise abiellumist teisest rahvusest inimesega kui eesti meestega seotud, neist tingitud otsust, isegi rünnakuna eesti meeste vastu? Nagu oleks eesti mees eesti naise elu, mõtete ja otsuste keskpunkt, kelle käitumisest-olemusest lähtuvalt, kas siis jäädakse või minnakse ning kelle arvamusega tuleks otsuseid vastu võttes alati arvestada. Taoline mõttekäik välistab naise kui iseseisva, sõltumatu, mõtlemis-, tegutsemis-, arenemis- ja otsustusvõimelise isiksuse olemasolu.
Siinkohal võiks meenutada möödunud aastal Postimehes (10.11.07) samal teemal ilmunud Priit Pulleritsu artiklit, mille pealkiri „Eesti mehed, meie pruute röövitakse!” on üritanud tuua fenomeni analüüsi uue süüdlase-vaenlase: naiste asemel teised mehed. Pealkirjas seisab selge üleskutse, suurte, rasvaste tähtedega äratus eesti meestele, et „võõrad mehed varastavad meilt midagi, mis kuulub meile, mis on meie oma”. See on justkui kahe subjekti, eesti mehed versus välismaamehed, omavaheline probleem, kes peaksid nüüd hakkama läbirääkimisi, nõupidamisi pidama, sõlmima ehk kokkuleppeidki ühe objekti, siinkohal siis eesti naiste, omanikuõiguste üle, sest see „meie naiste näppamise”-nähtus on hakanud üle käte minema ja mis on liig on liig on liig!
Pullerits muidugi arvab, et äkki naised lähevad sellepärast, et „eesti mehed on jobud”. Sidudes eesti naiste otsuseid (tagajärg) ikkagi subjekti ehk meeste olemiste ja tegemistega (põhjus) ja mitte naiste enda isiklike ambitsioonide, unistuste või pealehakkamise tulemusena, mille motivaator pole sugugi alati mees ega „mehele saamine”.
Samas on päris palju ka neid, kes kalduvad uskuma, et noil minejatel-naistel on ikka pigem endal midagi tõsist viga: naiivsed, koledad, paksud (Eestis elades suur möödalask, sest teeb häbi kogu eesti naissoole, kes me oleme maailma kõige ilusamad ja saledamad! Mõni arvab, et parem ongi, et lähevad ja keskmist ilunormi allapoole ei tõmba...) ja litsid, seda niikuinii. Kõik puha takistused ühele naisele „hea partii” tegemiseks!
Nagu arvas ühe mu sõbranna meestuttav: „Ta on ju ilus ja tore, kas ta siis tõesti ei leidnud endale Eestist meest?” Nojah, oleks inetu ja rumal, siis on veel arusaadav, et kõrgliigas mängiv eesti mees teda ei taha ja ta peab minema teise liiga meeste juurde, aga olles täitsa kobe, siis... Tolle mehe jaoks, kes peab end täiesti põhjendamatult teistest rahvustest paremaks, on tegemist murettekitava loogikaveaga!
Äramineku-teemaga seostub tihedalt ka eestlaste iibe-küsimus ja see on üks põhjustest, miks „välismaalasele mehele läinud eesti naistest” räägitakse negatiivse alatooniga: tegemist on reeturitega! Reeturitega, kes mitte ainult ei astunud raamidest välja, kontrolli alt ära, ettenähtud rollist kõrvale vaid läksid „teisele (vaenlase?) poole üle”. Sest lisaks tõsiasjale, et tänapäeva eesti naised üldse sünnitavad vähe, siis need, kes ära lähevad, nemad ju sünnitavad need vähesedki teistele! Aga neist lastest enam eestlasi ei kasva (ja me vangutame pead, kuid Mena Suvari eesti juurtest räägime igal pool ning ka kõigist nendest, kelle vanavanavanavanatädi oli eestlane ja kes nüüd on kuulsad miljonärid siin- ja sealpool ookeani, sest nad on 0,0001% rohkem eestlased kui näiteks juba mitu põlve Eestis elanud teiste rahvuste esindajad).
Teisisõnu lapsed eestlastele meeldivad, lapsi on vaja aga ainult siis, kui nad on puhastverd eestlased. Muudel juhtudel: kas te ei arva, et planeet on juba niigi ülerahvastatud?
Siit võiks edasi ja edasi minna, kraapida aina sügavamale, uurida aina detailsemalt miks, miks, miks, sest neid mikse on sadu, kuid artikliks etteantud ruum ei võimalda hetkel lahata kõiki sotsiaalkultuurilisi, poliitilisi, isiklikke ja majanduslikke faktoreid, mis rohkemal või vähemal määral migratsioone ja täpsemalt näiteks eesti naiste minekuid mõjutavad. Kuid viimase mõttena lisaksin, et hiljuti, lugedes argentiina sotsiaalteadlase Dolores Juliano analüüsi antud teemal, leidsin ühe võimaliku kodumaalt äramineku põhjuse veel, mida aga inimesed enesele tihti ei teadvusta ega tunnista.
Dolores Juliano nimetas „soorollipagulasteks” neid inimesi(suuremas osas naised, kuid on ka mehi), kes emigreeruvad vabanemaks alaväärsustundest, allasurutu staatusest oma soo tõttu ja/või viimaks ellu unistusi, elamaks vabalt, saavutamaks eesmärke, mis ei sobi kokku tema päritolumaa traditsiooniliste reeglite, arusaamadega. Juliano pidas silmas Aafrikast ja araabiamaadest pärit inimesi, kus sooline diskrimineerimine on nähtav ja teada-tuntud, kuid mina jäin mõtesse. Huvitav, kui palju on eesti naisi, kes on lahkunud Eestist just sel põhjusel, et neid ei väärtustata inimestena, isiksustena, et nad ei saa elada oma elu nagu nad tegelikult soovivad?
Välismaale läinud eesti naised
Riputan siia tõe huvides üles 07.11.08 Delfi arvamusrubriigis ilmunud artikli originaalversiooni:
Välismaale läinud eesti naised: litsid, reeturid või isiksused?
"Ja ma ei taha ennast tituleerida järjekordseks välismaale mehele läinud eesti naiseks, mis mängib ainult ühte väravasse: eesti meeste vastu… Ma ei taha seda. Mu isa oli ju ka eesti mees!"
See kolleegi poolt väljahüütud lause kummitab mind juba mitu päeva. Miks ei taha naine, kes elab välismaal teisest rahvusest mehega, end „välismaale mehele läinud eesti naiseks” tituleerida? Selge see, et taolise definitsiooni negatiivse alatooni tõttu. Fakt, mille põhjalik analüüs nõuaks eraldi, tunduvalt pikemat artiklit, kuid osasid mõtlemapanevaid nüansse saab juba esmapilgul esile tuua.
Tegelikult võib selles lauses leida isegi vastuhakku arhailistele arusaamadele, ka keeles korralikult kinnistunud väljenditele nagu „mees võtab naise” (subjekti otsus-aktsioon) ja „naine läheb mehele” (tagajärg). Kuid sel juhul, miks näeb ta eesti naise abiellumist teisest rahvusest inimesega kui eesti meestega seotud, neist tingitud otsust, isegi rünnakuna eesti meeste vastu? Nagu oleks eesti mees eesti naise elu, mõtete ja otsuste keskpunkt, kelle käitumisest-olemusest lähtuvalt, kas siis jäädakse või minnakse ning kelle arvamusega tuleks otsuseid vastu võttes alati arvestada. Taoline mõttekäik välistab naise kui iseseisva, sõltumatu, mõtlemis-, tegutsemis-, arenemis- ja otsustusvõimelise isiksuse olemasolu.
Siinkohal võiks meenutada möödunud aastal Postimehes (10.11.07) samal teemal ilmunud Priit Pulleritsu artiklit, mille pealkiri „Eesti mehed, meie pruute röövitakse!” on üritanud tuua fenomeni analüüsi uue süüdlase-vaenlase: naiste asemel teised mehed. Pealkirjas seisab selge üleskutse, suurte, rasvaste tähtedega äratus eesti meestele, et „võõrad mehed varastavad meilt midagi, mis kuulub meile, mis on meie oma”. See on justkui kahe subjekti, eesti mehed versus välismaamehed, omavaheline probleem, kes peaksid nüüd hakkama läbirääkimisi, nõupidamisi pidama, sõlmima ehk kokkuleppeidki ühe objekti, siinkohal siis eesti naiste, omanikuõiguste üle, sest see „meie naiste näppamise”-nähtus on hakanud üle käte minema ja mis on liig on liig on liig!
Pullerits muidugi arvab, et äkki naised lähevad sellepärast, et „eesti mehed on jobud”. Sidudes eesti naiste otsuseid (tagajärg) ikkagi subjekti ehk meeste olemiste ja tegemistega (põhjus) ja mitte naiste enda isiklike ambitsioonide, unistuste või pealehakkamise tulemusena, mille motivaator pole sugugi alati mees ega „mehele saamine”.
Samas on päris palju ka neid, kes kalduvad uskuma, et noil minejatel-naistel on ikka pigem endal midagi tõsist viga: naiivsed, koledad, paksud (Eestis elades suur möödalask, sest teeb häbi kogu eesti naissoole, kes me oleme maailma kõige ilusamad ja saledamad! Mõni arvab, et parem ongi, et lähevad ja keskmist ilunormi allapoole ei tõmba...) ja litsid, seda niikuinii. Kõik puha takistused ühele naisele „hea partii” tegemiseks!
Nagu arvas ühe mu sõbranna meestuttav: „Ta on ju ilus ja tore, kas ta siis tõesti ei leidnud endale Eestist meest?” Nojah, oleks inetu ja rumal, siis on veel arusaadav, et kõrgliigas mängiv eesti mees teda ei taha ja ta peab minema teise liiga meeste juurde, aga olles täitsa kobe, siis... Tolle mehe jaoks, kes peab end täiesti põhjendamatult teistest rahvustest paremaks, on tegemist murettekitava loogikaveaga!
Äramineku-teemaga seostub tihedalt ka eestlaste iibe-küsimus ja see on üks põhjustest, miks „välismaalasele mehele läinud eesti naistest” räägitakse negatiivse alatooniga: tegemist on reeturitega! Reeturitega, kes mitte ainult ei astunud raamidest välja, kontrolli alt ära, ettenähtud rollist kõrvale vaid läksid „teisele (vaenlase?) poole üle”. Sest lisaks tõsiasjale, et tänapäeva eesti naised üldse sünnitavad vähe, siis need, kes ära lähevad, nemad ju sünnitavad need vähesedki teistele! Aga neist lastest enam eestlasi ei kasva (ja me vangutame pead, kuid Mena Suvari eesti juurtest räägime igal pool ning ka kõigist nendest, kelle vanavanavanavanatädi oli eestlane ja kes nüüd on kuulsad miljonärid siin- ja sealpool ookeani, sest nad on 0,0001% rohkem eestlased kui näiteks juba mitu põlve Eestis elanud teiste rahvuste esindajad).
Teisisõnu lapsed eestlastele meeldivad, lapsi on vaja aga ainult siis, kui nad on puhastverd eestlased. Muudel juhtudel: kas te ei arva, et planeet on juba niigi ülerahvastatud?
Siit võiks edasi ja edasi minna, kraapida aina sügavamale, uurida aina detailsemalt miks, miks, miks, sest neid mikse on sadu, kuid artikliks etteantud ruum ei võimalda hetkel lahata kõiki sotsiaalkultuurilisi, poliitilisi, isiklikke ja majanduslikke faktoreid, mis rohkemal või vähemal määral migratsioone ja täpsemalt näiteks eesti naiste minekuid mõjutavad. Kuid viimase mõttena lisaksin, et hiljuti, lugedes argentiina sotsiaalteadlase Dolores Juliano analüüsi antud teemal, leidsin ühe võimaliku kodumaalt äramineku põhjuse veel, mida aga inimesed enesele tihti ei teadvusta ega tunnista.
Dolores Juliano nimetas „soorollipagulasteks” neid inimesi(suuremas osas naised, kuid on ka mehi), kes emigreeruvad vabanemaks alaväärsustundest, allasurutu staatusest oma soo tõttu ja/või viimaks ellu unistusi, elamaks vabalt, saavutamaks eesmärke, mis ei sobi kokku tema päritolumaa traditsiooniliste reeglite, arusaamadega. Juliano pidas silmas Aafrikast ja araabiamaadest pärit inimesi, kus sooline diskrimineerimine on nähtav ja teada-tuntud, kuid mina jäin mõtesse. Huvitav, kui palju on eesti naisi, kes on lahkunud Eestist just sel põhjusel, et neid ei väärtustata inimestena, isiksustena, et nad ei saa elada oma elu nagu nad tegelikult soovivad?
Postitas: Anna-Maria Penu
teisipäev, 4. november 2008
Rahvusvaheline seminar Seadusandlikud lahendused inimkaubanduse peatamiseks.
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Soome Naisorganisatsioonide Ühendus
Pressiteade
04.11.2008
Seadusandlikud lahendused inimkaubanduse peatamiseks.
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT ning Soome Naisorganisatsioonide Ühendus NYTKIS korraldavad reedel, 7. novembril 2008.a rahvusvahelise seminari „Seadusandlikud lahendused inimkaubanduse peatamiseks” Rahvusraamatukogu väikeses saalis.
Seminari eesmärgiks on hinnata olukorda, mis valitseb seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuval inimkaubitsemisel Põhjamaades ja Eestis, rõhutada vajadust rakendada tõhusamaid seadusandlikke meetmeid inimkaubanduse ja prostitutsiooni vastu võitlemisel ning arutleda vajalikest abinõudest inimkaubanduse vastases tegevuses.
Rootsis möödub 1. jaanuaril seksiteenuse ostmise keelustamisest 10 aastat. Norra parlamendis on samasisuline seadus arutusel neil päevil.
Rootsi kogemusest inimkaubanduse ja prostitutsiooni vastu võitlemisel räägib seminaril Rahvusvahelise Naistega Inimkaubitsemise Vastase Koalitsiooni kaasdirektor Gunilla Ekberg. Lisaks esinevad Norra, Taani, Soome, Gruusia, Venemaa ja Eesti teadlased, juhtivspetsialistid, riigi- ja ühiskonnategelased.
Seminarist on kutsutud osa võtma valdkonna asjatundjad nii riigisektorist ja mittetulundusühingutest, kui ka teisi avalikkuse esindajaid.
Reet Laja
ENUT-i juhatuse esinaine
Täpsem informatsioon:
Reet Laja, tel. 51 82818, e-post: laja@laja.pri.ee
Liivi Pehk tel. 55 45615, e-post: liivi.pehk@enut.ee
ENUT (www.enut.ee) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast
NYTKIS (www.nytkis.org), Soome naisorganisatsioonide ühendus tegeleb inimõiguste kaitse, naiste diskrimineerimise, soolise võrdõiguslikkuse ja seadusandluse järelevalve küsimustega. NYTKIS-e organisatsioonidesse kuulub 600 000 naist
Programm
“Seadusandlikud lahendused inimkaubanduse peatamiseks”
Reedel 7. novembril 2008.a., 10:00-16:00
Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis,
Tõnismägi 2, Tallinn, Eesti
________________________________________________________________________
9:30-10:00 Registreerimine ja tervituskohv
10:00-10:15 Avasõnad
Carita Pettersson, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor
10:15-10:45 Norra valik – seksuaalteenuste ostmise kriminaliseerimine, Synnøve Økland Jahnsen Bergeni Ülikooli sotsioloog, Norra Soouuringute Instituudi projekti „Prostitutsioon Põhjamaades“ uurija
10:45-11:15 Taani dilemma- mis on naiste jaoks parim lahendus?, Anne Sina, Taani Sotsiaaldemokraatliku Partei Soolise Võrdõiguslikkuse Võrgustiku juhatuse esinaine
11:15-11:55 Rootsi 10- aastane kogemus inimkaubanduse ja prostitutsiooni vastu võitlemisel, Gunilla Ekberg, Rahvusvahelise Naistega Inimkaubitsemise Vastase Koalitsiooni kaasdirektor
11:55-12:15 Kohvipaus
12:15-13:30 Paneeeldiskussioon: Valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonide vaheline koostöö naistega inimkaubitsemise vastases võitluses
Moderaator: Kristiina Luht, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist
Soome Naisorganisatsioonide Ühendus
Pressiteade
04.11.2008
Seadusandlikud lahendused inimkaubanduse peatamiseks.
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT ning Soome Naisorganisatsioonide Ühendus NYTKIS korraldavad reedel, 7. novembril 2008.a rahvusvahelise seminari „Seadusandlikud lahendused inimkaubanduse peatamiseks” Rahvusraamatukogu väikeses saalis.
Seminari eesmärgiks on hinnata olukorda, mis valitseb seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuval inimkaubitsemisel Põhjamaades ja Eestis, rõhutada vajadust rakendada tõhusamaid seadusandlikke meetmeid inimkaubanduse ja prostitutsiooni vastu võitlemisel ning arutleda vajalikest abinõudest inimkaubanduse vastases tegevuses.
Rootsis möödub 1. jaanuaril seksiteenuse ostmise keelustamisest 10 aastat. Norra parlamendis on samasisuline seadus arutusel neil päevil.
Rootsi kogemusest inimkaubanduse ja prostitutsiooni vastu võitlemisel räägib seminaril Rahvusvahelise Naistega Inimkaubitsemise Vastase Koalitsiooni kaasdirektor Gunilla Ekberg. Lisaks esinevad Norra, Taani, Soome, Gruusia, Venemaa ja Eesti teadlased, juhtivspetsialistid, riigi- ja ühiskonnategelased.
Seminarist on kutsutud osa võtma valdkonna asjatundjad nii riigisektorist ja mittetulundusühingutest, kui ka teisi avalikkuse esindajaid.
Reet Laja
ENUT-i juhatuse esinaine
Täpsem informatsioon:
Reet Laja, tel. 51 82818, e-post: laja@laja.pri.ee
Liivi Pehk tel. 55 45615, e-post: liivi.pehk@enut.ee
ENUT (www.enut.ee) on pühendanud oma tegevuse soolise võrdõiguslikkuse ja demokraatia arendamisele. ENUT toetab ja koordineerib koostööd sugupoole küsimustes ning tegutseb nais- ja meesuurimuse teabekeskusena. ENUT-i raamatukogu sisaldab üle 3000 raamatu nais-, mees- ja soouuringute vallast
NYTKIS (www.nytkis.org), Soome naisorganisatsioonide ühendus tegeleb inimõiguste kaitse, naiste diskrimineerimise, soolise võrdõiguslikkuse ja seadusandluse järelevalve küsimustega. NYTKIS-e organisatsioonidesse kuulub 600 000 naist
Programm
“Seadusandlikud lahendused inimkaubanduse peatamiseks”
Reedel 7. novembril 2008.a., 10:00-16:00
Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis,
Tõnismägi 2, Tallinn, Eesti
________________________________________________________________________
9:30-10:00 Registreerimine ja tervituskohv
10:00-10:15 Avasõnad
Carita Pettersson, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor
10:15-10:45 Norra valik – seksuaalteenuste ostmise kriminaliseerimine, Synnøve Økland Jahnsen Bergeni Ülikooli sotsioloog, Norra Soouuringute Instituudi projekti „Prostitutsioon Põhjamaades“ uurija
10:45-11:15 Taani dilemma- mis on naiste jaoks parim lahendus?, Anne Sina, Taani Sotsiaaldemokraatliku Partei Soolise Võrdõiguslikkuse Võrgustiku juhatuse esinaine
11:15-11:55 Rootsi 10- aastane kogemus inimkaubanduse ja prostitutsiooni vastu võitlemisel, Gunilla Ekberg, Rahvusvahelise Naistega Inimkaubitsemise Vastase Koalitsiooni kaasdirektor
11:55-12:15 Kohvipaus
12:15-13:30 Paneeeldiskussioon: Valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonide vaheline koostöö naistega inimkaubitsemise vastases võitluses
Moderaator: Kristiina Luht, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist
Diskussioonis osalevad:
Brit Tammiste, Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsitalituse nõunik
Leena Ruusuvuori, Soome Naisorganisatsioonide Ühenduse peasekretär
Nino Okribelashvili, Gruusia Sotsiaaltöötajate Kooli direktor
Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse liige
Eda Mölder, MTÜ Eluliin juhatuse liige
Vladimir Orlov, V. Novgorodi linnavalitsuse Novgorodi juubeli ja Hansa päevade osakonna juhataja
________________________________________________________________________
13:30-14:30 Lõuna
14:30-15:50 Paneeldiskussioon: Seadusandlikud lahendused inimkaubanduse peatamiseks Põhjamaades ja Eestis
Brit Tammiste, Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsitalituse nõunik
Leena Ruusuvuori, Soome Naisorganisatsioonide Ühenduse peasekretär
Nino Okribelashvili, Gruusia Sotsiaaltöötajate Kooli direktor
Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse liige
Eda Mölder, MTÜ Eluliin juhatuse liige
Vladimir Orlov, V. Novgorodi linnavalitsuse Novgorodi juubeli ja Hansa päevade osakonna juhataja
________________________________________________________________________
13:30-14:30 Lõuna
14:30-15:50 Paneeldiskussioon: Seadusandlikud lahendused inimkaubanduse peatamiseks Põhjamaades ja Eestis
Moderaator: Marianne Mikko, Euroopa Parlamendi liige
Diskussioonis osalevad:
Eesti : Maret Merisaar, Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Urmas Reinsalu, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige
Indrek Saar, Riigikogu õiguskomisjoni liige
Karel Rüütli, Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Soome: Tarja Filatov, Soome Parlamendi liige, Soome Naisorganisatsioonide Ühenduse NYTKIS president
15:50-16:00 Seminari lõpetamine, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse esinaine
Seminar on eesti-inglise-eesti sünkroontõlkega, osalemine tasuta.
Seminari rahastatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Friedrich Eberti Fondi poolt
Diskussioonis osalevad:
Eesti : Maret Merisaar, Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Urmas Reinsalu, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige
Indrek Saar, Riigikogu õiguskomisjoni liige
Karel Rüütli, Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Soome: Tarja Filatov, Soome Parlamendi liige, Soome Naisorganisatsioonide Ühenduse NYTKIS president
15:50-16:00 Seminari lõpetamine, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse esinaine
Seminar on eesti-inglise-eesti sünkroontõlkega, osalemine tasuta.
Seminari rahastatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Friedrich Eberti Fondi poolt
reede, 17. oktoober 2008
Evi Arujärv: nõrgemast (?) poolest
Eesti Päevaleht 17.10.2008
Taas läbivad meediat igituttavad arutlused, et mehed on natukene teistmoodi ja et teistmoodi olemisega on seotud suur hulk sotsiaalseid probleeme.
Lahendust nagu poleks ega saakski olla, sest nagu ütles tuntud psühholoog rahvusringhäälingu hommikusaates: mehed lihtsalt on juba looduse poolt sellised – stressile reageerivad nad agressiivsuse, riskikäitumise ja eraldumise või lausa põgenemisega. Seepärast tuleb nad lihtsalt rahule jätta.
Mis puutub riskikäitumisse ning iseenda ja ümbritsevate vastu suunatud agressiooni, siis seda mehelikkuse stereotüüpi kinnitab loomulikult ka statistika. On üldteada, et enamiku liiklusõnnetuse põhjustajatest, kuritegude sooritajatest, enesetapjatest ning alko- ja narkosurma minejatest moodustavad mehed. Pole saladus, et suur hulk mehi põgeneb ka näiteks isaduse eest – ja siin ei ava statistika kaugeltki kogu tõde. Selle kohta ei ole ilmselt isegi andmeid, kui palju on naisi, kes sisuliselt kasvatavad oma lapsi üksi, kuigi statistiku paberites on kirjas korralikult funktsioneeriv perekond.
Huvitav on, et kuigi sotsiaalse käitumise statistika järgi on meeste üldine sotsiaalne “kvaliteet”, kaasa arvatud perekonnakõlblikkus, üsna halb, püsib Eestis kõikumatult müüt mehest kui tugevamast poolest, pere toitjast ning intellektuaalsest ja vaimsest liidrist. On ju põgenemine tõeluse ja vastutuse eest ning mis tahes vormis vallanduv agressiivsus tasakaalutuse, ebaküpsuse ja nõrkuse märk. Kui nii statistika kui ka argimütoloogiad ütlevad, et mees on loomult Loom ja Laps, ja neid rolle aktsepteeritakse tema puhul nii psühholoogilistel ja biogeneetilistel põhjustel – loodusliku ettemääratuse tõttu – kui ka omaks võetud kultuurinormide kohaselt, siis pole ime, et neidsamu Looma ja Lapse diskursust vahendab nii vaikimisi kui ka avalikult valdavalt meestest koosnev neoliberalistlik (võimu)eliit. Ja kuigi neoliberalistlikule tarbimisühiskonnale on niinimetatud pehmete väärtuste kultiveerimise tõttu omistatud feminiinsust, on asi tegelikult ju vastupidi. Seda ütleb kas või nüristavalt monotoonne meediapilt, mis pakub väsimatult prestiižikaupu, mängulisi agressioonipilte ja paljaid naisi, olles vaieldamatult suunatud mehele – virtuaalset võimu ihkavale Mängivale Lapsele.
Eestiaegne Mees
Kuulates psühholoogi, kes õpetab mehi rahule jätma (jätma mängima, põgenema ja ennast ning teisi vigastama?) tekkis pisuke kahtlus: kas tõesti ongi see bioloogilise algupäraga looma (agressiivsus) ja lapse (vastutamatus ja põgenemine) kombinatsioon tuum, mille alusel tuleks mehi “defineerida” ja mõista? Ja kas neoliberalistlik vabaduse diskursus ikka peab tingimata tähendama lakkamatut ja leplikku “tagasipöördumist looduse juurde”? On ju veel ka ühiskond ja kultuur. On avalikkus, mis “konstrueerib” inimest.
Täiesti olemas on isegi Eestiaegne Mees, keda kohtab siin-seal meedias kõnelemas, aga kellest suurem osa elab oma elu väljaspool meediat. Need on missioonitundega, vastutusvõimelised, perekonda ja inimlikke ühisväärtusi tähtsaks pidavad, mitte aga infantiilsetest erivajadustest pasundavad mehed. Ehk ongi kurja juur selles, et üks osa mehi on liiga rahule jäetud? Kui iga alkohooliku või paadunud narkomaaniga on seotud veel vähemasti neli-viis inimest, sealhulgas lapsed, siis on see tohutu psühholoogiline ja majanduslik koorem sajaprotsendiliselt jäetud pereliikmete kanda. Sest ametliku ideoloogia toetatav argimütoloogia mehest kui mängivast või põgenevast sõjakast lapsest annab rohelise tee mis tahes sotsiaalsele põgenemisele ja agressioonile. Selsamal põhjusel on surmaga lõppenud ja füüsilise agressiooniga seotud kuritegude karistused üksnes tinglikud. “Mehelik” ehk agressiivne konkurentsiideoloogia toidab kogu haridussüsteemi alates juba lasteaiast. Kui järjekordse koolijulmuse puhul räägitakse ohvri, mitte aga agressori hälvetest, siis peab ühiskondlikus mõtlemises olema ikka midagi väga mäda.
Muidugi on “loodus” kaalukas argument. Muidugi jäävad mehed meesteks ning naised naisteks. Ja vaja oleks, et saaksid noored (peale selle, kuidas juba põhikoolis hakkama saada banaani peale kondoomi sobitamisega) teadmisi sellest, kui erinevalt mehed ja naised maailma tajuvad ja mõtestavad.
Aga ühiskondlikus plaanis on oluline igivana küsimus, mis määral aktsepteerida “loodust” kui teatud sotsiaalse käitumise õigustust ning kas ja mis viisil rakendada ühiskondlikku ja kultuurilist kehtestamist. See küsimus läbib kõiki ideoloogiaid ning ka praegusi elusituatsioone alates kooliahistamisest ja lõpetades alkoholipoliitikaga. Nii elukogemus kui ka statistika veenavad selles, et praegu on ülim aeg pigem positiivsete normide kehtestamiseks kui bioloogilise põhjaga vabadusideoloogia viljelemiseks. Kultuur ongi (ka) kehtestamine – ja kehtestatud normist saab ajapikku omaks võetud norm.
infantiilne mängur
Paljundatud sõna on üks võimsamaid kehtestajaid. Ühtviisi ohtlikud ja ebaadekvaatsed on nii patriarhaalsed kuulutused mehest kui looduse kuningast kui ka mehi vastutamatute elukatena iseloomustavad loomajutud. Nagu elu näitab, moodustavad need kaks diskursust koos eriti võika kombinatsiooni: isandaõigustega infantiilne mängur tekitab verist kaost. Seepärast tasuks bioloogiast inspireeritud argimütoloogiatele ja loomajuttudele vastukaaluks – nii avalikesse sõnumitesse kui ka seadustesse sisse kirjutades – nii lasteaias kui ka koolis arendada inimesediskursust kui lugu täiskasvanuks saamisest ja olemisest, mille puhul mis tahes sotsiaalne võim või üleolek on lahutamatult seotud vastutuse ja kohustustega. Pikas perspektiivis oleks sellel kindlasti positiivne mõju, isegi kui see näiliselt tähendaks neoliberalismi sogase supipaja ühes sopis erilise supi keetmist. Sest sõnal on õnneks üsna suuri võimalusi bioloogiat võita. Muidu ju oleksime kõik seniajani koopas.
Taas läbivad meediat igituttavad arutlused, et mehed on natukene teistmoodi ja et teistmoodi olemisega on seotud suur hulk sotsiaalseid probleeme.
Lahendust nagu poleks ega saakski olla, sest nagu ütles tuntud psühholoog rahvusringhäälingu hommikusaates: mehed lihtsalt on juba looduse poolt sellised – stressile reageerivad nad agressiivsuse, riskikäitumise ja eraldumise või lausa põgenemisega. Seepärast tuleb nad lihtsalt rahule jätta.
Mis puutub riskikäitumisse ning iseenda ja ümbritsevate vastu suunatud agressiooni, siis seda mehelikkuse stereotüüpi kinnitab loomulikult ka statistika. On üldteada, et enamiku liiklusõnnetuse põhjustajatest, kuritegude sooritajatest, enesetapjatest ning alko- ja narkosurma minejatest moodustavad mehed. Pole saladus, et suur hulk mehi põgeneb ka näiteks isaduse eest – ja siin ei ava statistika kaugeltki kogu tõde. Selle kohta ei ole ilmselt isegi andmeid, kui palju on naisi, kes sisuliselt kasvatavad oma lapsi üksi, kuigi statistiku paberites on kirjas korralikult funktsioneeriv perekond.
Huvitav on, et kuigi sotsiaalse käitumise statistika järgi on meeste üldine sotsiaalne “kvaliteet”, kaasa arvatud perekonnakõlblikkus, üsna halb, püsib Eestis kõikumatult müüt mehest kui tugevamast poolest, pere toitjast ning intellektuaalsest ja vaimsest liidrist. On ju põgenemine tõeluse ja vastutuse eest ning mis tahes vormis vallanduv agressiivsus tasakaalutuse, ebaküpsuse ja nõrkuse märk. Kui nii statistika kui ka argimütoloogiad ütlevad, et mees on loomult Loom ja Laps, ja neid rolle aktsepteeritakse tema puhul nii psühholoogilistel ja biogeneetilistel põhjustel – loodusliku ettemääratuse tõttu – kui ka omaks võetud kultuurinormide kohaselt, siis pole ime, et neidsamu Looma ja Lapse diskursust vahendab nii vaikimisi kui ka avalikult valdavalt meestest koosnev neoliberalistlik (võimu)eliit. Ja kuigi neoliberalistlikule tarbimisühiskonnale on niinimetatud pehmete väärtuste kultiveerimise tõttu omistatud feminiinsust, on asi tegelikult ju vastupidi. Seda ütleb kas või nüristavalt monotoonne meediapilt, mis pakub väsimatult prestiižikaupu, mängulisi agressioonipilte ja paljaid naisi, olles vaieldamatult suunatud mehele – virtuaalset võimu ihkavale Mängivale Lapsele.
Eestiaegne Mees
Kuulates psühholoogi, kes õpetab mehi rahule jätma (jätma mängima, põgenema ja ennast ning teisi vigastama?) tekkis pisuke kahtlus: kas tõesti ongi see bioloogilise algupäraga looma (agressiivsus) ja lapse (vastutamatus ja põgenemine) kombinatsioon tuum, mille alusel tuleks mehi “defineerida” ja mõista? Ja kas neoliberalistlik vabaduse diskursus ikka peab tingimata tähendama lakkamatut ja leplikku “tagasipöördumist looduse juurde”? On ju veel ka ühiskond ja kultuur. On avalikkus, mis “konstrueerib” inimest.
Täiesti olemas on isegi Eestiaegne Mees, keda kohtab siin-seal meedias kõnelemas, aga kellest suurem osa elab oma elu väljaspool meediat. Need on missioonitundega, vastutusvõimelised, perekonda ja inimlikke ühisväärtusi tähtsaks pidavad, mitte aga infantiilsetest erivajadustest pasundavad mehed. Ehk ongi kurja juur selles, et üks osa mehi on liiga rahule jäetud? Kui iga alkohooliku või paadunud narkomaaniga on seotud veel vähemasti neli-viis inimest, sealhulgas lapsed, siis on see tohutu psühholoogiline ja majanduslik koorem sajaprotsendiliselt jäetud pereliikmete kanda. Sest ametliku ideoloogia toetatav argimütoloogia mehest kui mängivast või põgenevast sõjakast lapsest annab rohelise tee mis tahes sotsiaalsele põgenemisele ja agressioonile. Selsamal põhjusel on surmaga lõppenud ja füüsilise agressiooniga seotud kuritegude karistused üksnes tinglikud. “Mehelik” ehk agressiivne konkurentsiideoloogia toidab kogu haridussüsteemi alates juba lasteaiast. Kui järjekordse koolijulmuse puhul räägitakse ohvri, mitte aga agressori hälvetest, siis peab ühiskondlikus mõtlemises olema ikka midagi väga mäda.
Muidugi on “loodus” kaalukas argument. Muidugi jäävad mehed meesteks ning naised naisteks. Ja vaja oleks, et saaksid noored (peale selle, kuidas juba põhikoolis hakkama saada banaani peale kondoomi sobitamisega) teadmisi sellest, kui erinevalt mehed ja naised maailma tajuvad ja mõtestavad.
Aga ühiskondlikus plaanis on oluline igivana küsimus, mis määral aktsepteerida “loodust” kui teatud sotsiaalse käitumise õigustust ning kas ja mis viisil rakendada ühiskondlikku ja kultuurilist kehtestamist. See küsimus läbib kõiki ideoloogiaid ning ka praegusi elusituatsioone alates kooliahistamisest ja lõpetades alkoholipoliitikaga. Nii elukogemus kui ka statistika veenavad selles, et praegu on ülim aeg pigem positiivsete normide kehtestamiseks kui bioloogilise põhjaga vabadusideoloogia viljelemiseks. Kultuur ongi (ka) kehtestamine – ja kehtestatud normist saab ajapikku omaks võetud norm.
infantiilne mängur
Paljundatud sõna on üks võimsamaid kehtestajaid. Ühtviisi ohtlikud ja ebaadekvaatsed on nii patriarhaalsed kuulutused mehest kui looduse kuningast kui ka mehi vastutamatute elukatena iseloomustavad loomajutud. Nagu elu näitab, moodustavad need kaks diskursust koos eriti võika kombinatsiooni: isandaõigustega infantiilne mängur tekitab verist kaost. Seepärast tasuks bioloogiast inspireeritud argimütoloogiatele ja loomajuttudele vastukaaluks – nii avalikesse sõnumitesse kui ka seadustesse sisse kirjutades – nii lasteaias kui ka koolis arendada inimesediskursust kui lugu täiskasvanuks saamisest ja olemisest, mille puhul mis tahes sotsiaalne võim või üleolek on lahutamatult seotud vastutuse ja kohustustega. Pikas perspektiivis oleks sellel kindlasti positiivne mõju, isegi kui see näiliselt tähendaks neoliberalismi sogase supipaja ühes sopis erilise supi keetmist. Sest sõnal on õnneks üsna suuri võimalusi bioloogiat võita. Muidu ju oleksime kõik seniajani koopas.
esmaspäev, 13. oktoober 2008
reede, 3. oktoober 2008
Meediapäeva jälgedes: SEKSISM MEEDIAS - TÕUSEV TREND
Fotod Naistoimetajate Ühenduse meediapäevalt 27.09.2008
autor: Merike Viilup
Kirjutis põhineb EAL Naistoimetajate ühenduse seminaril "Kära meedia pärast" tänavu 27. septembril peetud ettekandel.
Rain Kooli
Eesti Ekspress 3.10.2008
Seksismi tuvastamine meedias pole sugugi nii lihtne, kui esialgu paistab. Naistoimetajate ühingu seminaril läinud nädalavahetusel lahknesid arvamused seksismi osas selgelt, kui publik pidi hindama näiteks pealkirja "Noor pedagoog - õpetajal peab olema rikas mees" (Tarbija24.ee, 14. august 2008) või "Poolpaljas mees hakkab Šveitsi galeriis näituseks käima" (Eesti Päevalehe Laupäev, 6. september 2008). Kui juba löögivalmis naisajakirjanikud, kelle keskel istudes aeg-ajalt lihtsalt õhku ahmisin, seksismi suhtes üksmeelele ei jõua, siis kes veel?
Seksism, nagu paljud mõisted, on oma tähenduselt laialivalguv ja mitmekihiline. Eriti viimasel ajal, mil internetis leviva teabe hulk on plahvatuslikult kasvanud, on sõna "seksism" hakatud tavakõnepruugis segi ajama selle esialgsetest tähendustest üsnagi palju erinevate mõistetega, näiteks "seksikus" ning "seksuaalsus". Iseasi, kas seksikas või seksuaalne pole teinekord ka seksistlik.
Seksism meedias (aga ka mujal ühiskonnas) võib esineda kolmes eri vormis: inimese kujutamisena stereotüüpsetes, eelkõige piiravates ja madaldavates soorollides; konkreetse indiviidi hindamisena eelkõige tema soolise kuuluvuse, mitte tema individuaalsete võimete põhjal; ning suhtumisena, mille kohaselt üks või teine sugu on automaatselt võimekam või vähem väärtuslik kui vastassugu.
Tegelikult on nii, et mida n-ö klassikalisema kvaliteetmeediaga on tegemist (päevalehed, rahvusringhääling, osa ajakirjadest), seda varjatum nii publikule kui ka tegijatele endile on selles peituv seksism. Kui pealkiri "Viiendikega asub võistlema rase naine" (elu24.ee, 26. september 2008) on üsna selge seksistliku alatooniga, siis "Parvlaeval määrab toidu hinna kohviku perenaine" (Oma Saar, 26. juuli 2008) nõuab pisut süvenemist.
Tihtipeale on kvaliteetmeedia seksism ka teatud mõttes süüdimatu, sündides sageli parimate kavatsuste kõrvaltootena. Kui ärijuht ja 2003. aastal aasta isaks valitud Jaan Kallas perekondi maha jätvatele meestele peapesu tegi ("Vastutustundetud hädavaresed", Postimees, 4. juuli 2008), siis kandus meeste hurjutamisega algav arvamuslugu mingil hetkel mõtelusse teemal "kas soolise võrdõiguslikkuse taotlemine on kõikjal ikka õige". Lõpuks jäid meeste äraminekus ikka naised süüdi - kleiti nood ju ka enam ei kanna mujal kui kooli lõpuaktusel, pulmas ja matustel.
Kusjuures Kallase lonkav loogika valis samas kirjatöös tugeva peremudeliga riigi näiteks Soome, kus kleidikandmine vähemalt allakirjutanu empiiriliste kogemuste põhjal on veel haruldasem nähtus kui meil.
Mis puutub kollasesse meediasse, siis rakendab see vähemalt võrdse kohtlemise printsiipi - selle põhiline leivanumber on alati olnud seksistlik lähenemine mõlemale soole. Õhtulehtede ja seltskonnaajakirjanduse naised on juba pikemat aega liiderdanud, joonud ja suutnud kohati jätta harukordselt lolli mulje - juhul kui nad just kõrgemat glamuuri ei esinda. Kollase meedia kujutatavad mehed aga omakorda liiderdavad, joovad ning suudavad kohati jätta harukordselt lolli mulje - juhul kui nad just kõrgemat glamuuri ei esinda.
Ammuse probleemi, naiste kujutamise eelkõige seksobjektina on kollane meedia nüüdseks samuti lihtsa võttega lahendanud - ka mehi on hakatud samas võtmes kujutama.
Seksism meedias on kasvanud ning seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on kasvanud seksistlike artiklite ning piltide hulk - kuigi naiste seksistlik kujutamine on pisut vähenenud, on samas lisandunud seksism meeste suhtes. Teiseks, kollase - või täpsem oleks öelda meelelahutusliku - meedia osakaal ja tähtsus nüüdisaja meediamaastikul kasvavad pidevalt. Selle meedialiigi jaoks on seksism aga elulise tähtsusega.
Toimetas: Eesti Ekspress
Eesti Ekspress 3.10.2008
Seksismi tuvastamine meedias pole sugugi nii lihtne, kui esialgu paistab. Naistoimetajate ühingu seminaril läinud nädalavahetusel lahknesid arvamused seksismi osas selgelt, kui publik pidi hindama näiteks pealkirja "Noor pedagoog - õpetajal peab olema rikas mees" (Tarbija24.ee, 14. august 2008) või "Poolpaljas mees hakkab Šveitsi galeriis näituseks käima" (Eesti Päevalehe Laupäev, 6. september 2008). Kui juba löögivalmis naisajakirjanikud, kelle keskel istudes aeg-ajalt lihtsalt õhku ahmisin, seksismi suhtes üksmeelele ei jõua, siis kes veel?
Seksism, nagu paljud mõisted, on oma tähenduselt laialivalguv ja mitmekihiline. Eriti viimasel ajal, mil internetis leviva teabe hulk on plahvatuslikult kasvanud, on sõna "seksism" hakatud tavakõnepruugis segi ajama selle esialgsetest tähendustest üsnagi palju erinevate mõistetega, näiteks "seksikus" ning "seksuaalsus". Iseasi, kas seksikas või seksuaalne pole teinekord ka seksistlik.
Seksism meedias (aga ka mujal ühiskonnas) võib esineda kolmes eri vormis: inimese kujutamisena stereotüüpsetes, eelkõige piiravates ja madaldavates soorollides; konkreetse indiviidi hindamisena eelkõige tema soolise kuuluvuse, mitte tema individuaalsete võimete põhjal; ning suhtumisena, mille kohaselt üks või teine sugu on automaatselt võimekam või vähem väärtuslik kui vastassugu.
Tegelikult on nii, et mida n-ö klassikalisema kvaliteetmeediaga on tegemist (päevalehed, rahvusringhääling, osa ajakirjadest), seda varjatum nii publikule kui ka tegijatele endile on selles peituv seksism. Kui pealkiri "Viiendikega asub võistlema rase naine" (elu24.ee, 26. september 2008) on üsna selge seksistliku alatooniga, siis "Parvlaeval määrab toidu hinna kohviku perenaine" (Oma Saar, 26. juuli 2008) nõuab pisut süvenemist.
Tihtipeale on kvaliteetmeedia seksism ka teatud mõttes süüdimatu, sündides sageli parimate kavatsuste kõrvaltootena. Kui ärijuht ja 2003. aastal aasta isaks valitud Jaan Kallas perekondi maha jätvatele meestele peapesu tegi ("Vastutustundetud hädavaresed", Postimees, 4. juuli 2008), siis kandus meeste hurjutamisega algav arvamuslugu mingil hetkel mõtelusse teemal "kas soolise võrdõiguslikkuse taotlemine on kõikjal ikka õige". Lõpuks jäid meeste äraminekus ikka naised süüdi - kleiti nood ju ka enam ei kanna mujal kui kooli lõpuaktusel, pulmas ja matustel.
Kusjuures Kallase lonkav loogika valis samas kirjatöös tugeva peremudeliga riigi näiteks Soome, kus kleidikandmine vähemalt allakirjutanu empiiriliste kogemuste põhjal on veel haruldasem nähtus kui meil.
Mis puutub kollasesse meediasse, siis rakendab see vähemalt võrdse kohtlemise printsiipi - selle põhiline leivanumber on alati olnud seksistlik lähenemine mõlemale soole. Õhtulehtede ja seltskonnaajakirjanduse naised on juba pikemat aega liiderdanud, joonud ja suutnud kohati jätta harukordselt lolli mulje - juhul kui nad just kõrgemat glamuuri ei esinda. Kollase meedia kujutatavad mehed aga omakorda liiderdavad, joovad ning suudavad kohati jätta harukordselt lolli mulje - juhul kui nad just kõrgemat glamuuri ei esinda.
Ammuse probleemi, naiste kujutamise eelkõige seksobjektina on kollane meedia nüüdseks samuti lihtsa võttega lahendanud - ka mehi on hakatud samas võtmes kujutama.
Seksism meedias on kasvanud ning seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on kasvanud seksistlike artiklite ning piltide hulk - kuigi naiste seksistlik kujutamine on pisut vähenenud, on samas lisandunud seksism meeste suhtes. Teiseks, kollase - või täpsem oleks öelda meelelahutusliku - meedia osakaal ja tähtsus nüüdisaja meediamaastikul kasvavad pidevalt. Selle meedialiigi jaoks on seksism aga elulise tähtsusega.
Toimetas: Eesti Ekspress
pühapäev, 28. september 2008
MADIS JÜRGEN - HEA SÕNA auhinna laureaat
Fotodel:
Hea Sõna Pegasus (Aita Nurga, õlimaal, 2008)
Päevakajaline intervjuu Eesti Raadio uudistereporterile Vallo Kelmsaarele
Meie Madis - vasakult Aita Nurga, Margit Kilumets (Hea Sõna laureaat 2007), meie Madis, Merike Viilup
Fotod: Madli Vitismann, Merike Viilup
Auhind anti Madisele üle laupäeval, 27. septembril meediapäeva osaliste aplausi ja austamise saatel. Laureaati tunnustati Aita Nurga õlimaaliga Hea Sõna Pegasus, mis valmis spetsiaalselt Madisele. Maal sai kauni raami tänu Agnes Mesakule ja Eurofotole.
Mida on Madis ise enda kohta öelnud ja/või teised kirja pannud:
Mõned tellivad Eesti Ekspressi puhtalt Madis Jürgeni lugude pärast. Aga Jürgen on peenike poiss, ei anna ennast ajakirjanikule naljalt kätte.
Jürgen on töönarkomaan.
Ütleb, et kirjutamine tuleb tal paremini välja kui suuline eneseväljendus.
Esimese kirjatüki treis pioneer Jürgen siis, kui elas Viljandimaal Olustveres ja käis Paala koolis, Selle loo eest sai ta Sädemes kuu parima loo auhinna. Ajakirjanik Jürgeni eest tänagem saatuslikku naist, Kodulinna emandat Tiina Mägit, kes "näeb selja tagant välja nagu kohviuba" (teda poolitab märkimisväärselt pikk palmik). Kodulinnas tegid nad ajalehte igal teisipäeval pisikeses toas, kus Tiina Mägi lauaalune oli vanu kingi täis.
Ülikooli sai sisse teisel katsel. Vahepeal veetis aastakese sidekoolis. Jürgen on diplomeeritud postiljon.
Ajakirjanduses on Jürgen elanud läbi hiilgava äraspidise karjääri: peatoimetajast reporteriks.
Ma olen maalt ja metsast.
Jürgen on elus kakelnud üks ja ainuke kord - ühikanaabriga.
Kuidas Jürgen oma lugusid kirjutab - hädaldades ja kaeveldes. Kui EE mind enam ei vaja, siis kärutaks küll kusagil botaanikaaias mulda. Kõige rohkem kardab ta, et enam ei viitsi või et kaotab enesekriitika. Oma näo leidmine oli jube vaevarikas.
Jürgen on aastaid rahvatantsu teinud ja ratsutanud. "Siis olin juba Leigarites, kui Clintoni-muti tantsima võtsin". Jürgen sattunud tõsisesse avariisse. Nägu oli haavu täis, verd voolas ja ta ei teadnud üldse, kas enam näeb.
Ma norin, aga see on heatahtlik. Kui ma enam ei nori, siis on asjad halvasti.
**** Eesti Ekspressi lugejakiri Madisele Hea Sõna auhinna andmise kohta:
Kirjutame kahe käega alla. Meie ka oleme Madis Jürgenist vaimustuses. Nii tema lugudest kui ka tema aktsioonidest. Istutada Lasnamäe lilli täis! – ainult Madisel tuleb selline mõte pähe! Ja ratastooliga treppidel koperdada … ja tundmatus metsas mudas roomata … ja alati on ta nõrgema poolt! Ja temas on mingit täiesti erilist mõistvust ja (alati sõbralikku) huumorit! Ja nii edasi. Auhind on leidnud õige omaniku. Loodame, et tal jätkuks neid häid sõnu ka edaspidi. Daisy, Tiia, Triinu
“Madis Jürgen on väga hea ja omanäoline kirjutaja, sõnaseadmisoskuselt isegi rohkem kirjanik kui ajakirjanik, teist samasugust meil praegu Eesti ajakirjanduses ei olegi,” kommenteerib toimetaja Hille Karm.
Kokkuvõtte tegi Merike Viilup
Lihtne elu, naised ja ajakirjandus
Eesti Ekspress
Autor: Barbi Pilvre (01.08.2008)
Meediatööstuse kasvav huvi "matside" vastu ajab segadusse tarbijad ja inspireerib meediauurijaid.
Evely Ventsli näitab bikiine, kuulutas möödunud nädalavahetuse SL Õhtuleht, mida püüdlik ajalehemüügilaps püüdis hoopis teistel lainetel seilavatele folgilistele tulutult maha müüa.
Neil päevil saime populaarseimast teleuudistesaatest ka teada, et modell ja laulja Eha Urbsalu määrib näole spermat ja soovitab teha seda ka teistel, kui pole võimalik piisavalt nahale kasulikku lõhet süüa. Ja Kroonika kirjutab, et mister Estonia Kaido Matsoni ekskallimale, maasikamüüja Kersti Kerikmäele tehakse päevas kümneid lähenemiskatseid.
Paljusid, eriti Sirbi, Rahva Hääle ja vana hea Postimehe vaimus üles kasvanud inimesi vaevab, miks meedia kirjutab suureks tegelased, kellest tegelikult poleks inimestel vaja midagi teada, kes pole avaliku elu tegelased, kuna nad ei mõjuta kellegi elu mitte kuidagi.
Miks valib meedia üha enam kangelasi, eriti naisi tänavalt, ilmatüdrukuid, maasikamüüjaid ja kellegi ekskallimaid?
Meediatööstuse huvi banaalsete, isegi vulgaarsete tegelaste vastu on kogu maailmas hüppeliselt kasvanud. Kuulsus kui sümboolne kapital ja selle muutumine on nähtus, millest ei lähe mööda ka ühiskonnauurijad. “Odav” meediakuulsus on pälvinud ka akadeemiliste ringkondade huvi: meediauurijad küsivad, miks kõmuajakirjandus, mis varem tegeles suurte filmi- või muusikatähtedega, tõstab nüüd esile, kasutab mängeldes, rapib ja viskab ära tegelasi n-ö tänavalt, pakkudes neile viivuks avalikkuse tähelepanu, kuulsust 15 minutiks.
Norwichis East Anglia ülikooli juures kogunes jaanipäeval sadakond meedia- ja kultuuriuurijat, et konverentsil “Going Cheap: Female Celebrity on the Tabloid, Reality, and Scandal Genres” (“Hinda alla lastes: naiskuulsused tabloidide, reality ja skandaaliajakirjanduse ajastul”) nähtuse üle mõtteid vahetada. Järgmisel aastal hakkab Inglismaal East Anglia ülikooli eestvõttel muide ilmuma akadeemiline ajakiri Celebrity Studies, mis tegeleb kuulsuste kultuuriga süvitsi. Kuulsuse devalveerumine
Kuulsuse devalveerumine
Kunagi varem pole kuulsaks saada olnud nii lihtne.
loe tervikartiklit Eesti Ekspressist http://paber.ekspress.ee/viewdoc/9C585991710D634AC2257495004493EE
Autor: Barbi Pilvre (01.08.2008)
Meediatööstuse kasvav huvi "matside" vastu ajab segadusse tarbijad ja inspireerib meediauurijaid.
Evely Ventsli näitab bikiine, kuulutas möödunud nädalavahetuse SL Õhtuleht, mida püüdlik ajalehemüügilaps püüdis hoopis teistel lainetel seilavatele folgilistele tulutult maha müüa.
Neil päevil saime populaarseimast teleuudistesaatest ka teada, et modell ja laulja Eha Urbsalu määrib näole spermat ja soovitab teha seda ka teistel, kui pole võimalik piisavalt nahale kasulikku lõhet süüa. Ja Kroonika kirjutab, et mister Estonia Kaido Matsoni ekskallimale, maasikamüüja Kersti Kerikmäele tehakse päevas kümneid lähenemiskatseid.
Paljusid, eriti Sirbi, Rahva Hääle ja vana hea Postimehe vaimus üles kasvanud inimesi vaevab, miks meedia kirjutab suureks tegelased, kellest tegelikult poleks inimestel vaja midagi teada, kes pole avaliku elu tegelased, kuna nad ei mõjuta kellegi elu mitte kuidagi.
Miks valib meedia üha enam kangelasi, eriti naisi tänavalt, ilmatüdrukuid, maasikamüüjaid ja kellegi ekskallimaid?
Meediatööstuse huvi banaalsete, isegi vulgaarsete tegelaste vastu on kogu maailmas hüppeliselt kasvanud. Kuulsus kui sümboolne kapital ja selle muutumine on nähtus, millest ei lähe mööda ka ühiskonnauurijad. “Odav” meediakuulsus on pälvinud ka akadeemiliste ringkondade huvi: meediauurijad küsivad, miks kõmuajakirjandus, mis varem tegeles suurte filmi- või muusikatähtedega, tõstab nüüd esile, kasutab mängeldes, rapib ja viskab ära tegelasi n-ö tänavalt, pakkudes neile viivuks avalikkuse tähelepanu, kuulsust 15 minutiks.
Norwichis East Anglia ülikooli juures kogunes jaanipäeval sadakond meedia- ja kultuuriuurijat, et konverentsil “Going Cheap: Female Celebrity on the Tabloid, Reality, and Scandal Genres” (“Hinda alla lastes: naiskuulsused tabloidide, reality ja skandaaliajakirjanduse ajastul”) nähtuse üle mõtteid vahetada. Järgmisel aastal hakkab Inglismaal East Anglia ülikooli eestvõttel muide ilmuma akadeemiline ajakiri Celebrity Studies, mis tegeleb kuulsuste kultuuriga süvitsi. Kuulsuse devalveerumine
Kuulsuse devalveerumine
Kunagi varem pole kuulsaks saada olnud nii lihtne.
loe tervikartiklit Eesti Ekspressist http://paber.ekspress.ee/viewdoc/9C585991710D634AC2257495004493EE
reede, 26. september 2008
Hariv lugemine "Ihakeha ja lihakeha"
Avatud Eesti Fondi toetusel välja antud valik esseid ja arutlusi kehast tekitab uusi mõtteid, mõisteid, arusaamu aga ka äratundmisrõõmu ning vaidlusküsimusi. Raili Põldsaare ja Redi Koobaku kokku pandud tekstid sotsiaalsest kehast panevad õhinal kaasa mõtlema. Tungivalt soovitatav lugemine.
Mõningaid lõike kogumikust:
Brigitta Davidjants: "Mehi, kes jorisevad õhtuti baaripukil õlleklaasi taga, et "tänapäeva tüdrukud on varaküpsemad ja naise keha on sugueluks kõige rohkem valmis just murdeeas", on kah nagu raba."
Liina Järviste: "Sama mõtet edasi arendades tahaksin ka öelda, et ega üks lasteta neiuke ikka päris aru ei saa, milleks feminismi vaja on, sest patriarhaadi tõeline diktaat naise elus algab alles seoses lapsega."
Heili Einasto: "Tantsivate kehade abil tugevdatakse ka visuaalselt pilti sellest, kuidas see paar elus peaks toimima. Mehed juhivad, naiste ülesanne on mehe suuniseid järgida ja pidevalt jälgida, et ta mehele kuidagi jalgu ei jääks. Ideaalne paarisuhe on kui sujuvalt voolav tants, kus naise keha reageerib mehe algatustele."
Piret Räni: "Aga mida iluideaal tegelikult tähendab? Lihtne vastus - pandavust. Praegune reklaamidel trooniv iluideaal on alakaaluline prostituut."
Teemadering, mida puudutatakse, on seotud kehaga, ent pealkirjad viitavad nüansside, ideede, arusaamade mitmekesisusele. Näiteks Gloria Steinemi "Kui mehed menstrueeriksid" on irooniline utoopia ümberpööratud maailmast ja järeldus, milline oleks väärtuste skaala siis. Mõrult muiates tõded, et ilmselt nii täpselt olekski.
Samas Katrin Kivimaa "Müü(da)v naisekeha" tungib sügavuti ja halastamatult ühiskonna suhtumisse naisekehasse meediast toodud näidete põhjal. Mõjuv.
Üks huvitavamaid arutlusi stereotüüpsest meeste kehast on aga kindlasti Alp Biricki "Mõned eelistavad olla vähem mehelikud: meeste kehade meditsiiniline vormimine Türgi sõjaväes".
Teid huvitab taolise kogumiku eesmärk? Trükise tagakaanel on kõik tabavalt kirjas:
""Ihakeha ja lihakeha" näol on tegu hästivarustatud raamatupoodidest ilma retseptita saadava vahendiga, mis aitab ravida meie ühiskonnas levinud, kuid teadvustamata lühinägelikkuse vormi, nimelt kehalist lühinägelikkust. Pärast tarvitamist suudab inimene paremini tajuda oma keha ja selle vajadusi ning tunda ära seda mõjutavat välist ja sisemist survet. Lihalikule kehale tekib ühiskondlik mõõde, keha varjatud poliitilised tähendused muutuvad nähtavateks. Piisavas koguses manustamisel tõrjub inimese keha loomulikkust ohustavaid väliseid rünnakuid. Aitab võidelda valehäbi ja topeltmoraali ilmingutega. Õigeaegne tarvitamine hoiab ära keemilise ja kirurgilise sekkumise vajaduse, mis omakorda viib väljaminekute märkimisväärse kokkuhoiuni. Tulemuseks on vabam ja eneseteadlikum inimene. Sobiv igas vanuses, nii meestele kui ka naistele, rikastele ja vaestele. Teadaolevad vastunäidustused puuduvad."
Postitas: Anna-Maria Penu
Mõningaid lõike kogumikust:
Brigitta Davidjants: "Mehi, kes jorisevad õhtuti baaripukil õlleklaasi taga, et "tänapäeva tüdrukud on varaküpsemad ja naise keha on sugueluks kõige rohkem valmis just murdeeas", on kah nagu raba."
Liina Järviste: "Sama mõtet edasi arendades tahaksin ka öelda, et ega üks lasteta neiuke ikka päris aru ei saa, milleks feminismi vaja on, sest patriarhaadi tõeline diktaat naise elus algab alles seoses lapsega."
Heili Einasto: "Tantsivate kehade abil tugevdatakse ka visuaalselt pilti sellest, kuidas see paar elus peaks toimima. Mehed juhivad, naiste ülesanne on mehe suuniseid järgida ja pidevalt jälgida, et ta mehele kuidagi jalgu ei jääks. Ideaalne paarisuhe on kui sujuvalt voolav tants, kus naise keha reageerib mehe algatustele."
Piret Räni: "Aga mida iluideaal tegelikult tähendab? Lihtne vastus - pandavust. Praegune reklaamidel trooniv iluideaal on alakaaluline prostituut."
Teemadering, mida puudutatakse, on seotud kehaga, ent pealkirjad viitavad nüansside, ideede, arusaamade mitmekesisusele. Näiteks Gloria Steinemi "Kui mehed menstrueeriksid" on irooniline utoopia ümberpööratud maailmast ja järeldus, milline oleks väärtuste skaala siis. Mõrult muiates tõded, et ilmselt nii täpselt olekski.
Samas Katrin Kivimaa "Müü(da)v naisekeha" tungib sügavuti ja halastamatult ühiskonna suhtumisse naisekehasse meediast toodud näidete põhjal. Mõjuv.
Üks huvitavamaid arutlusi stereotüüpsest meeste kehast on aga kindlasti Alp Biricki "Mõned eelistavad olla vähem mehelikud: meeste kehade meditsiiniline vormimine Türgi sõjaväes".
Teid huvitab taolise kogumiku eesmärk? Trükise tagakaanel on kõik tabavalt kirjas:
""Ihakeha ja lihakeha" näol on tegu hästivarustatud raamatupoodidest ilma retseptita saadava vahendiga, mis aitab ravida meie ühiskonnas levinud, kuid teadvustamata lühinägelikkuse vormi, nimelt kehalist lühinägelikkust. Pärast tarvitamist suudab inimene paremini tajuda oma keha ja selle vajadusi ning tunda ära seda mõjutavat välist ja sisemist survet. Lihalikule kehale tekib ühiskondlik mõõde, keha varjatud poliitilised tähendused muutuvad nähtavateks. Piisavas koguses manustamisel tõrjub inimese keha loomulikkust ohustavaid väliseid rünnakuid. Aitab võidelda valehäbi ja topeltmoraali ilmingutega. Õigeaegne tarvitamine hoiab ära keemilise ja kirurgilise sekkumise vajaduse, mis omakorda viib väljaminekute märkimisväärse kokkuhoiuni. Tulemuseks on vabam ja eneseteadlikum inimene. Sobiv igas vanuses, nii meestele kui ka naistele, rikastele ja vaestele. Teadaolevad vastunäidustused puuduvad."
Postitas: Anna-Maria Penu
esmaspäev, 22. september 2008
Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on MADIS JÜRGEN
EAL Naistoimetajate Ühendus23. septembril 2008
Pressiteade
Tänavuse HEA SÕNA auhinna laureaat on MADIS JÜRGEN
Tänavuse HEA SÕNA auhinna saab nädalalehe Eesti Ekspress ajakirjanik MADIS JÜRGEN.
Auhind antakse üle laupäeval, 27. septembril kell 14 Naistoimetajate Ühenduse korraldataval meediapäeval „Kära meedia pärast“ Tallinna Ülikoolis, ruumis U-648, Uus-Sadama 5.
HEA SÕNA auhinnaga soovib Eesti Ajakirjanike Liidu Naistoimetajate Ühendus tunnustada Eesti meedias silmapaistnud esinejat, kes kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas liialt levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid. Naistoimetajate Ühendus tunnustab Hea Sõna auhinna saajat Aita Nurga ainulaadse maaliga. Esimese Hea Sõna auhinna pälvis eelmisel aastal ajakirjanik ja publitsist Margit Kilumets.
MADIS JÜRGEN on sündinud 9. juunil 1962 Harjumaal. Kooliõpilasena osales ta Tallinna vanalinna noorteliikumises „Kodulinn“. 1986. aastal lõpetas Madis Jürgen ajakirjanikuna Tartu Ülikooli. Madise esimeseks töökohaks sai ajakiri Kultuur ja Elu, teiseks aga nädalaleht Eesti Ekspress, kus ta töötab alates 1991. aastast praeguseni. Eesti Ekspressis on ta olnud nii peatoimetaja kui reporter.
Tema kirjutised on ainulaadselt madisjürgenlikud, paistes silma isikupärase stiili ja hea sõnakasutusega. Sõnaseadmisoskuselt on Madis isegi rohkem kirjanik kui ajakirjanik. Madise lugude ajakirjanduslik põhiväärtus seisneb kajastatava erilises ning sügavas tunnetamises, mis tihti on saavutatud osaluseksperimendiga. Näiteks on ta ärandanud oma auto ja testinud politsei valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuu aega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsida ja katsetanud ratastooliga liikumise võimalusi linnas, toimetanud üle piiri relva, lavastanud metsavarguse jms. Teravaid teemasid käsitledes on Madis jäänud loos kirjeldatavate inimeste suhtes lugupidavaks ja emotsionaalse lähenemise kõrval säilitanud austuse faktide vastu. Aastal 2002 pälvis Madis Jürgen Maalehe ajakirjanduspreemia lugude seeriaga metanoolitragöödia ohvritest. 2006. aastal on teda autasustatud Valgetähe V klassi ordeniga.
Madise hobi on hobused ja kõik loodusega seotu, mis vähemal või suuremal määral on kajastunud ka tema loomingus. Ajakirjanikutöö kõrvalt lõpetas ta tänavu Räpina Aianduskoolis maastikuehituse eriala.
Madis on olnud telesaate „Õhtune Ekspress” üks autoritest (saatest kasvas välja praeguseni populaarne „Pealtnägija”), kirjutanud dokumentaalfilmistsenaariume („Loojangule vastu“ 1991, „Järelevalveinspektor“ 2003, „Palladium“ 2007) ning avaldanud publitsistikaraamatud „Ratsa läbi Eesti riigi“ (1998) ning „Hää koht“ (2003), millest 2004 ilmus ka ingliskeelne „Out Back“.
Oma raamatut kommenteerides on Madis öelnud: „Hää koht pole ju midagi muud, kui lugu eesti inimesest. Sellest, kui leidlik ja vaimukas ta võib olla.” Sama sobib kirjeldama Madise kirjutisi – need on lood inimestest, kirjutatud soojalt ja inimlikult.
Täiendav info:
Merike Viilup, tel 50 45400, e-post: merike.viilup@estmedia.ee
reede, 19. september 2008
MEEDIAPÄEV
KÄRA MEEDIA PÄRAST
27. septembril tähistab naistoimetajate ühendus oma teist tegevusaastat meediapäevaga, mis toimub koostöös soome naistoimetajatega. Üritust toetavad Soome Suursaatkond, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ning Eesti Aastaraamat.Osavõtuks registreerimine kuni 21. septembrini info@estmedia.ee, üritus on tasuta.
Kava
EAL Naistoimetajate Ühenduse meediapäev
koostöös Soome Naistoimetajatega
KÄRA MEEDIA PÄRAST
Aeg: 27. september 2008
Koht: Tallinna Ülikool, Uus-sadama 5, saal U-648
11:00 – 11:30 Registreerimine ja tervituskohv
11:30 – 11.45 Avamine, tervitused
11:45 – 12.15 Naine tegijana ja otsustajana. Riitta Lehtimäki, ajakirja Apu toimetuse juht
12:15 – 13:00 Edukas naine meediapildis. Barbi Pilvre, EAL juhatuse liige, Eesti Ekspressi ajakirjanik
13:00 – 14:00 Lõuna
14:00 – 14:15 HEA SÕNA auhinna kätteandmine
14:15 – 15:00 Seksism – tõusev trend ajakirjanduses? Rain Kooli, eesti-soome ajakirjanik
15:00 – 15:45 Peeter Ernits, EAL esimees, Maalehe peatoimetaja asetäitja
15:45 – 16:30 Meedia rollist ja vastutusest konfliktiderohkes maailmas.
Marju Lauristin, Tartu Ülikooli erakorraline professor
16:30 – 17:00 Lõpetamine
17:00 – 19:00 Soome Suursaatkonna vastuvõtt veini ja suupistetega
Eesti – soome sünkroontõlge
Naistoimetajate Ühenduse
2008. aasta Hea Sõna auhinna laureaat on
Eesti Ekspressi ajakirjanik MADIS JÜRGEN.
Esimese Hea Sõna laureaadi tiitli pälvis eelmisel aastal ajakirjanik ja publitsist Margit Kilumets.
HEA SÕNA põhimõtted:
HEA SÕNA on kantud põlistest väärtustest ja kannab neid edasi. Ausus, õiglus, hoolivus – väärtused, milleta elu ei saa olla hea.
HEA SÕNA on see, mis lisab meie ellu head. Head tunnet. Head mõtet. Head tahet. Head tegu. Ja laseb head ära tunda.
HEA SÕNA tekitab head tunnet ja hea äratundmist nii idees kui esitusviisis. Vastukaaluna “’ärapanemisele”, labasele kõmuhimule, ebateadlikule või lausa nimelt haigettegemisele nii kõnealuse objekti/subjekti kui lugeja/kuulaja suhtes.
HEA SÕNA on see, millel on väge ilma vägivallatsemata.
HEA SÕNA on sisukas. Selge. Keeleliselt laitmatu, paindlik ja paeluv. Keelt hoidev, väärtustav ja isikupärane, nõnda ka arendav.
pühapäev, 14. september 2008
Rahvusvaheline konverents SHARING COMMON GOALS 22.-23. septembril Tallinnas
Konverents on pühendatud Balti ja Põhjamaade naisorganisatsioonide koostööle, korraldaja Turu Naiste Keskus Femina Aboensis and Baltica.
Konverentsist võtavad osa Leedu, Läti, Soome ja Eesti avaliku sektori ja vabaühenduste esindajad. Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ja ühtlasi ka Naistoimetajate Ühenduse esindajana osaleb konverentsil Merike Viilup.
DRAFT!!! Sharing a Common Goal Conference Program 22-23.9.2008
Nordic Forum Hotell, Tallinn, Estonia
Adress: Viru väljak 3
MONDAY 22 SEPTEMBER 2008
Registration 12-14
Lunch 13-14
OPENING
14:00 Welcome
Carita Peltonen, Senior Adviser, Nordic Council of Ministers
14:15 Gender Equality Policy in a Global Perspective
Dr. Lenita Freidenvall, Stockholm University, Sweden
Women and politics - the development of women's participation in the Nordic and Baltic countries compared to the trends in other countries today.
THE FIRST STEPS
15:00 Gender equality - Nordic Baltic cooperation
Giedre Purvaneckiene, Adviser to Prime Minister, Lithuania
In 1996 the process for introducing gender equality machinery in Lithuania
started with building up the gender equality law.
Women and Men in Dialogue
Solvita Vevere, Head of Ministers Office, Ministry of Education and Science, Latvia
The first Nordic Baltic conference on gender equality was arranged in Valmiera, Latvia in 1997 as well as the first meeting with Nordic and Baltic Ministers for gender equality.
16:00 Coffee break
TOGETHER TOWARDS GENDER EQUALITY
16:30 Loans for Female Entrepreneurs
Siv Hellén, Adviser to the President, Nordic Investment Bank
At the Women and Democracy Conference in 1999 in Reykjavik, Iceland, Nordic Investment Bank introduced their new program of loans for women entrepreneurs in Estonia, Latvia and Lithuania.
Nordic Baltic Gender Equality Cooperation
Lecturer Ülle-Marike Papp, Tallinn University, Estonia
Special adviser Kira Appel, Ministry for Gender Equality, Denmark
Nordic Baltic Gender Equality Cooperation has developed through the years,
and joint initiatives, projects, campaigns and conferences have been
arranged in a dialog between the Nordic and Baltic countries.
Nordic Baltic Police Women's Network (NBNP)
Maria Åkerblom och Eiwor Wraneus, Chief Inspector, Jämtland County Police
Sweden (tbc)
The NBNP was originally established in 2001 on the initiative of the Swedish
national Police Board. Its membership includes all Nordic and Baltic
countries. The NBNP supports the building of national networks, promotes
knowledge and arranges exchange programmes for female officers.
18:00 Closing of first day
20:00 Dinner hosted by Nordic Council Ministers
TUEDAY 23 SEPTEMBER 2008
CHALLENGES FOR THE FUTURE
9:30 Women and Entrepreneurship in a Global World
Jonina Bjartmarz, Iceland
The Global Women's Summit garther together women from all parts of the world
to network. What can a Nordic Baltic perspective and input be at Global
Women's Summit.
Nordic Baltic Co-operation of Women's Organisation
Edite Kalnina, Chairperson of the Board, Coalition for Gender Equality in
Latvia, Vice-chair of Women's NGOs Cooperation Network in Latvia (National
Coordination of European Women's Lobby)
Nordic and Baltic Women's Organisations has cooperated through networking
and have had several gender equality cooperation projects through the years.
10:10 Coffe break
10:30 Panel discussion CHALLENGES FOR THE FUTURE
Panelists:
Kira Appel, Ministry for Gender Equality,
Christer Norling, Ministry of Integration and Gender Equality, Sweden
Ingi Valur Johannsson, Ministry of Social Affairs, Iceland
Kadi Viik, Ministry of Social Affairs, Estonia
Elina Celmina, Ministry of Welfare, Latvia
Vanda Jurseniene, Ministry of Social Affairs and labour, Lithuania
NN, Norway
NN, Finland
The Nordic and Baltic Ministers for Gender Equality have since 1998 met
everey second year to discuss joint initiatives and activities. What is the
challenges for the future Nordic Baltic cooperation for gender equality and
what kind of joint platform could it be in an European and international
context?
12:00 Closing of Conference
12:30 Lunch
Konverentsist võtavad osa Leedu, Läti, Soome ja Eesti avaliku sektori ja vabaühenduste esindajad. Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ja ühtlasi ka Naistoimetajate Ühenduse esindajana osaleb konverentsil Merike Viilup.
DRAFT!!! Sharing a Common Goal Conference Program 22-23.9.2008
Nordic Forum Hotell, Tallinn, Estonia
Adress: Viru väljak 3
MONDAY 22 SEPTEMBER 2008
Registration 12-14
Lunch 13-14
OPENING
14:00 Welcome
Carita Peltonen, Senior Adviser, Nordic Council of Ministers
14:15 Gender Equality Policy in a Global Perspective
Dr. Lenita Freidenvall, Stockholm University, Sweden
Women and politics - the development of women's participation in the Nordic and Baltic countries compared to the trends in other countries today.
THE FIRST STEPS
15:00 Gender equality - Nordic Baltic cooperation
Giedre Purvaneckiene, Adviser to Prime Minister, Lithuania
In 1996 the process for introducing gender equality machinery in Lithuania
started with building up the gender equality law.
Women and Men in Dialogue
Solvita Vevere, Head of Ministers Office, Ministry of Education and Science, Latvia
The first Nordic Baltic conference on gender equality was arranged in Valmiera, Latvia in 1997 as well as the first meeting with Nordic and Baltic Ministers for gender equality.
16:00 Coffee break
TOGETHER TOWARDS GENDER EQUALITY
16:30 Loans for Female Entrepreneurs
Siv Hellén, Adviser to the President, Nordic Investment Bank
At the Women and Democracy Conference in 1999 in Reykjavik, Iceland, Nordic Investment Bank introduced their new program of loans for women entrepreneurs in Estonia, Latvia and Lithuania.
Nordic Baltic Gender Equality Cooperation
Lecturer Ülle-Marike Papp, Tallinn University, Estonia
Special adviser Kira Appel, Ministry for Gender Equality, Denmark
Nordic Baltic Gender Equality Cooperation has developed through the years,
and joint initiatives, projects, campaigns and conferences have been
arranged in a dialog between the Nordic and Baltic countries.
Nordic Baltic Police Women's Network (NBNP)
Maria Åkerblom och Eiwor Wraneus, Chief Inspector, Jämtland County Police
Sweden (tbc)
The NBNP was originally established in 2001 on the initiative of the Swedish
national Police Board. Its membership includes all Nordic and Baltic
countries. The NBNP supports the building of national networks, promotes
knowledge and arranges exchange programmes for female officers.
18:00 Closing of first day
20:00 Dinner hosted by Nordic Council Ministers
TUEDAY 23 SEPTEMBER 2008
CHALLENGES FOR THE FUTURE
9:30 Women and Entrepreneurship in a Global World
Jonina Bjartmarz, Iceland
The Global Women's Summit garther together women from all parts of the world
to network. What can a Nordic Baltic perspective and input be at Global
Women's Summit.
Nordic Baltic Co-operation of Women's Organisation
Edite Kalnina, Chairperson of the Board, Coalition for Gender Equality in
Latvia, Vice-chair of Women's NGOs Cooperation Network in Latvia (National
Coordination of European Women's Lobby)
Nordic and Baltic Women's Organisations has cooperated through networking
and have had several gender equality cooperation projects through the years.
10:10 Coffe break
10:30 Panel discussion CHALLENGES FOR THE FUTURE
Panelists:
Kira Appel, Ministry for Gender Equality,
Christer Norling, Ministry of Integration and Gender Equality, Sweden
Ingi Valur Johannsson, Ministry of Social Affairs, Iceland
Kadi Viik, Ministry of Social Affairs, Estonia
Elina Celmina, Ministry of Welfare, Latvia
Vanda Jurseniene, Ministry of Social Affairs and labour, Lithuania
NN, Norway
NN, Finland
The Nordic and Baltic Ministers for Gender Equality have since 1998 met
everey second year to discuss joint initiatives and activities. What is the
challenges for the future Nordic Baltic cooperation for gender equality and
what kind of joint platform could it be in an European and international
context?
12:00 Closing of Conference
12:30 Lunch
CaucAsia värske väljaanne pühendub Vene-Gruusia konflktile
CaucAsia on rahvusvaheline informatsioonilis-analüütiline internetiväljaanne, kelle koostööpartnerid on Women NGO-s Coalition of Georgia (http://www.wcg.org.ge), The Network East-West Women (http://www.ginsc.net), Azerbaijan Gender Information Center (http://gender-az.org).
Дорогие коллеги,
новый выпуск нашего электронного журнала посвящен недавнему вооруженному конфликту.
Желаем вам бодрой и счастливой осени,
ваши,
Галина и Ассоциация журналистов ГендерМедиаКавказ
Тбилиси
Дорогие коллеги,
новый выпуск нашего электронного журнала посвящен недавнему вооруженному конфликту.
Желаем вам бодрой и счастливой осени,
ваши,
Галина и Ассоциация журналистов ГендерМедиаКавказ
Тбилиси
teisipäev, 9. september 2008
EP resolutsioon turunduse, reklaami ja meedia mõjust
Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta resolutsioon turunduse ja reklaami mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele (2008/2038(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut ning eriti selle artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ja artiklit 152;
– võttes arvesse ühenduse õigustikku naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;
– võttes arvesse Pekingis 15. septembril 1995. aastal peetud neljandal ülemaailmsel naisteteemalisel konverentsil vastu võetud tegevusprogrammi ja oma 18. mai 2000. aasta resolutsiooni Pekingi tegevusprogrammi järelmeetmete kohta(1) ;
– võttes arvesse nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(2) ;
– võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(3) ;
– võttes arvesse komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010 (KOM(2006)0092) ja selle mõju hinnangut (SEK(2006)0275);
– võttes arvesse oma 25. juuli 1997. aasta resolutsiooni naiste diskrimineerimise kohta reklaamis(4) ;
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1557 (2007) pealkirjaga "Naiste kujutamine reklaamis";
– võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti, mille võttis vastu Euroopa Ülemkogu oma 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Brüsseli kohtumisel;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0199/2008),
A. arvestades, et sotsialiseerumine (kooli, perekonna, sotsiaalse ja kultuurikeskkonna kaudu) on protsess, mille käigus kujunevad inimese identiteet, väärtused, tõekspidamised ja hoiakud, mis annavad talle koha ja rolli ühiskonnas, milles ta üles kasvab; arvestades, et samastumine on keskne mõiste kõnealuse protsessi toimimise mõistmiseks;
B. arvestades, et tuleks teha rohkem, et juba varasest elueast alates edendada nii koolis kui ka kodus televisiooni ja uute tehnoloogiate mõistlikku ja vastutustundlikku kasutamist;
C. arvestades, et reklaamis edastatavad soopõhised diskrimineerivad ja/või alandavad sõnumid takistavad kaasaegse ja võrdse ühiskonna tekkimist;
D. arvestades, et stereotüübid võivad kujundada käitumisviise, mille kaudu samastumine toimub;
E. arvestades, et reklaam ja turundus peegeldavad kultuuri ning annavad oma panuse ka selle loomisse;
F. arvestades, et reklaam on turumajanduse osa ning üks tegelikkuse aspekt, millega igaüks oma igapäevases elus kokku puutub;
G. arvestades, et reklaamides võidakse mõnikord esitada karikatuurne nägemus naiste ja meeste elust;
H. arvestades, et sooline diskrimineerimine on meedias endiselt laialt levinud; arvestades, et soolistel stereotüüpidel põhinevaid reklaame ja meediat võib käsitleda kõnealuse diskrimineerimise osana;
I. arvestades, et reklaamides esitatavad soolised stereotüübid kajastavad järelikult võimu ebavõrdset jagunemist sugude vahel;
J. arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ja koostöö edendamiseks nii era- kui ka avalikus elus tuleb stereotüüpide tekitamise vastu võidelda ühiskonna kõigil tasanditel;
K. arvestades, et lapse sotsialiseerumise esimestest aastatest alates võivad soolised stereotüübid soodustada soolist diskrimineerimist, mis toetab kogu ülejäänud elu jätkuva sugupoolte ebavõrdse kohtlemise kinnistumist ja soospetsiifiliste klišeede tekkimist;
L. arvestades, et soolised stereotüübid mõjuvad piiravalt ja aitavad tööturul kaasa ametite jagamisele sugude vahel, kus naised teenivad enamasti meestest vähem;
M. arvestades, et sooliste stereotüüpide alalhoidmise vältimise püüdlustesse tuleb kaasata kogu ühiskond; arvestades, et tegemist peaks olema kõigi jagatud vastutusega;
N. arvestades, et tuleb kõrvaldada takistused meeste ja naiste positiivselt kujutamiselt kõikides sotsiaalsetes situatsioonides;
O. arvestades, et eriti haavatav rühm on lapsed, kes ei usalda mitte üksnes autoriteete, vaid ka muinasjuttudest, telesaadetest, pildiraamatutest, sh õppematerjal, videomängudest, mänguasjareklaamidest jm pärinevaid tegelasi; arvestades, et lapsed õpivad äsja kogetut imiteerides ja matkides; arvestades, et reklaamides esitatavad stereotüübid mõjutavad seetõttu üksikisiku arengut ja rõhutab asjaolu, et inimese soo tajumine dikteerib tema võimalused;
P. arvestades, et eri meediakanalite kaudu edastatav reklaam on osa meie igapäevaelust; arvestades, et eriti oluline on allutada meediaväljaannete reklaam olemasolevatele eetilistele ja/või õiguslikult siduvatele eeskirjadele ja/või käitumisjuhistele, et vältida soolistel stereotüüpidel põhinevaid diskrimineerivaid või väärikust alandavaid sõnumeid edastavaid ning vägivallale õhutavaid reklaame;
Q. arvestades, et vastutustundlik reklaamimine võib avaldada positiivset mõju sellele, kuidas ühiskond tajub näiteks kehakuvandit, soorolle ja normaalsust; arvestades, et reklaam võib olla mõjuvõimas vahend stereotüüpide vaidlustamisel ja kõrvaldamisel,
1. rõhutab naistele ja meestele võrdsete võimaluste andmise tähtsust, et nad saaksid üksikisikutena areneda;
2. märgib, et ühenduse erinevatest soolist võrdõiguslikkust edendavatest programmidest hoolimata esineb endiselt hulgaliselt soolisi stereotüüpe;
3. märgib, et põhjalikumad teadusuuringud aitaksid välja selgitada reklaamides esitatavate sooliste stereotüüpide ja sugudevahelise ebavõrdsuse seoseid;
4. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles rakendama ning levitama eespool nimetatud teadusuuringuid ja nende tulemusi;
5. rõhutab kui tähtis on, et liikmesriigid täidaksid endale eespool nimetatud soolise võrdõiguslikkuse Euroopa paktiga võetud;
6. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles järgima erinevate ühenduse programmidega, nagu EQUAL, võetud suuniseid ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid suuniseid;
7. kutsub nõukogu ja komisjoni üles jälgima ühenduse õigusaktides olemasolevate soolist diskrimineerimist ja soolisel alusel vihkamisele õhutamist käsitlevate sätete rakendamist;
8. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja teadlikkuse suurendamise tegevusprogramme seksistlike solvangute või naisi ja mehi alandava kujutamise vastu reklaamis ja turunduses;
9. kutsub liikmesriike üles uurima ja koostama aruandeid naiste ja meeste kuvandi kohta reklaamis ja turunduses;
10. rõhutab, et stereotüübid lastesaadete ajal edastatavas reklaamis on eriti problemaatilised, sest nad võivad avaldada mõju soolisele sotsialiseerumisele ja seega sellele, kuidas laps tajub iseennast, oma pereliikmeid ja välismaailma;
11. märgib, et meedias ja reklaamis sooliste stereotüüpide vastu võitlemise püüdlustega peaksid kaasnema kasvatusstrateegiad ja meetmed, et juba varasest east alates teadlikkust edendada ja arendada teismeeast peale kriitilist mõtlemisvõimet;
12. rõhutab, et koolisüsteemil peaks olema esmatähtis roll laste kriitilise mõtlemisvõime väljaarendamisel meediapildi ja meedia suhtes üldisemalt, et hoida ära reklaamis ja turunduses sooliste stereotüüpide alalhoidmise hävitavaid tagajärgi;
13. märgib, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on vaja võidelda traditsiooniliste soorollide vastu;
14. juhib eelkõige tähelepanu vajadusele kõrvaldada õpikutest, mänguasjadest, video- ja arvutimängudest, Internetist ja uutest info- ja sidetehnoloogiavahenditest ning erinevate meediakanalite reklaamist sõnumid, mis eiravad inimväärikust ja edastavad soolisi stereotüüpe;
15. avaldab sügavat muret seksuaalteenuste reklaamimise üle, mis rõhutab väljaannetes, näiteks kohalikes ajalehtedes, stereotüüpi naistest kui objektidest, ning on lastele kergesti nähtav ja kättesaadav;
16. märgib, et meediavaldkonna spetsialistidele on vaja viia läbi pidevaid koolitusi ja teha nendega koostööd ja suurendada üldsuse teadlikkust sooliste stereotüüpide negatiivse mõju osas;
17. juhib tähelepanu asjaolule, et televisiooni ja uute tehnoloogiate kasutamine laste ja teismeliste poolt kasvab, et kõnealune kasutamine algab väga varajases eas ja et järelevalveta telerivaatamine üha suureneb;
18. märgib, et ideaalse kehakuvandi kujutamine turunduses ja reklaamis võib mõjuda kahjulikult naiste ja meeste, eriti teismeliste ja selliste toitumishäirete nagu anorexia nervosa ja bulimia nervosa kalduvustega inimeste enesehinnangule; kutsub reklaamiettevõtjaid üles hoolikalt kaaluma eriti kõhnade naiste kasutamist toodete reklaamimisel;
19. kutsub liikmesriike asjakohaste vahenditega tagama, et turunduses ja reklaamis oleks tagatud inimväärikuse austamine ja et otseselt või kaudselt ei ohustataks isikupuutumatust, et turundus ja reklaam ei oleks diskrimineerivad ega õhutaks vihkamist soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning ei sisaldaks materjale, mis propageerivad oma olemuselt või muudavad atraktiivseks naiste vastu suunatud vägivalda;
20. tunnustab tööd, mida meediavaldkonna reguleerivad asutused on mõnes liikmesriigis juba sooliste stereotüüpide mõju uurimisel teinud ja julgustab kõigi liikmesriikide reguleerivaid asutusi jagama kõnealustes küsimustes oma parimaid tavasid;
21. tuletab komisjonile meelde, et eespool nimetatud nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ hõlmas komisjoni esialgses ettepanekus ka diskrimineerimist meedias; palub komisjonil teha jõupingutusi kõnealuse diskrimineerimise vastu võitlemise tõhustamiseks;
22. rõhutab, et meedias ja reklaamitööstuses on vaja sugupoolte seisukohast positiivseid eeskujusid, et näidata muutuste võimalikkust ja vajalikkust; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid asutama ametlikud auhinnad, mida annavad ühelt poolt reklaamiettevõtjad ise oma sektori ettevõtjatele ning teiselt poolt üldsus, mis on tunnustuseks kõige tõhusamalt soolisi stereotüüpe lõhkuvale reklaamile, kus ühtlasi esitatakse naiste, meeste või nendevaheliste suhete positiivne või staatust parandav kuvand;
23. rõhutab vajadust levitada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet meedias eri vanuserühmadele suunatud trükiste ja saadete abil, et propageerida parimaid tavasid ja sooliste erinevuste austamist;
24. rõhutab vajadust kestva arutelu järele turunduse ja reklaami ning nende rolli üle sooliste stereotüüpide tekitamisel ja kordamisel;
25. kutsub liikmesriike üles looma ja käivitama hariduslikke algatusi, mis on kantud tolerantsusest ning vabad igasugustest stereotüüpidest, et propageerida soolise võrdõiguslikkuse kultuuri asjakohaste haridusprogrammide abil;
26. rõhutab, et soolised stereotüübid tuleb kaotada;
27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
(1)
EÜT C 59, 23.2.2001, lk 528.
(2)
EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23.
(3)
ELT L373, 21.2.2004, lk 37.
(4)
EÜT C 304, 6.10.1997, lk 60.
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut ning eriti selle artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ja artiklit 152;
– võttes arvesse ühenduse õigustikku naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;
– võttes arvesse Pekingis 15. septembril 1995. aastal peetud neljandal ülemaailmsel naisteteemalisel konverentsil vastu võetud tegevusprogrammi ja oma 18. mai 2000. aasta resolutsiooni Pekingi tegevusprogrammi järelmeetmete kohta(1) ;
– võttes arvesse nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(2) ;
– võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(3) ;
– võttes arvesse komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010 (KOM(2006)0092) ja selle mõju hinnangut (SEK(2006)0275);
– võttes arvesse oma 25. juuli 1997. aasta resolutsiooni naiste diskrimineerimise kohta reklaamis(4) ;
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1557 (2007) pealkirjaga "Naiste kujutamine reklaamis";
– võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti, mille võttis vastu Euroopa Ülemkogu oma 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Brüsseli kohtumisel;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0199/2008),
A. arvestades, et sotsialiseerumine (kooli, perekonna, sotsiaalse ja kultuurikeskkonna kaudu) on protsess, mille käigus kujunevad inimese identiteet, väärtused, tõekspidamised ja hoiakud, mis annavad talle koha ja rolli ühiskonnas, milles ta üles kasvab; arvestades, et samastumine on keskne mõiste kõnealuse protsessi toimimise mõistmiseks;
B. arvestades, et tuleks teha rohkem, et juba varasest elueast alates edendada nii koolis kui ka kodus televisiooni ja uute tehnoloogiate mõistlikku ja vastutustundlikku kasutamist;
C. arvestades, et reklaamis edastatavad soopõhised diskrimineerivad ja/või alandavad sõnumid takistavad kaasaegse ja võrdse ühiskonna tekkimist;
D. arvestades, et stereotüübid võivad kujundada käitumisviise, mille kaudu samastumine toimub;
E. arvestades, et reklaam ja turundus peegeldavad kultuuri ning annavad oma panuse ka selle loomisse;
F. arvestades, et reklaam on turumajanduse osa ning üks tegelikkuse aspekt, millega igaüks oma igapäevases elus kokku puutub;
G. arvestades, et reklaamides võidakse mõnikord esitada karikatuurne nägemus naiste ja meeste elust;
H. arvestades, et sooline diskrimineerimine on meedias endiselt laialt levinud; arvestades, et soolistel stereotüüpidel põhinevaid reklaame ja meediat võib käsitleda kõnealuse diskrimineerimise osana;
I. arvestades, et reklaamides esitatavad soolised stereotüübid kajastavad järelikult võimu ebavõrdset jagunemist sugude vahel;
J. arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ja koostöö edendamiseks nii era- kui ka avalikus elus tuleb stereotüüpide tekitamise vastu võidelda ühiskonna kõigil tasanditel;
K. arvestades, et lapse sotsialiseerumise esimestest aastatest alates võivad soolised stereotüübid soodustada soolist diskrimineerimist, mis toetab kogu ülejäänud elu jätkuva sugupoolte ebavõrdse kohtlemise kinnistumist ja soospetsiifiliste klišeede tekkimist;
L. arvestades, et soolised stereotüübid mõjuvad piiravalt ja aitavad tööturul kaasa ametite jagamisele sugude vahel, kus naised teenivad enamasti meestest vähem;
M. arvestades, et sooliste stereotüüpide alalhoidmise vältimise püüdlustesse tuleb kaasata kogu ühiskond; arvestades, et tegemist peaks olema kõigi jagatud vastutusega;
N. arvestades, et tuleb kõrvaldada takistused meeste ja naiste positiivselt kujutamiselt kõikides sotsiaalsetes situatsioonides;
O. arvestades, et eriti haavatav rühm on lapsed, kes ei usalda mitte üksnes autoriteete, vaid ka muinasjuttudest, telesaadetest, pildiraamatutest, sh õppematerjal, videomängudest, mänguasjareklaamidest jm pärinevaid tegelasi; arvestades, et lapsed õpivad äsja kogetut imiteerides ja matkides; arvestades, et reklaamides esitatavad stereotüübid mõjutavad seetõttu üksikisiku arengut ja rõhutab asjaolu, et inimese soo tajumine dikteerib tema võimalused;
P. arvestades, et eri meediakanalite kaudu edastatav reklaam on osa meie igapäevaelust; arvestades, et eriti oluline on allutada meediaväljaannete reklaam olemasolevatele eetilistele ja/või õiguslikult siduvatele eeskirjadele ja/või käitumisjuhistele, et vältida soolistel stereotüüpidel põhinevaid diskrimineerivaid või väärikust alandavaid sõnumeid edastavaid ning vägivallale õhutavaid reklaame;
Q. arvestades, et vastutustundlik reklaamimine võib avaldada positiivset mõju sellele, kuidas ühiskond tajub näiteks kehakuvandit, soorolle ja normaalsust; arvestades, et reklaam võib olla mõjuvõimas vahend stereotüüpide vaidlustamisel ja kõrvaldamisel,
1. rõhutab naistele ja meestele võrdsete võimaluste andmise tähtsust, et nad saaksid üksikisikutena areneda;
2. märgib, et ühenduse erinevatest soolist võrdõiguslikkust edendavatest programmidest hoolimata esineb endiselt hulgaliselt soolisi stereotüüpe;
3. märgib, et põhjalikumad teadusuuringud aitaksid välja selgitada reklaamides esitatavate sooliste stereotüüpide ja sugudevahelise ebavõrdsuse seoseid;
4. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles rakendama ning levitama eespool nimetatud teadusuuringuid ja nende tulemusi;
5. rõhutab kui tähtis on, et liikmesriigid täidaksid endale eespool nimetatud soolise võrdõiguslikkuse Euroopa paktiga võetud;
6. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles järgima erinevate ühenduse programmidega, nagu EQUAL, võetud suuniseid ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid suuniseid;
7. kutsub nõukogu ja komisjoni üles jälgima ühenduse õigusaktides olemasolevate soolist diskrimineerimist ja soolisel alusel vihkamisele õhutamist käsitlevate sätete rakendamist;
8. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja teadlikkuse suurendamise tegevusprogramme seksistlike solvangute või naisi ja mehi alandava kujutamise vastu reklaamis ja turunduses;
9. kutsub liikmesriike üles uurima ja koostama aruandeid naiste ja meeste kuvandi kohta reklaamis ja turunduses;
10. rõhutab, et stereotüübid lastesaadete ajal edastatavas reklaamis on eriti problemaatilised, sest nad võivad avaldada mõju soolisele sotsialiseerumisele ja seega sellele, kuidas laps tajub iseennast, oma pereliikmeid ja välismaailma;
11. märgib, et meedias ja reklaamis sooliste stereotüüpide vastu võitlemise püüdlustega peaksid kaasnema kasvatusstrateegiad ja meetmed, et juba varasest east alates teadlikkust edendada ja arendada teismeeast peale kriitilist mõtlemisvõimet;
12. rõhutab, et koolisüsteemil peaks olema esmatähtis roll laste kriitilise mõtlemisvõime väljaarendamisel meediapildi ja meedia suhtes üldisemalt, et hoida ära reklaamis ja turunduses sooliste stereotüüpide alalhoidmise hävitavaid tagajärgi;
13. märgib, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on vaja võidelda traditsiooniliste soorollide vastu;
14. juhib eelkõige tähelepanu vajadusele kõrvaldada õpikutest, mänguasjadest, video- ja arvutimängudest, Internetist ja uutest info- ja sidetehnoloogiavahenditest ning erinevate meediakanalite reklaamist sõnumid, mis eiravad inimväärikust ja edastavad soolisi stereotüüpe;
15. avaldab sügavat muret seksuaalteenuste reklaamimise üle, mis rõhutab väljaannetes, näiteks kohalikes ajalehtedes, stereotüüpi naistest kui objektidest, ning on lastele kergesti nähtav ja kättesaadav;
16. märgib, et meediavaldkonna spetsialistidele on vaja viia läbi pidevaid koolitusi ja teha nendega koostööd ja suurendada üldsuse teadlikkust sooliste stereotüüpide negatiivse mõju osas;
17. juhib tähelepanu asjaolule, et televisiooni ja uute tehnoloogiate kasutamine laste ja teismeliste poolt kasvab, et kõnealune kasutamine algab väga varajases eas ja et järelevalveta telerivaatamine üha suureneb;
18. märgib, et ideaalse kehakuvandi kujutamine turunduses ja reklaamis võib mõjuda kahjulikult naiste ja meeste, eriti teismeliste ja selliste toitumishäirete nagu anorexia nervosa ja bulimia nervosa kalduvustega inimeste enesehinnangule; kutsub reklaamiettevõtjaid üles hoolikalt kaaluma eriti kõhnade naiste kasutamist toodete reklaamimisel;
19. kutsub liikmesriike asjakohaste vahenditega tagama, et turunduses ja reklaamis oleks tagatud inimväärikuse austamine ja et otseselt või kaudselt ei ohustataks isikupuutumatust, et turundus ja reklaam ei oleks diskrimineerivad ega õhutaks vihkamist soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning ei sisaldaks materjale, mis propageerivad oma olemuselt või muudavad atraktiivseks naiste vastu suunatud vägivalda;
20. tunnustab tööd, mida meediavaldkonna reguleerivad asutused on mõnes liikmesriigis juba sooliste stereotüüpide mõju uurimisel teinud ja julgustab kõigi liikmesriikide reguleerivaid asutusi jagama kõnealustes küsimustes oma parimaid tavasid;
21. tuletab komisjonile meelde, et eespool nimetatud nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ hõlmas komisjoni esialgses ettepanekus ka diskrimineerimist meedias; palub komisjonil teha jõupingutusi kõnealuse diskrimineerimise vastu võitlemise tõhustamiseks;
22. rõhutab, et meedias ja reklaamitööstuses on vaja sugupoolte seisukohast positiivseid eeskujusid, et näidata muutuste võimalikkust ja vajalikkust; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid asutama ametlikud auhinnad, mida annavad ühelt poolt reklaamiettevõtjad ise oma sektori ettevõtjatele ning teiselt poolt üldsus, mis on tunnustuseks kõige tõhusamalt soolisi stereotüüpe lõhkuvale reklaamile, kus ühtlasi esitatakse naiste, meeste või nendevaheliste suhete positiivne või staatust parandav kuvand;
23. rõhutab vajadust levitada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet meedias eri vanuserühmadele suunatud trükiste ja saadete abil, et propageerida parimaid tavasid ja sooliste erinevuste austamist;
24. rõhutab vajadust kestva arutelu järele turunduse ja reklaami ning nende rolli üle sooliste stereotüüpide tekitamisel ja kordamisel;
25. kutsub liikmesriike üles looma ja käivitama hariduslikke algatusi, mis on kantud tolerantsusest ning vabad igasugustest stereotüüpidest, et propageerida soolise võrdõiguslikkuse kultuuri asjakohaste haridusprogrammide abil;
26. rõhutab, et soolised stereotüübid tuleb kaotada;
27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
(1)
EÜT C 59, 23.2.2001, lk 528.
(2)
EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23.
(3)
ELT L373, 21.2.2004, lk 37.
(4)
EÜT C 304, 6.10.1997, lk 60.
Tellimine:
Postitused (Atom)
